düslaalia kogelus 38. Millised tunnused mõjutavad insuldist paranemise prognoosi? patsiendi sugu patsiendi emotsionaalne seisund patsiendi käelisus (parema- või vasakukäeline) inimese kognitiivne võimekus afaasia vorm patsiendi vanus 39. Millised väited käivad kogeluse kohta: kogelus võib aja jooksul mööduda kogelejal võib esineda ka sujuva kõne perioode kogeluse puhul ei ole alati otsene teraapia vajalik kogelus võib kaasa tuua enesehinnangu languse enamasti kogelus inimese sotsiaalset suhtlemist ei mõjuta 40. Hüponasaalsust võib põhjustada neeluseina ja pehme suulae õhuvahe neeluluku hüperfunktsioon ninakäigu turse neeluluku sulgumatus 41. Õige või väär? Düsartria korral on tegu kõneloome tasandi järgi kõneliigutuste realiseerimise tasandi puudega. Õige Vale 42. Alakõne määratlus võimaldab jaotada lapsed kõneravirühmadesse: kõne arengutasemest lähtuvalt kõnediagnoosist lähtuvalt kõne valjusest lähtuvalt
Juhul kui lapse kõneprobleemid ja spetsiifilised arenguhäired jäävad koolieelses eas tähelepanuta (märkamine ja sekkumine), on tulevaste õpiraskuste avaldumine koolis vältimatu. Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED: HÄÄLEPUUDED: afoonia ehk hääletus on hääle puudumine või hääle kadumine düsfoonia ehk kähehäälsus KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED: bradülaalia ehk kõnetempo aeglustumine tahhülaalia ehk kiirenenud kõne, kogelus HÄÄLDAMISE PUUDED rinolaalia ehk ninahääldus düsartria – aju orgaanilisest kahjustusest tingitud kõnemotoorika kahjustus anartria – verbaalse kõne puudumine düslaalia – häälikute ebaõige hääldamine või puudumine SÜSTEEMSED EHK POLÜMORFSED KÕNEPUUDED alaalia – kõnekeskuse orgaanilisest kahjustusest tingitud kõne arenematus afaasia – kõnekaotus 2. KIRJALIKU KÕNE PUUDED düsleksia ehk lugemispuue
selles meeskonnatöös aktiivsed. Kõige sagedasemad probleemid on r- ja s-häälikutega. Üks sagedasemaid kõneprobleeme on ka kogelemine – laps teab, mida ta soovib öelda, kuid ta ei suuda seda teha. Raskematel juhtudel hakkavad lapsed isegi keerulisemaid sõnu vältima. Kogelemise põhjuseid ei ole seni suudetud välja uurida, kuid seda seostatakse nii pärilikkusega kui ka keskondlike faktorite koosmõjuna. Kogelus tekib tavaliselt kiire kõne arengu perioodil kui lapse kõne areneb kahesõnalistest väljenditest komplekssemate lauseteni. Kogelust ravib logopeed. Mida varem raviga alustatakse, seda paremad on tulemused. Logopeed võib soovitada ka otsest kõneteraapiat, mille käigus harjutatakse lapsega kergemaid rääkimisviise ehk kõnetehnikaid. 5 Kokkuvõte Lapse kõne areng on väga individuaalne
Referaat teemal Chuck Close Charles Thomas „Chuck“ Close sündis 5. juulil, 1940 Monroe linnas, Washingtoni osariigis. Kuna tal oli kõnehäire (kogelus), siis koolis tal väga hästi ei läinud, aga leidis positiivsust kunstist. Pärast Yale’i ülikooli lõpetamist 1964, sai temast üks parimaid kunstnike Ameerikas, maalides suuremõõtmelisi fotorealistlike portreesid. Varasem elu Chuck Close oli heade kunstilise omadustega vanemate poeg ja vanemad toetasid tema kunstialast huvi. Koolis oli tal väga raske, kuna ta oli kokutaja, siis ainult kunstitunnis oli ta edukas. Koolis e i olnud ta populaarne ning oma tervisliku seisundi tõttu ei saanud teha sporti. Esimene kümnend tema elust oli enam-vähem stabiilne. Suur muutus toimus siis, kui Close oli 11-aastane kui suri tema isa ja ema jäi haigeks. Emal diagnoositi rinnavähk. Chucki enda tervis läks ka palju halvemaks ning neerunakkuse tõttu jäi ta voodihaigeks enam kui aastaks. Läbi kõigi ra...
vastasel juhul tuleks pöörduda logopeedi poole. *Sagedamine esinevad järgmised kõnevead: · Üksikute häälikute vale hääldamine. Nt r-i põristamine ehk hääldamine kurgus, s-i peenendamine, susistamine, k puudumine. · Läbi nina rääkimine, kinnise ninaga rääkimine, ebaselge hääldamine, liiga kiire kõne, ebameeldivalt aeglane kõne. · Kogelus. · Hilinenud kõneareng, alaalia, võimetus õppida lugema ja kirjutama. Kõnevigadeks ei loeta: 1) kõnearengu perioodil esinevaid häälduslikke kõrvalekaldumisi lapse kõnes; 2) murret; 3) aksenti. Kõnevead jagatakse kaheks: Funktsionaalsed kõnevead tekivad halbade eeskujude ja juhuslike valeharjumuste süvenemise tagajärjel. Kõneorganid on selpuhul täiesti korras. Õigeaegse raviga on neid vigu võimalik 100%-liselt parandada.
Paraku esinevad kõne ja keele häired aga keskmiselt ühel lapsel 20-st, s.o viiel protsendil. Need häired esinevad peaaegu sõltumata perekonnast, rassist, kognitiivse arengu astmest või muudest näitajatest. Kõnehäiretel on potensiaalne laastav mõju nii personaalses, sotsiaalses kui ka akadeemilises plaanis. See fakt teeb kõneprobleemide vältimise ja korrektsiooni üheks hariduse tähtsamaks väljakutseks. Kõige levinumad kõnehäired on afaasia, kogelus, ebaselge rääkimine, düsartria, düslaalia, häälehäired ja äärmise vaikimise vorm mutism. Afaasia tähendab võimetust rääkida või kõnest aru saada, kuigi kuulmine, nägemine, tajumine ja kõnemoodustuseks tarvilikud lihased ning närvid on korras. Häire võib hõlmata nii kõne moodustamist kui ka kõnest arusaamist, sensoorset kõnet. Afaasia sümptomid on väga erinevad, sest ainult harva on tegemist ainuüksi kõne moodustamise häirega
ei suuda oma järjekorda oodata, nt mängudes, koolis jne, räägib teistele vahele, ei tee neid märkamagi. Põhjused Eelnev kesknärvisüsteemi kahjustus Pärilik eelsoodumus Valed toitumisharjumused Sotsiaalsed põhjused Eelkooliiga Avaldub tavaliselt 3. eluaastal Võimetus kontsentreeruda ühele objektile Motoorne püsimatus Käitumise impulsiivsus + Kõnearengu pidurdus Kogelus Motoorikahäired Enurees Tikid Noorem kooliiga Kontsentratsiooniraskused ja hüperaktiivsus + Düsleksia ja düsgraafia Kohanemisraskused Mitteküllaldane kooliküpsus Enurees voodi märgamine Tikid Prepuberteet ja puberteet Kontsentratsiooniraskused + Düsgraafia Gilles de la Tourette sündroom tahtmatute asjade välja hüüdmine Madal enesehinnang (vale pedagoogika tagajärg)
Müra ehk suhtlustakistus on suhtlusahelaga sagedasti kaasnev koostisosa, mis võib moonutada ja muuta saatja poolt algselt edastatud sõnumit. Müra võib esineda suhtlusahela kõikide koostisosade ja etappide juures. Müra võivad põhjustada: · saatja ebatäpsus oma mõtete väljendamisel · liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika, inimeste omavaheline jutt jms · signifitseerimata ehk mõtestamata tekst (sõnum) · logopeedilised vead (halb diktsioon, kogelus, vale kõnehingamine, nasaalne häälekõla jms) · rääkimisvead (võõrkeelsete sõnade ja nimede vale hääldamine, sobimatu häälekõrgus ja tämber, liiga kiire kõnetempo jms) · isiksuslikku laadi kõnevead (ülekordamised, enda pidev parandamine jms) · kehv kehakeel · labane kahemõttelisus · saatjapoolse arvamuse pealesurumine · saatja agressiivne, üleolev või irooniline kõnemaneer jne Suhtlus on alati kahesuunaline protsess
· Lokaliseerunud on üksikute kõneoperatsioonide juhtimine KÕNE FS tunnused: · tulemuse saavutamiseks kasutatakse erievaid vahendeid ja viise. · Aferentsete ja eferentsete süsteemide koostöö- kõne realiseerub liigutustena · Realiseerimisele eelneb programmeerimine- toimub ajukoores, kui ei toimi, siis aidatakse kaasa vahenditega. · FS koosneb allsüsteemidest · Juhtimine jaguneb aju neuroloogiliste tasandite vaheldumine · Operatsioonide järgnevus ajas- nt kogelus 1234 · FS iseenesest ei lagune KÕNEVÕIME <-> Kõne FS(kõnet teenindavad organid jms) · Ajutegevus kujuneb lapsel alt üles. · Aju tegevus areneb paremalt vasakule. · Aju areneb tagantpoolt ettepoole (frontaalsagar, mis juhib kõrgemaid tegevusi, areneb kõige hiljem) Funktsionaalsed ajuplokid (Luria) (alt üles) kõik need tegutsevad koos, kui üks on pidurdusseisus, siis on kehvasti. Näiteks kui 1
Müra on suhtlusahelaga sagedasti kaasnev koostisosa, mis võib moonutada ja muuta saatja poolt algselt edastatud sõnumit. Müra võib esineda suhtlusahela kõikide koostisosade ja etappide juures. Müra võivad põhjustada: · saatja ebatäpsus oma mõtete väljendamisel · liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika, inimeste omavaheline jutt jms · signifitseerimata ehk mõtestamata tekst (sõnum) · logopeedilised vead (halb diktsioon, kogelus, vale kõnehingamine, nasaalne häälekõla jms) · rääkimisvead (võõrkeelsete sõnade ja nimede vale hääldamine, sobimatu häälekõrgus ja tämber, liiga kiire kõnetempo jms) · isiksuslikku laadi kõnevead (ülekordamised, enda pidev parandamine jms) · kehv kehakeel · labane kahemõttelisus · saatjapoolse arvamuse pealesurumine · saatja agressiivne, üleolev või irooniline kõnemaneer jne Suhtlus on alati kahesuunaline protsess
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
räägivad spontaanselt objektidest ja sündmustest, mida parasjagu näha pole; jäljendavad teistelt kuuldut, eriti lause viimast sõna; küsivad lihtsamaid küsimusi (kes, kus) Telegrammstiil 3aastaseks saanuna kasutavad lapsed juba liitlauseid (ja, et, kui) ja esitavad mitmekesisemaid küsimusi (millal, kuidas, miks) 3-5aastaselt esineb grammatikareeglite üleüldistamist ehk ebareeglipäraste sõnade reeglipärast kasutamist; võib esineda arenguline kogelus: millestki kaootiline jutustamine asendub kronoloogilise narratiiviga Viiendaks sünnipäevaks peaks lapse kõne nii häälduse kui lauseehituse poolest olema üpris sarnane täiskasvanute kõnega Kõne arengut lasteaiaeas soodustab dekontekstualiseeritud kõne Keele omandamiseks on vajalik suhtlemine Ühine tähelepanu; üks-ühele suhtlemine; mäng koos täiskasvanuga mitte otsene õpetamine (NB! kuidas korrigeeritakse väärvormide kasutamist)
tavapäraselt), suulaelõhega lapsed, osade häälikute väljaütlemine on häiritud, kõne kahjustus tehnilist laadi o düsartria (ei õnnestu välja öelda häälikuid), anartria(ei ole üldse võimalik välja öelda häälikuid) - ajukahjustusest tulenevad kõnelihaste probleemid, kuni selleni välja, et kõneliigutuste tekitamine on võimatu, liiga pingul või lõtv lihas, kõne kahjustus tehnilist laadi - Kõne rütmi ja tempo puuded: o Kogelus -häälikute ja silpide või sõnade kordused, kõne takerdumine o Kiirenenud või aeglustunud kõne - Häälepuuded: o düsfoonia, afoonia (kähe hääl või hääle puudumine) Keelepuuded - Primaarne alakõne alakõnega lapsel on häiritud keelevahendite valik, tehniline teostus võib olla õige. o Spetsiifilise kõnearengu puue e alaalia ja afaasia häiritud on kõneprogrammi loomine või kuuldud kõne mõistmine. Kahjustus kõne tasandil. Intellekt on korras ja
• ekspressiivsed KH- pärilikud – Küllalt kiire • retseptiivsed KH -mitte pärilikud – puhas retseptiivne KH eelkoolieas – Automaatne • segatüüpi KH- ei parane täielikult • Geneetiline komponent: määrab neuronaalse – Kirjutatu kvaliteet - loetav et oleks võimalik hiljem kasutada migratsiooni Sylvi vao piirkonnas (tsütoerhidektoonika) – kogelus: pole leitud üht kindlat Aju ja ebamusikaaalsus kandidaatgeeni (lookust) • Kas põhjuseks vähene praktiseerimine? • 5% lastest, 1% elanikkonnast (Craig & Peters, 2002) • Peretz- teadlane, musikaalsuse uurija leidis:
mitte võõraste inimestega, näiteks õpetajaga. Eakaaslastega ei jonnita, vaid kakeldakse. Jonnihood tulevad siis, kui laps on kas väsinud või näljane või löövad tal kirevad muljed üle pea. Kui kolmeaastase kriis keerustub, võivad tekkida teise ringi neurootilised, psühhopaatilised sümptomid. Kriisi ebasoodsa kulu korral laps justkui langeks tagasi varasemasse staadiumisse. Võivad esineda öised hirmud, rahutu uni, rasked kõnetakistused, kogelus, äärmuslikult teravnenud negativism ja kangekaelsus, nn hüpofüsaarsed atakid. Need atakid meenutavad väliselt haigushooge (laps rappub, tõmbleb, viskub põrandale, taob jalgade ja kätega vastu põrandat), kuid tegelikult kujutavad endast negativismi, jonni ja protesti äärmuslikku väljendust. Kui täiskasvanu keeldub lapse soove täitmast, viskub laps maha, karjub, kisendab metsikult, taob käte ja jalgadega. Need pole patoloogilised spasmid, vaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
