Erivajadustega laste psühholoogia alused (0)

Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid

Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat.
Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas
Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0- puberteediiga ), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla.
Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on tulnud uuringute kaudu. Kontrollitakse püstitatud hüpoteese eksperimentide ja katsete põhjal.
Oluline on teha üldistusi teooriast, aga olla valmis selleks, et praktikas tegeletakse indiviididega ja seega ei pruugi need kokku minna.
Erivajaduste psühholoogia ülesanded:

• Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses, nende põhjustes ja ilmingutes. Miks laste arengus läheb üks või teine asi nii? Mis laste käitumises on teistmoodi? Arenguhälvete ilmingud – väliselt näha. Olemus- mis toimub lapse peas.
  
• Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks
  
• Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja pedagoogilise sekkumisega. Tuleb jälgida, kas muutused toimuvad.
  

Oluline on olla kursis tavaarenguga.
Naaberteadused:

• Tunnetuspsühholoogia – mis psüühikas toimub?
  
• Arengupsühholoogia –
  
• Pedagoogiline psühholoogia – mis leiab aset õppimise ja õpetamise käigus? Kuidas lapsed õpivad?
  
• Pedagoogika – õpetamise alused annab pedagoogika
  
• Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
  
• Neuroloogia ja neuropatoloogia
  
• Psühhopatoloogia – mis psüühikas võib valesti minna?
  
• Õigusteadus – annab alusteadmised sellest, millised on erivajadustega laste õigused. Annab planeerida sekkumist.
  

Seosed arengupsühholoogiaga - lapsi on süstemaatiliselt uuritud 19.sajandi lõpust
Nüüd teatakse , et lapsed näevad maailma teistmoodi, on teistsugused kui täiskasvanud – Jean Piaget. Enne teaduse sündi suhtuti lastesse teisiti: puudus arusaam, kuidas lapsi kasvatada. Hakati otsima vastust küsimusele, kuidas lapsed õpivad.
ARENGUPSÜHHOLOOGIA
EV PSÜHHOLOOGIA
Mille poolest erinevad lapsed täiskasvanutest?
Mille poolest erinevad EV lapsed tavalastest?
Mil moel arenevad laste võimed sellisteks, nagu täiskasvanuil?
Kuidas, mida ja kuna lastele õpetada?
Milline on nende arengupotentsiaal ja millistel tingimustel see realiseerub?
Kuidas, mida ja kuna EV lastele õpetada?
Erivajadused : hälbinud areng toob kaasa isiku teistsugused vajadused ehk nn. erivajadused, mille rahuldamiseks tuleb keskkonda ümber korraldada

• Aluseks:
  
  • Meditsiinisüsteemis rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon RHK
    
  • Sotsiaalsüsteemis puude raskusastmed- millises valdkonnas vajab abi
    
  • Haridussüsteemis isiku õpivõimelisus konkreetses keskkonnas - oluline on see, mida õpetaja muudab enda tegevuses. Ül on läbi mõelda, mida saaksin teha teistmoodi, et ka selle lapse arengupotentsiaal realiseeruks.
    

Erivajadustega lapsed – lapsed, kelle õpetamisel ja arendamisel tuleb teha olulise muudatusi, et lapse arengupotentsiaal võiks realiseeruda.
Hälve – kõrvalekalle keskmisest ühes või teises suunas
Häire – normaalsest erinevad seisundid
Puue – inimesel on midagi puudu/ keskkond peab kohandama ennast. Peab inimestega arvestama
Probleem ja raskus – kergemat sorti, ei sega, ületatav
Vaegus – meeleelundid ei toime tavaliselt, vaegnägija, vaegkuulja
Terminid ei ole ühtsed, Eesti meditsiini-, haridus - ja sotsiaalvaldkonnas, rahvusvaheliselt, juriidilistes tekstides.
Erivajaduste liigid (1)

• Kognitiivse arengu hälbed
  
  • Intellektipuue
    
  • Õpiraskused
    
  • Üldandekus – võimekust on rohkem kui tavaliselt
    
• Meelepuuded
  
  • Kuulmiskahjustus (kurtus, vaegkuulmine )
    
  • Nägemiskahjustus (pime, vaegnägemine)
    
• Kõnepuuded
  
• Kehapuuded
  
  • Neuromotoorika puuded – närvisüsteemi tasemel
    
  • Lihaste, luustiku ja liigeste puuded
    

Erivajaduste liigid (2)

• Emotsionaalsed ja/või käitumishäired
  
  • Väljapoole suunatud
    
  • Sissepoole suunatud
    
• Pervasiivsed arenguhäired – autismi spektrile kalduvad häired
  
• Kroonilised tervisehäired ( diabeet , astma )
  
• Liitpuuded – nt nägemispuue ja liikumispuue
  

Erivajadustega kujunemise riskiga seisundid:
Kakskeelsus , mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine…

Psüühilised protsessid

Arengu käigus toimuvad erinevad muutused. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline.
Arengu käigus toimuvad muutused on üksteisest sõltumatud, raske on hallata tervet arengut korraga. Kõigis neis valdkondades võib esineda probleeme – erivajadused.
Pedagoogikas räägitakse arengust kui uute oskuste omandamisest. Kõigis valdkondades on uute oskuste omandamise aluseks psüühika, vaid füüsiline kasvamine ei eelda psüühika osalust.
Psüühika võimaldab tunnetada ja peegeldada objektiivset tegelikkust
On närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus ehk selle funktsioon
Ilmneb subjektiivselt aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis
Objektiivselt isiku tegevuses, kõnes, miimikas jm
Psüühiline tegevus jaotub:
Tunnetus- ehk kognitiivsed protsessid – vastutavad otseselt infotöötluse eest. Erinevad meeled, mälu, mõtlemine, taju, aistingud , tähelepanu, kõne.
Emotsioonid – loovad tausta infotöötluseks.
Motiivid ja vajadused –määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse
Psüühiline tegevus on tervik! Kõik protsessid toimivad koos.
Tunnetusprotsessid
TAJU – meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorse info tõlgendamise protsess
MÄLU – organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut
MÕTLEMINE – oma kogemuse ja tegevuse seesmine organiseerimine
TÄHELEPANU – vaimsete pingutuste kontsentreerumine tajutavatele ja mõttelistele sündmustele ehk töödeldava info valimine
KÕNE – psüühiline aktiivsus keele kui märgisüsteemi kasutamisel suhtlemiseks ja tunnetustegevuseks
Taju liigid
Analüsaator ehk modaalsus
Tegelikkuse eksisteerimise vormid
Taju objekt
Nägemistaju
Kuulmistaju
Kompimistaju
Lõhnataju
Maitsetaju
Tasakaal
kehaasenditaju
Ruumitaju - kujuneb teiste tajude põhjal
Ajataju - eeldab mälu osalust
Kõnetaju
Foneemitaju
Inimesetaju
Emotsioonide taju
Vormitaju
Liikumistaju
Tekstuuritaju
Värvustaju
Suunataju
sügavustaju
Taju omadused:

• Kiirus – närvisüsteemis erutuse liikuvuse kiirus, erinevatel in erinev
  
• Eristamisvõime – milliseid väikseid erinevusi asjade juures märgatakse. Värvuste tajumine .
  
• Terviklikkus ja analüütilisus (märgata detaile) – võimaldavad mõistlikul viisil
  
• Mõtestatus - suunab tajumisel märkama olulisi detaile, mis määravad ära eseme
  
• Maht ja jaotuvus – võimaldavad tajuda rohkemaid objekte kui ühte. Jaotuvus võimaldab tõlgendada infot erinevatest allikatest.
  
• Võime tajuda suhteid ja seoseid – mõista kuidas objektid paiknevad üksteise suhtes
  
• Tahtlikkus ( tahtmatu ja tahtlik )
  
• Apertseptsioon taju sõltuvus isiksuse omadustest.
  

Mälu liigid
Säilitamise aeg
Info tüüp
Teadvustatuse tase
Sensoorne ( mahutab palju, kestus msek)
Lühiajaline (maht 7plussmiinus2, kestus mõned-kümned sekundid
Töömälu
Püsimälu
Episoodiline – isiklikud kogemused
Semantiline – üldised teadmised maailmast
Protseduuriline – oskused, tegevused, harjumused
Eksplitsiitne
Implitsiitne – ei saa kontrollida
Mälu protsessid
Salvestamine
Strateegiad: kordamine ja selle hajutatus – infoga puututakse mitmeid kordi kokku, info salvestub paremini. Korduv kordamine.
Töötluse sügavus – infole tuleb leida tähendus, tuleb seda mõtestada. Haagitakse praegul omandatav info juba teadaolevaga.
Materjali organisatsioon – infot lahterdatakse
Mnemotehnikad
Säilitamine –
Info muutumine ja selle unustamine – muutub, sest peale tuleb uut infot . mälestused ei pruugi olla enam samad
Taastamine ehk info kättesaamine
Äratundmine – toimib tajusüsteem. Kui oleme ennem koera näinud, siis teame sellega kokku puutudes, et see on koer.
Meenumine – info tuleb iseenesest meelde
Meenutamine - tuleb vahel palju vaeva näha, et infot kätte saada
Kodeerimise spetsiifilisus (meenutamine sõltub sellest, kuidas meelde jäeti)
Meenutusajaendid –suunavad küsimused, aktiveerivad püsimälust infot
Mõtlemine – kogemuse organiseerimine.
On objektiivse reaalsuse vahendatud tunnetamine . Võimaldab mõista varjatud seoseid, sõltuvusi, põhjusi ja tagajärgi, üldisi printsiipe . Võimaldab korrastada ja organiseerida psüühikas kajastatud infot maailma kohta. Võimaldab siduda mineviku, oleviku ja tulevikku. Taju toimib ainult olevikus .
Tegevuse organiseerimine
Tegevuse programmeerimine , regulatsioon , kontrollimine.
Mõtlemise ühikud
Kujutlused – sensoorselt vahendatud infot (pildid peas)
Mõisted – verbaalselt vahendatud info (sisaldab seda, mida objektist teatakse, tähistatakse sõnaga)
Mõtlemise operatsioonid
Analüüs ja süntees (detailid ja tervik)
Võrdlemine (erinevused-sarnasused, mitu asja korraga)
Rühmitamine (milliste tunnuste alusel, põhjendused)
Järjestamine (objektid mingi tunnuse alusel, sündmuste ajaline järgnevus)
Defineerimine (olulised tunnused ja funktsioon/käitumine)
Järeldamine (loogilisus, teadmiste kasutamine)
Seoste loomine
Põhjus-tagajärg seoste leidmine
Üldistamine ja konkretiseerimine (reeglid)
Tähelepanu
Tahte osalus
Sunnatus
Tahtmatu – sõltub stiimulite eripärast (uudsus, internsiivsus, organismi hetke vajadused) korduv või kestev, nõrgendav tahtmatut TP
Tahteline – on aktiivse, teadvustatud. Eesmärgistatud. Nõuab pingutust. Sisemine algatus .
Tahtejärgne – nagu eelmine , aga ei nõua pingutust
Sensoorne – suunatud väliskeskkonna ärritajale
Ideaalne – suunatud enda mõtetele
Motoorne – suunatud liigutustele
Tähelepanu omadused

• valivus – ül on valida välja informatsioon, millele tp suunatakse
  
• püsivus
  
• ümberlülitavus
  
• maht
  

kõne
oluline suhtlemise ja mõtlemise vahend – mõistmine ja produtseerimine, sõnavara, grammatika, suuline ja kirjalik kõne, sisekõne
Emotsioonid ja motivatsioon
Emotsioon on subjektiivne reageerib sise-või välisärritajele. Emotsioonid tekivad siis kui olukord on oluline. Toob kaasa muutusi füsioloogias, subjektiivses kogemuses, käitumises. Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis paneb inimese tegutsema.

Psüühika arengust

Arengu tingimused

• bioloogilised – olulised on meeleorganid, millega väliskeskkonnast infot saada. Närvisüsteem, täidesaatvad organid – võimaldavad tegutseda.
  
• Keskkondlikud tegurid – füüsiline keskkond, sotsiaalne keskkond- inimsuhted , sh kultuuriline
  

Kuidas täpselt keskkonnast toimuvad muutused mõjutavad psüühikat?
Pärilike ja keskkondlike tegurite koostoime .
Aju orgaaniline küpsemine
Morfogeneesi määravad ära geenid . Aju seesmised osad küpsevad varem, määravad füüsilised funktsioonid nt. hingamine , annavad alused elementaarseteks alustaladeks. Motivatsioon ja emotsioonid.
Ajukoor küpseb hiljem ja on mõjutatud keskkonna poolt – fülogeneeriliselt noorem. Rakud moodustuvad aju süvastruktuurides, migreeruvad ajukoorde, sinna kus nad lõpuks olema peavad. Sünnihetkeks on ajukoore närvirakud olemas. Närvirakke juurde suures osas ei teki. Arenevad närvirakkude vahelised seosed. Infotöötlus eeldab närvirakkude vaheliste seoste teket. Aju peab keskkonnast infot saama, nii saavad närvijätked areneda. Närvijätked pakitakse sisse, müelinisatsiooniprotsessid. Oluline, et mõttetuid seoseid ei tekiks.
Uute seoste kujunemine ajukoores. Arengu käigus toimub seoste täpsustamine ja diferentseerimine .
Psüühika areng
Psüühiliste funktsioonide kvalitatiivne ümberkujunemine arengu käigus. Lihtsamad funktsioonid lagunevad ja organiseeruvad ümber kõrgema tasandi funktsioonideks.
Erinevate psüühiliste funktsioonide arenemise ebaühtlus. Taju areneb varem kui mälu ja mõtlemine. Psüühiliste protsesside ontogeneetilise formeerumise mehhanismiks on internaliseerimine . See mis toimib in kui isiku arengu käigus, psüühilised toimingud korjatakse üles väliskeskkonnast.
Taju areng
Muutub kiiremaks, eristamisvõime kasvab, suureneb maht, jaotuvus suureneb- lapsed keskenduvad tavaliselt ainult 1 asjale, mõtestatus tõuseb, taju põimub järjest enam kõnega – suhted ja seosed asjade vahel.
Sõltuvalt info tuttavusest toimivad taju omased eri tasemetel .
Tajutakse algul tervikus, siis osi, siis tervikut koos osadevaheliste suhetega . Beebide tajuvad asju kui tervikuid, kui asjaga puututakse pidevalt kokku, siis tajutakse detaile ja nii edasi.
Tähelepanu areng
Mida väiksem on laps, seda enam mõjutab tema tähelepanu keskkond. Beebide puhul kasutatakse seda, last meelitatakse tegevuselt eemale. Arengu käigus keskkonna poolt manipuleeritavus väheneb. Iseloomustab ka täiskasvanuid, keskkonda satub midagi erinevat. Täiskasvanu otsustada, kas objekt on oluline, kui ei ole, siis seda rohkem ei panda tähele.
Arengu käigus püsivus suureneb. Lapsed suudavad tegeleda pikemat aega ühe tegevusega . Tähelepanu sõltub motivatsioonist.
Suureneb valivus- lapsed hakkavad tegema adekvaatseid otsuseid.
Maht suureneb.
Lihtsustub tähelepanu jaotamine – väikesed lapsed ei saa korraga kõiki kanaleid jälgida, reguleerida enda tegevust.
Lihtsustub ümberlülitavus – eelmine olukord ei jää segama arengu käigus.
Tahmatu – tahtlik – tahtejärgne.
Mälu areng

• Lühimälu maht 2- aastastel on 2 ühikut, 5-aastastel 4 ühikut, 7-aastastel 5 ühikut, 9-aastastel 6 ühikut. Aga sõltub valdkonnast- ei ole igasuguse info edastamisel edukat. Näidatakse 3 mänguasja, siis küsitakse, mis oli. Jääb paremini meelde see info, millega on isiklik kogemus.
  
• Töömälus on aktiivsena hoidva info hulk. Lühimälus hoitakse infot, ilma et sellega tegeletakse. Töömälus toimub opereerimine . Kui öelda numbreid: 2, 4, 6, 8. Tuleb öelda numbrid tagurpidises järjekorras 8, 6,4,2.Töömälu maht on väiksem, korraga on mitu erinevat liiki mälu. Võimaldab rohkem, mõnes mõttes rohkem piiratud.
  
• Umbes 5 esimest eluaastat on ülekaalus Visual-ruumiline info töötlus
  
• Fonoloogilise hoidla maht suureneb, sest sõnade kordamise kiirus kasvab. Umbes 15-eluaastaks täiskasvanute tase
  
• Koolieelses eas kasvab meeldejäetavate ühikute arv
  
• Alates 7 elueast kasvab maht eelkõige ühikute tihendamise arvelt
  
• Keskjuhtiv süsteem areneb pidurdusprotsesside tõhustamisele. Tuleb teatud info maha suruda.
  
• Vanuse kasvades suureneb püsimälu oleva info hulk ning selgemalt ja täpsemalt püsimällu salvestatud teadmised aktiveeruvad kiiremini.
  
• Püsimälu: meeldejätmisel õpivad kasutama strateegiaid , aga kordamine iseseisvalt saavad hakkama alles koolieas.
  
• Õppimine on kontektsispetiifiline
  
• Äratundmises on väikesed lapsed üsna tugevad.
  
• Meenutamistõhusus tõuseb tänu salvestamistõhususe tõusule. Mida väiksem laps, seda enam sõltub meenutamine keskkonnast (välised meenutusajendid)
  
• Praktilisis-emotsionaalne vahendatus – verbaalne
  

Mõtlemise areng
Ühikute areng:
Arengu alguses kasutatakse kujutlusi – lapsed kasutavad pildikesi peas. Vanuse kasvades sekkub kõne, selle vahendusel saavad lapsed omandada mõisteid:
Tavamõisted (al 3.a) – ei mõista sellest mis toimus eile, ei mõista seda, millega pole isiklikku kokkupuudet
Teadusmõisted (al 7.a) võimaldavad teiste poolt vahendatud infost aru saada. Must-valge arvamus.
Süsteemmõisted (al 12) mõistetakse suhtelisust.
Operatsioonid: analüüs ja võrdlemine välimuse põhjal – hiljem hakatakse võrdlema funktsiooni alusel.
Kategoriseerimine keerulisematel ja abstraktsetel alustel. Oluline on see, mida saab objektiga teha. Teadmiste seostamine ja faktide süstematiseerimine. Probleemilahendus katse- eksitus -meetodil- võime ette kujutada tagajärgi – planeerimisoskus. Lapsed ei kujuta ette, kui käitun nii, siis mis juhtub. Ei oska näha tagajärgi, peab olema isiklik kogemus. Kaemuslik-praktiline- kaemuslik-kujundline- verbaalne. Alguses lapsed mõtlevad tegutsedes , kõike tuleb ise läbi teha. Kujundiline mõtlemine võimaldab mõelda piltide alusel, kujutlused lapse peas, võimaldab lastel nn paigal püsida- peab olema isiklik kogemus. Verbaalne mõtlemine- saame mõelda sõnade vahendusel, kas väga väikeses või suures kategoorias. Laps peab ise tegutsema, et mõelda esimesed 5 eluaastat. Kujundiline mõtlemine kestab 12-14 eluaastani.
Kõne areng
Laps mõistab rohkem, kui oskavad rääkida. Õpivad ära selle, et sõnade tähendused on kokkuleppelised. Nimetust ei saa objektist lahutada, vanemad saavad aru, et päris nii ei ole (4.eluaastalt). lapsed avastavad reegleid, kuidas sõnu pannaks lauseteks. Kujuneb sisekõne, võimalus endaga rääkida (5. eluaastal ).
Alguses tekivad nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, asesõnad.
Enne suuline ja siis kirjalik kõne. Viimast tuleb õpetada.
Lapse käitumist reguleerib kõne, alguses reguleerib täiskasvanu kõne, siis toimub see ise valjult rääkides, viimasena ise sisekõnes.
Metatunnetus ja selle areng
Lisaks sellele, et lapsed tajuvad, tekib võime jälgida enda psüühikat. Kust teada, millal tuleks eksamiks õppima hakata, et see hästi sooritada ? Kui palju läheb aega, et midagi jääks meelde.

• On enda psüühilisest funktsioneerimisest teadalikolek võime seda kirjeldada ja suunata.
  
• Tuleb tp suunata, mõtlemist suunata. Läheb vaja koolihariduses, kooliharidus arendab seda.
  

Metakognitiivne kompetentsus: oskus sobitada situatsiooni ja oma oskusi/võimeid/teadmisi kõige kohasemal viisil. Kujuneb sisekõne baasil ja selle areng sõltub vajadusest oma psüühilist tegevust teadvustada (formaalse koolihariduse roll)
VAATA ÜLE EMOTSIOONID JA MOTIVATSIOON!
Juhtiv tunnetusprotsess – protsess, millele toetub psüühiline aktiivsus antud eaperioodil ning mille baasil arenevad teised tunnetusprotsessid, eelkõige järgmine juhtiv protsess.
Igas vanuseperioodis on mingil tunnetusprotsessil juhtiv roll.
Taju – (0-5 ea) mälu ja mõtlemine toetuvad sellele
Mälu (5-12/14 ea) mälule saab palju toetuda, lapsed jätavad kergesti meelde. Uut infot salvestatakse kergesti, isegi kui ise sellest aru ei saa
Mõtlemine (12/14-…) väga palju muljeid on isiklikult saadud. Info üle suudetakse mõelda, tehakse järeldusi. Suudetakse mõelda ka abstraktselt .
Oluline on valida seda, mida lastele õpetada ja kuidas.
Juhtiv tegevus – tegevus, mis on antud eaperioodil valdav ja areneb intensiivselt ning mis omab mõju kõigile arengu aspektidele. Läbi selle tegevuse arenevad lapsed kõige paremini.
Emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (0-1 a) vanemad räägivad, lapsed elavnevad vastavalt.
Esemeline tegevus (1-3 a) lapsed õpivad tundma, mida erinevate asjadega saab teha
Rollimäng (3-7 a) erinevad mängu liigid. Mängu käigus õpitakse maailma kohta, in kohta.
Õppimine (7-11 a)
Suhtlemine eakaaslastega (11-18 a) oluline on see, mida mõtlevad teised.

Kui areng ei ole tavapärane ehk arenguhälvete põhjused

Arenguhälvete varieeruvus
Avaldumine – sama probleem võib ilmneda erinevalt
Lapsel võib olla rohkem kui üks probleem
Raskusaste – üks ja sama probleem võib esineda erineva raskusastmena
Põhjused
Arenguhälvete põhjused on väga varieeruvad (ka ühe puudeliigi piires)
Konkreetse lapse puude põhjust ei pruugita teada
Esinemissagedus – võib olla erinevate probleemide puhul erinev
Sekkumine – vastavalt erivajadusele on erinevad sekkumisviisid
LIIGITUS
Prenataalsed – kujunevad enne sündi, mõjutavad enne sündi või pärast. Lisaks jagunevad a) geneetilised- 1) pärilikud – neid geene kannavad juba vanemad 2) geneetilised – vanemad otseselt ei kanna aga probleemid tekivad uue organismi tõttu. Monogeensed – probleem ühes geenis. Polügeens – kahjustatud mitmed geenid. Kromosomaals – kahjustatud on kromosoom täielikult.
b) keskkondlikud 1) traumad 2) tratogeenid – teatud ained, mis jõuavad loote organismi, mürgised ained.
Perinataalsed- kujunevad sünnituse käigus. Saavad olla ainult keskkondlikud. Kas traumad või nakkused .
Postnataalsed- kujunevad peale sündi. Saavad olla keskkondlikud, kas füüsilised või sotsiaalsed. Sotsiaalsed jagunevad omakorda suhted ja õpetamine.
GENEETILISED TEGURID

• Pärilikud – prenataalsed
  

Vanema(te) sugurakkudes sisaldub geneetiline info defektne – pärandatakse järglasele – järglasorganismi geeniproduktid düsfunktsionaalsed- rakkude arengu häiritud

• Geneetilised
  

Kromosoomide lahknemise häired meioosis või geenmutatsioonid selle järgselt – geeniproduktid düsfunktsionaalsed – rakkude areng häiritud
1.-22. kromosoomid –autosoomid ehk kehasoomid
X ja Y kromosoomid- gonosoomid ehk sugukromosoomid
Geneetilised hälbed
Haigused või seisundid, mis on põhjustatud ebanormaalsusest isiku geneerilises materjalis

• Monogeensed – põhjuseks DNA muutused ühe geeni piires. Ainevahetushäired. Fra-X – autismi ühes põhjustajaks, lisaks vaimsed probleemid. Liiga kiire vananemine – progeeria.
  
• Polügeensed – põhjuseks DNA muutused mitmes geenis + keskkondlikud faktorid (õpiraskused, diabeet , emotsionaal ja läitumishäired, lühinägelikkus).
  
• Kromosomaalsed – põhjuseks kromosoomide arvu või struktuuri muutused. Autosoomsündroomid (trisoomiasündroom DOWNI SÜNDROOM ja deletsioonisündroon KROMOSOOMID ARV ON ÕIGE, MINGI PIIRKOND PUUDU – VAIMSEARENGU PROBLEEMID, KÄITUMISPROBLEEMID, FÜÜSILISARENGU PROBLEEMID. WILLIAMSI SÜNDROOM – ÜKS OSA 7-NDAST ON ÄRA KUSTUTATUD. KEHALISE ARENGU PROBLEEME POLE, OMASED VAIMSED KÕRVALEKALDED + ISIKSUSEPROBLEEMID – ÜLISÕBRALIKUD, KIPUVAD PABISTAMA ) Gonosoomsündroomid (X0, polü-X, XXY, polü-Y) – füüsilised probleemid on seotud sugulise küpsemisega. Iseloomulikud erinevad käitumisprobleemid, keskmisest madalam intellekt .
  
• Mitokondriaalsed – põhjuseks mitokondriaalse DNA muutused. Muutused mitokondrites
  

Keskkondlikud tegurid
Teratogeenid – eksogeensed toimeained, mis läbivad platsentabarjääri ja põhjustavad loote arengu häireid. Oluline taratogeenidega kokku puutumise aeg. Mida varasem toimub kokkupuude , seda suurem võib olla kahjustus.

• Looduslikud nt tubakas - vaesem stardipagas, väiksem kehakaal
  
• Kunstlikud: ravimid (talodomiid – luude arengu häired, südame väärarengud), pestitsiidid (Minamata sündoom- kaela nõrkus, krambid , nägemishäired, pea väiksem, vaimne alaareng ) alkohol – väiksem pea, väiksem ninasild, kitsas ülahuul, keskmine intellektuaalne võimekus madalam, käitumisprobleemid.
  

Keskkondlikud tegurid (2)

• Viirused - punetised , cyomegalovirus, herpes simplex
  
• Bakterid – süüfilis, tosoplasmoos
  
• Radioaktiivne kiirus
  
• Kõrge palaviku poolt tekitatud kuumus
  
• Ema stress – laps nõrgema närvisüsteemiga
  

Raseduse kestus ja sünd

• Enneaegsus – kuulmis ja nägemisprobleemid
  
• Ülekandlus
  
• Sünnitraumad – hapnikupuudus , füüsilised traumad
  

• Mitmikrasedus – riskid suuremad
  

Keskkondlikud tegurid (füüsilised)- avalduvad mõju hilisemas elus

• Elu käigus manustatavad ained - toiduna, joogiveena , ravimitena, mõnuainetena.
  
• Õhusaaste – tähelepanu ja käitumishäiretega seostatud
  
• Radioaktiivne kiirgus
  
• Elektromagnetväli
  
• Müra – liigne vali heli – kuulmisprobleemid
  

Keskkondlikud tegurid (sotsiaalsed)

• Derivatsioon varases lapseeas
  
  • Keskkondlik
    
  • Emotsionaalne – lapsega ei suhelda
    
• Sotsiaalsed normid ja kasvatus
  
• Düspedagoogika – valesti õpetamine, st lapse vajadustele mitte vastavat õpetust
  

Koosmõjus geneeriliselt mittetäisväärtusliku taustaga põhjustavad hariduslikke erivajadusi.
Keskkonna olulisus
Keskkond võib olla olulisim lapse probleeme põhjustav faktor. Keskkonda on võimalik muuta viisil, mis toetas maksimaalselt lapse potentsiaali realiseerumist.
Õpetamine, sekkumistrateegiad laiemalt
Kui keskkond ei vasta lapse vajadustele, siis võib tekitada lisaprobleeme.
Esmane ja teisene puue
Esmased e primaarsed on otseselt seotud kahjustuse koha, aja ja ulatusega.
Teisesed e sekundaarsed puuded tekivad, kui lapsed ei saa esmasele puudele vastavat õpetust ning nende potentsiaal jääb välja arendamata.
Arenguliinid

• Bioloogiline ja kultuuriline arenguliin kattuvad tavalises arengus.
  
• Arenguliinid lahknevad ebatavalises arengus.
  

Geenid/keskkond
Anatoomia, füsioloogia
psüühika
käitumine
Hälbiva arengu iseärasused – ühe valdkonna häiritus toob enamasti kaasa ka teiste valdkondade mõningase häirumise.
Emotsioonid ja motivatsioon annavad infotöötlusele tausta. Sisendiks on meeleorganid. Psüühikas toimub infotöötlus, selle tagavad tunnetusprotsessid, väljundiks on tegevus.
Sisendiga on seotud meeleelundite häired. Väljund on teistsugune.
Intellektipuue on seotud probleemidega infotöötluses. Väljund on seotud kehapuuetega.

Kognitiivse arengu hälvetega lapsed

Intellektipuue

Intelligentsus kui üldine vaimne võimekus. Haarab võimet arutleda, planeerida, lahendada probleeme, mõelda abstraktselt, mõista keerulisi ideid, õppida kogemustest. Oluline on ka nende võimete kiirus.
Neid võimeid peaks saama eraldi mõõta ja need on taandatavad aju tegevusele (tunnetusprotsessid). Eristada saab üldvõimeid ja erivõimeid (sõnalised, loogilised , matemaatilised , ruumilised jt).
Õppimine on protsess, kus kogemuse vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused käitumises/tegevusvõimes.
Tahtlik ja tahtmatu
Õppimise käigus leiab aset infotöötlus, milleks kasutamine tunnetusprotsesse. Uue integreerimine varemteadaolevasse infosüsteemi. Olemasolevaid teadmiste või nende struktuuri muutmine.
Normaaljaotus ja vaimne võimekus
Väikesem 75
Suurem kui 130
Kognitiivse arengu hälbed
Intellektipuue ( vaimupuue ehk vaimne alaareng)
Õpiraskused – lastel kel ei ole vaimset alaarengut, intellekt keskpärane, ei saa teatud asjadega hakkama
Andekus (üldandekus ehk intellektuaalne andekus)
Nende hälvete tuumaks on uudse info mõistmise ja omandamise iseärasused, mis tulenevad eelkõige tunnetusprotsesside funktsioneerimise kõrvalekalletest. Lisanduda võivad emotsionaalse ja sotsiaalse arengu probleemid.
Intellektipuue
Lävivaks jooneks on olulised piirangud uute oskuste omandamises ehk õppimises. Problemid ilmnevad juba varases eas ja on jälgitavad kõigis arenguvaldkondades:
VAIMNE
SOTSIAALNE
FÜÜSILINE
Vähene huvi ümbritseva vastu
Mitteverbaalne suhtlemine hilineb
Motoorne areng hilineb – ei hakka pead hoidma, keerama jne
Kõne arengu puudujäägid
Sotsiaalselt raskesti loetav
Eneseteenindusoskused vähesed
Mõtlemise konkreetsus
Metavõimed välja ei kujune - ei oska ise enda tunnetusvõimeid ära kasutada – ei saa aru mida tähendab olla tähelepanelik, mida selleks on vaja teha.
Ei oska arvestada kontekstiga
Intellektipuude raskusastmed
Esmase hinnangu aluseks on IQ väärtus, lisandub hinnang iseseisvale toimetulekule.

• Meditsiinisüsteemis: vaimne alaareng iQ väiksem kui 70
  
  • Kerge VAA IQ 50-69
    
  • Mõõdukas VAA IQ 35-49
    
  • Raske IQ 20-34
    
  • Sügav IQ väiksem kui 20
    

Haridussüsteemis: aluseks isiku potentsiaal omandada akadeemilist haridust ja iseseisva toimetuleku oskusi.
Toimetulekuoskused
Kohanemine ümbritsevaga
Kogum kontseptuaalseid, sotsiaalseid ja praktilisi oskusi, mille inimesed omandavad ning mis võimaldavad neil igapäevaelus funktsioneerida.
Piirangud ses vallas kitsendavad isiku võimet erinevates situatsioonides või keskkondades adekvaatselt reageerida.
Toimetulekuoskused:

• Kontseptuaalsed oskused
  
  • Kõne mõistmine ja produtseerimine
    
  • Lugemine ja kirjutamine
    
  • Arusaam raha tähendusest
    
  • Enesejuhtimine
    
    • Initsiatiiv
      
    • Eesmärgikindlus või püsivus
      
    • Vaba aja sisustamine
      
• Sotsiaalsed oskused
  
  • Interpersonaalsed oskused
    
  • Vastutusvõime
    
  • Enesehinnang – arusaam iseendast
    
  • Manipuleeritavus teiste poolt
    
  • Reeglite järgimine
    
  • Seadustele allumine
    
• Praktilised oskused
  
  • Söömine ja riietumine
    
  • Toidu valmistamine
    
  • Tualeti kasutamine
    
  • Ravimite võtmine
    
  • Telefoni kasutamine
    
  • Rahatähtedega opereerimine
    
  • Ühistranspordi kasutamine
    
  • Tööalased oskused
    
  • Turvalise keskkonna säilitamine
    

Emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid
Laste vahel on selles osas erinevusi rohkem kui sarnasusi .
Agressiivsus ja tujukus - jonnihood
Emotsioonide mõistmine pole alati adekvaatne – ei mõista miks teine in on kurb
Suhete loomise ja hoidmise raskused
Stereotüüpne käitumine – ei käitu vastavalt olukorrale, vähene varieeruvus
Vähene motivatsioon, initsiatiivi puudumine – juhitavad keskkonna poolt
Käitumine on raskesti prognoositav, samas üsna ühekülgne
Arengu dünaamika lapseeas
Vanus
Kerge intellektipuue
Mõõdukas intellektipuue
Raske ja sügav intellektipuue
LASTEAED
Tasandusrühm – puuet ei tuvastata nii varakult
Arendusrühm
Arendusrühm või liitpuuetega laste rühm
KOOL
Lihtsustatud õpe
Toimetulekuõpe
Hooldusõpe
I KOOLIASTE
Juhtiv on taju, valdav on praktiline mõtlemine. Tavaarengus vastab eale 4-5.
Juhtiv on taju, arenemas on praktiline mõtlemine. Tavaarengus vastab eale 2-3.
Orienteerumine iseendas ja ümbritsevas aistingute tasandil
II KOOLIASTE
Juhtiv on mälu, arenemas on kujundiline mõtlemine - lapsed on tasemel kus tavaarengus on lapsed enne kooli, ei suuda alati infost aru saada, raskusi mõtestamisega.
Juhtiv on taju, valdav on praktiline mõtlemine
Tervikutajule toetudes ümbrisevaga kohanemine
III KOOLIASTE
Juhtiv on mälu, valdav on kujundiline mõtlemine
Juhtiv on taju, arenemas on kujundiline mõtlemine
Analüütiline taju, praktiline mõtlemine
Täiskasvanuiga

• Kerge intellektipuue: verbaalse mõtlemise elemendid. Kutseõpe.
  
• Mõõdukas intellektipuue: juhtiv on mälu. Võimetekohane praktiline töö (toetatud ja juhendatud töö). Kui tekivad probleemid, ei osata neid lahendada.
  
• Raske ja sügav intellektipuue: potentsiaalile vastav iseseisev elu ja hooldus . Kaitstud töö – töö väljaspool tööturgu.
  

Põhjused
ANATOOMIA/FÜSIOLOOGIA TASANDIL: difuusne ajukahjustus, mistõttu on psüühika kui terviku toimimine häiritud. Difuusne – üle kogu aju on midagi valesti. Lokaalne – kindel piirkond.
GEENID/KESKKOND TASANDIL:

• prenataalsed
  
  • geneetilised nt Downi s, fra-X, A/V häired
    
  • keskkondlikud – nakkused, traumad, teratogeenid
    
• perinataalsed
  
  • traumad hapnikuvaegus
    
  • nakkused
    
• postnataalsed – sünnijärgsed
  
  • nakkused
    
  • traumad
    
  • mürgistused
    
  • äärmiselt vaene kasvukeskkond – ei ole tüüpiline põhjus
    

õpiraskused

üldised tunnused:
esmane hinnang IQ väärtuste alusel: suurem kui 70. Piirid ebaselged, sõltub eelkõige potentsiaalist omandada akadeemilist haridust.
Tuumaks tunnetusprotsesside arengu probleemid ning oskamatus kasutada oma tunnetusprotsesse õppimisel .
Raskustega seotud valdkondades tekib motivatsioonipuudus .
Lisanduda võivad emotsionaalse ja sotsiaalse sfääri probleemid.
Iseloomulik on heterogeensus ehk ei laste probleemid võivad olla üpris erinevad, kuid nad peavad olema seotud akadeemilise hariduse omandamisega.
Õpiraskused jagunevad:

• üldised probleemid õppimisprotsessis kui sellises, raskused enamuses ainetes
  
  • kerge – saavad hakkama siis kui õpetaja pakub abi, ei vaja lisaabi väljaspool õpetaja õpetamist
    
  • keskmise astme ÕR – ei saa hakkama ainult tunnis, vajavad tunnivälist abi.
    
  • väljakujunenud astme ÕR – intellekt alla normi
    
• spetsiifilised raskused vaid teatud õpivilumuste (lugemise, kirjutamise või arvutamise) omandamises
  

Spetsiifilised õpiraskused võivad välja näha nagu üldises, kui laps on hädas lugemisega ei saa hakkama ka teiste ainetega, kus on vaja lugeda.
Üldised õpiraskused:
Probleemsed on:

• tunnetusprotsessid, eriti metavõimed. Infotöötlus on puudulik.
  
• Motivatsioon – kaob kui lapselt oodatakse rohkem kui ta suuteline on.
  
• Emotsioonid – kui õppimine käib ülejõu, tunneb laps ennast halvasti
  
• Häiritud on õppimisprotsess tervikuna .
  
• Probleemid ilmnevad eelkõige kokkupuutes uuega
  
• Edu eritingimustes õppides. Ei saa kõike õpetada samas tempos nagu tavalistele
  

Kognitiivsed probleemid
Tähelepanu

• Ei leia olulist. Kui tuleb keskkonda midagi uut, läheb tähelepanu ära.
  
• Vähene püsivus, eriti pingutust nõudvates ülesannetes. Ei saa planeerida sama pikki ülesannete sõitmist, aeg peaks lühem olema.
  

Taju

• Vähene maht ja kiirus – lapsed kellel on kerge VAA, tajuvad poole vähem infot võrreldes teistega ,
  
• Taju diferentseeritus, objektid ei eristu nii kindlalt, geomeetrilised kujundid ei erine nende jaoks. Sama ka numbrite ja tähtede puhul
  
• Vähene mõtestatus – ei orienteerituta objektide olulistele tunnustele
  

Mälu

• Vähe strateegiaid –
  
• Kiirem unustamine ja info moonutamine – sõltub sellest kui tõhusalt on info salvestatud – kui seal probleemid, siis probleemid ka meenutamisel.
  
• Meenutamine juhuslik – ei teostata infootsinugut – ei mäleta
  

Mõtlemine

• Ühikuteks põhilised kujutlused, mõisted ebatäpsed – lapsed on sõltuvad isiklikust kogemusest. Toetutakse kogemusele, mitte verbaalselt vahendatud infole.
  
• Operatsioonid ebapiisavad, eriti keerulisemad operatsioonid nt. järeldamine ja üldistamine
  

Kõne arengus olulised puudujäägid. Laused lihtsamad, teavad mida öelda. Väljaspool akadeemilist õhkkonda ei pruugigi aru saada.
Õppimise protsess ja ÜÕR

Etapp. Uut teadmist ei mõisteta ega seostata olemasolevaga. Teadmine nn. verbalismi kujul. Infot ei ole põhjalikult töödeldud.

Etapp. Uued teadmised integreeritakse olemasolevasse süsteemi, mida vajadusel ka muudetakse. Teadmisi kasutatakse probleemide lahendamisel. Saadakse aru info sisust.
ÕR lapsed jäävad pidama esimesse etappi , omandavad justkui juhuslikult. Teadmisi ei osata tegelikult kasutada, sisu teadmisel ei ole. Õpetamine peab olema võimetekohane, õpe peab oleme diferentseeritud .
Õpitegevuste käigus probleemid:

• Ülesandele häälestumine
  
• Orienteerumine ülesandes – õpetaja juhistest püütakse aru saada
  
• Planeerimine - kuidas ülesannet täidan?
  
• Sooritamine
  
• Enesekontroll – kas see on see milleni pidin jõudma, kas täitsin eesmärgi?
  

ÕR lapsed jätavad paljud etapid vahele.
ÜRR dünaamika
Eelkoolieas

• Ei tunne huvi uute asjade õppimise vastu
  
• Infantiilne käitumine – oskuste tase jääb allapoole, et eelistavad mänge ja tegevusi mis on iseloomulikud noorematele lastele. Probleemi oskused nõrgemad.
  
• Kõne arengu probleemid – ei pruugi väljenduda igapäevases suhtluses , aga töös tekstidega .
  
• Motoorika arengu probleemid – ei ole võrreldav eakaaslastega, kohmakamad, sarnased noorematele
  
• Lugemise, kirjutamise või arvutmise eeloskuste omandamatus – ei tunne huvi, vajavad rohkem selgitamist, näitlikumistamist
  

RHK – 10 järgi võivad lapsed saada segatüüpi spetsiifiliste arenguhäirete (f-83 diagnoosi) ei tule välja millises valdkonnas on rohkem probleeme. Ühtlane probleemide esinemine.
Nooremas koolieas

• Probleemid õppimises (lisaks emotsionaalsed probleemid)
  

Keskmises koolieas

• Madal õppeedukus, lisaks emotsionaalsed ja käitumisprobleemid.
  

Viimane 16.10
22