riket/häiret, LEXIS tähendab sõna/kõnet. UNESCO andmetel võib kuni 10% täiskasvanutest olla eri raskusastmes düslektikud, kes on õppinud oma probleemiga rohkemal või vähemal määral toime tulema. Eesti pedagoogide arvates on 15-25% algklasside lapsi lugemisraskustega. Düsleksikute osakaal nende hulgas pole teada. Maailmas on levinud väga erinevad düsleksia definitsioonid, samas tähenduses kasutatakse mõisteid sõnapimedus, samuti spetsiifilised lugemisraskused. Eestis jagatakse kirjaliku kõne alaseid raskused traditsiooniliselt düsleksiaks, mis väljendub ainult lugemisraskustes, sel ajal kui kirjutamisraskusi nimetatakse düsgraafiaks. Inglisekeelses erialakirjanduses kasutatakse düsleksiat sageli sünonüümina raskuste kogumile- spetsiifilistele õpiraskustele, harva eristatakse lugemis- ja kirjutamisraskusi eeldades, et enamasti kaasneb lugemisraskustele ka kirjutamisraskus .
ja kordused ning vältevead (Karlep 1985). 6 3. Düsleksia põhjused Düsleksia põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit kakskeelsest perekonnast või on vanemad pööranud vähe tähelepanu tema kõne arengule ning lõpetades spetsiifiliste taju või motoorika probleemidega (Lukanenok, Kasper 2004). Lukonenok (2009) järgi lugemisraskused on põhjustatud aju struktuuri ja funktsioneerimise kaasasündinud iseärasustest, mis mõjutab lugemisse kaasatud kognitiivsete protsesside kulgu. Lugemisraskused ei ole põhjustatud madalast intelligentsusest, psühholoogilistest, emotsionaalsetest ega sotsiaalsetest põhjustest. Lugemisraskusega inimestel on täheldatav mitteverbaalsete soorituste oluliselt parem tase võrreldes verbaalsete sooritustega. Tihti on
Eakohase kõnearenguga lapsed omandavad kirjaoskuse enamasti raskusteta. Varase ea suulise kõne mahajäämus ja teatud häired viitavad aga lugemisraskuse riskile. Mitte kõigist suulise kõne häiretega lastest ei saa hiljem raskustega lugejaid, aga nende hulgas on rohkesti lapsi, kes vajavad kirjaoskuse omandamisel lisaabi. Varase ea motoorne kohmakus ning üldised tähelepanu ja mõtlemise iseärasused on samuti ohu märgid. (Lukanenok, 2008) Oma osa mängib perekondlik risk. Lugemisraskused kipuvad korduma põlvest põlve ning kui vanematel ja vanavanematel on olnud lugema õppimisel raskusi, tasub olla valvas. Lugemisraskusega laste ja noorte aitamine võiks alata raskuste ennetamisest. Teades ja tundes lugemisraskuse tundemärke, saame last varakult aidata, kasutades sobivaid õpetamisviise ja meetodeid. Tihti aitab lapse tähelepanu juhtimisest ning vanema ja õpetaja sobivast kõnelemis- ja suhtlemisviisist. (Lukanenok, 2008)
· Lugemis -ja kirjutamispuuded-suulise kõne puuetest , vaimse arengu hälvetest, ajukoore koldelisest kahjustusest (agnoosia, apraksia) aga ka metoodikast põhjustatud kirjalikud kõnepuuded. · Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi. (Maila) Düsleksia avaldumine: Düsleksia avaldub tüüpiliste ja korduvate lugemisvigade ning -raskuste näol. Düslektikutel on lugemisraskused ja -vead püsivad. See võib ilmneda ka lugemisel ühelt realt teisele ülehüppamises. Esineda võib lugemist paremalt vasakule ehk 4 peegellugemist. Rasketel juhtudel pole laps võimeline sünteesima isegi kahe- ja kolmetähelisi rühmi, selle asemel hakkab ta sõna mõistatama. (Maila) 2. DÜSLEKSIA PÕHJUSED JA PÄRILIKKUS 2.1. Düsleksia põhjus peitub ajus 1896
(ebamugav tunne jalgades, mis kaob nende liigutamisel) või REM-une käitumishäire ● Lõhna kadu: vähenenud võime lõhnu tuvastada ● Kõneprobleemid: rääkimine pehme ja üksluise häälega ning mõnikord sõnade summutamine või pomisemine ● Neelamisprobleemid: hilises staadiumis- lämbumine, köha ja kurgu puhastamine söömise ja joomise ajal ● Nägemismuutused: silmade kuivus, kahekordne nägemine ja lugemisraskused ● Kaalumuutused: mõnel inimesel võib esineda kerge kuni mõõdukas kaalukaotus 3 KULG Parkinsoni tõbi on progresseeruv haigus, sümptomid süvenevad tavaliselt aja jooksul. Samuti varieeruvad sümptomid inimestel väga palju. See, kui kiiresti haigus süveneb ja kui raskeks muutub, võib ka palju erineda. Varajasi sümptomeid võib lihtne mitte märgata. Võib alata ühest kehapoolest, ilmudes teisel pool alles hiljem.
Naistel, kellel on karüotüübis vaid üks X- kromosoom (45, X); põhitunnusteks lühike kasv, sugutunnuste alaareng, viljatus. triplo-X-sündroom (ingl. Triple X syndrome)- Kolme X-kromosoomiga (karüotüüp XXX) naised e. ülinaised. Klinefelteri sündroom (ingl. Klinefelter syndrome)- Meestel esinev komplekspatoloogia, põhjuseks liigne X- kromosoom; kromosoomikomplekt 47,XXY. Nähtuse avastas H. Klinefelter. 6. Spetsiifilised arenguhäired. Kõne- ja kirjutamisraskused 1. Lugemisraskused Lugemisraskused (düsleksia): 10%-l lastest Keskkonna mõju vaid 20% QTL aheldus (6.-nda kromosoomi lühike õlg) Geen DCDC2 2. Kõne- ja kirjutamisraskused Kõneraskused: Inimese 7.-ndas kromosoomis FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele Kirjutamisraskused (düsgraafia): Lingvistiline osa ja motoorne osa Kirjaoskamatuseni välja Matemaatilised võimed 1. Päritavus 47% 2. Korrelatsioon: 70% MZ ja 59% DZ 3
küsimustele lähtudes oma koerast ja oma kogemustest, mitte tekstist. Väljundi häired Keelised raskused raske on tahtlikult oma kõnet suunata. Näiteks kui õpilast vastama kutsuda, ei oska ta vastata; samas lobiseb ta terve tunni oma pinginaabriga. Motoorsed raskused jämemotoorika: laps on kohmakas, lööb end tihti ära, jookseb naljakalt, ei suuda ujuda ega ronida peenmotoorika: halb käekiri, kirjutavad aeglaselt Lugemisraskused e düsleksia Tekkemehhanismid: Laps ei analüüsi häälikuid ja tal on väga raske viia kokku sõnade kõla nende tähenduse, grammatika ja õigekirjaga, samuti ühendada häälikut ja tähte. Nägemisinfo töötlemine kuklasagaras jääb puudulikuks. Nii kuulmis- kui ka nägemisinfo töötlemine on aeglane. Düsleksia geen (Rootsi perekond) Düsleksia märgid varases eas Kõne iseärasused Kõne mõistmise iseärasused
Fenüüketonuuria, türosinoos, türosineemia, alkaptonuuria, albinism. Nad on põhjustatud autosoomretsessiivsete mutatsioonide poolt. Fenüülalaniini ülehulgal koguneb organismi metaboliit, mis kahjustab närvirakkude müeliinkesta ja põhjustab vaimse alaarengu. 62. Duchenne lihasdüstroofia. Progresseeruv lihasnõrkus. Mutatsioon X-kromosoomis (retsessiivne). Sagedus 1:3500 meestel, mehed elavad kuni 20. a. 63. Lugemisraskused. Ehk düsleksia. 10%-l lastest, keskkonna mõju vaid 20%, QTL aheldus (6. kromosoomi lühike õlg), geen DCDC2. 64. Kõneraskused. Inimese 7. kromosoomis. FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele. 65. Kirjutamisraskused. Ehk düsgraafia. Lingvistiline ja motoorne osa. Kirjaoskamatuseni välja. 66. Matemaatilised võimed. Päritavus 47%. Korrelatsioon: 70% MZ ja 59% DZ. Ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud). 67
Turner syndrome))- Kromosoomhaigus. Naistel, kellel on karüotüübis vaid üks X- kromosoom (45, X); põhitunnusteks lühike kasv, sugutunnuste alaareng, viljatus. triplo-X-sündroom (ingl. Triple X syndrome)- Kolme X- kromosoomiga (karüotüüp XXX) naised e. ülinaised. Klinefelteri sündroom (ingl. Klinefelter syndrome)- Meestel esinev komplekspatoloogia, põhjuseks liigne X-kromosoom; kromosoomikomplekt 47,XXY. Nähtuse avastas H. Klinefelter. 13. Lugemisraskused Lugemisraskused (düsleksia): 10%-l lastest Keskkonna mõju vaid 20% QTL aheldus (6.-nda kromosoomi lühike õlg) Geen DCDC2 14.Kõne- ja kirjutamisraskused Kõneraskused: Inimese 7.-ndas kromosoomis FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele Kirjutamisraskused (düsgraafia): Lingvistiline osa ja motoorne osa Kirjaoskamatuseni välja 15. Dementsus, Alzheimeri tõbi
märk on A, sellele vastab häälik A jne. lugemisraskustega lastel on tajus sedalaadi defitsiit, et muu helilise töötlusega saavad hakkama, aga verbaalses kõnes tervikute jagamine osadeks selles vanuses, kus teised lapsed juba suudavad seda teha, neil ei õnnestu. Selle tõttu ei teki seda kindlat täht-heli vastavust, mille alusel saaks tõlget sooritada. Et nii kui ma näen konkreetset tähte, siis kohe aktiveerub see häälik. Ei pea pikalt mõtlema, mis asi see on. Lugemisraskused on keeleti erinevad. Eesti keeles on üks häälik ja täht, muud jama pole. Aga eesti keeles on see, kui pikalt häälikud kestavad. Tähelepanus on ka mõned probleemid – vähene valivus ja vähene püsivus. Mis on iseloomulik ja paradoksaalne mingis mõttes – valivuse ja püsivuse probleemid ei ole üldist laadi, nad on seotud verbaalse info töötlusega. Laps võib olla väga püsiv teistes tegevustes, aga niipea kui tulevad mängu tähed ja häälikud, ei suuda eriti pikalt keskenduda
puudumist või inaktiivsust, millega blokeeritakse fenüülalaniini-türosiini metabolism, fenüülalaniini ülehulgal koguneb organismi metaboliit, mis kahjustab närvirakkude müeliinkesta ja põhjustab vaimse alaarengu, lapsele aitab väga range dieet, täiskasvanule kellel aju on välja arenenud pole vaja tugevat dieeti rakendada, sagedus 1:10 000 302. Duchenne lihasdüstroofia: mutatsioon X-kromosoomis, retsessiivne, sageds 1:3500 meestel, eluiga kuni 20 aastat, keskmine IQ 85 303. Lugemisraskused: düsleksia, 10% lastest, keskkonna mõj vaid 20%, QTL aheldus- 6. Kromosoomi lõhike õlg, geen DCDC2 304. Kõnerasksed: inimese 7. Kromosoomis, FoxP2 geen määrab valgu, mis mõjub neuronitele 305. Kirjutamisraskused: düsgraafia, lingvistiline osa ja motoorne osa, kirjaoskamatuseni välja 306. Matemaatilised võimed: päritavus 47%, korrelatsioon 70% MZ ja 59% DZ, ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud) 307
- XO – mittepäranduv, abordid , tüdrukud Y kromosoomide arv - XYY – poisid, ei pruugi teada et neil lisa Y kromosoom Kromosoom mutatsioonid - Väikesed deletsioonid kromosoomi õlgades Wilsoni sündroom - 7. kromosoomi pikas õlas deletsioon kus teada 26 geeni olemasolu - 3 aastase lapse tase Angelmani sündroom – mutatsioon tekb munarakus Prader Willi sündroom – mutatsioon tekib spermis 39.Spetsiifilised arenguhäired Lugemisraskused - 10% lastest - Keskkonna mõju vaid 20% - WTL aheldus - Geen DCDC2 Kõneraskused - Inimese 7ndas kromosoomis - FoxP2 geen – määrab valgu mis mõjub Kirjutamisraskused - Lingvistiline osa ja motoorne osa - Kirjaoskamatuseni välja Matemaatilised võimed - Päritavus 47% - Ülegenoomne analüüs – põhigeeni pole leitud Õppimisvõime - Päritavus u 50-60%
Spetsiifiline õigekirjahäire · Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) · Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus · Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused kehv käekiri · Levimus 3-4%, P>T · Eraldiseisvana haruldane, tavaliselt esinevad kirjutamis/lugemisraskused koos Spetsiifiline lugemishäire · Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine häiritud loetu mõtte tabamine, sõnade tähenduse mõistmine, lugemise tehniline külg · Anamneesis sageli kõne-keele arenguprobleeme · Levimus 3:100-6:100, koolilaste seas 3-15%, P>T · Sageli kaasnevad kirjutamisraskused emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired · Üldine õpiedukus langenud (verbaalsuse osakaal)
Spetsiifiline õigekirjahäire Spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) Välistatud teised probleemid o spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus Võivad kaasneda o foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused o kehv käekiri Levimus 3-4%, P>T Eraldiseisvana haruldane, tavaliselt esinevad kirjutamis/lugemisraskused koos Spetsiifiline lugemishäire Spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine o häiritud loetu mõtte tabamine, arusaamine sõnade tähendust, lugemistehnika Varases eas kõne-keeleprobleemid Levimus 3:100-6:100, koolilaste seas 3-15%, P>T Sageli kaasnevad o kirjutamisraskused o emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired Üldine õpiedukus langenud Spetsiifiline arvutamisvilumuse häire
lugemisraskustega lastel on tajus sedalaadi defitsiit, et muu helilise töötlusega saavad hakkama, aga verbaalses kõnes tervikute jagamine osadeks selles vanuses, kus teised lapsed juba suudavad seda teha, neil ei õnnestu. Selle tõttu ei teki seda kindlat täht-heli vastavust, mille alusel saaks seda tõlget sooritada. Et nii kui ma näen konkreetset tähte, siis kohe aktiveerub see häälik. Et ma ei pea pikalt mõtlema, mis asi see küll on. Lugemisraskused on keeleti erinevad. Eesti keeles on üks häälik ja täht, muud jama pole. Aga eesti keeles on see, kui pikalt häälikud kestavad. Tähelepanus on ka mõned probleemid – vähene valivus ja vähene püsivus. Mis on iseloomulik ja paradoksaalne mingis mõttes – valivuse ja püsivuse probleemid ei ole üldist laadi, nad on seotud verbaalse info töötlusega. Laps võib olla väga püsiv teistes
Kõne arengu puuded jaotuvad - Suulise kõne puuded: o kõnepuuded: probleemid sõnumi väljaütlemisega, teiste kõne mõistmine enamasti kahjustatud ei ole. o keelepuuded e süsteemsed kõnepuuded: probleemid on sõnumi moodustamisel kognitiivse ja lingvistilise programmeerimise raskused e tahaks teisele öelda aga ei oska, kahjustatud võib olla ka teiste kõne mõistmine, probleemid ka kirjalikus kõnes. - Kirjaliku kõne puuded: o Lugemisraskused (düsleksia) o Kirjutamisraskused (düsgraafia) Suulises kõnes väga tõsiseid probleeme ei pruugi olla. Kõnepuuded Kõik on tehnilist laadi. Laps teab, mida tahab ähelda, aga ei õnnestu. - Häälduspuuded o düslaalia (ühe või enama hääliku vaeghääldus), kõne kahjustus tehnilist laadi o rinolaalia (häälikute moodustamine on häiritud, kuna õhk väljub/ei välju nina kaudu
Spetsiifiline õigekirjahäire: Spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) ·Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus ·Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused kehv käekiri ·Levimus 3-4%, P>T ·Eraldiseisvana haruldane, tavaliselt esinevad kirjutamis/lugemisraskused koos Spetsiifiline lugemishäire: Spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine. Häiritud loetu mõtte tabamine, arusaamine sõnade tähendust, lugemistehnika. · Varases eas kõne-keeleprobleemid · Levimus 3:100-6:100, koolilaste seas 3-15%, P>T · Sageli kaasnevad 45 kirjutamisraskused emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired · Üldine õpiedukus langenud
• Vormitaju jäi puudulikuks (hulk neuroneid V1-s hävinud), värvi, liikumise, asukoha taju jäi alles. Case D ja Case T.D • Puudusi saab korrigeerida pilgu teadliku suunamisega. • Kajustus paremas kukla- ja oimusagaras. • Aeglasem nägude äratundmine. • Vasakul üleval kvadrantanoopia. Algul lugemisraskused, keel OK. • Võimetu tundma ära teisi inimesi ja käekirju (ka enda oma). Case D.B • Prosopagnoosia. • Eemaldati paremalt poolt kannusevagu, milles angioom. • Aga suutis huultelt lugeda. • Hemianoopia. Ütleb, et tajub midagi, mis pole sõnutsi väljendav
annaabi.ee 
