Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS......................................................................
kuna sotsiaalpedagoogi töö eeldab suhtlemist ja suhete loomist õpilastega ja õpetajatega koolis, väljaspool kooli lastevanematega ja erinevate organisatsioonidega ja ametitega. Peamised põhjused, millega sotsiaalpedagoogi poole pöördutakse, on õpilase koolikohustuse eiramine või käitumine koolis ja väljaspool kooli. Vahest õpilased ja lapsevanemad pöörduvad sotsiaalpedagoogi poole isiklike muredega, mis üldjuhul puudutavad laste ja lastevanemate suhtlemisprobleeme. Sotsiaalpedagoog peab olema piisavalt pädev ja vastutab kooli õpilaste harimise eest sellistes valdkondades nagu seksuaalkasvatus, kuritegevus, narkomaania, suitsetamine jne. Tema pädevusse kuulub koostöö asutustega ja inimestega, kes saavad selliseid koolitusi läbi viia. Üks mõiste sotsiaalpedagoogikas on jõustamine (empowerment), mis tähendab, et lapses tuleb tekitada huvi õppimise vastu ja soov lõpetada kool. Sotsiaalpedagoogika on tihedalt seotud psühholoogiaja ja sotsiaaltööga
analüüsida sotsiaalpedagoogika teoreetilist ja praktilist olemust. Referaadis antakse ülevaade sotsiaalpedagoogika mõiste sisust ja valdkonnast mida see hõlmab. Lisaks kirjeldatakse ja analüüsitakse erinevaid sotsiaalseid probleeme, mis tuleb ette laste ja noorte asutuses. Lisaks koolis ette tulevatele probleemidele, kirjeldatakse ka lasteaias ning noorte- ja huvikeskustes ette tulevaid sotsiaalseid probleeme. Referaat sisaldab autori arusaamasid rollidest mida täidab sotsiaalpedagoog laste ja noorte asutustes toetudes oma senisele töökogemusele ja kasutatud materjalile. Referaadi autor omab 4-aastast töökogemust noorsootöötajana ja kirjeldab pedagoogilisi meetodeid, tuues näiteks erinevad juhtumid, mis on tulnud ette laste ja noortega noortekeskuses viibides. 3 Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile ühtviisi vastuvõetavat tõlgendust (Hämäläinen 2001,11)
........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2.4 Hinnang psühholoogile ja sotsiaalpedagoogile....................................11 Joonis 9. Kas teie kooli sotsiaalpedagoog on usaldusväärne? ( Haljala Gümnaasium)......................................................................................... 13 Joonis 10. Kas teie kooli sotsiaalpedagoog on usaldusväärne? (Võhma Gümnaasium)......................................................................................... 13 Hea kuulaja (5)....................................................................................... 14
SP praktiline tegevus on treening, osalus ja sotsiaalse elu mõistmine, mitte terapeutilistes teminites, vaid oskuste terminites osaleda erinevates sotsiaalsetes kontekstides ja tulla toime erinevates sotsiaalsetes situatsioonides. Võtmeprintsiibid praktikas: Fookus lapsele kui tervikule Praktiseerija näeb ennast suhetes lapse/noorega. Lapsed ja noored näevad ennast koos, mitte hierarhilistes suhetes Spetsialist pidevalt reflekteerib oma tööd vaagides .... Sotsiaalpedagoog töötab igas vanuses oleva inimesega. Sotsiaalpedagoogilised probleemid Milline Sp-line probleem on tänapäeval kõige akuutsem koolis? Tänapäeva SP küsimused on seotud järgmiste sotsprobleemidega: Sagenenud pereprobleemid ja vanemlus Lastekodude hoolekanne Immigrantide laste probleemid Hooletusjätmisega seotud probleemid Psühosotsiaalse hälbivuse suurenemine koolis Käitumisprobleemide sagenemine
leidmisel Pikapäevarühm sh õpetaja roll Parandusõpe positiivne tagasiside Konsultatsioonid julgustav hoiak Lisarühmad alustada lihtsamatest Individuaalne õppekava ülesannetest Arenguvestlused eri raskusastmega Kõneravi materjal Abiõpetaja kannatlikkus Logopeed karistamise vältimine Sotsiaalpedagoog innustamine Psühholoog Abinõud: Kodu roll lahenduste leidmisel Tähelepanu suunamine lapse õpiraskustele Hingeline lähedus lapsega(eriti arenguhäirega lapse puhul) Soodsa kasvukeskkonna loomine Koostöö kooliga(osalemine koosolekutel jms) Abi koduste tööde tegemisel Psüühiliste/arenguhäirete märkamine Rahulik keskkond kodus(eriti käitumishäiretega lapse puhul)
Õppimine · Iseloomulik on oluline erinevus intellektuaalsete võimete ja potentsiaali ning tegelike saavutuste vahel. · Õpiraskused erinevates õppeainetes · Ebapiisavad põhioskused Segavad õppimist: hajutatud tähelepanu, püsimatus, ei suuda keskenduda, ärevus. Kuidas aidata last? Tugiteenused Eestis · Märkamine · ,,Kiusamisest vabaks" · ,,Imelised aastad" · Juhendmaterjalid · Õppenõustamiskeskused · Logopeed, eripedagoog · Psühholoog · Sotsiaalpedagoog Ennetuse kolmetasandiline käsitlus Välismaal · Eripedagoog, audioloog · Organisatsioonid, mis pakkuvad teraapiat kõne- ja suhtlemisprobleemidega lastele. KIRJANDUS · Integreeritud teenused laste vaimse tervise toetamiseks: ennetus, varajane märkamine ja õigeaegne abi. Kotseptsioon. Sotsiaalministeerium. 2015 https:// www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigus ed_ja_heaolu/int_teenuste_kontseptsioon_laste_vaimse_tervise_toetamiseks_
2. Psüühiliste probleemidega õpilased. 3. Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased. 4. Suhtlemisprobleemidega, sealhulgas pervasiivse häirega õpilased. 5. Puudest tingitud HEV õpilased. Arvestades erivajaduste mitmekülgsust on koolis kaasatud erinevaid spetsialiste. Koolis on loodud tugisüsteem ja korraldatud vastav võrgustikutöö. Koostööd tehakse ka erinevate spetsialistidega väljaspool haridusasutust. Koolis töötab HEV õpilase õppe koordineerija, sotsiaalpedagoog, psühholooog ja õpiabiõpetajad. Erivajaduse väljaselgitamine Kool lähtub individuaalse toetamise põhimõtetest erivajaduse võimalikult varajasest märkamisest, väljaselgitamisest ja kohesest tugiteenuse rakendamisest. Erivajaduse väljaselgitamine toimub kolmel tasandil. I tasand Lapse arengu jälgimine ja kirjeldamine toimub klassitöö tingimustes. Vastavalt vajadusele õpetaja dferentseerib õpetust ja nõustab ning juhendab lapsevanemat. II tasand
e. mis sisaldab kõike, mida vastaja teab 2) Võimete uurimiseks saavad õpetajad kutsestandardile vastava ettevalmistuse korral kasutada võimalust a. last küsitleda b. küsitleda lapsevanemaid c. tekitada olukord, kus laps saab tegevust sooritada nii, et teda abistatakse d. testida last standardiseeritud ja normeeritud testiga e. tekitada olukord, kus laps peab tegevust iseseisvalt sooritama 3) Nõustamiskomisjoni koosseisu kuuluvad teiste hulgas kindlasti a. eripedagoog, logopeed ja sotsiaalpedagoog b. eripedagoog, logopeed ja kliiniline psühholoog c. logopeed, psühhiaater ja sotsiaaltöötaja d. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog e. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaaltöötaja 4) Hindamise objektiks on a. lapse lähima arengu tsoon b. lapse arengukeskkond c. lapse oskuste-teadmiste tase, lähima arengu tsoon ja arengu keskkond d. nii lapse oskuste-teadmiste tase kui ka lapse arengu tsoon e. lapse oskuste-teadmiste tase 5) Rehabilitatsioonimeeskonda EI kuulu a
individuaalse ettevalmistusega. Loodan, et kunagi leiab see ka riigi poolt suuremat tähelepanu ja rahastamist või näiteks kool leiab võimaluse andekatega tegelemiseks. Minu arvates jääb praegu asi suuresti õpetaja alamotiveerituse taha, kuna enamasti teevad õpetajad seda tööd oma vabal ajal ning tasuta. On olemas kümneid võimalusi, kuidas haridusliku erivajadusega last toetada ja aidata. Moodustada tugigrupid, kuhu kuuluvad näiteks direktor, logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog ja ka kooliarst. Koostatakse tegevusplaan, mille toimimist jälgitakse ja vajadusel korrigeeritakse. Samuti psühholoogiline abi õpiraskustega lastele; sotsiaalpedagoogiline nõustamine; logopeediline abi; meditsiiniline abi kroonilisi haigusi põdevatele lastele; parandusõpe; koduõpe lastele, kellel ei ole võimalik haiguse tõttu koolis käia. Samuti on võimalik koostada individuaalne õppekava, et luua
otsusele, et laps tuleb panna tasandusklassi. Leian, et Eestis on paljudes koolides õpilasi ühes klassis liiga palju. Algklassides püüavad mudilased igal võimalusel õpetaja tähelepanu. Mõnedel õnnestub see aga halvemini kui teistel ja lõpuks nad jäävadki tahaplaanile. On selge, et õpetaja ei suuda kolmekümnele õpilasele võrdselt tähelepanu jagada ja neid märgata. Seega võibki juhtuda, et probleemid jäävad leidamata ja jõuavad süveneda. Samuti puudub enamustes koolides sotsiaalpedagoog, kes pidevalt tegeleks probleemsete lastega ja püüaks leida just neile sobivat lahendust.
Suitsetamine noorte seas ja selle kahjulik mõju tervisele Loovtöö Emeriin Tarto ja Henri Tiit Tartu Tamme Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Sotsiaalpedagoog Liina Lüüs Sissejuhatus · Loovtöö teemaks valisin suitsetamine noorte seas ja selle kahjulik mõju tervisele sellepärast, et kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. · Kuna tundub, et sellel teemal räägitakse vähe, pidasin oluliseks uurida kuidas suhtutakse
Miks noormees seda tegi? Minu arvates sai nooruk idee filmist, sest ta oli uus seal koolis ja tundis end tõrjutuna nagu ka linateose üht peategelast, Joosepit, tõrjuti koolis. 18.aprillil avaldati internetileheküljel www.paber.ekspress.ee artikkel ,,Lapsed matkisid Ilmar Raagi filmist nähtud seksuaalvägivalda". Koolis toimus filmi ühisvaatamine, kuid Ilmar Raag sinna ei jõudnud, et endapoolne kommentaar öelda. Tema asemel tegi seda kooli sotsiaalpedagoog. Paar päeva hiljem sundisid 13-aastased poisid kaht esimese klassi poissi neid seksuaalselt rahuldama. Kui asi päevavalgele tuli ja direktor küsis, et miks nad seda tegid, siis poisid vastasid, et filmis oli nii. Minu arvates on Ilmar Raag jätnud oma filmi natuke poolikuks. Filmi lõpus võiks olla kasvõi lühidalt näidatud , mis saab kui selliselt teisi inimesi kohelda. Siis lapsed saaksid aru, mis tagajärjed sellistel tegudel on ja ei matkiks kõike, mida filmis näevad
Õpiraskustes lapse õpetamine võib olla keeruline, sest omandamisvõime on kõikuv. Veel võib olla ta kartlik ning koguni tunda koolihirmu ning peljata suhtlemist kaaslastega. Õpiraskustes oleval lapsel on raske minna üle ühelt tegevuselt teisele ning sageli ei mõista laps, mida ta tegema peab. Kui erivajadustega laps õpib tavalise õppekava järgi tavakoolis, siis vajab laps kindlasti lisatuge. Selleks võib olla sotsiaalpedagoog, eripedagoog, logopeed või psühholoog. Mina kui haridusliku erivajadustega laste õpetajana pean märkama iga last, kes õppetöös muudatusi või kohandusi vajab. Olgu selleks siis laps, kellel on üliandekus, käitumishäire, õpiraskus, puude või kehv terviseseisund ning ka õpilane, kes on pikka aega õppest eemal olnud. Mul küll puudvad kogemused hariduslike erivajadustega lastega, kuid enda hinnangul tuleksin toime seesuguste lastega
koolist väljaarvamine (direktori käskkiri) §4. Nõustamine Õppevõlgnevuste tekkimisel vesteldakse õpilasega ja sõlmitakse individuaalsed kokkulepped. Õpiraskuse korral saab õpilane ainealast konsultatsiooni. Kokkulepete alusel on võimalik teha järeltöid ainetes, milles on võlgnevus. Igas üldaines saab õpilane soovi korral individuaalset õpiabi. Konfliktide ja probleemide lahendamiseks kutsutakse kokku nõustamiskomisjon (kuuluvad õppealajuhataja, sotsiaalpedagoog ja õpetaja). MUUD KOOLIELU REGULEERIVAD KOKKULEPPED 1. Õpilaskodus elamist reguleerib õpilaskodu sisekorraeeskiri. Õpilaskodu üür kinnitatakse direktori käskkirjaga igaks õppeaastaks eraldi. 2. Praktiline õpe töökodades, õppeköögis, raamatukogus ja arvutiklassides korraldatakse vastavalt sisekorra juhendile ja kodukorrale, mille on kinnitanud direktor. 3. Väljaspool õppetööd on lubatud viibida kooli ruumides õpilasürituste ajal ja
olemuse, et seejärel leida õpilast toetavad lahendused, mille rakendamisse panustavad ühiselt kõik osapooled. HEV õpilaste toimetulekut koolis saab toetada mitmel viisil: • Toetades õpilase õpet tavaklassis, rakendades abiõpetajat vm toetavat personali. • Viies osaliselt õpet läbi ajutiselt või püsivalt rühmades (nt õpiabi- või tasemerühmad) või individuaalselt. • Osutades tugispetsialistide (eri- ja sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog) teenuseid. • Moodustades eriklasse erivajadustega õpilastele. KIP - kerge intellektipuudega lapsed. Kohandused õppe sisus: Järgida tuleb riiklikku õppekava ning püsida vastava klassi kindla aine raamides. Teema käsitluse sügavus. Peateemad jäävad samas. Alateemade seas võiks jätta mõned vahele, muuta järjekorda või teha hoopis järgmisel aastal.
teadmiste ning · Suunab õppijaid ennast analüüsima, et tahteliste omaduste neil kujuneks positiivne enesehinnang arengut, loovat ja adekvaatne minapilt. eneseväljendust. · Teeb koostööd õppeasutuse siseste ning väliste tugisüsteemidega · Õppija arengu (logopeed, sotsiaalpedagoog, karjääri- hindamine ja ja õppenõustamiskeskused), aidates hindamisest õppijal ületada õpi-, käitumis- ja teavitamine on kodusest kasvukeskkonnast tingitud kooskõlas kooli sotsiaalseid raskusi. kodukorras sätestatud · Annab õppijatele järjepidevalt nende hindamise korraldusest
2 poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas." (RT I 2010, 41, 240.) Niisiis nende õpilaste hulka kuuluvad nii eriandekusega kui õpiraskustega lapsed, samuti puudega lapsed ning tundeelu- ja käitumishäiretega lapsed. Erivajadusega laps vajab tavalise õppekava omandamiseks tavakoolis lisatuge. Selleks võib olla logopeed, psühholoog, eripedagoog, sotsiaalpedagoog. Mõni õpilane peab saama õppida kas õpiabirühmas, toimetuleku või õpiraskustega klassis, või jääma hoopis koduõppele. Uuendustena on loodud koolides väikeklasse ning kasutatakse ka üksühele õpet. Vajadusel tuleb õpilase jaoks muuta õppekava. Tõenäoliselt ongi õpetajatele igapäevaseks väljakutseks just õpilaste käitumine tunnis. Õpilastel võib esineda korrarikkumisi, raskusi õppetööle keskendumisega, aga samuti võib tekkida konflikte vahetundides kaaslastega.
Seetõttu ei ole ka pere sissetulek eriti suur ning nad on vähekindlustatud, kuid maja on siiski puhas ja korras ning ühelgi pereliikmel ei ole diagnoositud olulisi terviseprobleeme. Mart on pere vanim laps, seega abistab ta tihti vanemaid kodustes töödes ning valvab nooremate õdede ja vendade järgi. Pere ei ela jõukuses, kuid on üksteist aidates ning kõvasti tööd tehes saadakse hakkama. Kehtna põhikool on keskmise suurusega maakool, kus õpib umbes 130 last. Koolis töötab sotsiaalpedagoog ning eripedagoog, kes lisaks on põhitööle tegelevad ka ennetus ja teavitustööga, samuti viivad klassides läbi erinevaid tervise ja käitumisega seotud loenguid ning praktikaid. Koolis on samuti „Ei kiusamisele“ programm, mille raames lapsed õpivad üksteistega arvestama ning et tutvuvad erinevate häiretega, mis tõttu võivad kaaslased vahest veidi teistmoodi käituda ( Kehtna põhikool, 2015). 2. Hüpoteesid
Teavitatakse vanemaid, kutsutakse vanemad kooli. 44 9 28 Õpilase käitumishinnet alandatakse. 24 15 42 Määratakse käskkiri. 24 9 48 Õpilane saab kirjaliku märkuse. 37 9 35 Õpilane jäetakse peale tunde. 3 40 38 Õpilasega räägib klassijuhataja ja kooli sotsiaalpedagoog. 40 13 29 Õpilane seletab tegu direktorile, õppealajuhatajale. 52 5 24 Õpilasele määratakse tugiisik. 0 36 45 Õpilane suunatakse tegevusse (nõustamine, vabaaja 6 31 44 tegevused jms.), mis aitaks tal suitsetamisest loobuda. 14 KOKKUVÕTE
Sotsiaalpedagoogika nimi on rohkem tuntud Lääne-Euroopas ja endistes nõukogude ploki riikides ja koolisotsiaaltöötaja Ameerika Ühendriikides.Malcolm Payne'i arvates sotsiaalpedagoogikas on tähtsamal kohal just õpetamine,mitte terapeutiline lähenemine.Eesti teadlased on sõnastanud sotsiaalpedagoogika tegevuseks, kus sotsiaalseid probleeme lahendatakse pedagoogiliste põhimõtete järgi (Leino 1998; Kraav ja Kõiv 2001).Niisiis sotsiaalpedagoog tegeleb kitsamalt,nimelt eelkõige lapsega.Nende töö põhimõtteks on ,et laps on see keda peab abistama,et koolielu võimalikult probleemivaba oleks.Koolisotsiaaltöötaja vaatab asju laiemalt.Tema kliendiks peale lapse on ka veel koolikeskkond,õpetajad,lapsevanemad jne.-kõik osapooled,kes interaktsioonis üksteisega loovad nii öelda koolielu,mis mõnedel juhtudel on turvaline ja lapse arengut soodustav ,teistel aga toimib vastupidiselt
Millised sisemised tegurid takistavad konsulteerimist spetsialistiga? Õpetajate puhul on need tavaliselt seotud motivatsiooniga (mis ma rabelen, niikuinii ei muutu midagi...), enesetõhususega (usuga enda võimetesse - kas ma ikka suudan olla nt nõustamises võrdväärne partner?), isiklike põhjustega (kui lugu on isiklikult liiga haavav, tekivad eetilised küsimused jne). Kes siis peaks õpetaja toetamisega tegelema? Kindlasti koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, õppealajuhataja, mentorõpetajad kooli tasandil, vastava ala spetsialistid õppenõustamiskeskustes ja haridusjuhid haridusametis eriküsimustes. Mina olen üsna ühesel seisukohal, et iga õpetaja peab tänapäeval olema kursis lastekaitse ja sotsiaaltööga ning jälgima pidevaid arenguid ja muutusi selles valdkonnas, rääkimata haridusjuhtidest. Elame muutuvas maailmas, tehnoloogia ajastus kus inimese roll taandub pidevalt
Rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvad Eesti Vabariigis aastal 2007 järgmised spetsialistid: Arst; Eripedagoog; Füsioterapeut; Logopeed; Meditsiiniõde; Psühholoog; Sotsiaaltöötaja; Tegevusterapeut. Nõustamiskomisjon tuleb kokku, kui piirkonnas on laps, kes võib vajada hariduslikku soovitust, mida haridusasutusel ei ole võimalik ilma nõustamiskomisjoni otsuseta rakendada ning kui komisjonile on esitatud taotlus. Maakonna nõustamiskomisjon: eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog või sotsiaaltöötaja Üleriigiline nõustamiskomisjon: eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog või sotsiaaltöötaja, Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja. Nõustamiskomisjon lähtub lapse parimatest huvidest ja juhindub Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, lapse hariduslikest vajadustest ja SA Innove Õppenõustamisteenuste korraldamise töökorrast. Nõustamiskomisjoni sihtrühm on hariduslike ja arenguliste erivajadustega lapsed, lapse perekonnaliikmed.
kujutab endast sotsiaalpedagoogi kutse. 2001. a ilmus eesti keeles Hämäläineni käsiraamat „Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse“- tegemist on esimese eestikeelse süsteemse ülevaatega saksa sotsiaalpedagoogika arenguloost 7. Kes on sotsiaalpedagoogika tuntumad teoreetikud? Maalimas? Eestis? Sotsiaalpedagoogika teoreetikuteks Saksamaal pärast II maailmasõda- kasvatusteadlane Klaus Mollenhauer ning sotsiaalpedagoog Hans Thiersch. Hispaanias on teoreetikuteks Jose Maria Quintana Cabanas ja Antoni Petrus. Sotsiaalpedagoogika teooria problemaatikat on Eestis käsitlenud Inger Kraav, Mare Leino, Rain Mikser 8. Kuidas käsitles sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika suhet R. Merten? H. Tugger?) Heinrich Tuggeri järgi saab sotsiaalpedagoogika ja sotsiaaltöö mõiste suhetes eristada nelja põhikäsitlust: Identsus – sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika on oma eesmärkide ja meetodite poolest
Mina olen ka õpilastelt tagasisidet küsinud, näiteks ülemöödunud aastal oli kiusamisjuhtum, nüüd ma ikka küsin, et kuidas on, ja olen saanud vastuseks, et enam ei kiusata. Tähtis on abi küsida. Põhiline kiusamisviis on tõrjumine, ja mõnel lapsel ei ole sõpru. See on kurb. Maret Aardam Orissaare gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Mind see arv väga ei üllatanud, ma arvan, et tänapäeva laps on hästi tundlik ja hästi haavatav. Varem nad lihtsalt ehk ei rääkinud nendest asjadest. Aga kui on selline anonüümne küsitlus, siis nad panevad tunde järgi kirja. Milles see kiusamine tegelikult seisneb, on tegelikult sõnad, halvad sõnad, mida õpetaja ei pruugigi märgata. Aga kui laste seas ringi käid, siis saad aru, et nad suhtlevad väga inetult üksteisega. Nad ütlevad nii pahasti
2. üldreaktsioonid - palavik >40°C, 48 tunni jooksul - hüpotoonilis-hüporeaktiivne episood - üle kolme tunni kestev nutt - liigeskaebused kestusega >24 tunni - trombotsütopeenia - krambid, entsefalopaatia - entsefaliit, meningiit - anafülaksia, neuroloogilised nähud 38. Nimeta koolitervishoiu tegevusvaldkonnad. Terviseedendus, haiguste ennetamine, tervise järelvalve, esmane abi ja esmaabi 39.Kes kuuluvad kooli tervisemeeskonda? Kooliõde, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog, logopeed, õpetaja, õpilane, lapsevanem, ÕOV, kooli hoolekogu, kooli tervisenõukogu. 40. Milliste tervisedenduslike valdkondadega tegeleb kooliõde? 1,3,7,11 klass tervisekontrollid. Haiguseid ei ravi, suunab perearstile. 41. Milliste haiguste ennetamisega tegeleb kooliõde? Südame ja veresoonkonnahaiguste ennetamine, rühihäirete tugi ja liikumishaiguste ennetamine, söömishäirete ennetamine ja ülekaalulisuse vähendamine, hambakaariese
keskkonda (kas lapsel on voodi, hooldusvahendid, mänguvahendid).14 Lasteaias käivate laste puhul peaks olema märkajaks lasteaia õpetaja või teised töötajad, kes lapsega päeva jooksul kokku puutuvad. Tähelepanelik õpetaja paneb tähele muutusi lapse olekus, käitumises ning ka vanemate ja laste vahelisi suhteid, kui last lasteaeda tuuakse või talle järgi tullakse. Koolilapse puhul peaks võimaliku väärkohtlemise tunnuseid märkama õpetaja, kooliõde ja ka sotsiaalpedagoog või psühholoog. Haiglates on lapse ja ta vanematega kokku puutuvad meditsiinitöötajad need, kes peaks märkama väärkohtlemisele omast suhtlust või käitumist.15 Lisaks eelnevatele töötajatele tuleks eraldi välja tuua ka sotsiaaltöötaja töö väärkohtlemise märkamisel. Sotsiaaltöötajal on informatsiooni, kas teatud perega on eelnevalt olnud probleeme või kokkupuuteid sotsiaalvaldkonnas. Sotsiaaltöötajal on õigus külastada kodu
distsipliin, mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine ning võrdse stardikapitali andmine. Oluline on ka ennetustöö, et probleemi üldse ei tekikski. Sotsiaalpedagoogika pakub sotsiaalsete probleemide tekkele ja dünaamikale teoreetilise raamistuse ja tõlgenduse ning loob strateegiaid nende pidurdamiseks ja leevendamiseks. Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli. Teadusalana omab sotsiaalpedagoogika põhimõisteid, uurimisobjekte, probleeme, kasutab teaduslikke uurimismeetodeid jne. Sotsiaalpedagoogika algusaastatel iseloomustas seda idealism, mitte teaduslikkus. Sotsiaalpedagoogika eesmärgiks: on vältida ja leevendada sotsiaalset tõrjutust; toetada tõrjutute või tõrjutuse ohus olevaid indiviide. Sotsiaalne tõrjutus ehk eksklusioon on seisund, mis tekib kui indiviidi põhivajadused on jäänud rahuldamata
2 neist elavad kooli õpilaskodus ja 1 käib kodus iga päev. Koolis lapsed saavad erinevad teraapiad näiteks muusikateraapia. Koolis lapsed käivad ujumas. Toetussüsteem Porkuni koolis: Individuaalne õppekava Õppiabigruppid õpirakustega õpilastele Kõneravi Pikapäevarühmad Koduõpe Väikeklassid Õpilaskodu 20 õpilast kogu koolist käivad iga päev koju. Kool pakub ka koolibussi, kus on 17 kohti. Koolis töötab 3 logopeedi, sotsiaalpedagoog, on ka füsioteraapia ja peab olema veel psühholoog aga hetkel ei ole. Koolis töötavad õpetajate abid. Kui on vaja kasvatajal on ka abi. On olemas muidugi ka õpetajad, koristajad, kokad jne. Lapsed elavad õpilaskodus ainult tööpäevadel ja reedel lähevad koju. Koolis õpivad lapsed ka Ida-Virumaalt. Lapse kooli tulek ei ole lihtne asi. Esiteks, et laps sai kooli peab olema kirjalik vanema avaldus
Hoolitsemine ja heaolu Kaasamine palju seotud erivajadustega õpilastega, tegelikkuses termini taust laiem kõik lapsed on võrdsed, peavad olema kaasatud, tundma, et kuuluvad kuskile Sotsialiseerimine et indiviid saaks hakkama teiste seas; sellega aitab lapsel mõista seda, kuidas õigesti käituda Akadeemiline toetamine kui koolis eripedagoog v nt HEV kordinaator, siis see jääks nende valdkonda. Sotsiaalpedagoog aga arvestab nt puudumisel ka kooliväliseid põhjusi. Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli. Kasvatamine, sotsiliseerimine, hoolitsemine. Ühiskond või indiviid? Karl Mager (1810-1858) uuris individuaal-, kollektiiv- ja sotsiaalpedagoogika vahelisi suhteid. - Sotsiaalpedagoogika tähendas eelkõige alternatiivi individuaalpedagoogikale.
neiut mürgistusnähtudega koos Võru haiglasse. Ajalehe teatel ei olnud tüdrukute sissevõetud annused ega nende tervislik seisund eluohtlik ja nad pääsesid varsti haiglast koju. Koolidirektor kinnitas, et tüdrukute enesetapukatse oli seotud koolikiusamisega. Et intsident juhtus vahetult enne eelmisel nädalal olnud koolivaheajal, jäi selle põhjuste selgitamine direktori sõnul paljus sel nädalal alanud kooliaega. «Nii palju me teame, kui nüüd kahe päevaga on meie sotsiaalpedagoog ja psühholoog laste käest järele uurinud,» ütles direktor, kelle hinnangul võis tüdrukuid viia äärmusliku teoni pigem soov saada kaaslaste tähelepanu. Esialgsetel andmetel võib sündmuse initsiaatoriks pidada alles sel kooliaastal gümnaasiumi õppima tulnud tüdrukut, kes on varemgi sellise teoga hakkama saanud ja kes saatuslikul päeval oli kaks teist kiusamise ohvrit enda juurde kutsunud. «Me küll uurisime tema (uue õpilase toim
Lapsevanema otsus on, kas vanem annab infot oma lapse kohta edasi lasteaiale w mitte. Seega 3- tasandi täitmine sõltuv suuresti lapsevanemast. Koolis on ÕPILASE individuaalsuse kaart. Samuti on 3 tasandit. Essa tasand: üldandmed õpilase kohta, Kõigi laste kohta täidetakse see kaart, ja ülevaade kõigist olulistest valdkondadest, mida õps, mida vanem, mida laps endast arvab. Teisel tasemel saab küsida psühholoogide abi + teiste spetsialistide arvamus jne (nt sotsiaalpedagoog). KUI dokument on koostatud, see kaaert, siis kõik asjaosalised panevad oma allkirja sinna, kuupäeva ka. KOOLIvalmiduskaart: *(lasteaiaõpetajad peavad selle vanematele edastama lasteaiaviimasel aastal enne kooli. Vanem võiks selle siis kooli viia, aga ei pea.) Ehk vanem edastab selle kooli, kui tahab. · mõeldud toetamaks sujuvat üleminekut lasteaiast kooli. · Vorm leptakse kokku lasteasutuse tasandil ja juhendi olemas HMT kodulehel KOOLOVALMIDUSKAART ON AINUKE KOHUSTUSLIK ASI
asjakohasele abile on seni põhjendamatult vähe tähelepanu pööratud ning nende esinemissagedust oluliselt alahinnatud. Euroopa riikide andmetel esineb 10–20% noorukitest üks või mitu vaimse tervise või käitumisprobleemi (Heidmets jt 2009: 156). Et teismeliseiga on tundlik aeg, mil suureneb enesevigastuse ja suitsiidirisk, peavad olema kättesaadavad vastavad noortesõbralikud nõustamisteenused (psühholoog, sotsiaalpedagoog, tervishoiutöötaja). Laura-Liisa Heidmets jt uurijad leidsid, et depressiivsusele viitavat seisundit on kogenud 25% 7.–9. klassi uuritavatest poistest ja 33% sama vanuserühma tüdrukutest. Samas toovad uurijad välja seosed riskiva seksuaalkäitumise, depressiivsuse, suitsidaalse mõtlemise, tahtliku enesevigastamise ja suitsiidikatse sooritamise vahel (Heidmets jt 2009: 160). 10% Tallinna koolide 8. klasside õpilastest, keda valdab pidevalt või
Põhirühmad on : hinnangud, testid ja ankeedid, õpilaste tööde ja tegevuste analüüs. Lisarühma kuuluvad õpiedukuse analüüs ja mitmesuguste õppetööks vajalike oskuste kindlaksmääramine (Unt 2005: 52). Hinnang on meetod, mille puhul erinevad isikud väljendavad oma arvamusi lapse võimete kohta. Need inimesed võivad olla klassijuhataja, kõik õpetajad nii koolis kui lasteaias, koolijuhid, lapsevanemad, ringijuhid, koolikaaslased, arst, psühholoog, sotsiaalpedagoog kõik, kes lapsega kokku puutuvad. Sellele lisandub lapse enesehinnang see, mida ta ise oma võimetest arvab. Hinnangu aluseks on lapse tundmaõppimise klassikalised meetodid vaatlus ja mitmesugused küsitlused. Vaatlus igapäevases koolipraktikas hõlmab õpilase käitumise jälgimist ning selle põhjal järelduse tegemist. Vaatluse kõige suuremaks puuduseks on tunnistatud tema subjektiivsust, sest hinnangud olenevad vaatleja isiksuseomadustest; nii võivad
see peab kohe lõppema. Selline sekkumine vajab suurt julgust. (Lasteombudsman, 2014) 2.Kui tunned, et sa ise ei saa kiusajale vastu astuda, räägi kiusamisest mõnele täiskasvanule. Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine, vaid enda ja teiste õiguste eest seismine! Igaühel on õigus turvatundele ja eneseväärikusele nii koolis kui ka väljaspool kooli. Kõige paremini saavad sind aidata õpetaja, koolipsühholoog või sotsiaalpedagoog. Koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid on õppinud kiusamisjuhtumeid lahendama. Kui sa näed kiusamist internetis, võid sellest rääkida veebikonstaablile, kelle ülesanne on aidata lastel ja noortel internetis turvaliselt tegutseda. (Lasteombudsman, 2014) 3.Võimalusel anna kiusamise ohvrile märku, et sa ei pea tema kiusamist õigeks ja tahad teda aidata. Ka väike julgustav lause või sõbralik noogutus võib kannatajale väga palju tähendada.
lõputööde komisjon sisu tugevusele vaatamata töö tagasi lükata ja nõuda selle vormistusnõuetega kooskõlla viimist. 1.5. Lõputöö autor ja juhendaja Töö autor on õppija, kes teostab uurimuse või praktilise töö ning paneb selle nõuetekohases vormistuses ja keeles kirja. Töö autor otsib endale juhendaja. Lõputöö juhendaja on TTG töötaja (nt direktor, õppejuht, õpetaja, sotsiaalpedagoog), lisaks kooli töötajale võib kaasata juhendaja väljastpoolt kooli. 1.5.1. Töö autori ülesanded Töö autor valib töö teema ja otsib endale juhendaja; teeb koostööd juhendajaga igas etapis ja arvestab tema nõuandeid; esitab õigel ajal oma töö teema kinnitamiseks avalduse (vt punkti 2.1.3); järgib ajakava ja annab perioodiliselt juhendajale aru töö käigust; kirjutab töö teostamisega paralleelselt ka kirjalikku osa;
Et arengus hälbeid märgata, on vajalik ettekujutus sellest, mis on normaalne. 2. Lapse arengutaseme ja tema kasvukeskkonna hindamine Probleemi täpsustamine. Hindamise eesmärgiks on hälvete olemuse ja ulatuse välja selgitamine, et põhjendada sekkumise vajadust. Põhjuseks teada saada, mida on vaja arendamises ja õpetamises teisiti teha. Hindaja võib olla haridustöötaja (lasteaia ja kooli õpetajad, logopeed, eripedagoog, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, huviringide õpetajad), meditsiinisüsteemi töötaja (eriarst, kliiniline lapsepsühholoog, kliiniline logopeed), sotsiaalhoolekande töötaja (valla/linna sotsiaaltöötaja kes hindab keskkonda, rehabilitatsioonimeeskond). 3. Lapsevanemate ja õpetajate nõustamine erivajadusega lapse arengu toetamiseks Nõustamist vajavad eelkõige lapsevanemad, kes kannavad lapse eest vastutust. Seda nii õppimisvõimaluste kui probleemi osas. Hindamise käigus saadav info tuleb lapsevanemale
annaabi.ee 
