andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeelu probleemid toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas, taotletavates õpitulemustes või klassi töökavas. Hariduslikke erivajadusi liigitatakse järgmiselt: üld- ja eriandekus; õpiraskused (spetsiifilised, ajutised ja püsivad); meelepuuded (kuulmispuue; nägemispuue); liikumispuue; sotsio-emotsionaalsed ja käitumisprobleemid; kõnepuuded; intellekti- ja liitpuuded; soltuvushäired; immigrandid. Meditsiiniliste, psähholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal soovitab nõustamiskomisjon erivajadusega lapsele sobiva lasteaia või erirühma, samuti võimetekohase õppekava. Haridusliku erivajadusega laps võetakse lasteaia tava(sobitus)- või erirühma, erivajadusega laste kooli ja klassi vastu lapsevanema (hooldaja) kirjaliku avalduse ning nõustamiskomisjoni soovituse alusel. Nõustamiskomisjoni moodustamise sätestavad
alla 12 eluaastat. F71 mõõdukas vaimne alaareng IQ 35-49; psüühiline vanus - 6 e. alla 9 eluaastat F72 raske vaimne alaareng IQ 20-34; psüühiline vanus - 3 e. alla 6 eluaastat F73 sügav vaimne alaareng IQ alla 20; psüühiline vanus - alla 3 eluaastat F78 muu täpsustatud vaimne alaareng F79 täpsustamata vaimne alaareng. (Lõnnqvist & Hekkinen & Henrikson & Marttunen & Partonen, 2006) Vaimu- ja või liitpuuded on lai mitmeti määratlev kategooria. Ebalev määratlus on seotud ka asjaoluga, et mõõdukale, eriti aga raskele ja sügavale vaimupuudele lisandub sageli, kuid mitte alati mõni lisapuue. Teiselt poolt kaasneb vaimupuue sageli raskete meele- ja kehapuuetega ning emotsionaal- või käitumisraskustega. Seetõttu on otstarbekas käsitleda raskeid sügavaid vaimupuudeid pigem koos liitpuuetega. (Kõrgesaar, 2002) Kerge vaimse alaarenguga lastel areneb kõne aeglasemalt kui teistel
alla 6 eluaastat F73 – sügav vaimne alaareng IQ – alla 20; psüühiline vanus - alla 3 eluaastat F78 – muu täpsustatud vaimne alaareng F79 – täpsustamata vaimne alaareng. Kerge ja mõõduka vaimupuudega laste arengu vahel on kindlasti kohe märgatavad erinevused, sest kerge vaimupuudega laps on sageli raskesti eristatav intellektipuudeta õpiraskustega lapsest. Samas on keerukas eristada mõõduka ja raske astme vahel, kuna nendel laste liitpuuded võivad muuta nii nende motoorseid kui tunnetusprotsesse ja kõne arengut. Kergema ning mõõduka alaarenguga lastel, aga puudub huvi ümbritseva vastu ja nad on aeglaste teadmiste omandamisega. Neil puudub samuti järjekindlus, domineerib enesekontrolli nõrkus. Mingil määral suudavad eristada esemete erinevaid tunnuseid, kuid ei suuda mõista nende esemete vahelisi seoseid, raske on tervikut tajuda ning võrrelda teatud tunnuste järgi
Erivajaduste liigid Kognitiivse arengu hälbed o Intellektipuue o Õpiraskused o Üldandekus Meelepuuded o Kuulmiskahjustus o Nägemiskahjustus Kõnepuuded Kehapuuded o Neuromotoorika puuded o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired Kroonilised tervisehäired Liitpuuded Erivajaduste kujunemise riskiga seisundid: kakseelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid. Psüühika määratlus ja jaotumine. Psüühika bioloogilised alused. Tunnetusprotsessid - tähelepanu, selle liigid ja omadused; taju, selle liigid ja omadused; mälu, selle struktuurid ja protsessid;
või omandatud puuded; õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase kultuuritaustaga. ERIVAJADUSTE LIIGITUS 1. Erivajadusi liigitatakse erinevates riikides erinevalt. 2. Traditsiooniline on tekkepõhjustest ja avaldumisest tulenev liigitus: 1.meelepuuded (kuulmis- ja nägemispuuded) 2.vaimupuuded 3.kõnepuuded 4.kehapuuded 5.õpiraskused 6.emotsionaal- või käitumisraskused 7.liitpuuded 8.HEV-d põimuvad ka vaegurluse ehk invaliidsusega. Sügava puudega lapsed on tunnistatud lapseeast invaliidideks. LASTEASUTUSE SOBIVUS ERIVAJADUSEGA LAPSELE 1. Pimedate, kurtide, raske vaimse alaarenguga või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades). 2. Koos kaasava hariduse tendentsiga, püütakse erivajadusega lapsi maksimaalselt sobitada tavalasteaedadesse. 3
o Nägemiskahjustus (pime, vaegnägemine) Kõnepuuded Kehapuuded o Neuromotoorika puuded närvisüsteemi tasemel o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Erivajaduste liigid (2) Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired autismi spektrile kalduvad häired Kroonilised tervisehäired (diabeet, astma) Liitpuuded nt nägemispuue ja liikumispuue Erivajadustega kujunemise riskiga seisundid: Kakskeelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine... 3 Psüühilised protsessid Arengu käigus toimuvad erinevad muutused. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline. Arengu käigus toimuvad muutused on üksteisest sõltumatud, raske on hallata tervet arengut korraga
annaabi.ee 
