Põlva Ühisgümnaasium Sandra Rüütli 11.b klass LUGEMIS- JA KIRJUTAMISRASKUSED PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI ALGKLASSIDES Uurimistöö Juhendaja: õp- logopeed E. Palo Põlva 2014 SISUKORD SUMMARY ............................................................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1
kõne ja kirjutamisega. Tänapaeva ühiskonnas on raske ülehinnata lugemisoskuse olulisust. Uuringud (Lukanenok 2009: 11) on näidanud, et lapsed, kes koolieas ei omanda lugemisoskust või omandavad selle puudulikult, ei omanda täielikku lugemisoskust kunagi. Puudulikult omandatud akadeemilised põhioskused kujutavad endast tõsist ohtu hilisemale edasijõudmisele koolis ja tööelus ning sotsialiseerumisele laiemalt. Sellepärast, on vaja rohkem uurida spetsiifilised lugemis- ja kirjutamisraskused. Põhjamaadega võrreldes pole Eestis düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Eesti koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos. Kes on hädas lugemisega, on tavaliselt hädas ka kirjutamisega. Meie ühiskonnas peetakse lugemis- ja kirjutamisraskusi laste, ennekõike koolilaste probleemiks. Siiski on düsleksia ja laiemas mõistes ka õpiraskused tihti elukestev seisund
harvadel juhtudel vasakukäelisi ümber õpetada, isegi kui meetodid on leebemad. Asjatundjad seda ei soovita. Vasakukäelisusel on geneetilised põhjused ning see toob ajus kaasa muid lülitusprobleeme. Ümberõpetamine võib tekitada neurootilisi häireid, aga ka alaväärsustunnet, tagasitõmbumist või tunnet, et ollakse "teistsugune", mitte normaalne. Järjepideva ümberõpetamise tagajärjeks võivad olla ka kroonilised peavalud, keskendumis- ja kõnehäired ning lugemis- või kirjutamisraskused. Nõuanded vanematele Et lapsed õpivad igapäevategevusi imiteerimise teel, püüavad nad liigutusi teha nii nagu paremakäelised eeskujud. Vasakukäelistel ei tule see tihtipeale välja. Seetõttu peaksid paremakäelised vanemad püüdma teha asju, näiteks kingapaela sidumist nii, et vasakukäeline laps sellest aru saaks. Näidake lapsele, et tema käelisus on täiesti normaalne ja eeskätt aktsepteeritav. Isegi
Turner syndrome))- Kromosoomhaigus. Naistel, kellel on karüotüübis vaid üks X- kromosoom (45, X); põhitunnusteks lühike kasv, sugutunnuste alaareng, viljatus. triplo-X-sündroom (ingl. Triple X syndrome)- Kolme X-kromosoomiga (karüotüüp XXX) naised e. ülinaised. Klinefelteri sündroom (ingl. Klinefelter syndrome)- Meestel esinev komplekspatoloogia, põhjuseks liigne X- kromosoom; kromosoomikomplekt 47,XXY. Nähtuse avastas H. Klinefelter. 6. Spetsiifilised arenguhäired. Kõne- ja kirjutamisraskused 1. Lugemisraskused Lugemisraskused (düsleksia): 10%-l lastest Keskkonna mõju vaid 20% QTL aheldus (6.-nda kromosoomi lühike õlg) Geen DCDC2 2. Kõne- ja kirjutamisraskused Kõneraskused: Inimese 7.-ndas kromosoomis FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele Kirjutamisraskused (düsgraafia): Lingvistiline osa ja motoorne osa Kirjaoskamatuseni välja Matemaatilised võimed 1. Päritavus 47% 2. Korrelatsioon: 70% MZ ja 59% DZ 3
koordinaatori poole. 8 HEV juhendi (DfES 2001) järgi vajavad „lapsed, kellel esineb …. spetsiifilisi õpiraskusi, näiteks düsleksiat ... erituge kognitiivsete oskuste arendamiseks ja õppimises edasijõudmiseks. Mõnedel lastel võivad üheaegselt olla sensoorsed ja füüsilised häired ning käitumisraskused ja see tekitab lisavajadusi (7:58). Nagu oli juttu 2. peatükis, on koolipõhiste meetmete algatajaks õpetaja või muu koolitöötaja, kellele õpilase lugemis- ja kirjutamisraskused muret valmistavad ning kellel on õpilase raskuste kohta tõendusmaterjali. Kui lapse edasijõudmine vaatamata õpetajalt saadavale lisa- või eriabile ei parane või paraneb vähe, tuleb kasutusele võtta koolipõhised meetmed. HEV koordinaator ja õpetaja koostavad lapse toetamiseks tegevuskava. Selles etapis võib lapse vajaduste rahuldamiseks kasutada erivahendeid ning vaja võib minna individuaalset tuge. Lisameetmed võivad osutuda vajalikuks, kui vaatamata individualiseeritud
Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused, kehv käekiri. Levimus 3-4%, P>T. Eraldiseisvana haruldane SPETSIIFILINE LUGEMISHÄIRE. Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne lugemis vilumuse arengu häirumine, häiritud loetu mõtte tabamine, sõnade tähenduse mõistmine, lugemise tehniline külg. Anamneesis sageli kõne-keele arenguprobleeme .Levimus koolilaste seas 3-15%, P>T . Sageli kaasnevad kirjutamisraskused, emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired. Üldine õpiedukus langenud (verbaalsuse osakaal). SPETSIIFILINE ARVUTAMISVILUMUSTE HÄIRE. Sageli kaasnevad häired emotsionaalsel tasandil,käitumises ja suhtlemisel. Levimus 6% kooliõpilastest ÕR seas 8% - 27% koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused) PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED Kanneri sündroom early infantile autism kontakti puudumine, endassetõmbumine
sarnase kõlaga sõnad lähevad tähenduselt segi, sõnu hääldatakse valesti, tähed on ebaselged, lugedes vahetavad tähed oma kohti, lugedes võib mõni rida või sõna vahele jääda, reavahetus on raske, read vahetavad oma kohta, lauseid on raske meelde jätta ning korrata, loetu mõistmine on raske, häälega lugemine on vastumeelne, esineb probleeme lugemisele keskendumisega. Kirjutamisraskused e düsgraafia: Arvutamisraskused e düskalkuulia matemaatiliste operatsioonide aluseks olevate üldmõistete tähendusest arusaamise raskused; puudulik arusaamine matemaatilistest oskussõnadest ja märkidest; numbriliste sümbolite mitteäratundmine; raskused tavaliste matemaatiliste tehete sooritamises; raskused arusaamisel, millised numbrid on ülesande lahenduse otsimisel olulised;
ja põhjustab vaimse alaarengu. 62. Duchenne lihasdüstroofia. Progresseeruv lihasnõrkus. Mutatsioon X-kromosoomis (retsessiivne). Sagedus 1:3500 meestel, mehed elavad kuni 20. a. 63. Lugemisraskused. Ehk düsleksia. 10%-l lastest, keskkonna mõju vaid 20%, QTL aheldus (6. kromosoomi lühike õlg), geen DCDC2. 64. Kõneraskused. Inimese 7. kromosoomis. FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele. 65. Kirjutamisraskused. Ehk düsgraafia. Lingvistiline ja motoorne osa. Kirjaoskamatuseni välja. 66. Matemaatilised võimed. Päritavus 47%. Korrelatsioon: 70% MZ ja 59% DZ. Ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud). 67. Ruumiline ettekujutusvõime. Visualiseerimisvõime. Korrelatsioon: 63% MZ ja 41% DZ. Päritavus 46%. 68. Õppimisvõime. Päritavus 53-67%. Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega. 69. Dementsus
paritööd. Paaritöös õpib kumbki oma kaaslaselt. Näiteks võivad võimekamad lapsed õppida, kuidas vähem võimekale õpilasele ülesannet lihtsalt ja arusaadavalt selgitada. 11. Laps, kes ei tööta Klassis on alati olemas õpilane, kes üldse ei taha vabatahtlikult tööd teha. Võib olla, et see on õpiraskustega laps, ta ei saa tunnist aru, tal on puudulik tähelepanuvõime, puudub motivatsioon, on laisk jms. Kui põhjus on selles, et lapsel on kõnelemis- ja kirjutamisraskused, või probleem motoorikaga, siis on vaja võtta ühendust oma kooli erivajaduste spetsialistiga. Oma kogemusest tean, et on sellised lapsed, kes lihtsalt ei taipa, mida ma olen tal palunud teha selle hetkeni, kui ma ei tule tema juurde ja ei hakka temale individuaalselt seletama. Kui ta juba sai aru ülesandest, siis hakkab sellega tegelema probleem, et laps ei tööta, on kadunud. Olen kasutanud oma õpetaja töös veel ühe raamatus mainitud võte selleks, et kaasada last tööle
kehv käekiri · Levimus 3-4%, P>T · Eraldiseisvana haruldane, tavaliselt esinevad kirjutamis/lugemisraskused koos Spetsiifiline lugemishäire · Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine häiritud loetu mõtte tabamine, sõnade tähenduse mõistmine, lugemise tehniline külg · Anamneesis sageli kõne-keele arenguprobleeme · Levimus 3:100-6:100, koolilaste seas 3-15%, P>T · Sageli kaasnevad kirjutamisraskused emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired · Üldine õpiedukus langenud (verbaalsuse osakaal) Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire · Iseloomulikud kahjustused arvutamisvilumuses · Sageli kaasnevad häired emotsionaalsel tasandil käitumises ja suhtlemisel · Levimus 6% kooliõpilastest ÕR seas 8% - 27% koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused) Vaimse arengu mahajäämus
Triple X syndrome)- Kolme X- kromosoomiga (karüotüüp XXX) naised e. ülinaised. Klinefelteri sündroom (ingl. Klinefelter syndrome)- Meestel esinev komplekspatoloogia, põhjuseks liigne X-kromosoom; kromosoomikomplekt 47,XXY. Nähtuse avastas H. Klinefelter. 13. Lugemisraskused Lugemisraskused (düsleksia): 10%-l lastest Keskkonna mõju vaid 20% QTL aheldus (6.-nda kromosoomi lühike õlg) Geen DCDC2 14.Kõne- ja kirjutamisraskused Kõneraskused: Inimese 7.-ndas kromosoomis FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele Kirjutamisraskused (düsgraafia): Lingvistiline osa ja motoorne osa Kirjaoskamatuseni välja 15. Dementsus, Alzheimeri tõbi dementsus (ingl. Dementia)- Nõdrameelsus (raukustõbi). Alzheimeri tõbi (ingl. Alzheimer disease)- Ajurakkude kohatine hukkumine, ajus moodustuvad seniilsuslaigud, areneb nõdrameelsus. 16
o foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused o kehv käekiri Levimus 3-4%, P>T Eraldiseisvana haruldane, tavaliselt esinevad kirjutamis/lugemisraskused koos Spetsiifiline lugemishäire Spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine o häiritud loetu mõtte tabamine, arusaamine sõnade tähendust, lugemistehnika Varases eas kõne-keeleprobleemid Levimus 3:100-6:100, koolilaste seas 3-15%, P>T Sageli kaasnevad o kirjutamisraskused o emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired Üldine õpiedukus langenud Spetsiifiline arvutamisvilumuse häire Iseloomulikud kahjustused arvutamisvilumuses Sageli kaasnevad häired o emotsionaalsel tasandil o käitumises ja suhtlemisel Levimus 6% kooliõpilastest o ÕR seas 8% - 27% o koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused) Käitumis- ja tundeelu häired
kellel aju on välja arenenud pole vaja tugevat dieeti rakendada, sagedus 1:10 000 302. Duchenne lihasdüstroofia: mutatsioon X-kromosoomis, retsessiivne, sageds 1:3500 meestel, eluiga kuni 20 aastat, keskmine IQ 85 303. Lugemisraskused: düsleksia, 10% lastest, keskkonna mõj vaid 20%, QTL aheldus- 6. Kromosoomi lõhike õlg, geen DCDC2 304. Kõnerasksed: inimese 7. Kromosoomis, FoxP2 geen määrab valgu, mis mõjub neuronitele 305. Kirjutamisraskused: düsgraafia, lingvistiline osa ja motoorne osa, kirjaoskamatuseni välja 306. Matemaatilised võimed: päritavus 47%, korrelatsioon 70% MZ ja 59% DZ, ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud) 307. Ruumiline ettekujutus: vanematel korrelatsioon 0,31, järglastel 0,27, adopteeritud vanematel 0,01, adopteeritud järglastel 0,09, MZ 0,6, DZ 0,31 308. Õppimisvõime: päritavus 53-67%, korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega 309
Wilsoni sündroom - 7. kromosoomi pikas õlas deletsioon kus teada 26 geeni olemasolu - 3 aastase lapse tase Angelmani sündroom – mutatsioon tekb munarakus Prader Willi sündroom – mutatsioon tekib spermis 39.Spetsiifilised arenguhäired Lugemisraskused - 10% lastest - Keskkonna mõju vaid 20% - WTL aheldus - Geen DCDC2 Kõneraskused - Inimese 7ndas kromosoomis - FoxP2 geen – määrab valgu mis mõjub Kirjutamisraskused - Lingvistiline osa ja motoorne osa - Kirjaoskamatuseni välja Matemaatilised võimed - Päritavus 47% - Ülegenoomne analüüs – põhigeeni pole leitud Õppimisvõime - Päritavus u 50-60% - Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis, joonistamis ja muusikavõimetega Dementsus - Alzheimer - MID - Ajutraumad, AIDS, Huntingtoni tõbi jne 40.Alzheimeri tõbi
See aitab tal vältida kramplikkust ja ebaõnnestumist. (Meyer, 1998, lk 40) Iga algkooli ja keskkooli õpetaja peaks endale selgeks tegema paremakäelisusele ümberõpetamisega kaasnevaid tagajärgi ja vasaku käega kirjutamisega seotud metoodikat. (Meyer, 1998, lk lk 47) 1.5 Tegevused, mis nõuavad vasakukäelistelt rohkem aega Üldiselt vasakukäeliste puhul valmistab kõige enam raskusi algklassides kirjutama õppimine ning erinevad käsitööga seotud ülesanded. Kirjutamisraskused tulenevad vasakukäeliste laste füsioloogilisest eripärast, sest traditsiooniline kirjutamine ei arvesta vasakukäeliste laste liigutuste sooritamise loomupärasust ja kirjutamise suunda. Vasakukäelised on motoorselt kohmakad ning käelistes tegevustes vajavad individuaalset juhendamist. (Kula, Õpetajateleht, 2007) Üks põhjus, miks kirjatehnika valmistab raskusi on just nimelt see, et kirjutama õpetamisel lähtub õpetaja paremakäeliste kirjutama õpetamise metoodikast
ütluse või teiste sõnadega ning kordused (Bishop, 2004). 1.2. SKAP laste probleemid koolis Alakõne, sealhulgas primaarse alakõne puhul peetakse sageli silmas koolieelikutel esinevaid suulise kõne probleeme, kuid on oluline mõista, et suulise kõne areng on Tekstiloomeoskuse õpetamine 10 eelduseks kirjaliku kõne (lugemine, kirjutamine) arengule koolieas. SKAP lapse puhul on oht, et tema kooliikka jõudes avalduvad lugemis-kirjutamisraskused (Leonard, 1998). Lugemisraskustega laste tüüpilised vead on sarnased nagu algajal lugejal ja kirjutajal (näiteks hääliku ja tähekuju vastavuse leidmine, lugemisel häälikute ühendamine sõnaks ja häälikute pikkuse eristamine). Erinevus seisneb vaid selles, et vaatamata harjutamisele on vead püsivad (Lerkkanen, 2007). Lopatina ja Ivanova (2007) märgivad, et alakõnega (sh primaarse alakõnega) lastel on raskusi foneemide
- Suulise kõne puuded: o kõnepuuded: probleemid sõnumi väljaütlemisega, teiste kõne mõistmine enamasti kahjustatud ei ole. o keelepuuded e süsteemsed kõnepuuded: probleemid on sõnumi moodustamisel kognitiivse ja lingvistilise programmeerimise raskused e tahaks teisele öelda aga ei oska, kahjustatud võib olla ka teiste kõne mõistmine, probleemid ka kirjalikus kõnes. - Kirjaliku kõne puuded: o Lugemisraskused (düsleksia) o Kirjutamisraskused (düsgraafia) Suulises kõnes väga tõsiseid probleeme ei pruugi olla. Kõnepuuded Kõik on tehnilist laadi. Laps teab, mida tahab ähelda, aga ei õnnestu. - Häälduspuuded o düslaalia (ühe või enama hääliku vaeghääldus), kõne kahjustus tehnilist laadi o rinolaalia (häälikute moodustamine on häiritud, kuna õhk väljub/ei välju nina kaudu tavapäraselt), suulaelõhega lapsed, osade häälikute väljaütlemine on häiritud, kõne kahjustus tehnilist laadi
kehv käekiri ·Levimus 3-4%, P>T ·Eraldiseisvana haruldane, tavaliselt esinevad kirjutamis/lugemisraskused koos Spetsiifiline lugemishäire: Spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine. Häiritud loetu mõtte tabamine, arusaamine sõnade tähendust, lugemistehnika. · Varases eas kõne-keeleprobleemid · Levimus 3:100-6:100, koolilaste seas 3-15%, P>T · Sageli kaasnevad 45 kirjutamisraskused emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired · Üldine õpiedukus langenud Spetsiifiline arvutamisvilumuse häire: · Iseloomulikud kahjustused arvutamisvilumuses · Sageli kaasnevad häired emotsionaalsel tasandil käitumises ja suhtlemisel · Levimus 6% kooliõpilastest ÕR seas 8% - 27% koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused) Vaimse arengu mahajäämus · Erinevad tasemed
võtteks peetakse etteütlust. Etteütluseid on aga mitut liiki: harjutav, kontrolliv, grammatilise ülesandega, loominguline etteütlus. Lapse kirjutamisoskusest ülevaate saamiseks kasutatakse diagnoosetteütlust, mis on tavalisest natuke pikem ja sisaldab kindlaid ortogramme. Selle funktsiooniks on välja selgitada teemakohaseid eeloskusi, enne teema käsitlemist ja nn düsgraafiliste vigade välja selgitamine. Diagnoosetteütlused annavad hea ülevaate sellest, kas lapsel ilmnevad kirjutamisraskused. Siiski ei pruugi need anda täpset pilti, vigade üldarv näitab ainult seda, et lapsel on raskused. Etteütlusest aga ei saa piisavat infot näiteks IÕK koostamiseks, just seda konkreetset last abistava materjali ja võtete leidmiseks Lugemisoskuse uurimine: Lugemisoskuse omandamine tähendab nii lugemistehnika omandamist kui ka loetust arusaamist. Elementaarne lugemisoskus koosneb kahest kesksest elemendist: kirjaliku teksti tehnilise lugemise ning tekstist arusaamise oskusest
annaabi.ee 
