Propanoon ehk atsetoon Struktuurvalem: CH3COCH3 Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Mürgine, ent meeldiva lõhnaga kergesti süttiv ja madala keemistemperatuuriga vedelik, lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Kasutamine ja esinemine: Atsetooni kasutatakse värvide, lakkide, liimide, küünelaki ja plekieemaldusvahendite tootmiseks.
puhas atsetoon. Etapp 2 Dibensaalatsetoon Sissejuhatus Põhireaktsioon, mis sünteesi käigus toimub on kondensatsioon. Karbonüülühendite kondensatsioonireaktsioonil reageerivad karbonüülühendid omavahel. Kondensatsioon on kombinatsioon nukleofiilsest liitumisreaktsioonist ja -asendusreaktsioonist. Esmalt genereeritakse tugeva aluse abil atsetoonist enolaatioon. Tasakaal on sellel reaktsioonil tugevalt atsetooni poole nihutatud ning saadud enolaadi hulk on üpris väike, kuid selle-eest on see äärmiselt nukleofiilne. Liitumisreaktsioonides on aldehüüdid aktiivsemad kui ketoonid, kuna aldehüüdide elektrofiilne tsenter on vähem stabiliseeritud ja ketoonide elektrofiilne tsenter on alküülasendajate poolt rohkem varjestatud. Sellegi poolest on genereeritud nukleofiilne enolaat reaktsiooniks piisavalt tugev. Enolaat atakeerib bensaldehüüti ja moodustab -karbonüül alkoksiidi iooni
Keemia iseseisev töö 10 Orgaanilist ainet millega puutun kokku tulevases töös Anne Krull Koostaja: Jürgen Sisask Õppegrupp: EV208 Sisukord 1.atsetoon 2.propaan 3.bensiin 4.toluool 5.benseen 6.nitrolahusti 7.ksüleen 8.kofeiin Atsetoon Atsetooni saadakse peamiselt sünteesi teel kuna seda ainet looduses ei esine. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. . TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. . hingamise kaudu SISSEHINGAMISE OHT: Gaasi sattumisel keskkonda tekib suletud aladel kiiresti hapnikusisalduse langus. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Vedeliku kiire aurustamine võib põhjustada külmumist. Aine võib kahjustada närvisüsteem Propaan Leidumine: ...
10 Kemikaali mida kasutan ehitusviimlistusses 1.Atsetoon ehk 2-propanoon - (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina. 2.Vesiehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan -on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Kasutan pahtli või krohvi segamisel 3.Formaldehüüd ehk metanaal -on lihtsaim aldehüüd.Metanaali keemiline valem
3 Alkohol ja kroomhape moodustavad kromaatestri, mis reageerib kas intramolekulaarselt või intermolekulaareslt vee juuresoleku, et saada vajalik karbonüülühend . Dibensaalatsetooni reaktsiooni mehhanism: Atsetoon on stabiilne ja üsna reaktsioonivõimetu ühend, seetõttu tuleb suurendada tema nukleofiilseid omadusi järgmise reaktsiooniga. Naatriumhüdroksiid lahustub vees ja nii tekkiv hüdroksiidioon ründab atsetooni -asendis vesinikku. Moodustuvad molekul vett ja enolaatioon, millel eksisteerib ka stabiliseeritud resonantsstruktuur. (Diagram 1) Diagram 1 Toimub enolaatiooni rünnak bensaldehüüdile. (Diagram 2) Diagram 2 Tavaliselt hüdroksiidioon kipub eemaldama ühe prootoni -süsinikult. Selle tulemuseks on C=C kaksikside ja süsiniku vahel. Samal ajal süsinikule moodustatud hüdroksiidgrupp on lahkuv rühm. Pärast kondensatsiooni moodustub bensaalatsetoon ja lahkuvad kaks veemolekuli
sisaldused, kui ühe tableti mass on 4,5 g. V: Vitamiin C 0,12/4.5*100= u 2.6% Vitamiin B2 0.015/4.5*100= u 0.3% Niatsiin 0.145/4.5*100= u 3.2% Foolhape 0.25/4.5*100= u 4.4% Ülejäänd on mahuained · Mitu milliliitrit vett peab lisama ühele multivitamiinitabletile, et saada 0,055%- line vitamiin C lahus (vee tiheduseks võtta 997 kg/m3). V: 997/4.5= u 222g vett peaks lisama 7. Küünelakieemaldaja lahus sisaldab ruumala järgi 60,0% atsetooni (brutovalem C36O, tihedus 791 kg/m3), 20% etüülatsetaati (brutovalem C4H8O2, tihedus 897 kg/m3), 10% glütseriini (brutovalem C3H8O3, tihedus 1260 kg/m3), 5,0% etanooli (brutovalem C2H6O, tihedus 789 kg/m3) ja 5,0% vett. Kõik eelmainitud ained on toatemperatuuril ja normaalrõhul vedelikud. · Milline küünalekieemaldaja komponentidest käitub lahustina? V: Lahustina käitub atsetoon. · Leidke, mitu cm3iga koostisainet tuleb võtta, et valmistada 175 ml küünelakieemaldajat.
Seda võib mensuuri. Sama tegevust korratakse veel 2 korda à 4 ml helksaaniga. Filtrit pestakse järeldada sellest, et katsetulemustes nähtavad piigid langevad küllaltki täpselt kokku 1-2 ml heksaaniga, et saada 10 ml filtraati (Lahus 1). Seejärel lisatakse samasse võrdlusandmetega. Katse käigus saadi klorofüll a maksimaalseks lainepikkuseks portselankaussi 4 ml atsetooni, hõõrutakse uhmrinuiaga 1 minuti jooksul. Lastakse (kõrgeim piik) 430,50 nm. Võrdlusmaterjalist nähtub, et klorofüll a absorbeerib settida ja filtritakse läbi sama paberfiltri teise väikesesse mensuuri. Sama korratakse valgust lainepikkusel 662 nm, mis langeb täpselt kokku katsetulemusega 662 nm.
Vedelas aines liiguvad osakesed vähem kui gaasilises. Vedel aine võtab anuma kuju. Toimub voolamine. 4 c) Gaasilises aines on osakesed omavahel vähe seotud ja liiguvad väga palju. Potentsiaalset energiat on vähe ja kineetilist väga palju. Puudub kindel kuju.Osakesed täidavad kogu anuma ning toimub Browni liikumine. 5. CH3COCH3 + 4O2 3CO2 + 3H2O Mitu mooli atsetooni on vaja oksüdeerida, et saada 179,2 liitrit süsihappegaasi? V(CO2)=179,2 l n 179,2 liitrit CH3COCH3 3CO2 1 mol 3 mol V n= V=Vm*n V(CO2)= 3 mol * 22,4 dm3/mol = 67,2 dm3 Vm 1mol * 179,2l n(CH 3 COCH 3 ) = = 2,67 mol 67,2l Vastus: Vaja on oksüdeerida 2,67 mooli atsetooni
rasva tarvitamisest. Looduses seda ei leidu. Propanoon Rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttiv vedelik, keemistemperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele, kasutatakse värvide lahustamisel ja küünelaki eemaldusvahendi valmistamisel. Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Atsetooni kasutatakse värvide, lakkide, liimide ja plekieemaldusvahendite tootmiseks. Sahhariidid ehk polühüdroksükarbonüülühendid Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid, s.t. nad sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma. Üldvalem CnH2mOm Karbonüülühend on keemiline ühend, mis sisaldab karbonüülrühma. Karbonüülühendite hulka kuuluvad aldehüüdid ja ketoonid.
sade ning tugevama konts.iga ammoniaagi vesilahuse lisamisel sade kadus ja tekkis tumesinine lahus. Tekkinud ammiinkompleksi nimetus on tetraammiinvask(II)hüdroksiid. 𝐶𝑢𝑆𝑂4 + 2(𝑁𝐻3 ∗ 𝐻2 𝑂) → 𝐶𝑢 (𝑂𝐻)2 ↓ +(𝑁𝐻4 )2 𝑆𝑂4 𝐶𝑢 (𝑂𝐻 )2 + 𝑁𝐻3 ∗ 𝐻2 𝑂 → [𝐶𝑢(𝑁𝐻3 )4 ](𝑂𝐻)2 Katses 3 tuli a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 – 3 mL atsetooni. Atsetooni lisamisel ja lahuse loksutamisel tekkis roosa lahus. Eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2 – 3 mm paksune kiht. Lahus muutus tumesiniseks ja põhjas olid sadestunud sinakad NaCl kristallid. 𝐶𝑜(𝑁𝑂3 )2 ∗ 6𝐻2 𝑂 + 𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝐶𝐻3 → [𝐶𝑜(𝐻2 𝑂]6 (𝑁𝑂3 )2 heksaakvakoobaltdinitrit
3. ühe süsiniku aatomi juurs kahte halogeeni aatomit sisaldavate dihalogeenderivaaatide hüdrolüüsimisel; 4. karboksüülhapete kaltsiumi soolade pürolüüsimisel; 5. alküünide hüdratiseerimisel kahevalentse elavhõbeda soolade manulusel lahja väävelhappe keskkonnas; 6. magneesiumorgaaniliste ühendite toimel tsüaniidides. Lihtsaimaks ketooniks on propanoon, dimetüülketoon (CH3-CO-CH3), mida kutsutakse rahvakeeli atsetooniks. Atsetooni saadakse kääritamisel vastavate bakterite ja mitmesuguste sünteetilistel meetoditel. Atsetoon on iseloomuliku lõhnaga, kergesti lenduv ja keev (keemistemperatuur +56 kraadi), tuleohtlik vedelik ning seguneb veega igas olukorras. Hea lahusti värvidele, lakkidele ja paljudele orgaanilistele ainetele ja polümeeridele. Kuulub küünelaki ja küünelaki eemaldamisvedeliku koostisesse. Suhkruhaiguse puhul esineb atsetooni haige uriinis ja väljahingatavas õhus. H3.
Etanaal voib organismis edasi oksudeeruda teisteks veelgi murgisemateks aineteks. Kasutatakse: keemiatoostuses etaanhappe ehk aadikhappe saamisel. Samuti toodetakse etanaalist etanooli ravimeid, varv- ja poletusaineid. 3. Propanoon (atsetoon) CH3COCH3 - Murgine, meeldiva lohnaga kergesti suttiv ja keev vedelik (keeb + 56 C). Ta lahustub hasti vees ja orgaanilistes lahustites, mistottu on ta heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. Atsetooni kasutatakse varvide, lakkide, liimide, kuunelaki ja plekieemaldusvahendite tootmiseks. 4. Metaanhape ehk sipelghape (HCOOH) - Terava lohnaga, varvuseta, arritava toimega murgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab poletusi. Teda leidub sipelgates, mesilastes, korvenogestes, kuuse- ja manniokastes. Ta on veest veidi raskem, ent seguneb veega igas vahekorras. Metaanhape erineb teistest karboksuulhapetest sellepoolest, et temas sisaldub ka aldehuudruhm
moodustuvat aniooni CH3COO- nimetatakse atsetaat ehk atsetaatioon. Etaanhapet leidub nii toiduainetes kui ka organismide kudedes ning eritistes. Etaanhape tekib puidu kuumutamisel hapniku juurdepääsuta ja alkoholi kääritamisel. Tööstuslikult on võimalik äädikhapet saada butaani oksüdatsioonil ja etanaali katalüütilisel oksüdatsioonil. Äädikhapet kasutatakse toiduainete säilitamiseks, maitsestamiseks ja marineerimiseks. Etaanhapet kasutatakse ka ravimite, lakkide ning atsetooni valmistamiseks. Etaanhappe estrid on kasutusel kondiitritööstuses ja parfümeerias. Etaanhappe sooli kasutatakse umbrohutõrjes, meditsiinis ja tekstiilitööstuses. Etaanhape on tuleohtlik ja põhjustab tugevat söövitust. Kõrgetel temperatuuridel võivad tekkida plahvatusohtlikud aurusegud. Aine on ärritava toimega ja võib tekitada raskesti paranevaid haavu ning absorbeeruda organismi. Nahale sattudes võib põhjustada haavu, ville ja hüperkeratoosi.
Luudikseened tekitavad "nõialuudasid". Parandab pinnast. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Puit on tugev, elastne, hästi poleeritav, kasutatakse vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses. Ühe vormi, karjala kase puit on mitmevärviline, väga kõva, hinnatud mööbli ja iluesemete tegemisel. Treimis- ja nikerdustöödel on väärtuslikud pahad. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Kasutamine Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Tohust tehakse määrdeõlisid. On ravimtaim: pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral, lehti uriinierituse soodustamiseks, tõrva
keemilisel puhastamisel kasutatavad ained, aerosoolid, tärpentin, õhuvärskendajad, värvieemaldajad, värvid ja lakid ning kahjuri- ja putukatõrjevahendid. Siinpool tooks aga välja sellised ained, nagu atsetoon, lakibensiin, lakk, linaõli, saapamääre, troinoi, värnits ja tärpentin. Atsetoon ehk 2-propanoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. Lakibensiin on alkaanidest ja vähesel määral aromaatsetest süsivesinikest koosnev nafta destillaat ja bensiini fraktsioon. Ta on orgaaniline lahusti, millega lahustatakse peamiselt lakke ja värve
Suitsetamine Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Piip ja tubakasuitsetamise komme jõudsid Eestisse pärast Kolmekümneaastast sõda. Tubakat hakati kasvatama kaheksateistkümnendal sajandil, mil linnadesse asuati tubakamanufaktuurid. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Suitsetamisel tekib · Haisev hingeõhk · Kollased hamb...
lahustites, teistes lipiidides ja leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide hüdofoobsus on põhjustatud hüdrufoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. 1. Rasvapleki proov Kahest uuritavast materjalist sisaldab üks lipiide. Kõik lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiide sisaldava lahuse kandmisel paberile muutub see läbipaistvaks. Töö käik: Kahte katseklaasi panin 1 g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin 1 ml atsetooni. Loksutasin. 5 minuti pärast kandsin klaaspulgaga paberile mõlemast proovist väikse tilga. Mõne ja möödudes muutus 2. aine lahusega paber vastu valgust vaadates läbipaistvaks. Järelikult sisaldas teise aine proov lipiide ning esimese aine proov mitte. 2. Akroleiinproov Glütserooli kuumutamisel tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid.
Välisvärvi ei tohi kasutada sisetöödel, sest selles leidub palju orgaanilisi lahusteid, mis hajuvad ruumi õhku ja kahjustavad tervist. Mõnikord on etiketil hoiatus, et värvi võib kasutada ainult hästi ventileeritavas ruumis ning ka pärast remonti peab ruumi hoolikalt tuulutama. Kõige sagedamini kasutatakse alküüd-, lateks- ja alküüd-lateksvärve. Värvidele lisatakse paksendajaid, kuivamist kiirendavaid aineid (näiteks koobaltiühendeid) ning lahusteid (amüülatsetaati, atsetooni, benseeni, tolueeni, dipenteeni, triklooretüleeni jm). Mõningate värvide ja lakkide kuivamisel eraldub formaldehüüd ehk metanaal. Käsi puhastatakse sageli tärpentiniga. Enamik loetletud keemilistest ainetest satuvad organismi peamiselt hingamiselundite, vähem naha kaudu. Eriti mürgiste värvidega töötamisel (akrüülvärvid, eposiidi sisaldavad tooted jt) tuleb kasutada hingamiselundite kaitsevahendeid, isegi gaasitorbikut, ja naha kaitseks kindaid
ehitusmaterjalina · Inkade aegne Machu Picchu Peruus on ehitatud graniidist · Kivi sile ja tihe struktuur ei soosi bakterite levikut · Ideaalselt sobiv köögitasapinnaks Graniit ja keskkond · Vähem töötlemist vajavad materjalid kasutavad vähem energiat · Ei klassifitseerida keskkonnasõbralikuks tooteks · Transport võib mõjuda keskkonda kahjustavalt · Paigaldusprotsessis tekib rohkesti tolmu, lenduvaid aineid ja muid kemikaale · Võib paigaldada madala lõhnaga atsetooni ja räni abil Kasutatud allikad · http://ee.chinastoneworld.com/news/physical-properties-of-gr anite-5820295.html · http://www.ut.ee/BGGM/maavara/graniit.pdf · https://www.kaminakoda.ee/toote_kategooria/graniit/ · http://www.lossikivi.ee/sisu/graniit · https://www.sisustusweb.ee/ee/uudis/251/graniit-%E2%80%93-h uvitav-ja-praktiline-materjal.html · http://www.paberimuuseum.ee/kivitest/kivim/kivimid-4-1.html · https://pdfs.semanticscholar.org/1e48/62049f23c88e542c0212a
Materjal ehitusvaldkonna õppuritele haigused ja nende vältimine ehitustööstuses. Eesti Ametiühingute Keskliit Noored inimesed, kes tööd alustavad, on riskidele avatud. Töökoht ja töö on uued ning noorel puudub igasugune tervise ja ohutusega seotud riskide kogemus. Nooruki soov saada täisväärtuslikuks töötajaks võib veelgi vähendada ettekujutust võimalikest riskidest töökohal. Noortel on õigus töötada tervislikus ja ohutus keskkonnas ning saada vajalikku juhendamist ja väljaõpet. Tegurid, mis võivad põhjustada tööõnnetusi ehitustööstuses. kukkumine kõrgustest (redel, telling või katusel töötamine) raskeid õnnetusjuhtumeid võivad põhjustada mitmesugused kukkuvad esemed kukkumine katmata ja piirdeta avaustesse, kaevudesse, süvenditesse tootmisjääkide kuhjumine tööplatsil suurendab komistamisohtu töötajate vähene koolitus või selle puudumine enne tööde läbiviimist ü...
ravimiseks. Liigakasutamine võib kahjustada maksa. Looduses ei esine. Loodi esimest korda John Hopkinsi ülikoolis aastal 1877. Naftaleen Varem nimetatud kui naftaliin. Kasutatakse koitõrje vahendina ja erinevate lahustite tootmiseks. Suurte kogustega kokkupuude võib kahjustada punaseid vereliblesid. Naftaleeni toodetakse kivisöetõrva keskõlifraktsioonist. Mesitüleen Kasutatakse laborites lahustina. Avastas Robert Kane aastal 1837 atsetooni kuumutades väävelhappega. Esineb auto heitgaasides. Võib olla mürgine. Stüreen Rahvapärased nimetused : kaneel, vinüülbenseen. Toatemperatuuril on aine värvitu halvastilõhnav vedelik, keeb temperatuuril 145,2ºC. . Toodetakse põhiliselt etüülbenseeni dehüdrogeenimisel ZnO juuresolekul temperatuuril 600ºC Ksüleen Ksüleen või dimetüülbenseen, endise nimetusega ksülool . Selge, värvitu iseloomuliku lõhnaga vedelik. Lihtsalt lahustuv eetris, etanoolis, fenoolis
Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni Loomades Toakärbsed eritavad vastassugupoole ligimeelitamiseks lõhnaaineid, mis koosnevad akleeni ühenditest Alkeenide kasutamine Alkeenid moodustavad koos alkaanide, alküünide ja areenidega orgaanilise põhisünteesitööstuse peamise tooraineallika Eteeni kasutatakse suurtes hulkades polüetüleeni, etanooli, 1,2 etaandiooli ja teiste keemiasaaduste tootmiseks Propeenist saadakse polüpropüleeni, atsetooni, isopropüülalkoholi ja teisi saadusi. Kokkuvõte Alkeenideüldvalem on CnH2n süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside Click to edit Master text styles leidub laialdaselt looduses nii Second level Third level taimsetes kui loomsetes Fourth level organismides ja kasutatakse Fifth level
tekib hõbekloriidi sade. NaCl(aq) + AgCl(s) [AgCl2]-(aq) + Na(aq) hõbekloriidi sademele reageerimisel kloriidioonidega tekib lahustuv hõbeda kompleksioon. 6. Kokkuvõte või järeldused NaCl vesilahusele AgNO3 lisamisel tekkis hõbekloriidi sade, kontsentreeritud NaCl lahuse lisamisel sade lahustus ning tekkis [AgCl2]- kompleksioon. 3.2 a) 1. Töö eesmärk o Vaadelda, mis juhtub kui valada atsetooni Co(NO3)2 x 6H2O kristallidele. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: atsetoon, Co(NO3)2 x 6H2O. 3. Töö käik Panin kuiva katseklaasi mõned Co(NO3)2 x 6H2O kristallid. Valasin peale 3 mL atsetooni. 4. Katseandmed Tekkis tumeroosa lahus. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Co(NO3)2 x 6H2O kristallidele atsetooni peale valamisel tekkis tumeroosa lahus. Aine lahustus atsetoonis. 6
Tihedus: 0,879 g/cm3 keemilised ja füüsikalised omadused: Lahustuvus vees: 7 g/l (20 °C) Keemistemperatuur: 124 - 128 °C Sulamistemperatuur: -76 °C Värvitu Iseloomuliku puuviljalõhnaga Vedel aine Tuleohtlik Atsetoon Teised nimetused: 2-propanoon Keemiline valem: CH3COCH3 Aineklass: Ketoon Kasutatakse lahustina (küünelaki emaaldajana) ja plastiku tootmisel Mürgine (sissehingamisel kui ka nahale sattumisel) Atsetooni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 58.08 g/mol Tihedus: 0.791 g/cm3 Keemistemperatuur: 56 - 57 °C Sulamistemperatuur: -95 - -93 °C Vedel Värvitu Terava ja ärritava lille taolise lõhnaga Tuleohtlik Pildid: Kasutatud kirjandus: http://www.baumax.ee/et/Ehitusmaterjalid-ja-ehituskaubad/p/96/516/nitrolahusti-646 http://www.baumax.ee/et/Ehitusmaterjalid-ja-ehituskaubad/p/96/516/nitrolahusti-646 http://www.baumax.ee/UserFiles/ProductFile/80.pdf Tolueen:
· Ka passiivse suitsetaja riietele, juustele ja nahale jääb ebameeldiv suitsuhais nagu suitsetajalgi. · On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja. · Eesti Vabariigi seadusega on vastu võetud seadus mis keelab avalikes kohtades suitsetamise. Suitsus sisalduvad mürkained · Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit. · Ammooniumi · Ammoniaaki · Atsetooni · Kaadmiumi · Vinüülkloriidi · Formaldehüüdi · Naftaleeni · Vingugaasi · Tõrva · Mentooli · Nikotiini · Tsüaniidi · Formaldehüüdi · Arseeni · Radioaktiivnsed ained Suitsetamise tagajärjed · Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. · Hingeõhk muutub haisvaks, nõrgeneb lõhnataju.
terav lõhn veega sama tihedus hügroskoopne vedelik jääga sarnased kristallid Saadakse: puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta alkoholi kääritamisel Kasutatakse: toiduäädikana Konserveerimiseks maitsestamiseks marineerimiseks lahustina lakkide värvide ravimite plastmasside mitmete orgaaniliste ainete nagu atsetooni valmistamiseks etaanhapetest toodetavaid estreid kasutatakse kondiitritööstuses ja parfümeerias lõhnaainetena etaanhappe sooli kasutatakse: umbrohutõrje meditsiin tekstiilitööstus värvimine Võihape ehk butaanhape Tekib või pikemaajalisel seismisel õhu või valguse käes Annab higile lõhna Koerad haistavad karboksüülhappeid
10. Lipoproteiinide ehitus: kolesterooliestrid ja rasvad on ümbritsetud fosfolipiidmembraaniga (monokiht), milles paiknevad kolesterooli ning valgud apoliproteiinid. Joonist vaata loeng 23 slaid 30. Funktsioon: trantsportivad vees lahustumatuid lipiide vereringes. 11. Maksarakkude mitokondrites toimub ketokehade (=ketoonkehade) süntees. Sünteesi lähteaineteks on atsüül- CoA. Ketokehadena tuntakse: atsetooni (CH3 CO CH3), atsetoatsetaati (CH3 CO CH2 COO-)ja hüdroksübutüraati (CH3 CHOH CH2 COO-). 12. Ketogeneesi (ketokehade süntees) aktiivsus tasakaalustatud ainevahetuses on tagasihoidlik, aga diabeedikute puhul aktiivsus suurenenud. Bioloogiline roll: energiaallikas teatud kudedes (maksas). Omavad mõningat tähtsust energiaallikana ajus st energiaallikas ajule nälgimisperioodil, südame ja skeletilihastes.
Seemned valmivad juuli lõpus või augustis. Nad on kollakaspruunid, veidi läikivad. Sügisel võivad need tuule abil lennata päris kaugele. Kasutamine Puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav. Seetõttu kasutatakse seda vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest, mis on üks arukase vorm, mille puit võib esineda punastes, lillades, roosades, kollastes ja valgetes toonides. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Okstest tehakse luudasid, saunavihtu ja kauneid munapühade linnupesi. Tohust, mis on koore pindmine õhuke valge kiht, saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid valmistada ka määrdeõlisid. Arukask on ravimtaim
Normaliseerub vere pH. Minutiventilatsioon on hingamissagedus minutis korrutada hingamismahuga. Liiga intensiivse hingamisega tekitatakse alkaloos ja see pidurdab hingamiskeskust. 2) Neerude regulatsiooni kaudu aeglasem viis, alkoloosi/atsidoosi korral suureneb kas aluseliste/happeliste ainete kontsentratisioon uriinis. Diabeediga kudedesse ja verre kuhjuvad happeliselt reageerivad ained, nt atsetoon . diabeedihaigel võib tunda suust atsetooni lõhna. Kui on koomasse langenud siis hüperglükeemiline kooma tingitud väga kõrgest glükoosi sisaldusest veres! Kopsu ja südamehaiguste korral on kopsud häiritud, alveoolid võivad olla täitunud vedelikuga, häirides kopse. Südamehaigetel kopsud normis, aga süda kui pump ei suuda verd pumbata, neil esineb hingeldus juba väga väikese koormuse korral. Hingeldusega üritatakse kompenseerida halba verevarustust kudedes. VEREGRUPP
valk pöörduvalt. Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Orgaanilise solvendi lisamine ettevaatamatult kiiresti või suures koguses tekitab solvendi kõrge lokaalse kontsentratsiooni, mille tulemusena võib toimuda valgu pöördumatu denaturatsioon ja sade ei lahustu täielikult. Töö käik: · valasin katseklaasi 2 ml munavalgu lahust · tilgakaupa ja segu pidevalt loksutades lisasin atsetooni, kuni tekkis sade · lisasin nüüd vett, et lahjendada katseklaasi sisu Tulemused ja järeldused: Atsetooni lisamisel tekkis katseklaasi õrn hägu, mis pärast veega lahjendamist enam ei lahustunud täielikult. Järelikult toimus valgu pöördumatu denaturatsioon. Põhjuseks võis olla see, et lisasin atsetooni liiga kiiresti ning tekkisid liiga kõrged lokaalsed kontsentratsioonid, mis põhjustasid valgu pöördumatu denaturatsiooni ning sade ei lahustunud enam täielikult. 1
koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. 1.3.1. Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk. Töö käik: Kahte katseklaasi panen umbes 1 g tahket ainet, milles soovin lipiidi olemasolu kindlaks teha. Mõlemasse katseklaasi lisan 0,5 ml atsetooni. Loksutan hoolega ja jätan 5 minutiks seisma. Võtan pulgaga sademe kohal tekkinud vedeliku kiht ja kannan filterpaberile. Jätan mõneks minutiks filterpaber kuivama. Järeldus: Vaadates kuiva paberit vastu valgust võib näha, et filterpaberil, kus oli I tahke aine proov, tekkis rasvaplekk. Võib järeldada, et
Tallinna tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Bioorgaanilise keemia õppetool 2.2.Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3. Lipiidide reaktsioonid Kaisa Rahuoja 093421 KATB41 2.2. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine - apelsini koor Töö eesmärk: Karotenoidide hulka kuulub ligi 600 erinevat ühendit, töö käigus tuleb kindlaks teha, millised neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub. Töö käik: Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi...
Keemia aluste (praktikum) mõistete vastused Lahus-kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Lahusti-mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi; 60% etanooli+ 40% atsetooni lahustiks etanool; 98 % väävelhappelahus- lahustiks vesi. Lahustunud aine- kui üks lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Küllastumata lahus- lahus, mille ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. Küllastunud lahus- lahus, mis sis. antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) Üleküllastunud lahus- aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Massiprotsent (C%) näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. Ühik: protsent. Molaarsus (CM) näitab lahustunud ai...
Pöörduvaks teeb kõnealuse liimühenduse see, et hilisemal kokkupuutel samalaadse lahustiga hakkab liim punduma. Eriti on see märgatav vesilahustel põhinevate liimide puhul. Sageli on pöörduvad liimid ka temperatuuritundlikud. Vesilahustena kasutatakse peamiselt paberi- ja puiduliime, seal on polümeeriks mõni sahhariid (tärklis, dekstriin) või valk (kaseiin, kollageen). Tuntuim on PVA-liim ehk PolüVinüülAtsetaat. Orgaaniliste lahustitena kasutatakse liimides sageli atsetooni, etüületanaati, 1,2-dikloroetaani, benseeni (nt kummiliimis), tolueeni (nt polüstürooli ehk PS-liimides). *termoplastne polümeer: niitjate molekulidega korduvatest üksikosadest koosnevad ained, mis lähevad mõõdukal kuumutamisel üle vedelasse olekusse, jahtudes taastavad tahke oleku. Kleeplintide, plaastrite jms puhul jääb liim pikaks ajaks poolvedelaks, sest lahustina kasutatakse mineraalõlisid. Pöördumatute liimide puhul toimuvad keemilised reaktsioonid, mis muudavad
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puiduosakond 10 orgaanilist ühendit Tööliik Tartu 2010.a Glütseriin Valem: C3H8O3 Saamine või leidumine Kookosõlist Kasutamine Glütseriin on üks komponentidest lakkide ja värvide tootmisel. Kasutatakse lahustite tootmisel. Kasutatakse seebi, kreemide ja salvide tootmisel. Glütseriin kasutatakse nitroglütseriini tootmisel. Kasutatakse salvide ning lahuste tootmisel. Ohutegurid Sidrunhape Valem: C6H8O7 Saamine või leidmine Leidub sidrunhapet kõige rohkem sidrunimahlas isegi 68% Kasutamine Kasutatakse antikoagulandina. Ohutegurid Ei kujuta endast tõenäoliselt olulist ohtu inimtervisele ega keskkonnale. Atsetoon Valem: CH3COCH3 Saamine või leidumine Tootmise teel Kasutamine Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. Ohutegurid Gaasi / õhu segud on plahvatusohtlikud. Eriti tu...
vinge värk igal juhul:) Seda kasutatakse lakkide koostisosasna Ohutegurid Toluooli sissehingamine on ohtlik: kahjustuda võivad neerud ja närvisüsteem, samuti võib see aine põhjustada nõrkust, peapööritust ja väsimust. Nitrolahusti CH3COCH3 Saamine või leidumine Saadakse toornafta termilisel töötlemisel Kasutusalad: Happeliste lakkide ja värvide lahustamiseks ja vedeldamiseks. nitrolahusti on kaasaegne viiekomponenetne lahusti, mis ei sisalda atsetooni. Ohutegurid (Atsetoon on tervisele eriti kahjulik keemiline aine nii nahale sattumisel kui ka sissehingamisel Etaanhape Valem:CH3COOH Saamine või leidumine Tööstuslikult toodetud 3080 % kangusega sünteetilise äädikaessentsi või mikrobioloogiliselt valmistatud äädikat Kasutamine Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas 30%ne äädikhape lahus), keemiatööstuses(lahustina). Ohutegur Nahale sattumine ohtlik söövitava tiomega
Keemiainstituut TTÜ Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr 2.2 ja 1.3 Töö pealkiri KAROTENOID IDE IDENTIFITSEE RIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE, LIPIIDIDE REAKTSIOONI D Üliõpilane Õpperühm ...
aastast. Allumiiniumist tehakse ka maaalsed torud. Aastal 1951. Alaskas ehitati 2,9 km pikka toru. Pärast 30 aastat tööd ei avastati seal mingeid tõsiseis vigastusi või lekkeid, mis võiksid ilmuda korrosiooni pärast. Alumiiniumi kasutatakse suurtes kogustes panelite, uste, aknaraamide ning elektrikarbide tööstuses. Alumiiniumi pulbreid kasutatakse tööstuses ka. Pulbreid kasutatakse keemias alumiiniumiühendite saamiseks ja katalüsaatorina (näiteksetüleeni ja atsetooni tootmisel). Arvestades alumiiniumi suurt reaktsioonivõimet, eriti pulbril, kasutatakse seda lõhkeainete jaraketide tahkekütuse tootmisel, kuna tal on võime kiiresti süttida. Arvestades suurt vastupidavust oksüdatsioonile, alumiiniumpulbrit kasutatakse pigmendina läikivate pindade värvimisel, nt sõidukite paneele. Samuti alumiiniumiga kaetakse terasest ja malmist tooteid, et vältida korrosiooni.
Zn pinnale vasekihti ei tekkinud, kuna kompleksühendi püsivuse tõttu ei suutnud Zn vaske ühendist välja tõrjuda 2.3 Kahte katseklaasi valati ~1 ml 0,2M NiSO4 lahust a) lisati tilkhaaval 0,2M NaOH lahust b) lisati tilkhaaval 6M NH3H2O vesilahust Atsiidokompleksid 3.1 0,5 ml 0,2M NaCl lahusele lisati 1 tilk AgNO3 lahust Lisati ~3 ml küllastunud NaCl lahust 3.2 a) katseklaasi pandi mõned Co(NO3)26H2O kristallid, 2-3 ml atsetooni tekkis lillakas lahus b) lisati NaCl kristalle NaCl kristallide ümber olev sade värvus siniseks 2 c) loksutati kuni NaCl lahustumiseni, lisati ~1 ml vett. Lahus värvus roosaks 3.3 0,5 ml 0,2M Bi(NO3)3 lahusele lisati tilkhaaval 0,25M KI lahust Lisati tahket KI 3.4 0,5 ml 0,25M KI lahusele lisati 1 ml vett ja 1-2 tilka 0,2M Pb(NO3)2 lahust Lisati tahket KI 3.5
Orgaanilised lahused tingivad aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale (hüdrofoobsed ,,pead" pööravad end ringi), mille tagajärjel valk dehüdratiseerub ja sadestub lahusest välja. Vee lisamisel lahustub tekkinud sade, va juhul, kui orgaanilist solventi lisatakse suures koguses, mis põhjustab valgu pöördumatu denaturatsiooni. Sellisel juhul ei lahustu sade enam täielikult. Töö käik Valan katseklaasi 2 ml munavalgu lahust ja lisan tilgakaupa atsetooni. Sademe tekkimisel lahjendan katseklaasi sisu veega. Järeldus Atsetooni lisamisel tekkis katseklaasi valge sade, mis näitab, et valk denatureerus. Vee lisamisel sade lahustus, mis tähendab, et tegemist oli pöörduva denaturatsiooniga (toimus renaturatsioon). 1.2.Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud koosnevad süsinikest, vesinikest ja hapnikutest. Struktuuriliselt jaotatakse neid mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid on oligo- ja
lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide,nagu näiteks kolesteriidid. 1. Rasvapleki proov Uurisin kahte erinevat proovi, millest eelduste kohaselt üks pidi lipiide sisaldama ja teine mitte. 1 g-le tahkele ainele lisasin 0.5 ml orgaanilist lahustit atsetooni. Peale hoolikat loksutamist lasin segul settida. Seejärel tilgutasin mõlemat lahust klaaspulga abil filterbaberitele. Rasvaplekid jäid mõlemast proovist filterpaberile. 2. Emulsioonitest Valasin kahte kuiva katseklaasi 2ml 96% etanooli ja lisasin 2 ml kahte erinevat lahust, millest üks sisaldas lipiide ja teine mitte. Loksutasin mõlemat katseklaasi hoolikalt. Seejärel lisasin 4ml destilleeritud vett. Proov nr 1 muutus häguseks, see on lipiidide olemasolu kinnituseks. 3
Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kes ei tahaks sellest midagi meisterdada! Sellised kaunid puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel. Kuid kasepuidust tehakse ka suuski. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad. Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate
oma mõõtmetelt palju väiksemad. Kask on kütmiseks väga hea puu, sest kase kütteväärtus on enamuse teiste puude kütteväärtsest suurem. See tähendab, et samas koguses (ruumala poolest) annab kask enamus teiste puudega võrreldes rohekm sooja. Kuna kase puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav, siis kasutatakse kaski paljudes erinevates tööstusharudes. Näiteks vineeri-, mööbli ja suusatööstuses. Kasepuidust toodetakse veel sütt, äädikahapet, tõrva ja atsetooni. Kaskede pahad on eriti väärtuslikud treimis ja nikerdustöödel. Tohust tehakse määrdeõlisid. Oksi kasutatakse luudade ja saunavihtade valmistamiseks. Kasemahl, mida kogutakse ja tarbitakse siian palju, on tervisele väga kasulik, sest see sisaldab palju vitamiine. Kase eri osi kasutatakse erinevate haiguste ravimiseks. Pungi kasutatakse sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks. Samuti ka liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi vastu
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 2.5 ja 1.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE ja LIPIIDIDE REAKTSIOONID Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 15/03/2010 29/03/2010 2.3 arvest. 1.3 parandada. M.K. 28.03. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Arvest 28.03. M. K. ...
OSULA PÕHIKOOL Tehiskiud Keemia referaat Juhendaja: Kaja Parker Koostaja: Mattias Loos Haamaste 2009 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate tehiskiududest. Lähemalt olen rääkinud tehiskiudude alamliikidest. Mulle endale huvipakkuvad valdkonnad on viskooskiud ja atsetaatkiud/triatsetaatkiud, mille kohta sain kõige rohkem informatsiooni. Järgnevas referaadis olen siiski püüdnud välja tuua olulisima tehiskiududest, mis puudutavad meie igapäeva elu. Antud referaadi eesmärgiks seadsin uue info omandamise tehiskiudude kohta enda jaoks ja selle info edasiandmise ka lugejale. Kui mõningates kohtades ruumi, olen ka lisanud mõned pildid teksti illustreerimiseks. Tehiskiud Tehiskiudu ehk kunstsiidi hakati valmistama 19. sajandil Prantsusmaal. Tehiskiude saadakse keemilisel teel looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest...
TALLINNA EHITUSKOOL TISLER Kadi Esken PINDADE ETTEVALMISTUS Referaat Juhendaja: Raivo Moks Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................1 Ettevalmistus viimistlemiseks..................................................2 Laudsepaettevalmistus..............................................................3 Viimistluseettevalmistamine.....................................................4 Eelviimistlus.............................................................................5 Korkimine, plommimine...........................................................7 KOKKUVÕTE.........................................................................8 Ettevalmistus viimistlemiseks Viimistlusviisid ja -vahendid valitakse selle järgi, millist tulemust soovitakse saada. Viimistletud puit peab olema kaitstud üldise kul...
Lipiide sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub paberile rasvaplekk, mille tõttu paberi läbipaistvus suureneb. Järeldusi saab teha vaid siis, kui lahusti on aurustunud ja paber on kuiv, sest niiske paber ka ilma lipiidideta on läbipaistvam kui kuivana. Töö käik: Uurida 2 tahket materjali, üks nendest sisaldab lipiide. Võtta 2 kuiva katseklaasi, millesse panna umbes 1 g tahket ainet. Lisada mõlemasse katseklaasi ubes 0,5 ml atsetooni ning loksutada hoolikalt ja lasta 5 minutit settimise jaoks seista. Mõlemast katseklaasist kantakse tilk lahust filterpaberile ja lastakse kuivada. Kui lahusti on aurunud ja paber on kuiv, vaadata filterpaberit vastu valgust ja järeldada, kumb proov sisaldas lipiide. Tulemus: Tahke aine I korral tekkis rasvaplekk, järelikult see proov sisaldas lipiide. Tahke aine II korral rasvaplekki ei jäänud ja seega see proov lipiide ei sisaldanud. 1.3.2 Emulsioonitest
riided kasutage mittevalgendavat desinfitseerivat vahendit - järgige juhiseid. Muda Laske kuivada. Harjake ära nii palju kui võimalik. Hõõruge värvitu nõudepesuvedelikuga ning pange 5-6 tunniks plastkotti. Laotage rõivas imavale alusele. Tupsutage atsetooniga ning kuivatage Küünelakk koheselt paberrätikuga. Ärge unustage eemaldada rõivast aluspinnalt, et plekk ei leviks. Atsetaatkangad ei talu atsetooni - kasutage selle asemel amüloatsetaati. Leotage materjali hapupiimas (hapendamiseks kallake tassi piima sisse 2 tl/10 ml äädikat) või sidrunimahlas ning hõõruge soolaga. Hoidke otsese Rooste päikesevalguse käes kuni kuiv. Võite samuti tupsutada rooste eemaldusvahendiga, oblikhappe või 1 osa sidrunhappe ja 9 osa vee seguga.
Küllastunud NaCl lisamisel sade lahustub, sest tekib hõbeda kompleks klooriga. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (eeldusel, et Ag koordinatsiooniarb on 2). Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade? NaCl + AgNO3 = NaNO3 + AgCl NaCl + AgCl = AgCl2 - + Na+ 3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2 6H2O kristallid ja valada peale 2-3 mL atsetooni. Kirjedada, mis toimub atsetooni lisamisel ja lahuse loksutamisel. Lahus muutus roosaks ning kristallid hakkasid lahustuma. b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2-3 mm paksune kiht. Jälgida 3-5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber. Lahus värvus tumesiniseks. Kirjutada reaktsioonivõrrand teades, et lahusele annab sinise värvuse CoCl 4
kontsentratsiooni vähendada veega, lahustub tekkinud sade uuesti. Valgu pöördumatu denaturatsioon toimub, kui orgaanilist solventi lisada kiiresti või suures koguses. Töö käik: 1) Valasin katseklaasi 2 ml munavalgu lahust Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 2) Tilkhaaval ja pidevalt loksutades lisasin lahusele orgaanilist solventi atsetooni kuni valge sademe tekkeni, mida näitab lahuse hägustumine. 3) Lahjendasin katseklaasi sisu veega ning jälgisin, kas sade lahustub või mitte. 4) Nägin, et sade ei lahustu. Tulemused: Munavalgu lahusele atsetooni lisamisel toimus valgu pöördumatu denatureerumine, sest lahuse lahjendamisel veega sade ei lahustunud. Põhjuseks võis olla solvendi liiga kiire lisamine. 1.2 Süsivesikute reaktsioonid 1.2.1 Molisch'i test Töö teoreetilised alused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
