Eesti esimesed taliolümplased : Christfried Burmeister, Johannes Villemson , Aleksander Mitt ja Eduard Hiop Sankt Moritzi olümpiamängudel II taliolümpiamängud, Sankt Moritz · 11.02. - 19.02.1928 Koht:15 ,Nimi :Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:500m,Tulemus:46,2 Koht:18,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.33,6 Koht:24,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000,Tulemus:9.46,2 Koht:22,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti ,Võistlusala:500 m,Tulemus:47,7 Koht:19,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.35,0 Koht:21,Nimi:Aleksandet Mitt ,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000m,Tulemus:9.35,2 Seitsmekordne Eesti meister Christfried Burmeister käis võimeid mõõtmas Sankt Moritzi taliolümpial . IV taliolümpiamängud, Garmisch-Partenkirchen · 06.02. - 16.02.1936 Iluuisutamine . Koht:18. Nimi:Helene Michelson-Eduard Hiop,Riik:Eesti,Võistlusala:paarissõit,Tulemus: - Kiiruisutamine
operatsioonipiirkonna infektsioonid, kuseteede infektsioonid ja vereringeinfektsioonid. Kõige rohkem on ohustatud intensiivraviosakonna patsiendid. Lapsi varitseb haiglatekkelise infektsiooni risk kõige enam vastsündinute- ja laste intensiivravi osakondades. Üheks sagedasemaks haiglast saadud nakkuse vormiks on aga operatsioonipiirkonna infektsioonid neil patsientidel, kes on saanud kirurgilist ravi. Uurimaks haiglatekkelisi infektsioone Eesti raviasutustes, korraldas Piret Mitt koos kolleegidega kolm uuringut. Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi aktiivraviosakondades viidi läbi ülehaiglalised vereringeinfektsioonide uuringud. Teiseks uuriti Tartu Ülikooli Kliinikumi lasteintensiivravi osakonnas patsiente, kellel oli diagnoositud samas intensiivravi osakonnas saadud vereringeinfektsioon. Kolmas uuring vaatles Tartu Ülikooli naistekliinikus keisrilõikega sünnitanud naisi. Esimene uuring Intensiivravi 54%
Min dag Jag skriver om en dag i mitt liv. På lördag har jag sovmorgon. Jag vaknar mellan klockan tio och tolv. Sedan klär jag på mig och bäddar sängen. Då går jag till köket och pratar med mamma och pappa: ,,God morgon! Idag är det fint väder, vill ni gå och promeneda eller cykla?" Ibland går vi till parken. På morgonen äter jag en smörgås eller två och dricker juice. Mitt rum är musik rum. Jag älskar lyssna på jazz. Jag gör min hemläxa efter frukost. Då ringer jag till en väninna eller en vän och vi går ut. Ibland går vi på bio. På kvällen gör min familj bastu. Vi bjuder vänner också. Jag gå och somnar mellan klockan elva och ett. Ibland pratar Jag och min bror till klockan tre. Gustav Adolfi Gümnaasium Min dag Martin Laurik 10c Tallinn 2009
*Doktor Ave laul *Mati laul ümbermaailmalennust *Leiutajate küla laul Lavastaja:Ain Mäeots Muusikaline juht ja dirigent:Tarmo Leinatamm Helilooja:Priit Pajusaar Laulusõnad:Leelo Tungal Dirigent:Lauri Sirp Kuntstnik:Iir Hermeliin Koreograaf:Janek Savolainen Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene Inspitsendid:Ülle Tinn,Illar Rätsep OSADES: Lotte:Gerli Padar Bruno:Robert Annus Oskar :Leino Rei Ema Anna :Maria Soomets Jänes :Maarja Mitt Postituvi:Marko Mäesaar Karu:Jaan Villem Sibul Kass Betty: Maarja Mitt Konkskäsi:Tanel Jonas Draakon Ott:Leino Rei Putukas :Markus Luik Doktor Ave:maria Soomets Jääkaru Kalev:Märt Jakobson Mati(Bruuno isa):Tanel Jonas Väike Rebane:Hanna Birgitta Jaansouvits Mulle väga meeldis see etendus,sest seal lauldi väga palju.Selle etenduse tegi huvitavaks se,et seal oli väga palju liikumist. Tegelastest meeldis mulle Lotte,kuna tal oli kõige vägevam kostüüm
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis s...
Haldjakuninganna Käisin 01.11.2012 vaatamas Henry Purcelli semi-ooperit ,,Haldjakuninganna" Tartu Sadamateatris. Ooperi aluseks oli Shakespeare'i ,,Suveöö unenägu". Osades olid Alla Popova, Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karmen Puis, Maria Kallaste, Mati Turi, Simo Breede, Märt Jakobson, Maarja Mitt, Maarius Pärn, Tanel Jonas, Markus Luik, Robert Annus, Julia Kaskovskaja, Laura Quin ja Janek Savolainen. Esitati palju erinevaid aariaid. Ooper oli natuke segane, sest väga palju erinevaid tegevusi toimus samal ajal, aga samas oli kõik see ülesehitus ja tegevus väga huvitav. Minu arvates olid kõige tähtsama osaga seal 4 näitlejat, kes tegid valmis kõik konstruktsioonid ja detailid samal ajal kui tegevus toimus. Nad olid nagu töölised, kes kõik
Raiskaja 23 M AS Sverix Venemaa Puidu treimine Mees Seenem Üts 22 M Seenelised Bulgaaria Seenekorjamin OÜ e Teet Ööline 36 M Põlva Teed Eesti Pole AS Nimi: Kursus: Eriala: KOOLIPERE RAHULOLU UURING Olulisuse skaala Mitte Mitt Arvamus puudub mõnevõrra väga üldse e väga Meil on koolis meeldiv õppida Mul on kaaslaste hulgas häid sõpru Kooli õpilaste vahel on hea läbisaamine Kooli õpilaste ja õpetajate vahel on hea läbisaamine Õpetajad on õpilastele eeskujuks Kommentaarid ja ettepanekud koolipere
Mamma Hälsa Jonas så gott! Hej då och sköt om dig! Daniel __________ Telefonfraser -Eva Olsson. -Det är Inger. -Hej Eva, det är Sven. Har du Per hemma? - Hej, Inger. Det är Karin. - Nej, men hej Karin! Det var länge sedan. -12 13 14 - Ja hej, det är Elisabeth. Är Annika inne? -Ja, vänta så ska jag hämta henne....Annika, det är telefon till dig. -Hej. Mitt namn är Kurt Olsson. Jag skulle vilja tala med Axel. -Ett ögonblick......Axel, Kurt Olsson är i telefon. -Jönssons möbler, god middag. -Jag söker Jan Persson. -Han är tyvärr inte inne just nu. Försök igen efter klockan fyra. -Svensson. -Var kan man köpa telefonkort? -Kan jag få tala med Olle? -I pressbyrån. -Det finns ingen Olle här.
II taliolümpiamängud, Sankt Moritz · 11.02. 19.02.1928 Kiiruisutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 15. Christfried Burmeister Eesti 500 m 46,2 18. Christfried Burmeister Eesti 1500 m 2.33,6 24. Christfried Burmeister Eesti 5000 m 9.46,2 22. Aleksander Mitt Eesti 500 m 47,7 19. Aleksander Mitt Eesti 1500 m 2.35,0 21. Aleksander Mitt Eesti 5000 m 9.35,2 Seitsmekordne Eesti meister Christfried Burmeister käis võimeid mõõtmas Sankt Moritzi taliolümpial Sankt-Motitz, 1928 - Eesti olümpiadelegatsiooni koosseis Mehed Naised Kokku
,.,.,.,.,., " " " Kvaliteet I Paindlikkus , I ...
1996 ja 1998; Inno Ling oli orienteerumisjooksus kolmas 1992; Külli Kaljus orienteerumisjooksus teine 1994 ja kaks korda kolmas (1996 ja 1998); Mall Alev orienteerumissuusatamises korra teine ja kolmas 1997; teatejooksu meeskond (Rene Ottesson, Alar Viitmaa ja Armo Hiie) teine 1998. Euroopa noorte meistrivõistlustel 2006 võitis M16 vanuseklassis Lauri Sild kuldmedali tavarajal. Teates võitsid pronksi M16 vanuseklassis Raido Mitt, Kenny Kivikas ja Lauri Sild. 2007 võitsid M16 vanuseklassis Raido Mitt, Tauno Tiirats ja Kenny Kivikas teates hõbemedali. Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Maret Vaheril 61 1986-2002(Seis 30. detsember 2002), neist kuldmedaleid 34. Meestest on kõige rohkem Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 35 korda (medaleid aastatel 1985-1999 võitnud kokku 50). Maailmakarika osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: orienteeriumissuusatamises 1995
Brittish Food Kelli Kärsna Form 7a 2007 Teacher: Karin Mitt Wales Traditional Food ...Most popular food for breakfast consists eggs and bacon ...Afternoon tea can be served with Welsh cakes ...Traditional meat for dinner in the evening is Welsh Lamb ...For a snack Welsh Rarebit Scottish Traditional Food ...Breakfast consist of local black pudding ...Haggis a type of rich sausage meat made from ...And bread, the very symbol of food English Traditional food ..
Jaanus Mitt Elektrilised tööriistad Lintsaag (bandsaw) Lintsaag on saepink, mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Lintsaage kasutatakse nii palkide ja prusside lahtisaagimiseks kui ka toorikute sirg- või kõverjooneliseks lõikamiseks. Tikksaag (stigsag) Tikksaag on elektriline käsitööriist puidu, metalli, plasti ja muude materjalide saagimiseks. Kasutatakse lõigete tegemiseks, samuti saematerjali tükeldamiseks. Nurgasaag (mitre saw) Kasutataksepuidu täppislõikamiseks. Lööktrell (impact driver) See seade sobib puidu, plasti ja metalli puurimiseks ning betooni, telliste ja kivi löökpuurimiseks. Hoidke tööpiirkond puhas ja tagage seal piisav valgustus. Ketasfrees (disc cutter) Ketasfreesidon ette nähtud soonte ja astmete freesimiseks ja metalli tükeldamiseks. Nurktrell ( angle drill) Kasutatakse nurktrelli piiratud juurdepääsuga kohtade puurimiseks. Nurklihvi...
Kaali Kool Heiki Ernits Referaat Juhendaja : Vika Viss Koostaja:Toomas Mitt Kaali 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Raamatud mida on illustreerinud 3. Filmialane tegevus Heiki Ernits on sündinud 24.märtsil 1953.a Tallinnas.Ta on filmilavastaja ja karikaturist.Hariduselt on ta joonistamise ja tööõpetuse õpetaja. Aastal 1978 läks ta tööle ,,Tallinnfilmi'' joonisfilmi osakonda. Tal on olnud raamatute kujundaja, korraldanud mitmeid autori näitusi ning illustreerinud erinevaid väljaandeid.
Mina käisin kuulamas 08.01.2010 Tartu Vanemuise kontserdimajas ,,Memory 2010", mida Vanemuise teater on korraldanud ka viiel varasemal aastal. Seekord oli kontsert pühendatud eesti heliloojatele ja nende armastatud loomingule. Muusikalikontserdil astusid lavale lauljad Hanna-Liina Võsa, Gerli Padar, Koit Toome ja Lauri Liiv, Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul ja Märt Jakobson ning teatri laulvad draamanäitlejad Maarja Mitt, Hannes Kaljujärv ja Tanel Jonas. Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm ,,Verekivi"; muusikalavastused ,,Kaotajad" ja ,,Kuidas kuningas kuu peale kippus" jmt.
Ülepõlve saapad Kontsaga saapad Balleriinid Sling back shoes Tennis shoes T-strap shoes Tagant rihmaga kingad Tennised T-rihmaga kingad Woman’s coats and jackets Blazer Poncho Bolero 7 Bleiser Pontšo Boolerojakk Fur coat Top coat Cardigan Kasukas Pealisjakk Kampsun 8 Accessories Bangle Mitt Drop earrings Kinnas, mis ei katta Tilgakujulised Ümar käevõru näppe kõrvarõngad Charm bracelets Evening Gloves Hoop earrings Ringikujulised Kinnisega käevõrud Õhtu kindad kõrvarõngad 9 Examples of details
Aureelia Mitt 11.A Giacomo Balla (1871-1958) Elas 86 aastaseks Itaalia futurist ''Warship, Widow and Wind `' 1916 Sündis Turinis, Itaalias tööstuskeemiku pojana Tegeles muusikaga 9-aastaselt isa suri ning Giacomo hakkas tööle väikeses poes 20-aastaselt otsustas ta õppida maalimist kohalikus ülikoolis Pärast Turini Ülikooli lõpetamist kolis ta Roomasse ning abiellus Elisa Marcucciga Roomas elades töötas illustraatorina ning tegeles portreede joonistamisega Tema tööd olid eluajal esitletud paljudel suurtel näitustel nii Itaalias kui ka teistes Euroopa riikides Balla oli üks futuristide liikumise asutajatest ning õpetajaks kunstnikele nagu Umberto Boccioni ja Gino Severeni Futuristid püüavad fikseerida liikumismotiive ning kujutada ühekorraga asju, mida on nähtud üksteise järel Algselt mõjutasid Balla stiili Georges Seurat ja pointillism Futuristliku stiili peamiseks mõjut...
2x + 3 · (-1) = 1 2x 3 = 1 2x = 4 x = 2 Ladendiks on arvupaar (2; -1) 25. 26. Lõike on 10 ja kiiri on 10 27. 18 kolnurka 28. 1) 1 + 2 + 34 + 56 + 7 = 100 2) 888 + 88 + 8 + 8 + 8 = 1000 29. 19+9+0=19+9·1 1 + 9 9 + 2 = 1 · (9 9) + 3 19+ 89=98+ 9+1 1+997=1· 998 3+5-7+9=2· 4+8-6 30. 1) (20 + 80) · (2 + 6 : 3) = 400 2) 4 · (12 + 18 : 3 + 6) = 96 Kasutatud kirjandus 1. Nuputa I raamat Evi Mitt 2. Nuputa II raamat Evi Mitt 3. Matemaatika põhikooli õpilasele- Aavo Lind 4. Matemaatika käsiraamat IV-VII klassile- Aavo Lind, Peeter Kasema 5. Mina ise
seda kuulnudki. Me tahame muusika saatel tantsida ja ennast välja elada. Nautida oma emotsioone ja elu. Kokkuvõtteks võin öelda, et ma pigem eelistan just tänapäevamuusikat. Võimalused erinevate stiilide kuulamiseks on nii mitmekesised ja valikuvariante on palju. Kasutatakse erinevaid instrumente ja improviseeritakse rohkem. Hanna-Liis Mitt, 10B
RIIGI ISELOOMUSTAMINE Grete Mitt, 8a.klass RIIK: Itaalia. PEALINN:Rooma. GEOGRAAFILINE ASEND:Euraasia maailmajagu,Euroopa manner, koordinaadid on 39° 43°pl ja 10° 19°ip, põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole Sloveenia. Kui minna otse üle vahemere lõunasse võib Itaalia naabriteks nimetada ka Liibia ja Tuneesia kuigi neil maapiir ei ühendu. Itaalia asub üldiselt Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni Aadria ja Joonia meri. RAHVASTIKU KESMINE TIHEDUS: 193 in/ km².
belka" Third level Fourth level · Bänd sai alguse aastal 1994 Fifth level ja esineb tänapäevani. · Koosseisu kuuluvad Ivo Orav, Marvin Mitt, Andres Laur, Aivo Hints, Meelis Laidvee ja Tõnis Aare. Muusika Nirvana-Lithium http://www.youtube.com/watch?v=SJLe1UTqKvA&feature=relmfu Alice in Chains-Dirt http://www.youtube.com/watch?v=TYe_No2xr7A The belka-Orjapõlvlane http://www.youtube.com/watch?v=fG0G8A-3uoo Tänan kuulamast!
· Kui me oleme õnnelikud, siis oleme alati head,aga kui me oleme head, siis pole me mitte alati õnnelikud. · Miski ei ole iial täiesti õige · Tõeliselt veetlevaid inimesi on ainult kahte tõugu: need, kes teavad absoluutselt kõike, j a need, kes ei tea absoluutselt midagi. · Elame ajajärgul, mil Ebavajalikud esemed on ainsad, mida me vajame. · Patud annab meile andeks just nimelt pihtimine, aga mitt preester. · Igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames · Aga noorus naerab ka põhjuseta. See on üks ta peamisi veetlusi. · Iga kurjategija teeb alati mingi rumala vea, · Tänapäeval elavad kik abielumehed nagu poissmehed ja kõik poissmehed nagu abielumehed. · Parajus on saatuslik viga. Parajus on vilets nagu argipäeva toit.Rohkem kui küllalt aga on piduroog · Öeldakse, et kired sulevad meie mõttes surnud ringi
Kui ma naeran, siis tean, et olen õnnelik. Maailmas ei ole midagi paremat, kui olla võimeline naerma ja lihtsalt nautida elu. See teeb reaalsuse palju vastuvõetavamaks ja lihtsamaks, kui sa vaatad maailma positiivse pilguga. Kokkuvõtteks võin öelda, et iga inimese õnnelikuks tegemine on võimatu, kuna paljud ei teagi, mis neid õnnelikuks üldse teeks või kui isegi teavad, siis ei oska nad seda täiel rinnal nautida. Hanna-Liis Mitt 10B
(http://www.postimees.ee/020206/esileht/siseuudised/190684.php) · USGS, 2008, Science for a Changing World, Vulcano Hazards (http://volcanoes.usgs.gov/hazards/gas/index.php) · Ohvril, H, 2008, Kas vulkaanid mõjustavad Eesti õhu läbipaistvust, Tartu Ülikooli Füüsika instituut (http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/teadustoo/aerosool/vulkaaniline_kaug moju/vulkaaniline_kaugmoju.html) · Mitt, L, 2005, Õhusaaste (http://74.125.39.104/search? q=cache:AgB0pbZEHcMJ:www.htg.tartu.ee/~c4liis/bio %25202.doc+keemilised+saasteained&hl=et&ct=clnk&cd=5&gl=ee) 8
Getri Mitt Moestilistika III ILU Essee Juhendaja: K. Lehari Tallinn 2014 Ilu Umberto Eco raamatus ''Ilu ajalugu'' vaadeldakse nähtusi, mida inimesed on aastatuhandete vältel ilusaks pidanud. Side ilu ja kunsti vahel. Ilu pole kunagi olnud midagi absoluutset ega muutumatut. Sotsiaalne ühiskond kujundab meie vaatenurka ja arusaama ilust. Kindlasti ei olene see kultuuriruumist, nahavärvist ega soost. Kas inimestel on üldse julgust öelda ja mõelda mida nad tegelikult arvavad? Kes või mis on ilu? Või on see suhteline mõiste? Kas ilu ikkagi on vaataja silmades? Juba näiteks antiigist alates samastatakse ilu proportsiooniga ning hinnati kõrgelt ka vaimset ilu. Kreeka filosoofi Platoni meelest võrdus ilu sümmeetriaga. Mida sümmeetrilisem on nägu, seda esteetiliselt kaunim. Kõrge laup, põsesarnad, väike nina, kitsas lõug, täidlased huuled, suured silmad, lai silmavahe ning ideaalne nahk. Kuid ärgem unustagem, et...
Mõtted pärast Kafka ,,Kirjad Milenale'' lugemist Armastus on kõik, mis ülendab, suurendab ja rikastab meie elu."(Franz Kafka) Segased tunded ja saatuse poolt määratud üksindus on see, mis põhjustab õnnetu elu. Otsustusvõimetus ning ülitundlikkus, samas õnne järele janunev loomus. Just Franz Kafka, õrnahingeline kirjanik, kannatas palju seesuguste omaduste tõttu. Isegi enne oma surma lausus ta oma heale sõbrale Max Brodile, et pole kunagi kellegile armastust avaldanud. Kõik see on ehe näide armastuse hammasrataste vahele jäänud elutraagikust. Ta oli küll kolm korda kihlatud, kuid lõpuks jäi ta siiski vallalise kurba elu nautima. Ainult üks inimene oleks ehk suutnud Kafka tollest nõiaringist välja tuua. See oli abielunaine Milena Jesenska, kirjaniku suurim ja piinavaim armastus. Kafka ja Jesenska tutvusid 1920.aastal Merani linnas. Milenal tekkis mõte tõlkida mõned Kafka novellid saksa keelest tshehhi keelde ja mõne aja pärast ilmuski ...
Marianne Mitt 10.C ,,Tantsija" Retsensioon Käisin Saaremaa Kunstistuudio kunstigaleriis vaatamas Laura Arpo maalinäitust, mis kandis nime ,,Tantsija". Kuigi reklaamplakatitel oli kirjas, et näitus kestab vaid 12. jaanuarist kuni 20. veebruarini, käisin mina seda uudistamas veel 22. veebruaril.
Tööleht: Eesti geoloogiline ehitus nimi.......................................... klass........ KOPEERI TÖÖLEHT arvutisse, täida ära ja saada õpetaja mailile [email protected] Faili nimi peab olema: Teie nimed + tööleht Kirjuta töölehele punktiiri asemele oma nimi ja klass. Salvesta aeg-ajalt oma tööd! · Täida tabel: märgi eoonide, aegkondade ja ajastute nimetused. Kasuta selleks geokronoloogilist tabelit http://kodu.ut.ee/~mi/ · Kopeeri ja kleebi vähemalt 5 erinevasse lahtrisse enamlevinud fossiili pilt ja kirjuta juurde nimetus (näide trilobiit) http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kivististe_maaraja.html Pildi kopeerimiseks ava pilt, parem hiireklahv kopeeri pilt leia tabelis õige lahter, kleebi, vähenda pilti! · Kirjelda lühidalt, milline oli Maa kliima erinevates ajastutes http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/ · Kirjuta vähemalt 5 erinevasse lahtrisse Eesti geoloogi...
abiesimehena Johan Laidoner, kes 1934. a. kinnitati ametlikult EOK esimeheks. Olümpiamängudel osalemise õigus anti Eestile 1920.a., kui Eesti esindusele võimaldati osavõtt Antverpeni olümpiamängudes. Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928 1928. aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud, mis toimusid Sveitsis Sankt Moritzi linnas.1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop. Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936 Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises
Vagabundlik Toomas Nipernaadi A.Gailiti teoses Vabadus on miski, millest unistab südamepõhjas igaüks. Põnevaks teeb asja see, et kunagi ei tea mida uut toob sulle järgmine tund, või isegi minut. Sul ei ole kellegi ees kohustusi ning elu on üdini muretu. Eesmärgiks on vaid riskida ja nautida loodetavasti positiivseid tagajärgi. Sellist elu elas August Gailiti teoses Toomas Nipernaadi, tulles üliosavalt välja igast konfliktist mida ta endale teadlikult tekitas. Rändurlik eluviis on omane inimestele, kellel puudub püsivus ning vajadus end jäädavalt kellegi või millegagi siduda - võtta elult kõik, mida võtta annab, süüdimatult. Palju ringi liikudes, nagu seda tegi ka Nipernaadi, kohtub paljude erinevate inimestega, ilmselt neid nähes esimest ja viimast korda elus. Selle teadmisega elades, võivad nad teha ja rääkida kõike, mida vaid hing ihaldab. Inimesed on loomult naiivsed, heatahtlikult, et mitte uskuda siira olemu...
Muusikali esitajates oli tunda indu ja head pealehakkamist. Huvitav oli see, kuidas mitmezanrilises teatris muusikalitegemisel piirid eri zanrite vahelt ära kadusid. Nii näiteks mängis laulja taustaga Märt Jakobson suurepärase Gauleiter Zelleri rolli, kus tal ei saanud laulda fraasigi. Jaan Willem Sibulal tuli Max Detweileri rollis teha ka vokaalne etteaste, kuid põhiline on siis ikka isikupäraselt tehtud koomilise varjundiga roll. Draamatrupi liikmed Karol Kuntsel, Maarja Mitt ja teisedki said aga ,,Helisevas muusikas" hääle proovile panna. Oluline puudus, mis Vanemuise ,,Helisevas muusikas" kõrva torkas, oli heli ülepingutatud võimendamine. Küllap tehti panused võimendusele seoses eesolevate mängukordadega Nokia kontserdimajas, kus loomuliku akustikaga on kehvad lood. Ent Vanemuise suures majas, kus on teatrit (sealhulgas muusikateatrit) edukalt tehtud ka ilma abivahenditeta, mõjus kõlaritele tehtud panus teatrielamust pärssivalt.
Juhendajad: Heli Sarapuu Allan Kasuk Tartu 2013 Helisev muusika Muusikal, mida vaatamas käisin ja oli Helisev muusika. See toimus 27.04.2012.a Tartu Vanemuise teatris. Osades: Hanna-Liina Võsa , Jüri Lumiste Jaan Willem Sibul, Eva Püssa, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis, Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel jpt. Kontsert oli väga hea ülesehitusega, kohe on aru saada, et tegu on kogenenud näitlejatega. Alguspäralt on hoopis see Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades, mis on armastatud kogu maailmas. Pisut vähemtuntud on fakt, et see maailmakuulus muusikal põhineb tõestisündinud lool.Tegelik Maria saadeti küll ühe, mitte
,,Puhastus" Etenduse analüüs Etendust läksin ma vaatama ilma eriliste ootusteta, kuna olin eelnevalt läbi lugenud raamatu. Raamatu sisu tundus minu jaoks lugedes väga venivana, seega oli mul alguses kartus, et poolteist tundi kestva etendusega võib juhtuda sama lugu. Tänu profesionaalsetele näitlejatele suudeti lugu siiski üpriski põnevalt läbi mängida. 20. sajand oli paljude eestlaste jaoks üpriski pingeline aeg. Üheltpoolt rõhus inimesi tugev kommunistlik ideoloogia ning teisalt olid ka inimeste vahelised suhted küllaltki keerulised. Etenduses oli põhirõhk suunatud raamatu kahe peategelase Hansu ja Aliide eluloo peegeldamisele. Näitlejad suutsid väga hästi välja tuua need emotsioonid ja läbielamised, mida kogesid eelmisel sajandil paljud inimesed tagakiusamise, küüditamise ning nendest tekkivate raskete suhete tõttu. Kuna raamat oli üles e...
Svenska. Första lektion: esimene tund 1) Hej! Tere God dag! [Gu da!] Tere päevast! Hur är det? [Hür ee det?] Kuidas läheb? Tack, bra! Tänan hästi! En gång till! [en gong till] Korda! Üks kord veel. Hejdå! =Vi ses! Nägemiseni! 2) Namn nimi Vad heter du? [Va heter dü] Vad är ditt namn? [Va e: ditt nam?] Vem är du? [Vem e: dü?] Jag heter....[Ja heter....] Mitt namn är.... Jag är... Hur stavar du ditt namn? [ Hür stavar dü ditt namn?] kuidas sa ütled täht haaval oma nime? M-A-R-I Vad betyder det? [Va betüder de?] Mida see tähendab? Det betyder.....[De betüder....] See tähendab..... 3) Nationalitet - rahvus Var är du ifrån? [Var e: dü ifron?] Varifrån kommer du? [Varifron kommer dü?] Kust sa pärit oled? Jag är från ...Jag kommer från...
Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik Gerly Tinn Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Antton Laine (Soome) Osades: Hanna-Liina Võsa või Birgit Õigemeel, Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm, Eva Püssa või Maria Kallaste või Siiri Koodres, Karmen Puis või Silvi vrait, Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Karol Kuntsel või Rasmus Kull, Maarja Mitt või Liisa Pulk. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm, Mihkel Känd, Karl-Markus Kaiv, Laura Danilas, Hanna Brigita Jaanovits, Kai-Ly Remmelkoor, Linda Lukas, Karoliine Pärlin, Susi Ann Kaljas, Kristiina Raahel Uiga, Katariina Renate Parksepp, Sirelin Timmermann. Kontserdi tegi eriliseks minu arust näitlejate meisterlikkus. Osavõtjaid oli väga palju ja
Romantilise armastuse olemus ja keemia Marianne Mitt 10.C Romantiline armastus, sõltuv armastus, kirglik armastus, sõge armumine kutsutagu seda kuidas tahes, kuid iga ajastu ja kultuuri mehi ning naisi on see vastupandamatu jõud ,,nõidunud". Armumine on tavaliselt ettekavatsemata, tahtmatu ja näiliselt kontollimatu. Armunud olek on aga inimkonna jaoks universaalne kogemus, see on osa inimloomusest. (Fisher, 2006) Armastust peetakse ülevaimaks tundeks, mida inimene võib kogeda. Armastus on
Raivo Adlas Rita Dolgihh Merle Jalakas Robert Annus Maria Engel Maria Kallaste Marika Barabanstsikova Matthew Jordan Tõnu Katta Herta Elviste Aivar Kallaste Karmen Puis Margus Jaanovits Jaan Ulst Pirjo Püvi Tanel Jonas Janika Suurmets Merle Jääger Silas Stubbs Hannes Kaljujärv Karol Kuntsel Martin Kõiv Riho Kütsar Markus Luik Jüri Lumiste Maarja Mitt Andres Mähar Liina-Riin Olmaru Ragne Pekarev Liisa Pulk Eva Püssa Külliki Saldre Ott Sepp Maria Soomets Aivar Tommingas 3
peab üles kaaluma võimaliku kahju? JÄRELDUS!! Kas piirang on põhiseaduspärane? Kaalumine põhiõigusriives olenevalt seaduse reservatsiooni astmest Argumendid olenevalt põhiõiguse riive intensiivusest argum endid põhi argum õigu endid a ka seg õigu itstud svää rtu- eesm se ärkid abst rakt e n mitt kaal e etäi tmi se taga järje d Mõõdukus Isikule Kahju määr Avalik kasu Kasu määr tekitatav võimalik kahju min/keskm/suur? min/keskm/suur? Riive eraelulisse Tagatakse puutumatusesse inimeste elu ja
47,80 Urmet Uusorg 2001 47,94 Maidu Laht 2004 47,96 Indrek Tustit 2002 48,04 Lauri Birkan 2004 48,22 Andrei Oll 2002 2 Meeste 800 meetri jooks 2001-2004 1.47,84 U. Uusorg 2001 1.49,31 R. Fosti 2002 1.50,34 E. Leibak 2003 1.50,82 R. Mitt 2003 1.50,86 K. Lilleoja 2004 1.51,49 M. Soesson 2004 1.51,68 P. Põldmaa 2001 1.51,77 S. Treufeld 2003 1.51,78 P. Lehismets 2002 1.52,13 N. Vedehin 2004 Meeste 1500 meetri jooks 2001-2004 3.46,60 N. Vedehin 2004 3.48,99 R. Fosti 2002 3.51,23 T. Nurme 2004 3
Olles sõltuvuses virtuaal maailmast Getri Mitt Mathias Tikerpe(17) on aastaid veetnud oma vaba aega sisustades Internetis mängides.Aastate jooksul on ta omandanud palju kogemusi ja nippe,kuid kõige sellega kaasneb ka palju ohte kust igaüks end välja vingerdada ei saa. Pärnu ühisgümnaasiumis teadmisi koguv Mathias ei ole üks neist online-mängijatest kes veedab ööd ja päevad arvuti taga aega surnuks lüües .,,Need ajad on möödas millal '' elasin'' arvutitaga.Elu tahab ka elamist
Sirje Allikmäe Marika Hellermann Helena Altmanis Riina Erin Kätlin Ivask Epp Karin Mall Help Tõnu Jõesaar Kristiina Kungla Kristel Kiik Kenti Kadarik Andreas Lend Imbi-Malle Kuus Triin Krigul Kaja Kiho Katrin Oja Kirti-Kai Loorand Maiu Mägi Mairit Mitt Eva Petuhhov Astrid Muhel Kristjan Nõlvak Martti Mägi Lauri Toom Hanna-Liis Nahkur Varje Remmel Juhan Palm-Peipman Margus Uus Tõnis Pajupuu Urmas Roomere Pille Saluri Maris Vallsalu Merje Roomere Mail Sildos Svjatoslav Zavjalov Piret Sandberg Miina Laanesaar Toomas Veenre Kaiu Talve Airi Sleifer
När jag bodde i Stockholm sen läste svenska på SFI kurs (6 månader). Jag har många svenska och estniska kompisar i Sverige. Efter det jag älskar att titta på Melodifestivalen. Jag gör det varje år. Sen jag kan lyssna på svenska och praktisera. Jag läser svenska därför att jag älskar Sverige, svenska och människor som bor i Sverige. När jag var 15 år gammal sen jag hade en resa till Stockholm. Stockholm är mycket vacker! Det är mitt favorit stad. I framtiden jag vill flytta tillbaka till Sverige. Jag gillar svenska traditioner också. Förra sommaren jag var i Sverige och firade Midsommar med mina vänner. Midsommarafton är jättegul! Vi grillade, sjungade, dansade och var i bastu. Jag lyssnar på svenska låtar varje dag. Det är viktigt att lyssna på svenska. Jag vill läsa svenska så mycket och prata med mina svenska vänner på svenska. Det är inte normalt om jag pratar på engelska med de
juuli 1928 11.-19. veebruaril 1928. aastal peeti Šveitsi talispordikeskuses Sankt Moritzis II taliolümpiamängud, millel osales 491 sportlast 25 riigist. Kuigi Eesti lipp oli lehvinud ka 1924. aastal toimunud esimestel taliolümpiamängudel Chamonix'is, osalesid Eesti sportlased tegelikult valgel olümpial esimest korda Sankt Moritzis. Edukaimad riigid oli 1928. aasta mängudel Norra, USA, Rootsi ja Soome. Kui kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt 1924. aasta jaanuari lõpul Eestist teele saadeti, loodeti vähemasti Eesti rekordite purustamist. Vaatamata sellele, et kõik Sankt Moritzis saavutatud ajad ületasid kodumaal uisutatut, täit rahuldust olümpiamängud ikkagi ei pakkunud: lühidistantsil jäi Burmeister 15-ndale ning Mitt 22. kohale, pikema maa läbimisel jäi Burmeister 19. kohale ning Mitt 20-ndaks. 11 8. juulist kuni 12
Muusikajuht ja dirigent: Tarmo Leinatamm Lavastaja: Ain Mäeots Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Koreograaf: Antton Laine (Soome) Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi) Osades: Hanna-Liina Võsa (külalisena) või Birgit Õigemeel (külalisena), Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm (külalisena), Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Eva Püssa või Maria Kallaste (külalisena) või Siiri Koodres, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis või Silvi Vrait (külalisena), Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel või Rasmus Kull jpt. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm, Mihkel Känd, Karl-Markus Kaiv, Laura Danilas, Hanna Brigita Jaanovits, Kai-Ly Remmelkoor, Linda Lukas, Karoliine Pärlin, Susi Ann Kaljas, Kristiina Raahel Uiga, Katariina Renate Parksepp, Sirelin Timmermann.
KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS Getri Mitt Moestilistika IV Univormide ajalugu Õppida, õppida, õppida! – V.I Lenin • Kaudselt mõjutas Nõukogude aja koolielu kõige rohkem Vladimir Lenin, hiljem Jossif Stalin • Lenin ja Stalin on tuntumad kommunismi rajajat ja edasiviijat • Koolid olid sunnitud neid ülistama • Koolinädal kestis 6 päeva • Koolivorm oli kohustuslik • Keelatud olid ehted, meik. Tüdrukutel pidid juuksed patsis olema ning poistel ei tohtinud olla pikki juukseid. Reeglite rikkumisel ootas karistus. • AJALOOST • Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Tookord kuulus Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Selle suure riigi juhtide arvates pidid kõik lapsed käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski kohustuslik, ainult soovituslik. • Koolivormi juurdumine võttis pikalt aega, e...
Getri Mitt Moestilistika III Kunstnik ja autoriõigused Essee Juhendaja: K. Lehari Tallinn 2014 Kunstnik ja autoriõigused Eesti Vabriigis kaitseb loomeinimest ja tema tööd intellektuaalne omand. Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) kuulub 183 riiki, sealhulgas Eesti alates 1994. Aastast. Kuid seda tuleb osata enda kasuks rakendada. Autoriõiguse tähenduses loetakse kunstiteoseks igasugust kunstilist väljendust, mis on originaalne ja väljendatud tajutavas vormis. Tähenduses on kunstiteoseks nii lapse esimesed sirgeldused kui kunstnike teosed. Teose loomise momendist tekib sellele autoriõigus. Mingisuguseid formaalsusi pole v...
) sisse, -sse; peale, -le 36. iuv, iv, itum, re aitama, abistama 37. labr, v, tum, re töötama 38. lacus, s m järv 39. levis, e kerge; tähtsusetu 40. liber, br m raamat 41. lberts, tis f vabadus 42. longus, a, um pikk 43. lx, lcis f valgus 44. magnus, a, um (comp. maior, maius; superl. maximus, a, um) suur; tähtis 45. malus, a, um (comp. peior, peius; superl. pessimus, a, um) halb, paha 46. manus, s f käsi; jõud 47. mitt, ms, missum, ere saatma 48. mns, montis m mägi (gen pl -ium) 49. ms, mris m tava, komme I KONTROLLTÖÖ MATERJALID 14.10. 50. multus, a, um palju, rohke (arvuline) 51. nrr, v, tum, re jutustama 52. nmen, minis n nimi, nimetus 53. not, v, tum, re ära v. üles märkima, tähele panema, meelde jätma 54. novus, a, um uus 55. omnis, e iga, kogu, kõik, terve 56. orn, v, tum, re kaunistama, ehtima 57
Tartu Forseliuse Gümnaasium Lidia Brovarets "Helisev muusika" Retsensioon 7.a klass 2013 Sisukord 1. Sisukord...............................................................................1 2. Muusikal"Helisev muusika"................................................2 3. Osatäitjad.............................................................................3 4. Isiklik arvamus.....................................................................4 5. Kui mina oleksin lavastaja...................................................4 6. Kasutatud kirjandus.............................................................5 Muusikal "Helisev muusika" ,,Helisev muusika" (originaalpealkirjaga "The Sound of Music") Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades on armastatud kogu maailmas. Pisut vähemtuntud on fakt, et see maailmakuulus muusikal põhineb tõest...
maade lipu all. Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Seepärast on raske otsustada, kui palju keegi neist Eesti sportlane oli või on. Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928 1928. aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud, mis toimusid Sveitsis Sankt Moritzi linnas.1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop. Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936 Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch-Partenkirchenis sõitis 18 km (saavutas 30. koha) ja 50 km distantsil (saavutas 23 koha). Eesti esimene
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Iseseisev töö inimgeograafias PIIRKONNA KIRJELDUS Marko Mitt Juhendaja: Janika Raun Tartu 2014 Piirkonna kirjeldus Kirjeldatav piirkond asub Tartu linnas Veeriku linnaosa lõunaosas ning moodustab ristkülikukujulise ala. Territoorium piirneb nelja tänavaga: kirdest Tulbi tänavaga (ca 200 m), kagust Rukki tänavaga (ca 250 m), edelast Ravila tänavaga (ca 205 m) ning loodest Veeriku tänavaga (ca 250 m). Kirjeldatud alale jäävad veel kaks tänavat: Nisu ja Maisi tänav. Piirkond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
