Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust (0)

Ajalooallikad ja eesmärgid

• Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu
  
• Saab teada mis on juhtunud enne meid.
  
• -oleviku nähtused on kujunenud minevikus
  
• - praegused sündmused tulenevad eelnevatest
  
• -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone
  
• -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt
  

Harud
Arheoloogia = muinasteadus =muistised
Etnoloogia =rahvateadus
Ajalooallikad
-mineviku jäljed
-Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised
Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at
Vanaja ajaloolaste tööd
Keskaja kroonikute tööd
-eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine
-allikasse tuleb suhtuda kriitikaga-
Igal ajastul kirj . Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem
Ajalugu on katkematu protsess
Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt
ARUTLE JA ANALÜÜSI

Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid.

Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn. Viljaka poolkuu piirkonnas. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud mitmesuguseid toiduhankimise viise. Söödavate viljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatusallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned lähevad kasvama, ja õppisid seda teadmist kasutama sobivate taimede kasvatamiseks.

Kunsti teke näitab nüüdisinimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet, kui see oli varasematel inimlaste liikidel ning kogukonda liitvate rituaalide suurt tähtsust. On tõenäoline, et just need omadused tegid nüüdisinimese olelusvõitluses muudest inimliikidest, eelkõige neandertallastest, edukamaks ja tagasid tema püsimajäämise ning järgneva ülekaalu maailmas.

Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike- Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi alguse nendest piirkondadest, ehk viljaka poolkuu alalt. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil.

Jeeriko ja Catal Hüyük olid sedavõrd suured ja püsivad asulad, et tuleb oletada nende tõhusat ja stabiilset sisekorraldust. Ilma selleta olnuks võimatu rajada suuri müüre, sest need pidid nõudma planeerimist ja kogukonnaliikmete pikaajalist koostööd, seega jah neid linnu võib nimetada ka tsivilisatsioonideks.

Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise vahelisel alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Indias Induse kallastel tekkis tsivilisatsioon umbes 2500 aastat eKr.
Selle põhjus võis olla see, et jõgede läheduses on niiske ja lopsakas maa, mistõttu seal on hea kasvatada erinevaid taimi.

Osa teadlasi arvab , et kujunev ülemkiht oli ennekõike ühiskonna korraldaja selle kõigi liikmete huvides: nad mõistsid kohut , juhtisid väge, kogusid ühisvarusid ja juhtisid ehitustöid. Seetõttu allus muu elanikkond pealikele esialgu vabal tahtel. Teiste teadlaste meelest põhineb ühiskonna areng algusest peale vägivallal ja sunnil: jõukamad ja tugevamad allutasid ülejäänud oma tahetele ja sundisid enda heaks tööle
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd

Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi – 3000 eKr.
Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni.
Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia , keemia, antropoloogia

Inimese eellased
Millal elasid
Mida oskasid, kuidas elatasid
Australopiteekused
Hominiitide liik
5-2 milj. a tagasi.
Aafrikas.
Püsti käimine.
Raipesööjad ja taimetoitlased .
Homo habilis
Osav inimene
2.5 milj. a tagasi.
Ida-Aafrias.
KIVIAEG
Esimesed tööriistad. Esialgu taimetoitlased, hiljem küttisid ja sõid surnud korjuseid. Rändava eluviisiga .
Homo erectus
Sirge inimene
2 milj. a tagasi.
Aafrikas, Euroopas, Aasias. Vanimad jäänused leitud Heidelbergist (Heidelbergi inimene).
Tööriistad (pihukirves) ja nende kasutamine. Küttimine, kalastamine , korilus . Elasid koopas . Häälitsemine. Paremad elatustingimused. Tule kasutamine.
Heidelbergi inimene
Homo erectuse otsene järglane.
700 00 – 600 000 a tagasi.
Euroopas.
Küttiv jahimees .
Keerukalt töödeldud tööriistad.
Neandertaallased
Neandri org Saksamaal
DNA inimese omast erinev.
250 000 –30 000 a tagasi.
Euroopas, Aasias.
JÄÄAEG
Küttimine, algne kõne.
Matmiskombed / rituaalid .
Religiooni alged .
Arenenud mõtlemisvõime.
Homo sapiens
Tark inimene, nüüdisinimene.
200 000 a tagasi.
Euroopasse jõudsid 45 000 a tagasi.
Cro-Magnoni inimene e kromanjoonlane (leiukoha järgi) : Cro-Magnoni org Lõuna-Prantsusmaal.
Sarnased neandertaallastele eluviisilt.
Tööriistad luudest ja sarvedest.
Kalapüük!
Sugukonnad.
Kunst !
Kasutasid vibu , kodustasid koera .
*Neandertaallased ja Homo sapiens arenesid Homo antecessor´ist, kes arenes koos Heidelbergi inimesega välja Homo erectusest.
*Homo sapiens kuulub primaatide(esikloomade) seltsi, hominiidide(inimlaste) sugukonda, homo ehk inimese perekonda.

Muinasaja inimeste uskumused :
Animism
Eluta asjadele elu andmine. Kivid , puud.
Totenism
Esivanemaks peeti mõnda suursugust looma. Karu.
Fetisism
Tootemlooma austamine. Kanti kaelas kihva , sarve, hammast , karva.
Muinasaja arenguetapid :
Kiviaeg

Vanem kiviaeg / paleoliitikum (3 milj a tagasi)

Keskmine kiviaeg / mesoliitikum (12 000-7000 eKr):

• Anastav majandus
  
• Rändav eluviis
  
• Vibu ja nool , koera kodustamine
  

Noorem kiviaeg / neoliitikum (al 7000 eKr):

• Neoliitiline revolutsioon – üleminek põllumajandusele, inimesed jäid paikseks, kindel toit, eluaea pikenemine, rahvaarvu kasv.
  
• Esimesed linnad jõgede ääres Lähis- Idas ja Väike- Aasia ps.
  
• Vanim linn maailmas- Jeeriko.
  
• Lihvimisoskus, puurimine .
  
• Keraamika , kudumine .
  
• Uskumuste muutus, rõhk rohkem ilmastikul.
  

Vaskkiviaeg / eneoliitikum

• Üleminek kiviajast pronksiaega.
  
• Esimesed tsivilisatsioonid.
  
• Paljud hõimud jäävad ränd-karjakasvatajateks.
  
• Kaks inimrühma: sõjakad rändajad ja rahulikud põlluharijad.
  
• Ilmastiunähtuste kummardamine .
  
• Geomeetriline ornament (päikeseketas), viljakusmaagia.
  
• Toortellised, niisutussüsteemid, potikeder , ratasveok, metall .
  

Pronksiaeg (2500 eKr)

• Pronks = vask + tina. Vastupidav.
  
• Ader .
  
• Tööjaotuse muutus – põllumajanduses mehed seoses loomade rakendamisega.
  
• Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine.
  
• Ühiskonna kihistumine .
  

Rauaaeg (1300 eKr)

• Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse.
  
• Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus.
  
• Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni
  

Tsivilisatsioonide tekkimine :
Primaarsed tsivilisatsioonid :
1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja