Morfiin ravimina Marii Rikken Keemiline ehitus Morfiin ( Morphine ) kuulub narkootiliste valuvaigistite gruppi. Morfiini kasutatakse mõõduka kuni tõsise valu raviks. Selle toime seisneb ajus asuva valutunnetuskeskuse tuimestamises. Morfiini ei tarvitata valu leevendamiseks koheselt pärast operatsiooni, välja arvatud juhul, kui ravimit tarvitati juba enne operatsiooni. Üldinfo Morfiin võib olla sõltuvust tekitav ja seda peaks tarvitama ainult inimene, kellele see välja on kirjutatud. Morfiini ei tohi kunagi anda kõrvalistele isikutele, eriti kui neil on esinenud probleeme ravimite väärkasutamise või sõltuvusega. Morfiin kombineerituna alkoholiga võib põhjustada ohtlikke kõrvaltoimeid või surma. Morfiini kuuri ootamatu katkestamise korral, võite kogeda ebameeldivaid võõrutusnähte. Mõju inimesele Morfiini tuleks kasutada arsti poolt tehtud ettekirjutusi täpselt järgides. Liiga suur kogus morfiini võib olla...
Pidev ilma kaitsevahenditeta viibimine tugeva müra käes võib olla ohtlik ning selle tagajärjeks võib olla kuulmise vähenemine (kaotus). Kuulmislanguse tunnusteks võivad olla: Sumin või muu ebaharilik müra kõrvades. Madala/ kõrge sagedusega helide mittekuulmine. Raskused kõne kuulmisel ja sellest arusaamisel. Kõik helid on summutatud. Organismile ja elukvaliteedile avaldatavad mõjud on järgmised: Kõrge vererõhk. Uneprobleemid. Probleemid südamega. Lihaste kokkutõmbed. Närvilisus. Kontsentratsioonivõime langus. Väsimus. Rahutus ja stress. Uus Euroopa Nõukogu direktiiv 2003/10/EU "Direktiiv füüsikaliste mõjude (müra) kohta" määrab: Mürataseme vähendamine 5 dB võrra. Esmakordse mõju väärtus: 80 dB(A) ja 130 dB (impulss). Teistkordse mõju väärtus: 85 dB(A) ja 135 dB (impulss). Tuleb juurutada kuulmisorganite kaitsmise programm (kuulmise kontrollimine
5. Kuidas vabaneda stressist? (kontrolli, kumb valik!!!) *Usalduslikud vestlused *Efektiivne aja kasutamine *Eesmärkide seadmine *Füüsiline treening *Regulaarne puhkus *Tervislik eluviis *Toetavad suhted Stressi vähendamine: *Loo pos keskkond *Mõtle, kas antud problem on oluline ka 5 või 10 a pärast *Treening ja lõõgastus *Stressi vähendamine tool ja kodus 6. Kirjelda läbipõlemise reaktsioone (2) *Füüsiline väsimus Kehaline väsimus ja uneprobleemid. Inimene ärritub kergesti raske on end korralikult välja magada. Ilmnevad lihaspinged ning nõrgenenud vastu- panuvõime haigustele. *Intellektuaalne väsimus Kontsentratsiooniraskused ja unustamine, toimingute ja töö-ülesannete edasilükkamine. Inimene ei jaksa lugeda, kirjutada ega mõelda. *Emotsionaalne väsimus Inimene süüdistab ennast ja tunnistab, et tema töövõime on langenud. Inimene muutub ülitundlikuks ja tema enesehinnang muutub. Sageli tekib paanika,
MUUD FÜÜSILISED MUUTUSED ● Tahtmatu süljevool suust : neelamise vähenemise tõttu koguneb sülg suhu ja niriseb suust välja ● Liigne päevane unisus või väsimus : unisuse, loiduse või kurnatuse tunne; võivad olla iseseisvad sümptomid või tuleneda Parkinsoni tõve ravimitest ● Valu: ebamugavustunne ühes kehaosas või kogu kehas ● Nahamuutused: rasvane või kuiv nahk; suurenenud melanoomirisk ● Uneprobleemid: unetus (raskused uinumisel), rahutute jalgade sündroom (ebamugav tunne jalgades, mis kaob nende liigutamisel) või REM-une käitumishäire ● Lõhna kadu: vähenenud võime lõhnu tuvastada ● Kõneprobleemid: rääkimine pehme ja üksluise häälega ning mõnikord sõnade summutamine või pomisemine ● Neelamisprobleemid: hilises staadiumis- lämbumine, köha ja kurgu puhastamine söömise ja joomise ajal
puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus
Tarmol oli eelmisest kooselust tütar ja poeg, Reelikal 1 tütar. Esimesed abieluaastad läksid eriliste tülideta. Nüüd aga tunnetab Tarmo, et Reelika ei huvitu temast, naine väldib teda, tuues ettekäändeks lastega tegelemise. Reelika ei saa ise ka aru, mis temaga toimub. Kõik käib närvidele, seksuaalset tõmmet mehe vastu ei ole, mehe lastega tegelemine on muutunud vastumeelseks, kodust ei taha välja minna, enda eest hoolitsemine on jäänud unarusse, on tekkinud uneprobleemid jne. Kumbki pole olukorraga rahul, kuid edasi minna ei oska. Tegemist on minu arvates teise etapiga ehk et abielu on jooksnud karile. Ma jätkuvalt arvan, et suhetest ja probleemidest tuleks rääkida. Arutada, rääkida, aega anda ja otsustada. 15. Kui lahutamine oleks keerukam protseduur, kas inimesed lahutaksid siis vähem? Emotsionaalselt toimub lahutamine ikka endist viisi. See kas see protsess on keerulisem või mitte, ei muuda paraku inimeste suhetes toimuvat.
Nelja definitsiooni ühised jooned on: sotsiaalse kommunikatsiooni kahjustatus, stereotüüpne käitumine, mitteverbaalne kommunikatiive piiratus, kõne- ja keeleprobleemid. Oluline on, et kõikide diagnostikakriteeriumide juures peavad olema täidetud mingi arv neist, et saaks rääkida diagnoosist. Aspergeri sündroomi ei saa täie kindlusega diagnoosida enne lapse nelja-aastaseks saamist ja tavaliselt mitte enne kooliiga. Varajasteks sümptomiteks on: uneprobleemid, kangekaelsus, passivsus, tähelepanu puudulikkus ja omapärane hääle, kõne või keele areng. Enne Aspergeri sündroomi lõplikku diagnoosimist kaalutakse teisigi autismispektrisse kuuluvaid häireid ning aktiivsuse ja tähelepanu häiret, mõnikord ka Tourette´i sündroomi. Aspergeri sündroom esineb sageli koos nägemis- või kuulmispuudulikkusega ja harva ka koos kerge vaimupuude tunnustega. Samuti on sagedased lisadiagnoosid Tourette`i sündroom ja tikid.
Seda nimetatakse interpersonaalseks stressidimensiooniks. Vähenenud isiklik suutlikkus. Tunne, et tööalane kompetentsus ja töö produktiivsus on vähenenud. Sageli on see seotud depressiooniga ning suutmatusega tööl esitavate nõudmistega toime tulla. Seda nimetatakse enesehinnanguliseks stressidimensiooniks. Selle kõige tekkepõhjused võivad kergelt olla : Füüsiline väsimus. Kehaline väsimus, uneprobleemid. Ilmnevad lihaspinged ning nõrgenenud vastupanuvõime haigustele. Intellektuaalne väsimus. Kontsentratsiooniraskused ja unustamine. Inimene ei jaksa lugeda, kirjutada ega mõelda. Emotsionaalne väsimus. Inimene süüdistab ennast ja tunnistab, et tema töövõime on langenud. Inimene muutub ülitundlikuks ja tema enesehinnang muutub. Sotsiaalne väsimus. Inimene ei jaksa rõõmustada, isoleerub, ei tegele enam
Unetus on vaid üks unega kaasnevaid korratusi, samas aga kõige sagedamini esinev. Edasine uurimine võiks jätkuda väga paljudes suundades, sest unehäired on lai ja uurimist ootav ala. Eestis on uuringud ja teavitustöö alles algusjärgus, mistõttu potentsiaali on sellel alal omajagu. Korraldasin teemal ,,unetus" Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noorte seas küsitluse, mille eesmärk oli võrrelda saadud tulemusi üldlevinud teooriatega ning uurida, kuivõrd levinud uneprobleemid noorte seas võiksid olla. On avaldatud palju välismaiseid statistikaid selle kohta, kui suurt rolli omab unetus õnnetuste esinemisel, erinevate haiguste põhjustajana jne. Käesoleva töö ülesandeks oli aga uurida, kuidas neid ilmnenud probleeme oleks võimalik ennetada. Ka uneravimid ja nende alternatiivid on sellest uurimustööst välja jäetud ja keskendutud sellele, kuidas iga inimene saaks võimalikult omal jõul muuta enda une kvaliteeti paremuse poole.
(Vaher, 2008, 43) Lapse reaktsioon vanemate lahutusele sõltub vägagi palju lapse vanusest. Kuigi koolieelikud on häiritud, saavad nad asjast kõige vähem aru. Lapseea keskel loovad lapsed tihti endale illusioone, et vanemate suhe saab korda ja nad ei lahutagi. Varaste noorukite reaktsioon on sageli kas häbi või viha ning ka ühe vanema poole hoidmine. (Smith, Cowie, Blades, 2008, 119) Sellist uudist oma vanematelt kuuldes võivad lapsed kergesti ka endasse tõmbuda, neil võivad tekkida uneprobleemid, nad võivad klammerduda oma asjade või vanemate külge, neil võivad tekkida mäluprobleemid ning õpiraskused koolis jne. (Vaher, 2008, 44) Samuti võivad lastele tekkida halvad sõbrad ning on ka juhtumeid, kus lapsed saavad lahutusprotsessi ajal hakkama mõne vargusega. Üks võimalik põhjus sellistele käitumisprobleemidele võib olla see, et lapsed üritavad vanemate tähelepanu endale tõmmata ja loodavad, et sellisel viisil unustavad vanemad oma suhteprobleemid ning nad ei lahutagi.
3 käitumise iseärasusi. Atüüpiline autism võib olla ka raske retseptiivse kõnehäirega isikul. Seega on atüüpiline autism siiski autismist oluliselt erinev seisund. Aspergeri sündroom Aspergeri sündroomi (Asperger's syndrome ingl. k.) ei saa täie kindlusega diagnoosida enne isiku nelja-aastaseks saamist ja tavaliselt mitte enne kooliikka jõudmist(Autism Eestis). Varajasteks sümptomiteks võivad olla uneprobleemid, kangekaelsus, passivsus, tähelepanu puudulikkus ja omapärane hääle, kõne või keele areng. Enne Aspergeri sündroomi lõplikku diagnoosimist kaalutakse ka teisi autismispektrisse kuuluvaid häireid ja aktiivsuse ja tähelepanu häiret (ATH), mõnikord ka Tourette´i sündroomi või "sotsiaalset käitumishäiret". Aspergeri sündroom võib esineda koos nägemis- või kuulmispuudulikkusega ja erijuhtudel ka
Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 2. koha. «Kirjaklambritest vöö» on sünge sissevaade tänapäeva noorte mõttemaailma ja elusse, kus koolitüdimuse, popitegemise ja pisitülide kõrval mängivad kaalukat rolli ka alkohol ja uimastid, seks ja aids, depressioon ning söömis- ja uneprobleemid. Raamatu peategelane, 16-aastane Kati, on pealtnäha tavaline mässumeelne teismeline. Ta käitub vahel iseendalegi arusaamatult, rääkimata emast-isast ja õpetajatest. Ta ei taha olla korralik ja keskmine, vaid hoopis metsik ja salapärane. Kuid üks tegu viib teiseni, probleemide hulk muudkui kasvab ning
õppimisele ja tööle keskendumisega, tal ei ole motivatsiooni algatada uusi tegevusi ning pidevalt vaevab väsimus. Inimene võib tunda end õnnetu, lootusetu ja väärtusetuna. Depressiooniga patsiendid suhtuvad negatiivselt endasse ja ümbritsevasse maailma, tulevik tundub lootusetu. Depressiivne meeleolu on oma olemuselt hoopis teistsugune kui tavaline kurbus või muretsemine. Seda kirjeldatakse kui piinavat emotsionaalset valu. Umbes 80% patsientidest on uneprobleemid. Sageli esineb depressiooni korral isupuudust ja kaalukaotust, kuid mõnikord võib tekkida hoopis isu tõus, kaalutõus ning suurenenud unevajadus. Ärevus on sageli kaasnev sümptom depressioonile ning väljendub pidevas pinges, hirmus, närvilisuses, isegi paanikahoogudes. Ärevuse kaasumisel kulgeb depressioon raskemalt. Lisaks võib depressiooni korral esineda kehalisi kaebusi nagu nt. peavalud, seljavalud, kõhukinnisus, lihaspinged
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS...
puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus
*Parasuitsiid - planeeritud ennastkahjustav käitumine, mille tagajärjeks on oluline, kuid elule mitte ohtlik füüsiline kahju *Suitsiidkatse olemas kavatsus surra *Mitteotsene suitsiid surmaga lõppev riskeeriv käitumine *Suitsiid surmaga lõppev planeeritud ennastkahjustav käitumine. Düstüümia Alanenud meeleolu enamuse ajast vähemalt 2 aastat, normaalse meeleoluga perioodid alla 2 kuu. Vähemalt 2 järgnevaist: isumuutus, uneprobleemid, energiapuudus, väsimus, alanenud enesehinnang, alanenenud keskendumis- või otsustusvõime, lootusetusetunne Hetkel ca 3% : naistel 4%, meestel 2% Elu jooksul: ca 6% Korduvad lühiajalised düsteemia episoodid: Vähemalt korra kuus, kestus alla 2 nädala(2-4 päeva), ei kaasne menstruatsioonitsükli faasiga, sageli ärevust, tigedus konfliktsust. Düsteemia sümptomitega ärevushäired: depressiooni ning ärevuse sümptomid, ei vasta
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistres...
Agressiivsus Kannatamatus Närvilisus Süütunne eba-õnnestumiste korral Vähene enesekindlus 9 Madal pingetaluvus Individuaalsed tegurid: Teadmiste ja kogemuste puudus tulla toime keerukate olukordadega Probleemid isiklikus elus Majanduslikud probleemid Terviseprobleemid TAGAJÄRJED: Füsioloogilised sümptomid: Liiga suur isu/ isutus Peavalud ja väsimus uneprobleemid Psühholoogilised sümptomid: Ärevus, arrituvus, äng Keskendumishäired Suhtlemisprobleemid Alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamine Depressioon, meeleheide Pereprobleemid Käitumuslikud sümptomid: Kesisemad tulemused Töölt puudumised Tähtaegade ületamine Eksimuste suurenemine Töökoha vahetus Kuidas stressiga toime tulla? Kõigepealt tuleb õppida märkama stressi tunnuseid. Siis peab kindlaks tegema, mis stressi põhjustab. Kui on
Atüüpiline autism – ilmneb pärast 3. eluaastat, ei esine kõiki tüüpilisi häireid. 3. Retti sündroom – seda seisundit on kirjeldatud ainult tüdrukutel, pärsitud on sotsiaalne ja mänguline areng, kuid sotsiaalsed huvid võivad säilida. 4. Lapse muu desintegratiivne häire – iseloomulik on eelneva normaalse arenguperioodi olemasolu, millele järgneb omandatud vilumuste ja teadmiste kadu mõne kuuga. 5. Aspergeri sündroom - varasteks sümptomiteks võivad olla uneprobleemid, kangekaelsus, passiivsus, tähelepanu puudulikkus ja omapärane hääle, kõne või keele areng. 4. Põhjused: umbes 10-25% on orgaanilised põhjused, näiteks kromosoomihäire, viirusinfektsioonid looteeas või imikueas, sünnikahjustused või pärilikud häired (viimased uuringud viitavad seostele isa vanusega). 5. Arendamine: Õpetus kannab vilja vaid siis, kui on loodud selge struktuur igapäevaelu tegevustele, samuti on vajalik kindel kord ruumides, kus laps liigub
Ei tähenda, et in tahab olla üksinda, vaid kellegagi koos või grupis ja kellegi üleliigse kohalolek tekitab ebameeldivust. Sõltub suhetest ja rollidest. Territoriaalsus: in tekib kestev tähenduslik suhe mingi ruumiosaga, mis on kellegi koht. In märgistavad oma kohti. Et oleks omanditunne Tööaeg: Vahetustega töö: üks in töötab siis, kui teisel on vabaaeg. Öised vahetused hakkavad häirima in tervist, bioloogiline kell saab häiritud. Uneprobleemid, häired suhetes, väsimuse probleemid ja selelst tulenevad vead. In loodud öösel magama, päeval üleval olema. Kokkusurutud töönädal- töötunnid tehakse ära lühema ajaga. 40 töötundi 4 päevaga. Kaugelt tulijad hoiavad kokku aega ja raha transpordi pealt. Probleem on väsimus, sooritusvõime väheneb, efektiivsuse kadu Libisev graafik- töötunnid tuleb tööl olla, aga alustamise ja lõpetamise aeg on libisev. Töötaja ise otsustab, kõige suurem vabadus kontrollida tööaega
Täiskasvanute abistamine - Kohene sekkumine sündmuse järgselt ei ole mõistlik - Mõõdukate sümptomite puhul mis on kestnud vähem kui neli nädalat hoolikas jälgimine - Traumaeraapia on näidustatud tõsiste sümptomitega inimestele esmese kuu sees - Kõigile PTSDga patsientidele pakutakse kas traumale fokusseeritud KKTd või Ravimid - Täiskasvanud ravimid ei ole esmane näidustus, pigem mitte; ainult kui on uneprobleemid või väga tõsine Komorbiidsus - Kui sõltuvus või suitsidaalsus, tuleb nendega enne tegeleda - Kui PTSD ja depressioon siis pigem PTSDga tegeleda sest see on seal all - Kui all isiksusehäire isis ravi pikeneb, siis võib olla tegemist kompleks PTSDga PTSD Psühhoteraapia - KKt kognitiivkäotumis teraapia - Silmaliigutuste teraapia - Võta aega usaldusliku ravisuhte kujunemiseks - Enne traumaga tegelemist: emotsionaalne stabiliseerimine
Ökofenotüüp – milline sümptomaatika/psühhopatoloogia tekib Kokkuvõte - Väärkohtlemine toob kaasa aju struktuuri muutuse. Muutub ka aju funktsioon (kuidas toimetab) teatud piirkondades - …. AUTISM Eestis u 1/100 autismispektri häirega, USAs 1/68; poistel 4x sagedamini kui tüdrukutel, sarnaselt ka ATHl. Komorbiidsus - ADHD, vaimne alaareng, tourettes, ärevushäire, epilepsia, depressioon, söömishäired, uneprobleemid, ennastkahjustav käitumine, OCD, bipolaarne, psühhootilised väljalöögid stressiolukorras, paranoidsed reaktsioonid, katatoonia ASH etioloogilised faktorid - Prenataalne keskkond - Üsasisesed infektsioonid - Enneaegsus - Peri- ja postnataalne ajukahjustus - Tõenäoline meditsiiniline või geneetiline põhjus suudetakse tuvastada 10-25% ASHga lastest Kliiniline pilt RHK-10
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
