Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õpiraskuste psühholoogia (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist





 
AINE NIMI
Õpiraskuste psühholoogia
AINE KOOD
SHHI.03.009
ÕPIVÄLJUNDID
Aine läbinud üliõpilane
-                on kursis õpiraskuste tänapäevaste käsitlustega;
-                on kursisõpiraskuste psühholoogilise olemuse ja 
käitumuslike väljendustega;
-                on kursis tunnetusprotsesside arengu erisustega 
õpiraskustega lastel; - on kursis õpiraskustega laste 
emotsionaalse ja sotsiaalse arengu erisustega;
-                tunneb õpiraskustega laste arendamise põhimõtteid.
ÕPPEMATERJALID
World Health Organization (1999). F81 Õpivilumuste 
spetsiifilised häired. Raamatus RHK-10 V peatükk. Tartu: Tartu 
Ülikool. Lk 234243.
World Health Organization (1999). F82 Motoorika spetsiifiline 
arenguhäire. Raamatus RHK-10 V peatükk. Tartu: Tartu Ülikool.
Lk 244-245.
Teemakohased teadusartiklid. Loengumaterjalid.
Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajadusete 
käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikool. Lk 29-34.
TEEMAD
KORDAMISEKS
Õpiraskuste käsitluse ajalugu Õpiraskuste määratlused ja 
alajaotused. Vaimse võimekuse skaala. Tunnetusprotsesside 
areng õpiraskustega
lastel. Õpiraskuste hindamine koolikontekstis. Spetsiifiline 
lugemishäire. Spetsiifiline õigekirjahäire. Spetsiifiline 
arvutamisvilumuste häire. Motoorika spetsiifiline arenguhäire.
Õpiraskustega laste emotsionaalne ja motivatsiooniline areng.
Õpiraskuste arenguline dünaamika ja seda mõjutavad tegurid.
Pedagoogilise sekkumise põhimõtted.
 
1. Õpiraskuste käsitluse ajalugu
Ajaloost
Vasakule Paremale
Õpiraskuste psühholoogia #1 Õpiraskuste psühholoogia #2 Õpiraskuste psühholoogia #3 Õpiraskuste psühholoogia #4 Õpiraskuste psühholoogia #5 Õpiraskuste psühholoogia #6 Õpiraskuste psühholoogia #7 Õpiraskuste psühholoogia #8 Õpiraskuste psühholoogia #9 Õpiraskuste psühholoogia #10 Õpiraskuste psühholoogia #11 Õpiraskuste psühholoogia #12 Õpiraskuste psühholoogia #13 Õpiraskuste psühholoogia #14 Õpiraskuste psühholoogia #15 Õpiraskuste psühholoogia #16 Õpiraskuste psühholoogia #17 Õpiraskuste psühholoogia #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Elsa Jukola Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
docx

Õpiraskuste psühholoogia konspekt

learning new skills, and coping independently. Vaimne alaareng:  Mild  Moderate  Severe  Specific learning difficulties (spetsiaalsed õpiraskused):  Dyslexia (spetsiifiline lugemishäire)  Dysgraphia (spetsiifiline kirjutamishäire)  Dyscalculia (spetsiifiline arvutamishäire) Tervishoiuministeerium: häired keerukate uute informatiooni-oskuste omandamisel, GB: just nimelt VAA on õpiraskus! Õpiraskuste käsitlus rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) järgi. RHK-10  F8 Psüühilise arengu spetsiifilised häired o F81 Õpivilumuste spetsiifilised häired  F81.0 Spetsiifiline lugemishäire  F81.1 Spetsiifiline õigekirjahäire  F81.2 Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire  F81.3 Spetsiifilised segatüüpi häired  F81.9 Täpsustamata õpivilumuste häire

Eripedagoogika
thumbnail
78
doc

Õpiraskuste psühholoogia

Eelmisel korral alustasime tajuprobleemidega, täna läheme edasi. Eraldi ei räägi nendest lastest, kelle IQ jääb 70-85 vahele või siis nendest lastest, kelle IQ on väiksem kui 50-55 punkti. Ehk siis mõõdukast ja raskest VAA ma eraldi ei räägi. Siin tuleb siis natuke rakendada oma loogilist mõtlemist, et mida kõrgem vaimne võimekus, seda vähem märgatavad need probleemid on ja mida väiksem IQ, seda tõsisemad need probleemid on. Närvitegevuse iseärasused üldiste õpiraskuste korral.  Närviseoste kujunemise raskused - Seoste hilisema täpsustamise ja modifitseerimise raskused  Erutus- ja pidurdusprotsesside ebapiisav tasakaalustatus - Kaitsepidurdus  Esimeselt teisele signaalsüsteemile ülemineku aeglus  Iseloomulik on psüühilise töövõime kõikumine. Aju arenguprobleemid üldist laadi, ei ole kahjustust ühes piirkonnas. Mida tõsisem häire, seda tõenäolisem ja tõsisem kahjustus frontaalsagaras.

Eripedagoogika
thumbnail
52
pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima ­ kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha);

Eripedagoogika
thumbnail
30
odt

Erivajadustega laste psühholoogia alused (TÜ baka eksami kordamisküsimused)

BA eksami kordamisküsimused ja vastused ERIVAJADUSTEG A LASTE PSÜHHOLOOGIA ALUSED 1. ERIVAJADUSTE PSÜHHOLOOGIA AINES, ÜLESANDED JA UURIMISMEETODID. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima – kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. Erivajaduste psühholoogia ülesanded:  Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende

Eripedagoogika
thumbnail
22
docx

Erivajadustega laste psühholoogia alused

Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on

Eripedagoogika
thumbnail
38
docx

Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

Arengupsühholoogia Kuldvillak:  Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne  Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine  Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm  Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt  Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria  Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu  See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse  Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil  Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed  Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine  Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine  Nii nimetat

Arengupsühholoogia
thumbnail
28
docx

Arengupsühholoogia kokkuvõte

Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul ­ koogamine 4. kuul ­ lalisemine 9. kuu ­ ehholaalia periood 9. kuu ­ asju nimetama 9-24. kuu ­ ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu ­ umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu ­ umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile

Arengupsühholoogia
thumbnail
36
doc

Erivajadustega õppija

ERIVAJADUSTEGA ÕPPIJA Lapsel on hariduslikud erivajadused, juhul kui tal on märkimisväärselt suuremad raskused õppimisel, võrreldes eakaaslastega; tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis. HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps) vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud ­ kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi, mis osutavad mingile lisaomadusele, olemata

Pedagoogika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun