Mina kui tulevane eripedagoog või logopeed Võib öelda, et jõudsin antud erialani saatuse tahtel. Olles aastaid infotehnoloogia erinevates valdkondades töötanud, sain aru, et tehnika, tehniliste lahenduste, toodete loomine ja tõenäoliselt eripedagoogi või logopeedi teenitavast suurem igakuine sissetulek mind õnnelikuks ei teinud. Tundsin, et vajan sellest elust rohkemat seda nii eneseteostuse ja arendamise seisukohalt, kui ka kasvõi mingil väikesel moel maailma oma panuse andmise näol.
Kes rahastab, haigekassa rahastus Logopeed ja psühholoog LOGOPEED viib vähemalt üks kord õppeaastas läbi kõikide laste läbivaatuse, sh jälgib ta laste suhtlemist kaaslastega vabategevustes ning õpprotsessides. Samuti viib logopeed läbi individuaalse kõneuuringu iga lapsega. Uuringute alusel koostab logopeed iga lapse arengu kohta kirjelduse, mis saadetakse e-posti vahendusel igale perele. Vajadusel saavad lapsevanemad logopeedi konsultatsioonil ülevaate lapse arengu eripäradest, probleemidest ning nõuandeid lapse arendamiseks koduses keskkonnas. Logopeedilist tööd viib läbi Kadi Künnapuu. http://www.titutriinu.ee/maeng-ja-oppetoeoe/logopeed-ja-psuehholoog.html Palju teenuse pakkujaid/kasutajaid Kuidas saab vastuvõtule? riigikontroll.ee hveeb.sm.ee, stat.ee
Põlva Ühisgümnaasium Sandra Rüütli 11.b klass LUGEMIS- JA KIRJUTAMISRASKUSED PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI ALGKLASSIDES Uurimistöö Juhendaja: õp- logopeed E. Palo Põlva 2014 SISUKORD SUMMARY ............................................................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. LUGEMIS-JA KIRJUTAMISRASKUSED ........................................................................................ 5 1.1
Lapse arengu jälgimine ja kirjeldamine toimub klassitöö tingimustes. Vastavalt vajadusele õpetaja dferentseerib õpetust ja nõustab ning juhendab lapsevanemat. II tasand Lapse arengutaseme täpsem hindamine ja erivajaduse selgitamine toimub nii õpetajate kui ka vajalike erispetsialistide poolt. Määratakse abi vajadus ja rakendatakse tugiteenus. ( individuaalne õppekava, õpabirühm või õpiabi logopeedilise probleemide korral) Kahe esimese septembri nädala jooksul vestleb kooli logopeed 1. klassi õpilastega ning vastavalt vajadusele ja varase märkamise eesmärgil avatakse grupid logopeedilist abi vajavatele õpilastele. Psühholoogiliste js sotsiaalpedagoogiliste probleemide ilmnemisel toimuvad vestlused vastavate spetsialistidega ja lapsevanemate nõustamine. Kompleksete probleemide olemasolu korral kutsutakse kokku ümarlaud ja kaasatakse ka spetsialiste väljaspoolt haridusasutust ja lapsevanemaid. Sageli kaasatakse lastekaitsespetsialiste. III tasand
Eesmärgid: 1) laps õpib õigesti hääldama s häälikut sõna alguses labialiseeritud täishäälikute (Ö, Ü) ees; 2) kinnistada s hääliku hääldamist labialiseerimata vokaalide ees; 3) laps õpib eristama kuulmise teel s häälikut. Töövahendid: 4 nukku, söökide/kingituste pildid, mänguauto, lauamäng, pilt sünnipäevast. Tunni struktuur: Etapp, võte, harjutus Logopeedi tegevus ja kõne Märkused Ettevalmistav etapp Logopeed kõneleb: ,,Tere! Kuidas sul läheb? Küsimused tunni alguses on Sissejuhatus: Mida sa teinud oled? lapsega kontakti saavutamiseks. lapse häälestus, Alustame tunniga. kehahoiu Kuidas me istuma peame?" Tähelepanu pöörate sellele, et korrastamine, keha oleks keskjoonel, sirge;
viidata kuulmispuudele. Tihti võib aga halb kõne või kõne puudumine olla sekundaarne, hoopis põhidiagnoosist lähtuv. (nt ATH lastele on sageli juurde vaja ka teistsugust ravi). Abi saamiseks pöördutakse ka logopeedi poole, kui puudub mõni häälik või häälikuühendite hääldamine pole korrektne. Häälduspuude korral tehakse erinevaid harjutusi huultele ja keelele, et nende lihased muutuksid tugevamaks. Logopeed teeb kindlaks, et millest hääldusvead on tingitud (liiga kaua luti imemine, hambumusprobleemid, läbi suu hingamine jne). Ainult logopeedist siiski ei piisa. Lapsega töötav logopeed on nn “meeskonna juht”, aga kõik teised lapsega töötavad inimesed – emad/isad, õpetajad – peavad osalema igapäevaselt selles meeskonnatöös aktiivsed. Kõige sagedasemad probleemid on r- ja s-häälikutega.
• ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine (Shonkoff , Meisels 1990). Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane. Protsessi algatajaks on perearst, lapse arengu mitmekülgse hindamise viivad läbi spetsialistid: sotsiaaltöötaja, logopeed või eripedagoog, tegevus terapeut, füsioterapeut, psühholoog, eriarst ja meditsiiniõde. Hindamise tulemusena määratakse lapse puude raskusaste (kerge, keskmine, raske, sügav) vastavalt sellele, kui sageli laps lisaabi vajab. Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna
e. mis sisaldab kõike, mida vastaja teab 2) Võimete uurimiseks saavad õpetajad kutsestandardile vastava ettevalmistuse korral kasutada võimalust a. last küsitleda b. küsitleda lapsevanemaid c. tekitada olukord, kus laps saab tegevust sooritada nii, et teda abistatakse d. testida last standardiseeritud ja normeeritud testiga e. tekitada olukord, kus laps peab tegevust iseseisvalt sooritama 3) Nõustamiskomisjoni koosseisu kuuluvad teiste hulgas kindlasti a. eripedagoog, logopeed ja sotsiaalpedagoog b. eripedagoog, logopeed ja kliiniline psühholoog c. logopeed, psühhiaater ja sotsiaaltöötaja d. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog e. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaaltöötaja 4) Hindamise objektiks on a. lapse lähima arengu tsoon b. lapse arengukeskkond c. lapse oskuste-teadmiste tase, lähima arengu tsoon ja arengu keskkond d. nii lapse oskuste-teadmiste tase kui ka lapse arengu tsoon e. lapse oskuste-teadmiste tase
kuuekuuselt ning mõne lapse kõne algus viibib teise eluaastani või kauem. Esimestel eluaastatel algab aju intensiivne areng, mis väljendub tõusva aktiivsusena frontaal ja temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause. See tähendab seda, et teadmised (kujutlus) objektist. Logopeed Margit Aidi sõnul tugineb esimeste sõnade üks sõna tähistab tervet lauset (nt Anna = Anna mulle auto). Laps omandab uusi sõnu aeglaselt. Sõnal ja objektil sarnasust pole, neid ühendab ainult tähendus. Sõna tähendus on kasutamine objektide äratundmisele ja oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasuse leidmisele. On vaja ära tunda emotsionaalselt oluline isik, asi või tegevus, neid tähistavad täiskasvanu sõnad ning märgata oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasust
Abinõud: Kooli roll lahenduste leidmisel Pikapäevarühm sh õpetaja roll Parandusõpe positiivne tagasiside Konsultatsioonid julgustav hoiak Lisarühmad alustada lihtsamatest Individuaalne õppekava ülesannetest Arenguvestlused eri raskusastmega Kõneravi materjal Abiõpetaja kannatlikkus Logopeed karistamise vältimine Sotsiaalpedagoog innustamine Psühholoog Abinõud: Kodu roll lahenduste leidmisel Tähelepanu suunamine lapse õpiraskustele Hingeline lähedus lapsega(eriti arenguhäirega lapse puhul) Soodsa kasvukeskkonna loomine Koostöö kooliga(osalemine koosolekutel jms) Abi koduste tööde tegemisel Psüühiliste/arenguhäirete märkamine Rahulik keskkond kodus(eriti käitumishäiretega
· Sündinud juht · Pessimistlik laps Õppimine · Iseloomulik on oluline erinevus intellektuaalsete võimete ja potentsiaali ning tegelike saavutuste vahel. · Õpiraskused erinevates õppeainetes · Ebapiisavad põhioskused Segavad õppimist: hajutatud tähelepanu, püsimatus, ei suuda keskenduda, ärevus. Kuidas aidata last? Tugiteenused Eestis · Märkamine · ,,Kiusamisest vabaks" · ,,Imelised aastad" · Juhendmaterjalid · Õppenõustamiskeskused · Logopeed, eripedagoog · Psühholoog · Sotsiaalpedagoog Ennetuse kolmetasandiline käsitlus Välismaal · Eripedagoog, audioloog · Organisatsioonid, mis pakkuvad teraapiat kõne- ja suhtlemisprobleemidega lastele. KIRJANDUS · Integreeritud teenused laste vaimse tervise toetamiseks: ennetus, varajane märkamine ja õigeaegne abi. Kotseptsioon. Sotsiaalministeerium. 2015 https:// www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigus
Lastevanemate küsitluse vastused 10.03- 14.03.2018. Vastanud 18 inimest. Kokkuvõte: 1. Suurim kasutatav teenuste grupp on füsioterapeut ja logopeed, need on ka teenused, mida erinevatel põhjustel on kõige rohkem puudu ehk soovitakse enim. 2. Ca 44% vastanutest, on riigipoolne rahastuse osakaal vahemikus 50-100% teenuste maksumusest. 3. Pered tunnevad kõige suuremat puudust erivajadusega laste huvitegevusest/ringidest ja pere psühholoogilisest nõustamisest. 4. 25% vastanutest pole teenuste kättesaadavusega probleeme, teistel
temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause. See tähendab seda, et üks sõna tähistab tervet lauset (nt Anna = Anna mulle auto). Laps omandab uusi sõnu aeglaselt. Sõnal ja objektil sarnasust pole, neid ühendab ainult tähendus. Sõna tähendus on teadmised (kujutlus) objektist. Logopeed Margit Aidi sõnul tugineb esimeste sõnade kasutamine objektide äratundmisele ja oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasuse leidmisele. On vaja ära tunda emotsionaalselt oluline isik, asi või tegevus, neid tähistavad täiskasvanu sõnad ning märgata oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasust. Seega esimeste sõnade kasutamine on pika arengu tulemus: objekti eristamine, kuulmine sõna, lalin (kõnemotoorika), seosed: sõna-objekt, lalinsõna-sõna, jäljendamine (kalduvus imiteerida
Ära aktsepteeri kiusamist ja vägivalda! Koolikiusamist pealt vaadates oled ka ise osaline ebaturvalise koolikeskkonna loomisel. Kui Sind ennast või kedagi teist kiusatakse: räägi sellest usaldusväärse inimesega (õde, vend, sõber, klassikaaslased jne) teata koolikiusamisest oma vanematele teavita koolikiusamisest kooliga seotud inimesi (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor vm) pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes (vt kontaktid http://lasteombudsman.ee/sites/default/files/IMCE/lasteombudsman_psuhh_abi_loplik .pdf) helista anonüümsele lasteabi telefonile 116 111 teavita vägivallajuhtumist politseid telefonil 110 NB! Kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks ja teda kardaks. Seepärast püüa kiusajast
Selleks tuleb anda vereanalüüs, kus rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Vastavate värvimismeetodidega saab kahjustatud kromosoomi osa nähtavaks teha. Haigust ei ole võimalik ravida. Selle asemel püütakse arendada last, et ta saaks iseseisvalt hakkama ele-mentaarse hügieeni ja suhtlusega. Arendusravi eeldusteks on varane alustamine oluline hea lõpptulemuse saamiseks. Ravi tehakse vasta-vates keskustes, kus töötavad koos psühholoog, logopeed, eripedagoog ja taastusravi arstid. Loomulikult on selles suur osa ka lapsevanematel. Last õpetatakse hakkama saama igapäevaste toimingutega, nagu ise-seisev söömine ning tervishoid. Tähtsad on ka massaaz ja ravivõimlemine, et tugevdada nõrka lihaskonda. Vastava raviga õpivad nimetatud sündroomiga lapsed piisavalt suhtlema, et oma vajadusi väljendada ja sõltumatult liikuda. Siim Krull
»liigeste liigne painduvus. Ravivõimalused · Downi sündroomi vastu otsest ravimit veel ei teata. Püütakse vältida võimalikke tüsistusi. Südamerikke ravi on sageli operatsiooniga. · Downi sündroomi ravitakse peamiselt pikaajalise arendusraviga, mille varane alustamine on oluline hea lõpptulemuse saamiseks. Samas ei taga ka parim ravi lapse normaalset arengut. Ravi tehakse vastavates keskustes, kus töötavad koos psühholoog, logopeed, eripedagoog ja taastusravi arstid. · http://et.wikipedia.org/wiki/Downi_s%C3%BCndroo · https ://www.google.ee/search?q=%D1%81%D0%B8%D0 +%D0%B4%D0%B0%D1%86%D0%BD%D0%B0& A itäh täh elepanu e est!
· Prenataalsed haigused (punetised) · Põhjus teadmata (Lovaas 1998.) Esinemissagedus Erinevate uuringute andmetel on autismi ja autismisarnaste arenguhäirete esinemissagedus 5-6 juhtu 10000 inimese kohta. Uusimatel andmetel on see kasvanud 15 juhtu 10000 kohta. Arvestades Eesti rahvaarvu võib autismiga inimeste arv olla 700- 2100. Poistel avaldub 3-4 korda sagedamini kui tüdrukutel. (Lovaas 1998.) Diagnoosimine Diagnoosimine on meeskonna töö, kus osalevad logopeed, eripedagoog, psühholoog, psühhiaater, lapsevanemad. Diagnoosi püstitamine on kõige sagedasem lapse 1,5 aastaseks saades. See võimaldab alustada varajast ravi ja õpetamist. Autismi korral võib leida kõik IQ väärtusi, kuid ¾ - l juhtudest leitakse oluline vaimse arengu mahajäämus. (Townsted 1993.) 5 Õendusprobleemid
Nii nagu teisteski Rajaleidja keskustes tegelevad siin noorte teavitamise ning nõustamisega karjäärinõustajad ja karjääriinfo spetsialist. ÕNKi missioon on laste ja noorte toetamine võimetekohase hariduse omandamisel, sobivate valikute tegemisel ning koolikohustuse mittetäitmise ennetamine. 1993. aastal rajatud keskuses töötab praeguseks juba 31 spetsialisti: koolipsühholoogid ja -sotsiaalnõustajad, logopeed-eripedagoogid, karjäärispetsialistid ja psühholoogiateenistuse psühholoogid. Kui karjäärispetsialistid, II tasandi eripedagoogid, logopeedid, psühholoogid ja sotsiaalnõustajad ning psühholoogiateenistuse psühholoogid võtavad kliente vastu peamiselt keskuse pinnal, siis I tasandi teenust pakkuvad koolipsühholoogid ja -sotsiaalnõustajad viibivad suure osa oma tööajast teenindatavas koolis. Lastel,
Koolimaja on ehitatud 1972.aastal ja 1988.aastast oleme Tallinna Tehnikaülikooli baaskooliks. Meie koolis on loodud nii õpilastele kui õpetajatele sobiv ja mugav töökeskkond. Meil on kaks korralikku arvutiklassi, suur lugemissaal ja raamatukogu, renoveeritud aula. Kooli neljandal korrusel asub moodne presentatsioonisaal .Koolis töötavad lisaks pädevatele õpetajatele ka oma ala spetsialistid - psühholoog, logopeed, arvutiinsenerid. Koolil on välja töötatud oma sümboolika ja traditsioonid - kooli lipp ja müts. TTG lipp on sisse õnnistatud Kaarli kirikus 21.detsembril 1995.aastal ja igal aastal tähistame seda päeva oma koolis lipupäevaga. Aga kõigest ei jõua rääkida - tule ja vaata parem ise, sest oma silm on kuningas!
