kuidagi normist kõrvale kaldus. Tema kliinikus oli domineeriv pedagoogiline ravi meetod, eelkõige sotsiaalsete suhtlemisraskuste ja käitumishälvetega noorte ravis. 1944.a. avaldas ta uurimuse autistlikust isiksusehäirest, teadmata, et 1943.a. oli Kanner samuti välja andnud artikli autistlikest häiretest. Tagantjärele on teada, et Kanner kirjeldas lapsi, kellest enamik oli üldiselt madala intellektiga, samal ajal kui Aspergeri kirjeldatud patsiendid olid enamasti normaalse ja kohati isegi kõrge intellektiga. Sõjajärgselt oli huvi saksakeelsete tööde vastu väike, mistõttu jäid Aspergeri tööd kaua lugemata Inglismaal ja USA-s. Alles 1981.a. avaldas autismiekspert L.Wing ühe suure artikli, käsitledes seisundit, mida ta nimetas Aspergeri sündroomiks. Väga hilja hakati Aspergeri sündroomile tähelepanu pöörama USA-s, kus sündroom sai diagnoosi staatuse 1994.a. Aspergeri sündroomi definitsioon
Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga Arvutipõhine COGPACK treening Aspergeri sündroomiga lastel ___________________________________________________________________________ 2015 Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/ Struktuuri on kohandatud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide
Vaimne alaareng ei ole pervasiivsete arenguhäirete üldine tunnus. Pervasiivsete arenguhäirete jagunevad laiemas laastus kahte rühma: lapsed, kellele esineb eelnimetatud kõrvalekaldeid eakohases arengus vähesel määral (Aspergeri sündroom) ja lapsed, kelle pervasiivsed arenguhäired ja erivajadused on ulatuslikumad (autism). Samas kuuluvad pervasiivsete arenguhäiret alla veel Retti sündroom, lapse muu desintegratiivne häire, Aspergeri sündroom, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ja täpsustamata pervasiivne arenguhäire. RHK-10 alusel kuuluvad pervasiivsete arenguhäirete hulka lapse autism, atüüpiline autism, Rettsündroom, lapse muu desintegratiivne häire, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ning Aspergeri . Autism Autism (Autismus ld. k.; Autism ingl. k.) ehk endassesulgumus tuleneb kreekakeelsest sõnast
intonatsiooni. Autismispektri häiretel on mitmeid põhjuseid, peamine probleem on aju struktuuri ja funktisoneerimise ebanormaalsus. Kõik põhjused on bioloogilised. (Smart, 2012, lk 249) Aspergeri sündroom Aspergeri sündroom oli esimene, mis kirjeldas võrdlemisi leebet autismispektri häiret, kus lapsel on üsna hea verbaalne kõne, leebemad mitteverbaalsed suhtlemisoskused ja ranged eelistused huvide ja suhete valdkonnas. Aspergeri diagnoosimise keskmine vanus on 8 aastaselt. Aspergeri sündroomi kirjeldavad kindlad piirid sotsiaalses suhtluses; piiratud ja korduvad huvialad, käitumismustrid ja tegevused; olulised puuduolekud sotsiaalses-, tööalases- ja teistes rollides; puudvad hilinenud kognitiivsed oskused ja kõne omandamise probleemid. Aspergeri sündroomiga inimesed räägivad sageli monotoonselt ja ei suuda lugeda teiste inimeste kehakeelt. (Smart, 2012, lk 250) Nagu ka teisi autismispektri häireid, peetakse aspergeri sündroomi neuroloogiliseks puudeks
sain paari tunniga selle läbi loetud. Muidugi pean tunnistama, et igasugused numbritega seotud seletused jäid mulle arusaamatuteks ning seepärast nautisin raamatut lugedes kohti, kus oli kirjeldatud tema eluteed. Väga huvitav oli lugeda tema lapsepõlvest ning reisimisest. Kui nüüd analüüsida tema varajaseid aastaid, siis on tõesti raske aru saada, et tegemist on ,,teistsuguse lapsega". Raamatus kirjutab ta sellest, et tollel ajal eriti ei teatud midagi Aspergeri sündroomist või autismist ja kindlasti mitte savanti sündroomist, aga kui ma hakkan mõtlema sellele, siis mulle tundub, et ka tänapäeval ei suuda keegi nii varajases staadiumis kindlaks teha, et tegemist on ,,erilise lapsega". Minu arvates ütlevad ja seletavad nii mõnedki arstid ja spetsialistid vanematele seda, et mõned lapsed ongi rahutud, tahavad rohkem tähelepanu, nutavad rohkem, ei maga hästi ja üsna tihti aetakse kõik gaasivalude või kasvavate hammaste kaela. Mind
1 Autismiga laps Põhjused (autismi etioloogia) 1. Perekondlik autism - 8,5 % 2. Autism, seostatav mõne muu haigusega - 37 % 3. Autism peaaju mittespetsiifilise düsfunktsiooni ilmingutega - 46 % 4. Autism ilma ülaltoodud faktoriteta - 8,5 % (Gillberg&Gillberg, 1991) Geneetilised põhjused: · väga kõrge konkordantsus MZ kaksikuil, puudub konkordantsus DZ; · 9%-l autismiga lastest on isa Aspergeri sündroomiga või joontega; · -60 %- l autistidest võib oletada geneetilist põhjust. Kromosoomide muutused: · fragiil-X; XYY jt. Ema rasedusaegsed infektsioonid (viirused), ravimid, toksilised seisundid (alkohol, rasedustoksikoos, suitsetamine, puudulik või ebaõige toitumine. Neurofibromatoos, tuberoosne skleroos, Ito hüpo-melanoos jt. närvisüsteemi haigused. 2 http://autismeesti
Raamatu kokkuvõte Daniel Tammet ,,Sündinud sinisel päeval" Daniel Tammet on sündinud 31. jaanuaril aastal 1979 Inglismaal. Päev, mil ta sündis, on sinine. Tema jaoks. Teised sellest aru ei saa. Daniel elab omas arvude-värvide-kujundite maailmas, kus kõik on eriline, kuid kindla süsteemi järgi toimiv ja reeglipärane. Danielil on aspergeri sündroom. Daniel tuleb oma eluga autisti kohta väga hästi toime. Ta teeb igapäevaseid toimetusi, kuid mõningate mööndustega. Mis on eriti imekspandav Tammet oskab intelligentselt, järjekindlalt ja tegelikult ilusti kirjeldada, mis toimub tema peas ja mõtetes. Ta kirjeldab oma tundeid ja mõtteid üksikasjalikult. Tavaliselt raamatut lugedes armastan ma end samastada raamatu tegelastega.
Autism on spektrihäire, mis tähendab, et kuigi kõik autistlikud inimesed kogevad teatud määral samu probleeme, mõjutab häire neid eri viisil. Osa autislikke inimesi suudab elada võrdlemisi iseseisvat elu, samas kui teistel võib lisaks esineda õpihäireid ja nad võivad vajada kogu elu vältel spetsialistide abi. Autistlikud inimesed võivad olla ka üli- või vaegtundlikud helide, puudutuste, maitsete, lõhnade, valguse või värvide suhtes. Aspergeri sündroom on üks autismi vorme. Aspergeri sündroomiga inimeste intellekti tase on sageli keskmisest kõrgem. Neil esineb vähem kõnehäireid, kuid keele mõistmine ja töötlemine võib nende jaoks siiski keeruline olla. Autism on ravimatu arenguhäire. Häire iseloomustamiseks kasutatakse sõna „spekter” seetõttu, et kuigi kõik autistlikud inimesed kogevad kolme põhilisse kategooriasse jagunevaid probleeme, on haigusel neile väga erinev mõju. Mõned autistlikud inimesed võivad elada üsna
Inimese arengu kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on arenguetapp? Kindla seesmise tendentsiga muutumine, mingil kindlal vaadeldaval perioodil. Uue kvalitatiivselt erineva oleku kujunemine. Astmete ja protsesside järgnevus, mis tekitavad muudatusi ja reorganiseerimist inimeses läbi elutsükli (kasv ja areng, reorganiseerumine mõtlemise ja tegutsemise strateegiates). Enamus muudatusi toimub lapseeas. Inimese arengut saab vaadelda kahes tähenduses: Fülogenees- inimese kui liigi areng Ontogenees- inimese areng elu jooksul 2. Mis toimub lapse mõtlemises väikelapseeas? Kiireneb kõne areng, eriti grammatilise struktuuri omandamine. Keel klassifitseerib maailma, areneb mõtlemine. Areneb ka esemeline tegevus, laps muutub tunduvalt osavamaks. Laps muutub tegevuse subjektiks. Arenevad mälu ja mõtlemine. Vaimne areng: • Kuulab ja paneb tähele • Vaatleb ja võrdleb sihipäraselt, eristab olulist ...
I ST Annika Kukke Autistist lapsed Juhendmaterjal Õppejõud: Reet Rääk Mõdriku 2011 MIS ON AUTISM? Autism on endassesulgumine, mis on psüühiline häire, millele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. AUSTISMI LIIGID: Lapseea autism Atüüpiline autism Retti sündroom Aspergeri sündroom Inimese muu desintegratiivne häire AUTISMI SÜMPTOMID Puudub silmside Ükskõiksus suhtlemises Rutiini vajadus Osaleb mängus ainult täiskasvanu initsiatiivil Stereotüüpsed sihitud tegevused: Loova või rollimängu puudumine
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Bjhchgchcjv hcjhc AUTISM JA MINA Artikkel Õppejõud: nbvjhcj, MA Mõdriku 2015 nbvjhvjhvkv AUTISM JA MINA Artiklit innustas mind kirjutama huvi autismi vastu. Minus on täheldatud selle psüühikahäirele iseloomulikke jooni. Artiklis seletan ma kõigepealt autismi erinevaid vorme ja paralleelselt analüüsin ennast nendega. Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega. Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab. Järgnevalt analüüsin end ja vaatlen kõrvuti endaga autismi liike: Lapseea autism. Väga harvaesinev psüühikahäire, kus normaalse arenguga lapsed kaotavad motoorse, ...
Priestley niiskuse tekkimist ,,põleva õhu" segu põlemisel ja plahvatamisel, kui ei pööranud sellele küllaldast tähelepanu. Milline oli Henry Cavendish Cavendish oli väga häbelik ning naistesse suhtus koguni põlgusega ja sallimatusega. Ta ei loonud meeleldi tutvusi väljaspool perekonnaringi ning oli enesekeskne inimene. Kui keegi tundmatu teda tänaval kõnetas, ei vastanud ta, vaid võttis kiiresti lähima voorimehe ja sõitis ära. Kahtlustatakse, et tal oli Aspergeri sündroom, mis on üksautismi vorme. Ta oli äärmiselt ebaviisakas teiste inimeste vastu. Cavendish annetas heategevuseks ja rahalistes raskustes tuttavatele suuri summasid. Sealjuures ei puutunud ta aga oma põhikapitali, vaid elas ainult selle protsentidest. Kuna tema enda vajadused olid väikesed, levisid jutud tema määratust rikkusest, mis olevat saadud alkeemia abil. Alkeemiat Cavendish ei harrastanud, kuigi oli sellega hästi kursis.
arengupotensiaali realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist ning teistsugust kohanemist v Andekad õpivad ja mõtlevad teisiti kui nende eakaaslased v Andekatel lastel on täheldatud ka tähelepanuvaegust või hüperaktiivsust. Sageli on andekus ühel alal ja edutus teistel aladel, mis koolis võivad ilmneda käitumis- ja õpiprobleemidena v Andekus võib esineda ka emotsionaal- käitumishäiretega ja Aspergeri sündroomiga lastel, loovat ja sensomotoorset andekust on ka vaimu- ja meelepuudega inimestel. ABISTAMISE LEVINUMAD PROBLEEMID v Õpetajate suur koormus- aega andeka lapsega tegelemiseks on ClickClick icon to icon add to picture
· Koolipõhiseid testimisi enne 9.-10. eluaastat ei pooladata. · Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud õpilaste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet ei ole õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. · Tihti võib olla tegemist ka väärdiagnoosiga- näiteks kui andekusega seonduvad isiksuseomadused aetakse segamini tähelepanuhäire, hüperaktiivsuse või Aspergeri sündroomi tunnustega. · Õpiraskused ja andekus võivad üksteist maskeerida või varjata. · Olulisim roll andekate avastamisel on kindlasti hea teoreetilise pagasiga, tähelepanu-ja empaatiavõimega ning lapse arengus tõeliselt huvitatud vanemal/õpetajal. · Andekatel lastel võib nende eripäradest tulenevalt esineda selliseid vajadusi või probleeme, mida teistel lastel tavaliselt ei teki. · Lapsi ei ei tohi sildistada ühegi kategooria järgi, kuna andekate laste
ERIVAJADUSTEGA ÕPPIJA Lapsel on hariduslikud erivajadused, juhul kui tal on märkimisväärselt suuremad raskused õppimisel, võrreldes eakaaslastega; tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis. HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps) vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi, mis osutavad m...
Referatiivne kokkuvõtte raamatust ,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on üks autismi vormidest. Ta elab Swindonis oma isaga kahekesi, sest ta ema suri südamerabandusse 38 aastaselt. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Christopher ei saa aru metafooridest ning ta ei usu üleloomulikkudesse võimetesse. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal on isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks on ,,Baskerville'ide koer"
ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifits...
a. mõtlemise iseärasustes b. motoorse arengu mahajäämuses c. tajutegevuste piiramatuses d. sotsiaalses käitumises e. kõne arengu mahajäämuses 27) Aktiivsus-ja tähelepanuhäiret diagnoositakse lasteaialastel harva, tulenevalt sellest et a. selles vanuses on tähelepanuhäire eakohane b. selles vanuses on hüperaktiivus eakohane c. lapsevanemad on varase diagnoosimise vastu d. eakohane käitumine varieerub suurtes piirides e. õpetajad on tähelepanematud 28) Aspergeri sündroomi kahtlusega lasteaiaealise lapse hindamisel annab tõenäoliselt enim infot a. erilise andekuse välja selgitamine mõnes spetsiifilises valdkonnas b. huvialade ja tegevuse mitmekülgsuse määra välja selgitamine c. vaimsete võimete testimine d. kõne arengu taseme määratlemine e. söömiskäitumise vaatlemine 29) Lapsevanema nõustamisel tuleb a. jagada infot lapse oskuste-teadmiste kohta b. tuua esile lapse nõrgad küljed c. selgitada, milline on lapse oskuste-teadmiste tase d
koostöö erinevates situatsioonides kriitika talumine reeglite ja piirangute järgimine konfliktide korral oskus minna kompromissile 9 Sotisaalse intelligentsi mõõtmine Hea viis mõõta sotsiaalset IQ on kasutada algmääruse IQ süsteemile kohandatud sotsiaalseid oskusi. Enamikul inimestel on sotsiaalne IQ 85-115. Inimesel kelle sotsiaalse IQ on alla 80 võib olla autismi spektri häire, nagu Aspergeri sündroom. Nendel inimestel võib olla probleeme sõpradega, ja nad vajavad sotsiaalsete oskuste koolitust ja täiendavat toetust spetsialistide hulgast. Inimesed kelle sotsiaalse IQ küündib üle 120 on väga sotsiaalselt kvalifitseeritud ja hästi kohanevad, ja võiksid teha tööd, mis hõlmab otsest kontakti ja suhtlemist inimestega. Sotsiaalne IQ Sotsiaalne Vanus 120 (üle keskmise - sotsiaalselt küps vanus) 20.4
Üld- ja käitumisgeneetika Autism Kuni aastani 1980 (keskkonna mõjuga: vanemliku hoole puudus, (ajutraumad) Ühemunakaksikud: erinevad uuringud: 60-90 %-l mõlemal autism, seega väga tugevalt geneetiline (nt. Aspergeri südroom) Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu o Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid o Üksikgeensed geneetilised haigused, fragiilse X-sündroom, Retti sündroom o Epigeneetika: DNA metülatsioon, imprinting o Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired (1-3 a. lastele erinevaid ravimeid, ka vaktsiine) Hüperaktiivsus ADHD = Attention-deficit hyperactivity disorder Individuaalsed geenid kindlaks tehtud Kaksikute uurimisel pärandumine 75% NB
hulkumised. Kriis saabuski neli-viis kuud tagasi, kui patsient jättis kooli lõplikult pooleli, ei läinud enam kooli, keeldus hommikuuti üles tõusmast, magas päeviti, sõi, kolas mööda poode. Kodus olles istus arvutis, luges seal raamatuid, külastas kollaseid lehekülgi, kirjutas oma blogi. Eelnevad haigestumised. Patsient on olnud kokku kolm korda statsionaarsel ravil. Viimati 29.12-25.01.08. siis diagnoositi muud mitteorgaaniline psühhoos ja Aspergeri sündroom. Vahepealse aja (kuni 05.05.08.) on olnud patsient kodune, käinud koos emaga regulaarselt ambulatoorsel vastuvõtul, tarvitanud oma sõnul regulaarselt väljakirjutatud medikamente. Kehaline seisund. Patsient korrapärase kehaehitusega, tüsedapoolne ( 167cm, 78,9 kg). Vasemal käel ja reitel rohkelt vanu lõikehaavade arme. Südametoonid puhtad, vererõhk 120/70. kõht palpatsioonil pehme, valutu. Kehatemperatuur normaalne. Isiklik elulugu. Patsient sündis esimesest rasedusest
Üldises andekuses erinevust ei ilmne. Sageli ei ole andekas laps eriline mitte ainult vaimsetes võimetes, vaid ka isiksuseomaduste poolest, mis on potentsiaalsete hingeliste ja suhtlusprobleemide allikaks. Koolipõhiseid testimisi enne 9.-10. eluaastat ei pooldata. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud õpilaste hulgas on kindlasti niisuguseid, kelle annet ei ole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Tähelepanuhäiret-hüperaktiivsust või Aspergeri sündroomi diagnoosides tuleb suhtuda äärmise teadlikkusega ka andekusega seonduvatesse eripäradesse. Õpiraskused ja andekus võivad üksteist maskeerida või varjata. Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused Andekatel lastel võib nende eripäradest tulenevalt esineda selliseid vajadusi või probleeme, mida teistel lastel tavaliselt ei teki. Andekate juures on mõnikord täheldatud püüdu maskeerida oma andekust, et saavutada sotsiaalset aktsepteerimist oma eakaaslaste silmis.
hoolinud kõige vähematki normaalsest tööajast ega rutiinist, samuti ei saanud ta kaastöötajatega läbi. Lisbeth oli vaikne ning osales harva vestluses. Kui temalt küsiti midagi ta eraelu kohta, sulgus tüdruk nagu merikarp ja andis ühesilbilisi vastusi või lihtsalt ignoreeris esitatud küsimusi. Talle ei sobinud inimestega suhtlemine ja ta elas üsna eraklikku elu. Ta oli igati rahul sellega, et teised lasid tal rahus olla ja ise endaga hakkama saada. Mikaeli hinnangul oli Lisbethil Aspergeri sündroom või midagi sellelaadset: võime näha seoseid ja saada aru abstraktsetest mõttekäikudest, kus teised näevad üksnes müra; võime mängleva kergusega mõista, kuidas töötavad arvutid, telefonivõrgud, elektroonika üldiselt, keemilised protsessid jne. Lisbethil polnud peale õe Camilla ning Äppelvikeni hooldekodus elava ema (kes raamatu lõpupoole sureb) rohkem lähisugulasi. Lisbeth elas ema vanas korteris Lundagatanil, kus
,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Mark Haddon Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on autismi üks vorme. Ta elab Swindonis. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Ta ei saa aru metafooridest nagu näiteks: ,, ning ta ei usu üleloomilikkudesse võimetesse ja selle tõve all kannatanud on antisotsiaalsed. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal oli isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks oi ,,Baskerville'ide koer". Ta suutis arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Ta tahtis saada teadlaseks. Samuti jäid talle kõik asjad väga hästi meelde ning ta kasutas oma aju nagu DVD mängijat, kus saab kerida asju edasi ja ...
parima tulemuse saavutamiseni. Ise pean nõustajana, enda tugevuseks oskust ja tahet kuulata, olla alustuseks lihtsalt laste jaoks olemas ja vastavalt olukorrale tegutseda lähtuvalt teoreetilisest ja praktilisest pagasist, mis olen töö käigus omandanud ja ülikoolis sotsiaalttöö valdkonnas õppinud. Klassijuhatajana olles mängis olukord kätte üsna mitmeid variante alustades lapse leinast, koolikiusamisest, erinevatest käitumis ja õpiraskustest, aspergeri sündroomist ning lõpetades õpilase enesevigastamiseni. Nende kogemuste põhjal olen alati kaalutlev ja ei kiirusta hinnanguid andma, enne kui olen konsulteerinud spetsialistidega ning ise üsna kindel kuidas antud olukorras käituda. Tsitaadid, mis peegeldavad minu jaoks olulist: Tööta sellega, mis sinuni tagasi jõuab. - Insoo Kim Berg Tõde on see, mis töötab. - William James Meie küsimused kujundavad meie klientide vastused. - Yvonne Dolan
loodud. Et andekate meelelaad ja temperament ei vasta tihti keskpärastele normidele, võivad nad olla protestimeelsed või sattuda kaaslastega konflikti. Kui see saab lapse käitumist iseloomustavaks teguriks, siis jääbki temast mulje kui käitumisraskustega õpilasest, tänu millele temas andekust näha ei osata. Mõnikord võib tegu olla ka väärdiagnoosiga. Andekusele omaseid jooni on vahel lihtne segamini ajada tähelepanuhäire/hüperaktiivsuse või Aspergeri sündroomi sümptomitega. Tähelepanuhäirega sarnased on andekatel lastel esinev passiivsus, raskused aja planeerimise või iseseisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus (Sepp, 2010, 65). Aspergeri sündroomile omaste joontega võivad sarnaned sellised andekusest tulenevad iseärasused nagu väga kitsas erihuvi, suurepärane sündmuste ja faktide mälu, raskused sotsiaalses lävimises, motoorne kohmakus, verbaalne
- Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel Geneetika ja epigeneetika Autismi tüüpi haigused Autism ise, kuid 20% juhul autism kaasnähtuseks nagu - Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid) aspergeri ja helleri sündroomid - Üksikgensed geneetilised haigused, fragiilse X- sündroom, Retti sündroom - Epigeneetika: DNA metülatsioon, impringing - Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired 3. Hüperaktiivsus - ADHD - Individuaalsed geenid kindlaks tehtud - Pärandumine 75% kaksikutel Üks hüperaktiivsuse vorme on nt skisofreenia 4. Memeetika ja ’jumala geenid’
" I do not know with what weapons World War III will be fought, but World War IV will be fought with sticks and stones. Now he has departed from this strange world a little ahead of me. That means nothing. People like us, who believe in physics, know that the distinction between past, present, and future is only a stubbornly persistent illusion. Aspergeri sündroom ehk 'autism' Isaac Newton ja Albert Einstein olid geeniused, kuid võisid briti teadlaste hinnangul kannatada ka autismi ehk Aspergeri sündroomi all. Seisund, mida esmakordselt kirjeldas Viini arst Hans Asperger 1944. aastal, on vaimne häire, mis väljendub suhtlusraskustes ja kinnismõtetes. Õppimisvõimet ja intellekti see ei kahjusta ning tegelikkuses on paljud autistid iseäranis andekad
F-84 Pervasiivsed arenguhäired: Lapse autism Atüüpiline autism Retti sündroom Lapse muu desintegratiivne häire Hüperaktiivsus motoorsete sterotüüpiate ja VAA-ga Aspergeri sündroom Muud täpsustatud pervasiivsed arenguhäired Täpsustamata pervasiivne arenguhäire Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 41 Põhiliselt pannakse lapse autismi ja Aspergeri sündroomi diagnoose. Lapse autism 1943 Leo Kanner, uurimistöö 11-st lapsest, keda iseloomustas: - puudulik võime end inimeste ja situatsioonidega seostada - nad omandasid kõnevõime, kuid ei kasutanud seda kui vahendit teistega suhtlemiseks. Kasutavad kajakõne, ka varasemast ajast. - olid tohutult kinni oma harjumustes, ei talunud rutiini muutmist. Seisund avaldub enne 3 eluaastat. Esineb poistel sagedamini kui tüdrukutel (3-4 korda). ¾ lastest kaasneb intellektipuue
·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. ·RHK 10 (ICD 10, 1993) (rahvusvah. haiguste... klassifikatsioon) ·DSM IV (1992), DSM-V (2013) (diagnostic and statistical manual of mental disorders) * düskalkuulia arvutamisvilumuste häire (6%) lugemish rohkem, õigekirjah vähem. * vaimse arengu mahajäämus alates IQ 79/84 1943 a. Kanneri: kontakti puudumine, ebaharilikud liigutused ja kõne, rigiidsus, parem mälu 1944 a. Aspergeri: sobimatu käitumine, piiratud huvid, kesine intuitsioon, IQ variats, + sõnavara, motoorika Pervasiivete arenguhäirete algus 30-36 elukuul (2,5 3 a) Motivatsiooni nähakse tavakäsitluses umbes nagu iseloomuomadusena. Aga motivatsioon ei ole tegelikult absoluutne, vaid olukorrakohane. Keskendub inimese uskumusele enda võimete kohta. Bandura (1997) tajutud võimekuse teooria (self-efficacy theory) Tajutud võimekususkumused on tugevad käitumise ennustajad:
Haiguste klassifikatsioonis liigitatakse autismispektri häired pervasiivsete arenguhäirete kategooriasse. See on seotud asjaoluga, et need sotsiaalset, kõne- ja toimimisviisi arengut puudutavad häired püsivad kogu elu vältel. Kuigi häire on püsiv, on kohase häirespetsiifilise haridusliku sekkumise toel võimalik saavutada märkimisväärseid positiivseid muutusi, s.t. häire kulg on erinev. Pervasiivsete arenguhäirete hulka kuuluvad nii autismisündroom kui ka Aspergeri sündroom, mille puhul kõrvalkalded eakohasest arengust on vähem ulatuslikud. Mõiste spektri häire viitab sellele, et kuigi kõigil autistlikel inimestel on kindlad sarnased tunnused, esinevad need ometi erineval määral ning kaasuvate sümptomitega erinevas kombinatsioonis. Sageli kaasneb autismispektri häirega ka vaimse arengu mahajäämus, samas on paljud autistlikud inimesed keskmise või keskmisest kõrgema intellektiga. http://www.autismtallinn
Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringute järgi ühemunakaksikutel 60-90%-l mõlemal autism, seega on väga tugevalt geneetiline. Autismi tüüpi haigused (ASD=autism spectrum disorders): Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid Üksikgeensed geneetilised haigused, fragiilse X-sündroom, Retti sündroom Epigeneetika: DNA metülatsioon, imprinting Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired (1-3 a. lastele erinevaid ravimeid, ka vaktsiine) 3. Hüperaktiivsus: geneetiline alus Hüperaktiivsus: ADHD= Attention-deficit hyperactivity disorder. On olemas kindlaks tehtud individuaalsed geenid, kaksikute uurimisel on pärilik 75%.
üliharuldane, võimalik õpetamisega osaliselt parandada, arvuti aitab düsleksia- lugemishäire, lugemine aeglane, seetõttu ei suuda ka sisu mõista düskalkuulia – arvutamishäire, raske tehteid kirjutada, reegleid meeles pidada vaimne mahajäämus – IQ alla 70, ei teki järsku ◦ pervasiivsed arenguhäired – raskusi suhtlemisega, tajuvad teisiti asju ▪ sagedus ja varieeruvus pidevalt tõusnud ▪ Aspergeri sündroom, autism, Kanneri sündroom ▪ kaasnevad teised häired, nt 85%l ka vaimne mahajäämus ▪ algul tavapärane kõne areng, hiljem peatub või taandareneb ◦ käitumis-emotsionaalsed häired ▪ hüperaktiivsus, ärevushäire ▪ tihti probleeme ainult kindlas keskkonnas, siis viga ümbritsevates inimestes ▪ tüdrukutel tekkinud juurde käitumishäireid psühholoog arvab, psühhiaater diagnoosib
pide tõttu. On üsna tavaline, et tüdrukud on valmis vastu võtma läbikuk- kumisi (eriti matemaatikas ja teistes reaalainetes), arvates, et nad ei ole piisavalt andekad, ning nende usk oma võimetesse kipub läbikukkumise tagajärjel veelgi madalduma. Poisid kalduvad oma edu pidama enamasti oma andest tingituks (Dai jt, 1998). Tihti võib olla tegemist ka väärdiagnoosiga – näiteks kui andekusega seonduvad isiksuseomadused aetakse segamini tähelepanuhäire/hüperak- tiivsuse või Aspergeri sündroomi sümptomitega. Tähelepanuhäirega sarna- sed on andekatel lastel esinev passiivsus, raskused aja planeerimise või ise- seisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, kiired tujumuutused, rahmel- damine jms nähud on sarnased pärsitud pidurdusprotsessidega impulsiiv- sete lastega. Järgnevas tabelis on võrdluseks esitatud käitumisjooned, mis aitavad eristada tähelepanuhäirega/hüperaktiivseid ja andekaid lapsi
Üldine õpiedukus langenud (verbaalsuse osakaal). SPETSIIFILINE ARVUTAMISVILUMUSTE HÄIRE. Sageli kaasnevad häired emotsionaalsel tasandil,käitumises ja suhtlemisel. Levimus 6% kooliõpilastest ÕR seas 8% - 27% koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused) PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED Kanneri sündroom early infantile autism kontakti puudumine, endassetõmbumine rigiidsus, ebaharilik tegevus/liigutused, hea mälu, hea ruumitaju, kõnetus (ebatavaline kõne), pilkkontakt. Aspergeri sündroom sobimatu käitumine, hea sõnavara, monotoonne kõne, piiratud huvid, kehv motoorika, kesine intuitsioon. KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED Hüperkineetilised häired Käitumishäired Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired Motoorsed ja/või vokaalsed tikid Lapse või nooruki muutunud käitumis- ja tundeelu häired VARASTAMINE väikelapsed (2-4a) varastavad, sest: kõik kuulub neile samastumissoov superego, südametunnistus pole väljaarenenud
näitamine ei pruugi anda soovitud tulemusi. Tavalised võtted, mida uurijad kasutavad laste julgustamiseks, nagu nt naeratus, ei oma nende laste juures oodatud mõju. Autismiga lastele on iseloomulik vaimse arengu häirumine, mistõttu tuleks uurimisel kasutada vahendeid, mis sobivad kronoloogilise vanuse mõttes nooremate laste uurimiseks. Võib osutuda vajalikuks uurimist alustada mitmeid aastaid noorematele lastele mõeldud ülesannetest. Samas, Aspergeri sündroomiga laste uurimisel võib olla vajadus teatud tüüpi ülesanded valida just vanematele lastele mõeldute hulgast. Arvestades autismiga laste kõneprobleeme, peaks uurimisel kasutama ülesandeid, mis võimaldavad mõõta eraldi kõnelisi oskusi ja ülejäänud intellektuaalseid oskusi. Kui uurida nt lapse mälu või mõtlemist kõne vahendusel, saab oluliselt kehvemad tulemused kui ülesannetes, kus kõne osalus on viidud miinimumini
Pervasiivsed arenguhäired: Pervasiivsete arenguhäirete all mõistetakse vastastikuse sotsiaalse mõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivset kahjustust, millega kaasneb huvide ning tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus. (Lapse autism; Atüüpiline autism; Retti sündroom; Lapse muu desintegratiivne häire; Hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga; Aspergeri sündroom) Kaasasündinud arengulised häired Arenguhäired: põhjused võivad olla geneetilised (nt. 21 kromosoomi trisoomia – downi tõbi; nakkushaigused (tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained (ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia (suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal), mikrotsefaalia (aju väike, vaimse
maailmakõiksuse tunnetuslik käsitlus. Kuid ka erirelatiivsusteooria näol on tegu revolutsiooniga, mis esialgu, sarnaselt kuulsa redeli paradoksiga, kuidagi senisesse teadusesse ära ei tahtnud mahtuda. Paleepööre oli vältimatu, ning järk-järgult loovutasid Newtoni liikumisseadused oma koha c-le, valguse kiiruse konstandile, taandudes Einsteini relatiivsuse ligilähedaseks rakenduseks fragmentaarsetel kiirustel. Tõenäoliselt Aspergeri sündroomist põhjustatud hilise arengu ja kohanemisraskuste tõttu hakkas Einstein aja ja ruumi olemuse üle imestama tavapärasest hiljem, süvenedes neisse küsimustesse erakordse tähelepanuga. Juba teismelisena armastas ta peeglisse vaadeldes juurelda, mis juhtuks peegelpildiga, kui teda kiirendataks valguse kiiruseni. Tõdedes intuitiivselt, et peegelpilt säiliks, jõudis Einstein erirelatiivsusteooria tuumani. 1905. aasta
regulatsioonihäired- kolme eelneva segatüüp Unehäire- magamajäämise või une säilitamise raskus. Kaasuvalt võimetus iseseisvalt rahuneda. Söömishäire- ei reguleeri söömist füsioloogilise nälja- ja küllusetunde järgi, võib olla raske omaks võtta regulaarset söömisharjumust, mis tagaks küllaldase ja sobiva toiduhulga. 6-35%väikelastest Suhtlemis- ja kommunikatsioonihäired- jagunevad: rasked, kogu arengut kahjustavad häired- autism, Aspergeri sündroom; kerged suhtlemishäired. Vajalik varajane diagnoosimine, lähedaste inimsuhete kindlustamine. Puudujäägid sotsiaalses suhtlemises, võimetus luua arengule vastavaid sõprussuhteid, kõne arengu hilistumine, halb oskus vestlust alustada, skemaatiline ja kordustega rääkimisviis, kangekaelne klammerdumine rituaalidesse.( Autos- isoleeritult oma maailmas elav isik.) 39. Söömishäired lastel.
Diferentseerimata · Sageli geneetiline komponent (peres veel) · Kaasnevad teised häired · Enne 18 eluaastat Pervasiivsed arenguhäired · Esimesed kirjeldused juba XIX saj. algul · 1943 a. Kanneri sündroom (USA) early infantile autism kontakti puudumine, endassetõmbumine -rigiidsus ebaharilik tegevus/liigutused -mälu, ruumitaju kõnetus (ebatavaline kõne) -pilkkontakt · 1944 a. Asperger (Austria) Aspergeri sündroom sobimatu käitumine -hea sõnavara, monotoonne kõne piiratud huvid -kehv motoorika IQ variatsioonid -kesine intuitsioon · 70ndad emotsioonihäire - lapseea skisofreenia · 1977a kui eraldi haigus (RHK 8) Omane Sotsiaalse retsiprooksuse häire Kommunikatsiooni häire Käitumise ja huvide piiratus Kaasuvad häired · Algus 30-36 elukuul
Piiratud arusaamine žestidest ja intonatsioonist Välistatud pervasiivne arenguhäire Kaasuvaks o ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), o suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) o kohanemisprobleemid (isolatsioon) o emotsionaalsed häired (tundlikkus) o käitumisprobleemid o tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Pervasiivsed arenguhäired Autism, Aspergeri sündroom Omane o sotsiaalse retsiprooksuse häire o kommunikatsiooni häire o käitumise ja huvide piiratus o kaasuvad häired Algus 30-36 elukuul Kliiniline pilt sõltub soost, vanusest ja IQ tasemest o pole identseid juhtumeid Levimus 0,7-116:10 000, P>T (3:1) Erinevad tekkepõhjuste teooriad Õpivilumuste spetsiifilised häired Lapsed, kellel raskusi RÕK omandamisega Kognitiivsed probleemid
· Mõtlemishäired: kuuleb või näeb midagi mittereaalset, imelik käitumine, veidrad/kummalised ideed · Agressiivne käitumine: vaidleb, noriv/kiuslik ümbritsevate suhtes, ründab inimesi, lõhub võõraste/teiste oma asju · Tähelepanuhäired: hajameelsus, keskendumisraskused, ei suuda püsida paigal, segaduses olek · Delinkventne käitumine: puudub süütunne, halb seltskond (kamp), valetamine, põgeneb kodust Pervasiivsed arenguhäired (autism, Aspergeri sündroom) Autism. Epidemioloogia. Usa 40:10 000, inglismaa 16,8 : 10 000. 60%-70% pervasiivsete arengu häiretega jäävad raske puudega ja ei saavuta kunagi iseseiva sotsiaalse toimetuleku taset. Fenotüüp. Sotsiaalne defitsiit, kõne- ja kommunikatsioonihäire ning stereotüüpne ja rigiidne käitumine. Autismispektri häirete uurimine. 1) diagnostiline hindamine üldine meditsiiniline ja neuroloogiline
Eksplitsiidne mälu vs. Implitsiidne mälu. Sotsiaalse kognitsioon • Erinevad eesmärgid: - lihtsustada sotsiaalset maailma, kuna sots. maailm on väga keeruline - enda enesekuvandi (self-image) kaitsmine - kindlus oma otsustes – soov vältida kulukaid tagajärgi või vigu. Me mõtleme kogu aeg sellele Erinevad eesmärgid tingivad erinevad „stiilid“, erineva mõtlemismustri ning käitumise. Kognitiivne komplikatsioon. Aspergeri sündroom- ei mõista emotsioone, puudub võime sotsiaalsetest olukordadest aru saada. „Motiveeritud taktik“ • Inimene kui „motiveeritud taktik“ (Fiske & Taylor, 1991) – kui eesmärk muutub kohandab inimene oma mõtlemismustri vastavalt sellele. Nt. kui hea sõber reedab mind, olen ülikiiresti võimeline muutma oma käitumist • Inimesel on üldiselt kalduvus hoida maailma võimalikult lihtsa ja arusaadavana. • Paindlikkus vs. paindumatus
pidurdumisest või kahjustusest. Spetsiifiliste arenguhäirete kulg on pidev, ilma remissioonide või ägenemisteta. Siia kuuluvad: Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired (ekspressiivse ja retseptiivse kõne häired) Õpivilumuste spetsiifilised häired (lugemishäire, õigekirjahäire, arvutamishäire) Motoorika spetsiifiline arenguhäire Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired Pervasiivsed arenguhäired (lapse autism, Retti sündroom, Aspergeri sündroom jms.) Psühholoogilise arengu muud häired Psühholoogilise arengu täpsustamata häire TAVALISELT LAPSEEAS ALANUD KÄITUMIS- JA TUNDEELU HÄIRED on jälle üsna kirju rühm, kus kriteeriumid kohati üsna hinnangulised (näiteks: ülemäärane kaklemine ja huligaanitsemine, ebatavaliselt intensiivne lahutamiskartus), mistõttu nende operatsionaliseerimisel veel palju tööd ees seisab. Alarühmad on: Hüperkineetilised häired Käitumishäired
piiratud huvid ja käitumismustrid (korduvad) • Põhjus 63.6% kukkumised Gillbergi seisukoht: 1 ja 2 pole eristada vaja oluline: ei teki tähelepanu jaotamist enda ja teiste/ka objektide vahel (N 6-9.k.) Ajutrauma • KF taastumisele prognoos parem 6-9. Kuud pärast traumat (→2-3.a.) Aspergeri sdr. • Üldine IQ taastub kiiremini kui mälufunktsioonid, mis jäävad madalamaks Põhjused? • Halvim psühhosotsiaalne taastumine • Geneetiline: Fra X, XYY – isiksuse muutused • Ajukahjustusest (infektsioon, insult, hüpotüreoidism?), aju arenguanomaaliad
· Levimus 6% kooliõpilastest ÕR seas 8% - 27% koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused) Vaimse arengu mahajäämus · Erinevad tasemed Piirialane IQ 70 79 (84) Kerge IQ 50 69 Mõõdukas IQ 35 - 49 Sügav IQ 20 - 34 Raske alla 20 Diferentseerimata · Sageli geneetiline komponent (peres veel) · Kaasnevad teised häired · Enne 18 eluaastat Pervasiivsed arenguhäired II · Autism, Aspergeri sündroom · Omane sotsiaalse retsiprooksuse häire kommunikatsiooni häire käitumise ja huvide piiratus kaasuvad häired · Algus 30-36 elukuul · Kliiniline pilt sõltub soost, vanusest ja IQ tasemest 46 pole identseid case · Levimus 0,7-116:10 000, P>T (3:1) · Erinevad tekkepõhjuste teooriad Keel ja kommunikatsioon varases eas Tavaarenguga laps: · 2k koogamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
