Erivajadustega õppija (1)

ERIVAJADUSTEGA ÕPPIJA
Lapsel on hariduslikud erivajadused , juhul kui

• tal on märkimisväärselt suuremad raskused õppimisel, võrreldes eakaaslastega;
  
• tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis.
  

HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps)

• vaimsete omaduste poolest
  
• sensoorsete võimete poolest
  
• neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest
  
• sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest
  
• kommunikatsioonivõimete poolest
  
• liitpuuete poolest
  

Hariduslikud erivajadused

• hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs ).
  
• arengulised erivajadused
  
• toimetulekupiirangud – kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb
  
• psüühilised ja kehalised erivajadused
  

Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi,

• mis osutavad mingile lisaomadusele, olemata seejuures isikunimed (nt vaimupuudega inimene, autismiga õpilane);
  
• mida eelistavad puudega inimesed ise (nt liikumispuudelised).
  

Hariduslikke erivajadusi põhjustavad tegurid

• vaesus koos kultuurinõrga kasvukeskkonnaga – vanematel on alkoholilembus , vähe haridust.
  
• ebaadekvaatne ja/või vähetoimiv õpe ja kasvatus,
  
• sünnipärased või omandatud puuded ,
  
• õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase kultuuritaustaga.
  

Hariduslikke erivajadusi liigitatakse

• HEV sügavuse järgi;
  
• nende levist lähtudes;
  
• tekkepõhjustest ning avaldumise eripärast lähtudes.
  

Hariduslike erivajaduste põhitüübid

• õpiraskused (ingl learning difficulties Suurbritannias, learning disabilities USAs)
  
• emotsionaal - ja käitumisraskused
  
• füüsilised puuded
  

• meelepuuded
  

kuulmispuuded (ingl hearing impairment )
nägemispuuded (ingl visual impairment)

• vaimupuuded
  
• kõnepuuded – kogelemine, rütmiga probleeme, r või s vale hääldamine
  
• haigustest tingitud erivajadused
  

KAASAV ÕPE
Mis on kaasamine?
Vähim piirav keskkond

• Kus on lapsel kõige parem õppida? - Kodu, kodu lähedal olev kool
  

ÕPIRASKUSED
Kirjalike tekstide kohandamine

• arvestada õpilase keelelise tasemega;
  
• kui mõni lõik selles sisaldab ebaolulist infot (nt põhiteemast kõrvalepõikeid);
  
• kui tekstis on liiga palju tundmatuid ja raskeid sõnu või konstruktsioone.
  

Lugemistekstide valimisel

• peaks jälgima, et tekst
  

oleks lühike;
sisaldaks piisaval määral tuntud sõnavara ja grammatilisi konstruktsioone;
koosneks valdavalt lühikestest ja lihtsatest lausetest;
oleks huvitav ja eakohane, sisaldaks teavet, mis õpilastele korda läheb ja huvi pakub;
käsitleks tuttavat teemat või fakte;
oleks illustreeritud.
Õpiraskuste ajaloost
1877 – Saksa neuroloog Adolf Kussamaul võttis kasutusele termini sõnapimedus
1887 – Saksa arst Rudolf võttis kasutusele termini düsleksia,
1895 – silmaarst James Hinshelwood kirjeldas omandatud sõnapimedust täiskasvanul
1963 – Samuel A. Kirk võttis kasutusele termini õpiraskused (learning disability).
1996 – dr Guinevere Eden hakkas kasutama magnetresonantstomograafiat düsleksia uurimiseks
2005 – dr Jeffrey. Gruen tegi kindlaks düsleksiat põhjustava geeni
Õpiraskused

• ingl learning disabilities USAs, learning difficulties Suurbritannias
  
• Samuel Kirk ja James Gallagher (1963): lugemis-, kirjutamis - ja arvutamisprobleemid ning õpilaste liigaktiivsus, mis pole põhjustatud vaimsest alaarengust.
  
• Tänapäeval: ajutalitluse või aju struktuuri neurobioloogilised hälbed, mis seostuvad inimese taju, mälu, mõtlemise ja kõnega.
  
• Avalduvad inimese suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutamisoskuste valdkonnas.
  

Õpiraskused:

• Vastuvõtmise raskused
  

Visuaalse taju häire – ei ole seotud nägemise kaotamisega; raskus on kuju organiseerimisega...ehk tähed on kas tagurpidi või ümberpööratuna. Lapsed ajavad segamini sarnased tähed. Ei suuda järge hoida, hüppavad sõnadest või ridadest üle.
Auditiivse taju häire – ei ole seotud kuulmislangusega . M ja N võivad sassi minna. Ka sarnase kõlaga sõnad võivad segamini minna.

• Info töötlemise raskused
  

Järjestamise raskused – raske näiteks telefoninumbreid meelde jätta.
Üldistamise raskused – lapsed tavaliselt sellega kokku ei puutu . Näiteks juttu kuulates ei suuda nad üldistada. Kui õpetaja loeb teksti koerast ja siis küsib küsimusi teksti kohta, siis laps oskab vastata küsimustele lähtudes oma koerast ja oma kogemustest, mitte tekstist.

• Väljundi häired
  

Keelised raskused – raske on tahtlikult oma kõnet suunata. Näiteks kui õpilast vastama kutsuda, ei oska ta vastata; samas lobiseb ta terve tunni oma pinginaabriga.
Motoorsed raskused –

• jämemotoorika: laps on kohmakas , lööb end tihti ära, jookseb naljakalt, ei suuda ujuda ega ronida
  
• peenmotoorika : halb käekiri, kirjutavad aeglaselt
  

Lugemisraskused e düsleksia
Tekkemehhanismid:

• Laps ei analüüsi häälikuid ja tal on väga raske viia kokku sõnade kõla nende tähenduse, grammatika ja õigekirjaga, samuti ühendada häälikut ja tähte.
  
• Nägemisinfo töötlemine kuklasagaras jääb puudulikuks.
  
• Nii kuulmis - kui ka nägemisinfo töötlemine on aeglane.
  
• Düsleksia geen (Rootsi perekond)
  

Düsleksia märgid varases eas

• Kõne iseärasused
  
• Kõne mõistmise iseärasused
  
• Tajude, peenmotoorika iseärasused
  
• Mälu ja mõtlemise iseärasused
  

Düsleksia tunnused:

• lugemine on väga aeglane,
  
• sõnade tähenduse mõistmine on raske,
  
• sarnase kõlaga sõnad lähevad tähenduselt segi,
  
• sõnu hääldatakse valesti,
  
• tähed on ebaselged,
  
• lugedes vahetavad tähed oma kohti,
  
• lugedes võib mõni rida või sõna vahele jääda,
  
• reavahetus on raske,
  
• read vahetavad oma kohta, lauseid on raske meelde jätta ning korrata,
  
• loetu mõistmine on raske,
  
• häälega lugemine on vastumeelne,
  
• esineb probleeme lugemisele keskendumisega.
  

Kirjutamisraskused e düsgraafia:
Arvutamisraskused e düskalkuulia

• matemaatiliste operatsioonide aluseks olevate üldmõistete tähendusest arusaamise raskused;
  
• puudulik arusaamine matemaatilistest oskussõnadest ja märkidest;
  
• numbriliste sümbolite mitteäratundmine;
  
• raskused tavaliste matemaatiliste tehete sooritamises;
  
• raskused arusaamisel , millised numbrid on ülesande lahenduse otsimisel olulised;
  
• raskused numbrite järjestamisel ja kümnendkohtade ning sümbolitega opereerimisel arvutuste käigus;
  
• matemaatiliste tehete ebakorrektne ruumiline paigutus ;
  
• võimetus rahuldavalt selgeks õppida korrutustabel.
  

Lisaprobleemid

• kiire väsimine vaimsest tööst,
  
• sage silmade kipitus ja lugemisel tekkiv peavalu,
  
• tagantkiirustamine,
  
• vasaku ja parema eristamise raskus,
  
• ebapiisav aeg ülesande sooritamiseks,
  
• keskendumisraskused,
  
• madal enesehinnang ,
  
• puudulik tugi ja vähene tunnustamine.
  

NÄGEMISPUUE
Mõisted:
Nägemishäire – nägemissüsteemi komponentide funktsioneerimise häired. Põhjustavad erinevaid haigusi.
Nägemisvõimetus
Nägemispuue – nägemise kaotus, terve organ saab viga. Värvitaju häired, kanapimedus
Nägemispuuete põhjused:

• Kaasasündinud
  
• Haigus – kataratk (hall kae), glaukoom (rohekae) – närvikahjustus, nägemisväli muutub väiksemaks
  
• Trauma
  

Nägemispuudega isikute määratlus:

• Nägemispuudeline – takistab arengut, õppimist ja tööd.
  
• Vaegnägija – prillid on vajalikud, nägemisväli on kitsam kui 30 kraadi.
  
• Pime - nägemisväli on kitsam kui 10 kraadi.
  
• Praktiliselt pime – kasutab pimedate tehnikat, nägemisjääk on säilinud
  
• Täispime – ei näe ka valgust
  

Nägemispuuete klassifikatsioon:

• Mõõdukas vaegnägemine
  
• Raske vaegnägemine
  
• Kolmanda grupi vaegnägemine – lugemine ja kirjutamine ei tule hästi välja, vaja vahendeid kasutada
  
• Praktiliselt pime
  
• Täispime – ei erista valgust, ei saa nägemist kasutada
  

Abivahendid :

• Braille kiri – http://www.thefreedictionary.com/_/viewer.aspx?path=hm&name=A4braill
  
• http://silmalaegas.laegas.ee/kataloog1.html
  

Soovitused:

• käitumiseks nägemispuudega inimesega;
  
• nägemispuude teadvustamiseks klassis.
  
• Ära räägi saatjaga, räägi inimese endaga.
  
• Ära jäta sõber hätta.
  
• Anna oma tegevustest teada (kui lähed ära)
  
• Alguses ütle tere, ja alles siis kätle.
  
• Räägi asjadest nii, et ka pime aru saab, millest räägid. Väldi asesõnu.
  

Tuntud pimedad :

• Homeros
  
• Helen Keller
  
• Nikolai Ostrovski
  
• Stephen Kuusisto
  
• Ray Charles
  
• Stevie Wonder
  
• Andrea Bocelli
  

KUULMISPUUE
Kuulmispuue

• Kuulmislangus
  
• Vaegkuulja
  

• Kurt
  

• Meditsiiniline lähenemine
  

Aeg
Koht
Sügavus

• Sotsiaal-kultuuriline lähenemine
  

Kuulmislanguse liigid

• Konduktiivne kuulmislangus
  
• Sensorineuraalne kuulmislangus
  
• Segatüüpi kuulmislangus
  

Kuulmislanguse astmed

• Kerge kuulmislangus
  
• Mõõdukas kuulmislangus
  
• Raske kuulmislangus
  
• Sügav kuulmislangus
  

• Ühepoolne
  
• Kahepoolne
  

Põhjused

• Geneetilised põhjused
  
• Keskkonnast tulenevad põhjused
  

Kuulmisabivahendid

• Kuuldeaparaat
  
• Sisekõrva implantaat
  
• FM-süsteem
  

Eksiarvamused

• Suhtlemisraskused on vaid kuulmislangusega õpilase probleemiks.
  
• Kuulmisabivahend taastab tavakuulmise ja kõrvaldab kuulmislangusega seotud suhtlemisprobleemid.
  
• Kuulmislangusega laps on hea suultlugeja.
  
• Raskem kuulmislanguse aste toob kaasa ebasoodsama olukorra.
  
• Aeglane kõne, pingutavalt väljendusrikas miimika või artikulatsioon aitavad kuulmislangusega isikul kõnet paremini mõista.
  

Toetamine

• Koostöö
  
• Õpilase eripäraga arvestamine
  
• Suultlugemise lihtsustamine
  
• Taustamüra ja selle vähendamine
  

Klassisisene taustamüra
Klassiväline taustamüra
Kaja
Kuulmislangusega õpilast toetavad õpetamisstrateegiad

• Hooliv õhkkond
  
• Sobiv keelekasutus
  
• Sobiv sõnavara
  

LASTE TSEREBRAALPARALÜÜS
Tekivad püsiva ajukahjustusega. Tagajärjeks on eelkõige füüsiline puue. 0,1 – 0,2 % võivad olla tseerebraalparalüüsiga.
Mõisted

• Paralysis cerebralis infantilis (ld. k.)
  
• Cerebral palsy (ingl. k.)
  
• Laste tserebraalparalüüs (PCI)
  

Tekkepõhjused

• Sünnieelsed põhjused
  

hüpoksia – hapnikuvaegus lootel
ema alkoholitarbimine
nakkushaigused – tsütomegaloviirus; herpes, HIV

• Sünniaegsed ja -järgsed riskifaktoriteks
  

sünnitrauma,
loote hapnikunälgus
meningoentsefaliit
vastsündinu hüpoglükeemia – väga madal veresuhkur
Sümptomid

• Spastiline – jäsemed on pinges ja nõrgad, liigeste liikuvus häiritud, ajukoor häiritud, käte asend veider, intellekt on enam-vähem korras
  
• Atetootiline – lapsel kehtivad tahtmatud liigutused
  
• Ataktiline – 10% lastest, tekib nõrkus, tasakaaluhäired, raskusi täpsete liigutuste sooritamisel
  
• Segavorm
  

• Hemipleegia
  
• Dipleegia
  
• Tetrapleegia – kahjustatud on kõik 4 jäset; pseudopulbaarne paralüüs – ei suuda ise normaalselt neelata, süüa, imeda
  
• Tripleegia
  
• Monopleegia
  

Diagnoosimine

• arengu jälgimine
  
• laboratoorsed analüüsid
  
• MRT ehk magnetresonantstomograafia või
  
• CT ehk kompuutertomograafia
  
• ultraheli
  
• EEG (elektroentsefalograafia)
  

Ravivõimalused ja prognoos

• füsioteraapia – massaaž, võimlemine
  
• kõne treening – kui laps ei räägi korralikult; ilmneb siis, kui laps hakkab rääkima
  
• ortopeediline korrigeerimine – kui on vaja liigeseid korrigeerida
  
• psühhoteraapia
  
• antikonvulsandid
  

VAIMNE ALAARENG
Vaimne alaareng on intellekti peetunud või puudulik areng, mida iseloomustab oskuste puudulik areng.
Vaimse alaarengu põhjused

• Kerge arengupuude põhjused
  

kui 1 või mõlemad vanemad on puudega, siis võib olla võimalus, et kas laps selline sünnib;
laps kasvab üles vaeses ja psüühiliselt tuimas keskkonnas.

• Raske arengupuude põhjused:
  

pärilikkus;
ajukahjustused.
Ajukahjustuse põhjused

• nakkus, mürgitus raseduse ajal või vastsündinul
  
• häired sünnituse ajal
  
• ainevahetuse- või toitumishäired
  
• raske ajuhaigus
  
• loote teadmata põhjusega väärareng või haigus
  
• kromosoomianomaalia
  
• liiga väike või liiga suur sünnikaal
  
• autism või raske psüühiline haigus lapseeas
  
• sensoorne puudulikkus (meeltetaju kaotus)
  

Ennetamine

• lootediagnostika
  
• esmane ennetamine
  
• teisene ennetamine
  

Kerge vaimne alaareng

• Üldiseloomustus (IQ 50–69)
  
• Lapsed
  
• Identiteet täiskasvanueas
  
• Puude tajumine
  

Mõõdukas vaimne alaareng

• Üldiseloomustus (IQ 35–49)
  
• Lapsed
  
• Identiteet täiskasvanueas
  
• Puude tajumine
  

Raske vaimne alaareng

• Üldiseloomustus (IQ 20–34)
  
• Lapsed
  
• Identiteet täiskasvanueas
  
• Puude tajumine
  

Sügav vaimne alaareng

• Üldiseloomustus (IQ alla 20)
  

Õppimisvõimalused

• Abikool (abiklass)
  
• Toimetulekukool (toimetulekuklass)
  
• Hoolduskool (hooldusklass)
  

TÄHELEPANU- JA HÜPERAKTIIVSUSHÄIRE
Sünonüümid
MBD – Minimal Brain Dysfunction
ADHD – Attention Deficit and Hyperactivity Disorder (Ameerikas)
ADD – Attention Deficit Disorder (Ameerikas)
DAMP – Deficit in Attention, Motor Control and Perception (Põhjamaades)
Hyperkinetic Child
Tähelepanu häirele omane

• tähelepanematus, impulsiivsus ,
  
• laps ei märka detaile, teeb hooletusvigu,
  
• pidevad raskused keskendumisega,
  
• tundub, et ei kuule, mida talle öeldakse,
  
• ei jälgi juhtnööre ega vii asju lõpule,
  
• raskusi tegevuse planeerimisega,
  
• väsib kiiresti ning väldib ülesandeid, mis nõuavad pikaaegset vaeva,
  
• pidevalt kaotab asju,
  
• laseb end välistel teguritel hõlpsalt heidutada,
  
• unustab nii asju kui korraldusi.
  

Hüperaktiivsusele omane

• laps liigutab rahutult käsi ja jalgu ning niheleb pidevalt,
  
• ei püsi istudeski paigal – tõuseb üles ja liigub ringi,
  
• jookseb ja ’siblib’ ka sobimatutes olukordades ,
  
• ei suuda vaikselt ning rahulikult mängida,
  
• on pidevalt nn hoos – teeb asju kiiresti ja pealiskaudselt,
  
• räägib vahetpidamata,
  
• vastab enne, kui küsimus on lõpetatud,
  
• ei suuda oma järjekorda oodata, nt mängudes, koolis jne,
  
• räägib teistele vahele, ei tee neid märkamagi.
  

Põhjused

• Eelnev kesknärvisüsteemi kahjustus
  
• Pärilik eelsoodumus
  
• Valed toitumisharjumused
  
• Sotsiaalsed põhjused
  

Eelkooliiga

• Avaldub tavaliselt 3. eluaastal
  
• Võimetus kontsentreeruda ühele objektile
  
• Motoorne püsimatus
  
• Käitumise impulsiivsus
  

• Kõnearengu pidurdus
  
• Kogelus
  
• Motoorikahäired
  
• Enurees
  
• Tikid
  

Noorem kooliiga

• Kontsentratsiooniraskused ja hüperaktiivsus
  

• Düsleksia ja düsgraafia
  
• Kohanemisraskused
  
• Mitteküllaldane kooliküpsus
  
• Enurees – voodi märgamine
  
• Tikid
  

Prepuberteet ja puberteet

• Kontsentratsiooniraskused
  

• Düsgraafia
  
• Gilles de la Tourette sündroom – tahtmatute asjade välja hüüdmine
  
• Madal enesehinnang (vale pedagoogika tagajärg)
  
• Ärevusseisund
  
• Pingepeavalud (nõudmiste tase ei vasta lapse võimetele)
  
• Mõnuainete tarvitamine
  
• Antisotsiaalne käitumine
  

Sekkumine

• Koolieelne iga – Tolerantsus ; kasvatusviis peaks olema suunav , mitte autoritaalne; lapsele on oluline piirid panna; laps vajab palju tähelepanu ja individuaalseid jutuajamisi
  
• Noorem kooliiga – Tolerantsus,
  
• Prepuberteet ja puberteet – Tolerantsus
  

Soovitusi vanematele ja õpetajatele
Lapsevanem :

• Ole järjekindel
  
• Sea sisse rutiinid, kindel päevakava
  
• Ära muuda tegavusi äkki
  
• Muusika võib soodustada lapse uinumist
  
• Julgusta last üksi mängima
  
• Loo lapsele kindlustunnet
  
• Väldi võitlusmänge teiste lastega
  

Õpetaja:

• Oluline on teada ADHD olemasolust ja väljendusest
  
• Võimalda lühemad õppimisajad
  
• Vähenda lapse tähelepanu kõrvljuhtimise, hajumise riski
  
• Anna võimalusi liikumiseks
  
• Oluline on tunni struktuur ja ülesehitus
  
• Vajadusel kasuta eripedagoogide abi
  

Prognoos ja riskid
Iseparanev patoloogia, tavaliselt taandub 10. eluaastaks. Aga 30-35% säilib see ka hiljem.
Joosep Toots “Kevade”
Narkootikumid
AUTISM
Pervasiivsed arenguhäired

• häirete avaldumine kolmes valdkonnas:
  

1) vastastikune sotsiaalne interaktsioon
2) vastastikune verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon
3) puudused tegevustes ja fantaasiamängudes
Psüühilise arengu spetsiifilised häired

• algus varases lapseeas;
  
• peaaju mitmete funktsioonide väljakujunemine ja küpsemine häirub või pidurdub;
  
• kulg on pidev ja remissioonideta;
  
• suuremal või vähemal määral on mõjustatud kõne, ruumitaju võime ja/või motoorika areng;
  
• ilmneb ka intellektuaalse ja kognitiivsete võimete kergem või sügavam puudulikkus;
  
• analoogsete või neile lähedaste häirete esinemine ka perekonnaliikmetel või lähedastel sugulastel.
  

Põhjused
Autism

• loote kesknärvisüsteemi kahjustus
  
• haigused
  

Aspergeri sündroom

• Geneetilised faktorid
  
• Ajukahjustus ja aju funktsioonihäired
  
• Neuropsühholoogiline defitsiit
  

Autism

• ilmneb teiste inimeste sotsiaalse tegevuse ja emotsioonide ebaõige hindamine;
  
• kommunikatiivsuse kvalitatiivne muutus;
  
• eraldumine reaalsest maailmast ja suutmatus suhelda;
  

Autism

• toitumishäired – söövad vähe või söövad vaid kindlaid toite.
  
• unehäired;
  
• ümbritseva suhtes täiesti passiivne;
  
• tavaline situatsioon võib kutsuda esile ärevust, nuttu;
  
• varases lapseeas võib laps jätta mulje, et on kurt või pime;
  
• väldivad silmsidet
  
• raske maha rahustada
  

Lapse autism

• mängu juures loovuse puudumine,
  
• laps ei mängi teiste lastega,
  
• ta naerab kohatult ja itsitab,
  
• keeldub rutiini lõhkumisest,
  
• süveneb ühte teemasse,
  
• suhtleb ühepoolselt,
  
• kordab kuuldud sõnu,
  
• väldib silmsidet,
  
• lapsel on eriline anne mõnel kindlal alal,
  
• käsitseb või keerutab mõnd objekti,
  
• tal on omapärased liigutused
  

Aspergeri sündroom

• normaalsete või väga andekate laste hulgas esinev autism;
  
• sümptomid ei avaldu sageli enne isiku nelja-aastaseks saamist;
  
• enamikul lastel on intellekt normaalne, kuid nad on kohmakad ja saamatud ;
  
• vähene kontakteerumisvõime;
  
• vaene miimika, nad ei žestikuleeri;
  
• eneseteadvuse kujunemine pole eakohane;
  
• tõsised ja introvertsed;
  
• mäng on ühetaoline ja stereotüüpne;
  
• erihuvid;
  
• hirmutada ei tohi, muidu hakkabki see laps konkreetset isikut kartma;
  
• täiskasvanulikud lapsed
  

ANDEKAS LAPS

• kingitus ( GIFT ), mis väljendub kõrgemates vaimsetes või eri-võimetes, loomingulisuses ja tugevas motivatsioonis;
  
• võib avalduda erinevates valdkondades.
  

Renzulli kolme ringi mudel
Andekuse kujunemise komponendid

• pärilikkus
  
• keskkond
  
• lähim sotsiaalne ümbrus
  
• isiksuse psühholoogilised omadused
  
• võimaluste faktor
  

Andekatele lastele iseloomulik

• üldine intellektuaalne võimekus – kõrge IQ
  
• akadeemiline võimekus – tuleb välja õppeainete kaudu
  
• kreatiivne ehk loominguline mõtlemine
  
• liidrivõimed – Edgar Savisaar
  
• võimekus tegeleda mingi kunstialaga
  
• psühhomotoorne võimekus
  

Andekustunnused

• võime kiiresti omandada, säilitada ja kasutada suurt hulka teavet;
  
• võime seostada uut ideed eelnevatega;
  
• võime langetada arukaid otsuseid;
  
• võime tajuda suuremate teabesüsteemide (kui see on tavaline) toimimist;
  
• võime omandada abstraktseid sümbolisüsteeme ja nendega opereerida;
  
• võime lahendada probleeme küsimusi ümber sõnastades ja uudseid lahendusi pakkudes.
  

Andekal lapsel on tavaliselt mõned nendest omadustest
Andeka lapse omaduste hinnanguline test
Andekusega seostuvad kooliprobleemid
Õppetööga seotud mured.
• Läbisaamine koolikaaslastega pole alati probleemitu.
• Raskused mängukaaslaste leidmisel.
• Eristuvad vabatahtlikult.
• Autoriteediprobleemid.
• Üliarenenud õiglustunne.
• Ei talu rumalust.
• Oskamatus vaikida.
• Kuulab valikuliselt.
• Ei talu rutiini.
• Painavad filosoofilised probleemid.
• Tüdrukud eelistavad poistemänge.
• Kohanemine võib olla näiline.
• Ei pruugi taluda konkurentsi.
Soovitusi andeka lapse kohtlemiseks
KAASAV ÕPE
Mis on kaasav õpe?
Vähim piirav keskkond
Kus on lapsel kõige parem õppida?
Eesmärgid

• Hariduse eesmärk: luua kõikidele õpilastele (sh puuetega õpilastele) võimalused ja tingimused võimetekohase ja kvaliteetse hariduse omandamiseks, mis lubab õpinguid jätkata ja elus väärikalt toime tulla.
  
• Kooli eesmärk: pakkuda õpet igale õpilasele.
  

Võrdsete võimaluste tagamine

• Õppe kvaliteet
  
• Hariduse kättesaadavus
  
• Juurdepääs haridusele
  
• Seadusandlus
  

Mida võiksime teha?

• Varajane märkamine ja sekkumispedagoogika
  
• Tugisüsteemide rakendamine
  
• Tõhus klassitöö
  

Koosõpetamine
Koosõppimine
Ühine probleemide lahendamine
Heterogeenne rühmitamine
Tõhus õpetamine
Alternatiivsete õpistrateegiate rakendamine
Kaasamispõhimõtted
Puudest teadlik klass

• Visuaalsed vajadused
  
• Auditiivsed vajadused
  
• Kommunikatiivsed vajadused
  
• Õpiraskused
  
• Füüsilised probleemid