V: Kreeklastel oli ehitatud eriline laevastik, neil oli ka tark juht. Ühtlasi oli neil ka tugev maavägi. 6.Miks peetakse 5.sajandit Kreeka hiilgeajaks? V: Riiki juhtis Perikles. Demokraatia kõrgaeg. Ateena mereliit. Suured ehitamised. 7. Kes oli Perikles? Nimeta 3 olulisemat joont. V:Perikles oli tark, ta kindlustas võimu, oli suurepärane kõnemees. 8.Keda oli Ateenas rohkem, kodanikke või mittekodanikke? Põhjenda. V:Mittekodanikke, sest seal oli palju sõjavange, orju, lapsed ja naised polnud ka kodanikud. 9.Nimeta 3 muutust, mis toimusid Ateenas 5.saj.eKr ja mistõttu sai ateenast tugevaim linnriik Kreekas? V:Ehitati laevastik, pikad müürid. Ateena mereliidu keskus kolis Ateenasse. Ateena sai ülemvõimu. 10. Linna pärast võistlesid jumalanna Athena, kes kinkis linnale oliivipuu ja merejumal Poseidon, kes kinkis aga linnale allika, millest purskas ainult soolast vett. Miks eelistati Athenat? V:Oliiviõli toitis inimesi. 11
elujärge, mistõttu vaesed türanni alati toetasid. Türanni põhilised vaenlased olid teised aristokraadid, kuna türanni võimuletulekuga kaasnes ka paljude kodanike poliitiliste õiguste kärpimine. Teiste aristokraatide vastuseisu tõttu ei kestnud türannia tavaliselt üle ühe, kahe inimpõlve. Tänu türannia olemasolule arenes tihti ka riigikorraldus jõudsalt. Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Enamus orju olid barbarid - võõrsilt sisseostetud orjad, kelle kohta öeldi Kreekas, et nad on orjaks loodud. Orju kasutati kõikjal, kuid neile kuulus Kreeka linnriikides tähtis roll, neil oli palju kohustusi mida nad täitma pidid. Kreeka riikide ühiskond oli linnaline, kuigi enamus rahvast elas maal. Kreeklased kandsid vaid paari riidetükki üle keha. (nt. Õlgadest põlvini ulatuv vööga kokku tõmmatud - kitoon. Külmaga kanti ka paksemat ülertiiet - Himationi
Kujud olid kohmakalt kujutatud, aga ometi väga suursuguselt, tihti oli lisatud ka ornament ja kiri. Mesopotaamias domineeris reljeef. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Egiptuse reljeefid olid madalad ja värvilised ning jutustava sisuga. Neil kujutati inimesi, kasutati Egiptuse poosi, kus pea, käed ja jalad on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. Orju kujutati väiksematena kui ülikuid. Egiptuses olid ümarplastika skulptuuris inimesed keerulisemates poosides ning nägid palju realistlikumad välja kui Mesopotaamias. Egiptuses domineeris samuti reljeef. 4. Mesopotaamias kasutati ümarplastikat hoonete kaunistamiseks kui ka väravate juures seisvates kujudes. Egiptuses kasutati aga ümarplastilisi skulptuure templite sees ning ka väravate juures ja ees pool. 5.
Kuuba Üldandmed Pealinn Havana Riigikeel Hispaania Pindala 109,884km2 Populatsioon 11,3 mil Hispaania valitsus Aastast 14921898 Kolumbuse ekspeditsioon, Kuuba leidmine 28.10.1492 Kuulutas Hispaania alaks Arenes kaunis aeglaselt Tohutult orju Iseseisvus Carlos Manuel de Caspedes eesmärk iseseisvumisele Mässajate ülestõus, Ten Years' War Ei tunnustatud Iseseisvus 190259 Pariisi rahuleping 1898 Said iseseisvuse 20.5.1902 Kuuba valitsus peale II MS 1933. a toimus Kuuba armee edukas vastuhakk Ülemjuhatajaks Fulgencio Batista Mitmed mõttetud riigijuhid peale Batistat Miks rahvas oli Batista poolt: // Kuuba sai populaarseks turistimagnetiks // Kuubalased olid väsinud korrupeerunud valitsusest
orjadest Kreeka orjandus Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid Kreeklaste arvates oli orjapidamine täiesti loomulik Orjade ametid Orjad töötasid teenijatena nii majades, laevades, farmides kui ka töökodades, lisaks veel müüjatena ja kaevuritena Naisorjad töötasid harvem ka lapsehoidjate või kokkadena Neid orju, kes teenisid rikkamate kodudes, koheldi tihti kui peret. Võrreldes teiste orjadega oli nende elu väga hea Orjade ametid Orjade elu, kes töötasid laeva meeskonnas või kaevandustes, oli täis kannatusi ja ohte. Nende eluiga oli kurnava töö ja ohtlike tingimuste tõttu lühike. Orjade eluviis Vahel said nad ka osa võtta pere rituaalidest Neid valvas alati perenaine, kes vastutas selle eest, et orjadel ikka tööd oleks. See oli päris raske, kuna ühes majapidamises oli
Inglased võidsid sõja. 19.sajandil indiaanlaste kultuur oli hävitanud ja neid tõrjuti lääne ameerikasse. 18.sajandil keskpaigas Ameerikas oli 13 kolooniat. Põhja osas elasid Farmerid koos oma peredega. Nad tegelesid loomade kasvamisega, ise käis jahil, tegeles põllutööga ja veel tegeles kõikiga mis oli vaja majapidamises. Lõuna ameeriaka oli väga suure puuvilja ja tubakaistundatusi. Oli vaja palju tööjõudu. Aafrikast hakasid laevadega orju tooma. 1775 a. Ameerika koloonides elasid 2 miljonit valget ja pool miljonit negreid inimesi. Ameerikas elu läks lihtsamaks peaegu iga võiks osta maat. Ameerika kolooniades kujunes kodanlik ühiskond. Üleskihis olid juristid, suured kaubamehed ja suurte maaomanikud. Kesk kihis olid arstid, õpetajad, kirikutöötajad, käsitöölised ja väikesed kauba mehed. Allas kihis olid meremehed ja lihttöölised. Inglismaast Ameerikase valitses kuberner. Igal koloonial oli omavalitsus
Sellised teod on alati teretulnud maailmas milles me elame ja armastame ning see ei jäta kedagi ükskõigseks. Kuna rahal on jõud inimesi aidata, siis on ka tal jõud neile kahju teha. Osasid iimesi on see nii mõjutanud et nad ei mõtlegi teiste ligimeste peale. Pätid ja kurikaelad on igalpool ja varastavad ning teevad viga inimestele keda nad ei tunnegi ja kõik sellepärast et neil on see üüratu vajadus raha saada. Rahaga saab osta sisse relvi, uimasteid, orju mis hävitavad paljude inimeste elu meie ümber. Kui raha on valede inimeste käes siis see mõjutab mitmeid sadu või isegi tuhandeid inimesi. Samamoodi on ka poliitikas.Kui rahvas usaldab inimesi ja valib neid esindama ennast ning neid neilt petetakse raha välja on see väga suur kahju mitte ühele inimesele vaid tervele ühikonnale. Ja kui kuskilt tuleb välja info et tähtis riigipoliitik petab
Erinevad külatüübid: sumbküla (Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal), ridakülad (Ida-Eesti voortel), hajakülad (Lõuna-Eesti). Haldusüksusteks kihelkonnad ja maakonnad (Virumaa, Rävala, Ugandi, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala). Mõningatel andmetel olid enamiks eestlastest võrdsed, afa uutel andmetel oli levinud varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes maaomanikeks ja talupoegadeks, kes pidid ülikutele andamit tasuma. Kasutati ka orju, kelleks muudeti sõjavangid või võlgnikud. Suhted naabritega enamasti rahumeelsed. Aeg-ajalt tülid ja rööv- ning sõjakäigud. Linnused muutusid võimsamaks. Relvastuses tähtsad odad, kaheteralised mõõgad ja sõjakirved. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakalda maades jõudude tasakaal. Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli organiseeritus kõrge. Muinasusund
esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. Ratsanikuseisuses olid rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud olid suurmaavaldajad. Kaubanduse ja finantsasjadega tegelajad. Põhiliselt rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. Lihtrahvad olid linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk. Orju kasutati kõikjal. Oli ka kreeka haritlasi, ka barbareid, erinevad rahvused. Ori kui rääkiv tööriist. Varasel ajal võis ka tappa. Ori võis end ise elatada, varandus oli isanda 5 oma. Võisid end vabaks osta, lasti ka heast südamest vabaks. Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks. Perekond oli patriarhaalne. Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud
mis kandis nime meeste ruum. Nad kuulasid muusikat, jõid veini ja sõid puuvilju, ning meelelahutusele lisaks vaieldi oluliste küsimuste, näiteks moraali ja filosoofia üle, arutati riigiasju ja sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Aristokraate iseloomustab sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim. Kreeka ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati laialdaselt. Paljud uskusidki, et võõramaalased e.barbarid ongi orjuseks loodud. Aristoteles ütles, et orju on vaja nii kaua kuni masinaid hakatakse looma, sest orjad teevad kõik füüsilise töö Tumedal ajajärgul ja arhailise perioodi algul maaliti Kreekas vaase geomeetria stiilist, kuid juba siis ilmusid inimfiguurid. Varsti asendus geomeetriline realistlike looma ja inimfiguuride kujutamisega. Mustafiguuriline stiil- kus figuurid värviti tumedalt, taust aga jäeti värvimata. Varsti asendus mustafiguuriline stiil punasefiguurilisega. Kreeka ühiskond oli patriharhaalne
Imperator Ceasar Augustus (augustus muutus nimeks ja Ceasar tiitliks) * Pärast Augustust enam rahvakoosolekut kokku ei kutsutud. -) Rahvakoosoleku ülesanded läksid Senatile. * Sõjavägi ja provintsid jagati kaheks üks allus vahetult Senatile, teine allus keisrile. * Varase keisririigi alguses Rooma riik veel laienes, aga aastast 117, Rooma edaspidi kahanes. * Sõjakäigud vähenesid, sõjasaak (orjad) vähenes. -) Orjanduslik tootmisviis sattub ohtu, sest enam pole orju saada. Orjadele antakse maad, et ta saaks iseseisvalt majandada, kuid enamuse saagist annab ta ära. * Hakatakse andma orju rendiks. * 211 aastal saavad kõik vabad inimesed Rooma riigis Rooma kodanikeks Caracalla edikt. * Millega tegelesid: -) Senaatorid: suurmaavaldajad, olid kõrgemates riigiametites, nende seast määrati leegionide ülemad ja provintside asevalitsejad. -) Ratsanikuseisus: paljud olid suurmaavaldajad, tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega,
vajalik osa. Kõige paremini tuleb välja suhtumine orjusesse Aristotelese teoses ,,Poliitika" (335-323 ekr),kus ta räägib orjusest kui loomupärasest osast üh. Avaldab rassistlikku veendumust, et kes on loomulikult orjad ongi seda loomulikult. Kindel veendumus see, et osa inimesi ongi orjad ning sellised, kes seda kunagi pole. Orjad ennekõike mittekreeklased, kuigi möönab , et ka kreklased võivad olla orjad,Kui kreeklane langeb orjusesse on tal juba orja mentaliteet olemas. Orju peab pigem loomadeks. Orjus Roomas Roomas orjus eksisteeris rooma ajaloo algusest peale, Rooma õiguse kõige vanemates koodeksites on orjad juba sees. Kaheteistkümne tahvli seadustes u 450 ekr on orjadest mitmeid artikleid sees. Võlaorjusest ei saanud orjaks teha. Võlausaldaja võis müüa oma võlgnikku väljaspool roomat ja müüa teda lihtsalt mujal. Orjad juba seal ka käsitletud vallasvarana, isandale tuli trahvi maksta kehalise vigastumise tõttu. Kui roomas olid orjad
Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. Ratsanikuseisuses olid rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud olid suurmaavaldajad. Kaubanduse ja finantsasjadega tegelajad. Põhiliselt rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. Lihtrahvad olid linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk. Orju kasutati kõikjal. Oli ka kreeka haritlasi, ka barbareid, erinevad rahvused. Ori kui rääkiv tööriist. Varasel ajal võis ka tappa. Ori võis end ise elatada, varandus oli isanda oma. Võisid end vabaks osta, lasti ka heast südamest vabaks. Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks. Perekond oli patriarhaalne. Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud. Võisid lahutada. Veidi oli ka iseseisvaid naisi. Vabariigi lõpus suurenes naiste vabadus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
