internaliseeritud (endassetõmbumine, kartus, ärevus, depressiivsus) või segu mõlemast. Distsipliiniprobleemide raskusaste: · õpetaja tähelepanu mitteväärivad probleemid · tundi vähehäirivad probleemid · tõsised, kuid piiratud ulatusega probleemid · püsivad, tõsised probleemid Sekkumisstrateegiad vastavalt probleemse käitumise raskusastmele: 1. Väikesed probleemid -> limiteeritud sekkumisstrateegiad · limiteeritud aeg · limiteeritud arv õpilast kasuta mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid kasuta lähedust kasuta grupitööd pööra tähelepani kohasele käitumisele, ignoreeri ebasobivat käitumist märgista käitumine, mitte õpilane anna valikuvõimalus kasuta mina-teadet Mina-teate valem (kehtestav käitumine)
käed, rinnad, kõhud, jalad, ka näol. Kas vigastusi nii, et haavadel ei lasta paraneda, tehakse sisselõikeid. Eesmärgiks pole rituaal. Seda tehakse üksinda,. 17 Tunnusjooned: indiviidid, kes nendega seotud on, on depresseeritud, tõrjutud olnud vanemate poolt ja nii poistel kui tüdrukutel, seksuaalne ja füüsiline väärkohtlemine. Lõigutakse, põletakse, pootakse kaelast ja keskkohast, kitkutakse juukseid jms 6.loeng SEKKUMISSTRATEEGIAD I - BIHEIVIORISTLIK Teoreetiline alus Õppimisteooria -Klassikaline ja operantne tingitus 1. Klassikaline tingitus (assotsiatiivne) Kaks stiimulit koosesinedes tekitavad reaktsioonid 2. Operantne tingitus käitumise määrab ära sellele järgnev kinnitus Eelnev sündmuskäitumine - Suureneks käitumine kinnitus positiivne või negatiivne - Käitumisviisi säilitamine katkendlik kinnitamine
perest ja paigutatakse mõnda institutsiooni, näiteks erikooli või raviasutustesse. MST keskendub riskiteguritele, mis on teadaolevalt seotud delinkventsusega ning ilmnevad keskkondades ja süsteemides, milles noored viibivad. Eesmärgiks on tugevdada vanemate oskusi, et tulla toime teismelistel ilmnevate raskustega ning nõustada noorukit, et ta suudaks hakkama saada perekonna, eakaaslaste, kooli ja naabruskonnaga seotud probleemidega. Sekkumisstrateegiad kätkevad endas strateegilist ja strukturaalset pereteraapiat, käitumuslikku vanemate koolitust ja kognitiiv- käitumuslikke teraapiaid.MST-d pakutakse kodukeskkonnas, läbiviijaks on määratud terapeut ning sekkumiste kestuseks on ligikaudu neli kuud. Funktsionaalne pereteraapia Programmi on edukalt rakendatud väga paljudele probleemsetele noorukitele ja nende perekondadele eri kontekstides (maa-, linna- jne). Noored osalevad 12-l ühetunnisel seansil, mis jaotub kolme kuu peale
Motivatsiooni vähenemine ja vastupanu muutustele on põhjused, miks see ei pruugi õnnestuda. Kasutab palju biotagasisidet. Käitumisteraapia peamised lähtekohad 1 1. mittesoovitud käitumine seda on võimalik terapeutilises suunas mõjutada, arvesse tuleb võtta inimese ja keskkonna interaktsiooni. 2. nii normaalse kui ebanormaalse käitumise taga on sarnased õppimisprintsiibid 3. 4. käitumise kirjeldatavus hindamise ja ravi tunnuseks 5. sekkumisstrateegiad tuleb kavandada individuaalselt iga kliendi vajadustest lähtuvalt. Vajadustest, ressurssidest ja omadustest. 6. instrumentaalsed ja interpersonaalsed käitumised. 7. kõrvalmõjud ei pruugi olla ebasoodsad 8. rakendusteaduslik vaade luuakse mõõdetavaid ja korratavaid meetodeid ning tulemusi 9. sekkumine võib olla seotud tunnetega, suunatud kognitsioonidele, kujutlustele või bioloogilistele protsessidele 10
välja 1950ndate aastate lõpuks. o Düsfunktsionaalne käitumine on kas õpitud või kujunenud elusündmuste ja psühhobioloogilise haavatavuse koostoimes. o Teraapia eesmärgiks on muuta käitumist. o Ravi eesmärgid. Käitumisteraapia peamised lähtekohad 1. Mittesoovitud käitumine. 2. Sarnased õppimisprintsiibid. 3. Käitumuslik hindamine. 4. Käitumise kirjeldatavus. 5. Sekkumisstrateegiad. 6. Instrumentaalsed ja interpersonaalsed käitumised on kergemini muudetavad kui kognitsioonid ja afektiivsed kogemused. 7. Kõrvalmõjud. 8. Käitumisteraapia esindab kliiniliste probleemide rakendusteadlikku vaadet. 9. Sekkumine. 10. Käitumuslikud sekkumised ei ole mõeldud insighti loomiseks, vaid käitumise muutmiseks, et tagada kohastumuslik funktsioneerimine. Kasutusvõimalused o Ärevushäired o Depressioon
Koosmõjus geneetiliselt mittetäisväärtusliku taustaga põhjustavad hariduslikke erivajadusi. Keskkonna olulisus o Keskkond võib olla olulisim lapse probleeme põhjustav faktor (nt väärkohtlemine). Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 12 o Keskkonda on võimalik muuta viisil, mis toetaks maksimaalselt lapse potentsiaali realiseerumist. Geene me veel ei suuda muuta. Õpetamine ja sekkumisstrateegiad. o Sekundaarsete puuete tekkimise oht kui keskkond ei vasta lapse vajadustele, siis võime tekitada juurde lisaprobleeme. Esmane ja teisene puue o Esmased e primaarsed puuded on otseselt seotud kahjustuse koha, aja ja ulatusega. o Teisesed e sekundaarsed puuded tekivad siis kui lapsed ei saa esmasele puudele vastavat õpetust ning nende potentsiaal jääb välja arendamata. Arenguliinid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
