Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Valisin teema selletõttu, et see huvitab mind. Erivajadustega laste teema hakkas mulle huvi pakkuma paar suve tagasi, kui käisin Viljandi lähistel Karulas, erivajadustega inimeste hooldekodus. Seal näidata mõnda inimest, kes
Milliseid põhimõtteid peaks arvestama erivajadusega lastega töötamisel? Erivajadusega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Suurema tähelepanu pööramine ei taga veel erivajadusega lapsele vajalikku abi. Tihti vajavad need lapsed konkreetse spetsialisti abi sageli on selleks logopeed, vahel füsioterapeut, kõige laiemalt aga eripedagoog, kelle märgata ja abistada on kõik erivajadusega lapsed.
Uurimistöö ``Noored ja alkohol `` Eesti noored joovad alkoholi teiste riikide eakaaslastest rohkem. Eesti lapsed paistavad teiste riikide alaealistega võrreldes silma rohke alkoholi tarvitamise poolest - elu jooksul on alkoholi tarbinud 87 protsenti siinsetest noortest .Eesti alaealiste õigusrikkumisi võrreldi nende eakaaslaste omadega kolmekümnest riigist. Lisaks Euroopa riikidele olid rahvusvahelisse uuringusse kaasatud ka USA, Venemaa, Austraalia ja Uus-Meremaa, teatas justiitsministeerium. Viimase kuu jooksul on alkoholi tarvitanud 45 protsenti Eesti lastestest
kuidas temaga käitutakse. eeva oli talupidamisest tulnud ja saanud mõisaprouaks, teistele aadlikele tekitas ta kõneainet ning temasse suhtuti eelarvamusega. kui tuli välja, et kõvasti töötanud naine on palju väärtuslikum. timo ja eeva olid väga lähedased, vaatamata sellele, et timo tembeldati hulluks .eeva suutis kõigile raskustele vastu pida.a · hispaanias läbi viidud uurngu kohaselt on internetiseerunud noored palju sotsiaalsemad oma eakaaslastest, kes ei kasuta ohtralt internetti. interneti aktiivselt kasutatavatel noortel on rohkem sõpru ning nad on enim huvitatud ka poliitikast. uuringu kohaselt intervjueeriti 55 000 inimest, kusjuures üle poolte intervjuudest tehti võrgus. · elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad. belinski · siiski jääb elu kõigi aegade suuremaks aardeks. euripides · kui faktid ei sobi teooriaga, siis muuda teooriat. einstein · me sõdime selleks, et elada rahus
Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113°C ja keevad temperatuuril 184°C, moodustades lillaka auru. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne. Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Joodi tähtsus organismis Jood on kilpnäärme hormooni kohustuslik koostisosa. Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi. Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise, lastel väärarenguid ja eakaaslastest arengust mahajäämisi. Joodi puudujääk võib tekitada ka kilpnäärmehaigust- struumat. Joodi sublimeerumine Jood on ainuke halogeen, kes suudab sublimeeruda Teeb seda tahkes olekus ja kuumutamisel. Kui jood on aurustunud, moodustuvad aurude jahtumisel uuesti tahke aine kristallid. Füüsikalised omadused Hallikasmust värvus Terava lõhnaga Sööbiva toimega Mürgine Saamine Joodi saadakse merevee töötlemisel klooriga 2I + Cl = 2Cl + I Laboris saadakse I konts
· Joodi esineb kõige rohkem Tsiilis · Looduses saadakse joodi naftapuuraukude veest ja merevetikatest · Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena · Mereäärsetes paikades on suurem joodisisaldus · Joodi leidub taimedes(toidus) ja vees Jood organismis · Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi · Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa · Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise, lastel väärarenguid ja eakaaslastest arengust mahajäämisi · Joodi puudus võib ka tekitada kilpnäärme haigust: struumat · Jood mõjutab juuste, küünte ja naha seisundit Küsimused 1. Mille vastu aitab jood? 2. Kus kohas leidub palju joodi looduslikult? 3. Mida tekitab joodi puudus organismis? 4. Kus kasutatakse joodi? 5. Mitu stabiilset isotoopi on joodil? Kasutatud kirjandus et.wikipedia.org en.wikipedia.org euyouth.net X klassi Keemia õpik Google.com
Noori varitsevad ohud Kolm peamist asja mis noori ohustab on: Arvutid, telefonid ning meelemürgid. EnamuseVirtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet . Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusikakuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik tormata kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju. Arvutie...
vabalt otsustada, mida oma päevaga peale hakata, vaid peab planeerima bussi peale minekut ja koju saamist. Linnas seda muret ei oleks, sest seal on transpordivahendite liiklus väga tihe. Maaelu teiseks miinueks on minu arvates mingil määral sotsiaalse elu puudumine või on selle elava hoidmisega raskusi. Kuna maal elab vähe inimesi, siis ei ole ka nii palju võimalusi suhelda. Minu jaoks ongi just see maal elamise kõige suurem miinus, sest olen terve elu puudust tundnud eakaaslastest, kellega õhtul välja minna või midagi lõbusat teha. Et kellegagi aega viita, pean jällegi minema linna või valla keskusesse. Muidugi on ka neid maa-asulaid, kus inimesi elab rohkem ja sotsiaalne elu saab olla aktiivsem. Samas saan ka aru, miks inimesed asuvad maale elama - värskem õhk, rahu ja vaikus. Ma olen sellises õhkkonnas elanud aastaid ja tean, et see pole minu jaoks - mind tõmbab linna poole. See on ka põhjus, miks olen suhteliselt kindel, et tulevikus rajangi oma elu linna
Öeldakse nende moe kohta, et üritatakse olla võimalikult vähe moekad. Juuksed enamasti musta värvi siiski ja silmini ulatuvad. Pärast sajandivahetust, mil emo zanr põhimõtteliselt kadus laiema avalikuse eest kadus ka algne emo mood. Seoses emo-subkultuuri levikuga on avalikkuses kujunenud välja stereotüüpne kujutlus emost, millel pole enam otsest seost muusika ega subkultuuriga.Vastavalt laienenud tähendusele peetakse emo all silmas eemaletõmbunud noorukit, kes erineb eakaaslastest nii pooldatavate väärtuste kui välimuse poolest. Selleks, et teenida ära emo nimetus piisab ainult mõne emo-subkultuurile omase tunnuse omamisest. Sageli peetakse emo all sellises tähenduses silmas lihtsalt ülitundlikku ehk üliemotsionaalset isikut. Emo stereotüüpi võib kõrvutada selliste traditsiooniliste iseloomutüüpidega nagu romantik, melanhoolik, flegmaatik, mille teatud tänapäevaseks ja noorukite seas laialt levinud kombinatsiooniks seda pidada võib.
üheks mõnusaks puhkuseks. Eestimaa ilusad paigad nagu Otepää või Saaremaa ei ole meeliskohad vaid turistidele ka minule meeldib sealset ilusat loodust nautimas käia. Kõigele sellele vaatamata ei ole eestlane ise kunagi rahul. Ikka kiputakse minema välismaale paremat õnne, tööd ja armastust otsima. Me ei näe seda, mis meil on ja usume, et mujal on parem. Mina nii ei arva. Heaolu ei tasu nii meeletult otsida, nii võib ta veel rohkem kaduma minna. Võibolla ma erinen teistest eakaaslastest, kui ütlen, et mina ei taha välismaale elama ega õppima minna. Minul ei ole seda julgust ega tahtmist täiesti võõras keskkonnas elada. Eesti on ikkagi minu maa ja omas keeles kõnelda on kõige parem. Pealegi on Eesti pakutav haridus piisavalt heal tasemel, et siia jääda. Kõik minu tulevikuplaanid on seotud ainult Eestiga tahan siin hea hariduse ja töökoha saada ning ühel päeval ka kasvatada oma lapsed. Eestlased peaksid muutma oma suhtumist, et luua parem riik
avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006). Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või külmakäes, ka öine köha, Lõõtsutamine, Pinnaline (kiire) hingamine, Pigistustunne rinnus, Raskete astmahoogude ajal võivad esineda: Raske ja häälekas hingamine, Kõnelemistakistus, Uimasus, Rahutu uni, Sinakad huuled ja keel,
avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006). Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või külmakäes, ka öine köha, Lõõtsutamine, Pinnaline (kiire) hingamine, Pigistustunne rinnus, Raskete astmahoogude ajal võivad esineda: Raske ja häälekas hingamine, Kõnelemistakistus, Uimasus, Rahutu uni,
unistused.Ema elab oma nooruspõlve unistused tütre peal välja. Andekate laste emad-nad teevad kõike,et arendada oma laste erilisi oskusi.Palkavad eraõpetajad,viivad need erakooli,piiravad vaba aega.Lõpp tulemuseks tegeleb väike laps mitte talle eakohaste asjadega.Selle asemel,et sõpradega õues joosta ja peitust mängida,istub väike laps eraõpetajaga ja tegeleb asjade õppimisega,mis ei ole temaealiste kohta isegi võimalikud. Andekas laps jõuab oma eakaaslastest vaimselt ette,aga sotsiaalsed oskused jäävad maha teistele.Andekast inimesest saab erak,üksik hunt.Kinnine isik.Mine tea,ehk võib see eraklus täiesti hulluks ajada.Aga eks need geeniused olegi kõik peast segi. Laps ei õpi suhtlema teiste lastega,ta ei puutu nendega kokku.Ta elab omas mullis,kus on alati tegevusi,asju,mida emme tahab,et ta teeks.Sest tema on ju eriline.Mitte nagu teised lapsed.Ja kui mõelda,pühendab ta oma elu täielikult oma ande arendamisele.Ja temal ei jää aega,et
o Diferentsiaal- ja intergaalarvutuse. Legend Newtoni õunast Murul pikutav Newton nägi mahakukkuvat õuna. Miks õun kukub alati Maa poole? Kas õun tõmbab ka maad enda poole? Lapsena oli Newton üsna nõrguke ja seetõttu sunnitud omavanuste mängudest eemale jääma. Selle asemel et laste tavaliste mängudega aega veeta, leiutas Newton oma isiklikud lõbustused, milles avaldus juba tema geniaalsus. Alghariduse sai Newton külakoolis. Isiklikul initsiatiivil oli Newton oma eakaaslastest juba ammu ette jõudnud. Onu nõudmisel saadeti ta kaheteistkümne aasta vanuselt Granthami keskkooli. Kõigi üllatuseks ei hoolinud Lincolnshire'st pärit nooruk koolitööst aga üldse, nii et teises klassis oli ta edukuse poolest viimasel kohal. Olukorda tõi hämmastava muudatuse järgmine sündmus. Millegipärast ei võinud üks vanem koolipoiss vaikset unistavat Isaacit sallida. Sageli pilkas ta teda ja naeris tema üle. Ühel
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes oma vaimsete või füüsiliste omaduste poolest erinevad oma eakaaslastest. Erinevate allikate põhjal on erivajadustega lapsi kuni 20% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära sõltub erivajaduste raskusest. Pimedate, kurtide, ajuhalvatuse, raske vaimse ala-arengu või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades), kus eriettevalmistusega personal õpetab ja kasvatab neid ja tagab neile vajaliku meditsiini hoolduse. Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest. See tähendab, et erivajadusega
mu isa ütles, et kui keegi sind lööb, siis löö kohe vastu ja kõvemini. Minu jaoks oli selline loogika täiesti välistatud ja puhas lollus, et miks keegi mind üldse lööma peaks ja teiseks miks ma peaks vastu andma? Arvan, et tänu sellele, et mind ei hoitud alates sünnist “vati” sees, vaid kaasati kohe kogu ülejäänud perekonna igapäevaellu ning võimaldati veeta aega erinevate inimestega perekonnast, hakkasin ma paljusid asju tegema oluliselt varem oma eakaaslastest - nt käima hakkasin 8 kuuselt, rääkima 1 aastaselt, kooli läksin 6 aastaselt. Seeläbi sain ma oluliselt suurema võimaluse avardada nii oma silmaringi kui ka sõnavara. Samas võibolla on see põhjuseks, miks ma üsna varasest noorusest ei oska suhelda enda vanustega, vaid pigem eelistan suhelda endast vanematega, kuna ei leia, et teiste minu vanustega oleks huvitav ja põnev rääkida. Kokkuvõtteks arvan, et mu vanemad ja sugulased on mõjutanud mu elu ja kasvamise kulgu
2009 Roheline Jälg (Touch of Green) I koht JA-YE võistlusel 2013 3Põrsakest (Three Little Pigs) I koht Londonis Tänan tähelepanu eest! Epp Vodja 24 Õpilasfirma programmi mõju Suurbritannias (40 a) 1. Suurema tõenäosusega loovad oma firma (2 korda sagedamini) 14 % versus 7 % 2. Suurema tõenäosusega juhivad seda. 3. 29 % lõpetanutest on või on olnud ettevõtjad. 4. Vanuses 18 -21: ÕF- 16 %, KG-3 % 5. Vanuses 30-40: ÕF- 32 %, KG 18 % Palk on eakaaslastest kõrgem Joonis 1. Mediaanpalk Joonis 2. Suhtumine töösse OÜ Realister: Valemivihik OÜ Realister on kaubamärgi Valemivihik all valemitega vihikute tootmisega tegelenud juba 2004. aastast ning laienenud ka välisturgudele. Ettevõte sai alguse õpilasfirmast, kus noored alustasid oma esimeste sammudega ettevõtluses ning ajurünnaku tulemusel saigi tooteks valemitega vihik. OÜ Realister toodab rohkem kui kümmet erineva aine vihikut.
saagiks. Proaktiivsed Annavad põhjust norimiseks ja õrritavad teisi. Kiusamiseohvrid elavad sissepoole ja eitavad kõike, mis nende ümber toimub. Paljudel juhtudel vanemad on teadmatuses, mis nende lastega väljaspool kodu toimub. Mõndadel juhtudel ohvrid kardavad rääkida kellelegi oma murest, kuna kiusajad on neid ennist ähvardanud. Kiusamistagajärjed: Alates kiusamise hetkest õpiedukus ja enesehinnang langeb, tekib isoleeritus eakaaslastest ja kartus enda eest seista. Kiusamise mõjutused pikemas perspektiivis madal enesehinnang, ebakindlus oma võimete suhtes, ebatervete suhete loomine, söömishäired, depressioon, hirm, suitsiidimõtted. Lahendusmeetodid. Koolivägivalla vastu kasutatavad meetodid: Riiklikul tasandil Haridusministeeriumi poolt seadustes fikseeritud meetmed koolivägivalla ohjeldamiseks.
vastavad levinud sotsiaalsetele tegelikele käitumismallidele? Meid ümbritseb kõikjal vägivald alates hommikul teleeetris olevates multifilmidest kuni rusikavõimu ja üleolekut näitavate filmide ja videoteni. Kunagi enne ei ole koolikiusamisest räägitud nii palju kui praegu. Nii juhtubki, et on piiramatu vabadus anonüümselt sapiselt kommenteerida veebiväljaannetes avaldatut, võimalus riputada sotsiaalmeediasse üles ahistavaid videoid nii eakaaslastest kui õpetajatest. Levinud on karistamatuse tunne, võidab see, kes on tugevam, jõhkram. Puudub austus inimese vastu. Sotsiaalsete oskuste arenemise kõige olulisem aeg on kooliiga, siis püütakse õppida ümbritsevat ühiskonda ja elu paremini mõistma, võrreldakse end senisest rohkem teistega, soovimata ennast alaväärsena tunda. See aeg on piiride ja ühiskondlike reeglite ja normide kompamise aeg, mil püütakse
Essee Mina kui erivajadusega õpilase õpetaja Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes erinevad oma eakaaslastest vaimsete või füüsiliste omaduste poolest. On olemas erinevaid erivajaduslike liike: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest, mis tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse
6. Meeleolu ja emotsioonid- meeleolude kiire vaheldumine ning madal enesehinnang. Tihti avaldub sisemine pinge kehaliste kaebustena. Ülemäärane kurbus ja ärevus on seotud ümbritsevate inimeste rahulolematusega lapse käitumisega, kuid samas võib esineda ka suurem pärilik soodumus. 7. Suhtlemine: probleemid on iseloomulikud, kuid alati ei tulene need ainult h.akt-sele omastest iseärasustest. HÜPERAKTIIVSUSE AVALDUMINE Eakaaslastest eristab h.aktiivset last 3põhilist joont: ülemäärane aktiivsus tegutsemisel, vähene tähelepanuhäire ja impulsiivne käitumine. Ülemäärane aktiivsus - Ei suuda rahulikult paigal püsida - Pidev liikumine: jookseb, ronib, hüppab - Paigalpüsimatu, ei suuda paigal seista, istuda- niheleb Impulsiivne käitumine - Käitub mõtlematult- asub tegutsema enne kui korraldus lõpuni kuulatud - Räägib vahetpidamata, segab teiste jutule vahele
oli loomade karjatamine, kes oli sunnitud oma väiksemate õdede-vendade eest hoolitsema. Kõiksugused teadmised ja oskused omandati pereliikmetelt õppides, raamatud ja õpikud olid sel ajal luksus ning harva oli peres ning ka kogu külas inimesi, kes kirjakeelt mõistsid. Sajanditetagune kord ei nõudnud laialdasi teadmisi, talurahval puudus isegi võmalus tarkuseid omandada. Tänapäeval on see aga väljapääsmatu. Oma igapäevaelus puutuvad enamik minu eakaaslastest kokku kooliga. See on koht, kus oleme sunnitud käima, et edasises elus midagigi saavutada nii see on, kuid kuidas noored seda väärtustada oskavad? Üsna tihti kuulen kaasõpilaste suust nurinat ja rahulolematust selle kohustuse üle. Paljud ootavad juba aega, et saaks tööle asuda ning ise omale raha teenida, elada iseseisvat elu. Ma ei mõista nende ilusat plaani hukka, kuid ma ei taipa, kuidas kavatsevad nad seda kõike saavutada
kokku võttes öelda: palju vägivallastseene sisaldavaid sarjafilme vaadanud lapsed käituvad kooliõues oma kaaslastega agressiivselt ning mitte ainult uuringute tegemise ajal, vaid ka palju nädalaid, koguni pool aastat hiljem. Kui nad olid olnud agressiivsed juba varem, siis muutusid nad veelgi agressiivsemaks. Ühes põhjalikus, vaatluste alusel tehtud uurimuses on Lefkowitz ja tema uuringurühm väitnud, et poisid, kes 8-aastasena vaatasid meelsasti vägivallafilme, olid eakaaslastest agressiivsemad nii uuringute ajal kui ka kümme aastat hiljem. Niisiis selgus vastu üldisi ootusi, et televisioonisaadete agressiivsuse mõju ei piirdu üksnes väikelastega, vaid puudutab samavõrd ka suuremaid lapsi ja murdeealisi. Samuti selgus, et keskkond ei suuda nähtud agressiivsuse tekitatud mõju neutraliseerida sel määral, kui on tahetud uskuda.
Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda.
põgenema, paremat kohta otsima minema. Ta taunib kõik võltsid väärtused ning ei suuda elada nende keskel. Talle ei meeldi liigne uudishimulikkus ning rumalus. Mina olen nõus elama selliste väärtuste keskel, sest see arendab ning eristab mind teistest. Ma ei põgene probleemide eest ning olen valmis nendele vastu astuma, ükskõik kui võimatu see ka oleks. Holden kasvas liiga ruttu suureks ning tema maailmavaade on tema eakaaslastest hoopis arenenum. Ta suudab vahet teha valel ning tõel. Ta mõistab, kui inimene kannatab mingite pahede küüsis ning üldiselt rõhutab ta oma kahjutunnet nendest. Samas ta ei mõista, et ta ise sarnaneb neile täpselt samamoodi, sest ka temal on pahed. Ta arvab endast liialt palju, sest tema mõttes on kõik inimesed peale tema enda perekonna, allakäinud ning silmakirjatsejad.Mina ei kasvanud liiga ruttu
Mida enam täieneb lapse arusaamine maailmast, seda sobivamal viisil hakkab ta kasutama esemeid ja materjale. Ta teab nüüdhästi, et kahvli ja taldriku koht on laual, ning sätib nuku padja ja teki nukuvoodisse. Talle meeldivad lelud, mis on täiskasvanute tarbeesemete väikesed koopiad, näiteks triikraud ja triikimislaud. Ei tohi unustada,et siin esitatud staadiumid kirjeldavad keskmist arengut. Iga laps areneb oma tempos, jõuab mõnes valdkonnas võib-olla eakaaslastest ette, teises aga jääb maha. Ära muretse ega tunne masendust, kui su lapselei ilmu kõik nimetatud tegevused täpselt kirjeldustes mainitud vanustes. Käte-silmade koordinatsioon 15.-18. elukuul · Näeb seost oma käe liikumises ja selle tagajärgede vahel. Näiteks tõmbab soovitut mänguasja enda poole liigutamiseks selle külge seotud nöörist. · Meeldib pliiatsite või värvidega paberile juhuslikke märke teha.
suremise äärel. Asjaolu, et üldiselt ei tehta scenesteridel ja emodel vahet on põhjustanud palju vaidlusi seoses teemadega, et milline siiski on emo muusika -ja välimus. Avalik arvamus Seoses emo-subkultuuri levikuga on avalikkuses kujunenud välja stereotüüpne kujutlus emost, millel pole enam otsest seost muusika ega subkultuuriga. Vastavalt laienenud tähendusele peetakse emo all silmas teatud tüüpi introvertset ja eemaletõmbunud noorukit, kes erineb eakaaslastest nii pooldatavate väärtuste kui välimuse poolest. Selleks, et teenida ära emo nimetus piisab ainult mõne emo-subkultuurile omase tunnuse omamisest. Sageli peetakse emo all sellises tähenduses silmas lihtsalt ülitundlikku ehk üliemotsionaalset isikut. Emo stereotüüpi võib kõrvutada selliste traditsiooniliste iseloomutüüpidega nagu romantik, melanhoolik, flegmaatik, mille teatud tänapäevaseks ja noorukite seas laialt levinud kombinatsiooniks seda pidada võib. Anti-emod
Ta on 169 cm pikk ning kaalub 67 kg. Tema hüüdnimi on Leo või La Pulga ning FC Barcelonas mängib ta number 10 all. Varased aastad Lionel Messi sündis 24. juuni 1987 Rosarios, Argentinas. Tema täisnimi on Luis Lionel Andres Messi. Väikese poisina vaatas ta tihti pealt, kuidas tema kaks vanemat venda koos sõpradega jalgpalli mängivad. 8- aastaselt värvati Lionel oma kodukoha jalgpalliklubisse Newell's Old Boys, kus alustas ta oma jalgpallikarjääri. Lionel oli oma eakaaslastest kasvu poolest märgatavalt väiksem, kuna kannatas hormoonivaeguse käes. Messi vanemad otsustasid öise kasvuhormoonisüstide režiimi kasuks, kuigi peatselt avastati, et on võimatu maksta mitusada dollarit kuus ravimite jaoks. Kui Messi oli 13 ja talle pakuti kohta FC Barcelona noorteakadeemias ning ka ravimikulude kompenseerimist tiimi poolt, otsustas perekond oma asjad kokku pakkida ning üle Atlandi ookeani Hispaaniasse kolida. Jalgpallikarjäär
2. nn. head lapsed on kuulekad, oma ,,mina" mitte väljendavad, loobuvad kiirest, passiivsed nii füüsilisest kui vaimsest küljest. Klammerduvad täiskasvanu külge, ootavad korraldusi ja juhendeid. Igasugused olukorrad tekitavad neis lastes hirmu. Võivad rohkem valtetada, kui teised lapsed. 3. nn. säravad, võimekad lapsed kes võivadki olla mõningate võimete poolest eakaaslastest üle. Kuid üldjuhul on nad tormakad, ei keskendu ühele ülesandele, rahutud ja ei süvene tegevusse. Alustatu jääb lõpule viimata. Kalduvad fantaasiasse ja ei püüagi kohandada end ümbriteseva keskkonnaga. Kõik need küljed lastes ei ole mitte kaasasündinud vaid vanemate ja keskkonna kujundatud. Lastel võib esineda psüühilist põgenemist fantaasiamaailma, oskamata sealt välja tulla ja reaalse elu reeglite järgi toimetada - pean saama, mida tahan
Keele omandamise teooriad Õppimisteooria · Keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel kinnitamisel (sarrustamisel) · Vanemad sarrustavad neid lapse häälikuid, mis on emakeeles olemas, teisi ignoreerivad · Vanemad kiidavad õige sõna ütlemise eest, vigade korral parandavad · Lastega on oluline õigesti ja palju rääkida, nende vigu parandada Õppimisteooria kriitika · Lapsed, kes ei imiteeri teiste juttu, et jää eakaaslastest kõne arengus maha · Imiteeritud jutt peaks olema spontaansest kõnest keerukam tihti peegeldab aga hoopis lapse keelelist taset "Tädil on ilus suur uus auto" => "Tädi auto" · Ei saa seletada keele ülereguleerimise nähtust 3 4-aastaste laste kõnes · Ei seleta, miks keele omandamise järjestus on universaalne (nt kuidas omandab laps telegraafistiili?) Keeleorganiteooria · Noam Chomsky · Keerukate keelereeglite omandamine on
haigused jm). Sõltuvalt mahajäämuse ilmnemise ajast on erinevad ka selle põhjused. Algklassides täheldatavad õppimisraskused on sageli seoses kesknärvisüsteemi orgaanilise kahjustusega. Osal õpilastel esinevad ajutise vaimse pidurduse nähud kas enneaegsuse, varases lapsepõlves põetud haiguste või sotsiaalse hooldamatuse tagajärjel. Ajutise vaimse pidurdumise puhul on õpilasel nooremale eale iseloomulikud käitumisjooned, oma eakaaslastest jäävad nad arenemises maha. Õigeaegne diagnoosimine ja varajane pedagoogilis- psühholoogiline ja meditsiiniline ravi stimuleerivad arenemist, kuna pedagoogiline ja sotsiaalne hooletussejätmine süvendavad vaimset pidurdust veelgi. Osal õpilastest on mahajäämuse põhjuseks kaasasündinud lugemis- ja kirjutamisnõrkus (düsleksia ja düsgraafia). Kui õppeedukuse langus tekib alles 4. ja 5. klassis, suureneb lisaks eeltoodud
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond ERIVAJADUSTEGA LAPSE VAJADUSED JA VÕIMALUSED REHABILITATSIOONIKS Essee Juhendaja: Tallinn 2017 Kõik inimesed erinevad üksteisest vaimsete, psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest. Erivajadusega lapse puhul on tema individuaalsus ja vajadused tema eakaaslastest oluliselt teistsugused ja vajaksid muudatusi tema kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. Lasteaialaste puhul saame rääkida arengulistest erivajadustest (AEV), koolilaste puhul aga hariduslikest erivajadustest (HEV) (Kõrgesaar, 2002.) Kuidas teha kindlaks, kas laps on erivajadustega või mitte? Lapse erivajadusi saab määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel, arvestades konkreetset kasvukeskkonda (Häidkind, 2007)
omavad häid juhiomadusi (Vikat, Rukonen, Noormaa 2002). Laste loovuse uurijad nimetavad tõusu – ja langusperioode laste loovuse arengus 4 - 16 eluaastani: Esimene tõus on täheldatav 5 - 6 eluaastal, mil nad hakkavad vahet tegema kogetu subjektiivsete ja objektiivsete omaduste vahel. 7 – aastaselt algab uuesti langus ja uus loovuse tõus on täheldatav 10 – 11 aastaselt. Teismelisele on iseloomulik segadus, madal enesetunnetus ja sõltuvus eakaaslastest, mis tingib loovuse uue languse 12 – 13 aastaselt. Uus tõus loovuses tuleb 16 - aastaselt kui saavutatakse sisemine ja välimine tasakaal (Sepp 2010). Kui varasemad käsitlused pidasid silmas eelkõige loovuse kognitiivseid aspekte, siis praegusel ajal osutatakse tähelepanu ka isiksusega seonduvale, kõneldakse loovast või andekast käitumisest, mille tunnuseks on inimese loomingulisusele suunatud hoiak. Loovuse
on öeldud tihtipeale, et see on mood, mis taotleb täiesti mittemoekas olemist. Seda eriti üheksakümnendate keskpaigas, mil emo mood oli täielik vastand kõigele sellele, mis noorte seas populaarne on. Seoses emo-subkultuuri levikuga on avalikkuses kujunenud välja stereotüüpne kujutlus emost, millel pole enam otsest seost muusika ega subkultuuriga. Vastavalt laienenud tähendusele peetakse emo all silmas teatud tüüpi introvertset ja eemaletõmbunud noorukit, kes erineb eakaaslastest nii pooldatavate väärtuste kui välimuse poolest. Selleks, et teenida ära emo nimetus piisab ainult mõne emo-subkultuurile omase tunnuse omamisest. Sageli peetakse emo all sellises tähenduses silmas lihtsalt ülitundlikku ehk üliemotsionaalset isikut. Tihti seostatakse emosi valu nautimisega, ehk siis lõikumisega. Otsitakse randmetelt zileti või siis terava klaasi killu abil tehtud jälgi. Ka see on tihtipeale emodele omane kuid see on juba ülepingutamine.
Tallinna Polütehnikum Isaac Newton Värviõpetuse referaat Koostas: Relika Viilas Trükitehnoloogia TA-08 Saku 2009 Sisukord 1. Issaac Newtoni elulugu........................................................................................................3-5 2. Newtoni seadused................................................................................................................5-6 3. Newtoni panus optikasse.....................................................................................................6-7 4. Kasutatud allikad.....................................................................................................................8 2 Isaac Newtoni elulugu ...
abi leida ei ole võimalik. See omakorda näitab, et selle teemaga tuleb edasi tegeleda. On oluline tutvuda perede erinevaid kultuuriliste ja keeleliste taustadega ning suunata antud info nende peredega töötavate spetsialistideni. Sellegipoolest teame, et autismispektri häiretega lastel on potensiaali omandada kaks keelt. Sellisel lapsel ei ole keele omandamise ega keelekasutuse seisukohalt erisusi. Kakskeelsed autismispektri häiretega lapsed erinevad kõikides keeltes ükskeelsetest eakaaslastest. Spetsialistid peavad edendama ja toetama kindlasti emakeele kasutamist peres, eriti just keelelistest vähemustest pärit laste perekondades. Samuti peab jätkuma ka spetsialistide kultuuripädevuse alane haridus. Kasutatud kirjandus: Shannon Lewis Bilingualism in Autism Spectrum Disorders: What do Speech- Language Pathologists Need to Know? Külastatud 28.09 – 10.10.2020 aadressil: https://www.msudenver.edu/media/content/rowdyjournal/documents/Lewisfinal.p df
kogemusi nagu täiskasvanuil. Sellised olukorrad võivad kujuneda väga viljakaks pinnaseks depressiooniseemnetele. Depressioon järgneb mõnikord raskele kaotusele - kas siis kellegi lähedase surmale või vanemate lahutusele. On ka vähem ilmseid kaotusi. Näiteks uude paika kolimine tähendab tuttava ümbruse ja armsate sõprade mahajätmist. On ka noori, kes põevad mõnd kroonilist haigust. Sellises olukorras võivad eakaaslastest erinemisest tulenevad piinad panna teismelise tundma, et ta pole enam normaalne. Paljud psühhiaatrid usuvad, et aju biokeemilise tasakaalu häiritus mängib depressiooni puhul võtmerolli. Häiritud tasakaal võib edasi kanduda geneetiliselt, sest uurijad on leidnud, et nendel teismelistel, kelle vanematel esineb depressiooni, võib see palju tõenäolisemalt ka endil tekkida. 7 Depressiooniravi Ravimid:
lõppemist · hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. Salakaval haigus, mis teatud ajani ei anna endast üldse mitte märku. Lapse esimestel eluaastatel jääb kasv maha tasapisi ning ei torka esialgu silma. Ning alles noorukieas, kui toimub normaalne hüpe kasvus, hakkab see laps tugevalt eakaaslastest erinema. 6 Kasvuhormooni defitsiit toob endaga kaasa teiste sisesekretsiooninäärmete töö häired. Sageli on sellistel lastel häiritud kilpnäärme- ja suguhormoonide tase. Sel juhul võivad lapsel puududa teisesed sugutunnused, üleminekuiga algab hilja ning tulevikus on võimalik viljatus. Kõige sagedamini põhjustavad kääbuskasvu geneetilised hälbed. Kuid ajuripatsi funktsioonid
mõistab seda moderne kosmopoliit, sest standardid millega maailmakorraldust mõtestati, olid tunduvalt jäigemad."Diskrimineeritute"kihid, kui soovite, olid heloodid ja perioigid Spartas1ja mujal orjad ning metoigid(võõramaalased), kellest viimane ei tohtinud omada maad ja kellel puudusid kodanikuõigused(kitsendused kehtisid ka järeltulijatele), kuid ta oli see-eest isiklikult vaba.2Valdav osa võõramaalastest tegelesid käsitööga nagu ka orjad, ja mõlema straatumi lapsed eraldusid eakaaslastest, sest oli vajadus lülituda kiirelt täiskasvanu maailma, s.t. õppida selgeks vanema(te) amet, mis ahendas oluliselt võimalusi, omandada teadmisi väljaspool oma igapäevast tegevust.3Sparta kitsendused alamklassidele on üldistes joontes praktiliselt kattuvad.4 Nagu näha, on Antiik-Kreeka selgelt ülesehitatud privileegidele varanduslik seisus ja sots. kuuluvus määravad suuresti ära ühiskonnas kaasarääkimise võimaluse. Loogiliselt arutledes tuleb nentida, et isegi dem.
Konspekt raamatu „Andekusest ja andekatest lastest” (Viire Sepp) kohta Mis on andekus? Meie kõrval võib olla peidetud lapsi, kelle võimetest pole teadlikud ei nemad ise ega ka vanemad või õpetajad. Paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, kuid see ei käi mitte kõigi kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Seetõttu vajavad andekad lapsed individuaalset lähenemist. Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu õhel või mitmel alal. Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsusena mõistetakse „võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikkuse seoseid” ehk üldist suutlikkust mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla. Üldise vaimse võimekuse taseme mõõtmiseks on kasutu...
Süües kasvab isu. Kirja lõppu ei panda sõnade tervitades, tänades, jõudu soovides vms järele koma. *Tervitades, Peeter > Tervitades Peeter Komaga ei eraldata vorme alates ja võrreldes. Alates esmaspäevast hakkab kehtima… Kahju loodusele on väike võrreldes inimese poolt tekitatud kahjuga. Vahel rakendatakse des- ja mata-lühendi reeglit ekslikult ka valt-tarindi puhul. *Erinevalt paljudest eakaaslastest, ei ole Maret iseenda kahvatu vari. *Vastavalt meie tehtud kutse täpsustustele, võiks toimuda… maks- ja tuna-lühendi komakasutus on vaba. Paul oli jälginud iga lauset(,) kaasa haaratuna kõne arengust. Polnud vaja eiti pingutada(,) seda kõike mõistmaks. Ta sõitis eskalaatoril üles(,) kahe tüseda mehe vahele kiilutuna. KIILLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Kiilud eraldatakse kas komade, mõttekriipsude või sulgudega. Komadega lühemad kiilud.
autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste seast, kuigi suhtlevad meeleldi ka teistega, oskavad asju näha teiste seisukohast. ANDEKUSE LIIGID Keeleliselt andekas laps koogab ja laliseb teistest rohkem, on tähelepanelikum, tunnetab rütmi. Ütleb esimesi sõnu ja kahesõnalisi lauseid eakaaslastest varem. On jutukam, huvitub raamatutest ja jutukestest. Loogiline -matemaatiline andekus ilmneb huvi arvude ja loendamise vastu. On hea keskendumisvõime, suurepärane mälu, tähelepanuvõime ja ruumitaju. Üsna varakult hakkavad nad esemeid kokku lugema, peagi ka liitma ja lahutama. Muusikaliselt andekas laps tunneb varakult huvi muusika vastu. Sageli ilmneb see kõigist annetest varem: juba imikuna on ta altim omandama muusikalisi
Piisab, et kui talt ära võtta karistuseks tema lemmik mänguasi mõneks ajaks. ATH LAPS JA KOOL Nooremas koolieas on ATHga lapsed võrreldes teiste eakaaslastega motoorselt tunduvalt aktiivsemad, seda nii struktureeritud kui vabas tegevuses. Nad on vähem orienteeritud tulemusele, neil on suuri raskusi kestvat vaimset pingutust nõudvate ülesannete sooritamisel. Neil on raske keskenduda rohkem kui ühele stiimulile korraga, seetõttu vajavad nad eakaaslastest rohkem välist organiseerivat abi. Suhetes eakaaslastega tekivad sageli konfliktid, kuna ATHga lapsed ei suuda kinni pidada kokkulepitud mängureeglitest, käituvad väga jõuliselt, seetõttu on nad sageli teiste laste poolt tõrjutud. Väljendunud impulsiivse käitumise püsimine noorukieas võib kaasa tuua eale esitatavate suuremate sotsiaalsete nõudmistega vastuollu sattumise, mille tõttu saab ATHga
samaaegne tegemine võib olla raske- esinevad kordinatsioonihäired. Täpsed liigutused või käeline tegevus (kirjutamine, nööpide kinnipanek jms) ei õnnestu- esinevad peenmotoorika häired. Probleeme aitab ületada pidev treening juhtnööride järgi, mitte kurjustamine, halvustamine või karistamine. 3.5 Meeleolu ja emotsioonid Ülemäärast ärevust, kurbust, meeleolude kiiret vaheldumist ning madalat enesehinnangut esineb hüperaktiivsetel lastel eakaaslastest sagedamini. Samuti avaldub neil sisemine pinge sagedamini kehaliste kaebustena. Madal enesehinnang kujuneb enamasti negatiivsete hoiakute tõttu, mida laps kogeb oma pereliikmete ja eakaaslaste poolt. Meelolude kiire vaheldumine on ajutegevuse tasakaalutusest.Ülemäärane kurbus ja ärevus on seotud ümbritsevate inimeste rahulolematusega lapse käitumises, kuid võib ka esineda suurem pärilik soodumus ärevuse ja kurbuse tekkeks. 3.6 Uni
Liikumine ei püüdle mustanahaliste vabastamise poole valgete alandamise ja orjastamise teel. See liikumine ei üritada saavutada võitu, olgu kelle üle tahes. Ta tahab vaid vabastada ameerika ühiskonda ja osaleda kogu rahva enesevabastamises." Ameerika kirikutegelane ja kodanikuõiguste eest võitleja Martin Luther King noorem sündis Atlantas Georgia osariigis baptistikoguduse pastori peres. Alg- ja keskkoolis õppides jõudis King oma eakaaslastest tunduvalt kaugemale. Lõpetamata keskkooli, läbis ta kooliprogrammi iseseisvalt, tegi 1944.aastal edukalt eksamid ning astus Morehouse´i ,,värviliste" kolledzisse Atlantas. Seal sai Kingist värvilise elanikkonna Rahvusliku Assotsiatsiooni liige. 1947.aastal astus King vaimuliku seisusesse ja temast sai isa abiline tema kirikus. Lõpetanud 1948.aastal kolledzi bakalaureuse kraadiga sotsioloogias, astus Martin Crozeri Teoloogiaseminari Pennsylvania osariigis ja sai 1951
valmistuda muutusteks • Hilisküpsed: • Spordis kehvemad • Väiksem, nõrgem • Sotsiaalselt teised huvid • Küündimatuse tunne • Kaaslased ei tunnusta • Introvertsed, suhtlemisraskused • Emotsionaalne ebakindlus TÜDRUKUD: PLUSSID: • Varaküpsed: • Imetletakse atraktiivsust • Liidriroll • Sotsiaalselt kompetentsemad • Hilisküpsed: • Pole sotsiaalset survet • Väiksem konfliktivõimalus vanematega MIINUSED: • Varaküpsed: • Erinevad eakaaslastest • Kinnisem, häbelikum • Enesehinnang madalam • Rahulolematus välimusega • Eemaldumine eakaaslastest • Enesekontroll väiksem • Emotsionaalsed kriisid • Situatsioonid, milleks pole valmis • Koolis probleeme, õpib halvemini • Hilisküpsed: • Riiakam, nõudlikum • Vaidlushimulisem • Sotsiaalselt vähemadekvaatne SOTSIAALSE ARENGU SEADUSPÄRAD. Varajane areng ja suhted perekonnas Lugemiskontroll 1
mälestusi meenutada ja tuju parandada.[4] Inimesed viibivad sageli kohtades kus kõlab muusika, näiteks poodides. Kuna muusika loob hea meeleolu, siis on seda ka seal kavalalt ära kasutatud. Briti muusikapsühholoogi Adrian Northi uurimistulemused näitavad, et muusikal on suur roll ostja eelistuste suunamisel.[2] Tegelikult tajub inimene muusikat juba enne sündi. Teadlaste arvates, on lapsed, kellega enne sündi muusikaliselt suheldakse, oma eakaaslastest ees nii intellektuaalses kui ka füüsilises arengus. Sellest järeldub, et muusika abil on võimalik lapsest intelligentne inimene kasvatada.[2] Muusika peamised ülesanded ühiskonnas, ühendada inimesi ning rääkida neile tõtt, on suured ülesanded. Ei ole põhjust arvata, et vajadus neid ülesandeid täita võiks kunagi kaduda.[6] 3.1.1 Muusika tähtsus noortele Enamik teismelisi kellele meeldib valjult rütmimuusikat kuulata, püüavad alateadlikult
Kui solvav oli öelda talle: ,,Sa loed väga vähe"! Niisiis, kui saatelause ise on küsi- või hüüdlause, pannakse sellele osutav küsi- või hüüumärk kinnijutumärgi järele. Seejuures otsekõne küsi- või hüüumärk säilib, punkt aga kustub. 20. Ekslikult rakendatakse vahel des- ja mata-lühendi reeglit ka valt-tarindi puhul. Õige on komata: Erinevalt paljudest eakaaslastest ei ole Tiina tööle läinud. Vastavalt meie tehtud täpsustusele võiks vastuvõtt toimuda sel nädalal. 21. Kui ega seob rindlause osalauseid ja tähendab kindlasti ei, vist ei, küllap ei, siis pannakse tema ette koma: Ära parem sellest räägi, ega sind keegi usu. Mis sa seletad, ega nad ikka seda usu. Pole meil veel mingeid uudiseid, ega enne kevadet mingit muutust tule.
suhtlevad meeleldi ka teistega, oskavad asju näha teiste seisukohast. Unt, I. (2005). Andekas laps. Tallinn: Koolibri 5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda? Eriandekuse iseloomulikud tunnused varajases eas Gardneri järgi: Keeleliselt andekas laps koogab ja laliseb teistest rohkem, on tähelepanelikum, tunnetab rütmi. Ütleb esimesi sõnu ja kahesõnalisi lauseid eakaaslastest varem. On jutukam, huvitub raamatutest ja jutukestest. Loogilis-matemaatiline andekus ilmneb huvis arvude ja loendamise vastu. Neil lastel on hea keskendumisvõime, suurepärane mälu, tähelepanuvõime ja ruumitaju. Nad taotlevad kõiges süsteemi ja korda. Üsna varakult hakkavad nad esemeid kokku lugema, peagi ka liitma ja lahutama. Rääkima hakkavad üsna vara, nagu ka keeleliselt andekad lapsed. Matemaatilisel andekusel on täheldatud tihedat seost musikaalsuse, samuti
Kooli nimi ...................................................................... Aktiivsus ja tähelepanuhäired Iseseisevtöö Juhendaja: ................................... Kooli nimi Tartu 2011 PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli, Nii näiteks olevat koolis õpetajatega läbisaamine halb ja klassikaaslased narrivad teda. Poiss leiab, et ta ongi teistest halvem ja seetõttu põlastusväärne laps. Osakonnas viibimisejooksul on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paiga...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
