Facebook Like

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Ajalooallikad ja eesmärgid
  • Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu
  • Saab teada mis on juhtunud enne meid.
  • -oleviku nähtused on kujunenud minevikus
  • - praegused sündmused tulenevad eelnevatest
  • -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone
  • -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt

Harud
Arheoloogia = muinasteadus =muistised
Etnoloogia =rahvateadus
Ajalooallikad
-mineviku jäljed
-Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised
Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at
Vanaja ajaloolaste tööd
Keskaja kroonikute tööd
-eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine
-allikasse tuleb suhtuda kriitikaga-
Igal ajastul kirj . Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem
Ajalugu on katkematu protsess
Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt
ARUTLE JA ANALÜÜSI
  • Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid.
  • Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn. Viljaka poolkuu piirkonnas. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud mitmesuguseid toiduhankimise viise. Söödavate viljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatusallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned lähevad kasvama, ja õppisid seda teadmist kasutama sobivate taimede kasvatamiseks.
  • Kunsti teke näitab nüüdisinimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet, kui see oli varasematel inimlaste liikidel ning kogukonda liitvate rituaalide suurt tähtsust. On tõenäoline, et just need omadused tegid nüüdisinimese olelusvõitluses muudest inimliikidest, eelkõige neandertallastest, edukamaks ja tagasid tema püsimajäämise ning järgneva ülekaalu maailmas.
  • Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike- Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi alguse nendest piirkondadest, ehk viljaka poolkuu alalt. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil.
  • Jeeriko ja Catal Hüyük olid sedavõrd suured ja püsivad asulad, et tuleb oletada nende tõhusat ja stabiilset sisekorraldust. Ilma selleta olnuks võimatu rajada suuri müüre, sest need pidid nõudma planeerimist ja kogukonnaliikmete pikaajalist koostööd, seega jah neid linnu võib nimetada ka tsivilisatsioonideks.
  • Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise vahelisel alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Indias Induse kallastel tekkis tsivilisatsioon umbes 2500 aastat eKr.
    Selle põhjus võis olla see, et jõgede läheduses on niiske ja lopsakas maa, mistõttu seal on hea kasvatada erinevaid taimi.
  • Osa teadlasi arvab , et kujunev ülemkiht oli ennekõike ühiskonna korraldaja selle kõigi liikmete huvides: nad mõistsid kohut , juhtisid väge, kogusid ühisvarusid ja juhtisid ehitustöid. Seetõttu allus muu elanikkond pealikele esialgu vabal tahtel. Teiste teadlaste meelest põhineb ühiskonna areng algusest peale vägivallal ja sunnil: jõukamad ja tugevamad allutasid ülejäänud oma tahetele ja sundisid enda heaks tööle
    Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd

    Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi – 3000 eKr.
    Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni.
    Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia , keemia, antropoloogia

    Inimese eellased
    Millal elasid
    Mida oskasid, kuidas elatasid
    Australopiteekused
    Hominiitide liik
    5-2 milj. a tagasi.
    Aafrikas.
    Püsti käimine.
    Raipesööjad ja taimetoitlased .
    Homo habilis
    Osav inimene
    2.5 milj. a tagasi.
    Ida-Aafrias.
    KIVIAEG
    Esimesed tööriistad. Esialgu taimetoitlased, hiljem küttisid ja sõid surnud korjuseid. Rändava eluviisiga .
    Homo erectus
    Sirge inimene
    2 milj. a tagasi.
    Aafrikas, Euroopas, Aasias. Vanimad jäänused leitud Heidelbergist (Heidelbergi inimene).
    Tööriistad (pihukirves) ja nende kasutamine. Küttimine, kalastamine , korilus . Elasid koopas . Häälitsemine. Paremad elatustingimused. Tule kasutamine.
    Heidelbergi inimene
    Homo erectuse otsene järglane.
    700 00 – 600 000 a tagasi.
    Euroopas.
    Küttiv jahimees .
    Keerukalt töödeldud tööriistad.
    Neandertaallased
    Neandri org Saksamaal
    DNA inimese omast erinev.
    250 000 –30 000 a tagasi.
    Euroopas, Aasias.
    JÄÄAEG
    Küttimine, algne kõne.
    Matmiskombed / rituaalid .
    Religiooni alged .
    Arenenud mõtlemisvõime.
    Homo sapiens
    Tark inimene, nüüdisinimene.
    200 000 a tagasi.
    Euroopasse jõudsid 45 000 a tagasi.
    Cro-Magnoni inimene e kromanjoonlane (leiukoha järgi) : Cro-Magnoni org Lõuna-Prantsusmaal.
    Sarnased neandertaallastele eluviisilt.
    Tööriistad luudest ja sarvedest.
    Kalapüük!
    Sugukonnad.
    Kunst !
    Kasutasid vibu , kodustasid koera .
    *Neandertaallased ja Homo sapiens arenesid Homo antecessor´ist, kes arenes koos Heidelbergi inimesega välja Homo erectusest.
    *Homo sapiens kuulub primaatide(esikloomade) seltsi, hominiidide(inimlaste) sugukonda, homo ehk inimese perekonda.

    Muinasaja inimeste uskumused :
    Animism
    Eluta asjadele elu andmine. Kivid , puud.
    Totenism
    Esivanemaks peeti mõnda suursugust looma. Karu.
    Fetisism
    Tootemlooma austamine. Kanti kaelas kihva , sarve, hammast , karva.
    Muinasaja arenguetapid :
    Kiviaeg
  • Vanem kiviaeg / paleoliitikum (3 milj a tagasi)
  • Keskmine kiviaeg / mesoliitikum (12 000-7000 eKr):
    • Anastav majandus
    • Rändav eluviis
    • Vibu ja nool , koera kodustamine

  • Noorem kiviaeg / neoliitikum (al 7000 eKr):
    • Neoliitiline revolutsioon – üleminek põllumajandusele, inimesed jäid paikseks, kindel toit, eluaea pikenemine, rahvaarvu kasv.
    • Esimesed linnad jõgede ääres Lähis- Idas ja Väike- Aasia ps.
    • Vanim linn maailmas- Jeeriko.
    • Lihvimisoskus, puurimine .
    • Keraamika , kudumine .
    • Uskumuste muutus, rõhk rohkem ilmastikul.

  • Vaskkiviaeg / eneoliitikum
    • Üleminek kiviajast pronksiaega.
    • Esimesed tsivilisatsioonid.
    • Paljud hõimud jäävad ränd-karjakasvatajateks.
    • Kaks inimrühma: sõjakad rändajad ja rahulikud põlluharijad.
    • Ilmastiunähtuste kummardamine .
    • Geomeetriline ornament (päikeseketas), viljakusmaagia.
    • Toortellised, niisutussüsteemid, potikeder , ratasveok, metall .


    Pronksiaeg (2500 eKr)
    • Pronks = vask + tina. Vastupidav.
    • Ader .
    • Tööjaotuse muutus – põllumajanduses mehed seoses loomade rakendamisega.
    • Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine.
    • Ühiskonna kihistumine .

    Rauaaeg (1300 eKr)
    • Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse.
    • Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus.
    • Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni


    Tsivilisatsioonide tekkimine :
    Primaarsed tsivilisatsioonid :
    1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI
    2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ääres HIEROGLÜÜFID
    3. India (2500 eKr) Induse kallastel
    4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres
    5. Hiina (1600 eKr) Huang He jõe orus
    • Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul.

    • Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli töötlemis, sest nendeta oli muu võimatu, nendega kaasnes rikkuse kasv ning sellega omakorda riigi tekkimise võimalus. Tänu viljelusmajandusele ei pidanud enam rändama, ühel maalapil sai pikalt viibida, ei olnud anastamist.


    Tsivilisatsiooni tekkimise kolm põhjust :
  • Kihistumine – ülemkihid hakkasid domineerima, riiklus .
  • Rahulik allumine – inimesed olid nõus rahulikult teiste heaks töötama mingi kindla kokkuleppe alusel. Egiptus .
  • Jõuga allutamine – inimesed sunniti enda jaoks tööle. Mesopotaamia.

    Tsivilisatsiooni tunnused :







    Muistne Egiptus
    Looduslikud tingimused, eelised:
    • Niilus kui toitja.
    • Loodusliku tasakaalu säilitamine. Vältisid liigniisutamist, ökoloogiline rahvas.
    • Kasvatati palme, sibulat, kauntaimi, vilja,lina. Kõike seal, kus parasjagu olid vastava taime jaoks head tingimused. Et kasvatada niiskust vajavat kultuuri kuivas kohas, ei hakkatud seda niisutama.
    • Ümbritsetud kõrbetega : Nuubia , Sahhara, Siinia. Kaitstus vaenlaste eest. Tänu selle oli tsivilisatsioon teiste eest suletud.

    Põhietapid :
  • Varadünastiline aeg :
    • 5000 – 2700 eKr.
    • 3000 eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad kogu riigi ühtseks.
    • Kuningas Menes , pealinn Memphis .
    • Kuninga piiramatu võim.
    • Hieroglüüfkiri..

  • Vana riik :
    • 2700 – 2200 eKr.
    • Suured püramiidid.
    • Tsivilisatsiooni tunnuste kujunemine.

  • Keskmine riik :
    • 2000 eKr – 1650 eKr.
    • Nomarhhid – maakondade valitsejad.
    • Teeba – tähtsaim usukeskus.
    • Elukutseline sõjavägi.
    • Allutati Nuubia põhjaosa.

    1650- 1550 eKr võimutsesid Niiluse deltas Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased.
  • Uue riigi periood :
    • 1550 eKr – 1075 eKr.
    • Välise võimsuse hiilgeaeg .
    • Palestiina ja Süüria allutamine.
    • Thutmosis III – tema valitsemise ajal saavutati suurim ulatus.
    • Sõda Hetiitidega. Ramses II sõlmis rahulepingu, mille kohaselt Palestiina jäi Egiptusele, Süüria aga loovutati. Diplomaatilised suhted Aasiaga.
    • Ülem-Egiptuse eraldumine Alam-Egiptusest.
    • 1075 eKr eraldus Ülem- Egiptus Alam- Egiptusest valitsevatest kiningatest preestrite riigiks.

  • Hilisperiood :
    • 1075 eKr – 525 eKr.
    • Allakäik, riigi lõhenemine
    • Vaenlased: Pärsia, Aleksander Suur, Rooma .
    • Pärsia võimule langemine .

    Ühiskonnakorraldus :
    Autohtoonne rahvas- puuduvad pärimuslegendid. Ühtne tervik unuversumiga.
    Vaarao e jumal e kuningas korraldas ühiskonda. Maat (kõige maailmakorraldus).
    Kõrgem ametnikkond moodustas kuninga suguvõsa.
    Keskmine ametnikkond, kirjutajad , fikseerisid kõigi kohustused. Võisid pärineda ka lihtrahva seast.
    Käsitöölised- osalt ettevõtjad, osalt riigi kontrolli all. Amet põlvest põlve. Talupoegadest kõrgemal.
    Talupojad- sunnismaised. Range töökohustus. Orjusesse sattumise oht.
    Orjad - väikesearvuline. Orjastatud talupojad, sõjavangid.
    Mõned uskumused :
    Pistrik Horos – kaitsejumal (vaarao võimu).
    Vaarao – topeltkroon, piits + valitsemissau.
    Madutarkuse jumal.
    Habe – jumalikkuse tunnus.
    Mustusekuulikest veeretav skarabeus - Ra´d tõusva päikesena.
    Perekond :
    • Paarperekond - mees, naine, alaealised lapsed.
    • Perepea oli mees, naisel oli õiguseid. Abielludes säilitas vara, lahutuse korral pretendeeris varale.
    • Naised valdasid sageli kirja, olid madalamatel riigiametnike seas.
    • Valitsejal palju naisi, kelles üks oli peanaine, teistest tähtsam.
    • Joodi õlut, söödi teravilja kakukesi, kala.
    • Liigsöömist esines vaid rikaste juures.

    Matusekombestik :
    • Sureb ainult keha, mitte hing (Ba), alles jäävad nimi (Ren) ja teisik (Ka).
    • Surnukeha palsameerimine : eemaldatakse aju ja elundid . Kõhuõõs täidetakse vürtsidega.
    • Matuserituaalid- surmajärgne elu vaid neile, kes ära saadetud kohaste rituaalidega.
    • Mumifitseerimine- ilma kehata ei ole surmajärgne elu võimalik.
    • Kujud- anti kaasa juhuks kui muumia hävib.
    • Maalingud - stseenid elust, et elu jätkuks.
    • Maagilised loitsud - sisaldasid õpetussõni surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks.



    Jumalad :
    Ra
    Päikesejumal, maailma looja ja selle esimene valitseja. Iga päev sõidab ta oma laevaga üle taevakaare, öösel läbib allmaailma sünged ning ohtlikud valdused .
    Amon
    Ra-ga samastamine . Tekkis Amon-Ra, kes muutus uue riigi ajal tõeliseks peajumalaks, keda peeti vaarao isaks.
    Horos
    Pistrikukujuline taevajumal , kes kehastas elavat valitsejat. Jumal Osirise ja jumalanna Isise poeg. Kuningas.
    Hathor
    Lehmakujuline naisjumal. Naiste kaitsja.
    Osiris
    Viljakuse jumal ja surnute valitseja. Õpetas inimestele põlluharimist ja kanalite kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust. Seth , tema vend, tappis taning loopis ta tükid igasse ilmakaarde laiali. Naine ja poeg aga otsisid tükid üles ning õmblesid ta uuesti kokku ning äratasid ellu.
    Isis
    Osirise abikaasa, õde. Tema peas oli kaarjate lehmasarvede vahel päikeseratas.
    Seth
    Isise vend, kes tappis Osirise. Seostatakse läänetuule ja põuaga.
    Thot
    Veelinnu iibise peaga, jumalate kirjutaja, kirjatarkuse jumal.
    Anubis
    Šaakalikujuline muumiate valmistaja. Kontrollis , kas inimese süda on patune .
    *Jumalad olid loomadele sarnaste tunnustega. Ainujumala kultust ei olnud.
    *Templid- ainult preestrid . Palju salajasi ruume. Preestrite võim suur- taevatähtede järgi ennustamine , targad, kavalad. Andsid haridust.
    *Katse kehtestada ainujumalakultust. Päikesekettajumala ( Atoni ) kultus - vaarao Enhaton, muutis nime Amenhotephist Enhatoniks. Rajas Teeba ja Memphise vahele Ahetatoni pealinna. Tema polg taastas Amon- Ra austamise.
    Kiri :
    • Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Tihedalt seotud tsivilisatsiooni tekkega.
    • Piltkirjast kujunes hieroglüüftähestik, mis koosneb 24 tähestikumärgist.
    • Hieroglüüfkiri – Egiptuse kirjamärgid, pühad märgid, mis on piltkirjast arenenud. 1000 märki.
    • Demootne kiri – Egiptuse hilisem, lihtsustatud kiri. Lihtrahva kiri e preestrite kiri.
    • Hieraatiline kiri – rahva kiri.

    Teadus :
    • praktilise suunitlusega.
    • Geomeetria – Geomeetriat oli vaja ehitustöödeks. Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning silindri ning püramiidi ruumala. Seega tunti ka “piid”.
    • Astronoomia – Ajaarvestutses tuginesid päikeseaastale. Aasta jagati 12-ks 30 päevaliseks kuuks ja viieks lisapäevaks. Liigaastat ei arvestatud, seega aastast aastasse erinevus järjest suurenes (päikese ja kalendriaasta ).
    • Arstiteadus – Osavad kirurgid , osati ka keerulisi silmaoperatsioone.



    Kirjandus :
    • õitseng Keskmise riigi ajal.
    • Surnute raamatud – Papüüruserull, mis pandi lahkunule hauda kaasa. Seal olid kirjas siis õpetussõnad, kuidas surmariiki pääseda ning seal käituda.
    • Lühijutud – egiptlasi peetakse novellizanri rajajaks. See kasvas välja ülikute hauakambri seintele kirjutatud autobiograafiatest.
    • Hümnid (ülistuslaulud) jumalatele, püramiiditekstid.
    • Sinuhe jutustus“- suurim Egiptuse kirjandusteos. Ülik Sinuhe minavormis lugu. Justkui lahkunu elule tagasivaatav hauatekst.

    Kunst :
    • Maalingud hauakambrites.
    • Savikujukesed.




    Mesopotaamia
    Looduslikud olud – Eufrati ja Tigrise vahelisel alal. Praegune Iraak .
    Eripärad – head tingimused põllumajanduseks loodi ise kuivatamise ja niisutamisega.
    Ehitusmaterjalid – ei olnud puitu ega kivi. Kasutati pilliroogu ja savi. Savitsivilisatsioon .
    Avatus – Väga palju sõdimist. Asus avatud alal. Võttis omaks teiste rahvaste kultuure.
    Tsivilisatsiooni algus – vanim tsivilisatsioon. Kiri ja kihistumine.
    Mesopotaamia rigid :
    Sumeri Linnriigid
    3000- 2340
    Kiilkiri, Ühtne riik puudus. Ur, Uruk , Lagaš. Rahva päritolu teadmata. Ratas, potikeder. Templiühiskond.
    Vanim eepos „Gilgameš“.
    Akadi riik
    2340-2160
    Kuningas Sargon lõi I Suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Semiidid .
    Vana-Babüloonia
    1792- 1595
    Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Seadustekogu . Hetiidid vallutavad 1595.
    Assüüria
    934-609
    Pealinnad Assur ja Ninive . Väga sõjakas ja julm rahvas. Hõlmasid kogu mesopotaamiat ning Süüriat ja Palestiinat. Hävitasid Babüloni. Sõjatehnika parim.
    Uus-Babüloonia
    626-539
    Nebukadnetsar II lõi Assüüriast lahku ning liitlaste abiga hävitas selle. Suurejoonelised ehitustööd Babüloonias – Rippuvad aiad, Paabeli torn.

    Perekond :
    • Patriarhaalne .
    • Pereisal oli väga suur võim oma kodakondsete üle.
    • Mehel võis olla mitu naist, naisel aga vaid üks mees. Varaliselt oldi võrdsed.
    • Kui naine pettis , siis võis tema mees otsustada, kas laseb naise koos mehega, kellega ta teda pettis, tappa või mitte.

    Ühiskonnakorraldus :
    • Kõrgem võim (mitte piiramatu, pidi arvestama ülikutega) kuningal , kes oli ühtaegu ka ülempreester. Jumalaga samastamist ei olnud.
    • Preesterkonna ja kuningate suhted olid olulised kohal riigi juhtimisel. Tsikuraadid (astmiktemplid). Sumerte aja ühiskonda kutsutakse tempelühiskonnaks – preestrid juhtisid kõike.

    Hierarhia :

    Linnatsivilisatsioon :
    • Linnad olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused, kuigi suurem osa rahvast elas maal.
    • Enamus linnadest tahtsid olla linnriigid. Sumerite perioodil see nii oligi, kuid hiljem tekkisid linnade vahelised sõjad, lahkhelid , mis muutsid selle suhteliselt võimatuks. Suurem osa neist püsis linnriigina lühidalt (hilisemal perioodil).
    • Linnad suutsid säilitada iseseisvuse siseasjades, seda isegi impeeriumile allutatuna.

    Sõjavägi :
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #1 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #2 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #3 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #4 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #5 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #6 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #7 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #8 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #9 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #10 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #11 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #12 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #13 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #14 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #15 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #16 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #17 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #18 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #19 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #20 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #21 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #22 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #23 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #24 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #25 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #26 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #27 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #28 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #29 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #30 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #31 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #32 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #33 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #34 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #35 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #36 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #37 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #38 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #39 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #40 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #41 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #42 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #43 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #44 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #45 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #46 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #47 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #48 Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust #49
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 49 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor skaabo Õppematerjali autor

    Lisainfo

    - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu-Saab teada mis on juhtunud enne meid.--oleviku nähtused on kujunenud minevikus-- praegused sündmused tulenevad eelnevatest--ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone--ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvaltHarudArheoloogia=muinasteadus=muistisedEtnoloogia=rahvateadusAjalooallikad-mineviku jäljed-Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmisedKirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest atVanaja ajaloolaste töödKeskaja kroonikute tööd-eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine-allikasse tuleb suhtuda kriitikaga-Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljemAjalugu on katkematu protsessInim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt
    Ajalooteadus , ajalugu , muinasaeg , Esiaeg , Australopiteekused , habilis , erectus , Animism , Totenism , Fetisism , Pronksiaeg , Rauaaeg

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    20
    doc
    Ajaloo eksami punktid
    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    88
    rtf
    Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    50
    doc
    Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta
    168
    doc
    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
    35
    doc
    11-klassi ajalooeksam
    32
    docx
    10-kl ajaloo üleminekueksam



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun