Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust (0)

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu
5 VÄGA HEA
Punktid
Ajalooallikad ja eesmärgid
  • Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu
  • Saab teada mis on juhtunud enne meid.
  • -oleviku nähtused on kujunenud minevikus
  • - praegused sündmused tulenevad eelnevatest
  • -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone
  • -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt

Harud
Arheoloogia = muinasteadus =muistised
Etnoloogia =rahvateadus
Ajalooallikad
-mineviku jäljed
-Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised
Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at
Vanaja ajaloolaste tööd
Keskaja kroonikute tööd
-eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine
-allikasse tuleb suhtuda kriitikaga-
Igal ajastul kirj . Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem
Ajalugu on katkematu protsess
Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt
ARUTLE JA ANALÜÜSI
  • Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid.
  • Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn. Viljaka poolkuu piirkonnas. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud mitmesuguseid toiduhankimise viise. Söödavate viljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatusallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned lähevad kasvama, ja õppisid seda teadmist kasutama sobivate taimede kasvatamiseks.
  • Kunsti teke näitab nüüdisinimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet, kui see oli varasematel inimlaste liikidel ning kogukonda liitvate rituaalide suurt tähtsust. On tõenäoline, et just need omadused tegid nüüdisinimese olelusvõitluses muudest inimliikidest, eelkõige neandertallastest, edukamaks ja tagasid tema püsimajäämise ning järgneva ülekaalu maailmas.
  • Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike- Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi alguse nendest piirkondadest, ehk viljaka poolkuu alalt. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil.
  • Jeeriko ja Catal Hüyük olid sedavõrd suured ja püsivad asulad, et tuleb oletada nende tõhusat ja stabiilset sisekorraldust. Ilma selleta olnuks võimatu rajada suuri müüre, sest need pidid nõudma planeerimist ja kogukonnaliikmete pikaajalist koostööd, seega jah neid linnu võib nimetada ka tsivilisatsioonideks.
  • Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise vahelisel alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Indias Induse kallastel tekkis tsivilisatsioon umbes 2500 aastat eKr.
    Selle põhjus võis olla see, et jõgede läheduses on niiske ja lopsakas maa, mistõttu seal on hea kasvatada erinevaid taimi.
  • Osa teadlasi arvab , et kujunev ülemkiht oli ennekõike ühiskonna korraldaja selle kõigi liikmete huvides: nad mõistsid kohut , juhtisid väge, kogusid ühisvarusid ja juhtisid ehitustöid. Seetõttu allus muu elanikkond pealikele esialgu vabal tahtel. Teiste teadlaste meelest põhineb ühiskonna areng algusest peale vägivallal ja sunnil: jõukamad ja tugevamad allutasid ülejäänud oma tahetele ja sundisid enda heaks tööle
    Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd
    Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi – 3000 eKr.
    Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni.
    Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia , keemia, antropoloogia
    Inimese eellased
    Millal elasid
    Mida oskasid, kuidas elatasid
    Australopiteekused
    Hominiitide liik
    5-2 milj. a tagasi.
    Aafrikas.
    Püsti käimine.
    Raipesööjad ja taimetoitlased .
    Homo habilis
    Osav inimene
    2.5 milj. a tagasi.
    Ida-Aafrias.
    KIVIAEG
    Esimesed tööriistad. Esialgu taimetoitlased, hiljem küttisid ja sõid surnud korjuseid. Rändava eluviisiga .
    Homo erectus
    Sirge inimene
    2 milj. a tagasi.
    Aafrikas, Euroopas, Aasias. Vanimad jäänused leitud Heidelbergist (Heidelbergi inimene).
    Tööriistad (pihukirves) ja nende kasutamine. Küttimine, kalastamine , korilus . Elasid koopas . Häälitsemine. Paremad elatustingimused. Tule kasutamine.
    Heidelbergi inimene
    Homo erectuse otsene järglane.
    700 00 – 600 000 a tagasi.
    Euroopas.
    Küttiv jahimees .
    Keerukalt töödeldud tööriistad.
    Neandertaallased
    Neandri org Saksamaal
    DNA inimese omast erinev.
    250 000 –30 000 a tagasi.
    Euroopas, Aasias.
    JÄÄAEG
    Küttimine, algne kõne.
    Matmiskombed / rituaalid .
    Religiooni alged .
    Arenenud mõtlemisvõime.
    Homo sapiens
    Tark inimene, nüüdisinimene.
    200 000 a tagasi.
    Euroopasse jõudsid 45 000 a tagasi.
    Cro-Magnoni inimene e kromanjoonlane (leiukoha järgi) : Cro-Magnoni org Lõuna-Prantsusmaal.
    Sarnased neandertaallastele eluviisilt.
    Tööriistad luudest ja sarvedest.
    Kalapüük!
    Sugukonnad.
    Kunst !
    Kasutasid vibu , kodustasid koera .
    *Neandertaallased ja Homo sapiens arenesid Homo antecessor´ist, kes arenes koos Heidelbergi inimesega välja Homo erectusest.
    *Homo sapiens kuulub primaatide(esikloomade) seltsi, hominiidide(inimlaste) sugukonda, homo ehk inimese perekonda.
    Muinasaja inimeste uskumused :
    Animism
    Eluta asjadele elu andmine. Kivid , puud.
    Totenism
    Esivanemaks peeti mõnda suursugust looma. Karu.
    Fetisism
    Tootemlooma austamine. Kanti kaelas kihva , sarve, hammast , karva.
    Muinasaja arenguetapid :
    Kiviaeg
  • Vanem kiviaeg / paleoliitikum (3 milj a tagasi)
  • Keskmine kiviaeg / mesoliitikum (12 000-7000 eKr):
    • Anastav majandus
    • Rändav eluviis
    • Vibu ja nool , koera kodustamine

  • Noorem kiviaeg / neoliitikum (al 7000 eKr):
    • Neoliitiline revolutsioon – üleminek põllumajandusele, inimesed jäid paikseks, kindel toit, eluaea pikenemine, rahvaarvu kasv.
    • Esimesed linnad jõgede ääres Lähis- Idas ja Väike- Aasia ps.
    • Vanim linn maailmas- Jeeriko.
    • Lihvimisoskus, puurimine .
    • Keraamika , kudumine .
    • Uskumuste muutus, rõhk rohkem ilmastikul.

  • Vaskkiviaeg / eneoliitikum
    • Üleminek kiviajast pronksiaega.
    • Esimesed tsivilisatsioonid.
    • Paljud hõimud jäävad ränd-karjakasvatajateks.
    • Kaks inimrühma: sõjakad rändajad ja rahulikud põlluharijad.
    • Ilmastiunähtuste kummardamine .
    • Geomeetriline ornament (päikeseketas), viljakusmaagia.
    • Toortellised, niisutussüsteemid, potikeder , ratasveok, metall .

    Pronksiaeg (2500 eKr)
    • Pronks = vask + tina. Vastupidav.
    • Ader .
    • Tööjaotuse muutus – põllumajanduses mehed seoses loomade rakendamisega.
    • Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine.
    • Ühiskonna kihistumine .

    Rauaaeg (1300 eKr)
    • Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse.
    • Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus.
    • Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni

    Tsivilisatsioonide tekkimine :
    Primaarsed tsivilisatsioonid :
    1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI
    2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ääres HIEROGLÜÜFID
    3. India (2500 eKr) Induse kallastel
    4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres
    5. Hiina (1600 eKr) Huang He jõe orus
    • Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul.

    • Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli töötlemis, sest nendeta oli muu võimatu, nendega kaasnes rikkuse kasv ning sellega omakorda riigi tekkimise võimalus. Tänu viljelusmajandusele ei pidanud enam rändama, ühel maalapil sai pikalt viibida, ei olnud anastamist.

    Tsivilisatsiooni tekkimise kolm põhjust :
  • Kihistumine – ülemkihid hakkasid domineerima, riiklus .
  • Rahulik allumine – inimesed olid nõus rahulikult teiste heaks töötama mingi kindla kokkuleppe alusel. Egiptus .
  • Jõuga allutamine – inimesed sunniti enda jaoks tööle. Mesopotaamia.
    Tsivilisatsiooni tunnused :

    Muistne Egiptus
    Looduslikud tingimused, eelised:
    • Niilus kui toitja.
    • Loodusliku tasakaalu säilitamine. Vältisid liigniisutamist, ökoloogiline rahvas.
    • Kasvatati palme, sibulat, kauntaimi, vilja,lina. Kõike seal, kus parasjagu olid vastava taime jaoks head tingimused. Et kasvatada niiskust vajavat kultuuri kuivas kohas, ei hakkatud seda niisutama.
    • Ümbritsetud kõrbetega : Nuubia , Sahhara, Siinia. Kaitstus vaenlaste eest. Tänu selle oli tsivilisatsioon teiste eest suletud.

    Põhietapid :
  • Varadünastiline aeg :
    • 5000 – 2700 eKr.
    • 3000 eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad kogu riigi ühtseks.
    • Kuningas Menes , pealinn Memphis .
    • Kuninga piiramatu võim.
    • Hieroglüüfkiri..

  • Vana riik :
    • 2700 – 2200 eKr.
    • Suured püramiidid.
    • Tsivilisatsiooni tunnuste kujunemine.

  • Keskmine riik :
    • 2000 eKr – 1650 eKr.
    • Nomarhhid – maakondade valitsejad.
    • Teeba – tähtsaim usukeskus.
    • Elukutseline sõjavägi.
    • Allutati Nuubia põhjaosa.

    1650- 1550 eKr võimutsesid Niiluse deltas Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased.
  • Uue riigi periood :
    • 1550 eKr – 1075 eKr.
    • Välise võimsuse hiilgeaeg .
    • Palestiina ja Süüria allutamine.
    • Thutmosis III – tema valitsemise ajal saavutati suurim ulatus.
    • Sõda Hetiitidega. Ramses II sõlmis rahulepingu, mille kohaselt Palestiina jäi Egiptusele, Süüria aga loovutati. Diplomaatilised suhted Aasiaga.
    • Ülem-Egiptuse eraldumine Alam-Egiptusest.
    • 1075 eKr eraldus Ülem- Egiptus Alam- Egiptusest valitsevatest kiningatest preestrite riigiks.

  • Hilisperiood :
    • 1075 eKr – 525 eKr.
    • Allakäik, riigi lõhenemine
    • Vaenlased: Pärsia, Aleksander Suur, Rooma .
    • Pärsia võimule langemine .

    Ühiskonnakorraldus :
    Autohtoonne rahvas- puuduvad pärimuslegendid. Ühtne tervik unuversumiga.
    Vaarao e jumal e kuningas korraldas ühiskonda. Maat (kõige maailmakorraldus).
    Kõrgem ametnikkond moodustas kuninga suguvõsa.
    Keskmine ametnikkond, kirjutajad , fikseerisid kõigi kohustused. Võisid pärineda ka lihtrahva seast.
    Käsitöölised- osalt ettevõtjad, osalt riigi kontrolli all. Amet põlvest põlve. Talupoegadest kõrgemal.
    Talupojad- sunnismaised. Range töökohustus. Orjusesse sattumise oht.
    Orjad - väikesearvuline. Orjastatud talupojad, sõjavangid.
    Mõned uskumused :
    Pistrik Horos – kaitsejumal (vaarao võimu).
    Vaarao – topeltkroon, piits + valitsemissau.
    Madu – tarkuse jumal.
    Habe – jumalikkuse tunnus.
    Mustusekuulikest veeretav skarabeus - Ra´d tõusva päikesena.
    Perekond :
    • Paarperekond - mees, naine, alaealised lapsed.
    • Perepea oli mees, naisel oli õiguseid. Abielludes säilitas vara, lahutuse korral pretendeeris varale.
    • Naised valdasid sageli kirja, olid madalamatel riigiametnike seas.
    • Valitsejal palju naisi, kelles üks oli peanaine, teistest tähtsam.
    • Joodi õlut, söödi teravilja kakukesi, kala.
    • Liigsöömist esines vaid rikaste juures.

    Matusekombestik :
    • Sureb ainult keha, mitte hing (Ba), alles jäävad nimi (Ren) ja teisik (Ka).
    • Surnukeha palsameerimine : eemaldatakse aju ja elundid . Kõhuõõs täidetakse vürtsidega.
    • Matuserituaalid- surmajärgne elu vaid neile, kes ära saadetud kohaste rituaalidega.
    • Mumifitseerimine- ilma kehata ei ole surmajärgne elu võimalik.
    • Kujud- anti kaasa juhuks kui muumia hävib.
    • Maalingud - stseenid elust, et elu jätkuks.
    • Maagilised loitsud - sisaldasid õpetussõni surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks.

    Jumalad :
    Ra
    Päikesejumal, maailma looja ja selle esimene valitseja. Iga päev sõidab ta oma laevaga üle taevakaare, öösel läbib allmaailma sünged ning ohtlikud valdused .
    Amon
    Ra-ga samastamine . Tekkis Amon-Ra, kes muutus uue riigi ajal tõeliseks peajumalaks, keda peeti vaarao isaks.
    Horos
    Pistrikukujuline taevajumal , kes kehastas elavat valitsejat. Jumal Osirise ja jumalanna Isise poeg. Kuningas.
    Hathor
    Lehmakujuline naisjumal. Naiste kaitsja.
    Osiris
    Viljakuse jumal ja surnute valitseja. Õpetas inimestele põlluharimist ja kanalite kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust. Seth , tema vend, tappis taning loopis ta tükid igasse ilmakaarde laiali. Naine ja poeg aga otsisid tükid üles ning õmblesid ta uuesti kokku ning äratasid ellu.
    Isis
    Osirise abikaasa, õde. Tema peas oli kaarjate lehmasarvede vahel päikeseratas.
    Seth
    Isise vend, kes tappis Osirise. Seostatakse läänetuule ja põuaga.
    Thot
    Veelinnu iibise peaga, jumalate kirjutaja, kirjatarkuse jumal.
    Anubis
    Šaakalikujuline muumiate valmistaja. Kontrollis , kas inimese süda on patune .
    *Jumalad olid loomadele sarnaste tunnustega. Ainujumala kultust ei olnud.
    *Templid- ainult preestrid . Palju salajasi ruume. Preestrite võim suur- taevatähtede järgi ennustamine , targad, kavalad. Andsid haridust.
    *Katse kehtestada ainujumalakultust. Päikesekettajumala ( Atoni ) kultus - vaarao Enhaton, muutis nime Amenhotephist Enhatoniks. Rajas Teeba ja Memphise vahele Ahetatoni pealinna. Tema polg taastas Amon- Ra austamise.
    Kiri :
    • Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Tihedalt seotud tsivilisatsiooni tekkega.
    • Piltkirjast kujunes hieroglüüftähestik, mis koosneb 24 tähestikumärgist.
    • Hieroglüüfkiri – Egiptuse kirjamärgid, pühad märgid, mis on piltkirjast arenenud. 1000 märki.
    • Demootne kiri – Egiptuse hilisem, lihtsustatud kiri. Lihtrahva kiri e preestrite kiri.
    • Hieraatiline kiri – rahva kiri.

    Teadus :
    • praktilise suunitlusega.
    • Geomeetria – Geomeetriat oli vaja ehitustöödeks. Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning silindri ning püramiidi ruumala. Seega tunti ka “piid”.
    • Astronoomia – Ajaarvestutses tuginesid päikeseaastale. Aasta jagati 12-ks 30 päevaliseks kuuks ja viieks lisapäevaks. Liigaastat ei arvestatud, seega aastast aastasse erinevus järjest suurenes (päikese ja kalendriaasta ).
    • Arstiteadus – Osavad kirurgid , osati ka keerulisi silmaoperatsioone.

    Kirjandus :
    • õitseng Keskmise riigi ajal.
    • Surnute raamatud – Papüüruserull, mis pandi lahkunule hauda kaasa. Seal olid kirjas siis õpetussõnad, kuidas surmariiki pääseda ning seal käituda.
    • Lühijutud – egiptlasi peetakse novellizanri rajajaks. See kasvas välja ülikute hauakambri seintele kirjutatud autobiograafiatest.
    • Hümnid (ülistuslaulud) jumalatele, püramiiditekstid.
    • „ Sinuhe jutustus“- suurim Egiptuse kirjandusteos. Ülik Sinuhe minavormis lugu. Justkui lahkunu elule tagasivaatav hauatekst.

    Kunst :
    • Maalingud hauakambrites.
    • Savikujukesed.

    Mesopotaamia
    Looduslikud olud – Eufrati ja Tigrise vahelisel alal. Praegune Iraak .
    Eripärad – head tingimused põllumajanduseks loodi ise kuivatamise ja niisutamisega.
    Ehitusmaterjalid – ei olnud puitu ega kivi. Kasutati pilliroogu ja savi. Savitsivilisatsioon .
    Avatus – Väga palju sõdimist. Asus avatud alal. Võttis omaks teiste rahvaste kultuure.
    Tsivilisatsiooni algus – vanim tsivilisatsioon. Kiri ja kihistumine.
    Mesopotaamia rigid :
    Sumeri Linnriigid
    3000- 2340
    Kiilkiri, Ühtne riik puudus. Ur, Uruk , Lagaš. Rahva päritolu teadmata. Ratas, potikeder. Templiühiskond.
    Vanim eepos „Gilgameš“.
    Akadi riik
    2340-2160
    Kuningas Sargon lõi I Suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Semiidid .
    Vana-Babüloonia
    1792- 1595
    Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Seadustekogu . Hetiidid vallutavad 1595.
    Assüüria
    934-609
    Pealinnad Assur ja Ninive . Väga sõjakas ja julm rahvas. Hõlmasid kogu mesopotaamiat ning Süüriat ja Palestiinat. Hävitasid Babüloni. Sõjatehnika parim.
    Uus-Babüloonia
    626-539
    Nebukadnetsar II lõi Assüüriast lahku ning liitlaste abiga hävitas selle. Suurejoonelised ehitustööd Babüloonias – Rippuvad aiad, Paabeli torn.
    Perekond :
    • Patriarhaalne .
    • Pereisal oli väga suur võim oma kodakondsete üle.
    • Mehel võis olla mitu naist, naisel aga vaid üks mees. Varaliselt oldi võrdsed.
    • Kui naine pettis , siis võis tema mees otsustada, kas laseb naise koos mehega, kellega ta teda pettis, tappa või mitte.

    Ühiskonnakorraldus :
    • Kõrgem võim (mitte piiramatu, pidi arvestama ülikutega) kuningal , kes oli ühtaegu ka ülempreester. Jumalaga samastamist ei olnud.
    • Preesterkonna ja kuningate suhted olid olulised kohal riigi juhtimisel. Tsikuraadid (astmiktemplid). Sumerte aja ühiskonda kutsutakse tempelühiskonnaks – preestrid juhtisid kõike.

    Hierarhia :

    Linnatsivilisatsioon :
    • Linnad olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused, kuigi suurem osa rahvast elas maal.
    • Enamus linnadest tahtsid olla linnriigid. Sumerite perioodil see nii oligi, kuid hiljem tekkisid linnade vahelised sõjad, lahkhelid , mis muutsid selle suhteliselt võimatuks. Suurem osa neist püsis linnriigina lühidalt (hilisemal perioodil).
    • Linnad suutsid säilitada iseseisvuse siseasjades, seda isegi impeeriumile allutatuna.

    Sõjavägi :
    • Koosnes kuniga ja ülikute kaarikutest või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ning linnaelanikest moodustatud jalaväest.
    • Sõjavägi kutsuti kokku vaid vajadusel.
    • Assüüria kuningate võimu ajal moodustati alaline elukutseline sõjavägi.

    Religioon :
    Jumalate pantenon – Väga palju erinevaid jumalaid. Inimesest erines jumal vaid surematuse poolest.. Esindasid loodusjõudusid.
    Anu
    Taevajumal, jumalate isa. Tark ja lugupeetud. Andis teistele jumalatele nõu.
    Enlil (Bel)
    Anu poeg, jumalate kuningas, inimliku kuningavõimu kaitsja. Käsutas loodusnähtusi, edendas viljakust.
    Ea( Enki )
    Maa-aluste vete ja sügavuste valitseja. Enlili vend või poeg. Inimkonna soosija (õpetas, aitas). Valdas maagiat ja ennustuskunsti. Kaval.
    Ištar
    Taeva kuninganna. Armastuse ja sellega seonduva kehastaja. Sõjakas ja kättemaksuhimuline. Austatuim.
    Marduk
    Babüloonia jumal. Sai tähtsaks, kui loodi Babüloonia suurriik . Omandas paljud Enlile omased tunnused Babüloonias.
    Õiguspõhimõtted :
    • Silm silma, hammas hamba vastu põhimõte (vaid siis kui samast seisusest isikud).
    • Hammurapi seadused.

    Müüdid, legendid :
    • Maailma alguse müüt – Alguses oli vaid vesi, millest sündisid maa ja taevas. Maailma kujundasin isane mage - ja emane soolane vetevoog, kellest sündisid esimesed jumalad.

    • Inimese loomise müüt – Jumalad lõid, et keegi nende heaks tööd teeks . Inimene pidi olema „tööriist“.

    • Üleujutuse legend – Enlil korraldas inimkonna hukatamiseks suure veeuputuse . Ea aga päästis mõned inimesed oma laevaga, et siiski säilitada inimkond .

    Hauatagune elu :
    • Mesopotaamlased arvasid, et hauatagune elu on trööstitu, pime ja halb. Mingeid ettevalmistusi ei tehtud.
    • Nad pidasid olulisemaks maapealset elu – kui inimene on siin hea, siis on ka peale surma teda eest ootamas hea elu. Arvati, et allmaailma pääseb läbi väravate või paadiga mööda allmaailma jõge.

    Teadus :
    • Haripunkt Uus- Babüloonia riigi ajal.
    • Tihedas kooskõlas religooniga – kõik toimus templis .
    • Astronoomia – Taevatähti seostati jumalatega . Teati planeetide trajektoore. Osati ennustada kuu- ja päikesevarjutusi.
    • Astroloogia – Taevatähtede järgi ennustamine, sodiaagid.
    • Matemaatika -kuuekümnendiksüsteem, arvu suuruse määrab numbrite järjekord, ruut ja kuupjuur.
    • Barud – ennustajad, kes ennustasid unenägude, looma sisikonna, lindude lennekõrguse järgi.
    • Kuukalender – vea parandamiseks lisas valitseja korraldusel aeg-ajalt lisa kuu.

    Kultuur :
    • Kiri – kiilkirja süsteem. Palju kergem kui hieroglüüfid. Väga paljud oskasid seda kirja.
    • Gilgameš – Vanim eepos . Legendaarne Babüloonia kuningas, kes otsis sõbra päästmiseks surematuse rohtu . Selle ta leidis, kui ei saanud enale ning mõistis et inimene ei saa surematust.
    • Haridus – Preesterkonna hoole all, koolid templite juures. Õpilased enamasti ülemkihist, vahel ka madalamat päritolu. Lisaks kirjale õpetati matemaatikat, tähetarkust, religioonse sisuga kirjandust.
    • Ehituskunst – lossid, tsikuraadid, kindlustused .
    • Hammurapi seadused – kivisse raiutud seadused, pea kõiki eluvaldkondi hõlmav.

    Indoeurooplased
    Algkodu Musta mere ja Kaspia mere ääres.
    Hetiidid :
    • 1700-1200 a eKr. Väike-Aasi ps.
    • Looduslikud tingimused ja tegevusalad – Mägedega ümbritsetud stepp . Väheviljakas territoorium . Peamiseks elatusalaks karjakasvatus, vähesemal määral põllumajandus. Ehitusmaterjalidest leidus kivi ja puitu, metallidest kulda ja hõbedat. Raua sulatamine.
    • Pealinnaks Hattuša.
    • Peamised avastused : Raua sulatamine, hobune, kodarratas, kaarik .
    • Domineeris vaba kodanikkond. Riiki juhtis kuningas koos sõjaväelastest kaaskonnaga . Orjadeks oli sõjavangid.
    • Võeti üle teiste maade kultuure.
    • 1400 eKr – Hetiidi riigi võimu tipp.
    • Kaovad mingil ajal maalt. Umbes samal ajal kui toimus Trooja sõda.
    • 1200 eKr purustasid teadmata sissetungijad Hattuša ning riik hävis kiiresti.

    Pärslased :
    • 6-4 saj eKr. Praegune Iraan .
    • Vallutasid alad Indiast Vahemereni.
    • Riigi struktuur – riiki juhtis kuningas. Neli pealinna : Persepolis, Babülon, Susa. Ekbatana. Riik oli sagatud satraapideks. Igast satraapi e maakonda juhtis satraap , kes kogus makse ja korraldas sõjaväge.
    • Rahvastesse suhtuti austavalt, see oli peamine põhjus, miks makse maksti rahulikult.
    • Kyros II – Pärsia suurriigi rajaja.
    • Dareios , Xerxes – kuningad, kes üritasid vallutada edutult Kreekat.

    *Religioon :
    Zarathustra õpetus – Õpetas, et maailma valitseb selle looja, tark isand , kes võitleb tõe eest. Tal on vaenlane , kuri vaim, kes võitleb vale eest. Kõik inimesed peavad nende kahe vahel valima . Õige valijad saavad pärast surma paradiisi , vale valijad lähvad aga põrgusse. Eshatoloogia – hea võidab alati. Dualism – kaks vastastikku leeri, seal siis hea ning kuri. Kunagi pidi saabuma rahuriik, kuhu saavad vaid head, õige valijad.
    Pühad tekstid Avestad –aja jooksul kujunenud tekstide kogu.
    ! Pärslaste järel järgmine suur impeerium Makedoonia kuninga Aleksander Suure impeerium.
    Foiniikia ja Iisrael
    *Vahemere idaranniku maad – Kaanimaa e Purpurimaa.
    Tänapäeva Liibanon .
    Foiniikia linnriigid:
    • Ühtset riiki ei teki.
    • Paremad linnriigid olid Byblos , Siidon ja Tüüros.
    • Puudus ühtne kuningavõim, linnade vahel olid pidevalt sõjad.
    • Loodus oli põlluharimiseks väga hea, vihma sadas piisavalt. Tegeleti ka karjakasvatusega.
    • Asusid kahe vanime tsivilisatsiooni – Egiptuse ja Mesopotaamia vahel, mis võimaldas luua laialdasi kaubandus- ja kultuurikontakte. Kaananist kujunes nende kahe põhiline kokkupuuteala.
    • Samuti asus kaanan mereteede ristumiskohas. Nad ongi tuntud kui osavad meresõitjad. Merel kaubeldi mitmete kaupadega .
    • Kolooniad. Neist tugevaim oli Kartaago .
    • Foiniikia tähestik. Loodi, et märkida üles kaupu jm vajalikku. Koosnes 22 häälikust. Paljude teiste tähestike alus.
    • Langevad 8. saj Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia ja 6. saj eKr Pärsia võimu alla.

    Heebrealased e iisraellased :
    * Algkoduks Mesopotaamia. Välja rännati 19-18 saj eKr. Neile ei meeldinud mitmete jumalate kummardamine. Kutsutakse Abrahami lahkumiseks.
    • Neil oli 12 hõimu, millest 11 hävitati.
    • Vana testament , ajalooallikana. Kirjutati 3-2 saj eKr.
    • 10. saj ühendas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla. Pealinn Jeruusalemm .

    Ajaloo peamised etapid :
    • 17-13 saj eKr- heebrealased Egiptuse ülemvõimu all. Vanas Testamendis Egiptuse vangipõlv.
    • Moosesest sai vangipõlve lõpetaja. Ta oli suur õiguste eest võitleja juutide seas. Ta lahkub koos teiste juutidega Egiptusest ning asub otsima „tõotatud maad“, Palestiinat.
    • Nad seiklesid pärimuse järgi 40 a Sundi kõrbes, kus on sündinud ka 10 käsku. Mooses sureb seal.
    • 1004-960 eKr -sõda vilistitega. Vanas Testamendis kujutatud kuningas Taaveti ning Koljatite vahelise võitlusena.
    • Taavet ühendas Iisreali alad ühtseks riigiks, mille pealinnaks sai Jerusalem. Riik püsis 400a.
    • Taavetilt läks võim üle tema pojale, Saalomonile, kes korraldas ulatuslikke ehitustöid, rajades sh suure ja võimsa templi, millest on säilinud vaid „Nutumüür“.
    • Saalomon oli väga tark ning õiglane, kuid liiga leebe. Tema ajal hakkasid inimesed kummardama uuesti mitmeid jumalaid. Peale teda riik lagunes .

    Tekkis 2 riiki :
    • Iisrael(põhjas) – pealinnaks Samaaria. 8 saj eKr Assüüria vallutab.
    • Juuda (lõunas) – pealinnaks Juuda. 6 saj eKr Babüloonia vallutab, Nebukadnetsar II. Babüloni vangipõlv.

    Pärslased taastasid Jeruusalemma.
    Vana Testament –heebreakeelsete tekstide kogum.
    Moosese Seadused –sh 10 käsku. Hammurapi seaduste kõrval üks paremini tuntud seadusekogusid Lähid-Idas. Ei rõhutatud aga ühiskonna kihistatust, vaid vabad inimesed ja orjad.
    Diasporaan – Juutide hajumine .
    Prohvetid – usukuulutajad. Jesaja, Jerenuja.
    Sünagoog – juudi kirik . Tempel vaid Jerusalemmas.
    Messias – uus kuningas, kes rajab uue riigi. Taaveti soost salvitu.
    Monoteism -ainujumalakultus
    Jahve – jumal, keda kummardati.
    Toora – seadused paberirullidel. Moosese raamatud.
    Rabi – preester.
    Sabat – juutide pühapäev, hingamispäev.
    Juudi religioon erines teistest-jumalat ei kujutatud, jumal oli maailmaväline jõud, milles kõik alguse on saanud. Igavene jõud.
    Juudipoisse lõigati ümber. :)
    Peavad end väljavalitud rahvaks.
    KREEKA.
    PERIOODID:
    1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr)
    -minoiline tsivilisatsioon
    - Knossose kujunemine
    -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas
    -1200 eKr doorlaste sissetung
    2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr)
    -allakäik
    -lossid hüljatud
    -kiri ununenud
    -elanikkonna arvukuse langemine
    -raua kasutamine
    3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr)
    -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid
    -soojad suhted Idamaadega
    -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele
    -776 eKr Olümpiamängud
    -VIII saj eKr >> kolonisatsioon
    -600 eKr raha müntimine
    -linnriiklik korraldus( Sparta , Korintos, Ateena )
    -seadused
    4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr)
    Pärsia sõjad 500-478 eKr:
    -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale
    -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit
    -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus
    Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr:
    -Sparta ja Ateena võimsus
    -Ateena > demokraatia
    -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus.
    Peloponnesose sõda 431-404 eKr:
    -Ateena ja Sparta sõda
    -Sparta võit
    Sparta ülemvõim 404-371 eKr:
    -liit Pärsiaga
    -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta
    Makedoonia tõus 359-338 eKr:
    -võeti üle kreeka kel ja komber
    - Philippos II (359-336 eKr) >> sekkus Kreeka asjadesse
    -338 eKr Kreeka langemine
    5.) HELLENISMIPERIOOD (338-30 eKr)
    -334-326 eKr vallutas Aleksander Suur Pärsia
    -peale A.Suure surma kujunesid mitu hel kuningriiki: *Süüria-Mesopotaamia
    *Egiptus
    *Makedoonia(Kreeka)
    -ränne Idamaadesse
    -146 eKr >> Kreeka ja Makedoonia Roomale
    -30 eKr >> Egiptus Roomale
    §13. >> KREETA-MÜKEENE TSIVILISATSIOON JA KANGELASEEPIKA
    Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel:
    -seostatakse kuningas Minose valitsemisega
    -kujunesid linnad ja lossid (tuntuim Knossos koos Minose paleega)
    - laod ja töökojad
    - lineaarkiri A >> tänapäeval ei osata seda lugeda, aga arvatakse et need on majapidamisdokumendid
    -arvatavasti valitsesid preester-kuningad
    -lossid ja linnad olid kindlustamata
    *austati eelkõige jumalannasid
    *naised olid väga tähtsal kohal ühiskonnas
    * ohverdused , rongkäigud, tantsud
    *härg > tähtsaim kultusloom
    Mükeene tsivlisastsioon:
    - hobused ja sõjakaarikud
    -u 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare
    -Knossosest sai keskus
    -lineaarkiri B >> tänapäeval loetav
    -kindlustatud lossid (kuulsaim Mükeene)
    -laod ja töökojad
    -valitsesid kuningas ja sõjapealik
    -lossis töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised
    -talupojad andsid lossile andameid
    Kangelaseepika:
    -u 1200 eKr langes Mükeene tsivilisatsioon
    -hiilgeaeg säilis kangelaslugudes
    -lauldi põlvest põlve kangelauslaule edasi
    - Herakles , Oidipus
    -Trooja sõja lugu >> Paris varastas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon kokus suure sõjaväe ja läks Trooja alla. Sõda kestis 10 aastat ning alles Trooja hobuse valmistamist suudeti linn vallutada.
    - Arhailisel perioodil vormiti selle eepilise pärimuse põhjal mitmeid kangelaseeposeid
    -"Ilias" ja "Odüsseia"
    -"Ilias" – lugu achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest.
    "Odüsseia" – keskendub ühe kangelase raevukale käitumisele. – peakangelane odysseus
    Homeros > Kreeka suurim ja parim poeet
    §14. >> ARHAILISE JA KLASSIKALISE KREEKA ÜHISKOND NING ELUOLU.
    Tsivilisatsiooni uus tõus alates VII sajandist eKr. :
    -kasvas eanikkonna arvukus
    -tekkisid linnad
    -kerkis esile ülemkiht
    -sidemete taastumine välismaailmaga(eriti Idamaad )
    -VIII saj algas kolonisatsioon(uued asulad Itaalias ja Sitsiilias, Musta mere rannik )
    -Kreekas puudus põlluharimiseks sobilik maapind
    -kujunes kreeklaste rahvuslik ühtekuuluvus > jumalad, kõne murded
    -kreeklased=hellenistid, teised rahvused = barbarid
    - linnriik > kodanike vabadusel põhinev riigivorm
    Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas :
    -peamine põlluharimine
    -vaesed talupojad võtsid jõukatelt laenu ja kui nad ei jaksanud maksta tagasi muutusid nad rentnikeks oma enda maal
    -linnades olid ülekaalus käsitöölised
    -käsitöölised madalamal kui põlluharijad(vahel isegi ilma kodanikuõigusteta)
    Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika :
    -ülemkiht = aristokraadid (aristo-parim, kratos -võim)
    -nende heaks töötasid orjad ja sõltlased
    -kaubaretked
    -nende seast olid riigimehed ja vaimulikud
    -kirjalikud allikad on ülemkihi kirjutatud
    -kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad
    -peeti sümpoosione (koosjoomised kr.k) – aristokraatide vaheline pidusöök
    - konkurents
    Orjandus :
    -orjanduslik ühiskond
    -enamus võõrsilt sisse ostetud
    -kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne.
    -töötasid suurmajapidamistes
    -ka käsitöölised ja talupojad kasutasid neid abilistena
    -kaevandustes töötasid peamiselt nemad
    Naiste positsioon. Abielu ja perekond:
    -patriarhaalne ühiskond
    -puudisid kodanikuõigused
    -kuulusid mõnele mehele(isa, abikaasa või mõni meessugulane)
    -käisid enamasti ainult usupidustustel
    -abielu eesmärk olid lapsed
    -abielu lepiti kokku naise isa ja peigmehe vahel
    -tavaliselt võttis 30a mees endale alles murdeeast välja kasvanud tüdruku
    -mehe elu oli peamiselt kodust väljaspool, naisel kodus
    -mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte
    -rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke )
    §15. >> KREEKA LINNRIIK.
    Polis :
    -linnriik ehk polis oli kõige tüüpilisem riigivorm Kreekas
    -elanikkonna suurus oli paarkümmend tuhat
    -kõik täieõiguslikud kodanikud osalesid valitsemisel ja moodustasid ka sõjaväe
    -nõukogu
    - rahvakoosolekud (võtsid vastu või lükkasid tagasi nõukogu otsused)
    Sisevastuolud, türannia ja seadusandlus :
    -poliste siseolud olid sageli ebastabiilsed
    -vaeste rahulolematus
    -lihtrahvasaristokraadid
    -türannid >toetusid sõjalisele võimule, kindel kord, vaeste olukorra parandamine
    -aristokraadid olid vastu
    -täpsed seadused türannia vältimiseks
    -määrati ametisse seadusandjad >> sõnastasid ja panid kirja täpsed seadused
    Sparta riik:
    -hõlmas kahte maakonda
    -keskus koosnes neljast kindlustamata külast
    Sparta ühiskond ja korraldus:
    -sparta kodanikkond(sparta ümbruskond ja keskus) > spartiaadid /vähemus
    - perioigid >> isikult vabad, kuid andami - ja sõjaväekohustuslikud
    - heloodid >> spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad /enamus
    -riiki valitsesid kaks kuningat (päritav võim)
    -nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid
    -muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e. geruusia (üle 60a mehed)
    -igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd
    -lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul
    -rõhutati võrdsust ja ühtekuuluvust
    -spartalik kasvatussüsteem (alates 7.a)
    -20a'st alates sõjamees
    -30.a'st täieõiguslikud kodanikud
    -riigi huvid üksikisiku huvidest tähtsamad
    -vaprus ja distsipliin
    -spartalaste faalanks püsis sajandeid võitmatuna
    Demokraatlik Ateena:
    - Atika maakonnas
    -Kodanikud olid kõik vabad meessoost põliselanikud
    -Salon >> pani aluse demokraatiale
    -kujunes välja Ateena mereliit(liitlased maksid makse, raha Ateenale )
    -vaesed kodanikud olid sõudjad ja madrused laevadel
    -V saj eKr keskpaigas tekkis kindel drmokraatlik riik, valitseja Periklese ajal
    -kodanikkond > vabad mehed
    -orjastamine oli seadusega keelatud
    -rahvakoosolek > iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda ettepanekuid
    -nõukogu > 500 liiget, määrati liisuga
    - kohtunikud > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga
    - strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel
    -kõigile riigiametnikele maksti palka
    - mittekodanikud >> naised ja orjad, võõramaalased ehk metoigid
    -metoigid > käsitöölised või kaubanduses, maksid makse ja teenisid sõjaväes
    Kodanike kasvatus ja haridus:
    -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika , luule)
    - pedagoog (kr. k. lapse/ poisi juhendaja )
    -tähtsad Homerose eeposed
    -gümnastika
    -18-20aastat > sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus)
    -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti > neist said riigiametnikud
    §16. >> JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS.
    Jumalad:
    -antropomorfsed välimuselt ja iseloomult
    -vägi ja surematus
    -võeti omaks võõraid jumalaid
    -jumalad käsutasid loodusjõude, vahel kehastasid neid
    -võime jagada hukatust ja edu
    - ohvrite toomine jumalatele
    -jumalad on üks suur perekond
    -elasid Olümpose mäel
    * ZEUS >> taeva-, tormi-, ja piksejumal ning peajumal.
    HERA >>Zeusi naine, taeva kuninganna, abielu kaitsja
    HADES >> Zeusi vend, allmaailma ja surnute alitseja
    POSEIDON >> Zeusi vend, merejumal
    DEMETER >> Zeusi õde, viljakuse ja musta mulla jumalanna
    ARES >> Hera ja Zeusi poeg, sõjajumal
    ATHENA >> Zeusi tütar, sõjajumalanna
    APHRODITE >> ilu ja armastuse jumalanna
    APOLLON >> luule, muusika ja terve mõistuse jumal
    Pühamud ja templiehitus:
    -keskpunkt altar (madal, kivist, sinna viidi ohvrid )
    -pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel
    -templis oli jumala kuju
    -rituaalid toimusid vabas õhtus, tavainimene sattus harva templisse sisse
    -tempel oli linnriigi silmapaistvaim ehitis, näitas rikkust ja jõukust
    Preestrid ja rituaalid:
    -pärinesid suursugustest suguvõsadest
    -korraldasid rituaale terve kogukonna nimel
    -tähtsaim rituaal oli vereohver >> tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, põletati inimesele kõlbmatud kehaosad, usuti et ohvrisutisu kaudu saavad jumalad annetusest osa.
    -ohverdamise ajal hüüti palveid
    -toimusid iga-aastased usupidustused
    Oraaklid:
    -pühamu, kus küsiti jumalatelt nõu
    - oraakel (kr.k ennustus)
    -kuulsaim Delfi oraakel
    -seal kuuldi püütia ennustust ning üritati seda tõlgendada
    -ennustused täitusid alati, lihtsalt inimesed võisid neid valesti mõista
    Surmajärgsus:
    -ei pandud surmajärgsele elule suurt rõhku
    -karistused ja needused saadi eluajal
    - hinged rändasid Hadese riiki, pidid ületama Okeanose jõe
    -surnutele pandi keele alla hõbemünt, et nad pääseks üle jõe
    Jumalate ja inimeste põlvnemine:
    -maailm oli enne jumalate teket
    -elasid esimesena Maa ja Taevas ning nende lapsed titaanid
    -esimesed inimesed sündisid maast
    -neid kaitses Prometheus (tema tõi inimestele tule)
    §17. >> AVALIKUD PIDUSTUSED, SPORDIVÕISTLUSED, LÜÜRIKA JA TEATER
    Spordivõistlused:
    -aristokraatide meelisharrastused
    -sporditi alasti ja sp nimetati seda kohta gymnasion (kr.k alastioleku koht)
    -gümnaasiumitest said hariduskeskused >> peeti loenguid ja vestlusi
    -võistlused
    *Olümpiamängud>>
    peeti iga 4 aasta tagant
    osalesid ainult hellenid
    kiirjooks , maadlus , rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus( jooks , odavise , kettaheide , hoota kaugushüpe ja maadlus)
    võistlesid ainult mehed
    kehtis relvarahu
    võitu hinnati väga kõrgelt > mälestusmärgid, kuulsus, ülistuslaulud
    Lüürika:
    -kuulusid enamus pidustuste kavva
    -lüürika tähendas algselt lüüra saatel ettekantavat luulet
    -hiljem sai sellest luulet tähistav üldmõiste
    -enamus poeete olid aristokraadid
    -Salon > heitis ette saamahimu, ühiste huvide eiramist
    -koorilüürik Pindaros > spordivõistluste võitjatele laulud
    *Panatenaiad>>
    osalesid mehed, lapsed, naised ja vääramaalased
    tähistati uue aasta algust
    tõrvikuvõidujooks ja koorilaulud , suurejooneline rongkäik akropolile
    spordivõistlused
    liitis Ateenalasi ühtseks tervikuks
    Teater:
    -sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest
    -korraldati dionüüsiaid
    -tragöödia > tõsised ja ülevad, õpetlikud ja mõtlemapanevad, õpetasid käituma nii et ei tekitataks jumalatele pahameelt
    -komöödia > lõbusa sisuga, pilkasid nii poliitikuid kui ka jumalaid
    *Dionüüsiad >>
    kestsid neli päeva
    žürii valis eelnevalt välja etendused mis tulid ettekandmisele
    oli koori ja tegelaste dialoog
    näidendi autor oli lavastaja ja peategelane tihti
    jagati välja auhindasid
    ainult mehed
    §18. >> FILOSOOFIA JA TEADUS
    Filosoofia ja teadusliku maailmavaate sünd:
    -muistsed kreeklased seletasid maailma müütide ja religiooni abil
    -hiljem tekkis uus, mõistusel tuginev, maailmavaade
    -seda hakati nimetama filosoofiaks
    -üritati selgitada millest maailm koosneb ja selle tekkimist
    - algained >> tuli, maa, vesi, õhk
    -Demokritos > maailm koosneb aatomitest
    *MATEMAATIKA:
    eeskuju Mesopotaamiast
    teooreetiline teadus>üldistavad väited e teoreemid >logiline süsteem
    enim edendas VI saj eKr Pythagoros
    * MEDITSIIN
    kuulsaim Hippokraates (arstiteadusliku käsiraamatu autor)
    põhjendus haigustele looduslik, mitte jumalik
    oluline oli vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal, et terve olla
    rõhk õigel toitumisel
    arstide tõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist >arstivanne
    *AJALOOKIRJUTISTE ALGUS
    minevik põhineb kangelaseepikal
    Herodose raamat Kreeka-Pärsia sõdades " Historia "
    kirjeldas mitmeid Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid
    Sofistis:
    -pöörasid tähelepanu inimese käitumisele ja moraalile
    -see algas V saj eKr
    -arutati, millised on polisele sobivad seadused
    -leiti, et mõisted "tõene" ja "väär" on suhtelised
    -järeldus>inimestel on vabadus seadusi ja moraalireegleid kujundada ja muuta
    -lihtrahvas taunis sofistide õpetusi, nähes ohtu traditsioonidele ja moraalile
    *SOKRATES
    * PLATON
    * ARISTOTELES
    §19. >> HELLENISMIPERIOOD
    Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed:
    -ta vallutas Aasia (Väike-Aasia, Lähis-Ida, Kesk-Ida ja Kesk-Aasia), Aafrika(Egiptus), India ja talle kuulusid ka Kreeka ja Makedoonia
    -talle kuulus I maailmaimpeerium
    -Egiptuses lasi ta ennast vaaraoks kuulutada
    -ta ootas et teda jumaldataks
    -see tekitas vastuolusid
    -peale tema surma tekkisid vastuolud ja kodusõjad
    Perioodi, kus kreeklased valitsesid Idamaade üle nim. hellenismiperioodiks.
    Hellenistlikud suurriigid :
    -sõdade tulemusena tekkis 3 hel. suurriiki: *Egiptus
    * Seleukiidide riik
    *Makedoonia
    -eesotsas peaaegu piiramatu võimuga monarhid
    -kuninga abilised õukonnast (samuti kreeklased-makedoonlased)
    -segunesid Kreeka ja Idamaade kultuur
    -sõjavägi moodustus palgasõduritest
    -jalaväe faalanks + ratsavägi
    -kiviheitemasinad, piiramistornid, võimsam laevastik
    Hellenistlikud linnad:
    -rajati uusi linnu
    -suurim ja tähtsaim Egiptuses asuv Aleksandria
    -linnaarhitektuur muutus kreekapäraseks
    -rajati templeid, teatreid , staadione
    -jõuakd ja uhked
    -kaubandus elavnes
    -orjapidamine suurenes
    -linnad olid suhteliselt iseseisvad, kuigi kuulusid mõne riigi alla
    Kultuur hellenistlikes riikides:
    -soositi kultuuri > näitas tarkust ja suuremeelsust
    -kutsuti poeete ja õpetlasi tervest maailmast
    -eriti pöörati kultuurile rõhku Egiptuses
    -Aleksandriasse rajati Museion > raamatukogu
    Hellenistlik kirjandus:
    -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile
    -luule eesmärk pakkuda meelelehutust
    -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest
    -teater > peamiselt komöödiad
    -ainestik argielust
    Filosoofia:
    -mõtiskleti inimeste probleemide ja hingevajaduste üle
    -oluline oli inimese õnn ja hingerahu
    - Epikuros > pole surmajärgsust ning surma ei tasu karta
    -jumalate mittekartmine, sest neid ei huvita inimeste asjad
    -Stoitsistlik koolkond > saatus ja ettemääratud elu
    Muutused religioonis:
    -mõjutused Idamaadest
    -vanade jumalate kõrvale tekkisid uued idamaised jumalad
    -jumal Isis > maailma valitseja
    -taevakehade järgi ennustamine
    -12 sodiaagimärki ja horoskoop
    Teaduse areng:
    -Kreeka teaduse hiilgeaeg
    -eraldusid omaette teadusharud ja valdkonnad
    - matemaatik Eukleides > geomeetria põhialused
    -füüsik Archimedes > kruvi, kindlused , kivi- ja nooleheitja, füüsikas seadus kehade veeväljasurvest (" heureka !")
    -astronoomia > Maa kerakujuline, Päikese- keskne maailmapilt,
    20. ROOMA . Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast . Kronoloogiline : 2at- indoeuroopa itaalikud -roomlaste esivanemad . 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid.
    1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus * kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid * 510a kukutati viimane etruski kunn * kehtestati vabariik.
    2.Varane vabariik 509-265eKr: * senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia Rooma all.
    3.Rooma Vahemeres suurvõimul 264-133eKr: *Rooma konflikt Kartaago riigiga P-Aafrikas* 3 sõda omavahel( Esimene Puunia sõda 264-241eKr-merel ja sitsiilias,roomlased tegid laevastiku ja võitsid,Kartaago palus rahu; Teine Puunia sõda 218-201eKr-kartaago väepealik Hannibal tungis läbi Gallia üle Alpide ja purustas rooma sõjaväe Cannae lahingus 216a, uued rooma väed sundisid hannibali lahkuma , 202said kartaagolased p-aafrikas lüüa kaotades kõik; Kolmas Puunia sõda-hävitati kartaago 146a.) *valdusi laiendati ida suunas* riigile liideti 146a Makedoonia ja Kreeka* Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Väike-aasias 133a.
    4.Kodusõjad ja vabariigi langus 133-30eKr: *elukutseline palgavägi Roomas 2 ja 1saj* väepealike vahel kodusõjad* Crassus , Pompeius (ida) ja Caesar (lääs),crassus sai lahingus surma, 2 vahel tekkis kodusõda 49a eKr, Caesar ainuvalitsejaks * 44a eKr Caesar tapeti vandenõulaste poolt istungi ajal* võimul Caesari pooldajad Antonius ja Octavianus (lääs)* Antonius abiellus Kleopatraga* 31a Ekr sai Antonius Octavianuselt lüüa ja põgenes naise juurde Egiptusesse , kus tegid enesetapu* 30a Ekr-Octavianus valutas Egiptuse=vabariigi lõpp.
    5.Varane keisririik 30eKr-235pKr: *Octavianus muutis nime=Augustus-auväärne 30eKr-14pKr* lepiti ainuvalitsemisega, majanduse õitseng* tema järglased olid ülekohtused ja julmad valitsejad* keiser Nero54-68 tappis oma naise,ema ja senaatorid* 64a toimus hiigeltulekahju, milles arvati süüdi olevat Nero käsk, et saaks uue palee ehitada* 1saj keskel pKr vallutati suur osa GBR-ist* Traianus98-117 vallutas Daakia( rumeenia ) ja mesopotaamia, suurim maad Vahemerel*kaitseks barbarite eest rajati piiridele kindlused* Hadrianuse117-138 vall P-Inglismaal paremini säilinud* Rooma rahu-julgeolek ja rahu* kodusõjad ja välisvaenlased 2saj ja 3 saj vahetusel.
    21. Etruskid ja Rooma riigi algu . etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst ( hauakambrid , naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus-jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine ).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma-järgnes midagi meeldivat.
    Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj võeti kasutusele ladina tähestik(ld.k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr. * 7 kuningat, 3 viimast etruskid. Küngastele rajati just etruskide ajal ehitised, orgu foorum ning Kapitooliumi künkale kindlus . Müürid tehti 4saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos senatiga(vanemate nõukogu). LEGEND:753a asutati Rooma.Romuluse ja Remuse onu käskis kaksikud jõkke visata , et mitte ise võimu kaotada. Vool ujus korvi kaldale, kus emahunt poegi imetas, kuni kohalik karjus nad oma külje alla võttis. Nad kukutasid oma onu Amuliuse, kuid tülli minnes tappis Romulus Remuse.(jumalik päritolu,sünnijärgne hülgamine,täiseas kuningas).
    Varane Rooma ühiskond. Talupojaühiskond-põlluharimine.Maata kodanikud olid väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks-lapsed-õigused piiratud, kuid kodanikud. Vahekord partoonide ja klientide vahel: patroonid ( pater -isa) olid rikkad, kes kaitses ja andis maad kliendile(cliens), kes andis vastutasuks koormisi ning saatis sõjaretkel. Patroonid olid mõjukad tänu paljudele klientidele.
    Patriitsid ja plebeid. Kodanike jaotus 2: patriitsid(patres-isad) olid suursugustest suguvõsadest ning neile kehtisid kõik õigused-riigi/preestriametid, senatid . Ülejäänud olid plebeid( plebs -rahvahulk), kes jäid patriitsidele alla. Abielud nende vahel olid keelatud.Moodustasid enamuse Rooma armeest, mis andis neile õiguste laienemise võimaluse. Pinged ->relvastatud konfliktid. Seejärel anti plebeidele õigus valida rahvatribuunid-ametnikud,kaitsesid nende huve. Keelati võlaorjus, abielukeeld tühistati, riigiametid olid avatud.287 eKr said nad vastu võtta seadusi. Aristokraatia koosnes patriitsidest ja plebeidest. 450 eKr pandi kirja Rooma seadused 12 pronkstahvlile, et vältida omavolilist suusõnade tõlgendamist.
    22.RIIK,ÕIGUS, ARMEE . Res Publica -avalik asi-vabariiklik korraldus. Rooma rahvas- populus romanus-rooma kodanikkond. Riigiametnikud- magistraadid ja senat-vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik. Ametitesse pääsesid piisavalt rikkad= kitsas perekondade ring- nobiliteet (nobilis-tuntud), rahvakoosolekud lasid lihtrahval ka osaleda.
    1.Magistraadid(1-aastased,et mitte võimutseda,igale ametile 2 meest,riigi teenimine kui aukohus seega palka nietu,astmeliselt ametid): Konsulid -2-kõrgeim võim-armee juhid. Preetorid -8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid- endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed. Diktaator -konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis-piiramatu võim, tegude eest hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld( veto ) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300- senex - vanamees , rauk . Magistraadid, eluaegsed, seaduse jõuga otsused,poliitika ,sõjandus, finants . Seaduseelnõu pidi läbima senati heakskiidu-juhtis tegelikult riiki. 3.Rahvakoosolekud(ühtset ei olnud,rahvas kogunes eritüübilistele koosolekutele)-valiti magistraate,otsustati sõja v rahu kasuks,kinnitati seaduseelnõusid,enamasti ettepanekute heakskiitmine.
    Vabariigist keisririigiks. Elukutselised sõjaväelased, palgasõdurid sõltusid oma väepealikutest.Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada =kodusõjad. Oli vaja isikud, kes lõpetaks sõjad. 30a eKr võitis võimumees Octavianus oma vägedega vastased, kehtestas riigis ainuvõimu ja võttis nimeks Augustus- algas keisririigi ajajärk.
    Riiklik korraldus keisririigi ajal. Kõik toimus ’endistviisi’, kuid rahvakoosolekud jäeti ära ning valitsejat nimetati keisriks-kes käsutas kõiki vägesid, rahvatribuudina oli tal vetoõigus magistraatide otsuste üle. Senat oli nüüd nõuandja ja magistraadid otsuste elluviijad. Keisrid püüdsid senatiga hästi läbi saada(autoriteetsed mehed ju), seega senatil ka tähtis roll. Senaatorite ja kodanikkonna arv kasvas, enam ei olnud nobiliteediperekonnad tähtsad, vaid ka provintside esindajad. Kodakondsust jagati kõigile vabadele meestele-eesõigused kadusid. Keisririik kaitses võrdselt kõigi elanike huve. Caesar sai 27 eKr aunime Augustus-auväärseim senaatori tiitel (princeps-esimene).Provintside asevalitsejana tiitel imperaator(käskija). Imperator(=imperaator) Caesar(kaisar=keiser) Augustus.
    Itaalia ja provintsid . Tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika=põhimõte „jaga ja valitse“( divide et impera), erinevate tingimuste tõttu ei saanud nad ühiselt vastu astuda.Ei muudetud inimeste elu. Soositi aristokraatlikku riigikorda -provintslased tunnistasid meeleldi Rooma ülemvõimu. Vallutatud maade sõjaväed olid Rooma käes ning ka 1/3 maast läks Rooma riigi maatagavaraks, makse ei makstud. Väljaspool Itaaliat alade vallutamiseks kasutati liitlaste vägesid+endi omi. Järjest enam linnu sai munitsiipiumi staatuse(elanikud kodanikeks, kuid kohalik omavalitsus säilis). Vabariigi lõpuperioodil 3 saj kuulutati kõik keisririigi vabad mehed kodanikeks. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid provintsid, maa oli Rooma riigi omand ja seal maksti makse. Provintsi valitsejaks asehaldur (endine magistraat )-kaitses vaenlaste eest, kodus makse,hoidis ära vastuhakud. Keisririigi aeg pakkus riik kaitset vaenlase eest, tagades provintsides siserahu. Õiguslik erinevus provintside ja Itaalia vahel kadus =puudus soov roomast lahku lüüa. Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuselt poolest jagunesid provintsid 2 rühma:ida ja läänepoolsed. Idaprovintsid olid rikkad(enamasti kreeka keel). Lääneprovintsid olid roomalikustunud, madalam arengutase.
    Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd- limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion (5000meest, raskerelvastus ,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis-kergerelvastusega jalamehed ,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast . Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega.
    25.RELIGIOON. Traditsioonid ja võõrmõjud. Pärimusi kirjutati üles alles 3saj eKr. Eeposeid pühendati peamiselt Puunia sõdadele. Jumalad samastati kreeka omadega, mille mõjud suurenesid kreekast toodud sõjasaakidega. Kreeka- ja etruskipärased asjad ühitati roomapärasega.
    Jumalad. Nuumen -mingi jõud, mis oli igal asjal(ntkivil,loomal,järvel).Laarid-esivanemate hingede kujud. Geenius -maokujuline kaitsevaim,igal perel , perekonna püsimine. Jumalad kreeka-rooma: zeus- jupiter ,ares- mars ,hera- juno , Neptunus -poseidon, pluto -hades,demeter- ceres ,persephone-prosepina,athena- minerva ,Apollon- apollo , artemis - diana ,hermes- mercurius ,aphrodite- venus , dionysos - bacchus ,kronos- saturnus ,bestia-vesta.
    Riik ja religioon. Preestrid olid riigiametnikud(eluaegsed erinevalt teistest). Ülesannete järgi jaotusid preestrid kolleegiumiteks. Tähtsaim 16-liikmeline pontifekside kolleegium , juhiks riigi ülempreester pontifeks maximus . Keisririigi ajal oli see amet imperaatoril. Augustuse aeg austati keisrit jumalana, nõudis, et talle ka ohvreid toodaks ja altareid püstitataks.Jumalate tahtest sõltun kõik, toodi hoolikalt ohvreid.
    26.RISTIUSU SÜND. Idamaised ja hellenistlikud usundid. Kuna kreeklased olid hakanud austama idamaiseid jumalusi, levis nende kultus ka üle Itaalia.Isis oli Vahemeremaade kõike populaarsem jumalanna(Egiptusest), kellel tihti oli Horos-laps süles.Pühendamatud ei tohtinud riituse sisust teada, usuti et salajased riitused toovad parema saatuse pärast surma.Riik nõudis ainult ohvreid keisrite altaritele ning austust tähtsamate Rooma jumalate jaoks= truudus Rooma riigile.Bacchus(veini) oli ka austatud.
    Kristluse tekkimine. Palestiinas oli juutide usk- monoteistlik , ainult jumal Jahve. Juudamaa valitseja jäeti samaks, asevalitsejaks oli roomlane , rahvas hakkas üha enam lootma , et Taaveti soost valitseja-messias- toob õnneajastu ja muistse hiilguse Iisraeli. Messia ootus põhines 1saj pKr tegutsenud Jeesuse õpetus. Jeesus oli puusepa poeg,juudi soost,järgijad panid hiljem kirja tema õpetused(usuvad jumalariigi saabumisse,armastavad jumalat ja oma ligimesi), ütles et taevariiki pääsevad eeskätt vaesed ja põlatud.Preestrid ei kiitnud Jeesuse õpetusi heaks, kuna too taganes Moosese seadusest. Jeesus arvas et preestrid hülgasid oma päris armastuse jumala vastu. 30a pKr lasid preestrid Jeesuse vangistada ning Pontius Pilatus ( prokuratuur - asevalitseja ) mõistis ta surma Kolgata mäel ristilöömise läbi. Usuti, et 3 päeva pärast surma tõusis Jeesus surnust üles ning tõusis taevasse , kuulutades ikka jumalariigi saabumist. Usuti et Jeesus oligi ette kuulutatud messias ehk Kristus(kr.k christos-salvitu), Jeesust peeti Jumala Pojaks, kes oli saadetud maale riigi saabumist ette valmistama.
    Kristluse levik. Usk Jeesuse kuulutusse levis ka Roomasse. Kristlased -need, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse. Kristlust levitasid usukuulutajad ehk apostlid (kr.k.apostolos-saadik).Tähtsamad: Peetrus (Jeesuse jünger,pani aluse kristlikule kogudusele,esimene Rooma piiskop) ja Paulus (pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma ning oli mõjukaim levitaja ,rõhutas et kristlus on kõigile rahvastele). 1 ja 2saj vahetuseks oli Rooma impeeriumis 5%kristlased. Kogudus valis enda seast juhi-piiskopi(kr.k.episkopos-järelevaataja) või presbüteri(kr.k.presbyteros.vanem). Tavaliselt oli selleks jõukam koguduse liige,koosviibimiste maja peremees . Oodati maailma lõppu, et igavene elu pärast surma juba tuleks.
    Pühakirja kujunemine. Kuna maailmalõppu ei tulnud, hakati kirjutama Vana Testamenti. Kirjutati mitmeid lugusid Jeesuse elust ja õpetusest ehk evangeeliumist (kr.k.euangelion-rõõmusõnum)-1saj. Evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja teod, lisati ka Johannese ilmutusraamat(viimse kohtupäeva ja saatana kirjeldus). Kõiki kokku nimetati Uueks Testamendiks. 2 testamenti kokku pannes saadi pühakiri Piibel (biblos.raamat kr.k) Vana Testament oli heebrea keeles, siis tõlgiti kreeka keelde, ja alles 4saj ladina keelde. Ld.k tõlkis Hieronymos, kes parandas ja pani kokku Piibli Vulgata (ld-rahvapärane).Peamised evangelistid:Matteus,Markus,Luukas,Johannes.
    Kristlased ja Rooma riik. Kristuse lugu taaselluärkamisest meenutas nt Osirise ja teiste jumalate lugusid. Kristlased olid ranged monoteistid, selle pärast ei saadud tuua ohvreid Rooma keisrite altaritele. Üritasid seda muu-usuliste ehk paganate seas levitada. Teised uskusid, et keeldumine teiste jumalate austamisest toob kaasa karistusi kristlaste piirkonnas.Kristlus oli rooma riigis keelatud. 46a kiusati esimest korda kristlasi riiklikult taga, süüdistades neid linna süütamises, üritati sundida neid keisritele ohverdama.
    27.VANAAJAST KESKAEGA . Suur rahvasterändamine tõi germaanid Rooma riigi lääneossa, kus keisrivõim nõrgenes.Uue ajastu algus. Rooma uus tugevnemine284-395: *keiser Diocletianus284-305 lõi korra,lasi end jumalikuks kutsuda,kärpis senati ja kodanike vabadusi,tähtsustas keisrit ja bürokraatiat*tema ajal dominaadid(dominus et deus=isand ja jumal)* Constantinus Suur 306-336 legaliseeris 313a ristiusu, rajas uue pealinna Konstantinoopoli*erinevad valitsejad idas ja läänes*viimane keiser Theodosius Suur379-395 ühendas viimasena riigi kaks poolt, pärast tema surma 395a lagunes riik Lääne- ja Ida-Roomaks.
    28. HILINE ROOMA KEISRIRIIK JA RISTIUSK . Keiser, riigivõim ja sõjavägi. Diocletianuse ja Constantiniuse riigikorraldus pani aluse nn hilisele keisririigile, mis püsis kuni 476 aastani lääneosas, idaosas oli keskaegne Bütsants. Keisritest said piiramatu võimuga valitsejad, kuldne kroon, purpurne siidrüü, kalliskivid, kuld , silmini maha heitmine. Senatil polnud enam suurt mõjuvõimu-nõukoguks.Asevalitsejaid määrati rohkem, et provintse kontrollile allutada, keiser tugines ametnikkonnale. Sõjaväes loodi tugev reservvägi,ratsaväe tähtsus kasvas, sõjavägi kasvas=maksude tõus.
    Riik ja ristiusu kirik . Kristlaste organisatsioon -kirik(kr.k kyriake-Issandale kuuluv), kuna see hõlmas kogu kristlaskonda, nimet. Seda katoliiklikuks(kr.k katholikos-üleüldine). Piiskopile kuuluv ala-diötsees(valitsusala). Peapiiskopid e metropoliidid(emalinnade piiskopid). Kujunes välja 5 peapiiskopkonda:Jeruusalemm,Aleksandria, Antiookia (süürias),,Rooma, Konstantinoopol . Kirikukogud-sinodid( kokkutulek ) tähtsamate küsimuste arutamiseks. Kirik sai annetusi ja kasvas tähtsamaks, hoolitses madalamate inimeste eest ja andis kooliharidust.
    Hereesiad(ketserlikud usulahud). Ristiusk pööras suurt tähtsust õigele uskumisele e dogmaatikale(kr.k usk). Vaieldi palju Kristuse tegelike tähenduste üle, mida lahendas lõpuks kirikukogu . Kujunes välja nn õige e ortodoksne usutunnistus (kr.k orthodoxia-õige usk). See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati väärõpetusteks e hereesiateks(kr.k ekslik valik). Jumal oli üks ja ainuke, kuid esines kolmel moel: Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. Ariaanlus-piiskop Ariuse õpetus, millele pani aluse laialt levinud õpetustele 4 saj, arvamus,et Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas.
    Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga( treening ),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid (kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus-eremiidid, kes trumpasid end üle lihasuretamises. Munkade ja eremiitide kogukonnad ja ühiskond – kloostrid (ld.k claustrum-suletud kogukond )-inimesed elasid eeskirjade järgi. Kloostrid said ka annetusi ning eluviis pehmendus natukene, rõhutati ka ristiusu õpetuse uurimist , autorite tööde ümberkirjutamist ja harimist. Kloostritest said hariduse ja kultuurikeskused.
    Vana-Rooma
    1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik
    Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule.
    KRONOLOOGIA:
    Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik)
    Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega)
    Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad)
    Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius)
    Varane keisririik aastatel 30 ekr-235 pkr[Augusutus(Ocatavianus); pikk rahuperiood; Nero;
    2.Etruskid ja Rooma riigi algus
    Etruskid
    Itaalikud; etruskid elasid itaalia loodeosas Etruuria maakonnas; nende päritolu ei ole teada; kujundasid kreeka alfabeedi põhjal enda tähestikku; nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid; kõrgelt arenenud käsitöö; naised olid küllaltki kõrgel positsioonil ; roomlased pidasid neid väga jumalakartlikeks rahvaks; jumalike ennete tõlgendamine(linnu lennud , välgu müristamise koht; ennustamine looma maksa põhjal), pöörasid suurt tähelepanu elle pärast surma
    Rooma linna tekkimine
    Tekkis kesk-itaalias tiberi jõe alamjoksul Latiumi maakonnas; Latiini ehk ladina keelest sai hiljem rooma riigi ametlik keel; ladina tähestik
    Kuningate aeg Roomas
    Esialgu valitses seitse kuningat; kolm viimast olid etruskid; Kuningas kinnitati ametisse rahavakoosolekul ka ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga
    Varane Rooma ühiskond
    Valdavalt talupojaühiskond sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega;vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks;Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord;
    Patriitsid ja plebeid
    Rooma kodanikud jagunesid kahte õiguslikult selgelt eristatud klassi: patriitsideks ja plebeideks. Patriitsid olid enamasti rikkas maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid ülejäänud kodanikud; nende vahelised suhted olid teravad ; plebeid nõudsid rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, patriitsid ei olnud nõus järele andma; hiljem keelati võlaorjus , tühistati patriitsi ja plebei vahelise abielu keeld ning plebeidele võimaldati pääs kõigise riigiametitesse; plebeide võit ei tähendanud demokraatia kehtestamist roomas. Ka edaspidi juihtisi rooma riiki eeskätt rikkad ja suursugused kodanikud; Kaheteistkümne tahvi seadused;pandi kirja esimsed rooma seadused.
    3.Riik, õigus, armee
    Vabariik
    Roomlased kasutasid oma riigi kohta niemtust res publica, sest kogu rahavas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid rooma rahava. Kõik olid võrdsed; Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid- ja avanemate nõukogu-senat.nobiliteet; kuigi riiki jutisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda.
    Vabariigist keisririigiks
    Rooma armee moodustus nüüd elukutselistest sõjaväelastest; puhkesid kodusõjad, senatil polnud võimalik väepealike ohjeldada,oli vaja kedagi, kes suudaks riigis korra taastada. Aastal 30 ekr võitis üks toonastest võimumeestets –Octavianus- ustavate vägede toel oma vastased, kehtestades riigis ainuvõimu ja võttis endale nimeks Augustus. Roomas algas keisririigi ajajärk.
    Riiklik korraldus keisririigi ajal
    Riigikorraldus endine: senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokkukutsumisest.riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda nimetati keisriks; Senatist sai valitseja nõuandja; Varase keisririigi lõpus anti kodakondsus kõigile vabadele meestele; Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve
    Itaalia ja provintsid
    Provints( Itaaliast väljaspoole jääv ala,vallutatud alad) keisririigi ajal said provintsid rooma võimust kasu, sest rooma riik tagas siserahu ja pakkus kaitset välisavaenlaste eest.
    Armee
    Tegi ajajooksul läbi olulisi muutusi; elukutseline palgavägi; alates 1 puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik; parimad kindluste piirajad; leegion; piirikaitsevöönd.leegion(5000 meest; peamiselt raskerelvastusega; jalaväelased;)
    Rooma õigus
    Riik toimis seaduslikul alusel. Seadused; kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi(apelleerida) kõrgemale seadusandjale; rooma riik oli õigusriik;seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadustest .
    4.Ühiskond ja eluolu
    Maa ja linn
    Enamik elanikest olid talupojad; ülemkihi rikkus põhines peamiselt suurtel maavaldustel; suurmaavaldused- latifundiumid . Kõrgelt arenenud linnad;proletaarid-varatud linnaelanikud
    Seisuslik ühiskond:
  • Senaatoriseisus( rooma riigi ülikud)
  • Ratsanikuseisus(kuulusid rikkad; suurmaavaldajad)
  • Lihtarahvas(käsitöölised ja põlluharijad)
    Orjad ja vabakslastud
    Orjanduslik ühiskond; orjatöö osatähtsus oli suur; vallutussõjad võimaldasid orje juurde tuua; orjusesse võisid langeda ka haritlased; omanik võis orjaga teha mida soovis; sageli lasti orje vabaks; osteti end vabaks; vabakslastu sai kohe rooma kodanikuks
    Perekond ja naiste positsioon
    Patriarhaalne.võimutäius kuulus pereisale. Naised olid seaduse silmis enamasti isa, abikaasa või müne meessuguluse eestkoste all.; naise tähtsaim voorus oli truudus abikaasale; roomas olid mõnes mõttes naiste õigused suuremad kui kreekas;
    Avalikud mängud
    Verised vaatemängud(gladiaatorite võitlused); amfiteatrid ; tuntuim neist oli Colosseum Roomas;
    Hobukaarikute võidusõit hipodroomil ( circus maximus);
    5.Linnad ja ehituskunst
    Rooma linn
    Vahemere maade suurim linn; keisririigi hiilgeajal ulatus elanike arv ligi miljonini; elanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev; ladina keel; majad olid valdaavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid; keiserlikud foorumid ; ehitati välja hipodroomid; kerkisid amfiteatrid ja teatrid ; pantenon; juba enne vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem; avalikud käimlad; termid(ppuhkeautused,kümblusvõimalustele lisaks pakuti ka massaži ja erootilisi teenuseid;termides olid ka raamatukogud ja lugemisruumid; termides võisid käia ka vaesed)
    Korruselamud;
    Pompei
    Mattus vulkaanilise tuha alla; alles 18.saj hakati seda välja kaevama ; kõik säilis tänu tuhale;
    Ehituskunst
    Hakati rajama kivist teid ja sildu aga ka monumentaalseid veejuhtmeid-akvedukte- mis varustasid linna joogiveega; linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon ; peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomlased tellist, mis pidulikumate ehitiste puhul kaeti marmoriga
    6.Religioon ja kultuur
    Traditsioon ja võõrmõjud
    Teada on väga vähe; hakati looma ajaloolisi eeposeid ; rooma autorid olid algusest peale kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud; võeti eeskuju kreekast; roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega; templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt , linnaehitus tugine pikka aega etruskide eeskujul; Oma jumalad samastati kreeklaste omadega;
    Jumalad
    Austati vaime ja loodusjõude; igaühes oli mingi jõud, m is nim. nuumeniks; igal majal omad kaitsevaimud(laarid); maokujuline kaitsevaim(geenius; tagas perekonna püsimise);
    Riik ja religioon
    Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olilisemaid ülesandeid; ka preestrid olid riigiametnikud; 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riiig ülempreester pontifex maximus. Nad jälgisid kalendrit et õigel ajal pidustusi korraldada;
    Ennete tõlgendamine
    Etruskide eeskujul; augurid; linnu lennu järgi;
    Haridus
    Laste kasvatamine oli roomas perekonna ülesanne; vaimsele haridusele hakati ajajooksul rohkem tähelepanu pöörama; lapsed saadeti kooli kirjatarkust õppima; rikkad võtsid koduõpetajaid;
    Teater
    Selleski valdkonnas olid tugevad kreeka mõjud; erinevalt kreekast puudus rooma teatris koor; hiljem hakkas näitlemises kaas ategma ka naisi; rooma teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme nagu kreeka draama .
    Kultuuri õitseng keiser Augustuse ajal
    Agustuse võimuletulekuga alguse saanud rahuperiood lõi soodsad tingimused kultuuri arenguks. Ta toetas suurejooneliste ehitiste rajamist
    Ajalookirjutis
    Hakati oma ajalugu uurima ja kirja panema ; Titus livius kirjutas suurteose „Raamatud linna rajamisest alates“ ;
    7.Ristiusu sünd
    Idamaised ja hellenistlikud usundid Rooma riigis
    Austati väga palju jumalaid; Itaalias Bacchuse kultus;
    Kristluse tekkimine
    Jahve; imetegija Jeesuse õpteus; Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist.Taevariiki saavad ainult need, kes temasse usuvad ja armastavad siiralt oma jumalat ja ligimesi. Jumalariik pole avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, keda maised hüved jumalast eeml ei hoia. Ka rooma võimudele tundus Jeesuse tegevus ohtlik, sest võib põhjustada rahva rahutusi; Jeesus löödi risti Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel. Jeesuse pooldajad uskusid et ta oli kolmandal päeval pärast hukkamist surnust üles tõusnud, end oma austajatele ilmutanud ja taevasse tõusnud ning veel kord jumalriigi peatset saabumist kuulutanud; messias ehk Kristus;
    Kristluse levik
    Kristlus tekkis juutide usust; kristlased; Peetrus ja Paulus olid usukuulutajad;
    Kristlased ja Rooma riik
    Monoteistid; Rooma riigivõimu silmis oli Ristiusk ebasoovitav; Rooma riigi keelatud;

    1. Rooma Impeerium


    Rooma riik ehk Vana-Rooma oli riik mis eksisteeris vanaajal, mis sai alguse Itaalia linnast Roomast. Rooma riigi territoorium oli väga suur, nii suur, et seda kutsuti impeeriumiks. Kõige suurem riigi territoorium oli Traianuse valitsemis ajal aastatel ( 98 – 117 ). Impeeriumisse kuulusid:

    Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad . Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asub seitsmel künkal.
    Lisa 1.

    1.2 Etruskid:


    Paiknesid Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni. Neil oli oma tähestik alfabeedi põhjal. Nende keelt kahjuks veel ei osata. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi. Nad olid väga suured meresõitjad ja kardetud piraadid. Neil oli käsitöö ja metallitöötlus arenenud. Linnad, teed, sillad , veejuhtmed olid korrapärase plaaniga. Hiigelaeg oli 700-400 eKr. 12 suuremat linnriiki. Nende võimu all oli Korsika saar ja nad valitsesid ka Roomas. Kõik etrusik linnad läksid aja jooksul Rooma kätte. Hauakambrid on laitud tuhandeid. Naistel oli kõrge positsioon. Naised olid meestega peaaegu võrdväärsed. Kreeka ja Roomaga võrreldes oli etruski naiste elu lausa kõlvatu. Etruskid olid jumalakartlikud. Pöörasid tähelepanu elule pärast surma. Etruskide arust oli surmajärgne elu meeldiv. Kreeklased nimetasid neid türreenlasteks.

    2. Riigikorraldus


    Arenes sugukonna jagunemisel. Ühiskonnaks oli Partiarhaalne talupojaühiskond. Sugukond jagunes perekondadeteks.
    • Sugukonnas oli umbes 300 liiget.
    • 10 sugukonda = kuuria .
    • 10 kuuriat = hõim e triibus .
    • 3 triibust = Rooma rahvas

    Omapäraks oli nimede traditsioon. Reeglina 3 nime, eesnimi , sugukonna nimi ja lisanimi. Sageli adopteeriti poegi.

    2.1 Seisused kuningate ajal:


    • Patriitsid – auväärsed kodanikud.
    • Plebeid – lihtrahvas.
    • Kodanikud olid arvuliselt ülekaalus, suur osa sõjaväest.

    1) ratsanikud – jõukamad
    2) proletaarid – vaesed

    2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal:


    Valitses kuningas. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Kuningas pidi arvestama rahva ja senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks:
    • konsulid,
    • preetorid,
    • tsensorid,
    • diktaator,
    • rahvatribüünid,
    • kvestor .

    Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis. Sõjaajal olid armeejuhid.
    Preetorid võisid konsuleid asendada , neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad.
    Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet.
    Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis oli ta pool aastat. Sel ajal piiramatu võimuga. Pärast pidi oma tegude eest vastust andma.
    Rahvatribüünid kaitsesid rahva huve. Veto(keeld) õigus ükskõik millise riigiorgani otsusele.
    Kvestor oli rahaasjade ajaja. Riigikassa.

    2.4 Riiklik korraldus keisririigi ajal:


    Senati istungite jätkumine, magistraatide valimine. Loobuti rahvakoosolekutest.
    Tegelik riigijuht oli keiser. Tal oli korraga mitu ametit. Näiteks keiser oli rahvatribüün ja provintside asevalitseja, tal oli vetoõigus jpm. Senat oli keisrile kui nõuandja ja magistraadid otsuste elluviijad. Keisririik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve.

    3. Provintsid


    Provintside valitsemise taktika oli „Jaga ja valitse“. Provintse oli kaks, mis omakorda jagunesid provintsideks. Idaprovintsid ja Lääneprovintsid.
    Idaprovintsid: Lääneprovintsid
    • Süüria, ○ Hispaania,
    • Väike-Aasia, ○ Gallia
    • Egiptus; ○ Põhja-Aafrika
    • Kreeka ○ Britannia

    Rooma õigus:
    Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Õigus apelleerida( edasi kaevata ) kõrgemale seadusandjale. Seadusandluse algus 12 tahvli seadustest. Arvestati pretsedenti so. tugineti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele.Protsessi korrektsus . Sage seaduse järgimine. Karistused ei olnud liialt karmid. Keisririigi ajal olid juristid - juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia . Õigusteaduse algus.

    4. Ühiskond ja eluolu


    Enamik olid talupojad, maaomanikud ja rentnikud.
    Ülikud olid algselt linnriigi aristokraadid, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas.
    Ratsanikuseisuses olid rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud olid suurmaavaldajad. Kaubanduse ja finantsasjadega tegelajad. Põhiliselt rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud.
    Lihtrahvad olid linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk.
    Orju kasutati kõikjal. Oli ka kreeka haritlasi, ka barbareid, erinevad rahvused. Ori kui rääkiv tööriist. Varasel ajal võis ka tappa. Ori võis end ise elatada, varandus oli isanda oma. Võisid end vabaks osta, lasti ka heast südamest vabaks. Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks.
    Perekond oli patriarhaalne. Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud. Võisid lahutada. Veidi oli ka iseseisvaid naisi. Vabariigi lõpus suurenes naiste vabadus. Ka avaliku alu tegelased.

    4.1 Lõbustused:


    Avalikud mängud: Gladiaatorite võitlused oli komme etruskitelt. Gladiaatorid olid orjad. Rajati amfiteatreid kus neid peeti, tuntuim on Colosseum Roomas.
    Hobukaarikute võidusõidud toimusid hipodroomidel. Kaarikud jaotati värvide järgi. Igal võistkonnal oli oma kindlad pooldajad. Kuulsaim hipodroom oli Circus Maximus Roomas. Merelahingud etendati Tiberi jõel. Caesar lasi kaevata etenduste jaoks paisjärve. Mängiti ajaoolisi lahinguid.Teater: vähem populaarne . Algul osalesid ainult mehed, hiljem ka naised.
    Lisad 2, 3 ja 4.

    4.2 Linnad:


    Kesririigi alguseni oli linnaehitus ilma planeeringuta. Majad olid puust ja tellisest. Aegajalt käisid üle laastavad tulekahjud . Keisririigi algul oli linnal sihipärane ehitus.
    Foorum oli linna ja impeeriumi sümboolne keskus. Panteon oli jumalate tempel. Ka kanalisatsioonisüsteem oli olemas, see juhtis reoveed Tiberisse. Termid olid avalikud saunad . Nendest kujunesid puhkeasutused, isegi vaesed olid seal teretulnud. Korruselamud olid odavad, varem puust, siis kivist. Üürimajad olid vaeste majutamiseks. Allkorrusel olid poed , töökojad ja söögikohad. Üleval üürikorterid. Üürimajad olid ehitatud kiirustades, ohutusnõudeid järgimata.

    4.3 Ehituskunst:


    Vabariigi ajal olid kivist teed ja sillad, aveduktid(varustasid linnu joogiveega). Monumeltaalsed veejuhtmed. Põrandaalused küttesüsteemid. Võeti õppust Kreeka ehitusknstist, keisririigi ajal saavutati tipp, mis oli kõrgemal tasemel kui Kreekas. Pidulikud ehitised kaeti marmoriga. Lubjamördi kasutuselevõtt kaarte, võlvide, kuplite ehituses. Välispind ja interjöör kaunistati sammaste ja poolsammastega.

    4.4 Religioon:


    Oli sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim ehk geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt.
    Jupiter –Zeus, Mars –Ares (erinevalt kreeklastest oli austatud jumal), Juno –Hera, Neptunus –Poseidon, Pluto –Hades, Ceres –Demeter, Prosepina –Persephone, Minerva –Athena, Apollo –Apollon, Diana –Artemis, Mercurius –Hermes, Venus –Aphrodite, Baccus –Dionysus, Saturnus –Kronos, Vesta –Hestia.
    Preestrid olid riigiametnikud. Jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim oli 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana, võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest.
    Ennustamiskunstiga tegelesid augurid, preestrid. Ennustastid lindude lennu järgi, see oli kõige olulisem viis. Kasutati ka sibülliraamatuid Kapitooliumil, mille Sibüll, kreeka ennustajanna, kes kuulutas Itaalias, oli Rooma kuningale müünud.

    4.5 Haridus:


    Laste kasvatamine oli pere peamine ülesanne, sõltus rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist. Poiste puhul oli kõuge praktilisem sõjalise suunitlusega. Kreeka kultuuri mõjul hakati tähelepanu pöörama vaimsele haridusele: kreeka keel, kultuur, rooma kirjandus, ajalugu. Rikkamatel oli koduõpetaja, kes oli tavaliselt kreeka päritoli ori või vabaksalstu. Koolis käisid ka tüdrukud. Õpetus kestis kaua, eesmärk oli saada avaliku elu tegelaseks. Sageli saadeti pojad õppima Kreekasse tuntud õpetlaste juurde kõnekunsti õppima. Ka sõjaline ettevalmistus oli täiesti olemas.

    4.5 Haridus:


    Laste kasvatamine oli pere peamine ülesanne, sõltus rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist. Poiste puhul oli kõuge praktilisem sõjalise suunitlusega. Kreeka kultuuri mõjul hakati tähelepanu pöörama vaimsele haridusele: kreeka keel, kultuur, rooma kirjandus, ajalugu. Rikkamatel oli koduõpetaja, kes oli tavaliselt kreeka päritoli ori või vabaksalstu. Koolis käisid ka tüdrukud. Õpetus kestis kaua, eesmärk oli saada avaliku elu tegelaseks. Sageli saadeti pojad õppima Kreekasse tuntud õpetlaste juurde kõnekunsti õppima. Ka sõjaline ettevalmistus oli täiesti olemas.

    5. Ristiusu sünd

    5.1 Idamaised ja hellenistlikud usundid Roomas:


    Austati paljusid jumalaid. Erinevate rahvaste uskumused olid sageli põimunud. Itaalias oli Bacchuse kultus. Austati ka Egiptuse Isist, kellest sai Vahemere maades austatuim jumalanna. Teda kujutati sageli Horose last süles hoidmas, samamoodi nagu hiljem jumalaema Jeesuslapsega. Riitusi peeti kitsas ringis , osalesid vaid pühendatud.

    5.2 Kristluse teke:


    Rooma võimu all oli Palestiina, kus usk oli monoteistlik. Nad uskusid messiasse. Messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus. Tema õpetus leidis pooldajaid alamkihtides, tekitas umbusku ülemkihis. Tema suhted preesterkonnaga olid väga vaenulikud. Preesterkond nägi temas Moosese seadusest taganejat. Kui Jeesus 30 pKr Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta Kolgata mäel risti lüüa. Juurdus usk, et Jeesus oli messias e Kristus(salvitu). Kristlus tekkis juutide usust.


    5.3 Kristluse levik:


    Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati kutsuma kristlasteks. Levitajad olid apostlid. Kaks tähtsamat olid Peetrus ja Paulus. Peetrus oli Jeesuse jünger ja õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas ta Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas. Ta rändas Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Koguduse juht oli piiskop või presbüter.

    5.4 Kristlased ja Rooma



    Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, keeldumisest keisrile rituaalset austust avaldada nähti märki allumatusest. Kristlus oli Roomas keelatud. 46 pKr oli esimene kord kui kristlasi Roomas taga kiusati. Hukati Peetrus ja Paulus. Tagakiusamisest hoolimata levis ristiusk järk-järgult kogu Rooma riigis.
    Antiikmaailma langus ja ristiusu võidukäik
    3.-6. saj –Roomas asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavatega.
    Valitsevaks sai ristiusk.
    Germaani rahvaste asumine Rooma riiki Suure rahvasterände ajal.
    Germaanlaste riikide tekkimisel, linnaelu allakäik.
    Muutused võtisd aset Rooma lääneosas, idaosa tunneme Bütsantsi nime all, keisrivõim püsis seal veel aastatuhande.
    Segaduste ajajärk Rooma keisririigis
    235-284
    Hiigleperioodile (I-II saj) järgnesid segadused, sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni.
    Võimule hakkasid tõusma ka madalat päritolu väepealikke.
    Riigi ebakindlust kasutasid ära välisvaenlased: idapoolseid provintse ründas Uus-Pärsia riik, põhjast tungisid peale germaanlased .
    Rooma uus tugevnemine
    284-395
    Keiser Diocletianus (284-305) seadis riigis taas kindla korra jalule. Suurendas keisri ja riigi bürokraatia võimu, kärpis senati tähtsust ja kodanike vabadust.
    Constantinus Suur (306-336) jätkas ümberkorraldusi. 313. a legaliseeris ta ristiusu, kristlus muutus valitsevaks religiooniks.
    Riigi idaoss rajas pealinna Konstantinoopoli.
    Hilise keisririigi ajal võim kahe keisri vahel, üks idas ja teine läänes. Edaspidi ainult üks valitseja. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes riigi mõlemad pooled ühendas. 395. a jagunes Rooma lõplikult.
    Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma langus
    375-476
    375.a tungisid hunnid Aasia sisealadelt Euroopasse.See sundis germaanlased Rooma territooriumile liikuma.
    Lääne-Rooma keisrid kaotasid ajapikku võimu oma provintside üle.
    410.a vallutasid germaanlased Rooma linna. Germaani väepealikud valitsesid kogu Itaalias.
    476.a kukutas germ väepealik Odoaker Lääne-Rooma keisri võimult, tunnistas ülemvalitsejana Ida-Rooma keisrit ja hakkas Itaalias valitsema . See sünmus märgib kogu vanaaja lõppu.
    Germaanlaste riigid: vandaalide riik Põhja-Aafrikas, läänegootide riik Hispaanias, frankide riik Gallias, idagootide riik Itaalias.
    Ida-Rooma viimane hiigelaeg
    476-568
    Ida-Rooma keisrid pidasid end kogu varasema Rooma keisririigi seaduslikeks ülemvalitsejateks.
    Justinianus (527-565) asus läänepoolseid alasid ka tagasi vallutama. Ta lasi korraldada Rooma õiguse ja püstitas arvukad ehitisi . Sõjad ja Vahemere maid tabanud epideemia kurnasid riigi jõu ja arengu.
    568. a tungis Itaaliasse uus germaani rahvas – langobardid . U samal ajal hakkasid Balkani ps tungima lõunaslaavlased.
    Hiline Rooma keisririik ja ristiusk:
    • Hiline keisririik –püsis impeeriumi länneosas kuni 476. a tänu Diocletianuse ja Constantinuse reformidele.
    • Bütsants –idaosas kujunes.
    • Keisritel piiramatu võim.
    • Senat muutus Rooma linna nõukoguks. Keiser toetus arvukale ametnikkonnale.
    • Suurenes provintside ja asevalitsejate arv –range allumine keskvõimule.
    • Lisaks piirivägedele loodi reservvägi. Ratsaväe osatähtsus.
    • Ühiskond rangelt seisuslik: auväärsed (honestories) ja madalad (humiliores).
    • Ristiusu võidukäik- ristiusk muutus prestiižikaks ja karjääri tegemiseks oli see hea võimalus, seega usku vahetati massiliselt ja eelkõige kasu silmas pidades.
    • 4.saj lõpul keisririik ametlik, mitte-kristlaste tagakiusamine . Keelati vanad usupidustused, olümpiamängud, suleti templid.
    • Ristiusu kirik –kristlaste organisatsioon . Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad.
    • Diötsees –piiskopile alluv piirkond. Suuremate diötseeside eesotsas olid peapiiskopid e metropoliidid.
    • Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia(Süürias), Rooma ja Konstantinoopol –viis peapiiskopkonda.
    • Tähsaid küsimusi arutati kirikukogudel e sinoditel.

    Hereesiad (ketserlikud usulahud):
    • Dogmaatika – uskumine (kr dogma -usk).
    • Ortodoksne usutunnistus –üleriiklikel kirikukogudel välja kujunenud nö õige usutunnistus. See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena.
    • Hereesiad –väärõpetused, vähemusse jäänud seisukohad.
    • Ariaanlus –piiskop Ariuse õpetus. Väitsid, et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud, siis ei saa ta olla igavene ja Isaga samaväärne.

    Ariaanlus kuulutati hereesiaks ja keelati.
    Kloostrite teke:
    • Askees –kasin elu, selles nähti täiuslikku võimalust Jumalale pühenduda.
    • Eremiidid –üksildusse tõmbunud. Kõrbeelanik. Püüdsid teineteist üle trumbata.
    • Mungad –üksildusse tõmbunud.
    • Klooster –kogukonnad, kus ilmaelust eraldunud elasid kindlate eeskirjade järgi. Esmalt tekkisid impeeriumi idaosas. Mitmetest kloostritest sai antiikaja lõpul oluline hariduse- ja kultuurikeskus.

    Muutused ühiskonnas ja kultuuris:
    • Germaanlased võtsid ristiusu üle ariaanlikul kujul. Kujunes selge vahe õigeusklike roomlaste ja ariaanlike germaanlaste vahel.
    • Linnade allakäik- rikkad elasid maamõisades, provintsid iseseisvusid . Idas püsisid Konstantinoopol, Antiookia ja Aleksandria.
    • Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus, ristiusu kirikust sai Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja.
    • Cassiodorus(490-583) –koostas munkade harimiseks õpiku. Ilmalike ja usuliste teadmiste põhialused. Jagas õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks.
    • Aurelius Augustinus (354-430) –autobiograafiline mõtisklus „Pihtimused“. Kuulsaim teos „Jumala riigist“. Silmapaistvaim krislik õpetlane hilises antiikajas.

    Kirikuarhitektuur :
    • Kirikute ehitamisel eeskujuks tüüpiline Rooma kohtu-ja koosolekuhoone basiilika .
    • Püha Peetruse katedraal –Rooma piiskoppide peakirik. Viielööviline. Hilisel antiikajal rajatud kirik lammutati varisemisohu tõttu 15. saj ja hakati ehitama praegust Peetri kirikut Vatikanis .
    • Hagia Sophia katedraal –Konstantinoopolis (praegu Istanbulis).Perioodi üks silmapaistvamaid ehitisi. Keiser Justinianuse püstitatud. Tänapäeval on ehitis muhamediusuliste mošee.

    Rooma õigus:
    • Oluline saavutus oli seadusandluse korrastamine ja kommentaaridega varustatud seadustekogu väljaandmine keiser Justinianuse valitsusajal.
    • Valmis paari tuhande leheküljeline õigusteaduslik suurteos „ Corpus juris civilis“ (Rooma üiguse kogu). Justinianuse seadusekogu sai sajanditeks Euroopa õigusteaduse alus.

    • .DOC Laadi alla originaalfail 49 lk · .doc · 37 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #1 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #2 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #3 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #4 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #5 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #6 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #7 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #8 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #9 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #10 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #11 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #12 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #13 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #14 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #15 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #16 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #17 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #18 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #19 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #20 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #21 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #22 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #23 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #24 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #25 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #26 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #27 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #28 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #29 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #30 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #31 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #32 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #33 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #34 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #35 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #36 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #37 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #38 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #39 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #40 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #41 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #42 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #43 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #44 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #45 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #46 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #47 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #48 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #49
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 49 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor skaabo Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu-Saab teada mis on juhtunud enne meid.--oleviku nähtused on kujunenud minevikus-- praegused sündmused tulenevad eelnevatest--ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone--ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvaltHarudArheoloogia=muinasteadus=muistisedEtnoloogia=rahvateadusAjalooallikad-mineviku jäljed-Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmisedKirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest atVanaja ajaloolaste töödKeskaja kroonikute tööd-eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine-allikasse tuleb suhtuda kriitikaga-Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljemAjalugu on katkematu protsessInim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt
    Ajalooteadus ajalugu muinasaeg Esiaeg Australopiteekused habilis erectus Animism Totenism Fetisism Pronksiaeg Rauaaeg

    Sarnased õppematerjalid

    Rooma 20-28 ptk spikker
    2
    doc

    Rooma 20-28 ptk spikker

    põgenes naise juurde Egiptusesse, kus tegid enesetapu* 30a Ekr-Octavianus valutas Egiptuse=vabariigi lõpp. 5.Varane keisririik 30eKr-235pKr: *Octavianus muutis nime=Augustus-auväärne 30eKr-14pKr* lepiti ainuvalitsemisega, majanduse õitseng* tema järglased olid ülekohtused ja julmad valitsejad* keiser Nero54-68 tappis oma naise,ema ja senaatorid* 64a toimus hiigeltulekahju, milles arvati süüdi olevat Nero käsk, et saaks uue palee ehitada* 1saj keskel pKr vallutati suur osa GBR-ist* Traianus98-117 vallutas Daakia(rumeenia) ja mesopotaamia, suurim maad Vahemerel*kaitseks barbarite eest rajati piiridele kindlused* Hadrianuse117-138 vall P-Inglismaal paremini säilinud* Rooma rahu-julgeolek ja rahu* kodusõjad ja välisvaenlased 2saj ja 3 saj vahetusel. 21. ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid

    Ajalugu
    Vana-Rooma ühiskond ja eluolu
    3
    doc

    Vana-Rooma ühiskond ja eluolu

    Rooma linn Vahemere maade suurim linn; keisririigi hiilgeajal ulatus elanike arv ligi miljonini; elanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev; ladina keel; majad olid valdaavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid; keiserlikud foorumid; ehitati välja hipodroomid; kerkisid amfiteatrid ja teatrid; pantenon; juba enne vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem; avalikud käimlad; termid(ppuhkeautused,kümblusvõimalustele lisaks pakuti ka massazi ja erootilisi teenuseid;termides olid ka raamatukogud ja lugemisruumid; termides võisid käia ka vaesed) Korruselamud; Pompei Mattus vulkaanilise tuha alla; alles 18.saj hakati seda välja kaevama; kõik säilis tänu tuhale; Ehituskunst Hakati rajama kivist teid ja sildu aga ka monumentaalseid veejuhtmeid-akvedukte- mis varustasid linna

    Ajalugu
    Ajalugu- Üldiselt-mõiste periodiseerimine-allikad- Esimesed tsivilisatsioonid-Vana-Egiptus-Mesopotaamia-Vana-Kreeka-Vana-Rooma
    12
    docx

    Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

    kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.­476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.­15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised ­ asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis-muistisega.

    Ajalugu
    Vana-Rooma 10-klass täielik kokkuvõte
    10
    doc

    Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

    Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat.

    Ajalugu
    Ajalugu Vanaaeg Kronoloogia
    7
    rtf

    Ajalugu Vanaaeg Kronoloogia

    sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Ta püüdis end näidata kreeklaste sõbrana ja kaitsjana. Paljud võtsidki ta omaks, kuid kõige kindlamalt seisis talle vastu Ateena. Seetõttu moodustati Ateena eestvedamisel Kreeka linnriikide liit Makedoonia vastu. 338. a. eKr toimus Kreeka liiduväe ja Makedoonia vahel Chaironeia lahing. Kreeka sai lüüa ning langes Makedoonia võimu alla. Hellenismiperiood (338-30 a. eKr) Järgmine Makedoonia valitseja oli Aleksander Suur, Philippos teise poeg. Ta vallutas algul Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid kreeklaste ülemvõimu alla. Tema vallutused panid aluse uuele ajajärgule - hellenismiperiood. Kuid tema surmale järgnesid aastakümnete pikkused sõjad ja rahutused Makedoonia väepealike vahel ning Aleksandri suurriik lagunes. Seetõttu kujunes mitu sõltumatut hellenistlikku kuningriiki: Süüria-

    Ajalugu
    Vana-Rooma ajalugu
    5
    doc

    Vana-Rooma ajalugu

    keskosa 2)latiinid-õiged roomlased,Latiumi maakonnas 3)samniidid. Etruuria maakonnas etruskid,Itaalia lõunaosas kreeklased(Tarantium ja Sitsiilias koloonia Sürakuusa) 3.Rooma ajaloo põhiperioodid Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. I kuningas oli Romulus. Kokku oli 7 kuningat. Rooma valdused hõlmasid linna lähiümbruse,ulatudes Tiberi suudmeni,kuhu rajati Ostia sadam.Viimased 3 kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510a eKr Rooma kuningavõim kukutati.Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tõttu maapakku minema.Kehtestati vabariik.

    Ajalugu
    Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade
    14
    doc

    Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade

    ROOMA Kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 ­ 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 ­ 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit

    Ajalugu
    10 kl ajalooõpiku kokkuvõte
    10
    docx

    10.kl ajalooõpiku kokkuvõte

    · kool tegutses Hobuse tänaval · 1919 ­ HTG liideti Kubermangugümnaasiumiga · alguses (kuni 1954.a) HTG poistekool · NL'i ajal nimeks A.H.Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool · 1961 avati Eesti esimene matemaatika eriklass · 1990.a taastati HTG nimi (7.-12.klass), põhikool eraldus gümnaasiumist (Tartu Kesklinna Kool) · ainult gümnaasiumiklassid ca 10 aastat · 1998.a tulekahju, õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu, renoveeritud koolimaja avati 2002 2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj ­ 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 ­ 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) o Lähiaeg (20.saj...) 3. Tsivilisatsioonid · tsivilisatsioon ­ hästi korraldatud kõrge arengutasemega ühiskond · tunnused: o viljelusmajandus (mõeldakse ettepoole) o varanduslik korraldus o kiri o riiklik korraldus o vaimne tegevus · loodusolude mõju:

    Ajalugu


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun