Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika osakond Kaie Issak ekstern KURTIDE ÕPETAMISE AJALUGU JA TÄNAPÄEV Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 KURTUSEST Eestikeelse terminoloogia osas valitseb mõningane ebaselgus: kasutatakse üsna mitmeid nimetusi kurt, kurttumm, nürmik, poolkurt, vaegkuulja, raskeltkuulja, poolkuulja jms. Maailmas, eelkõige kurtide kogukonnast tulenevalt on märgata kahte erinevat lähenemist kuulmispuudele: meditsiiniline ja sotsiaalne. Meditsiinilise lähenemise juures on kurtuse põhiliseks kriteeriumiks kuulmislanguse määr, pööratakse tähelepanu eelkõige kuulmislanguse sügavusele, selle arendamisele ning suulise kõne omandamisele. Meditsiinilise klassifikatsiooni järgi on normaalse kuulmise ja nürmuse piiriks 15-20 dB ning nürmuse ja kurtuse piiriks 70-80 dB
kõnetatakse selja tagant. Ta ei kuule sind. piisavalt, on tal sinust raske õigesti aru saada. Räägi selgelt ja lihtsamate lausetega. Koputa talle viisakalt õlale ja kõneta teda siis. Ära kiirusta. Kui sa räägid kurdiga, siis vaata talle silma. Kui rääkimisega päris hätta jääd, siis kirjuta. Ta ei näe, mida sa ütled, kui räägid pead kõrvale pöörates. Kuna kurtide sõnavara on väiksem kuuljatega võrreldes, ei armasta nad eriti Esmalt ütle sõnum ja siis näita. lugeda, eriti pikki ja raskeid tekste. Kui sinu sõber on kurt, võid teda lugemisel aidata. Kurdiga pole vaja karjuda, ta ei kuule. Mõtesta tema jaoks lahti abstraktsemad Rääkida võid tavalise hääletooniga. mõisted, võõrsõnad jms.
rääkimise tarvis. Mõne kuuga müüdi umbes 3000 telefoni üle kogu USA, 1890.aasta alguseks oli kasutuses vähemalt veerand miljonit aparaati ja 1902.aastaks oli ainuüksi Ameerika Ühendriikides üle 2,3 miljoni telefoni. Üks esimesi telefone 1877 Telefon aastal 1899 Belli on kutsutud ka kurtide isaks. Belli isa, vanaisa ja vend tegelesid kõik kõnekunsti ja selle uurimisega. Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid, mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd. 1868 andis Bell Londonis Susanna Hullis kõnetunde kurtidele lastele. 1871 oli ta kurttummade õpetaja Northamptonis Clarke'i koolis Massachusettsis. Seejärel oli ta koolijärelvalvenõukogu esimees ja kuni surmani selle liige. Clarke'i koolis kohtus ta ka oma tulevase naisega, kes tol ajal koolis õpilane oli. Samal
Kõne ja mõtlemine Viipekeel Sõltuvalt sellest, kuidas ja millal on kuulmisjääki hakatud arendama ja missuguseid abivahendeid on kasutatud, võib nii kõne kui kuulmine olla paremini või halvemini arenenud. Kõne areng omakorda sõltub ka kahjustuse tekkimise ajast: enne või pärast kõne omandamise perioodi. tempo muutused Ajalooliselt on kurtide puhul kasutatud terminit kurt-tumm, sest kuulmiskahjustusest tingituna jääb spetsiaalse õpetuse puudumisel arenemata ka kõne. Tänapäeval saavad kõik kurdid ja kuulmispuudega inimesed aga spetsiaalset õpetust, nad õpivad nii eesti kirjakeelt kui ka kõnet, mistõttu termini kurt-tumm kasutamine ei ole enam sobiv. Kuigi see on ikka veel väga levinud termin, on see kurdi jaks solvav ja soovitav on seda vältida.
Peale kooli lõpetamist suundus ta Londonisse oma vanaisa juurde, kes teda ka õpetas. Ta õppis Weston House Akadeemias ja Edinburghi Ülikoolis Hiljem lõpetas ta Toronto Ülikooli. Bell hakkas tegelema helide edasi saatmisega. Ta hakkas katsetama harmoonilist telegraafi. Temast sai professor Bostoni Ülikoolis. Tegi otsuse hakata keskenduma katsetele seoses helidega. Bell oli üks National Geographic Society asutajaist 1888.aastal. Mõõtühik bell on tema järgi nimetatud. Belli kutsuti ka kurtide isaks. Tema ema ja abikaasa olid kurdid ja mõjutasid tugevasti tema teadustööd. Bell andis Londonis kõnetunde kurtidele lastele ja oli kurttummade õpetaja Massachusettsis. Õpetajana kohtus ta oma tulevase naisega, kes tol ajal koolis õpilane oli. Bell oli Bostoni Ülikoolis kõnetehnika ja häälefüsioloogia professor. Ta väitis, et tundis end alati rohkem kurtide õpetajana kui maailmakuulsa leiutajana. Telefon
nagu ta vendadel. Siis saigi ta nimeks Alexander Graham Bell. Tema ise ja ta sugulased kutsusid teda elu lõpuni Aleck-iks. Alguses õpetas isa teda kodus aga varsti läks ta Royal High School-i, Edinburghes. Bell suri 2. augustil 1922 diapeeti. Tema auks peeti 1 leinaminut millal lülitasid kõik oma telefonid välja. Ta oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid, mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd. Belli on kutsutud ka kurtide isaks, sest 1868 andis Bell Londonis, Susanna Hullis kõnetunde kurtidele lastele. Siis veel 1871 oli ta kurttummade õpetaja Northamptonis Clarke'i koolis, Massachusettsis. Siis tegutses Bell ka Ameerika Kurtide varjupaiga juures Connecticutis, Hartfordis. Clarke'i koolis kohtus ta ka oma tulevase naisega, kes tol ajal oli koolis õpilane. Veel oli ta koolijärelvalvenõukogu esimees ja kuni surmani selle liige. Peale telfoni leiutas Bell veel raadiosaatija. Veel üritas ta leiutada
Kuulmispuudega lapsed 1. Millised tegurid soodustavad kuulmislangusega või kurdi lapse enesehinnangut? Kurtide kogukond ja perekond. 2. Kes teavitab rohkem oma kiusamisest? Miks? Kurdid lapsed, sest nad usaldavad rohkem täiskasnavud inimesi ja kurtide kogukond on kokkuhoidev, seal hoolitakse rohkem teineteisest. 3. Kuulmislangusega ja kurtide laste kiusamise kohta on erinevaid arvamusi. Mis põhjustel väidetakse, et nad on suurema tõenäosusega kiusajate ohvrid? Kuna nad tundvuvad kuulmislanguse tõttu nõrgemad ja kiusajad arvavad, et nad ei suuda teistele kiusamisest rääkida. 4. Millise puudega lapsed on suuremas kiusamisohus? Kas see kehtib ka kuulmispuudega laste puhul? Lapsed on suuremas kiusamisohus sellise puude puhul, mis on silmada nähtav. See
Kui kuulmise langus on 90dB või rohkem, siis seda inimest nimetatakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast. Suhtlemine ja abivahendid Viipekeel on kurtide emakeel. Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust. Viipekeeles on suhtlemine kurtide jaoks kiirem ja arusaadavam kui kuuljate keele kasutamine. Viipekeel on suhtlemisviis, mis ei sõltu helidest ning helimustritest vaid põhineb pigem
21. juuli 1919 - 4. aprill 2000 Ta oli teadlane, kes uuris American Sign Language (ASL). Ta leiutas sõna cherology , mis võrdub fonoloogia viipekeele. Alates 1955-1970 oli ta professor ja esimees inglise osakonna Gallaudet Ülikoolis. Stokoe leiutas kirjaliku märge viipekeele (nüüd nimega Stokoe märke ), mida ASL polnud kirjalikus vormis ajal Mõiste ASL Lühike nimi American Sign Language See on tõeline keel. See on alla kirjutanud keeles Kurtide World USAs See on visuaalne-gestural ja visuaalse käsiraamat. See on ta enda grammatikat ja süntaksit. See ei põhine inglise keeles, kuid on olemas struktuur, meenutaks enam prantsuse keelt. Tegemist on neljanda enimkasutatud keel Ameerikas. Ta oli reisinud ümber maailma. William Stokoe aitas palju teisi,mis on seotud uuringute viipekeelega. Kirjutas raamatu ka "Linstok Press", koos abikaasaga, "Ruth Stokoe kuni 1997" Tema mängis ka torupilli 04.04
Märgid meie elus Maailmas ümbritseb meid palju erinevaid märke. Olgu need siis liiklusmärgid, käemärgid , sõnad, zestid, lõhnad, maitsed jne. Näiteks liiklusmärgid on kui omamoodi keel, ilma milleta ei saaks liikluses hakkama. Närvid oleks inimestel ikka täiesti püsti, kuna liikluses oleks täielik kaos. Erinevad märgid on meie elus hädavajalikud, nähes sõpra viipad käega või vehid, et ta sulle lähedale tuleks ja juttu räägiks, näiteks kurtide keel põhinebki ainult käemärkidel ja see on nende ainus viis suhtlemiseks. Viipekeel on nagu iga teine keel, lihtsalt vahe on selles, et ei suhelda verbaalselt vaid käe märkidega. Me peaksime tundma ka eri riikide kombeid. Kui hiinlane vastu tuleb ja käed kokku paneb ning kummardab, siis oleks kasulik teada, mida see tähendab, sest vastasel juhul ei või sa teada, kas ta teeb sinu peal natukene kung fud või kutsub riisi sööma. Erinevaid märke võiksime teada ja neid kasutada,
Mabel Hubbardiga. · Neil oli neli last. Kaks tütart ja kaks poega, kuid mõlemad surid sünnitusel. · Tütred Elsie May Bell, Marian Hubbard Bell · Bell leiutas pliiatsi taolise masina, mis teeks oma vibratsiooni väljaselgitamisel joone helilainete võnkumise kohta. · Bell arvas, et on võimalik luua elektrivool, vastavalt helilainete võnkumisele. · Aastal 1874 leiutas ta esimese telefoni. · Bell hakkas tegelema telefonidega · Belli on kutsutud ka kurtide isaks. · Belli isa, vanaisa ja vend tegelesid kõik kõnekunsti ja selle uurimisega. · Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid, mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd. · Aastal 1922 suri Bell Diabeeti. · Kui Bell suri, kuulutati USAs välja leinaminut, kus ühe minuti jooksul suleti kõik telefoniteenused, austamaks meest, kelle elutöö tulemusena said inimesed kasutada telefoni. · Mõelge, tänu sellele mehele, saate ka teie praegu
liiklusmärke. Ka need on vajalikud, andes autojuhtidele, jalgratturitele ning jalakäijatele teada kuidas liikluses käituda. Peale nende on ju olemas ka veel sodiaagi-,au-, ohutus- ja pajud teised märgid, mida igapäevaelus kasutame. Igapäevaselt kasutatav märk on ka näiteks pudeli peal olev pandipakendi märgistus, öeldes inimesele, et selle tagastamisel saab raha. Ühe omaette, aga see-eest suure, rühma moodustavad viipekeel ja žestid. Viipekeel on kurtide emakeel, kus kasutatakse žeste ja miimikat. Neil on oma kindlad käe-, keha- ning pealiigutused millel on kindel kokkuleppeline tähendus. Ka kuulajad inimesed kasutavad žeste, tehes sellega suhtlemist lihtsamaks. Märgid on osa meie elust, mis olid olemas juba enne keele kasutusele võtmist. Nendeta oleks suhtlemine ning teineteise mõistmine keeruline- liikluses valitseks kaos ja kurdid ei saaks omavahel suhelda. Märgid on meie elu osa ning juhivad paljuski igapäevaelu, ilma, et me
Hädasolijaid aidatakse nii tervise probleemide puhul, kui ka tuleõnnetustel ning püütakse lahendada keskkonnainspektsiooni töövaldkonda laekuvaid muresid. Seoses juubeliaastaga ning Häirekeskuse pideva arenguga positiivses suunas korraldab LÄÄNE-EESTI keskus infopäeva ning lahtiste uste päevad elanikkonnale. AJAKAVA 14 märts 2011 9.00- 11.00 asutuste juhatajad, ettevõtete tuleohutuste eest vastutavad isikud 11.00-13.00 PRS töötajad ja aktivistid 13.00-15.00 Eesti Kurtide Liidu töötajad ja vaegkuulajad teeninduspiirkonnast 15.00-17.00 Pärnumaa Pensionäride Liit, sotsiaaltöötajad 15 märts 2011 9.00-13.00 koolide põhikooli õpilased 13.00-15.00 lasteaedade koolieelikud 15.00-17.00 gümnasistid ja kutsehariduskoolide õppurid 16 märts- 20 märts 9.00- 15.00 on oodatud Häirekeskusesse kõik asjast huvitatud, kuid selleks on vaja registreeruda telef 44 23112 või aadressil [email protected] Grupi suurus ei tohi ületada 20 inimest.
õpetatakse teise keelena ehk Avõõrkeelena, B võõrkeeles on inglise keel ÕPPETÖÖ ... Toimub viipekeeles ja eesti keeles: teadmisi seletab õpetaja viipekeeles või tõlgi vahendusel kõnekeeles Kurdid peavad omandama vajalikke teadmisi ning eesti keelt kui ka võõrkeelt Teadmised kirjutatakse üles eesti keeles ja vastamine toimub kirjalikult või viipekeeles. Edukamad on võimelised hiljem ka suulises eesti keeles end väljendama KEELTE VAHEKORD KURTIDE LASTE KAKSKEELSEL ÕPETAMISEL: Kõne arendamine, suhtlemine, viipekeele arendamine Väljendusoskus, lugemis ja kirjutamisoskus, sõrmendamine, kirjatehnika Eneseväljendus, aineõpetus viipekeeles, suultlugemine, foneetika, kõne parandamine Viipekeele grammatika, tundmaõppimine, kirjaliku eneseväljenduse arendamine DIAGRAMM "EMAKEEL" KOKKUVÕTE
ENSV ajal olid peamised puuetega inimeste rehabilitatsiooniga tegelejad Pimedate Ühing ja Kurtide Ühing. Suhtumine ühingu liikmetesse oli üldiselt salliv, kuna liikmete seas leidus ka sõjaveterane. Palju negatiivsem oli suhtumine aga sünnikahjustusega inimestesse. Nende probleemidega küll tegeleti, kuid tihti oli nende juurdepääs haridusele raskendatud, kuna nad olid paigutatud (pool)suletud raviasutustesse. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati "ja probleemid olid peidetud
Perioodid toimuvad samamoodi, kuid sõnavara on puudulik ja sõnad ei oma talle mingisugust tähendust nt sinine taevas. Nad pole oma kõnes vabad. Sõnatähendused võivad olla erinevad. Nt vaata nüüd üles, meie pöörame pea aga pimedad tõstavad üles oma käed. Lausungid kujunevad samamoodi, kui sõnavara on 100 sõna hakatakse kasutama telegraafkeelt. Kõne areng mudeli puudumisel- keelekeskkond pole kättesaadav. Nt kurtide laste koolkond, kus ei hakata viipekeelt arendama vaid kasvatatakse last nii, et nad oskaks lugeda huultelt. 11 Kõnetegevuse liigid Kõnetegevusega on seotud kõnelemine, kuulmine, lugemine ning kirjutamine. Teisisõnu jaguneb kõnetegevus: 1) Monoloogiliseks kõneks Kus põhiliigid on jutustus ja ümberjutustus, mille lapsed omandavad keskmises ja eriti vanemas koolieelses eas
võimaluse tööl käimiseks või võimaldades ajutist päevast puhkust. Käo Põhikooli võetakse vastu õpilasi, kellel on diagnoositud mõõdukas, raske, või sügav intellektipuue ja/või liitpuue. Õpetatakse lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetuleku või hooldusõpe. K äo Põhikool http://www.kaokool.ee/ Tallinna Heleni Kool ( http://helen.edu.ee/) Tallinna Heleni Kool (aastani 2005 Tallinna Kurtide Kool) on kurtide laste vanemate initsiatiivil 1994. aastal loodud munitsipaalkool, kus õpetatakse meele- ja kõnepuudega lapsi (kuulmispuue, nägemispuue, liitpuue, pimekurdid, kõnepuue) lasteaiast gümnaasiumini. Turvalises, kaasaegses ja kooli sihtrühmade erivajadusi arvestavas keskkonnas on õpilastel võimalus realiseerida oma arengupotensiaali ja omandada võimetekohane haridus. 2005
Pillid •Kitarr •Basskitarr •Trummid •Klaver •Orel •Teised klahvpillid. Raymond Charles Robinson Sündis 23. septembril 1930. aastal (Albany, Georgia). Oli Ameerika laulja, laulusõndekirjutaja, muusik ja helilooja. Tema algatas Souli žanri 1950ndatel kombineerides ryhthm and blues, Gospell ja bluusi stiile lauludesse, mida ta lindistas Atlandic Records’I jaoks. Varases nooruses jäi ta glaukoomi tagajärjel pimedaks. Charles õppis heliloomingut ja paljuid pille kurtide ja pimedate koolis St. Augustines. Tema vanemad surid, kui Ray oli alles nooruk. Ta töötas muusikuna Floridas, kuni kasutas oma kogutud raha kolimiseks Seattlesse 1947. aastal. 50ndatel aastatel Charles tegi palju hittlaule, mis polnud Soul muusika. 1949. aastal tuli tema esimene lugu ,, Confession Blues’’ koos Maxin Trioga. 1953. aastal ühines Charles Atlantic Recordsi’iga, kust tuli tema esimene hittlugu R&B stiilis ,,Mess Around”. Aasta hiljem Charlese
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes oma vaimsete või füüsiliste omaduste poolest erinevad oma eakaaslastest. Erinevate allikate põhjal on erivajadustega lapsi kuni 20% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära sõltub erivajaduste raskusest. Pimedate, kurtide, ajuhalvatuse, raske vaimse ala-arengu või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades), kus eriettevalmistusega personal õpetab ja kasvatab neid ja tagab neile vajaliku meditsiini hoolduse. Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest. See tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse. See võimaldab erivajadusega last integreerida ühiskonda. Nad saavad osa tavaelust ning mõningatel juhtudel on tänu sellele nende areng kiirem
5) Keeletehnoloogia loob keeletöötlustarkvara arvutitele. Keeletehnoloogiat saab rakendada: - masintõlge ühest keelest teise - telefonidialoog arvutiga - infoootsing eletroonilistest dokumentidest, sisukokkuvõtete tegemine - automaatne diktofon - tehiskõne süntees - kirjutaja abivahendid tekstitöötlusprogrammides 6) Arvutilingvistika loob teooriaid inimkeelte formaalseks kirjeldamiseks. 7) Viipekeel viipekeel on loomulik keel, mis on tekkinud suurte kurtide arvuga kogukondades loomulikul teel (koduviiped - pidzin - kreoolkeel), nt kurtide koolides. Viipekeele transkriptsioonis märgitakse üles viipe asukoht, käekuju, liikumine. Viipekeele universaalsus. Gestuno: arvatakse, et viipekeeled baseeruvad universaalsetele emotisonaalsetele väljendusvahenditele ja kehakeelele; viipekeeled on kuuljate inimeste poolt välja mõeldud süsteemid, mis on loodud eesmärgiga verbaalsed keeled nähtavaks teha;
eripedagoogika AÜ iseseisev töö nr 1 Eripedagoogika kui teadusharu Armen Tõugu, Kerttu Soans. 2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker OÜ Cordula Neuhaus. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus ,,Kunst". Eesti Erapedagoogide Liit. 2009. Eripedagoogika. Hooldusõpe. Nr. 33 november. OÜ Tartumaa Trükokoda. Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe. Karl Karlep. 2003. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. Tartu Ülikooli Kirjastus. Leena Kaikkonen, Kai Kukk, Kristi Kõiv. 2000-2003. Õppija ülemineku toetamine. Kool ja töö kõigile. OÜ Vali Press trükikoda. Mary Jo Noonan, Linda McCormick. 2006. Young children with disabilities in Natural Environment. Method and Procedures. Paul H. Brookes Publishing Co., Inc. Mark Selikowitz. 1996. Downi sündroom: müüdid ja tegelikkus. II trükk. Hansaprint. Philip Williams. 198...
Teate saatja, viipleja, toodab teate zestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetega edasikanduvat teadet nägemismeete abil. Viipekeel olulisim vorm on loomulik viipekeel. Eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole vastastikku arusaadavad (va mõned konkreetseid asju väljendavad viiped). Ka Eestis on kasutusel kaks viipekeelt: eesti viipekeel ja viibeldud eesti keel. Eesti viipekeel on kurtide iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele allkeel, mida kasutatakse kurtide ja kuuljate vahelises suhtluses. Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile
Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen kerge ülevaate käesolevatsest erivajadustega laste tugisüsteemidest, mis seisavad koos väga paljudest Euroopa riikidest. Räägin üleüldiselt Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost, kui ka erivajadusetega lastest. Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1 Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost Eestis alustati erivajadusega laste õpetamist juba XIX sajandil: kurtide kool asutati 1866. a, pimedate kool 1883. a, esimene asutus vaimupuudega inimestele 1895. a, liikumispuudega laste kool 1920. a, esimesed õpiraskustega laste klassid ja koolid aastatel 19211925. Kliinilise koneraviga alustati 1920. aastatel. Okupatsiooniaastatel oli haridus kattesaadav ainult kerge vaimupuudega lastele (abikoolid), keskmise, raske ja sugava vaimupuudega lapsed saadeti hooldekodudesse ja olid tunnistatud õpetamatuteks. 1990. aastal
Imikuiga ja lapsepõlv 24.09.2016 Füüsiline ja sensomotoorne areng imikueas: Imikueas inimlapse ebaküpsus on ilmne, kui me vaatleme otseselt aju. Luuakse imiku ajus uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu niisuguse jahvatava kiirusega nagu 100 000 ühendust sekundis. Kuid isegi sünnihetkel on imiku ebaküps aju valmis paljude tegevuste juhtimiseks. Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle Vastsündinu nägemistaju pole veel täiesti välja arenenud: näevad vastsündinud u 30 cm kaugusele (imetava ema näeo kaugus) Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka h...
Iseseisvus: 26. september 1907 Rahaaühik : Dollar Ajavöönd : maailmaaeg +12 UusMeremaa viipekeel UusMeremaa viipekeel on loomulik keel, mida kasutab enamik UusMeremaa kurtidest ja mis on arenenud Suurbritannia viipekeelest. 10. aprillil 2006 kuulutati see inglise ja maoori keele kõrval kolmandaks UusMeremaa ametlikuks keeleks. Ühtlasi on see ka maailmas esimeseks viipekeeleks, millel on ametliku keele staatus. 1994. aastast alates õpetatakse seda kõigis UusMeremaa kurtide koolides. Pinnamood UusMeremaa on geograafiliselt noor, valdavalt mägine maa; rohkem kui 12% sellest asub kõrgemal kui 1000m, 67% vahemikus 2001000 m ja ülejäänu madalamal kui 200m üle merepinna. Uus Meremaa asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal. Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel Kliima
· Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem · Inimkeele üldised omadused: Osutamine Tähendus Suhtlemine Konstruktiivsus Reeglid Laste keele areng Koogamine · Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6. nädalal, teisel 3. 4. elukuul) · Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest · Kurtide laste koogamine ei erine teistest · Tavaliselt esimesteks häälikuteks täishäälikud, samuti h Lalisemine · Algus neljandal elukuul · Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad silbid (ma-ma-ma) · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, edaspidi muutub märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju (imiteerimine) · Kurdid lapsed lalisevad alguses sarnaselt kuuljatele, esimese eluaasta teisel poolel vähem ilmselt ei tunne huvi, kuna ei kuule oma
jälitustegevuseks väga hea nina ja teda on tihti kasutatud kurjategijate kinnipüüdmisel. Mõningatel juhtudel on omanikud üllatusega märganud oma dobermanni jahiinstinkte ning neid edukalt jahil rakendanud. Peale selle on dobermanne kasutatud veel lambakarjatajatena. Dobermanni lojaalsus, pühendatus, enesekindlus ja ülihea treenitavus (õigetes kätes) sai otsustavaks, et neid kasutati USA merejõududes Teises Maailmasõjas. Vastandina kasutatakse dobermanni pimedate ja kurtide juhtkoertena. Dobermann on üks targemaid koeri maailmas. Ta on tuntud oma intelligentsi ja veidra arutlemisoskuse poolest. Need omadused koos dobermanni tugevuse, elujoovastuse ja lihtsa, kuid siiski keeruka loomuse ja temperamendiga vajavad palju aega suhtlemiseks teiste koerte ja inimestega, koolitust ja piisavalt trenni. Dobermann ei sobi inimesele, kellel on vähe aega ja energiat. Teiselt poolt on dobermann väga hell ja leidnud tee oma omaniku südamesse, nagu keegi
• Oligofrenopedagoogika - Vaimupuudepedagoogika, varem nimetati ka oligofrenopedagoogikaks, on eripedagoogika haru, mis tegeleb vaimupuudega ning raskete psüühikahäiretega laste õpetamise, kasvatamise, rehabilitatsiooni ning arendustegevusega. Üha enam pööratakse tähelepanu ka täiskasvanute õpetamisele ning võimalikult suure iseseisvuse saavutamisele. • Surdopedagoogika - on eripedagoogika haru, mis tegeleb vaegkuuljate ja kurtide õpetamise, kasvatamise, rehabilitatsiooni ning arendustegevusega. • Logopeedia - on teadus kommunikatsioonipuuete avaldumisest, ennetamisest, hindamisest ja teraapiast. Logopeedia kui teaduse eesmärgiks on kirjeldada kommunikatsioonipuuete avaldumist, selgitada nende mehhanismi, välja töötada meetodid ja töökorraldus kõne-, hääle- ja keelepuuete, samuti neelamisprobleemide kõrvaldamiseks või leevendamiseks. 6
1. Keele mõiste. Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur ,keele allsüsteemid , keelesüsteemi avatus . Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavo...
Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale II Maailmasõda. Saadud seep kõlbas tarvitada aastaid ja isegi aastakümneid. Telefon Alexander Graham Bell (3.märts 1847-2.august 1922) oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. Belli on kutsutud ka kurtide isaks.Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid, mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd. Kui Bell suri, kuulutati USAs välja niinimetatud "vaikne minut", kus ühe minuti jooksul suleti kõik telefoniteenused, austamaks meest, kelle elutöö tulemusena oli inimestel võimalik 6 kasutada telefoni. Belli järgi on nimetatud mõõtühik bell. Telefon võimaldas saate signaale kaugemale ning edastada inimkõnet otseselt. Telefon
8 aastaselt läks kooli ja polnud täheldada mittemingisuguseid keelelisi mahajäämisi. Keele arengut on võimalik tagantjärgi taastada. Genie- kelder, toolikülge seotud, keegi ei suhelnud temaga, tema peale tehti minimaalseid kulutusi- vesi ja leib. Peres oli vanaisa, kes arvas, et laps oli viga. Ta õppis ära sõnad ja sõnavara oli suur. Ta suutis kombineerida lauseid sõnadeks, kuid ta ei õppinud ära reegleid nt teine maja on koer. Vaata youtubest. · Kurtide viipekeele areng- kuni lalisemise perioodini on kurtidel sama areng. Edaspidi kaovad häälitsused ära. Kõigepealt õpivad lapsevanemad ära viipekeele ja seejärel hakkavad lapsega suhtlema. Viipekeele õppimine on sarnane keele arenguga. Laps õpivad viipekeele paremini kui tema vanemad. · Pimedate keele areng- kuulevad, kuid puudub info sellest, millest räägitakse. Perioodid toimuvad samamoodi, kuid sõnavara on puudulik ja sõnad ei oma talle mingisugust tähendust nt sinine taevas
grammatikale. · Tähenduse ehk semantilise sisu analüüs- tahetakse teada, mis on lausungi sisu · LASTE KEELE ARENG o Koogamine- kolmanda elukuu alguses; suurte inimeste jutule vastu häälitsemine või ise nendega häälitsedes kontakti võtmine; koogamisega annab laps märku, et tahab suhelda; koogamise algusaeg ei näita tunnetusliku arengu taset, vaid sõltub tema füüsilisest küpsemisest; kurtide laste koogamine ei erine 'tavalaste' omast; esimesteks häälikuteks tavaliselt täishäälikud, ka H on sage o Lalisemine- neljandal kuul; laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe; lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule; kurdid lapsed laliseva alguses sama sageli ja sama palju kui kuuljad, esimese eluaasta teisel poolel
erinev (hispaanlased USAs on koolis nagunii kehvemad, sest latiinodele pole haridus oluline). HEA (tänapäev): Kakskeelsed lapsed on tähelepanelikumad ja paindlikumad. Kas on aluseks võetud 2keelsed lapsed, mitte need, kes ei saanud hakkama 2 keele omandamisega (vt eespool 74%). Kakskeelsed on metalingvistiliselt võimekamad, st suudavad keele olemust mõista. 16.04 puudu - viipekeel Kõne ja viipekõne (2) Sensoorne afaasia – ajukahjustus Wernicke piirkonnas. Kurtide puhul on raskusi viipekeelse ütluse mõistmisel, samal ajal mittekeeleline visuaalne taju on kahjustumata. Motoorne afaasia – ajukahjustus Broca piirkonnas. Kurtide puhul on raskusi viibete valikul ja nende moodustamisel, samal ajal ei pruugi olla raskusi teiste motoorset vilumust nõudvate ülesannete täitmisel. Kurtidel esinevad samasugused afaasia vormid kui kuuljatel. Kahjustused samades piirkondades mis suuliste keelte puhul
puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. 2. Mis on unenägude põhjuseks? Unenäod tekivad sellest, et aju töötab ka magamise ajal edasi. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on unenägudes selline, nagu nad seda ette suudavad kujutada. Unenägude nägemiseks võib olla mitmeid põhjuseid. Kui meil hakkab külm, tekk on maha libisenud näeme unes, et kõnnime ilma riieteta tänaval. Või kui haigele pannakse jalgade alla pudelid kuuma veega, näeb ta unes, et käib tuldpurskava vulkaani kraatril ja maapind tema jalge all on tuline. Arvatavasti näeme und lendamisest siis, kui meie kehaline olek on iseäranis hea,
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates...
praktiliselt võimatu (Müil, 2005). Kuulmislangusega laps ei suuda tavaliselt kuulata temale mittesuunatud kõne, mistõttu jääb ta näiteks klassisituatsioonis ilma olulisest infost, mida vastavad teised õpilased (Reilson, 2005). Kuulmislangus mõjutab negatiivselt ka sõnavara arengut, lugemist ja kirjutamist. Eesti keeles on sõnad tihti mitmetähenduslikud, kuid kuulmislangusega laps võib teada ainult ühte tähendust. Eesti Kurtide Liidu (2007) arvates tuleks vältida keerulisi lausekonstruktsioone ja mitmetimõistetavaid ütlusi. Reilsoni (2005) andmeil võib kuulmislangusega õpilase kuulmist häirida ka klassis olev taustamüra ning ta jääb seetõttu ilma niigi raskestimõistetavast olulisst teadmisest. Kuulmislangusega õpilased võivad võrreldes eakaaslastega olla vähem tähelepanelikud ja mitte nii enesekindlad. Kuna taustamüras kuulamine vajab pidevat pingutust, on lapsed tihti väsinumad
aastate algul ning 1930. aastail ehitatud puitmajad. Sõle tänava ja Merimetsa piirkonna vahel paiknevad 1960. aastail tüüpprojekti järgi ehitatud elamud. Asumis paikneb mitmeid (tööstus) ettevõtteid (Tapa veduridepoo Tallinna osakond, Elion Ettevõtted AS, AS Tallinna Vesi, Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS, Mööblimaja AS), koole (Pelgulinna Gümnaasium, Sõle Gümnaasium, Ehte Humanitaargümnaasium, Ristiku Põhikool, Kurtide Kool), kirikuid (Peeteli kirik, mormooni kirik), raamatukogu, Pelgulinna Rahvamaja, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Psühhiaatriahaigla ning hipodroom kui perspektiivne elamu-, äri- ja keskuseala. Kalamaja asum paikneb vanalinnast loodes Kopli kaubajaama, laiarööpmelise raudtee ja mere vahel. Kalamajas elab ca 7800 elanikku. Kalamaja praeguses hoonestuses on valdav 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kahekorruselised puitelamud, kuid on ka uuemaid
Teate saatja, viipleja, toodab teate žestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetega edasikanduvat teadet nägemismeete abil. Viipekeel olulisim vorm on loomulik viipekeel. Eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole vastastikku arusaadavad (va mõned konkreetseid asju väljendavad viiped). Ka Eestis on kasutusel kaks viipekeelt: eesti viipekeel ja viibeldud eesti keel. Eesti viipekeel on kurtide iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele allkeel, mida kasutatakse kurtide ja kuuljate vahelises suhtluses. Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb
Põhjused: Füüsilised traumad enne sündi, mis otseselt kahjustavad areneva loote ajukoore kõnekeskuse ala, imikueas ja varajases lapseeas juhtunud traumad, peamiselt kukkumised; düsenteeria, rahhiit, meningiit, entsefaliit, tuberkuloos üldiselt kõik haigused, mis kurnavad last nii vaimselt kui füüsiliselt. Kuna alaaliat on väga raske õigeageselt kindlaks määrata, võib laps esmaste sümptomite põhjal sattuda tema jaoks ebasobivasse õppeasutusse kurtide last kooli (kurt laps ei kõnele)., raskeltkuulajate laste kooli või debiilsete (?) laste kooli. Ühine tunnus koolides on see, et nendes kas ei räägita üldse või räägitakse väga halvasti. Kurdist lapsest erineb alaalik täielikult säilinud kuulmise poolest. Alaalikul on moduleeritud hääl. Seda saab teha kindlaks lapsepõlves, kurt laps ei naera laginal (kui ta üldse häält teeb), alaalik aga naerab. Jaotatakse kaheks: sensoorseks ja motoorseks.
4. Järvamaa Kodukant 5. Õigus tervise kaitsele 5. Eesti Korvpalliliit 6. Õigus säilitada oma rahvuskuuluvus 6. Ülemaailmne Kurtide Föderatsioon 7. Õigus töötada politseis IGAÜHE ÕIGUSED EESTI VABARIIGI KODANIKE ÕIGUSED
muudetakse 11-aastaseks, lisades kvalifikatsioonieksamiga lõppeva kutseõpetuse. See suund lõpeb 1964. a. Nõukogude võimu ajal ei pöörata tähelepanu puuetega lastele toimetuleku õpetamisele. Õpetuse ja kasvatuse eesmärk on tagada teatud teadmiste tase, integreerimine tavaühiskonda oli kõrvalise tähtsusega. Siiski algab eripedagoogika süvendatud uurimine Tartu Ülikoolis, hiljem ka Tallinna Pedagoogilises Instituudis; 1954. a. kirjastatakse eelnevatel aastatel koostatud kurtide aabits, mille üks eesmärke on kõne õpetamine. Kurtide aabits on muuseas veel poliitilisem kui tavakooli oma: tähtsal kohal on kolhoos, mänguasjad on sõjalise otstarbega (püss, punatähega kiiver), kuilapsed lähevad kalale, paistab eemalt punane lipp jne. 1958. aastal taasasutatakse klubide, raamatukogude, kõrgkoolide jne juurde esimesed rahvaülikoolid. Need alluvad Rahvaülikoolide Nõukogule, mis omakorda allub ENSV Rahvaülikoolide Nõukogule. Rahvaülikoolist saab populaarne
Nõukogude naine töötas mehega võrdselt, riik soosis laste kasvatamist selleks loodud asutustes. Lasteaedades olid avatud muuhulgas ööpäevarühmad, vastu võeti lapsi alates kolmandast elukuust. Lasteasutustes olid väga range puhtusenõuded, kollektivistlik kasvatus. Väärtustati mängu kui õppimise viisi. Üleliidulised detailsete ettekirjutustega õppekavad. 1845-1918 leidsid aset vaimuhaigete, sh vaimselt alaarenenute, epileptikute, kurtide ja pimedate loendused. Arengupuuetega inimeste hooldus- ja kasvatusasutuste rajamine toimus filantroopiliste rühmituste ja pastorite eestvedamisel. Kuigi Tartu Ülikooli juures oli väga heal tasemel arstiteaduskond, ei toetanud arstid tol ajal veel puuetega isikutega tegelemist. 1920-1940 erivajadustega lastele hakkasid tähelepanu pöörama nii arstid, õpetajad kui ka ühiskonnategelased. Võeti vastu riiklik hoolekandeseadus, mille rakendumine takerdus majandusraskuste taha
Vastuvõtja tõlgendab valguslainetega edasikanduvat teadet nägemismeete abil. Viipekeel olulisim vorm on loomulik viipekeel. Eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole vastastikku arusaadavad (va mõned konkreetseid asju väljendavad viiped). Ka Eestis on kasutusel kaks viipekeelt: eesti viipekeel ja viibeldud eesti keel. Eesti viipekeel on kurtide iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele allkeel, mida kasutatakse kurtide ja kuuljate vahelises suhtluses. Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulaatorist ( nt sõrm v peopesa), artikulatsioonikohast (nt peopesa või
puudust. Õnnelikud inimesed on need, kellel on hea, rahulik ja sügav uni ja kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult. UNENÄGUDE PÕHJUSED Unenäod tekivad sellest, et aju ka magamise ajal edasi töötab. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on ka unenägudes selline, nagu nad seda ette kujutavad ärkvel olles. Unenägude nägemiseks võib olla mitmeid põhjuseid. Näiteks meil hakkab külm, kui on maha libisenud tekk ja me näeme unes, et kõnnime ilma riieteta tänaval. Või näiteks haigele pannakse jalgade alla pudelid kuuma veega ja ta näeb, et käib tuldpurskava vulkaani kraatril ja maapind tema jalge all on tuline. Arvatavasti näeme und lendamisest siis, kui meie
erivajadustega inimestest. Seda soosib vanemate omapoolne sekkumine informatsiooni jagamisega ning erivajadustega lastega võivad kokkupuuted tekkida ka lasteaias või koolis. Oluline on, et vanemad julgustaksid lapsi mängima erivajadustega lastega ning neid ka igapäeva tegevustesse kaasama. (Smart, 2012, lk 237) Lastel, kellele esineb selles eas mahajäämusi või selgeid erivajadusi, on olulisel kohal varajane märkamine. Näiteks peaksid olema pimedate ja kurtide laste vanemad teadlikud erinevatest võimalustest, millist lasteaeda või kooli valida oma lapsele ning mil moel saaks lapsi suhtlemiseks ettevalmistada. Samuti on oluline tagada erivajadustega lastele võimalus professionaalsele teenusele. Õige ning mitmekülgne abi saab alguse siiski perekonnast. (Smart, 2012, lk 238) Väikelapse east kuni eelkoolieani on ka periood, mil areneb kujutlus oma kehast. See on justkui vaimne ja emotsionaalne pilt isikul enda kehast. See pilt pole realistlik vaid
1. Erivajadusi liigitatakse erinevates riikides erinevalt. 2. Traditsiooniline on tekkepõhjustest ja avaldumisest tulenev liigitus: 1.meelepuuded (kuulmis- ja nägemispuuded) 2.vaimupuuded 3.kõnepuuded 4.kehapuuded 5.õpiraskused 6.emotsionaal- või käitumisraskused 7.liitpuuded 8.HEV-d põimuvad ka vaegurluse ehk invaliidsusega. Sügava puudega lapsed on tunnistatud lapseeast invaliidideks. LASTEASUTUSE SOBIVUS ERIVAJADUSEGA LAPSELE 1. Pimedate, kurtide, raske vaimse alaarenguga või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades). 2. Koos kaasava hariduse tendentsiga, püütakse erivajadusega lapsi maksimaalselt sobitada tavalasteaedadesse. 3. Praegu eksisteerib paralleelselt nii eri- kui ka sobitusrühmade süsteem (kuhu saab sobitada kergema puudega lapsi). 4. Rühma valikul on määrav lapsevanemate soov, kuid otsustamiseks vajavad vanemad spetsialistide
Aju töötab edasi ka peale magamajäämist. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on ka unenägudes selline, nagu nad seda ette kujutavad ärkvel olles. 4.Unenägude kestus ja esinemine Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Täiskasvanud inimene näeb und igal ööl umbes 1-1,5 tundi, öö jooksul 4-5 korda. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. 70-ndaks eluaastaks on ta näinud umbes 150 000 unenägu. Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini
Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on ka unenägudes selline, nagu nad seda ette kujutavad ärkvel olles. (www.omastehooldus.eu) 3.Unenägude kestus ja esinemine Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Täiskasvanud inimene näeb und igal ööl umbes 1-1,5 tundi, öö jooksul 4-5 korda. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. 70-ndaks eluaastaks on ta näinud umbes 150 000 unenägu. Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige
ajas sama kaugele kui norra keelelgi. Tänu immigrantidele ja põgenikele, kelle emakeel ei ole norra keel, on hetkel Norra algkoolides esindatud ligi 110 erinevat emakeelt. Inglise keel on tänapäeva Norras kõige olulisem rahvusvahelise suhtlemise keel, järgnevad saksa ja prantsuse keel. Umbes 4000 kuulmishäiretega inimest kasutab norra viipekeelt. Seda on kahes põhilises versioonis, mis pärinevad Norra vanimatest kurtide koolidest Oslos ja Trondheimis. 16 10. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võin öelda, et sain teada palju kasulikku informatsiooni, mida ma ennem ei teadnud. Õppisin tundma Norra riigi ajalugu. Norras asuvad ilusad fjordid, mis on miljonite aastate eest liikunud liustike uuristatud sügavad lahed või väinad. Üks huvitav asi, mida ma ennem ei teadnud on see, et Norral on maismaapiir Rootsi, Soome ja Venemaaga
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: 1. Mis on kirjandus? - Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. - Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) - Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
