Iraagi sõda Martiina Põder Iraak Iraagi sõjaks nimetatakse Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede sissetungi Iraaki 2003. aastal. Sõda kestis ligi 7 aastat – 2010. aastani. Sõja peamine eesmärk oli kukutada sealse presidendi Saddam Husseini valitsus. Eesmärgiks oli ka massihävitusrelvade otsimine ja nende hävitamine. USA oli selle sõja algataja. Tema põhiliitlasteks kujunesidki Suurbritannia ja Austraalia. Põhjuseid, miks Husseini valitsust taheti kukutada, on mitmeid. Näiteks peeti Husseini autokraatlikuks hirmuvalitsejaks. Tema poliitikat põlati, sest ta keelas paljude islami
Pindala on 435 053 või 437 072 km². Iraak koosneb põhiliselt madalikest, mille kõrgus merepinnast ületab harva 90 m. Maa põhjaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Haji Ibrahim (3600 m). Kirde Iraagi künkad tõusevad Zgrose mägedeks, mis ulatuvad Iraani piiri taha ja mille kõrgeim tipp on Rawanduz (3658 m) · Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas: jõed kannavad igal aastal deltasse umbes 60 miljonit kuupmeetrit muda. Türgist voolab Iraaki Zb alKabri jõgi, mis 48 kilmoeetrit Mosulist kagu pool suubub Tigrisesse. · Enamiku Iraagist moodustab kõrb. Lõunas ja edelas on poolkõrbet piirialadel Kuveidi, Saudi Araabia ja Jordaaniaga. Loodes ulatub Iraaki Süüria kõrb. Ranniku lähedal ja piki Sha al`Arabi jõge ning Tigrise ja Eufrati ühinemiskoha juures Al Qurnast pisut allavoolu olid soised madalikud palmide ja pillirooga, kuid 1990. aastatel need kuivendati. Tegemist oli
intress, mida tagasimaksmisel peab tasuma on üüratu. Selle tulemusena võtsid sajad eestlased laenu, kuid paljud ei suutnud seda enam suure intressi tõttu tagastada. Mitmed inimesed laostusid täielikult. Meedia tõttu oleme me väga haavatavad, eriti need, kes pole piisavalt haritud, et oleksid võimelised lugema ridade vahelt. Meedia loob pettekujutelmaid. Juba enne aasta 2003 sündmusi, kus Ameerika väed ründasid Iraaki oli meedia pikemat aega jätnud ameeriklastele vale mulje Araabiamaadest. Sel hetkel arvasid enamus inimesed Ameerikas, et kõik, kes elavad Iraakis on terroristid ning nad tuleks vastutusele võtta sündmuste eest, mis leidsid aset üheteistkümnendal septembril Ameerikas, kus terroristid kaaperdasid mitmed lennukeid, tappes sadu inimesi. Iraaki sõja toetus oli 2003 aastal hiiglaslik. Alles mitmeid aastaid hiljem hakkasid ameeriklased aru saama, et tegelikult polnud iraaklased
Khomeyni. Iraani revolutsioon on maailma suuruselt kolmas revolutsioon ja selle käigus muudeti konstitutsioonilise monarhiaga riik Islamivabariigiks. Üks tähtis sündmus Iraagi ja Iraani ajaloos oli nende riikide vaheline sõda. Seda alustas Iraak eesotsas Saddam Husseiniga, et saada tagasi Iraani valduses olevaid Hormuzi väina saari. Iraak ostis tänu naftamüügist saadud tuludele 10% tervest maailma relvatoodangust. Enamus lääneriike toetasid sõjas Iraaki, kes kartsid Islamirevolutsiooni järgse Iraani poliitilise mõju kasvu.Iraak kasutas sõjas ke keemiarelva. Ja selle pildi pealt on näha kus asuvad Iraak ja Iraan omadega praegu.
Ka nt kõigiaegade üks suurimaid filosoofe Immanuel Kant (1724-1804) lähtus väitelausete sellisest käsitlusest. Arutlused jaotuvad induktiivseteks ja deduktiivseteks. Deduktiivse arutluse puhul toimub järeldamine üldiselt väitelt osaväitele: Kõik inimesed on surelikud Sokrates on on inimene ______________________ Sokrates on surelik Induktiivse arutluse puhul järeldatakse üksikult üldisele: G. Bush on ameeriklane ja leiab, et Iraaki peaks pommitama Mickey Mouse on ameeriklane ja leiab, et Iraaki peaks pommitama Colin Powell on ameeriklane ja leiab, et Iraaki peaks pommitama ... _______________________________________________________ Kõik ameeriklased leiavad, et Iraaki peaks pommitama Deduktiivse argumentatsiooni (arutluse) struktuur Kõige üldisemalt jaotub argumentatsioon eeldusteks ja järeldusteks ning nendevahelisteks loogilisteks.
Maa ja kaasinimeste hävitamine. Film ,,Avatar" räägib inimestest, kes on läinud teisele planeedile Pandora. Nad tahavad võtta pärismaalastelt ära väga kallist varandust, Unobtaaniumit. Põhimõtteliselt räägib film siiski kui jubedad meie inimesed tegelikult oleme. Sellest, kui halvad me oleme, me lihtsalt võtame teistelt elu, sest neil on midagi paremat, mida me endale tahame. Afganistani ja Iraaki ründavad paljud rahvad, kuna neil on nafta. Ja nafta on raha! Algul inimesed üritavad teha kõike diplomaatiliselt, aga lõpuks pakuvad naftatahtjad neile seda kõike kamandades, et neid lihtsalt vihaseks ajada. Ründajad teadsid seda niigi, et nende riikide elanikud ei lahku oma kodukohast. Kui pärismaalased hakkasid neile vastu siis ,,Reeglite" järgi oleks neil õigus kõik, kogu riik ja selle varad, maha lammutada ja endale võtta.
Inglismaa Austraalia Poola Lõuna-Korea Itaalia Kruusia Ukraina Holland Hispaania Osalejad Iraagi poolel. Iraagi Ba'ath Party pooldajad Kõik Saddam Hussein'i pooldajad Islami usu pooldajad Al Qaeda terrorirühmitus Mahdi armee Islami usuliste armee Ansar al-Sunnah Olulisemad sündmused. 16. märtsil 2003 esitas USA president G. W. Bush Saddam Husseinile ultimaatumi loobuda võimust 48 tunni jooksul ning lahkuda riigist, vastsel juhul ootab Iraaki ees sõjaline rünnak 9. aprilliks oli Bagdad vallutatud. 8juuni 2006 tapeti Al-Qaeda Iraagi haru juht Abu Musab al-Zarqawi õhurünnakus Ameerika Ühendriikide vägede väljaviimise viimane etapp algas augustis 2010. Sõja lõpp. Saddam Hussein'i võim kukutati ja mäss suruti maha. Eritribunal mõistis Husseini inimsusevastaste kuritegude eest 5. novembril 2006 surma poomise läbi Hussein poodi 30. detsembril 2006 Bagdadis üles. Kasutatud veebilehed
impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike Aasia , Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu PõhjaAafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema. ROOMA KEISRIRIIGI TÄHTSAMAD VALLUTAJAD · Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) · Marcus Antonius · Octavianus Augustus (23
loomiseks on vaja sõjaaja kaitseväge ning koos sellega ajateenistuse ja õppekogunemiste mahtu hoopiski suurendada." (Eesti Päevaleht Online; 16. september 2009) Arvan, et Eesti Kaitseväe säilitamine praegusel kujul ei ole mõistlik. Esiteks praeguste keeruliste aegade tõttu, ehk kuluks need miljardid, mida kulutatakse meeste väljaõppeks ja veelgi enam need, mis hetkel jäetakse padrunikestade ning hukkunud meeste näol Afganistaani ja Iraaki meie riigil kuhugi mujale. Ehk ei peaks tänu sellele edaspidistel aastatel vastu võtma mitmeid negatiivseid lisaeelarveid, ehk suudaks riik investeerida enam haridusse ning tervishoidu. Usun, et Eesti Kaitsevägi ei saaks vaenlase (ainsa variandina näen vaenlase all suurt naaberriiki Venemaad) sissetungi korral viimasele vastu ka siis, kui Eesti eest võitleks kõik siinsed kodanikud, meid on ju niivõrd vähe. Juba kokkulepitud
1989-93 G.H.W.Bush VP Lahesõda, külma sõja lõpp, kommunismi kokkuvarisemine, Saksamaade taasühinemine, Eesti taasiseseisvumine 1993-01 B.Clinton DP väga edukas majanduspoliitika, USA oma võimsuse tipul 2001-09 G.W.Bush VP 11.09.01 terrorirünnak, USA vägede viimine Iraaki ja Afganistani Keinsism on suund majandusteaduses, mis lähtub eeldusest, et kapitalistlik majandus ei ole oma olemuselt stabiilne ning seda peab riiklikult juhtima. Monetarism on majandusteooria ja -poliitika suund, mis peab majandusarengu määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka. Monetaristid leidsid, et riigi otsesel sekkumisel majanduspoliitikasse on tavaliselt negatiivsed tagajärjed- majandust peab mõjutama vaid
Saddam ehitas 80ndatel mingit tuumajaama, aga iisraellased lasid selle õhku. Nüüd juba pikemat aega on Iraan uraaniga tegelenud ning lääneriigid ei suuda sellega üldse leppida ja peavad seda otseseks terroriohuks, arvates, et muslimid oskavad ainult ennast ja teisi õhku lasta. Eks mindki ei muuda fakt, et Iraan ise uraani puhastab, enesekindlamaks ja paneb pigem muretsema, kuid asi võib sama hästi ülepuhutud ja vale olla. Bush läks oma vägedega ka Iraaki, et seal Saddamilt tuumalõhkepead konfiskeerida ning maailmarahu nii kaitsta, kuid mida ei olnud, oli tuumalõhkepäid. Kui sellise suurriigi, nagu USA, Hiina või Venemaa, eesotsa või siis kulisside taga riiki juhtivaks inimeseks saab mõni maailmarevolutsionäär, ei tule karta mitte islamimaid, vaid vanu liitlasi. Sellest hoolimata on maailmas praegu tasakaal ning maailmasõda ei tohiks veel saabuda. Seni ajani võiks tuumaenergia kasutuselevõttu heaks sündmuseks pidada.
kukutasid sotsialistliku partei Ba`ath'i Partei) Koalitsiooniväed okupeerisid riiki aastani 2004 2006.a riiki valitseb I vabade valimiste tulemusel võimule saanud valitsus Koalitsiooniväed viivad Iraagis läbi sõjalisi- ja julgeolekuoperatsioone Iraak riik Lähis-Idas, Ees-Aasias 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest; teine suurem rahvus kurdid Enne Iisreali riigi rajamist suurem osa kaubandusest juudi kaupmeeste käes (koostöö moslemi kaupmeestega) Juute on Iraaki jäänud vähe, kuna enamik ära rännanud Enamus iraaklasi on moslemid Paljud maainimesed kolinud linna -> tekitanud töötust, raskusi sotsiaalhoolekandega (eriti 20-25 a meeste seas) Maal domineerivad araabia-islami väärtused Linnainimesed elavad nagu eurooplased Juudist kaupmees Liibanon 57% elanikest muhameedlased, 36% kristlased, 7% druusid Paljud liibanonlased (eriti kristlased) nimetavad end pigem foiniiklaste ja kaananlaste järeltulijateks
Pärast terrorirünnakut USA-le 11. septembril 2001 sai Blairist Bushi välispoliitika suur toetaja. Ta saatis Afganistaani ka Briti väed. Ta sai tuntuks ka selle poolest, et külastas sõdade ajal riike, mille külastamist mõni teine riigijuht pidas liiga ohtlikuks. Blairi mainet kahjustas Bushi toetamine Iraagi sõjas. Blair sõnul oli sõda vajalik, sest oli kahtlus, et Iraak omab mingit sorti massihävitusrelvi ja see läheb vastuollu ÜRO otsustega. Ta saatis Iraaki 1/3 kõigist Briti vägedest. Mitte mingeid massihävitusrelvi ei leitud. 2005 jõudis avalikkuse ette salajane info, nimelt ütles meediasse lekkinud memo, et Bush tahtis Husseini sõja abil võimult kõrvaldada, aga kuna see ei olnud piisav põhjus sõja alustamiseks, siis tutvustati ,,plaani" rahvale kui võitlust terrorismi ja massihävitusrelvade vastu. Väidetavalt oli ka Blair sellest kõigest teadlik ja esitaski oma versiooni Briti inimestele. Ilmselt ei saa me
Lahesõda: Külma sõja järgse maailma suurimaks sõjaliseks konfliktiks kujunes Pärsia lahe piirkonnas toimunud Lahesõda. Sõja põhjuseks sai Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2 augustil 1990 ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraaki ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. Liitlasvägede sõjaplaani ,,Kõrbetorm" järgi tuli kõigepealt saavutada täielik kontroll õhus ning purustada Iraagi sõjaline võimsus õhurünnakutega. Teises etapis pidid maaväed andma löögi Iraagi vägede pihta ning vabastama Kuveidi
Detsembris 1999 lubas ÜRO Julgeolekunõukogu Iraagil eksportida nii palju naftat kui humanitaarvajaduste rahuldamiseks tarvis. Naftaekspordi tase ületas kolmveerandi sõjaeelsest tasemest. Ent 28% Iraagi ekspordituludest määrati ÜRO Kompensatsioonifondi ja ÜRO halduskulude katteks. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus 2001. aastal tulenes suuresti maailmamajanduse kasvu aeglustumisest ja naftahindade langusest. Pärast 2003. aasta sissetungi Iraaki on majandus suuresti seiskunud. Praegu püütakse majandust pärast sõja ja ohjeldamatu kuritegevuse poolt tekitatud kahjusid uuesti jalule aidata. Rahvusvahelised organisatsioonid · Organization of the Petroleum Exporting Countries (OPEC) Iraagis puuduvad suuremad rahvusvahelised ettevõtted. Rahvastik 2003. aasta andmetel oli rahvaarv 24 683 313. Aastal 1993 elas Iraagis üle 19 miljoni inimese. Suhteliselt keskmise suurusega riik
Bushi ajaloost. Paljud on Bushi kritiseerinud, kui aegade halvimat USA presidenti. Kindlasti on Bushil ja Bushi valitsusel olnud halbu otsuseid, kuid kindlasti oli ka paremaid. Miks muidu Bush teiseks ametiajaks uuesti presidendiks valiti. Kuid üheks suuremaks põhjuseks, miks Bushi peetakse pigem halvaks, kui heaks presidendiks, võibki olla just see, et Bushi positiivsemad teod on jäänud halvemate varju. Paljudele inimestele üle maailma on vägagi taunitav Bushi otsus viia USA väed sisse Iraaki ja Afganistani. Kindlasti tuleks siin märkida seda, et juhul, kui Bush poleks vägesid sisse viinud, oleks kindlasti mingi osa rahvast jällegi seda otsust tauninud. Siiski peaks USA arvatavasti vähem sõjaliselt välismaailma konfliktidesse sisenema, kui seda just ei kohusta mingi lepe või pakt. Iraagi missioonidest on Ameerika eeskujul osa võtnud paljud muud riigid, kaasa arvatud Eesti. Viimaste uudiste järgi peaks
muud väärtuslikud metallid, näiteks mobiiltelefonides kasutatav koltan. Ressursisõjad on toimunud ja toimuvad näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sudaanis, Nigeerias, Birmas, Afganistanis ja Kolumbias. Konfliktide lahendamine on keeruline, sest selle jätkumine on mõlemale osapoolele majanduslikult tulusam kui rahu sõlmimine. Iraagi sõda põhjus nafta? Sõda algas 2003. USA, eesotsas G. Bush ründas Iraaki. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. 2009 Lääne suurkorporatsioonidel oli esimest korda pärast 1972. aasta LõunaIraagi naftaväljade riigistamist taas suurem ligipääs Iraagi naftamaardlatele ning sellel võimalusel haarati sarvist. 2010 Lõpetati ametlikult sõda. Selleks ajaks ei olnud endiselt leitud ühtegi massihävitusrelva, oma lõpu olid leidnud sajad
palju küsimusi Tänupüha, mis oma tähtsuselt konkureerib isegi jõuludega Halloween’i tähistamine St. Patrick's Day (Püha Patricku päev) Huvitavad faktid Ameeriklased on kohvisõbrad Armastavad jääjoogid Ameeriklased ei saa elada ilma kliimaseadmeteta Palju loevad 87% ameeriklastest ei saa leida Iraaki kaardil Michaganis on mees oma naise juuste seaduslik omanik Iga USA Kentucky osariigi elanik peab seaduse kohaselt vähemalt kord aastas vannis käima USA-lapsed kulutavad päevas kümme miljonit dollarit kartulikrõpsudele Kirjandus http:// miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-33-2
1970 - rahulolematused suurenesid veelgi . Rahvatõusu oli juhtinud Pariisist Ajatollah Homeini, kelle töö tulemusena Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati nimetama islamirevolutsiooniks. 6. : Sõjalised kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks ; Vallutati Kuveit- põhjuseks toodi, et Kuiveit on ajalooliselt kuulunud Iraagile, kuid tegelik põhjus oli naftas. ; Hoidmaks ära Iraagi armee sissetungi naabermaadesse, saabusid Iraaki USA ja Euroopa väed ; Rahvusvahelised relvajõud korraldasid sõjalise operatsiooni ,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuiveit ; Kaubavahetus Iraagiga peatati; Iraagi majandusliku taseme langus ; Elatustaseme langus 7. 1947. aasta ÜRO partitsioneerimisresolutsiooni järgi pidi moodustatama allesjäänud 25 protsendile Palestiina alast juudiriik ning teine Palestiina. Juudid nõustusid resolutsiooniga, araablased aga lükkasid selle tagasi. 14. mail 1948
"Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Iraagi sõda Nimetatakse mitteametlikult Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede 2003. aasta sissetungi Iraaki eesmärgiga kukutada Saddam Husseini valitsus ning otsida massihävitusrelvi ning sõjalisele tegevusele järgnev liitlasvägede okupatsiooni. Esimene inimene kosmoses Juri Aleksejevits oli nõukogudekosmonaut, kellest 1961. aastal sai esimene kosmoses käinud inimene. Juri Gagarin oli 12. aprillil1961. aastal startinud Vostok 1 pardal. Lend kestis 1 tunni ja 48 minutit. Esimene inimene kuul Apollo 11 oli kosmoselaev, mis viis esimese inimese Kuu pinnale. Ta sooritas
seaduseelnõu, et see seaduse. mitte sobimise üle. Riigikogusse saata. 3. Esita mõni poliitiline fakt, kirjelda seda ja too välja selle võimalikult erinevaid seletusi ja neist tulenevaid ettekirjutusi Poliitiline fakt (kirjeldus) Seletused, miks toimub? Ettekirjutused, mida peaks tegema? USA ja Iraagi vaheline sõda. USA läks Iraaki naftat otsima. Erinevad suurriigid peaks (Läänelikku demokraatiat avaldama survet sõja juurutama) lõpetamisele ja ka sealt oma väed välja tooma. 4. Too näiteid kapitaliliikide vastastikuse ülekantavuse kohta
Võeti vastu uus põhiseadus. Iraagis elavad peamiselt araablased. Kuni 1958. aastani oli seal konstitutsiooniline monarhia. Seal käis pidev võimuvõitlus ja 1979. aastal tuli võimule Saddam Hussein. Selleaga kaasnesid sõjalised kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks. Okupeeriti Kuveit. Põhjuseks toodi, et Kuiveit on ajalooliselt kuulunud Iraagile, kuid tegelik põhjus oli naftas. Iraagiga lõpetati majanduslik kontakt. Hoidmaks ära Iraagi armee sissetungi naabermaadesse, saabusid Iraaki USA ja Euroopa väed. Rahvusvahelised relvajõud korraldasid sõjalise operatsiooni ,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuiveit. Husseini valitsus peatati USA poolt aastal 2003. Lähis-Idas elavad juudid ja islamiusulised araablased. Nii araablased kui juudid arvavad, et Palestiina peab kuuluma neile. 14. mail 1948 kuulutasid juudid välja Palestiinas oma riigi - Iisraeli. Järgmisel päeval 1948 puhkes Iisraeli ja araablaste vahel Palestiina sõda
impeerium monarhistlik suurriik; maailmariik, suur koloniaalriik koloonia asumaad (nt Briti koloonia) asundus (nt eestlaste koloonia Austraalias) alaealiste parandusmaja imperialism suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada BRITI IMPEERIUM Inglismaa kolooniad XX sajandi algul olid: AUSTRAALIA KANADA INDIA EGIPTUS LÕUNA-AAFRIKA Lisaks kontrollisid inglased suurt osa HIINAST, Kaspia ja Musta mere naftapiirkondi, Iraaki, Iraani jne. Inglise-Buuri sõda tuntumaid koloniaalsõdu ajaloos Euroopa XX saj algul INGLISMAA MÕJUKAIM RIIK MAAILMAS XX SAJANDI ALGUL Inglismaa võimsuse aluseks oli KOLONIAALIMPEERIUM Kontrolliti 370 miljoni kolooniates elava inimese elu Tööjõud oli odav seega oli kasulik toota koloonias, müüa maailmaturul Kolooniate toorainevarud olid inglaste kontrolli all Streikivad briti raudteetöölised 1885.a INGLISMAA MÕJUKAIM RIIK
John Allen Muhammadi ja John Lee Malvo. Pärast kohutavaid sündmusi, mis õõnestasid riigi julegolekut otsustas George W. Bush allkirjastada seaduse, mis lõi esialgse kontoriversiooni Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeeriumist. Oma kriitilise olukorra tõttu pidid Ühendriigid abi paluma igast võimalikust allikast ning lõpuks nende surve tõttu ÜRO-le viimase poole aasta jooksul, pääses Turvanõukogust läbi ühehäälselt otsus, mis kutsub Iraaki oma relvastust vähendama või vastasel juhul vastu astuma ,,tõsistele tagajärgedele". 2003. aasta jaanuaris avaldas Bush, et Ameerika Ühendriigid on valmis ründama Iraaki isegi ilma ÜRO volituseta. Ning veebruari alguses põhjendab Ameerika Ühendriikide riigisekretär Powell ÜRO-le Iraagi sõja põhjuseid, nimetades üheks olulisemaks Iraagi massihävitusrelvade omamist ja sellega ohu kujutamist kogu maailma julgeolekule. Ning lõpuks viis Iraagi ignorantsus selleni, et 19
Erich Maria Remarque kirjutatud romaan ,,Läänerindel muutusteta" sai kuulsaks peaaegu üleöö. Teoses on kujutatud rindel toimuvat surmavat julmust läbi kuulipildujate, mürkgaasi ja suurtüki tule ning lisaks veel välishospitalites toimuvat, kus inimesed piineldes surevad. Iga humaane inimene, kes tema kirjutatut on lugenud, mõistab, kuidas sõda mõjutab sõdurite ja nende lähedaste elusid.Miks siis ikkagi saadavad riikide valitsused sõdureid Iraaki ja Afganistani? Inimesed ei peaks sõjas surema, vaid elama õnnelikult ja rahus. Riikidevahelised suhted on nende endi teha, eneseuhkus tuleks alla neelata ja teha järeleandmisi ning kompromisse. Isegi sõja kuulutamine ei tohiks olla viimane võimalus -see oleks kohalikele elanikele ja sõduritele surma minek. Turvalisema ja rahu toovama homse nimel tuleb vaadata üle inimeste enda väärtushinnangud, leida teisi võimalusi ning teha kaalutletuid tarku otsuseid.
selgunud, et tegemist oli valeraportitega. Praeguseks on selge, et Iraagist pole leitud ühtegi keemiarelva ega selleks vajalikke tooraineid. Leitud on vaid kloori ja sinepigaasi. Neid mõlemaid valmistatakse igapäevastest puhastusvahenditest,mida on võimalik osta ka Eestis ja igati seaduslikult. Iraagi sõja põhjused on aja jooksul sujuvalt muutunud. USA-vastase terrorirünnakuga ei ole Iraaki suudetud seostada. Bin Laden ja teised Saudi Araabia terroristid on terrorismivastases sõjas sootuks ununenud. Sõja edenedes ongi selle peamiseks motiiviks saanud Iraagi rahva vabastamine diktatuurist ja maa demokratiseerimine. Saddam ei olnud tõesti kõige inimsõbralikum isik maailmas,kuid demokraatia puudumises või kodanike põhiõiguste rikkumises võib süüdistada mitmeid maid, ka USA liitlasi Saudi Araabiat ja Iisraeli ning isegi NATO liiget Türgit. Et sõja
Nimi Saddam, mille Hussein endale ise võttis, tähendab tõlkes „purustaja“. Vastasleer on teda kutsunud ka Bagdadi lihunikuks, kuna ta olevat väidetavalt osalenud oma vastaste hukkamises. 1 Kohe pärast Saddam Husseini võimuletulekut algasid relvakokkupõrked Iraani-Iraagi piiril. Sõda kestis kaheksa aastat. Enamus lääneriike toetas Iraaki (sealhulgas USA ja Nõukogude Liit). Sõda lõppes lõpuks tulemusteta. Riikide piirid ei muutunud ja mõlemad riigid kuulutasid ennast võitjaks. Sellega polnud Iraagi sõjakas poliitika veel lõppenud. 1990. Aastate algul vallutasid riigi väed Kuveidi ja kuulutasid selle Iraagi provintsiks. Saddam Hussein õigustas okupatsiooni väitega, et Kuveit olevat ajalooliselt Iraagile kuulunud. Tegelikult ihaldas Hussein aga hõivata selle maa rikkalikud naftaleiukohad ning saavutada
puutumatusenõue rahvusvahelise sõjakurjategusid uuriva kohtu ees ning "preventiivsete löökide" tees, mille alusel võidakse rünnata riike, mis küll esialgu ei ole midagi USA-le ohtlikku teinud, kuid võiksid seda tulevikus teha. Ühelgi riigil, ükskõik kui suurel või väikesel, ei peaks olema rahvusvahelise õiguse suhtes mingit eristaatust. Ei USA-l, Iraagil, Venemaal, Luksemburgil ega Serbial. Seetõttu, kui rahvusvahelise õiguse normid seda lubavad ja nõuavad, võib Iraaki rünnata, nagu seda tehti Lahesõjas. Eesmärk oli vabastada Kuveit ja see tegi sõja formaalselt seaduslikuks. Aga samasugustel põhjustel peaks olema kõigil teistel õigus ka USA-d rünnata, kui selleks tekib vajadus - ehkki sõda ei saa kunagi olla muud kui vaid kõige viimane viis probleemidele läheneda. USA moodustas Lahesõjas koalitsiooni suure hulga islamimaadega ning invasioon Iraaki piirdus väga täpselt seatud eesmärgi saavutamisega. Praegune situatsioon on oluliselt erinev ja
Ajaloo KT küsimused ja vastused PTK 32 1) Iseloomusta kultuuri arengut maailma ajaloos Külma sõja tingimustes peale II MS. Erinevate vaadetega riigid üritasid näidata ,et just nende poliitiline kord on õige, selle tõestamiseks tehti palju propagandasi- milleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid, raadiot, ajalehti, televisiooni, kirjandust jne. Kuid samal ajal sündis ka palju häid kirjanduse- ja filmiteoseid tavakodanike vaatenurgast ja nende tunnetest, muidugi riigipeadele need ei meeldinud ja autoreid hakati taga kiusama. 2) Iseloomusta kuidas kasutati sporti poliitilise vahendina 20 sajandi teisel poolel. Riigid tahtsid näidata oma tugevust spordivõitude kaudu, söötes sisse võistlejatele laborites välja töödatud aineid, mida tänapäeval nimetatakse dopinguks, kuna see kahjustab organismi, keelati see rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide poolt ära. 3) Kirjelda ...
1984-1993 PKK partisanisõda Türgi vastu. Kui rahulepingu läbirääkimise protsess oli käimas, siis PKK pealetung lõpetas need 1993. 1990ndatel Türgi valitsus tegi plaani, mis lubas kasutada "kõiki meetmeid" kurdide vaigistamiseks. 1998 PKK liider põgenes poliitilise tagakiusamise eest. Ta leiti 1999 ning viidi Türki, mille tagajärjel puhkesid suured rahutused kurdide poolt üle maailma. Septembris 1999 lahkusid kurdide väed Türgi aladelt Iraaki ning lubasid 2000. aastal lõpetada sõda rahus. 2002 Türgi poliitiline partei piiras kurdide keelelisi ja kultuurilisi õigusi. 1. juuni 2004 PKK taastas oma armeelised tegevused, sest Türgi valitsus eiras nende läbirääkimiste soovi ja ründas nende vägesid. 2009 toimusid valimised, kus osales kurdide pooldajate partei, mis võitis Kagu-Türgis. 2015 juunis süüdistasid ISISe toetamises Türgit kurdid. ISIS oli saanud loa ületada piirialasid,
Samuti vale majandamine- oli väga palju suuri laene, mis muutusid aina suuremaks ja suuremaks. Põhjusteks on veel vale rahvastikupoliitika USA-s ning valitsuse vead kriisi ajal. Loobuti vabakaubanduse põhimõttest ning riik otsustas mitte sekkuda riiklikku reguleerimisse. Võrreldes neid aegu tänase majandusliku olukorraga siis võib välja lugeda isegi minegid ühiseid jooni. 2003 aasta tungisid Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia väed Iraaki eesmärgiga kukutada Saddam Husseini valitsus ning otsida massihävitusrelvi. USA alustas sõda. Sõja ajal aga tavaliselt tõstetekse makse, USA langetas makse ja ei tõmmanud ka kulusid kokku. Tänu sellele tekkis puudujääk ja selle laenasid nad Hiinalt, kellele nad jäid võlgu umbes 4 biljonit dollarit. Tänaseks on see summa kasvanud umbes kolmekordseks-14 biljonit dollarit. Kokkuvõttes USA rahakott aina tühjenes.
eksportija riigiks. Saudi Araabia on peamine USA, Aasia ja Euroopa naftaga varustaja. Kui määratleda täpsemalt riike, siis 2007. Aasta andmetel eksporditi USA-sse(1,5 miljonit barrelit naftat päevas), OECD Euroopa riikidesse( 963 000 barrelit päevas), Jaapanisse( 1,3 miljonit barrelit päevas), Lõuna- Koreasse(835 000 barrelit päevas). Samuti on võimalik näha kaardilt, et mingi osa naftast läheb mööda torustikke Iisraeli, Iraaki. Samuti on näha mitmeid juhtmeid jooksmas Pärsia lahe poole, s.t et suur osa on ka transpordil tankeritega. · Saudi Araabia ei tegele ka elektrienergia importimisega. Kõige rohkem imporditakse naftat(79 250 barrelit päevas) Joonis 2: Nafta ja maagaasi infrastruktuur Lähis-Idas Allikas: EIA Joonis 3: Nafta eksport tuhandetes barrelites päevas Allikas: Wikipedia 3. Elektrienergia tootmine Saudi Araabias
5.5 Sõdasid jaotatakse õiglasteks ja ebaõiglasteks, selgita ajalooliste näidete varal õiglase ja ebaõiglase sõja olemust. 4p Õiglane sõda- enesekaitse sõjad ning võitlused demokraatia ja vabaduse eest, näiteks Eesti vabadussõda 1918-1920. Ebaõiglane sõda- Iraagi sõda oli ebaõiglane sõda, sest see ei olnud enesekaitsesõda. USA, SB ja Austraalia väed tungisid mitteametlikult 2003.aastal Iraaki eesmärgiga kukutada Saddam Husseinii valitsus ning otsida massihävitusrelvi. 5.6 Vali Õ lk 66-67 kaardilt üks separatistlik piirkond ning uuri interneti abil: 1) mis on separatismi põhjuseks? 2) Milline on separatistliku piirkonna mõju antud riigi või riikide sise- ja välispoliitikale? 3) Milline peaks teie arvates olema separatistliku piirkonna tulevik? Põhjendage. 5p KORSKIA 1. Separatismi põhjuseks on kehtestada oma riik. 2
Carter ( 1977-1981) lubas, et ta 'ei valeta Ameerika rahvale mitte kunagi', kuna põhiprobleemiks oli endiselt 1968. aastal tekkinud usaldusküsimus. Temast sai president, keda rahvas lihtsalt ei mõistnud, tema vastu seisis valitsusaja lõpuks 77% elanikkonnast. Reagan (1981-1989) seisis rahvale lähemal kui eelmine president, oli osav sõnavõtja ja teleesineja ( tänu oma eelnevale näitlejakarjäärile ). Tõsteti kulutusi sõjavarustusele, kaitsti end NSVL eest ning toetati Iraaki ja Kuveiti. Reagani hüüdnimeks sai teflonpresident, kuna ta oli keskmiselt edukas kõiges, mida tegi ning ei kõrbenud eriti ühegi ettevõtmisega. Bush Seenior (1989-1993) võttis enda peaeesmärgiks võidelda narkootikumidega, selle aktsiooni käigus kukutas Panama diktaator Noriega. Jätkuvalt püsis 1981. aastal avastatud AIDS-i probleem, 1992. aastaks oli üle 150 000 ameeriklase surnud AIDS-i. Ühes kommunistliku süsteemi kokkuvarisemise ja Berliini müüri langemisega 1989. aastal sai
Grotiuse ja nimetatud filosoofide hinnangul mõista ka õigust. Ent ajalugu on õpetanud, et riigid keskenduvad just enda huvidele, jättes lausa elementaarse sõjaeetika - nt tsiviilelanike puutumatuse - tagaplaanile. Riikide peamised käitumismotiivid võivad olla hoopis majanduslik ning militaarne ellujäämine, julgeolek ning loomulikult ka võim, mitte aga kellegi õiglane karistamine. Siinkohal võiks tuua mitmeid näiteid reaalsest elust, muuhulgas ka USA 2003. aasta sissetungi Iraaki eesmärgiga kukutada Saddam Husseini valitsus ning otsida massihävitusrelvi. Toodi küll õilis ettekääne, ent eesmärk oli ilmselt hoopis naftaväljade üle kontrolli haaramine. Lex talionis väljendus juudikristlikes õpetustes, täpsemalt Vana Testamendi Moosese 5. raamatus, kust võib lugeda järgnevat põhimõtet: "Kui tekib kahju, siis tuleb anda hing hinge vastu,
Ning vallutajat ennast ähvardab jällegi samasugune oht teise poolt. Paistab,et me ei ole moraalsed teineteise suhtes ja sellest tulenevalt ei ole maailm ka piisavalt moraalne. Nagu Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimuvad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, st nad otsivad alati rahuldust ning püüavad vältida kahju ehk siis inimesed käituvad nii nagu on neile parim ja nagu oli parem USAle elu ilma Husseinita ja tunigida sisse Iraaki siis sellest said kahjustada Iraagi inimesed ja tsiviilelanikke hukkus 100 000 see ei saa olla moraalne maailm. Kasutatud kirjandus: Raamatud: 1. Pojman, L. P. Eetika: õiget ja väära avastamas. Tallinn, 2005 2. Laanmäe, A. Eetika alused. Tallinn, 2000 3. Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu, 2007 Artikkel ajalehest: 1. Tamme, J. Meie sõda // Postimees. 2010. 02. august. Interneti materjalide loetelu: 1. Mikser, S. Osama bin Ladenist. http://svenmikser.sotsdem.ee 2010.
1930 avastati nafta. II MS (USA ja UK), esimene Araabia riik, kes Liitlasi toetas. 1953 parlamendi valimised. Lepingud: 1955 METO; 1957 Eisenhoweri doktriin (Lähis-Ida riigid saavad vajadusel USAlt abi); 58 Jordaania, Iraagi ja Araabia liit; 1959 CENTO. 1970ndad olid segased suhted Araabia riikidega, kuid head NSVLiga. 72-75 nafta riigistamine ja uute naftaväljade leidmine. 1979 Saddam Husseini võimule tuleks koos araabia sotsialistide parteiga. 1980 sõda Iraaniga, 81, Iisraeli rünnak Iraaki, 1988 sõja lõpp. USA toetas Iraaki info ja sõjavarustusega. NSVL Iraani (kaudselt- et vältida probleeme). Iraagi populatsioon: Esimene versioon: 1. sunni araabid, 2. šiiia araabid, 3. kurdid. Teised: 1. kristlased, 2. marsh araabid, 3. türkmeenid, 4. assüürid. Teine versioon: Araabid: 75-80% Kurdid 15-20% ja teised. Kolmas vs: enamus islamlased ja ca 5% kristlased. Jaotus: Põhjas kurdid, keskosas sunnid ja lõunas shiiad.
avalikes kohtades jt. paikades suurendati turvameetmeid. Eriti suure umbusaldusega suhtuti sisserändajatesse ja araablastesse. Maailma haaras terrorihirm. USA hakkas Talebani pommitama, sest USA arvas, et Talebani juhid varjavad Osama Bin Ladenit. Taleban kukutati, kuid esiterrorist jäi tabamata. Seejärel hakkas USA süüdistama Iraagi diktaatorit Saddam Husseini massihävitusrelvade valmistamises ja terrorismi toetamises. 2003. a. ründas USA ilma ÜRO heakskiiduta Iraaki. Hussein kukutati, kuid relvi ei leitud. Iraagis jäi olukord pingeliseks. Seal viibivad USA ja tema liitlaste (ka Eesti) väed sattusid sagedaste rünnakute alla. Ka Afganistanis pole rahu saabunud. 12. Kas ja kuidas on võimalik võita terrorismi maailmas? USA ja paljude teiste suurriikide (nt. Venemaa) arvates peavad terrorismivastased jõud moodustama USA eestvedamisel ühtse rinde, andma terroristidele ennetavaid sõjalisi lööke ning tugevdama turvameetmeid
regioonis. *Kaubavahetus Iraagiga peatati. Sest Iraagi käitumine kutsus esile proteste kogu maailmas ja ÜRO kehtestas säjaka riigi vastu majanduslikke abinõusid. *Iraagi majanduslik olukord halvenes ja elanike elatustase langes. Põhjuseks ÜRO surveabinõud. 2)Ajatolla Homeini ja Saddam Husseini roll nendes kriisides. Kes nad olid? (lk 84-86) *Ajatolla Homein- Pariisi usujuht, kes juhtis rahvaülestõusu islamirevolutsiooni ajal. *Saddam Hussein - juhtis Iraaki diktaatorlikul pea veerand sajandit. Osales Kuveidi okupeerimises ja põhjendas seda, et Kuveit on ajalooliselt alati kuulunud Iraagile. 3)Juutide ja araablaste (eriti palestiinlaste) vaheliste konfliktide põhjused. Palestiinlased ei olnud nõus Palestiinat juutidega jagama, kuid juudid kuulutasid siiski välja oma riigi Iisraeli. Palestiina sõjas Iisrael võitis ning sadu tuhandeid araablasi pididi Iisraeli okupeeritud aladelt lahkuma ja jäid elama naabermaades rajatus pagulaslaagritesse
masohistliku kaldega ohverdatakse poliitika multikulturalismini. Ma ei saa aru, miks Euroopa kannatab seda. Näevad imigrantide näos saada odavat tööjõudu? Kas tahavad valada «uut kultuurset verd»? Kuid mingit paljunatsionaalsust ei ole ega tule. Kohale jõudnud põgenikud sunnivad peale oma kultuuri. Imelik ja seletamatu poliitika. Minu jaoks näeb välja see nagu bumerang. 15 aastat USA ja Euroopa demokraadid pommitavad islami riike: Liibüat, Iraaki, Afganistaani, Maliit ja teisi. Iraagi rahva vastu sõdis 44 riiki, aga Afganistaanis sõdis 49 riiki. Suurem osa nendest on eurooplased. Nad tekkitasid nendes riikides kaose, inimesed jäid koduta, pereta, rahulikust elust. Inimesed põgenesid jättes kõik, mis neil oli ja nüüd lähevad Euroopasse. Aga kuhu neil minna on? Kui eurooplased valutasid moslemite maad sõjaga, tappes neid, aga moslemid valutavad sõjata Euroopa maid, nagu ütles M.
impeeriumiks. Kõige suurem riigi territoorium oli Traianuse valitsemisajal aastatel 98 – 117. Impeeriumisse kuulusid: o Britannia (Inglismaa), o Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Šveits, osa Saksamaast) o Hispaania, o Alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka), o Väike-Aasia, o Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan), o Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist), o Kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad. Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asus seitsmel künkal. 3 1. Etruskid Etruskid elasid Itaalia loodeosas
· USA presidendi residentsis Camp Davidis peetud läbirääkimiste tulemusena sõlmisid Iisrael ja Egiptus märtsis 1979 rahu, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare Islamimaailma vastuolud läänemaailmaga Islamimaailm on vastuolus läänemaailmaga, sest nende väärtushinnangud on väga erinevad. · USA ja teiste läänemaailma toetus Iisraelile ajab islamiusulisi vihale · USA tungis ilma ÜRO nõusolekuta peale 11. Septembri terroriakti Iraaki · Islamiusulised peavad oma kohuseks ,,püha sõja" pidamist kõikide uskumatute vastu, keda lääneriigid üldjuhul toetavad nt (Saudi Araabia) Suessi Kriis · 1952 toimus Egiptuses riigipööre ja monarhia kukutati · 1956 riigistas uus valitsu, eesotsas Nasseriga Suessi kanali · NSV Liit hakkab Egiptust toetama · 1956 sügisel ründab Egiptust Sb mahitusel Iisrael, peagi astub viimase poolel sõtta ka Prantsusmaa
Kestis sajandeid. Mudeliks hilisematele, isegi USA, valitsetakse ,,Kapitooliumilt". ,,Kapitoolium" valitsemisvõimu sümboliks. Rooma ideoloogia poolest vabariiklik impeerium. Lõpuni SPQR (Senatus Populisque Romanus). Sisuliselt Rooma vabariik ei olnud, sest keisritel siiski küllalt suur pärandatav võim. 3ndaks sajandiks Rooma suurriik suutnud allutada endale pea terve Makedoonia impeeriumi, seejärel Sitsiilia, Kartaago (Tuneesia). Mesopotaamia tähedab praegust Iraaki. Tiitlite pärandumine Caesar (100/102 ekr -44 ekr) dictator perpetuus, pater patriae Octavianus imperator Augustius 27 ekr Saksa-Rooma keisririik. Otto ,,1 Romanum imperator augustus" Rooma riigi kesksed ideed pärandusid edasi. 1 idee - au (aga peaks olema vähem vägivaldne, sest eesmärk pole mitte ellujäämine, vaid teiste rahvaste valitsemine). 2 idee inimkond ongi loodud kui üks kogukond, ideaalis võiks olla ka tervikuna valitsetud. Kõik rahvad olematult võrdsed
alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema. Kuningate ajajärk Kuningate ajajärk (753510 eKr) oli Rooma linnriigi kujunemise aeg.
loodud dokumentaalseeriat ‘’Ulmefilm’’, mis annab teistsuguse perspektiivi meie maailmasüsteemile ja –korrale, sealhulgas rahandussüsteemile). Kui me tõesti soovime elada õiglases maailmas, siis tuleb selle nimel tööd teha, mitte anda lubadusi üksteise järel. Vanasõna ütleb: suuga teeb suure linna, käega mitte kärbsepesagi. Demokraatia, väidetav taevane päästja ja õiglus ainuvõimalik vorm. Ameeriklased püüdsid seda viia Afghanistaani ja Iraaki, mis viisid vaid konfliktideni. Üldiselt on jäänud mulje, et meie hetkene maailm võib ainult siis leida ühise rahu, kui toimiks ülemaailmne demokraatia. Elimineerida kommunistlik kord Hiinas, hävitada Kim’ide monarhia Põhja-Koreas ja püüda hoida diplomaatiliselt vaos meie tulihingelist naabrit Venemaad. Demokraatia põhitunnuste alla kuuluvad kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimlikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine
alasid Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema RIIETUS Ehtne Rooma kodanik pidi kandma toogat, mis oli ametlik riietusese, mis koosnes ühestainsast valgest raske villase riide tükist, mida oli tülikas seljas kanda
energiatarbimises, oleks madalam. Kahel ,,naftasokkidel" (terav naftahinnatõus 1973s ja 1980 aastas) oli üks üldine põhjus - nafta tarne katkestus Lähis-Idast. Revolutsioonid nafta-eksportijate riikides, ning Yom Kippuri sõda oli põhjuseks, et tarne Lähis- Idast langes umbes 5 mln barreli ööpäevas, see kehtis mitu kuud 1973 aastas (see oli 9% maailma tarbimist. Tulemuseks hinnad tõstnud $3 kuni $12. Iraani revolutsiooni ning järgneva Iraaki sõda tulemuseks oli see, et nende riikide keskmine aasta kaevundus langes 1981 aastaks rohkem kui 4,5 mln barreliks ööpäevas. Maailma nafta hinnatõus oli $14 kuni $36. Põhjuseks et hinnatõus oli nii suur on see et, kriitiliselt langes naftapakkumine. Aga täiel määral näitas enda ka teine faktor turgu osalejate paanika, mis oli seotud hirmuga et nad enam ei saa osta vajalikku naftakogust. Tarbijad oli valmis maksta nafta eest uskumatult kõrgema hinda
Clinton asutas Clintoni fondi, mille ülesandeks on rääkida probleemidest nagu AIDS ja globaalne soojenemine) 43.George Walker Bush, ametis 2001-2009, vabariiklane (Eelnevalt Texase osariigi kuberner. Kuulutas pärast 2001. aasta 11.septembri terrorirünnakuid välja terrorismivastase sõja ning käskis sama aasta oktoobris riigi relvajõududel tungida Afganistani, kukutada seal võimult Taleban ja tabada Osama bin Laden. 2003. aasta märtsiks sai ta kongressilt mandaadi invatsiooniks Iraaki väites, et viimane oli rikkunud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1441. Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk) 44.Barack Obama, ametis 2009-..., demokraat (eelnevalt tsiviilõiguste jurist ning luges Chicago Ülikoolis konstitutsiooniõiguse loenguid. taotles Barack Obama Iraagi sõja lõpetamist, USA energeetilise sõltumatuse suurendamist ja üldise arstiabi parandamist. Aastal 2009 pälvis Nobeli rahuauhinna. Külastas 2012. aastal Eestit. Massimeedias
org/wiki/Sven_Hedin (19.04.09) 4. Konspekt Erki Tammiksaar, http://baer.emu.ee/243977 (19.04.09) 5. http://www.absoluteastronomy.com/topics/Sven_Hedin (19.04.09) 6. http://www.silk-road.com/bibliography/hedinb3.html (19.04.09) 7. http://www.astrotheme.com/portraits/X455uUy4PQxQ.htm (19.04.09) Lisa 1 Joonis 1. Kaart Svehn Hedini reisidest. (http://www.absoluteastronomy.com/topics/Sven_Hedin) Lisa 2 Ekspeditsioonid aastate kaupa: 1885-1886 Esimene reis Venemaale, Kaukaasiassi, Pärsiasse, Iraaki ja Türki. 1890-1891 Teine reis Pärsiasse ja Kesk-Aasiasse 1893-1897 Kesk-Aasias. Taklamakani kõrbe läbimisel hukkusid kaamelid ja kaks meest. 1899-1902 Kesk-Aasias.Tiibeti kaardistamine ning katse jõuda keelatud linna Lhasasse. 1905-1909 Kolmas ekspeditsioon Kesk-Aasiasse, Himaalajadesse, kus ta püüdis leida Induse ja Brahmaputra jõgede allikad ning avastas Trans-Himaalaja. 1914 reisis I maailmasõja sõjategevuse piirkonnis: Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Luksemburgis.
Kõige suurem riigi territoorium oli Traianuse valitsemis ajal aastatel ( 98 117 ). Impeeriumisse kuulusid: o Britannia (Inglismaa), o Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast) o Hispaania, o Alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka), o Väike-Aasia, o Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), o Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist), o Kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad. Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asub seitsmel künkal. Lisa 1. 1.2 Etruskid: Paiknesid Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
