Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.......................................................................
kuna sotsiaalpedagoogi töö eeldab suhtlemist ja suhete loomist õpilastega ja õpetajatega koolis, väljaspool kooli lastevanematega ja erinevate organisatsioonidega ja ametitega. Peamised põhjused, millega sotsiaalpedagoogi poole pöördutakse, on õpilase koolikohustuse eiramine või käitumine koolis ja väljaspool kooli. Vahest õpilased ja lapsevanemad pöörduvad sotsiaalpedagoogi poole isiklike muredega, mis üldjuhul puudutavad laste ja lastevanemate suhtlemisprobleeme. Sotsiaalpedagoog peab olema piisavalt pädev ja vastutab kooli õpilaste harimise eest sellistes valdkondades nagu seksuaalkasvatus, kuritegevus, narkomaania, suitsetamine jne. Tema pädevusse kuulub koostöö asutustega ja inimestega, kes saavad selliseid koolitusi läbi viia. Üks mõiste sotsiaalpedagoogikas on jõustamine (empowerment), mis tähendab, et lapses tuleb tekitada huvi õppimise vastu ja soov lõpetada kool. Sotsiaalpedagoogika on tihedalt seotud psühholoogiaja ja sotsiaaltööga
analüüsida sotsiaalpedagoogika teoreetilist ja praktilist olemust. Referaadis antakse ülevaade sotsiaalpedagoogika mõiste sisust ja valdkonnast mida see hõlmab. Lisaks kirjeldatakse ja analüüsitakse erinevaid sotsiaalseid probleeme, mis tuleb ette laste ja noorte asutuses. Lisaks koolis ette tulevatele probleemidele, kirjeldatakse ka lasteaias ning noorte- ja huvikeskustes ette tulevaid sotsiaalseid probleeme. Referaat sisaldab autori arusaamasid rollidest mida täidab sotsiaalpedagoog laste ja noorte asutustes toetudes oma senisele töökogemusele ja kasutatud materjalile. Referaadi autor omab 4-aastast töökogemust noorsootöötajana ja kirjeldab pedagoogilisi meetodeid, tuues näiteks erinevad juhtumid, mis on tulnud ette laste ja noortega noortekeskuses viibides. 3 Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile ühtviisi vastuvõetavat tõlgendust (Hämäläinen 2001,11)
........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2.4 Hinnang psühholoogile ja sotsiaalpedagoogile....................................11 Joonis 9. Kas teie kooli sotsiaalpedagoog on usaldusväärne? ( Haljala Gümnaasium)......................................................................................... 13 Joonis 10. Kas teie kooli sotsiaalpedagoog on usaldusväärne? (Võhma Gümnaasium)......................................................................................... 13 Hea kuulaja (5)....................................................................................... 14
1. Dualistlik (kui alustatakse tööd on kaks vaatenurka). 2. Mitmene: edasi saab teist eklektik või integraal. 3. Relativistlik. 4. Pühendunud (ollakse viimaks). Kui praktikat tähtsustatakse üle, muutub see harjumuspärseks ja me ei õpi uusi lähenemise. Kui me reflekteerime praktikat saame küsida, mis teeb praktika heaks läbi teooria ja praktika. Sotsiaalpedagoogi ees on selline probleem, millele on palju lahendusi ja lähtub kliendist. Erinevad perspektiivid. Sotsiaalpedagoog vaatab haridust läbi sotsiaalsete prillide sotsiaalne reaalsus läbi hariduse. Uurimisparadigma võib olla kvalitatiivne või kvantitatiivne. Pole valmis lahendusi sotsiaalpedagoogilistele probleemidele . Perspektiivi võtmine-teooriad: 1. Teadvustatud perspektiivi arendamine 2. Perspektiivi säitilitamine 3. Võime muuta perspektiivi. Perspektiivide korrastamine on pidev metategevus igapäevaelus SP. Sotsiaalpedagoogiline sekkumine: on oma iseloomuliselt pedagoogilised
Millest on tingitud õpilaste erinevused ja õpiraskused? Psüühiline(taju, mõtlemine, tundeelu) Psühholoogiline(motivatsioon, orienteeritus edule,õpistrateegiad) Käitumuslik(hüperaktiivsus, tähelepanuhäire) Haiguslik sündroom/puue(sh arengupeetus, nägemis- ja kuulmispuue, autism) Kõnearengu mahajäämus Kool(õpetaja kompetentsus, suhted kaaslastega) Perekond(kodused probleemid, kasvatusstiil) Abinõud: Kooli roll lahenduste leidmisel Pikapäevarühm sh õpetaja roll Parandusõpe positiivne tagasiside Konsultatsioonid julgustav hoiak Lisarühmad alustada lihtsamatest Individuaalne õppekava ülesannetest Arenguvestlused eri raskusastmega Kõneravi materjal Abiõpetaja kannatlikkus Logopeed karistamise vältimine Sotsiaalpedagoog ...
Õppimine · Iseloomulik on oluline erinevus intellektuaalsete võimete ja potentsiaali ning tegelike saavutuste vahel. · Õpiraskused erinevates õppeainetes · Ebapiisavad põhioskused Segavad õppimist: hajutatud tähelepanu, püsimatus, ei suuda keskenduda, ärevus. Kuidas aidata last? Tugiteenused Eestis · Märkamine · ,,Kiusamisest vabaks" · ,,Imelised aastad" · Juhendmaterjalid · Õppenõustamiskeskused · Logopeed, eripedagoog · Psühholoog · Sotsiaalpedagoog Ennetuse kolmetasandiline käsitlus Välismaal · Eripedagoog, audioloog · Organisatsioonid, mis pakkuvad teraapiat kõne- ja suhtlemisprobleemidega lastele. KIRJANDUS · Integreeritud teenused laste vaimse tervise toetamiseks: ennetus, varajane märkamine ja õigeaegne abi. Kotseptsioon. Sotsiaalministeerium. 2015 https:// www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigus ed_ja_heaolu/int_teenuste_kontseptsioon_laste_vaimse_tervise_toetamiseks_
Erivajadusega laste toetamine Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis Tallinna Kuristiku Gümnaasium järgib kvaliteetse üldhariduse kõigile kättesaadavuse printsiipi. Sõltumata sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost või hariduslikust erivajadusest. Arvestab õpilaste vajadusi ning huve kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis õppivatest õpilastest on 20% eesti keelest erineva emakeele ja kodukeelega. Lisaks õpivad TKG-s väga erineva materiaalse olukorra ja sotsiaalse taustaga õpilased. Samuti erineva haridusliku erivajadusega õpilased: 1. Üldiste ainealaste raskustega õpilased . 2. Psüühiliste probleemidega õpilased. 3. Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased. 4. Suhtlemisprobleemidega, sealhulgas pervasiivse häirega õpilased. 5. Puudest tingitud HEV õpilased. Arvestades eriv...
e. mis sisaldab kõike, mida vastaja teab 2) Võimete uurimiseks saavad õpetajad kutsestandardile vastava ettevalmistuse korral kasutada võimalust a. last küsitleda b. küsitleda lapsevanemaid c. tekitada olukord, kus laps saab tegevust sooritada nii, et teda abistatakse d. testida last standardiseeritud ja normeeritud testiga e. tekitada olukord, kus laps peab tegevust iseseisvalt sooritama 3) Nõustamiskomisjoni koosseisu kuuluvad teiste hulgas kindlasti a. eripedagoog, logopeed ja sotsiaalpedagoog b. eripedagoog, logopeed ja kliiniline psühholoog c. logopeed, psühhiaater ja sotsiaaltöötaja d. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog e. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaaltöötaja 4) Hindamise objektiks on a. lapse lähima arengu tsoon b. lapse arengukeskkond c. lapse oskuste-teadmiste tase, lähima arengu tsoon ja arengu keskkond d. nii lapse oskuste-teadmiste tase kui ka lapse arengu tsoon e. lapse oskuste-teadmiste tase 5) Rehabilitatsioonimeeskonda EI kuulu a
individuaalse ettevalmistusega. Loodan, et kunagi leiab see ka riigi poolt suuremat tähelepanu ja rahastamist või näiteks kool leiab võimaluse andekatega tegelemiseks. Minu arvates jääb praegu asi suuresti õpetaja alamotiveerituse taha, kuna enamasti teevad õpetajad seda tööd oma vabal ajal ning tasuta. On olemas kümneid võimalusi, kuidas haridusliku erivajadusega last toetada ja aidata. Moodustada tugigrupid, kuhu kuuluvad näiteks direktor, logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog ja ka kooliarst. Koostatakse tegevusplaan, mille toimimist jälgitakse ja vajadusel korrigeeritakse. Samuti psühholoogiline abi õpiraskustega lastele; sotsiaalpedagoogiline nõustamine; logopeediline abi; meditsiiniline abi kroonilisi haigusi põdevatele lastele; parandusõpe; koduõpe lastele, kellel ei ole võimalik haiguse tõttu koolis käia. Samuti on võimalik koostada individuaalne õppekava, et luua
otsusele, et laps tuleb panna tasandusklassi. Leian, et Eestis on paljudes koolides õpilasi ühes klassis liiga palju. Algklassides püüavad mudilased igal võimalusel õpetaja tähelepanu. Mõnedel õnnestub see aga halvemini kui teistel ja lõpuks nad jäävadki tahaplaanile. On selge, et õpetaja ei suuda kolmekümnele õpilasele võrdselt tähelepanu jagada ja neid märgata. Seega võibki juhtuda, et probleemid jäävad leidamata ja jõuavad süveneda. Samuti puudub enamustes koolides sotsiaalpedagoog, kes pidevalt tegeleks probleemsete lastega ja püüaks leida just neile sobivat lahendust.
Suitsetamine noorte seas ja selle kahjulik mõju tervisele Loovtöö Emeriin Tarto ja Henri Tiit Tartu Tamme Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Sotsiaalpedagoog Liina Lüüs Sissejuhatus · Loovtöö teemaks valisin suitsetamine noorte seas ja selle kahjulik mõju tervisele sellepärast, et kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. · Kuna tundub, et sellel teemal räägitakse vähe, pidasin oluliseks uurida kuidas suhtutakse
Miks noormees seda tegi? Minu arvates sai nooruk idee filmist, sest ta oli uus seal koolis ja tundis end tõrjutuna nagu ka linateose üht peategelast, Joosepit, tõrjuti koolis. 18.aprillil avaldati internetileheküljel www.paber.ekspress.ee artikkel ,,Lapsed matkisid Ilmar Raagi filmist nähtud seksuaalvägivalda". Koolis toimus filmi ühisvaatamine, kuid Ilmar Raag sinna ei jõudnud, et endapoolne kommentaar öelda. Tema asemel tegi seda kooli sotsiaalpedagoog. Paar päeva hiljem sundisid 13-aastased poisid kaht esimese klassi poissi neid seksuaalselt rahuldama. Kui asi päevavalgele tuli ja direktor küsis, et miks nad seda tegid, siis poisid vastasid, et filmis oli nii. Minu arvates on Ilmar Raag jätnud oma filmi natuke poolikuks. Filmi lõpus võiks olla kasvõi lühidalt näidatud , mis saab kui selliselt teisi inimesi kohelda. Siis lapsed saaksid aru, mis tagajärjed sellistel tegudel on ja ei matkiks kõike, mida filmis näevad
Õpiraskustes lapse õpetamine võib olla keeruline, sest omandamisvõime on kõikuv. Veel võib olla ta kartlik ning koguni tunda koolihirmu ning peljata suhtlemist kaaslastega. Õpiraskustes oleval lapsel on raske minna üle ühelt tegevuselt teisele ning sageli ei mõista laps, mida ta tegema peab. Kui erivajadustega laps õpib tavalise õppekava järgi tavakoolis, siis vajab laps kindlasti lisatuge. Selleks võib olla sotsiaalpedagoog, eripedagoog, logopeed või psühholoog. Mina kui haridusliku erivajadustega laste õpetajana pean märkama iga last, kes õppetöös muudatusi või kohandusi vajab. Olgu selleks siis laps, kellel on üliandekus, käitumishäire, õpiraskus, puude või kehv terviseseisund ning ka õpilane, kes on pikka aega õppest eemal olnud. Mul küll puudvad kogemused hariduslike erivajadustega lastega, kuid enda hinnangul tuleksin toime seesuguste lastega
koolist väljaarvamine (direktori käskkiri) §4. Nõustamine Õppevõlgnevuste tekkimisel vesteldakse õpilasega ja sõlmitakse individuaalsed kokkulepped. Õpiraskuse korral saab õpilane ainealast konsultatsiooni. Kokkulepete alusel on võimalik teha järeltöid ainetes, milles on võlgnevus. Igas üldaines saab õpilane soovi korral individuaalset õpiabi. Konfliktide ja probleemide lahendamiseks kutsutakse kokku nõustamiskomisjon (kuuluvad õppealajuhataja, sotsiaalpedagoog ja õpetaja). MUUD KOOLIELU REGULEERIVAD KOKKULEPPED 1. Õpilaskodus elamist reguleerib õpilaskodu sisekorraeeskiri. Õpilaskodu üür kinnitatakse direktori käskkirjaga igaks õppeaastaks eraldi. 2. Praktiline õpe töökodades, õppeköögis, raamatukogus ja arvutiklassides korraldatakse vastavalt sisekorra juhendile ja kodukorrale, mille on kinnitanud direktor. 3. Väljaspool õppetööd on lubatud viibida kooli ruumides õpilasürituste ajal ja
olemuse, et seejärel leida õpilast toetavad lahendused, mille rakendamisse panustavad ühiselt kõik osapooled. HEV õpilaste toimetulekut koolis saab toetada mitmel viisil: • Toetades õpilase õpet tavaklassis, rakendades abiõpetajat vm toetavat personali. • Viies osaliselt õpet läbi ajutiselt või püsivalt rühmades (nt õpiabi- või tasemerühmad) või individuaalselt. • Osutades tugispetsialistide (eri- ja sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog) teenuseid. • Moodustades eriklasse erivajadustega õpilastele. KIP - kerge intellektipuudega lapsed. Kohandused õppe sisus: Järgida tuleb riiklikku õppekava ning püsida vastava klassi kindla aine raamides. Teema käsitluse sügavus. Peateemad jäävad samas. Alateemade seas võiks jätta mõned vahele, muuta järjekorda või teha hoopis järgmisel aastal.
teadmiste ning · Suunab õppijaid ennast analüüsima, et tahteliste omaduste neil kujuneks positiivne enesehinnang arengut, loovat ja adekvaatne minapilt. eneseväljendust. · Teeb koostööd õppeasutuse siseste ning väliste tugisüsteemidega · Õppija arengu (logopeed, sotsiaalpedagoog, karjääri- hindamine ja ja õppenõustamiskeskused), aidates hindamisest õppijal ületada õpi-, käitumis- ja teavitamine on kodusest kasvukeskkonnast tingitud kooskõlas kooli sotsiaalseid raskusi. kodukorras sätestatud · Annab õppijatele järjepidevalt nende hindamise korraldusest
pelglikkust. Sellist käitumist esineb põhiliselt tüdrukutel. Sellise käitumisega õpilastel avaldub sageli ärevushäire, erinevad hirmud, samuti võib kalduvus olla depressioonile. (Kikas 2010, 158). Igapäeva elus neid termineid tavaliselt me ei kasuta. Küll aga tuleb ette selliste käitumisprobleemidega juhtumeid ja lahendusi leida ei ole kerge. Aitamas ja toetamas peaksid olema õpilasi kindlasti kooli psühholoog, sotsiaalpedagoog ning eripedagoog. Kui aga koolis vastavaid tugispetsialiste ei ole, siis kooli HEV koordinaatori abiga on võimalik maakonna nõustamiskeskusest spetsialist kooli kutsuda. Enim hakkavad ka meie koolis silma halva käitumisega just poisid. Oluline on juba märgata algklassiõpilaste hulgas käitumishäiretega õpilasi ja koheselt osutada abi. Kooli 7. klassis on meil väga sagedasti käitumisprobleeme poistel, osaliselt võib põhjus olla ka murdeeas, kuid
Koolipsühholoogi töö Mardiga eri perioodidel ÜLDOSA 1. Taustinfo Mart on 10 – aastane poiss, kes elab koos ema, isa ja kolme noorema õe – vennaga. Mart elab koos oma perega Kumma külas, mis asub Rapla maakonnas Kehtna vallas. Mart õpib Kehtna põhikoolis, mis on suhteliselt väike maapiirkonna kool ning see asub tema kodust 15 km kaugusel. Sel sügisel astus Mart 4. klassi ning tal on 13 klassikaaslast. Mardi ema on lastega kodune ning isa käib tööl – ta teeb kohalikus vallas ja mõnikord ka naabrusvallas juhuslikke lihtöid. Seetõttu ei ole ka pere sissetulek eriti suur ning nad on vähekindlustatud, kuid maja on siiski puhas ja korras ning ühelgi pereliikmel ei ole diagnoositud olulisi terviseprobleeme. Mart on pere vanim laps, seega abistab ta tihti vanemaid kodustes töödes ning valvab nooremate õdede ja vendade järgi. Pere ei ela jõukuses, kuid on üksteist aidates ning kõvasti tööd tehes saadakse hakkama. Kehtna põh...
Teavitatakse vanemaid, kutsutakse vanemad kooli. 44 9 28 Õpilase käitumishinnet alandatakse. 24 15 42 Määratakse käskkiri. 24 9 48 Õpilane saab kirjaliku märkuse. 37 9 35 Õpilane jäetakse peale tunde. 3 40 38 Õpilasega räägib klassijuhataja ja kooli sotsiaalpedagoog. 40 13 29 Õpilane seletab tegu direktorile, õppealajuhatajale. 52 5 24 Õpilasele määratakse tugiisik. 0 36 45 Õpilane suunatakse tegevusse (nõustamine, vabaaja 6 31 44 tegevused jms.), mis aitaks tal suitsetamisest loobuda. 14 KOKKUVÕTE
Sotsiaalpedagoogika nimi on rohkem tuntud Lääne-Euroopas ja endistes nõukogude ploki riikides ja koolisotsiaaltöötaja Ameerika Ühendriikides.Malcolm Payne'i arvates sotsiaalpedagoogikas on tähtsamal kohal just õpetamine,mitte terapeutiline lähenemine.Eesti teadlased on sõnastanud sotsiaalpedagoogika tegevuseks, kus sotsiaalseid probleeme lahendatakse pedagoogiliste põhimõtete järgi (Leino 1998; Kraav ja Kõiv 2001).Niisiis sotsiaalpedagoog tegeleb kitsamalt,nimelt eelkõige lapsega.Nende töö põhimõtteks on ,et laps on see keda peab abistama,et koolielu võimalikult probleemivaba oleks.Koolisotsiaaltöötaja vaatab asju laiemalt.Tema kliendiks peale lapse on ka veel koolikeskkond,õpetajad,lapsevanemad jne.-kõik osapooled,kes interaktsioonis üksteisega loovad nii öelda koolielu,mis mõnedel juhtudel on turvaline ja lapse arengut soodustav ,teistel aga toimib vastupidiselt
Terviseteaduste ja Spordi Instituut Õpetaja kui juht ja nõustaja Essee Ants Ivask Tallinn 2014 Meie ühiskonnas on paraku aktsepteeritud ikka rohkem edukad ja toimetulevad õpilased ning see võib olla üks põhjusest, miks paljud tavakooli õpilased ennast seal kindlalt ei tunne: nende vanemad on ju ikkagi eelkõige tavalised inimesed, kes teevad tavalist tööd ja seni kuni ühiskonna tasandil ei aktsepteerita ega kirjutata edulugusid müüjatest, õpetajatest, sekretäridest, laotöölistest, autojuhtidest, ei saagi nad ennast hästi tunda. Ometi on tegemist absoluutselt vajalike ja väärikate ametitega. Sotsiaalse õppimise alus on modelleerimine, mille kohaselt õpivad lapsed käitumist täiskasvanud inimeste jäljendamise ja imiteerimise kaudu. Nad imiteerivad, mida täiskasvanud teevad, mitte seda, mida nad räägivad...
Rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvad Eesti Vabariigis aastal 2007 järgmised spetsialistid: Arst; Eripedagoog; Füsioterapeut; Logopeed; Meditsiiniõde; Psühholoog; Sotsiaaltöötaja; Tegevusterapeut. Nõustamiskomisjon tuleb kokku, kui piirkonnas on laps, kes võib vajada hariduslikku soovitust, mida haridusasutusel ei ole võimalik ilma nõustamiskomisjoni otsuseta rakendada ning kui komisjonile on esitatud taotlus. Maakonna nõustamiskomisjon: eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog või sotsiaaltöötaja Üleriigiline nõustamiskomisjon: eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog või sotsiaaltöötaja, Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja. Nõustamiskomisjon lähtub lapse parimatest huvidest ja juhindub Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, lapse hariduslikest vajadustest ja SA Innove Õppenõustamisteenuste korraldamise töökorrast. Nõustamiskomisjoni sihtrühm on hariduslike ja arenguliste erivajadustega lapsed, lapse perekonnaliikmed.
kujutab endast sotsiaalpedagoogi kutse. 2001. a ilmus eesti keeles Hämäläineni käsiraamat „Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse“- tegemist on esimese eestikeelse süsteemse ülevaatega saksa sotsiaalpedagoogika arenguloost 7. Kes on sotsiaalpedagoogika tuntumad teoreetikud? Maalimas? Eestis? Sotsiaalpedagoogika teoreetikuteks Saksamaal pärast II maailmasõda- kasvatusteadlane Klaus Mollenhauer ning sotsiaalpedagoog Hans Thiersch. Hispaanias on teoreetikuteks Jose Maria Quintana Cabanas ja Antoni Petrus. Sotsiaalpedagoogika teooria problemaatikat on Eestis käsitlenud Inger Kraav, Mare Leino, Rain Mikser 8. Kuidas käsitles sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika suhet R. Merten? H. Tugger?) Heinrich Tuggeri järgi saab sotsiaalpedagoogika ja sotsiaaltöö mõiste suhetes eristada nelja põhikäsitlust: Identsus – sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika on oma eesmärkide ja meetodite poolest
Mina olen ka õpilastelt tagasisidet küsinud, näiteks ülemöödunud aastal oli kiusamisjuhtum, nüüd ma ikka küsin, et kuidas on, ja olen saanud vastuseks, et enam ei kiusata. Tähtis on abi küsida. Põhiline kiusamisviis on tõrjumine, ja mõnel lapsel ei ole sõpru. See on kurb. Maret Aardam Orissaare gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Mind see arv väga ei üllatanud, ma arvan, et tänapäeva laps on hästi tundlik ja hästi haavatav. Varem nad lihtsalt ehk ei rääkinud nendest asjadest. Aga kui on selline anonüümne küsitlus, siis nad panevad tunde järgi kirja. Milles see kiusamine tegelikult seisneb, on tegelikult sõnad, halvad sõnad, mida õpetaja ei pruugigi märgata. Aga kui laste seas ringi käid, siis saad aru, et nad suhtlevad väga inetult üksteisega. Nad ütlevad nii pahasti
Esmatasandi tervishoid 2013/2014 1. Mis on esmatasandi tervishoid? Esmatasandi tervisehoid on iga inimese terviseprobleeme lahendav töö-,kooli- ja elukohajärgselt kättesaadav esmavajalike ambulatoorsete teenuste kogum. Tihedas koostöös teiste tervisehoiuteenuste ja sotsiaalhoolekande ning haridussütsteemidega. 2. Mis on esmatasandi tervishoiu peamine ülesanne? Olla esmaseks kontaktpunktiks tervisehoiusüsteemiga kõigile isikutele ninde vanusest ja soost olenemata, kus tagatakse abi enamus seisundite korral ning vajadusel eesmärgistatud edasisuunamine eriarstiabi süsteemi. Oluliseks osaks on tervise edendamine ja haiguste ennetamie, abi koordineerimine ja erinevate teenuste seostamine. 3. Nimeta esmatasandi tervishoiu põhiteenused. o Perearsti ja-õe teenused o Kodune õenduabi teenus o Füsioteraapia teenus o Ämmaemandusabi teenus o Koolitervisehoiu teenus 4. Nimet...
keskkonda (kas lapsel on voodi, hooldusvahendid, mänguvahendid).14 Lasteaias käivate laste puhul peaks olema märkajaks lasteaia õpetaja või teised töötajad, kes lapsega päeva jooksul kokku puutuvad. Tähelepanelik õpetaja paneb tähele muutusi lapse olekus, käitumises ning ka vanemate ja laste vahelisi suhteid, kui last lasteaeda tuuakse või talle järgi tullakse. Koolilapse puhul peaks võimaliku väärkohtlemise tunnuseid märkama õpetaja, kooliõde ja ka sotsiaalpedagoog või psühholoog. Haiglates on lapse ja ta vanematega kokku puutuvad meditsiinitöötajad need, kes peaks märkama väärkohtlemisele omast suhtlust või käitumist.15 Lisaks eelnevatele töötajatele tuleks eraldi välja tuua ka sotsiaaltöötaja töö väärkohtlemise märkamisel. Sotsiaaltöötajal on informatsiooni, kas teatud perega on eelnevalt olnud probleeme või kokkupuuteid sotsiaalvaldkonnas. Sotsiaaltöötajal on õigus külastada kodu
isikud. Ühiskond või indiviid? Karl Mager uuris individuaal-, kollektiiv- ja sotsiaalpedagoogika vahelisi suhteid. Sotsiaalpedagoogika tähendas eelkõige alternatiivi individuaalpedagoogikale. Erinevad lähenemised: SOTSIAALPEDAGOOGIKA: Sotsiaalpedagoogika olemus on üldpedagoogiline sotsiaalpedagoogika on eraldi ja on vajalik selleks, et üldpedagoogikat toetada. Sotsiaalpedagoog aitab õpetajal õpetada. Toetab üldpedagoogikat. On kasvatamine hariduse jaoks. 2 ÜLDPEDAGOOGIKA: Üldpedagoogika olemus on sotsiaalpedagoogiline. Sotsiaalpedagoogika on üldpedagoogika osa. Sotsiaalpedagoogika ja üldpedagoogika Oluline on sihtrühma küsimus, et mis on fookuses. Sotsiaalpedagoogilist mõtlemist võib
2 neist elavad kooli õpilaskodus ja 1 käib kodus iga päev. Koolis lapsed saavad erinevad teraapiad näiteks muusikateraapia. Koolis lapsed käivad ujumas. Toetussüsteem Porkuni koolis: Individuaalne õppekava Õppiabigruppid õpirakustega õpilastele Kõneravi Pikapäevarühmad Koduõpe Väikeklassid Õpilaskodu 20 õpilast kogu koolist käivad iga päev koju. Kool pakub ka koolibussi, kus on 17 kohti. Koolis töötab 3 logopeedi, sotsiaalpedagoog, on ka füsioteraapia ja peab olema veel psühholoog aga hetkel ei ole. Koolis töötavad õpetajate abid. Kui on vaja kasvatajal on ka abi. On olemas muidugi ka õpetajad, koristajad, kokad jne. Lapsed elavad õpilaskodus ainult tööpäevadel ja reedel lähevad koju. Koolis õpivad lapsed ka Ida-Virumaalt. Lapse kooli tulek ei ole lihtne asi. Esiteks, et laps sai kooli peab olema kirjalik vanema avaldus
Hoolitsemine ja heaolu Kaasamine palju seotud erivajadustega õpilastega, tegelikkuses termini taust laiem kõik lapsed on võrdsed, peavad olema kaasatud, tundma, et kuuluvad kuskile Sotsialiseerimine et indiviid saaks hakkama teiste seas; sellega aitab lapsel mõista seda, kuidas õigesti käituda Akadeemiline toetamine kui koolis eripedagoog v nt HEV kordinaator, siis see jääks nende valdkonda. Sotsiaalpedagoog aga arvestab nt puudumisel ka kooliväliseid põhjusi. Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli. Kasvatamine, sotsiliseerimine, hoolitsemine. Ühiskond või indiviid? Karl Mager (1810-1858) uuris individuaal-, kollektiiv- ja sotsiaalpedagoogika vahelisi suhteid. - Sotsiaalpedagoogika tähendas eelkõige alternatiivi individuaalpedagoogikale.
neiut mürgistusnähtudega koos Võru haiglasse. Ajalehe teatel ei olnud tüdrukute sissevõetud annused ega nende tervislik seisund eluohtlik ja nad pääsesid varsti haiglast koju. Koolidirektor kinnitas, et tüdrukute enesetapukatse oli seotud koolikiusamisega. Et intsident juhtus vahetult enne eelmisel nädalal olnud koolivaheajal, jäi selle põhjuste selgitamine direktori sõnul paljus sel nädalal alanud kooliaega. «Nii palju me teame, kui nüüd kahe päevaga on meie sotsiaalpedagoog ja psühholoog laste käest järele uurinud,» ütles direktor, kelle hinnangul võis tüdrukuid viia äärmusliku teoni pigem soov saada kaaslaste tähelepanu. Esialgsetel andmetel võib sündmuse initsiaatoriks pidada alles sel kooliaastal gümnaasiumi õppima tulnud tüdrukut, kes on varemgi sellise teoga hakkama saanud ja kes saatuslikul päeval oli kaks teist kiusamise ohvrit enda juurde kutsunud. «Me küll uurisime tema (uue õpilase toim
(Lapse arengu hindamine ja toetamine, lk 31-40) H) Teadlikult korraldada, reguleerida ja peegeldada lapse tegevust (et tihti peab ise algatama tegevusi, laps ei pruugi osata) TUGISÜSTEEMID ASUTUSESISESELT: Sõltuvalt konkreetse asutuse võimalustest *lasteaias: rühmaõpetajad, õpetaja abi, muusikaõpetaja, liikumisõpetaja, logopeed või eripedagoog, füsioterapeut, lapse tugiisik. * koolis: õpetajad, eripedagoogid, logopeedid, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, lapse tugiisik. Meeskonnatööös on oluline ühine arusaam lapse probleemist ja ühine eesmärk! +Kaasata lapsevanemad, oluline igakülgne nõustamine! LASTEaiaealised lapsed: **sobitusrühmad sobitada üksikuid HEV lapsi tavakonteksti. Siis lastearv on väiksem. (1 Hev= 3 tavalast). Sobitada tohib ükskõik, mis HEV last. **erirühmad lastearv on sõltuvalt puudetüübist väiksemad: *kehapuudegalaste rühm (füüsilise
asjakohasele abile on seni põhjendamatult vähe tähelepanu pööratud ning nende esinemissagedust oluliselt alahinnatud. Euroopa riikide andmetel esineb 10–20% noorukitest üks või mitu vaimse tervise või käitumisprobleemi (Heidmets jt 2009: 156). Et teismeliseiga on tundlik aeg, mil suureneb enesevigastuse ja suitsiidirisk, peavad olema kättesaadavad vastavad noortesõbralikud nõustamisteenused (psühholoog, sotsiaalpedagoog, tervishoiutöötaja). Laura-Liisa Heidmets jt uurijad leidsid, et depressiivsusele viitavat seisundit on kogenud 25% 7.–9. klassi uuritavatest poistest ja 33% sama vanuserühma tüdrukutest. Samas toovad uurijad välja seosed riskiva seksuaalkäitumise, depressiivsuse, suitsidaalse mõtlemise, tahtliku enesevigastamise ja suitsiidikatse sooritamise vahel (Heidmets jt 2009: 160). 10% Tallinna koolide 8. klasside õpilastest, keda valdab pidevalt või
Õpetaja saab esitada kirjalikult vastamiseks küsimusi selle kohta, mis teda parajasti eriti huvitavad (nt mida oled käsiteldava teema kohta enne lugenud või kuulnud, millised koduülesanded esitatud loetelust sulle kõige rohkem meeldivad/ei meeldi, reasta õppeained meeldivuse alusel, mis ained on sulle kõige kergemad/raskemad). Küsitlusega saab andmeid ka õpilase enesehinnangu kohta (ibid). Teine meetodite rühm on testid ja ankeedid. Koolis on nende korraldaja psühholoog, ka sotsiaalpedagoog. Testi vooruseks on objektiivsus, tulemuste hindamine ei olene testi korraldajast; lühikese ajaga saab kogu klassi kohta üsnagi täpseid andmeid. Testidel on suur väärtus varjatud annete tuvastamisel. Õpetajale võib olla üllatuseks mõne säärase õpilase head tulemused , kellelt ta seni mingeid suuri võimeid polnud osanud loota. Ja vastupidi õpilane, keda tema on pidanud eriti võimekaks, osutus testide andmeil kekspäraseks; oletada võib, et see õpilane on eriti töökas. Enim
see peab kohe lõppema. Selline sekkumine vajab suurt julgust. (Lasteombudsman, 2014) 2.Kui tunned, et sa ise ei saa kiusajale vastu astuda, räägi kiusamisest mõnele täiskasvanule. Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine, vaid enda ja teiste õiguste eest seismine! Igaühel on õigus turvatundele ja eneseväärikusele nii koolis kui ka väljaspool kooli. Kõige paremini saavad sind aidata õpetaja, koolipsühholoog või sotsiaalpedagoog. Koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid on õppinud kiusamisjuhtumeid lahendama. Kui sa näed kiusamist internetis, võid sellest rääkida veebikonstaablile, kelle ülesanne on aidata lastel ja noortel internetis turvaliselt tegutseda. (Lasteombudsman, 2014) 3.Võimalusel anna kiusamise ohvrile märku, et sa ei pea tema kiusamist õigeks ja tahad teda aidata. Ka väike julgustav lause või sõbralik noogutus võib kannatajale väga palju tähendada.
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUMI LÕPUTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. LÕPUTÖÖ KOOSTAMISE JA ESITAMISE KORD ........................................................... 3 1.1. Uurimistöö ....................................................................................................................... 3 1.2. Praktiline töö ................................................................................................................... 4 1.2.1. Tööpraktikale esitatavad lisanõuded ........................................................................ 5 1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded ............................................................................. 5 1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid .....................................................
Et arengus hälbeid märgata, on vajalik ettekujutus sellest, mis on normaalne. 2. Lapse arengutaseme ja tema kasvukeskkonna hindamine Probleemi täpsustamine. Hindamise eesmärgiks on hälvete olemuse ja ulatuse välja selgitamine, et põhjendada sekkumise vajadust. Põhjuseks teada saada, mida on vaja arendamises ja õpetamises teisiti teha. Hindaja võib olla haridustöötaja (lasteaia ja kooli õpetajad, logopeed, eripedagoog, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, huviringide õpetajad), meditsiinisüsteemi töötaja (eriarst, kliiniline lapsepsühholoog, kliiniline logopeed), sotsiaalhoolekande töötaja (valla/linna sotsiaaltöötaja kes hindab keskkonda, rehabilitatsioonimeeskond). 3. Lapsevanemate ja õpetajate nõustamine erivajadusega lapse arengu toetamiseks Nõustamist vajavad eelkõige lapsevanemad, kes kannavad lapse eest vastutust. Seda nii õppimisvõimaluste kui probleemi osas. Hindamise käigus saadav info tuleb lapsevanemale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
