Merlin-hans Hiiekivi PÕLLUMASINATE HOIDLA Tegelikult tegu laoga kasutatakse peamiselt põllumasinate hoidmiseks Koosneb peamiselt raudtaladest, katuse-ja seinaplekist ning betoonist pindala 1473 m2 kõrgus 8,78m Asendiplaan Põhiplaan Lõige A-A Lõige B-B Otsevaade Külgvaade Sarnaseid hooneid
MÄLU Minni Aia 1. Hoidlamudeli üldiseloomustus (multi-store model), komponendid ja nende omadused Atkinson & Shiffrin mälu toimib hoidlate süsteemina. 1. Sensoorne hoidla (sensory registers/memory) · Modaalsusspetsiifiline. Tähelepanueelne. · Füüsikaliste tunnuste suhteliselt töötlemata representatsioon. · Info säilib väga lühikes aega (kuni 0.5 sek visuaalses süsteemis ikooniline mälu. Kuni 2 sek auditoorses kajamälu) · Maht võib olla üsna suur, kuid sõltub ajalistest karakteristikutest. 2. Lühiaegne hoidla (short-term store, working memory) -> James primaarne mälu
Enne käesoleva eeskirja jõustumist loodud ja saadud paberarhivaalid antakse üle 20 aastat pärast nende tekkimist või kokkuleppel arhiiviga ühiselt koos hiljem tekkinud arhivaalidega. Arhiiviruum, arhiivihoidla, nõuded nendele- 1. Hoidlas peavad olema aastaringselt tagatud nõuetele vastavad ja stabiilsed keskkonnatingimused. Keskkonnatingimuste nõuded ja õhusaaste piirmäärad on sätestatud eeskirja lisaga. 2. Hoidla keskkonnatingimusi peab regulaarselt kontrollima nõuetekohaselt kalibreeritud seadmetega. 3. Hoidlad ehitatakse ilma akendeta. Kui hoidlas on aknad, tuleb need kohandada viisil, mis välistab otsese päevavalguse. 4. Hoidla põranda kandevõime peab vastama hoidla sisustuse ja arhivaalide kaalule ja paigutusele hoidlas. 5. Hoidla peab vastama arhivaalide säilimist tagavatele tuleohutusnõuetele. 6
arhiivimoodustaja ülesannetes, organisatsioonis ja arhiivi koosseisus. (3) Nimistus esitatud arhiivikirjeldus kooskõlastatakse avaliku arhiiviga enne arhiivikorrastamise lõpuleviimist. 9. peatükkArhivaalide säilitamine ja kaitse avalikus arhiivis § 28. Nõuded hoidlale (1) Hoidlas peavad olema aastaringselt tagatud nõuetele vastavad ja stabiilsed keskkonnatingimused. Keskkonnatingimuste nõuded ja õhusaaste piirmäärad on sätestatud eeskirja lisas 2. (2) Hoidla keskkonnatingimusi peab regulaarselt kontrollima nõuetekohaselt kalibreeritud seadmetega. (3) Hoidlad ehitatakse ilma akendeta. Kui hoidlas on aknad, tuleb need kohandada viisil, mis välistab otsese päevavalguse. (4) Hoidla põranda kandevõime peab vastama hoidla sisustuse ja arhivaalide kaalule ja paigutusele hoidlas. (5) Hoidla peab vastama arhivaalide säilimist tagavatele tuleohutusnõuetele. (6) Hoidlas kasutatakse üldjuhul õhkkütet
Läti impordib elektrit nii Eestist, Leedust kui ka Venemaalt ning on suutnud tänu osavale tarnepoliitikale hoida elektri hinna Euroopa Liidus kõige madalamal tasemel. Samas mõjutavad eelseisvad suured muutused naabersüsteemides suuresti ka Läti energiavarustust: Ignalina tuumajaama teise reaktori sulgemine 2009. aastal vähendab märgatavalt Leedu tarnevõimet. Läti ekspordib ka gaasi , selle teeb eriliseks 2,5 miljardi kuupmeetri suurune maagaasihoidla Inukalnsis. See hoidla on väga tähtis Balti riikide ja ka Loode- Venemaa maagaasivarustuses: sisuliselt varustab see hoidla talvisel ajal kogu piirkonda. Suvel, kui maagaasi tarbitakse vähem, pumbatakse hoidla maagaasi täis ning talvisel ajal tarbitakse seda maagaasi kogu piirkonnas. See on ka üks põhjustest, miks Venemaa-poolne Baltimaade gaasiga varustamine on olnud üsna stabiilne: ka Venemaa maagaasitarbijad sõltuvad suuresti Inukalnsi hoidlatest. 3
tehislik (tuumarelvad, -jaamad) · Ohtlikud radioaktiivsed isotoobid (tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju · Elusorganismidel kiiritustõbi, pärilikud või kroonilised haigused · Ümbritseva keskkonna radioaktiivne saastatus ja elukõlbmatus · Looduslike protsesside tulemusel levimine ülejäänud maailma Suurimad õnnetused Tuumaintsidentide skaala järgi (1-7): · Tsernobõli katastroof 1986 (7) · Fukushima I TEJ katastroof 2011 (7) · Plahvatus Kõstõmi jäätmehoidlas 1957 (6) · Three Miles Islandi katastroof 1979 (5)
Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejääva koguse mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. Kui loomapidaja suunab sõnniku hoidmisele või töötlemisele oma ettevõtte teise hoidlasse või töötlemiskohta või lepingu alusel teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse. NÕUE 5: Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni. NÕUE 6: Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud
vallikraav 13. väravatorn 14. tõstesild 15. eeslinnus 16. varuväljapääs 17. värava vahipost http://www.fortifications.org.uk/glossary.cfm 18. feodaali eluruumid 1. hoidla 19. kraav 2. vaatetorn 20. nurgatorn 3. lossiõu 21. kaitsevall 4. -6. sakmetega ja laskepiludega 22. laskeava kaitsemüür 23. eriliselt kindlustatud ruum 7. ringtorn 24. kindlustustara
Peale kaevandamise sulgemist veeti maaki sisse Tsehhist , Ungarist , Poolast , Rumeeniast , Bulgaariast , Sakamaalt ja Nõukogude Liidust . Muldmetall ja väärismetalle rikastatkse Silmetis tänapäevani .Kokku on Sillamäel töödeldud üle 4 miljoni tonni Uraanimaaki . Uraani rikastamine lõpetati 1970 .Tootmis alguses paigutati rikastus jäägid lihtsalt Päite neeeme mererannale. 1959 aastal ehitati selle ümber põlevkivi tuhast tamm , peale mida hakkas hoidla järjest kõrgemaks kasvama . Tänaseks on jäätmehoidla 33 hektari suurusel maaalal , kus on niii vedelaid kui tahkeid jääke . Jäätmehoidlaga seotud keskkonna probleemid : 1. Kahkjulike ühendite välja reostumine merre. 2. Tuule kanne . 3.Lainetus purustab ja nõrgestab pidevalt tammi . 4.Radiaktiivne kiirgus ületab 30 - 50 korda üldist fooni . Otsene mõju on vaid mine saja meetri ulatuses , probleemiks on aga lenduv radioon . Sillamäe jäätma hoidla on hotlikusest Euroopas 4
...................................................................................................21 TUUMABAASID EESTIS..................................................................................................... 23 EESTIL OLI TUUMAALLVEELAEVASTIK....................................................................23 KEILA-JOA RAKETIBAAS................................................................................................23 SILLAMÄE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HOIDLA............................................... 24 TAMMIKU RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE MATMISPAIK...................................... 25 KOKKUVÕTE........................................................................................................................26 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................. 27 SISSEJUHATUS
-kui kaua arhivaale planeeritakse säilitada -kui suurt kogust on vaja säilitada. Arhiivihoidla peab vastama järgmistele tingimustele: -ruum peab olema lukustatav -ruum peab vastama tuleohutusnõuetele -arhiivihoidlat peab teistest ruumidest eraldama tulekindel uks 1 -vajalik on automaatne valve- ja alarmsüsteem -hoidla väljapääsuteedel peab olema pimedas nähtav märgistus -hoidlat ei tohi läbida vee- ja kanalisatsioonitorustik. -soovitatav on ehitada hoidla ilma akendeta. Akende olemasolul peavad need olema tihendatud, varustatud turvakardinate või trellidega, UV-filtrite ja ruloodega -hoidlas peaks olema õhkküte, ventilatsioonisüsteemi õhk peab olema filtreeritud -ruumi optimaalne kõrgus on 240-260 cm. -põranda kandevõime peab vastama arhivaalide hulgale -tagada tuleb stabiilne temperatuuri ja niiskusreziim (optimaalne temperatuur paberi säilitamisel on +15....+20 C ja niiskus 30-50%)
light fittings valgustuse sisseseade lighting effects valgusefektid locks of hair juuksekiharad loft pööning, lakapealne maintenance bills hoolduskulud maisonette korrusekorter, korter läbi mitme korruse mansion mõisamaja, häärber manuscript käsikiri massive hiigelsuur mud muda ornamental ilu- , loodud ainult iluks ownership kuuluvus patio siseõu penthouse katusekorter pioneers teerajajad porch katusega ukseesine potted plants toataimed renovate uuendama reservoir hoidla rustic talupoeglik, tahumatu savings säästud semi-detached paarismaja shed kuur shelter varjualune significantly märgatavalt skyscraper pilvelõhkuja slope nõlv; kallak solar energy päikeseenergia solid tahke, massiivne steep järsk (katus) terraced house ridaelamu utility room ruum majapidamisasjade jaoks mida iga päev ei kasuta virtually peaaegu winding lookle yard hoov; õu
tervisi. Ühes Sillamäe lasteaias avastati, et lastele täikontrolli tehes tulevad lastel juuksed salkude kaupa peast välja. Lapsed saadeti Moskvasse uuringutele ja Moskvast saabus Sillamäele NSV Liidu tervishoiuministeeriumi 35-liikmeline uurimiskomisjon, kuid Eesti avalikkus ei teadnud sellisest juhtumist mitte midagi. Sillamäe laste massiline haigestumine ja sellele järgnenud kära radiatsiooni ümber, eriti aga Põhjamaade surve Sillamäe üliohtliku tuumajäätmete hoidla sulgemiseks olid kindlasti põhjuste seas, miks Moskva otsustas uraanitootmise Eestist minema kolida. Sillamäel elas väga palju venelasi. Selle tõttu pidasidki sealsed elavad eestlased ''päris-Eestiks'' läände jäävaid linnu. Sealsete väheste eestlaste pilgud olid suunatud läände. Kuigi Sillamäel oli seetõttu hea elada, et polnud töökohtade puudust, sest seal oli tehas, ning olid ka kõik tarbekaubad olemas, polnud seal siiski ohutu elada.
Saagi koristamine Enne koristust tuleb õigeaegselt eemaldada pealsed. Enne pealsete eemaldamist peab taim olema närtsimise ja vananemise faasis. Pealsete eemaldamine kiirendab mugula koore kinnitumist ehk mugula saamist koristusküpseks. Ilmastikutingimused koristuse ajal on väga olulised. Kartuli kasvatamine Kartuli säilitamine Hoidlas tuleb mugulaid esimesel võimalusel kuivatada ventileerides välisõhuga. Hoidla temperatuuri tuleb hoida optimaalse temperatuuri ja niiskuse juures. Kasvatusaastale hinnangu andmine Peale igat hooaega tuleks hinnata tehnilisi ja majanduslikke detaile kartuli kasvatamisel, säilitamisel ja realiseeerimisel.
veidrama katastroofi – suhkrusiirupi uputus. Uputus oli üle terve North End’i ja öeldakse, et siirupi lõhna oli tunda kümnendeid hiljem soojadel suvistel päevadel. Siirupit ei kasutatud ainult magusainena vaid ka rummi ja alkoholi valmistamiseks. Purity Distilling Company oli ehitanud suure mahuti 1915.aastal, et varustada alkoholi tegemist. Mahuti oli 15,3 meetrit kõrge, 27,4 meetrit pikk ja suutis hoida 9,5 miljonit liitrit siirupit. Massiivne hoidla oli täis 15.jaanuariks, aga juba peale lõunat kuulsid pealtnägijad kõvasid pauke, mis olid tegelikult mahuti needid välja kukkumas ja selle terasest ääred lahti vajumas. Järsult, terve 9,5 miljonit liitrit siirupit lammutas terve Commercial Street’i 5-meetrise lainena. Laine ise oli väga hävitav, liikus kiirusega 56 km/h ja laine oli piisavalt tugev, et tõmmata maju üles nende vundamendilt. Siirupi koristamine oli väga raske, kuna värske vesi ei puhastanud
Cortex ajukoor 79. Prosperous edukas 27. Daunting heidutav 80. Pursuit toiming 28. Decipher dešifreerima 81. Query päring 29. Deduce tuletama 82. Rampant pidurdamatu, metsik 30. Deleterious kahjulik 83. Remedy vahend, abinõu 31. Delve kaevuma 84. Repository hoidla 32. Depict kujutama 85. Resemblance sarnasus 33. Devour õgima/nahka panama 86. Retrospect tagasivaade 34. Dichotomy kaheksharunemine 87. Ruminate mõtisklema 35. Disparate erinevus/erinevad 88. Simultaneous üheaegne 36. Disparity erinevus 89. Solitude üksindus 37. Distortion moonutus 90
kuhu kuhjatakse laudast eemaldatud sõnnik. Virtsa väljavalgumise takistamiseks ehitatakse sõnnikuplaadi ümber betoonist kaitserant. Eralduv virts kogutakse kokku platsi servas paiknevate kogumiskanalite abil ning hoiustatakse eraldi hoidlas. Selline tahesõnniku ladustamise viis sobib väiksematele lautadele, kus kasutatakse suures koguses allapanu (lõas-, sügavallapanul pidamine). Vedel- ja poolvedelsõnnikuhoidlad. Sõnniku voolavuse tõttu piirab vedel- ja poolvedelsõnniku hoiustamist hoidla kõrgus. Laguun-tüüpi hoidla (joonis 7) on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud veetihe rajatis. Seinad ehitatakse monoliitsest raudbetoonist või tehases valmistatud betoonelementidest. Kuna hoidla asub süvendis, tuleb loomade ja inimeste ohutuse tagamiseks ehitada vähemalt 1,2 m kõrgune kaitsepiire. Laguun-tüüpi hoidla võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist (butüülist). Selliste hoidlate eeliseks on odavus, ehitamise lihtsus ja kiirus
ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uudsed. Kristalliseerunud intelligentsus on informatsiooni, vilumuste ja strateegiate hoidla, mida inimesed on omandanud oma muutliku intelligentsuse kasutamise käigus ning see kasvab kuni 50. eluaastani. Vastupidiselt muutlikule intelligentsusele sõltub kristalliseerunud intelligentsus eelkõige just keskkonnast, st. haridusest ja kultuurilisest päritolust. Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega. Emotsionaalne intelligentsus
· Surveanum, survetorud terasanum, kuhu paigutatakse reaktorisüdamik tuumkütusega, aeglusti ja soojuskandja. Sruvetorudes asub tuumkütus ja sellest juhitakse läbi soojuskandja vool · Aurugeneraator jahututssüsteemi osa, milles soojuskandja annab reaktorisüdamikust väljakandus toojuse veele ja tekitab auru turbogeneraatori käivitamiseks. · Kaitsekest raudbetoonist ehitis reaktori kaitsmiseks · Jahutusreservuaar jahutusvee hoidla Tuumapomm - lõhustuv aine paikneb kahes osas, mis mõlemad on piisavalt väikesed, et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtumata. Pommi lõhkamisel surutakse kaks poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku, mille mass on üle kriitilise. Ülekriitlises ainekoguses neeldub nii palju neutroneid, et nende hulk kasvab järjest ning areneb kontrollimatu ahelreaktsioon.
Nagasaki katastroof ❏ 9. august 1945 (II maailmasõja ajal) ❏ Ameerika Ühendriikide tuumapomm “Fat Man” Jaapanile ❏ 3x tugevam kui “Little Boy” ❏ Mägise maa tõttu väiksemad kahjustused ❏ Koheselt hukkus 30 000 inimest ❏ Hiljem suri kiiritushaigusesse üle 140 000 inimese ❏ Tänapäeval lennuki- ja tekstiilitööstuse keskus Enne Pärast Kõštõmi plahvatus ❏ 29. september 1957 ❏ Venemaa keemiakombinaadi radioaktiivsete jäätmete hoidla plahvatus ❏ 6. astme õnnetus ❏ Kahe nädalaga evakueeriti u. 600 elanikku, hiljem 10 000 inimest ❏ Hävitati kõik ehitised, vara, vili ja karjad ❏ Alates 1968. aastast Ida-Uurali looduskaitseala Enne Pärast Windscale tuumaõnnetus ❏ 10. oktoober 1957 ❏ Cumbrias Briti tuumareaktori grafiitsüdamiku süttimine ❏ 5. astme õnnetus ❏ Radioaktiivse pilve levimine üle Suurbritannia, natuke ka mujal Euroopas ❏ Ümbruskonnast minema ei evakueeritud
1. Mõisted a. Balti erikord-oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. b. Balti provintsiaalseadustik-Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu. c. Kindralkuberner-kindralkubermangu kõrgema võimu esindaja. d. Vakuraamat- oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri. e. Raharent-talupojad said rendita endile talusid,polnud enam niivõrd mõisa maa. f. Teorent- oli feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. g. Vallakogukond-talurahva,kui seisuse omavalitsus. h. Vallakohus-lahendati talupoegade probleeme,kas siis õiguslikud,politseilised jne probleemid. ...
kui need laenutati. (Ivi Tomingas, Mare Purde, Sirje-Mai Hallaste, Paavo Annus, Rahvusarhiiv, 2003) 9 Keskkonnatingimuste seire Üleüldised nõuded arhiivihoidlate keskkonnatingimuste jaoks on sätestatud riikliku arhiivieeskirja üheksandas peatükis paragraafis 28, mis kohustab tagama aastaringselt nõuetele vastavad ja stabiilsed keskkonnatingimused. Hoidla keskkonnatingimusi peab regulaarselt kontrollima nõuetekohaselt kalibreeritud seadmetega. Hoidlad ehitatakse ilma akendeta. Hoidla põranda kandevõime peab vastama hoidla sisustuse ja arhivaalide kaalule ja paigutusele hoidlas. Hoidla peab vastama tuleohutusnõuetele (Arhiivieeskiri, 2011). Keskkonnatingimused on paika pandud vastavalt kogu sisule erinevatel andmekandjatel on erinevad hoiutingimused, mis on sätestatud Rahvusarhiivi juhistest fotode, filmide, heli- ning
Valla täiskogu valis ka vallavanema. Vallavanem pidi olema peremeeste seast (ka 3 aastaks). Vallavanem ega volikogu liikmed palka ei saanud. Olulisemaid palgalisi ameteid oli valla kirjutaja (raamatupidaja ja asjaaja). Tema oli vallamajas tööpäevadel olemas (ta nt väljastas passe). Valla palgal oli ka koolmeister, vahest magasimees (vilja eest hoolitses), valla kasakas (põhm käskjalg, täitis ka vajadusel vangivalvuri ülesannet). Valla laegas oli valla raha ja väärtpaberite hoidla. Vald sai raha: magasivilja müügist, trahvidest, maksudest, kulutas koolidele, vaeste hoolekandele jne. Vallad andsid isevalitsemise kogemuse (eeldus oma riigi tekele). 1874 sõjaväereform (hakkas ka Eesti aladel kehtima). Kõigist seisustest mehed muutusid sõjaväekohuslasteks alates 21. eluaastast (liisu tõmbamisel valiti u 25-30% osales sellest vanusest). Tegevteenistus kestis 6 aastat (kui olid saanud kõrgharidust siis sõjaväeteenistuse aeg 6-le kuule). Kultuur 19. Sajandi 1. poolel
Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uudsed. Kristalliseerunud intelligentsus on informatsiooni, vilumuste ja strateegiate hoidla, mida inimesed on omandanud oma muutliku intelligentsuse kasutamise käigus ning see kasvab kuni 50. eluaastani. Vastupidiselt muutlikule intelligentsusele sõltub kristalliseerunud intelligentsus eelkõige just keskkonnast, st. haridusest ja kultuurilisest päritolust. Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega. Kristalliseerunud intelligents- omandatud oskused ja teadmised ning nende rakendamine spetsiifilistes asjades. 3
Kodune töö IV Eesti haldussuutlikkus keskkonnapoliitikas Peamine uurimisküsimus selle tööks on uurida kas M.R. Aueri hinnang Eesti keskkonnapoliitikaalastele reformidele on õigustatud või mitte? M.R.Aueri järgi Eesti saavutas keskkonnapoliitikas palju rohkem edu, kui teised Balti maad (nt Läti ja Leedu), kuigi post-kommunismi alguses Eesti oli kõige halvem keskkonna seisundis. Vaatamata sellele Eesti oli ja jääb iseseisvaks energeetikas, mida ei saa öelda Lätist ja Leedust Eestis on põlevkivi. 1980ndates oli selgeks teinud kogu maailmas, et Eesti on suur põlevkivi hoidla. Eestis aga oli ka palju rohkem probleeme, kui Leedus või Lätis, sest Venemaa uputas 1990. aastate lõpus oma tuumajäätmed Läänemerre. Just sellepärast Eestimaa oli sunninud kulutama miljonid krooni keskkonna taastamiseks ja teha suurejoonelise keskkonnapoliitika reforme, mida ta ja teeinud. 26. oktoobril 2005. aastal Riigikogu otsustas heaks kiita "Eesti keskkonnastra...
Kordamisküsimused: MÄLU (Gleitman jt 8.ptk JA/VÕI E.Tulvingu „Mälu“ 1.ptk + loengumaterjal) 1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele tähelepanu ei pöörata. See, millele tähelepanu pööratakse, liigub edasi töö- ehk lühimällu.
Kuigi soojust kasutatakse ära kolmandik, läheb ülejäänud osa kaotsi. Võib öelda, et köetakse ilma. Järelikult on veel mida arnendada. Lisaks, palju peavalu tekitavad tuumajäätmed, jäätmete jaoks tuleb ehitada eraldi hoidlad, kus neid hoiustatakse. Jäätmed peavad olema hoidlates kümneid tuhandeid aastaid. Kuna jäätmete lagunemine on väga aeglane ning niisama kuskil neid hoida ka ei saa, sest jäätmed on tugeva radioaktiivsusega, mis on ohtlik organismile. Selleks peab hoidla olema tugev ja vastu pidama maavärinatele. Kõik see maksab palju raha ja nõuab tohutu aja, juba üksi tuumajaama ehitamine võtab aega umbes 30 aastat. Samas püsib tuumajaam kaua ning selle ajaga saab palju odavat elektirt toota. Ehitus peab olema veatu ning vastu pidama loodus katastrfooidele ja terrorismi rünnakutele et ei korduks Tsernoboli katastroof. Antud katastroofi puhul on süüdi inimene ise, sest reaktori ehitamisel ei arvestatud rikke tekkimisega. Tsernoboli tuumajaamas
Sibulatesse näritud peened pruuni näripuruga täidetud käigud, milles valkjaskollased ovaalse kehaga kuni0,8mm suurused läikivad lestad. Lest kahjustab sibulaid hoidlas ja kasvuperioodil. Tulbi lehed kolletuvad , sibulad kõdunevad. Hoidlas imevad kahjurid sibulate sees õiepunga algmeid ja närivad puruks sibulakanna. Kahjustatud sibulad muutuvad rabedaks ja lagunevad. kahjur muneb ühte sibulasse kuni 800 muna. Lestad arenevad intensiivselt, kui hoidla õhuniiskus on üle 70% ja temperatuur üle 13°C. Kuivas hoidlas juurelesta areng peatub. Kahjustad tulpi ka ajatamisel. Ta on polüfaag: esineb kõikidel sibullilledel ning kahjustab hoidlas ka söögisibulat,kartulit ja katmikalal kurgijuuri. Tõrje: 1. Kahjustatud taimed koos mullapalliga kõrvaldada 2. hoida sibulaid kuivas ruumis 3. Enne istutamist leotada juurealgmetega tulbisibulaid 10-15 minutit keltaani või karbofossi 0,3...0,4%-lises emulsioonis.
Danfoili taimekaitseprits, tema eelised korrosioonikindel, mehhaanilistele-, keemilistele ning Danfoil AirBoss ja ConCorde on Taanis valmistatud termilistele mõjuritele vastupidav betoon- või õhusurvel töötav taimekaitseprits. Danfoili süsteem on teraselementidest mahuti või eelmainitud mõjurite suhtes tipptase pritsimistehnikas ja ökonoomsuses. Danfoili vastupidav plastikmaterjalist laguun-tüüpi hoidla . Hoidla võib patenteeritud pihustites segunevad pritsimislahus ja õhk, kus olla täielikult maa pinnal, osaliselt, või täielikult maa sees. kõrgsurveõhk on lahuse kandjaks. Suur õhusurve tekitab Hoidlat tühjendatakse regulaarselt tehnilise korrasoleku taimede vahele keerise, mille kaasabil kantakse pritsimislahus kontrolliks ning hooldustöödeks. ka taimede aluspinnale, kus taimed on vastuvõtlikumad.. Segamine
transpordivahend Konkurents- võistlus, vastupanu Komplekteerima- komplekti koostama, ettenähtud määrani täiendama Kontseptsioon- vaadete süsteem Kaubavoog- kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul Konteiner- veomahuti Komisjoniladu- kaupade vaheload edasimüügi aitamiseks L Loovutusala- ala,mida kasutatakse kaupade komplekteerimise ja pakkimise järgselt hoiustamiseks Ladu- kauba hoidla Logistika- toote kulg tootjast tarbijani ning sellega seonduvad toimingud Läbimisaeg- ajavahemik,mis kulub vajaduse tekkimisest teostada mingi logistiline tehing kuni hetkeni, mil vastavad tegevused ja toimingu on teostatud Laotehnika- masinad ja seadmed, mida vajatakse laotööde teostamisel Läbivooluterminal- tegeletakse saabunud kaupade väljastamisega ja sorteerimisega edasisaatmiseks veomarsruutidele
odavat imbsüsteemi rajada ei ole võimalik või majapidamistes, mis ei ole ühendatud ühiskanalisatsiooniga. Tavaliselt kasutatakse selleks Fibo kergkruusa. Kergkruus põllumajanduses kasutatakse lägahoidlate katmiseks. Kergkruusgraanulid on kerged ja jäävad pinnale ujuma, moodustades sinna aluspinda kopeeriva ujuva katte. Rootsis tehtud katsed näitavad, et lämmastiku ja ammoniaagi lendumine vähenevad 90%, vähendades seeläbi ümbruskonna õhusaastet. Lisaks sellele on hoidla väljanägemine puhas ja esteetiline. Kergkruus kaitseb mahuti sisu päikese mõju eest, vältides nii lägakooriku teket ja sellele rohttaimede kasvamist. Seetõttu vähenevad ka pumpla ummistumised. Leca kergkruus 2-4 mm Kasutuskohad: Soojustus ja täitematerjalina põrandates, vahe- ja katuselagedes, (spordi) platside all Koormuse vähendajana hoonete/rajatiste all, põrandates Ventileeriva kihina põrandates, katuselagedes Haljastuses ja reoveepuhastuses
Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejääva koguse mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. Kui loomapidaja suunab sõnniku hoidmisele või töötlemisele oma ettevõtte teise hoidlasse või töötlemiskohta või lepingu alusel teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse. Alus: Veeseadus § 262 lg 2, 3 ja 5 Kontroll: Keskkonnainspektsioon Väetis. NÕUE 5: Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni. Alus: Veeseadus § 262 lg 5, § 263 lg 6, § 29 lg 1-4; Vabariigi Valitsuse määrus nr 17 § 6 lg 1-2 ja
Ilusa kuiva ilmaga kulub selleks 1,5-2 päeva. Kui närvutusaeg pikeneb, kaasneb sellega riknemisoht ja toitainete kadu. Sellises materjalis on käärimise ulatus tunduvalt väiksem ja pH jääb kõrgeks. Kui rohu kuivainesisaldus on üle 35%, siis tõenäoliselt õnnestub sileerimine ka ilma kindlustuslisanditeta. Tegelikult on võihappekäärimise oht siingi olemas, kui materjal jääb ebaühtlaseks. Samuti on selline materjal kore ja võib hoidla avades, või kui silosse tungib õhku, kergesti kuumaks minna. Kindlustuslisanditeks sobib silojuuretis. Silo aeroobset stabiilsust aitavad parandada bensoehappe baasil valmistatud kindlustuslisandid. Lisand võib olla ka kombineeritud. Kombinatsioon, kus on ühendatud nii keemilise kui ka bioloogilise lisandi mõju, on piisavalt efektiivne kuivema materjali jaoks. Silode konservandid Bensoehape või tema sool on taimedes levinud ühend ning loomadele kahjutu. Eriti tugevalt
prügilad. Uute prügilate rajamisega arendatakse välja kompleksne jäätmekäitlus, kus lisaks jäätmete ladestamisele toimub ka jäätmete liigiti vastuvõtt ja biolagunevate jäätmete kompostimine. Suletud on arvukalt vanu nõuetele mittevastavaid prügilaid (suuremad neist Tallinnas Pääsküla prügila, Jõhvis Kotinuka ja Pärnu prügila sulgemine). Eriti ulatuslikud tööd on tehtud Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimiseks. Rajatud on 15 jäätmejaama, kus toimub jäätmete vastuvõtt ja nende edasine suunamine taaskasutamisele või ladestamiseks prügilasse. Aastail 20032006 investeeriti jäätmemajanduse arendamiseks erinevatest allikatest üle 750 miljoni krooni. Välja on arendatud toimiv üleriigiline ohtlike jäätmete kogumissüsteem. Kui 2003. aasta algul oli Eestis 41 ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavat ettevõtet, siis
Ookeani asukad Ookeanis elab kümneid tuhandeid kalu. Suureimaks neist on haid, vaalad ja delfiinid Kalade süsteem ja evolutsioon Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Kalu on üle 20 000 liigi, (võibolla isegi 25 000), neist valdav osa elab troopikas - Amasoonases jmt. Esineb palju väliselt sarnaseid liike (Cichlidae e kirevahvenlased Aafrika järvedes). Eestis, kus pea igat perekonda esindab vaid üks liik, on kõik liigid hästi erinevad - see on erand! Aga ka meil esineb sarnaseid kalu - näiteks turb, teib, säinas, noorena eriti raskesti eristatavad? Näiteks ka akvaaariumikalade probleem vaadake neid vorme, mis neist on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värvuse j...
46. Duck (1982) taandareneva suhte faasid: psüühikasisene,diaadiline,sotsiaalne ja matuseriituse faasid. 47. Frenoloogia- õpetus sellest, et isiksuseomadused ja käitumiseelistused sältuvad ajukolju kujust. 48. ID- esindab protsesse, mis on oma loomult bioloogilised.Naudinguprintsiip 49. EGO- ülesanne on tagada isiksuse ja tema psüühika elusolek,turvalisus ja tervis.Reaalsusprintsiip. 50. SUPEREGO- inimeses eeskujude,väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla.Südametunnistus. ÄJ-1-P-E-Tar 51. Muutlik intelligentsus- mõtlemise kiirus ja probleemilahendamise paindlikkus; seotud neuroloogilise arenguga; vanusega vähenev. 52. Kristalliseerunud intelligentsus- informatsiooni, vilumuste, strateegiate hoidla; sõltuvus keskkonnast; vanusega kasvav. 53. Ekstraverdid- otsivad ergutavaid mõjureid, sensoorsetele stiimulitele vähem
48. Komponent-osis, koostisosa 49. Konteiner-veomahuti 50. Konventsionaalne-tavapärane, kombekohane; leppekohane, tinglik 51. Krediit-laen 52. Krediitorid- firma ettevõte, kellele ollakse võlgu. 53. Kulutõhus- kulusid vähendav tegevuste planeerimine ja sellest tulenev ressursside parem kasutus. 54. Kvaliteet-kvaliteedinõuetele vastav;omaduste kogum 55. Kvantiteet-koguseline ulatus, kogu L 56. Ladu-kauba jms hoidla 57. Ladustamine-lattu panema, lattu andma 58. Leping-ametlik kirjalik kokkulepe 59. Logistika-lihtne ja kergesti juhitav protsess, mis katab kogu lisaväärtus ahelat toormaterjali asukohast lõpptarbijani toimetatud lõpptooteni. Olemuselt on see efektiivse ja tõhusa toormaterjali/ lõpetamata toodangu/ valmis toote ning seotud informatsioonivoo ja ladumise planeerimise, rakendamise ja kontrolli protsess lähtepunktist tarbimispunktini eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmised.
Maisi (tava- ja maheviljelus) kasvatuse ja koristuse masintehnoloogia Morfoloogia Mais (Zea mays) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane teravili Kasvab 2-3 m kõrguseks, kõrre läbimõõt 2-7cm, kõrre südamik täitunud pehme säsiga, hästi arenenud juurestik toetab taime Emas- ja isasõisikud asuvad samal taimel, isasõisikud on taime ladvas Viljapea kasvab varrele lehekaenlaasse, tõlvikuid maisitaimel 1-4 Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad jne Pilt 1. Zea mays Maisi kasvatamine Eestis Teadaolevalt maisi kasvatatud juba 19.sajandil (1835 Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut, 1885 Sangaste, 1895 Rooma mõis) Taasalustati Nõukogude perioodil Saak sageli ikaldus ilmastiku ja umbrohtumise tõttu, puudus sobiv tehnoloogia Tänapäeval suur osa saagist loomasöödaks Saagikus kõigub iga aasta ilmastiku tõttu NSV Liidu...
ohtliku uraani tootmise tõttu millele hiljem lisandus ka lopariidi töötlemine, millest omakorda eraldus tantaani ja nioobiumi. Tehase andmetel on Sillamäel töödeldud üle 4 miljoni tonni uraanimaaki. Ühtekokku toodeti neil aastatel 100 022 tonni uraani ning jäätmehoidlasse ladestati 8 miljonit kuupmeetrit mürgiseid ülejääke - enim uraani, tooriumi ja radiaani. Esimestel aastatel ladestati prügi maapinnale, hiljem alustati hoidla ehitusega mida laiendati korduvalt vastavalt vajadustele. Kuna hoidla asus veekogu läheduses ning seinad olid erakordselt halva kvaliteediga eritus igapäevaselt Soome lahte mitu tonni keemilisi ühendeid. "Jäätmehoidlast lähtuv lämmastikukoormus Läänemerele oli rohkem kui 1000 t aastas. Hoidla radioaktiivsus oli üle 100 korra ümbritsevast kõrgem ning keskkonda eraldus radooni." Alates 1997. aastast on Eesti koostöös teiste riikidega muutnud jäätmehoidla, mis hetkel kujutab endast
11.klass Majandusõpetuse tund 24.04.2012.a. Euroopa Liidu struktuuritoetused Vasta põhjalikult küsimustele. 1. Millised Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid? 2. Mis on struktuuritoetus? 3. Mille jaoks saab toetusi taotleda? 4. Kuidas on toetusi kasutatud? 5. Kuidas toetusprojekti kavandada? 6. Kuidas struktuuritoetust eraldatakse? 7. Millistes valdkondades on võimalik taotleda rahastamist Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu? 8. Millised võimalused on toetuste saamiseks mittetulundusühingutel (MTÜ)? 9. Millega tegeleb Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove 10. Kirjelda üht edukat projekti, mida on teotatud Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu. Vastused 1. Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid: aidata kõikidel piirkondadel saavutada oma kogupotentsiaali. luua piirkondlikul tasandil rohkem konkurentsi ja parandada...
dokumente, mis moodustavad arhiivi. Arhiivinimistu / nimistu: 1. arhiivikirjelduste kogum; 2. arhivaalide peamine otsi ja juurdepääsu-vahend avalikus arhiivis. Arhiivipüsivusnõuded: arhivaalide loomisel, korrastamisel ja säilitamisel kasutatavatele materjali-dele, toodetele ja tehnoloogiatele teatavate standarditega määratletud nõuded, mille järgimine tagab säilitatava teabe võimalikult pika eluea, sh kasutusaja. Arhiiviruum / hoidla: arhivaalide nõuetekohaseks hoidmiseks spetsiaalselt ehitatud või kohandatud ruum. Arhiiviskeem: hierarhiline liigitusskeem, mis määrab kindlaks arhiiviväärtusega ainese korrastus-üksused, nende tähistused, järjestuse ja nimetused. Arhiiviväärtus: avaliku arhiivi poolt hindamisega dokumendile antud väärtus, mis keelab tema hävitamise ja eeldab tema säilitamist avalikus arhiivis. Arhivaal: dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse.
Puidutööstuse hoone Masina- ja seadmetööstuse hoone Muu tööstusharu tootmishoone Hoidlad ja laohooned 8 Toiduainetööstuse laohoone Sõidukite teeninduse hoone Konteinerite terminali hoone Vedelkütuse-, gaasi- jm terminali hoidlahoone Elevaator või puisteaine hoidla hoone Külmhoone või eriladu Muu tööstuse laohoone Loomakasvatushoone, sealhulgas karuslooma- või linnukasvatus Teraviljakuivati Heinaküün Põllumajandusmasinate remonditöökoda või hoiukuur Metsa-, jahi- või kalamajandushoone Mineraalväetiste või taimekaitsevahendite hoidla Katlamaja, boilerjaam
Eriti hästi allub allapanurikas sõnnik. Käärimisprotsessil suureneb küll sõnniku toitainete sisaldus, kuid paratamatud on sõnniku kaod orgaanilise aine lagunemise näolt, st. tema mass väheneb. Sõnnikust kaob ka teisi elemente. Orgaanilise aine kadu > lämmastiku kadu. Sõnnikut ei ole kasulik pikka aega säilitada. Säilitatakse: 1) Sõnnikuhoidlates. Nõuded sõnnikuhoidlale: · peab olema betoonpõhi et põhjavette ei satuks käärimisprotsessi vedelikke · hoidla peab kindlasti olema >10 loomaühikuga lautadel · peab mahutama vähemalt 8 kuu veisesõnniku või 10 kuu sea- või linnusõnniku · peab olema kolmest küljest ümbritsetud betoonseintega, vedelikke ei tohiks hoidlast välja ega väljastpoolt sisse voolata · (ideaalne oleks katusega hoidla, kuhu ei pääse sademed ega pinnavesi) 2) Kõige otstarbekam ja odavam on sõnnikut säilitada loomade all. Kõige
aastal asutatud Jõhvi segakoor HELI. Rahvatantsukollektiividest tuntumad on tantsuansambel VIRULANE, Jõhvi naisrahvatantsurühm GEVI, Sillamäe SUVENIIR ja Narva JUN-OST tantsurühm. Keskond Keskkonnakaitse on olnud Ida-Virumaal esmatähtis juba alates iseseisvusaja algusest. Juba on on saavutatud märkimisväärseid tulemusi keskkonna kaitsel ja elamiskõlblikumaks muutmisel. Vahetatud on filtreid elektrijaamades, lõplikult kaetud on radioaktiivsete jäätmete hoidla Sillamäel, uuendatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide käivitamise läbi paranenud veevarustus ja vähenenud heitvete sattumine Purtse jõgikonda. Alustatud on Narva-Jõesuu liivaranna säilitamise töödega. Tööstusregioonina on Ida-Viru maakonna osatähtsus kogu Eesti suhtes ülekaalukalt suurim. Loodus Ida-Virumaa on maakond, mis kolmest küljest ümbritsetud veega. Põhjast piirab maakonda Soome laht, idast Eesti-Vene piiriks olev Narva jõgi, lõunast Peipsi järv.
1.1.2. Sensoorne mälu Sensoorne mälu on kõige lühiajalisem. Töötlemata informatsioon, mida koguvad meie meeled- nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine ja kompimine- voolab sensoorsess ,,hoidlasse", mis on jaotatud aju eri piirkondade vahel. Igal meelel on eri piirkond, mis vastutab temasse sisestatavat informatsiooni töötlemise eest. See mälu tüüp hoiab üldiselt infot ainult sekundi murdosa, enne kui vana informatsioon asendatakse uue stiimulitega. Sensoorne hoidla filtreerib meeltelt tulnud signaale ja jälgib neid alateadlikul tasandil. Enamiks sensoorset informatsiooni heidetakse peaaegu kohe kõrvale. Sensoorne mälu joaks pole õun midagi muud kui punane või roheline, läikiv, ümmargune, tahke. 1.1.3. Lühimälu Lühimälu on tuntud aktiivse või töötava mäluna, sest see sõltub ergastatud neuronite elektrkeemilisest aktiivsusest. Seda tüüpi kasutatakse tavaliselt ülesannete teostamiseks.
56 t, kokku on sõnnikut vaja 136 t. 9 2.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia Orgaanilise väetise käitlusetapid sõnniku saamisest kuni mulda jõudmiseni on järgmised: hoiustamine hoidlas, laadimine hoidlast laoturisse, vedu põllule ja viimaseks laotamine. Palandiku talus kasutatakse kõikide kultuuride väetisena käärinud põhusõnnikut. Hoidla ja põllu vahemaa ei ole eriti suur, seetõttu kasutatakse otseveoga tehnoloogiat. Talus kasutatakse orgaanilise väetise laotamisel poolripplaoturit, mis on tahalaotusega, sõnnik küntakse 4 h jooksul maasse. Sõnniku ühtlast laotamist raskendab selle mitmesuguse koostis, kusjuures kuivaine sisaldus peab olema vähemalt 15%. Lisaks on oluline ka see, et sõnnik viidaks mulda võimalikult kiiresti (vähemalt 12 h jooksul), et ammoniaak ei lenduks ja taimetoiteelemendid ei väheneks.
Asutuse arhiivis säilitatakse järgmisi dokumente: 1. Asjaajamises lõpetatud dokumendid 2. Likvideeritud asutuse dokumendid 3. Kultuuritegelaste ja teadlaste isikfondid (toimik) 4. Trükised, mis on vajalikud arhiivi tööks. Asutuse arhiividele (ruumidele) esitatavad nõuded Vastavalt säilitatava dokumendi mahule eraldatakse asutuse arhiivile kas eraldi hoone või hoone osa, mis on spetsiaalselt ehitatud arhiivi jaoks. Asutuse arhiivi vajab järgmisi ruume: 1. Hoidla dokumentide säilitamiseks 2. Ruumid dokumentide vastuvõtmiseks 3. Tööruum uurijatele 4. Tööruum arhiivi töötajatele Asutuse arhiivi hoidlad peavad olema eemal laboratooriumitest, tootmishoonetest, ja olmeruumidest, kus säilitatakse või kasutatakse keemilisi või toiduaineid. Neil ei tohi olla ühiseid ventilatsiooni kanaleid, hoidlaid on varustatud tagavara väljapääsuga. Arhiiviruumides ei tohi olla kanalisatsiooni, gaasi, veetorusid. Harutorud on lubatud spetsiaalse
Aitab keelt õppida. Milles seisneb fonoloogilise sarnasuse efekt? Meeldejäetud sarnase kõlaga infot on kerulisem meenutada. Sõnade kohene meenutamine on raskendatud kui sõnad olid sarnased või nende hääldused täpsemini Milles seisneb sõna pikkuse efekt? Töömälu maht sõltub sõnade hääldamise kiirusest. Lühikesed sõnad jäävad paremini meelde. Millist infot annab artikulatoorne allasurumine töömälu funktsioneerimise kohta? Töömälu fonoloogiline hoidla on häiritud kui oleme sunnitud ütlema valjult midagi irrelevantset. See tähendab et kui kasutame artikulatsiooniprotsessi on fonoloogilise hoidla kasutamine häiritud. Kuidas eristatakse selliseid töömälu komponente nagu kordamismehhanism ja hoidla? - Artikulaarne kordamismehhanism – mälujälje värskendamine läbi sisekõne, et mälujälg ei hääbuks - Fonoloogiline hoidla – salvestab fonoloogilistel koodidel põhinevat infot mis püsib ilma
Kui mälu mahutatavus ületatud ajaliselt, siis varajane info kaob. 24 Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) on vähenenud fonoloogilise hoidla maht, pole võimalik infot säilitada piisavas mahus – kuuldud info säilitamsiega tegeleb fonooogiline hoida. Kui helid on leitud püsimälust, siis neid tuleb säiitada, kuni tõlge on lõpuni sooritatud. Seda just fonoloogilises hoida. Kui tõlge on aeglane, siis mingi info läheb kusagilt kaduma. Fonoloogiline hoidla on töömälus, ül säilitada helilist infot.
Arukas väetamine on ka üheks looduse kaitse abinõuks taimede viljakuse hoidmisel. Eelkõige mullaviljakuse kaitse et ei langeks viljakus. Vastutustundetu kasutamine võib põhjustada loodusreostust. Eelkõige halvenevad mulla omadused. Liig väetamine põhjustab veekogude reostust. Sõnnikule lubatud anda haritava 1 ha maa kohta keskmiselt 170 kg N aastas. Sõnniku säilitamine - sõnniku hoidla peab olema kõigil loomakasvatajatel hoonetel , kus üle 10 lü. Sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku. Virtsahoidla 10 kuu sõnnikut. Hoidla tuleb ehitada nii, et see ei põhjustaks põhja- või pinnareostust ja ka sademed ja pinnaveed ei tohiks sattuda hoidlasse ja sõnnik ei pääseks sealt välja. Sõnnikuhoidla võib hoida 1 aastase sõnnikukoguse aga ainult talvesõnnikut. Maapind peaks olema tasane ja mitte suurveest üleujutatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
