KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
Matemaatiliselt kirjeldab elektronpilve Schrödingeri võrrand: hy=ey Orbitaali saab kirjeldada lainevõrrandiga = peakvantarv n (orbitaali kaugus tuumast, n-le vastab n2 orbitaali), orbitaankvantarv l (orbitaali kuju, igale l-le vastab alakiht, s=0), magnetkvantarv m (orbitaalide asend üksteise suhtes, 0, +-1..+-l). Elektronpaar vastasmärgiliste spinnidega elektonid Elektronvalem elektronide paigutus energia järgi aatomis MO-meetod keemiliste sidemete tekkimine lähtudes kvantmehaanika seadustest. Lõdvendav, mittesiduv, siduv Orbitaal piirkond, kus elektron(paar) saab aatomis või molekulis asuda Kvant energiaportsjon, et elektron saaks orbitaale vahetada Van der Waalsi raadius molekuli elektronpilvede poolt hõivatud piirkonna raadius s-orbitaalid ''ots-otsaga'', p-orbitaalid ''külg-küljega'' Lewis'e valem .. Kekule valem F formaalne laeng = ve valentselektronide arv se pool siduvate el.arvust mse mittesiduvate el. Arv For...
Merli Ränk MJ108 Iseseisev töö nr.1 orgaanilises keemias. Orgaaniliste ainete oksüdeerimine, halogeenühendid tehnikas ja keskkonnas. A. Tuulmets ,,Orgaaniline keemia XI klassile", Koolibri, 1998. 1. Kas orgaanilised ained on oksüdeerijad või redutseerijad? 2. Kuidas on omavahel seotud süsiniku oksüdatsiooniaste ja oksüdeerumisel vabanev energia? Määra süsiniku oksüdatsiooniaste metaanis(CH4) ja etanoolis(C2H5OH). Ja võrdle, kumma kütteväärtus on suurem. 3. Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? 4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad? Kuidas nimetatakse bioloogilist oksüdeerumist? 5. Kuidas toimub orgaaniliste ainete põlemine ja millised on täieliku põlemise produktid? 6. Kirjutage propaani täieliku põlemise võrrand ja tasakaalustage see. 7. Mis on pürolüüs? 8. Mida nimetatakse freoonideks? 9. Millel põhineb freoonide kasutamine külmutusseadmetes ja aerosooliballoonides? 10. Milles seisenb freoonide k...
Selle lühikokkuvõtte eesmärk on anda lühiülevaade isomeeriast ja isomeeridest. Mis asi on üldse isomeeria ja mis on isomeerid? Kuidas jagunevad isomeerid? Kuidas tunda ära isomeere? jne. Esimene isomeeride paar avastatid soolade vahel valemiga AgCNO. Kuigi soolad olid sama valemiga, kippus üks neid plahvatama, teine aga oli püsiv. Siin tuligi mängu struktuuri erinevus, millele pani Rootsi teadlane Berzelius nimeks isomeeria, nähtuse seletas aga Vene teadlane Butlerov. Nähtust esineb orgaanilises keemias rohkem, kui anorgaanilises. Isomeeria on nähtus, mille puhul on mitmel ainel samasugune summaarne valem, kuid erinev ehitus ehk struktuur. See tähendab, et ainete molekulides on samad aatomid, mis on erinevalt seotud. Sellest tulenevalt on neil ka erinevad füüsikalised ja keemilised omadused, mistõttu loetakse neid erinevateks keemilisteks aineteks. Isomeerid jagunevad kahte suurde gruppi, mis omakorda jagunevad alamrühmadeks.
asendusnomenklatuur + nt- orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetatavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati funktsionaalnomenklatuur + nt orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koostatakse tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest osalaeng- , erinev ioonlaengust. Kasutatakse orgaanilises keemias, kuna elektronpilt on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinik- ahelaga molekulides
Sissejuhatus teemasse: Orgaaniline keemia ja süsinik Antud kontrolltöö raames peab õpilane mõistma, mis on orgaaniline keemia ja mis on süsiniku roll orgaanilises keemias. Omakorda selleks, et saada aru süsiniku rollist, on vaja mõista millised süsinikuühendid on orgaanilised ning millised on anorgaanilised. Süsinik esineb lihtainena näiteks teemanti või grafiidina. Teemant ja grafiit on anorgaanilised süsinikuühendid ja koosnevad ainult süsinikust. Teemanti ja grafiidi erinevus seisneb nende ehituses. Teemanti ja grafiidi ehituste erinevus väljendub nende omadustes - nad on hästi vastandlikud (vaata täpsemaid omadusi
katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni kiirust. korrosioon aine hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. põlemine kiirelt kulgev oksüdatsiooniprotsess, kus aine ühineb hapnikuga. eksotermiline reaktsioon reaktsioon, mille käigus eraldub soojust endotermiline reaktsioon reaktsioon, mille käigus neeldub soojust nt. CaCO3 lagunemine reaktsiooni kiirus on aeg, mille jooksul 1 g ainet reageerib süsivesinik aine, mis koosneb süsinikust ja vesinikust. alkohol orgaanilises keemias aine, mis sisaldab OH rõhma karboksüülhape aine orgaanilises keemias, mis sisaldab COOH rühma üksikside side, kus on ühinenud üks elektronpaar kaksikside side, kus on ühinenud kaks elektronpaari kolmikside side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. polümeer aine, millel on palju hargnenud ahelaid mool aine hulga ühik molaarmass aine ühe mooli mass grammides.
elemente), sarnane keemiline side ja sarnased omadused; süsinikuühenditel põhineb elutegevus; erakordselt suur roll ühiskonna arengus. Süsinikuühendeid võib olla palju kuna C aatomid võivad ühinedes olla omavahel seotud, moodustades lineaarseid või hargnenud ahelaid või tsükleid. Teiste elementide aatomid ühendites omavahel tavaliselt püsivaid sidemeid ei moodusta. Anorgaanilisteks ühenditeks loetakse traditsiooniliselt: CO, CO2, H2CO3 ja karbonaate. Kui orgaanilises ühendis on võõraatom seotud C aatomiga, siis olemas näit. räniorgaanilised, fosfororgaanilised, metalloorgaanilised jt. ühendid. NB! Äädikhappe sool CH3COONa (naatriumatsetaat) pole naatriumorgaaniline ühend (Na pole seotud C aatomiga). Süsiniku aatom molekulis Orgaanilistes ühendites on süsinik 4-valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side.
asendatud rühmaga NH2 Üldvalem Keemilise omadused: 1) Reageerivad hapetega NH2 - CH2COOH + HCl->ClNH3CH2COOH(aminoetaanhape) 2) Reageerivad alustega NH2CH2COOH + NaOH -> NH2CH2COONa + H2O 3) Reageerivad iseendaga moodustades kaksikioone H2N - CH2 - COOH H3NCH2COO Füüsikalised omadused: Tahked kristallilised ained, ei lendu, lahustuvad vees kui kehvasti orgaanilises lahustis, kõrge sulamis temperatuur. Leidub: Kõigis elusorganismides, inimese ja loomasööda vältimatu koostisosa, moodustavad valke
Benseeni derivaadid aniliin e aminobenseen fenool e hüdroksübenseen 6. Süsivesinike ja alkoholide keemilised omadused Alkoholid 1) Täielik põlemine 2 CH3CH2 CH2 CH2 CH2 OH + 15O2 10CO2 + 12H2O 2) Reageerimine aktiivsete metallidega (nt K ja Na) 2 CH3 CH2 CH2OH + 2Na 2CH3 CH2 CH2O NA + H2 propaan-1-ool (propanool) naatriumpropanolaat (sool) Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.
Propaan C3H8 Propeen C3H6 Propüün C3H4 Butaan C4H10 Buteen C4H8 Butüün C4H6 Pentaan C5H12 Penteen C5H10 Pentüün C5H8 Heksaan C6H14 Hekseen C6H12 Heksüün C6H10 Heptaan C7H16 Hepteen C7H14 Heptüün C7H12 Oktaan C8H18 Okteen C8H16 Oktüün C8H14 Nonaan C9H20 Noneen C9H18 Nonüün C9H16 Dekaan C10H22 Dekeen C10H20 Deküün C10H18 Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). CH3CH3 (etaan) -> CH3COOH (etaanhape). Palju on kasutusel ka triviaalnimetusi, eriti biokeemias. Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende molekulide võimest moodustada tugevaid vesiniksidemeid. Sel põhjusel on neil ka kõrgekeemistemperatuur ning normaaltingimustel on nad vedelad või tahked. Süsinikuahela pikenedes väheneb nende tihedus ja lahustuvus vees.
metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Aldehüüdi üldvalem. -R on aldehüüdrühmaga seotud radikaal. Ainerühm Funktsionaalrühm Valem Struktuurvalem Eesliide Järelliide Näide Aldehüüdid Aldehüüdrühm RCHO okso- -aal Atseetaldehüüd (Etanaal) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Ketooni üldvalem Ainerühm Funktsionaalrühm Valem Struktuurvalem Eesliide Järelliide Näide Ketoonid Karbonüül RCOR' keto-, okso- -oon Metüül-etüül ketoon
(ALKAANID) (ASENDUSRÜHM) CH4 Metaan CH3-metüül C2H6 Etaan C2H5- etüül C3H6 Propaan C3H7 -Propüül C4H10 Butaan C4H9 -butüül C5H12- Pentaan JNE.... C6H14- Heksaan C7H16- heptaan C8H18 -oktaan C9H20 - nonaan C10H22- dekaan Valents- näitab mitut kovalantet sidet võib antud aatom moodustada. Orgaanilises ühendites on süsiniku valem alati 4 ORAAGILISED ÜHENDID- a)atsüklilised b) tsüklilised Isomeeria on nähtus, kus ainetel on ühesugune element koostis ja molekulmass aga erinev struktuur ja omadused Molekulvalem- summaarvalem nõitab aine koostist, kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis. Klassikaline e. Tasapinnaline struktuur valem näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Lihtsustatud struktuurvalem näitab millisedaatomirühmad jamilliste sidemetaga on omavahel seotud. ...
Puka Keskkool Glütserool referaat Koostaja: Risto-Mikk Jürgenson 11. klass Juhendaja: Ly Siniväli Puka 2011 2 Sisukord Alkoholid Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid...................................................................................................
lameljate tundlatega mardikad Pikkus 2150 mm Paljudel on pea eesosa sahataoliselt laienenud Jalad on võimsad, sääred ja reied on laienenud ning ogadega varustatud Mullas elavad põrniklased on enamuses tumedad, ka süsimustad Ronimiseks kasutavad nad võrdlemisi väikeseid käppasid ja küüniseid. ELUPAIGAD Mõni veedab pea kogu elu kõdus. Nende paksud valged vastsed (konud) elavad kõdupuidus, mullas, sõnnikus ja mujal kõdunevas orgaanilises aines. Aedades,õitel,metsades,mullas,kõdus TOITUMINE Valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest Sitikate valmikud ja vastsed toituvad peamiselt loomade väljaheidetest Teiste põrniklaste valmikute menüüsse kuuluvad ka taimede maapealsed osad - noored võrsed, lehed ja õied. PALJUNEMINE Isane liigub emase ümber ülestõstetud keha ja laialiaetud tundlatega Pärast paaritumist muneb emane kõdupuidu
(bensiin, alkohol) süttivus Ei sütti Süttivad Elektrijuhtivus Juhivad Ei juhi Anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete võrdlus 2.) süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid süsinik paineb 1. Perioodis ja 4A rühmas 6 p+= 6 anorgaanilistes ainetes on süsinik posiiivne, no= 12-6=6 orgaanilises negatiivne. 12 e-= 6 süsiniku valents ALATI 4 süsiniku võrdlus Anorgaanillistes ühendites Orgaanilistes ühendites Oksüdatsiooniaste +2 kuni +4 Valents alati -4 Valents näitab, mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Süsinik orgaanilistes ühendustes on alati nelivalentne. Süsiniku valentsolekud 1. C 4 üksiksidet 2
IF5, IF7 Kloriidid: ICl, (ICl3)2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Toime organismis · Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks. · Puudusel tekib kilpnäärme haigus struuma. Jood mõjutab Väikelaste kasvu ja vaimne arengut Juuste, küünte ja naha seisundit. Kasutamine Tööstuses Tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel Katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Keemilises analüüsis Jodomeetrias Meditsiinis antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna struuma profülaktikas ja diagnostikas Kasutatud kirjandus · PIKK.EE · http://www.pikk.ee/Loomakasvatus/sootmisealused/mineraalelemendid/jood · Mirra-24.ee · www.mirra24.ee/644est.html · Wikipedia · http://et.wikipedia.org/wiki/Jood
Alkoholid Oscar Tammemäe Mis on Alkoholid? Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkohoolid ja mitmealuselised alkoholid. Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH
aktiivne Lahustub vees halvasti; piirituses, eetris hästi Füüsikalised omadused Sulamistemperatuur 113,5 0C Keemistemperatuur 184,35 0C Tihedus 4,93g/cm3 Kõvadus Puhtalt kujul väga kõva kristalne aine Keemilised omadused Kuumutamisel tekivad toksilised aurud, mis on lillat värvi Jood on tugev oksüdeerija Kasutamine Meditsiinis radioaktiivsuse vastu ja antiseptikuna Tööstuses katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Fotograafias Keedusoola lisandina Leidumine Kõige rohkem Tsiilis Looduses saadakse joodi naftapuuraukude veest ja merevetikatest Jood esineb looduses peamiselt ühenditena Jood ja organism Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa. Joodi puudus põhjustab: Struumat Raseduse katkemist Väärarengut Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Jood http://en.wikipedia.org/wiki/Iodine www.annaabi.com/ H.KARIK ,,Üldine keemia" 2 raamatut, mille nime ei mäleta
ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. 1C ..met 2C ..et 3C ..prop 4C ..but 5C ..pent Alkohol on joovet tekitav aine. Tekitab emotsionaalseid muutusi, kõne-, taju-, meeleolu- ja tasakaaluhäireid. Kahjustab enim maksa. Polaarne solvent. Mõjusid saab kiirendada soojendamisega. SAAMINE KASUTAMINE Alkaani oksüdeerumine Meditsiinis Glükoosi käärimine Lahusti Süsinikmonooksiidi reag H-ga Kütus FÜÜ...
Analüüsime seda protsessi Zn0 + 2 H+Cl- = Zn2+Cl2- + H02 · Tsingi laeng suureneb, tsink oksüdeerub ja on seega redutseerija. Vesinikiooni laeng aga väheneb, seega ta redutseerub ja on oksüdeerija. Kasulik on meeles pidada, et metallid on alati redutseerijad, nende ioonilaeng (oksüdatsiooniaste) pole kunagi negatiivne. VESINIKU JA TEMA ÜHENDITE KASUTUSVALDKONNAD · Vesinik on tähtis tooraine nii keemiatööstuses... · eelkõige ammoniaagi tootmiseks · Osaleb orgaanilises sünteesis · Redutseerijana metallide saamisel · ...kui ka energeetikas. · Vesiniku põlemisel eraldub palju energiat, mistõttu on vesinik hea raketikütus ja sobiv redutseerija vooluallikates. · Ta on kerge · Teda on lihtne salvestada. VESINIKU ÜHENDID · Levinuim ja tähtsaim ühend on vesi. · Keemia tööstuses tähtsaim lahusti. · Looduses oluline organismide elutegeuvses. · Kuulub ka hapete, enamiku orgaaniliste ainete jpt väga tähtsate ainete
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Hüdrofoobsed ained on vett-tõrjuvad, mistõttu need ei segune vees ega märgu ja neil ei teki veemolekuliga vastastikmõju. Ei moodusta vesniksidemeid. Radikaal paardumata elektroniga osakesed (neutraalsed aatomirühmad või aatomid) Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.Pürolüüs on aine muundumine kõrgel temperatuuril.Radikaalreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus osalevad vabad radikaalid. Isomeerid on ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.
Elektrolüüdid Ained, mis jagunevad ioonideks, annavad lahusesse ioone. Tugevad elektrolüüdid: soolad, tugevad happed(HCl, HNO3, H2SO4), leelised(IA rühma, IIA rühma alataes Ca metallide hüdroksiidid) Nõrgad elektrolüüdid: nõrgad happed, nõrgad alused(rasklahustuvad) Dissotseeruminei ehk ioonideks jagunemine. 1) soolad dissotseeruvad esimeses astmes ja täielikult Na2CO3 --> 2Na+ + CO2-3 2) Alused mitme OH-rühmaga dissotseeruvad astmeliselt NaOH --> Na+ + OH- Ca(OH)2 --> CaOH+ + OH- --> <-- 2OH-+ Ca2+ 3) Happed. Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. Üheprootonilised nagu soolad HNO3 --> H++NO2- H2CO3 --> H++ HCO33- --> <-- 2H++ CO32- NB! H+ + H2O --> H3O+ hüdrooniumioon Lahustes on kõige rohkem I astme osakesi!!!!! Mitteelektrolüüdid Ei esine lahustes ioonidena, vaid lahuses on molekulid või aatomid. Oksiidid, lihtained, enamus orgaanilisi aineid. Hüdrolüüs ainet...
retinooli, ehk vitamiin A molekuli. Beeta- karoteen on kristalliline aine, sulamistemperatuuriga 183-184 °C ,mis lahustub apolaarsetes orgaanilistes lahustites ( nt dietüüleeter, tsüklilised alkaanid, petrooleeter jne). Karoteeni molekul sisaldab hulgaliselt kaksiksidemeid ja tänu sellele neelab ta valgust spektri nähtavas osas. Sellepärast on võimalik iseloomustada karoteeni sisaldust proovis neeldumisspektri järgi. Puhtal karoteenil on orgaanilises lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480nm juures. Antud töö eesmärgiks on taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle aluses uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine. Töö käik: Uuritavaks taimseks materjaliks oli paprikas. Eelnevalt noaga peenestatud paprika kaalusin ja kaalutis oli 0,48g. Lõplikuks peenestamiseks
Tahke aine I korral tekkis rasvaplekk, järelikult see proov sisaldas lipiide. Tahke aine II korral rasvaplekki ei jäänud ja seega see proov lipiide ei sisaldanud. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioon üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloid koosneb kahest mittesegunevast vedelikust, kusjuures üks nendest on teise jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena. Emulsiooni moodustumisest annab märku selgu lahuse muutumine häguseks. Kui orgaanilises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse keskkonda ja seda tugevalt segada ja loksutada, moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi valada 4ml lahust, mis on valmistatud 96%-lisest etanoolist ja 2 erinevast lahusest, millest üks sisaldab lipiidi, teine mitte. Lisada mõlemasse katseklaasi ml destilleeritud vett, seejärel loksutada tugevalt. Järeldada, kummas katseklaasis olev lahus sisaldas lipiide. Tulemus:
1. Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest. 2. Orgaanilises keemias kasutatakse summaarset valemit(C2H6O), lihtsustatud struktuurivalemit(CH3CH2OH), klassikalist ehk tasapinnalist struktuurivalemit, ruumilist struktuurivalemit, molekuli mudelit. LK19 3.Süsinik-4 Vesinik-1 Hapnik-2 Lämmastik-3 4.Alkaanid-süsivesinikud, mille molekul sisaldab ainult ühekordseid sidemeid. 5.Alkaanide füüsikalised omadused: Võivad olla kas vedelad, gaasilised või tahked ained. Vett-tõrjuvad ehk hüdrofoobsed. Puudub vastastikmõju veega. Ei lahutsu vees.
LÄMMASTIK Tähtsamad lämmastikuühendid: Lämmastik on väga tähtsaks keemiliste ühendite moodustajaks. Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste –3 kuni +5. Lämmastikuühendeid kasutatakse väga suurtes kogustes väetistena, aga ka lõhkeainete valmistamisel, orgaanilises sünteesis, nitrovärvide tootmisel jm. Tähtsamateks lämmastikuühenditeks on: Ammoniaak (NH3) – värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas, lahustub hästi vees. Ammoniaagi vesilahust nimetatakse ammoniaakhüdraadiks ning tema 5%-line vesilahus on nuuskpiiritus. (NH3 ∙ H2O), mida kasutatakse minestuse korral. Lämmastikhape (NHO3) – tugev hape, värvuseta, terava lõhnaga, vedelik. Ammoniumsoolad Lämmastikoksiidid
Energiavarad Energia ja loodusvarad Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorite ja seadmete tööks. Seega on vaja energiat kõikjal. Energiat saame jagada taastuvaks ja taastumatuks. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad. Energialiigid Nafta ja naftasaadused Maagaas Tahked energiavarad (süsi, turvas) Veejõud Tuumaenergia Alternatiivenergia Alternatiivsed energialiigid Tuuleenergia Maa siseneenergia Bioenergia Päikeseenergia On veel mitmeid energialiike (Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia), mida hetkel olemasoleva tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei ole mõtet tootmisesse võtta. Maailma energiatarbimine Hüdroenergia: 5% Tuuleenergia: umbes 1% Biomassi energia: 15% Tuumaenergia: 2% Maa siseenergia: 1% Fossiilenergia: umbes 75% Nafta on ülemaailmselt ü...
tüviühendist ning käsitleb nimetatavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati funktsionaalnomenklatuur + nt orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koostatakse tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest osalaeng- , erinev ioonlaengust. Kasutatakse orgaanilises keemias, kuna elektronpilt on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinik-
toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Sest küttesegu süttib liiga kiiresti põlema kõrge rõhu juures. 10. Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Detonatsiooni kindlust. 11. Milliseid ühendeid nimetatakse halogeeniühenditeks orgaanilises keemias? Orgaanilisi aineid, kus halogeeni atoomid on vahetult seotud süsinuku aatomitega.
toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Sest küttesegu süttib liiga kiiresti põlema kõrge rõhu juures. 10. Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Detonatsiooni kindlust. 11. Milliseid ühendeid nimetatakse halogeeniühenditeks orgaanilises keemias? Orgaanilisi aineid, kus halogeeni atoomid on vahetult seotud süsinuku aatomitega.
Mõlemasse valasin umbes 0,5 ml orgaanilist lahustit ja lasin 5 min seista. Mõlemast katseklaasist kandsin tilga paberile ja kuivatasin. Järeldus:Vaatasin paberit vastu valgust ning õrnalt oli näha, et paberil, milles oli olnud proov nr 2 oli õrn plekk. See täheldas lipiidide olemasolu antud proovis. 1.3.2. Emulsioonitest Emulsiooni moodustumisest annab märku selge lahuse muutumine häguseks, sest emulsioonid hajutavad läbivat valgust. Kui orgaanilises solvendis lahustatud rasv viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda intensiivselt loksutada, tekib õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valasin 2 ml 96%-list etanooli ja lisatakse 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest üks sisaldab lipiidi, teine mitte. Katseklaase loksutatasin. Seejärel lisasin mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutasin veel. Lipiidi sisaldavas katseklaasis muutub segu häguseks.
PRUUNSÜSI Tallinn 2015 PRUUNSÜSI Pruunsüsi ehk ligniit tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel (kivistunud puit). Selle kütteväärtus on tunduvalt madalam kui kivisöel. Päritolult on pruunsüsi turba ja kivisöe vaheline nn. siirdeaste. OMADUSED Kütteväärtus on 4440 kcal/kg. eripõlemissoojus 8–24 MJ/kg. Pruunsöe orgaanilises aines on süsinikku 60– 80%, hapnikku ja vesinikku vähem. Pruunsöe kuumustaluvus ulatub 10 kuni 20 MJ/kg. Kuna see on madala kütteväärtusega, siis pruunsöega on mõttetu kaubelda ning seda eksportida. Lõppude lõpuks pole pruunsöel mingeid kindlaid aineprotsente, sest sõltuvalt asukohast, need varieeruvad. PRUUNSÖE KAEVANDAMINE Pruunsütt kaevandatakse LõunaAafrikas, Saksamaal, Indias ja Venemaal jne. Suurim pruunsöe tootja on Latrobe Valley Austraalias. Selle toodang moodustab 20% ko...
· Kuumutamisel tekivad toksilised aurud · Jood on tugev oksüdeerija · Elektronegatiivsus: 2.66 · Ühendid: Oksiidid: I2O4; I2O5 ;I4O9 Kloriidid: ICl; (ICl3)2 Fluoriidid: IF; IF3; IF5; IF7 Bromiidid: IBr Kasutamine · Tööstuses: tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis · Keemilises analüüsis: jodomeetrias · Meditsiinis: antitüreoidse vahendi, antiseptikuna ja radioaktiivsuse vastu · Fotograafias · Keedusoola lisandina Jood looduses · Joodi esineb kõige rohkem Tsiilis · Looduses saadakse joodi naftapuuraukude veest ja merevetikatest · Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena · Mereäärsetes paikades on suurem joodisisaldus · Joodi leidub taimedes(toidus) ja vees
KEEMIA ALKAANID Füüsikalised omadused Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2 Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : g...
süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel. Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik ning võib olla purustava jõuga. Põleb tugeva tahmava leegiga. Segatult hapnikuga põleb aga täielikult, andes väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutatakse keevitusel. Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid.
Arseen Enimkasutatud mürk krimikirjanduses on arseeen. Arseeni sulfiid ja oksiid on tuntud ja kasutusel juba iidsetest aegadest. Kuna arseenimürgituse sümptomid olid mõnevõrra halvasti määratletud, kasutati seda Marsh´i testi kasutuselevõtuni sageli tapmiseks. Tänu valitseva klassi tavale üksteist arseeniga mõrvata ning tänu arseeni kangusele ja varjatusele kutsutakse seda kuningate mürgiks ja mürkide kuningaks. Arseen on keemiline element, mille tähis on As ja aatomnumber 33. Algselt pärineb sõna pärsia keelsest sõnast ,,zarniqa" ja süüria keelsest sõnast ,,zarnikh", (mis tähendas kuldkollast arseenimaaki), kust see laenati kreeka keelde kujul ,,arsenikon" (see on seotud ka samalaadse kreeka sõnaga ,,arsenikos", mis tähendab tugevat). Ladina keelde võeti sõna üle kui ,,arsenicum" ning Vana-Prantsuse keelde kui ,,arsenic", millest tulenes inglise keelne sõna. Eesti keelde tõlgiti see arseen...
Biokütused Kaire Jürimaa 10.klass Biokütus Energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus Oma olemuselt kemiline energia, mis on salvestunud elusorganismide hiljutise elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines Kuulub taastuvate kütuste hulka Võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu Esimene energiallikas mida inimene hakkas kasutama (puit) Esmased biokütused: küttepuu, hagu, puusüsi, õled, hein, sõnnik Töödeldud biokütused: hakkpuit, saepuru, bioetanool, biodiislikütus, bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkivat biogaasi Maailma enimkasutatavad mittefossiilsed mootorikütused: bioetanool ja-diislikütus
,,Orgaaniliste ainete ehitus ja Alkaanid" Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia. CO(NH2)2 - kusiaine C12H22O11 - suhkur Orgaanilised ühendid koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Molekulid võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid. CH3COOH - äädikhape Orgaaniliste ühendite 3 olulisemat elementi on C,H,N. Vitalism on elujõuõpetus. Vitalismi järgi org. ained tekivad ainult elujõu mõjul. Vitalism kõrvaldati kusiaine, äädikhappe, benseeni jpt ainete sünteesiga laboris. Valentselektron - paardumata elektron saab moodustada keemilist sidet. Valentsorbitaal on orbitaal, mille paardumata elektronid saavad moodustada keemilisi sidemeid. Ergastumine on paardunud elektroni üleminek tühjale orbitaalile sama elektronkihi piires. Hübridisatsioon on valentselektronide energia võrdsustamine, tekivad ühesuguse energiaga hübriidsed orbitaalid. ??Hübriidne orbitaal on võrdse energiaga o...
Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisele reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll lahjeneda, kuid ei kao. Küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Töö käik · Kolme puhtasse katseklaasi valatakse pipeteeritakse 2 ml lipiidide lahuseid orgaanilises lahustis: rasvhape (palmitiinhape), taimne rasv (rapsiõli) ja loomne rasv (searasv) · Kõigisse katseklaasi lisatakse 10 tilka broomi lahust kloroformis, loksutatakse · Rasvhappe lahuses jäi broom pruunikaks, värvus eriti ei muutunud, seega on palmitiinhape küllastunud rasvhape · Taimse rasva lahus muutus värvituks, mis näitab suurt küllastumata rasvade osakaalu · Loomse rasva lahus jäi veidi punakaks, st loomses rasvas on rohkem küllastunud rasvu
Et süsinik moodustab palju vähepolaarseid kovalentseid sidemeid, on oksüdatsiooniastme määramine sageli raske. Tal on palju allotroopseid vorme. Tavatingimustes on neist stabiilseim grafiit. Teisteks vormideks on teemant ja mitmesugused karbüünide ja fullereenide vormid. Süsiniku stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2). Oluline on ka süsinikoksiid (CO). Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning kesksel kohal orgaanilises keemias. Seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonda sageli ka süsinikukeemiaks. teemant on süsiniku allotroopne vorm. Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel. Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust paremini kõigist tahketest ainetest,
Püünsi kool Referaat Alternatiivenergiad Kelly Lehis 9.klass Juhendaja:Hele Pomerants 2009 Rohuneeme Praegu kasutusel olevatel energiaallikatel on kaks puudust: nendes olev energia vabaneb mingi reaktsiooni (põlemise) tulemusena, saastades keskkonda ning nad hävitatakse kiiremini kui taastumine aega võtab. Seda saab vältida kasutades alternatiivsed energiaallikad. Peamisteks alternatiivenergia allikateks on päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: tuuleenergia, hüdroenergia, ookeanide soojusenergia ning maa soojusenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia,. Mõningad neist on juba kasutusel ka Eestis. Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, päikeseenergia, biomassienergia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on...
keemistemperatuur on 197,8 °C Lihtsustatud struktuurvalem: HOCH2-CH2OH *Hügroskoopsus e niiskusimavus e imamisvõime ainete võime õhust või muust gaasist neelata endasse vett. Füüsikalised omadused: Värvuseta Lõhnata Magus Mürgine Graafiline kujutis: KASUTAMINE Etüleenglükooli kasutatakse: jahutussegudes; antifriisides*; polümeeride lähteainena; loodusliku gaasi torustikes; orgaanilises sünteesis kasutatakse etüleenglükooli karbonüülrühmale kaitserühma saamiseks *Antifriis külmakindel jahutusvedelik, mille külmumistemp. on veega võrrelduna madalam. Antifriisid on ka keemilised ühendid , mida lisatakse, et vähendada vedeliku külmumispunkti allapoole seda , millega antud mehhanism kõige tõenäolisemalt kokku puutub. Tänan kuulamast!
Nitritid ja nitraadid kahjulikud või kasulikud? Ajalugu Nitraati on kasuttaud juba ammustest aegadest liha soolamiseks. 1800-aastates oli avastatud, et nitraat muutub nitritiks bakterite tegevuse toimel (nitraati vähendavad bakterid) ja et just nitrit ongi tegelik soolamisaine. 20-sajandi esimesel poolel toimus üleminek nitraadist nitritile, kuna nitritiga soolamise protsess toimus kiiremini, tootlikus suurenes, ning nitriti keemia sai selgeks. Praegusel ajal on laialdaselt kasutusel lihatoodete valmistamisel nitritsool. Seda hakati kasutama juba 19- sajandil, sisi kui inimesed on märganud, et ühed soolad konserveerivad paremini kui teised. 1891 aastal oli märgatud, et nitraadist soolamiseaja jooksul bakterite toimel moodustub nitrit. 1899 aastal oli märgatud, et nitrit annab lihale punase värvuse 1901 aastal oli selgitatud nitritiga soolamise keemilised Nii 20-sajandi alguses oli avastatud lämmastiku toime liha värvusele, kuid antimik...
Flour Kõige katiivsem mittemet. Nim. Ka ,,kõigesööjaks" sest ta reageerib aktiivselt enamiku liht-ja liitainetega. Reageerib H2O(H2O+F22HF+O) Kasutamine:freoonide valmistamisel Kloor Kasutatakse basseinivee ja joogivee dessifitseerimiseks, selle käigus toimub ka reaktsioon (H2O+Cl2+HClHclO) Saadakse: Kolriidide elektrolüüsil või laboris Kaaliumpermangaadi reag. HCl (2KMnO4+6HCl2KCl+2MnCl2+5Cl2+8H2O) Broom Kasutatakse puhtal kujul ainult orgaanilises keemias teatud tüüpi ainete kindlaks tegemisel Bromiide leidub rahustite koostises Jood Piirituses kasutatakse pindmiste haavade dessifitseerimiseks NaJ kasut kilpnäärme haiguste raviks m = V m = V m V = m n= M m =nM V n= 22,4dm 3 / mol V = n 22,4dm 3 / mol
Kädi Päären 9.klass Karboksüülhapped Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma. Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide hape. Karboksüülhappeid: Metaanhape (sipelghape) Etaanhape (äädikhape) Propaanhape (propioonhape) Butaanhape (võihape) Pentaanhape (palderjanhape) Heksaanhape (kapronhape) Heptaanhape (önanthape) Piimhape (2hüdroksüpropaanhape) Õunhape (hüdroksübutaanhape)
Juugendstiil sai oma nime Saksamaal ilmunud ajakirjalt „Jugend“, mis propageeris juugendlikke kujunduspõhimõtteid. (Õ) Intonatsionaalset stiili iseloomustavad jõulised horisontaal ja vertikaaljooned, mis enamasti ristuvad 90 kraadise nurga all, samuti risttahuka või kuubikujulised mahud (oli vale) Juugendstiil puudutas vaid graafikat ja maalikunsti, ei mõjutanud arhitektuuri ja disaini (V) Juugendstiil puudutas/mõjutas kõiki kunsti valdkondi Internatsionaalne stiil tekkis (kus, millal?) – Tekkis USA-s 20. Sajandil Miks seal? – Kuna Internatsionaalse stiili eesmärgiks on mahutada palju asju ühte kohta, ehitati pilvelõhkujaid, mis võtsid vähe maad, aga mahutasid palju inimesi. Keda suunda esindasid (2 nime ja mida nad tegid?) Ludvig van der Rohe - Martin Luther King Jr.-i nimeline raamatukogu, Walter Gropius - Bauhausi koolimaja Kui raha poleks probleem, siis milliste põhimõtete järgi ehitatud majas peaks olema teie ...
Gaudil oli oma eluajal palju austajaid, kuid ta ei vaevunud iialgi ennast reklaamima. Ta ei reisinud kunagi eriti ja ei tundnud huvi millegi muu, kui arhitektuuri vastu. Ta oli väga häbelik ja tundeline inimene, kes suutis mõista looduse arhitektuurilisi vorme. Gaudi looming oli keerukate ja rikkalike kultuuriliste tingimuste tulemus. Gaudi arhitektuuris leiab dekoratiivsus väljenduse vormi üleloomulikus orgaanilises manipuleerimises. Tema looming võttis üle looduslikkuses ilmnevad väärtused. Kui vaadata Gaudi tööd, siis võib tunduda, et ta oli väga keerulise mõistusega inimene. tema hoonete fassaadid näevad välja nagu mingit sorti sürrealistlikud barokilaadse kontseptsiooniga pinnad, tegelikult on need inspireeritud looduslikest vormidest. Läbi aegade on arhitektid lähtunud projekteerimises kainest mõistusest, matemaatikast ja geomeetriast- Gaudi eiras seda kõike,
Bensiin,petroolium,diislikütus,masuut. 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Automootori silindritesse pritsitakse naftat/bensiini, mis surutakse kokku silindire poolt, mis liiguvad üles ning tekib suur temperatuuri tõus, mille tõttu tekib detonatsioon ning silindrid liiguvad jälle alla. 10.Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Bensiini puhtust. Mida suurem on oktaaniarv, seda puhtam/kvaliteetsem on kütus. 11.Milliseid ühendeid nimetatakse halogeeniühenditeks orgaanilises keemias? Nim. Orgaanilisi aineid,kus halogeeni aatomid on vahetult seotud aüsiniku aatomitega. Fluoro-,kloro-,bromo- ja jodo- Nt: CH2--CH2 | | (1-bromo-2-kloroetaan) Cl Br 12.Osata halogeeniühenditele erinevate valemite järgi nimetust anda. 13.Osata koostata nimetuse järgi tasapinnalisi, lihtsustatud ja graafilisi valemeid. 14.Osata selgitada näidete varal ahelaisomeeriat ja asendiisomeeriat
SÜSINIK Süsinik on keemiline element järjenumbiga 6, süsinik on mittemetall. Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning keskel kohal orgaanilises keemias- seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonnas sageli ka süsinikukeemiaks. C + 6| 2) 4) Süsiniku üldine iseloomustus Süsinik asub elementide perioodilisuse tabelis teises perioodis, seega on tema elektronkate kahekihiline. Süsiniku aatominumber on 6, ümardatud suhteline aatomimass 12. Sellele vastavalt on tuumas on 12 nukleoni A=N+Z, millest neutronite arv , N=A-Z, 12-6=6 ja prootonite arv on samuti 6. Kuuest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
