Pronksiaeg Algas 4000 aastat tagasi. * ornamendiga tarbeesemed ( ringid, jooned, lained); * pronksehted ( suured, maagiline tähendus). Ka Eestist leitud; * menhirid (kelti keeles ''pikk kivi'') mitme meetri kõrgused looduslikud kivisambad, näiteks Põhja-Prantsusmaal Britange'is; * dolmenid (kelti keeles ''kivilaud'') algelised hauakambrid (kiviplaadid, millele toetub varikatus). Leiud Põhja-Aafrikas, Aasias, Euroopas: - kuulsaimad Inglismaal Stonehenge'is; - asuvad nelja ringina (välisringil 30 dolmenit) ilmakaarte järgi, kujutavad endast kuukalendrit; - dolmenid on erineva kõrgusega; - kummardati Päikest ja toodi ohvreid; - sihiteadlik planeering ja ilutaotlus.
PRONKSIAEG (1800 500 ema) VARANE PRONKSIAEG (1800 1000 ema) Varast pronksiaega, mis on Eestis eelnenud ajajärgule sarnaselt väga leiuvaene, iseloomustab peamiselt esimeste pronksesemete ilmumine. Elulaadis suuri muutusi tõenäoliselt ei esinenud. Skandinaaviamaades oli samas pronksiaeg silmatorkav "kuldaeg", eriti Lõuna-Skandinaavias. Lisaks paiknesid silmatorkavad kultuurikeskused veel Kesk-Euroopa põhjaosas ning Kesk- Venemaa soome-ugrilastega asustatud aladel. Pronksiaegset Eestit käsitletakse kultuurilises mõttes üldiselt kui Skandinaavia ääreala. Põllumajandus, kuigi sellega tegeleti, ei kujunenud varasel pronksiajal jätkuvalt domineerivaks majandusharuks ega põhiliseks elatise hankimise allikaks. Tegelikult on varast
Tallinna Polütehnikum TA-10 Vaido Villem Pronksiaeg Eestis Referaat Juhendaja: H.Kattago Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat käsitleb pronksiaega Eestis. Referaadi eesmärgiks on tõsta esile pronksiajal Eestis toimunud muutused põllumajanduses, karjakasvatuses, ehitustegevuses, tööriistade valmistamises ning inimeste elus, keeles ja kultuuris.. SISU Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Arheoloogilises kronoloogias
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Referaat Pronksiaeg Eestis Koostaja: Geio Tischler Rühm: PA-09B TALLINN 2009 Sisukord 1.SISSEJUHATUS 2.VANEM PRONKSIAEG 2.1.ASULAD 3. NOOREM PRONKSIAEG 3.1.ASUSTUS, MAJANDUS JA ÜHISKOND 3.2.LAEVKALMED 3.3.SAVINÕUD 3.4.ESEMELINE MATERJAL 3.5.EHTED 4.ELATUSALAD 5.KOKKUVÕTE 1.Sissejuhatus PRONKSIAEG (II at.kp.eKr. 6.saj.eKr) . Pronksiaeg jaguneb kahte gruppi: Vanem pronksiaeg (u 1800 u 1100 EKR) ja Noorem pronksiaeg (u 1100 u 500 EKR). Umbes 3,5 tuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed import pronks esemed (odaots,sirp). Pronks esemed olid kallid ja muretseti eelkõige kirveid. Paralleelselt kasutati endiselt kivist ja luust esemeid. Pronksiajal hakati oma asulaid kindlustama, kas paekivimüüriga või palkseinaga. Kõige tuntum on Asva asula saarel. Asulates kaitsti peamiselt pronksesemeidja loomakarja
tulekivi.kvarts. kivikirveid kasutati ja sarvi ja luid,millest valmistati ahinguid,harpuune.head võimalused kalastamiseks,tähtis oli jaht(põdrad,koprad,linnud)keraamika kasutuselevõtt 5000ekr.savinõud,menutasid padasi.kammkeraamika kultuur,asulad paiknesid jõgede,järvede ääres.arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused.matmiskombed-asula territooriumile või põranda alla,kaasa pandi noake,ehteid.3000eKr nöörkeraamika kultuur- loomakasvatus,maaviljelus. Pronksiaeg. Ehitati kindlustatud asulad saaremaal.kivikirstkalmed,laevkalmed.rannikupiirkond ja sisemaa:karjakasvatus ja maaviljelus,luuleiud on koduloomade luud.peamised põlluviljad olid nisu ja oder(hirss,hernes,uba,lina).tulid rauast tööriistad,olid tugevamad,teravamad.põllud olid korrapärased.surnudi mateti tarandkalmetesse-enamasti põletatult.majandus arenes raua tootmisega,kasutusele võeti oma soorauamaak.pronks jõudis eestisse-sõled,ripatsid,sõrmused jms. Rauaaeg&viikingid. Linnused
kõrge.Nöörkeraamika kultuur- u 3000 a paiku eKr..nime sai sellest et savinõusi hakati kaunistama nöörijäljenditega. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi,lambaid,veiseid ja sigu. Ka maaviljelusel oli nüüd suurem tähtsus. Venekirved-nende väga pika töötlemise järel saavutatud kaunis välimus on andnud alust arvamisele, ete tegemist oli mingisuguste eriliste sõjakirvestega või kultusesemetega. Vanem pronksiaeg( u 1800-1100 eKr)-Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad.Siin aga kahjuks puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid aga pronksesemed kallid, et neid suuremates kogustes osta. Paljudsi tööriistu tehti sellepärast endiselt kivist, luust ja sarvest. Noorem pronksiaeg(u 1100-500 eKr)-Kiindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Sellel ajal ehitati mõned kinlustatud asulad Saaremaal ja Narvas näiteks.
Vanem pronksiaeg (u 1800 1100 eKr) Vanimad pronksesemed on hetkel Muhust leitud odaots ja Võrtsjärve lähedalt leitud sirp Metallist tööriistad olid tõhusamad, ometigi jõudis Eestisse neid suhteliselt vähe Eestis jätkus kivikirveste valmistamine Paljud teisedki esemed tehti kivist, sarvest ja luust Sarvest ja luust esemete puhul püüti jäljendada pronksesemete välimust Vanemasse pronksiaega kuuluvaid kinnismuistiseid on vähe uuritud. Noorem pronksiaeg (u 1100 500 eKr) Noorem pronksiaeg erineb vanemas uut tüüpi kinnismuististega : kindlustaud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid Valdav osa neist on Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel Kindlustatud asulad Saaremaal : Asvas, Ridalas, Kaalis Põhja-Eestis: Irus ja Narvas Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad vaid neid elati püsivalt Suurm osa Eesti elanikest elas pronksiajal ilmselt avaasulates
Pronksiaeg ja vanem rauaaeg: 1. Vanem pronksiaeg ( u 1800- 1100 eKr ) 2. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad 3. Esemeid tehti endiselt kivist, luust ja sarvest Noorem pronksiaeg ( u 1100- 500 eKr) 1. See eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, kivikalmed ja lohukivid 2. Ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis 3. Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid 4. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid, eelkõige sellist meetodid peetakse maaomanike perede matmispaikadeks Asustus, majandus ja ühiskond: 1
Mõne aja pärast toimud nendele aladele uus sisseränne karjakasvatajate ja põlluharijate poolt. Nemad kõnelesid indo-euroopa keeli. Toimus keelevahetus, sest sissetulnute keel oli prestiizem, sest neil olid oskused, mis toitsid inimesed paremini ära, aga teatud piirkonnast alades põlluharimine ja karjaksvatus nii oluline polnud, tuli tegelda ka küttimise, koriluse ja kalapüügiga, seal sellist keelevahetust ei toimunud, see piir nende kahe vahel läks kuskil Daugava jõe äärest. Pronksiaeg 1800-500 eKr. Tema varasemast poolest on suhteliselt vähe andmeid, sest Eestis ei leidu pronksi koostisosi tina ega vaske, on pronksiaja algus paigutatud 1800eKr aastasse pronksesemete leiu järgi, a need Eestisse sisse toodud. Kuna pronks kallis, hakati Eestis kivist, sarvest, luust esemeid valmistame pronksesemete eeeskujul. Pronksesemed olid prestiiziobjektid, mitte niivõrd kasutamiseks. Aasta 1100 eKr paiku toimusid ühiskonnas suured muutused
h Peipsi järve ja Pärnu jõe ) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr.Selle alguses eksisteeris Eestis Narva kultuur, mida on suures osas loetud Kund kultuuri jätkuks. Sel ajal võeti Eestis kasutusele keraamika, mis esialgu oli lihtsakoeline ja eriliste kaunistusteta. Narva kultuuri järel eksisteerisid Eesti alal Kammerkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika kultuur. · Pronksiaeg Umbes 1800 eKr alanud pronksiaega jagatakse tavaliselt kaheks perioodiks: vanemaks (kuni umbes 1100 eKr) ja nooremaks( kuni umbes 500 eKr). Vanemal pronksiajal oli asutus ja materiaalne kultuur sarnased kiviaja lõpule, pronksesemete levik oli üpris vähene. Nooremal pronksiajal muutus pronksesemete kasutamine laialdaseks ning toimus ka mitmeid olulisi ühiskondlikke muudatusi. Eesti asustus muutus paikseks, levisid põlluharimise ja
savipotte, õpiti ka kangast kuduma. Osad venekirved mis on leitud ei näi mitte olevat mõeldud töö tegemiseks vaid sõjalisel eesmärgil. Venekirves kultuuri tubane eluviis hõlmas laudu ja küllap ka toole ning ka magamisasemed. Tööriistad olid ikka kivist ja juurde tuli nn venekirves. Võimaliku päritolu üle alles vaieldakse aga kaua arvati, et venekirveskultuuri kandjateks olid indoeurooplased. 4. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg? Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks. Praegu dateeritakse vanimad Eestist leitud pronksesemed umbes aastast 1800 e.kr. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirsthelmed), tulid uued ehte -ja savinõud, mehed hakkasid habet ajama. Pronksiaeg mõõdus skandinaavia mõju all, mis oli tugevam kui kunagi varem või hiljem
Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Vanem pronksiaeg Periood Umbes 90005000 a. eKr. Umbes 50001800 a. eKr. Umbes 18001100 a. eKr. Iseloomulik Sellest ajast on pärit vanim teadaolev Noorema kiviaja alguseks peetakse Vanimate pronks informatsioon inimeste elupaik Eestis Pulli. keraamika kasutuselevõttu (kamm esemetena tuntakse sellele ajale Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad keraamika kultuur)
Selleks ajaks olid ka jahi- ja tööriistade valmistamisoskused paranenud. Ka matmiskombed on paremini teada. Tähtsamad surnud maeti kas elamu alla või asula alale. Kadunukesele pandi kaasa ka meeneid. Sellised leiud viitavad kõrgele kunstitasemele. Umbes 3000. Aasta paiku eKr hakkas levima nöörkeraamika kultuur, mille eripäraks oli ilustada savinõusid nöörijäljenditega. Tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusel oli suurem tähtsus. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem proksiaeg umbes 1800-1100 eKr ja Noorem pronksiaeg umbes 1100-500 eKr´. Tol ajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis. Kuid suurem osa elanikest elas siiski avaasulates. Ka matmiskommetes oli suur muutus, hakati rajama maapealseid kivikirstkalmeid. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks ehk rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Elatuti pealmiselt karjakasvatusest ja maaviljelusest.
I Kiviaeg II Pronksiaeg (1800-500 e.Kt) III Rauaaeg (500e.Kr-1200 p.Kr) Vanem k.a e paleoliitikum Vanem p.a Eelrooma rauaaeg Keskmine k.a e mesoliitikum (9000- Noorem p.a Rooma r.a 5000 e.Kr) Noorem k.a e neoliitikum Viikingi r.a Hilis r.a
Kunda Kultuur lõunast (assimileerusid) Tulid lõunast ja kõnelesid soome-ugri keelt. Kammkeraamika Ida Siberi (seostatakse eestlastega) Nöörkeraamika lõuna (lätlased, leedulased) Oskus levib vaid suure sisserändega Oskuste levik ei ole tingimata seotud suure sisserändega Kokkuvõtlikult saab öelda, et eestlaste etnogeneesi kohta pole 100%-list tõde. Pronksiaeg 1800-500 eKr Pronksiaja alguseks peetakse pronksiesemete jõudmist Eesti aladele. Pronks oli aga kallis, seega säilis ka muust materjalidest esemete kasutamine. Kivist, luust ja sarvest esemed hakkavad aga kujult kujutama pronksesemeid. 1100 eKr hakkavad ilmuma täiesti uut tüüpi kinnismuistised (maa küljes kinni olevad muistised, vastand on irgmuistis). Nendeks uut tüüpi muististeks on kindlustatud asulad,
3.Pilet 1).Pronksiaeg Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa , Kivisaarest leitud sirp ja veel 11 kirvest. Katsed näitasid ,et pronkskirvega saab puu raiutud 3 korda kiiremini kui kivikirvega. Kuigi ikka valmistati kivist, luust ja sarvest tööriistu, sest eestis puudusid vajalikud vase-ja tinamaagid, mujal olid need liiga kallid ,et neid arvukamalt hankida. Nooremal pronksajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulates elati püsivalt. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksajal arvatavasti siiski avaasulates. Matmiskommetes leidis aset suur muutus ,sest hakati rajama Kivikirstkalmeid( kividest laotatud ring ja keskel rist). Nooremal pronksajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinn...
Umbes 2500 aasta paiku e.Kr. jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nad kasutasid venepaadi kujulisi sõjakirveid, need olid lihvitud ja keskele oli puuritud auk. Nende savinõud olid kaunistatud nööri kujulise mustriga. Surnuid matsid nad külili ehk magava lapse asendis, asulast väljaspoole, veekogude äärde. Hauda kaasa pandud esemed olid valmistatud koduloomade luudest. Nende sõnavarasse kuulusid sõnad nagu härg, oinas, hein, hernes, seeme ja vagu. Pronksiaeg / Metalliaeg. Umbes 3,5 tuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed import pronks esemed (odaots,sirp). Pronks esemed olid kallid ja muretseti eelkõige kirveid. Paralleelselt kasutati endiselt kivist ja luust esemeid. Pronksiajal hakati oma asulaid kindlustama, kas paekivimüüriga või palkseinaga. Kõige tuntum on Asva asula saarel. Asulates kaitsti peamiselt pronksesemeidja loomakarja. Pronksiajal tegeleti põlluharimisega ja karjakasvatusega, seda näitavad leitud koduloomade luud
Asulad jõgede ja järvede ääres, suured neljakandilised, postidele tuginevad hooned. b) Venekirveskultuur levik Idas ulatus Volga, läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu alpideni. Tegeldi loomakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead), maaviljelusega (odra, nisu, kaer). Matmispaigad oma asulatest välja küngastele, vahel on arvatud, et surnud olid kinniseotud. Elanikud suuremad kogukonnad. III. Pronksiaeg pronksist tehti peamiselt ehteid (nõrk sulam) 1 800 500 eKr Kindlustatud paekividest tara või palkidest kaitseseinaga asulad. Nelinurkse põhiplaaniga. Rannikupiirkond (Muhu, Saaremaa, Võrtsjärv) ja sisemaal. Matmispaigad kivikirstkalmed (suurematest kividest 5-8m diameetriga ring ja selle keskel kirst). Peale kuhjati väiksematest kividest küngas.
muinasaja periodiseerimine: 1)vanem kiviaeg, esimeste inimeste kujunemine, jääaja lõpp 2)kesk kiviaeg(VIII at-IV at), valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest, luust 3)noorem kiviaeg(IV at-II at), esemed paremini töödeldud, savinõude kasutuselevõtt 4)pronksiaeg(II at-VI eKr), pronksesemed tulid, kuid meie maal materjali ei leidu 5)varane rauaaeg(VI eKr-I pKr) ; vanem rauaaeg(I-V saj) ; keskmine rauaaeg(V-VIII) ; noorem rauaaeg(IX-XIII saj) keskmine kiviaeg esimesed inimesed saabusid ~10000 eKr siia maa-aladele, kliima oli külm/arktiline ja tekkis metsatundra. esimesed olid kütisalgad, arvati, et talvel ei elatud siin. vanim asula on Pullis(~11000 a vana), selle avastasid geoloogid, leidsid tuleasemed ja maasse löödud vaiade otsad. teine
tulekuga Eestis? Nöörkeraamika(venekirveste) kultuur oli ka neoliitiline arheoloogiline kultuur, 3000-1800ekr. Esindajad pärit Kesk-Euroopast, kõnelesid indoeuroopa keelt(algus läti ja leedu keelele). Tulid vähehaaval, elasid rahulikult Soome-Ugri hõimudega kõrvuti. NB! Soome-Ugri keel ja europiidne rass, muutus usk ja maailmavaade, 10 000 inimest 10. Metalliaja algus maailmas ja Eestis. Esimesed pronksesemed – ja vanem pronksiaeg 1800-1100 eKr. Iseloomusta vanemat pronksiaega – kui levinud oli pronks, miks see ei olnud levinud, palju on leitud pronksriistu? Esimesena võeti Lähis-Idas kasutusele vask(6000ekr) ja kuld, sest neid leidus looduses. Pronks on tina ja vase sulam, maailmas 4-3000ekr ja Euroopas 2000ekr, Eestis al 1800ekr. Vanemal pronksiajal ei olnud pronks veel Eestis levinud, leiud on üksikud ja juhuslikud. Näiteks odaots, sirp. 11
Teiseks iseloomustavad seda aega väga hoolikalt lihvitud ning sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ning ka maaviljelusel oli suur osatähtsus(oder, nisu kaer). Asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti vilja kasvatamiseks Iseloomustavad ka teised matmiskombed, kus kalmistud rajati asulatest väljapoole kõrgematele küngastele. Võis olla muutus usundis : hakati surnuid kartma. Pronksiaeg Vanem 1800-1100 eKr Noorem 1100-500 eKr, Eesti oli jaotunud 2ks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Peamised elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus(nisu, oder). Rajati mõned kindlustatud asulad. Kivikirstkalmed. Kujunes välja põllumaa eraomandus. Laialdaselt valmistati veel kivist tööriistu, kuna pronks oli kallis.Võisid tekkida asulate pealikud, kes suutsid kehtestada võimu juba ulatuslikuma territooriumi üle. Rauaaeg Vanem 500 eKr 50 pKr
Ajaloo KT 1. Eesti muinasaja periodiseerimine Mesoliitikum – keskmine kiviaeg – 9000 a eKr kuni 4000 a eKr Neoliitikum – noorem kiviaeg – 4000 a eKr kuni 1800 a eKr Pronksiaeg – 1800 a eKr kuni 500 a eKr Eel-Rooma rauaaeg 500 a eKr – 50 a pKr Rooma rauaaeg 50 – 450 a pKr Keskmine ja noorem rauaaeg 450 – 1200 a pKr 2. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Tööriistade valmistamine looduslikust materjalist (kivi, luu, puu), aja jooksul täiustus lõhestus- ja lihvimistehnika — hakati valmistama keraamikat – põletatud savinõusid, hiljem arenes tavaline keraamika kamm- ja nöörkeraamikaks —
Meie pere elu ja saatus aastatel 1695-1711 Ma olen neljakümne aastane naisterahvas, kes on sündinud 1695. Tahan teile rääkida oma elu ühest perioodist, see on põhjasõja periood. Eesti rahvale oli üldiselt sõda kõige rängemaid kannatusi ja kuna ma olen ka eestlane, pidin ka mina oma perega kannatama. See ala, kus ma elasin oli hirmuvalla all elav ala, kus ei edenend põlluharimine üldse, igasugused viljaikaldused ja muud rängad asjad. Kui Põhjasõda tuli, tahtsime me oma perega ja paljud teised pered ka asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse, aga see ei õnnestunud meil. Paljud varjasid ennast metsades, aga me ei teinud seda. Koormiste kasvu tõi sõda kaasa, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. Läbiminevad võed tavatsesid võtta omavoliliselt kõike, mida neile vaja. Minu mehelt, kui ka teistelt talumeestel nõuti alatasa appi ka kindlustustöödele. Kurnavad o...
1)Ei elatud pikemat aega ühe koha peal paigal. Otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks. 2)Suuremad kogukonnad jagunenud omaette elavateks üksikperedeks, kes ei jätnud eriti palju arheoloogiliselt avastatavaid jälgi. MATMISKOMBED Kalmistud asulatest väljapoole, veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati külili, kägarasendis ja üks või mõlemad käed pea all. Mõne tugevasti kägardatud luustiku puhul arvatakse, et surnu võis olla kinni seotud. Surnuid hakati kartma. VANEM PRONKSIAEG (1800-1100eKr) Vanimad pronksesemed: Muhust leitud odaots, võrtsjärve lähedalt kivisaarest sirp. +11 kirvest. TÖÖRIISTAD Metallesemeid Eestis vähe, puudusid valmistamiseks vase- ja tinamaagid, mujal pronksesemed esialgu liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Vanemal pronksiajal jätkus kivikirveste valmistamine ja teised esemed tehti samuti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. NOOREM PRONKSIAEG (1100-500eKr) ASULAD
Pronksi- ja rauaaeg 1800 eKr 1200 pKr Esimesed pronksesemed Pronksiaeg kestis umbes 1800 500 eKr Vanimad leitud pronksesemed on odaots Muhust (ülemine pilt) ja sirp Võrtsjärve äärest Vanem pronksiaeg (1800 1100 eKr) Eestis puuduvad pronksile vajalikud vask ja inglistina, seega ei toonud esimesed pronksesemed kaasa murrangut siinses elukorralduses. Enamik tööriistu valmistati endiselt kivist ja luust. Noorem pronksiaeg (1100 500 eKr) Umbes 1100 a eKr hakati rajama kindlustatud asulaid. Tuntuim neist on ASVA Saaremaal Asula kindlustamine näitab, et olemas oli varandus, mida kaitsta (loomad, vili, pronks) Elati peamiselt ranniku- piirkonnas, sisemaal oli asustus hõredam Millega inimesed tegelesid? Peamiseks tegevusalaks loomakasvatus Pronksiajast pärinevad Eesti vanimad põlispõllud Jahi ja kalapüügi tähtsus kahanes. Alguse saab kaubavahetus
kaasnenud ulatuslik uue rahva sisseränne. 12. Miks on varast pronksiaega raske kiviajast eristada? Sest pronksiaega eristatakse eelkõige kiviajast leitud pronksesemete järgi, aga algselt ei valmistatud Eestis pronksesemeid vaid toodi neid sisse Kagust ja lõunapoolt. Raske on eristada ka selletõttu, et kinnitusmuistendeid teatakse vähe ja neid pole arheoloogiliselt põhjalikumalt uuritud. 13. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg? Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunesid välja uued matmiskombed, tulid kasutusele uued ehte- ja savinõud, mehed hakkasid habet ajama. Kujunes välja sotsiaalne kihistumine.(olid rikkamad ja olid vaesemad). 14. Millised muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? Vajadus kindlustatud asulate järgi tekkis, sest nooremal pronksiajal hakkas levima varanduslik ebavõrdus ehk olid rikkad ja vaesed ja rikastel oli vaja oma vara kaitsta. 15
000 a. vanust paleoliitikumist pärit koopamaalingut. Neil on kujutatud piisoneid, põhjapõtru ja 40 karvast ninasarvikut. MESOLIITIKUM 12-8 000 a.t. * sõjastseenid, jahistseenid, siluetid * rituaalne tants, 8-3 000 a. e. Kr. (Castellon, Hispaania) Aafrikas Tassili kaljud ja koopad Sahara kõrbes. NEOLIITIKUM 8-4 000 a.t. * skulpt. keraamika, pisiplastika ENEOLIITIKUM - üleminekuperiood metalliaegadele. PRONKSIAEG 4-1 000 a. e. Kr. menhir; triliit; dolmen (mega lithos) megaliitiline, megaliitne; kromlehh Stonehenge kr.1900 e.m.a. Stonehenge'i kromlehh Inglismaal (Salisbury lähedal, ca 130 km Londonist), ehitatud 2800 e.m.a. 1500 e.m.a. Neli ringi. Diameeter 91 m. Osa kive on toodud 350 km merd ning maismaad pidi. Kuidas ja miks ehitati ei osaka keegi täpselt öelda. Arvatakse et transportida suudeti köite ja palkide abil, vajades vähemalt 500 meest. SH'i peetakse päikesetempliks. On
Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põldu, karjakasvatus, kalapüük, korilus, kaubandus. Ojamaa oli kaubakeskus. RAUAAEG 500eKr - 13.sajand pKr. Rooma rauaaeg- raua ulatuslik levik toimus I aastatuhande esimesel poolel. Langes
Ajaloo kt muinasaeg 1) Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg -puuduvad kirjalikud allikad, umb 8,5 a.tuh ekr – 13 saj Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) Pronksiaeg (Eesti mitte väga oluline, sest Eestis polnud tina ega vaske) Rauaaeg (vanim rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorim rauaaeg) Vanaaeg Umbes 3000ekr- 5 saj. 476 Lääne Rooma langus Keskaeg Umbes 5saj (476) 1453 konstantinoopol vallutati. 1492- Ameerika avastamine 1512- reformatsioon Saksamaal, piibel peab olema emakeeles+jumala teenistus Patukirju hakati kirjutama ja abielluda võis. Uusaeg 1 MA (1914-1918)poliitiline korraldus lakkas olemast
Muinasaeg Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Ajalugu jaguneb: Esiaeg e. muinasaeg Ajalooline aeg – algas kirja tekkega Muinasaeg jaguneb: Kiviaeg – mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg Rauaaeg 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur Kammkeraamika Venekirveste e. nöörkeraamika Aeg ~11 000a. tagasi ~7000a. tagasi - ~5000a. tagasi – 3800a. tagasi - ~7000a. tagasi ~5000a. tagasi Kultuurikandja Europiidid, tuli Karjalast või Valga jõe Indoeurooplased- balti hõimud d Lõunast ülemjooksult – soome- (lät,lee jne)
Leitud nikerdatud õllekonkse, mis on tehtud luust. Seal oli ohtralt merevaiku, mis oli tollelajal väga oluline. MIKS?? Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur oli umbes 3000 a eKr(nagu nööriga vajutatud jäljed olid). Lihvitud silmaaukudega paadikujulised kirved. Tegeleti karjakasvatusega ja maaviljelusega alepõllundus(maa väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga), Elukohad on nüüd ka sisemaal. Matused olid asulast väljas, sest arvati et surnud kummitavad. 3. Pronksiaeg Eesti aladel. Pronksiaja algus, algas mesopotaamias/egiptuses umbes 3000 eKr. Eestis algas pronksiaeg 1800 eKr. Eestis oli vanem pronksiaeg ja noorem. Vanem oli 1800-1100eKr ja noorem 1100- 500eKr. Vanemast pronksiajast on vähe leide, sest siis oli üleminekuaeg. Leitud on odaots, sirp, 14kirvest. Pronks on vase ja tina sulam. Vanem pronksiaeg. Vähe pronksasju, need olid pigem uhkustamiseks. Need olid kindlasti paremad kui kivist asjad(seda katsetati).
Sissejuhatus Vanimat ajastut nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. See ajajärk kestis Eestimaal esimeste inimeste saabumisest 13. sajandi alguseni. Esimesed teadaolevad inimasutused tekkisid Eestis 8. aastatuhandel e.Kr. Seega oli muinasaeg väga pikk aeg, üle üheksa aastatuhande. Muinasaeg jagatakse peamiste tööriistade materjali järgi kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Pronksiaeg kestis Eestis 1500. kuni 500. aastani e.Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma. Pronks on vase ja inglistina sulam. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarelt leitud sirpi. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi
eKr. 13.sajandi algus). Muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi: KIVIAEG · Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (X at.eKr. IV at. II veerand eKr.) · Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. II at.kp.eKr.) PRONKSIAEG II at.kp.eKr. 6.saj.eKr. RAUAAEG · Varane rauaaeg (6.saj.eKr. 1.saj.pKr.) · Vanem e. rooma rauaaeg (1.saj. 5.saj.) · Keskmine rauaaeg (5.saj. 8.saj.) · Noorem rauaaeg (9.saj. 13.saj. algus) Muinasaja lõpuks loetakse eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses 1227. Muinasajale järgnevat ajajärku jaotatakse väiksemateks alaperioodideks
jahimehed asustasid endale elukohad, mesoliitikumist on päris vanimad asutused Kunda, Pulli, arvatavasti elasid sealt sarnase kultuuri ja kommetega inimesed. 3)neoliitikum asulate laienemine, tekkis rohkem inimesi, elati vähem sugukondades, piirkondadesse sattusid uued jahimehed, kes endaga kaasa tõid uued tööriistad, näiteks: · Venekirves kultuur · Kammkeraamika kultuur (nõud jms olid kaunistatud mustriga, mis meenutas kammimustrit) PRONKSIAEG - 4 a. t. 5 saj. eKr Asvakultuur kindlustatud asula kultuur, külad, asulad, mis olid kaitstud, kindlustatud. Põllumajanduse paranemine, saagikuse kasv, rikkuste kasv, tõi kaasa röövretked. Tänu tööriistadele. Eesti aladel ei esinenud väga, sest pronksi oli vähe. Siia jõudsid pronksist tööriistad mujalt maadest, kasutati edasi kiviaja tööriistu. RAUAAEG 5 saj. eKr 13 saj. pKr Samal ajal Euroopas oli juba kõrgkeskaeg ja tekkisid tsentraliseeritud riigid. 1)varajane
*u.9000-5000 eKr tekkinud perioodi nim. KUNDAPERIOODIKS. *Igapäevased tegevusalad : jaht, korilus , kalapüük. *Elati väikestes kogukondades , veekogude ääres. *Hakati valmistama savinõusid , ka kamkeraamikat. *u.4000 1800 eKr kamkeraamikakultuur. *Oletatakse , et kamkeraamiks hõimud rääkisid soome-ugri keelemurdeid (eesti , isari , liivi , soome ). *u.2200 eKr tulid Lääne-Eesti aladele uued hõimud (põllupidamine , karjakasvatus). PÕLLUD , RAUD , HÕBE *Pronksiaeg - MESOLÜTIKUM. *jõudis Eestisse u.3000 aastat tagasi *oli kallis , toodi kaugelt *tehnoloogiliselt keeruline *kasutati vajalike tööriistade valmistamiseks(pronkskirves) *Rauaaeg NEOLÜTIKUM *vanimad Eestist pärinevad esemed rauast u. 6.saj. eKr *levis kiiresti , oli odad *Eestis leidus rauamaaki *tehnoloogiliselt lihtne töödelda *TALULINE ELUVIIS *Suured kogukonnad lagunesid *Tekkisid suurperede majapidamised ehk talud *tänu raudkirve levikule arenes alupõllundus
Asustuse muutumine vähenes kuna ütitati püsida ühes kohas. Aga selleks valiti viljakamad maad. Pronksiaeg Kirveste valmistamine, Tööriistade valmistamine, Rannikuala: metalli kasutusele võtt, jaht, viljade kasvatamine, kinnismuistised, asulate ehitamine, nõude valmistamine, arengutempo oli kiirem, kivikirstkalmed. karjakasvatus, maaviljelus. õhukesed mullad, kindlustatud asulad,
Periood Dateering Arhioloogiline Kultuur Mesoliitikum 9000eKr - 5000eKr Kivi, sarv, puu, nahk, luu Neoliitikum 5000eKr - 1800eKr Kammkeraamika, keraamika Vanem Pronksiaeg 1800eKr - 1100eKr Imporditi pronksi Noorem Pronksiaeg 1100eKr - 500eKr Arenes kaubavahetus Eelrooma rauaaeg 500eKr - 50pKr Rauda oli vähe. Kallis, õpiti ise tegema Rooma rauaaeg 50pKr-450pKr Palju rauavalmistamist jm. Käsitööd Tööriistad Oskused ja elatusalad Matmiskombed, uskumused Oda, kivikirves Küttimine, kalapüük Maeti maja alla ja -lähedale Sama, aga paremini töödeldud Lisandus karjakasvatus Majast kaugemale Sirp, oda
Kiviaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ja noorem kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikumi (12000-9000 a. ekr.) ajal hakkasid vlja kujunema inimesed, lppes Phja-Euroopas viimase jajaga. Keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi (9000-5000 a. ekr.) ajal tekkis kunda kultuur. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (5000-1800 a. ekr.) ajal hakati surnuid asulatesse matma, tekkis religioon, tegeldi kttimise, koriluse ja kalapgiga ning savinude kasutuselevtt. Pronksiaeg jaguneb kaheks: vanem ning noorem pronksiaeg. Vanema pronksiajal (1800-1100 a. ekr.) tekkisid asulatbid: avaasulad ja kindlustatud asulad. Nooremal pronksiajal (1100-500 a. ekr.) muutusid matmiskombed, hakati tegema kivikirstkalmeid ja laevkalmeid. Rauaaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ning noorem rauaaeg. Vanem rauaaeg ehk eelroomaraua (500-50 a. ekr.) ajal hakati tegema rauast triistu. Roomarauaaja (50a. ekr. - 450a. pkr.) ajal tekkisid tarandkalmed. Keskmisel rauaajal (450-800) tekkisid neemlinnused, mgilinnused, voorlinnused
Muinasaja arengujärgud: 1)mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 9000- 5000 a. eKr. 2)noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800 a. eKr. 3)vanem pronksiaeg u1800-1100 a. eKr. 4)noorem pronksiaeg u 1100-500 a. eKr. 5)eelrooma rauaaeg u500eKr 50pKr. 6)rooma rauaaeg u50-450pKr. 7)viikingiaeg u800-1050 8)hilisrauaaeg u1050-1200 Mõisted: Ajalooallikas-kõik see, millest algab ajaloo uurimine liigid: 1)kirjalikud 2)pildid 3)suulised 4)esemelised Leiuaines-leitav ajaloo allikas Kultuurkiht- on otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte
Esimene metall, mis kasutusele võeti oli kuld. Teiseks oli vask. Kuid ka kivi säilitas oma tähtsuse. Tähtsamad leiutised sel perioodil olid: toortellised mesopotaamias; põldude niisutussüsteem; potikeder savinõude valmistamiseks; ratasveok. Vase ja tina sulam sai uues ajastu alguseks. · pronksiaeg loobuti kivist tööriistadest. Leiutati ader, mille lõiketera oli metallist. Kasvas mehe tähtsus ühiskonnas. Võimalikuks sai teine suur ajalooline tööjaotus: käsitöö eraldus põlluharimisest. kuna tekkisid toiduülejäägid siis hakkas kujunema eraomand esmalt loomad siis põllumaad. Tekkis varanduslik ebavõrdsus algas kihistumine. Kõige vähem oli rikkaid ülikuid, kõige rohkem oli vabu lihtkogukondlasi.
*muinasaja allikad ja periodiseerimine Muinasaja allikad on arheoloogilise kaevamised ja kirjalikud allikad. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud töö- ja tarberiistade materjali. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb: 1. PALEOLIITIKUIM- vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ning lõppes Põhja- Euroopa viimase jääajaga. 2. MESOLIITIKUM- keskmine kiviaeg 3. NEOLIITIKUM- noorem kiviaeg Pronksiaeg jaguneb: 1. vanem pronksiaeg 2. noorem pronksiaeg Rauaaeg jaguneb: 1. eelrooma rauaaeg 2. rooma rauaaeg 3. viikingiaeg 4. hilisrauaaeg *lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises 1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastööde saatmise Sakalale. Hurta boikoteerised tema sakslatest ametikaaslased. 1880
Muumiad võivad olla ka ise tekkinud, nt kõrbes (kuiv, kuum kliima) või soos (kus pole õhku -> bakterid ei saa tegutseda turbarabas) või jäises keskkonnas. Muinaskultuuride uurimise ajaloost Antiikautorid ajalooperioodidest: · Periood, mis oli kuldne-ilus-kena, nii arvas nt Hesiodos (7 saj eKr), tegi eepose ,,Töö ja päev", seal on inimesed ja jumalad täiuslikud, suht paradiis. Kuldne aeg (kõige parem) ->hõbedane aeg-> pronksiaeg-> rauaajastu (kõige halvem). · Periood, mis oli raske, nii arvasid roomlased nt Lucretius oma poeemis ,,Asjade loomisest", alguses oli elu suhteliselt raske. Kirjeldas ka, mis relvad millal olid ja materjale.. Esimesed arheoloogid (wannabe) tsehhid Konstantinos ja Mehodios otsisid paavst Clemensi hauda 861. aastal. Keskajal ei mõistetud eriti ega nähtud ka minevikust välja tulnud leide. Kivikirve otsi
Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eestis VIII aastatuhande keskelt kuni IV aastatuhande teise veerandini e.Kr. Tööriistu valmistati kivist, sarvest ja luust. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg kestis IV aastatuhande teisest veerandist kuni II aastatuhande keskpaigani e.Kr. Pronksiaeg Pronksiaeg kestis II aastatuhande keskpaigast kuni VI sajandini e.Kr. Sel ajal levisid Eestisse pronksesemed, kuna aga meil vajaliku tooraeinet ei ole, siis kasutati seda harva kui seda kuskilt imporditi, enamasti kasutati siiski luid ja kive Rauaaeg Varajane rauaaeg kestis VI sajandist e.Kr kuni I sajandini p.Kr. Vanem rauaaeg kestis I sajandist kuni V sajandini p.Kr. Keskmine rauaaeg kestis V sajandi teistest poolest VIII sajandi lõpuni p.Kr.
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunatud lääneslaavi hõimude vastu
viis mõtted isegi võltsingutele. Koopajooniste ja maalide kõrval valmistati neil aegadel ka mitmesuguseid luust ja kivist kujusid. Nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis tohutult kannatlikkust. Ka kujude loomisel oli oma osa kindlasti usundlikel kaalutlustel. Hobusekujuke Nn. Willendorfi Venus Hiigelkujud Vogelherdi koopast Lihavõttesaarel Kiviajale järgnes pronksiaeg ( ajastu on saanud nimetuse tollal laialdaselt toodetud ja kasutatud metallisulami pronksi järgi.) Pronksiaeg algas Lääne-Euroopas suhteliselt hilja umbes 4000 aastat tagasi. Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne
Suurbritannia rahvaste kujunemine. Indoeurooplased asusid Suurbritanniasse 3. aastatuhandel e. Kr., loomakasvatus, maaviljelus. Pronksiaeg 2. aastatuhandel e. Kr. 10 saj. e. Kr. tulid keldid mandrilt. Keldid haarasid endale suure osa Kesk-ja Lõuna -Euroopat. Prantsusmaal nimetati kelte gallialasteks. Briti saartele asusid keldid germaanlaste survel ja oma hõimutülide tõttu. Keldid olid rauatootjad ja sepad, hinnatud rauakaubad, adrale rauddetailid, raudvikat. Ringiaetav käsikivi. 1. saj. Rooma väed Briti rannikul, Rooma provints Britannia. Wales pani roomlastele vastu.
PRONKSIAEG JA VANEM RAUAAEG 1. Miks on Eestist leitud suhteliselt vähe pronksesemeid ? Pronksesemed olid eestlaste jaoks veidi kallid ning siin puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid. 2. Millised muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele ? Neid ehitati kaitseks vaenlaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 3. Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa ? Neil olid erinevad looduslikud tingimused. Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida. Elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus. Sise-Eestis tegeleti peamiselt alepõllundusega + jaht ning kalapüük. 4. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta ? Pronks: maeti kivikirstkalmetesse (tavaliselt maaomanike pered maeti) 5-8 meetrise ...
docstxt/1318252406146356.txt
Muinasaeg 1. Ajajoon- Pulli asula-8700ekr Kunda Lammasmägi- Pronksiaeg (1800-500ekr) Rauaaeg (500ekr-1200pkr) Keskaeg (1200- 1500pkr) Uusaeg(1500-1914/1918) Lähiajalugu (1918 või 1944/1945-1991) 2. Millal vabanes Eesti jääkihi alt? 11 000 ekr 3. Mida nimetatakse Esiaeg ehk muinasaeg- Arheoloogilistel allikatel põhinev info(nt linnused, kalmistud) Ajalooline aeg- Kirjalikel allikatel põhinev info (nt kroonikad, vakuraamatud) 4. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. 5
väljakaevamiste baasil. 1200. algab ajalooline aeg- siis on kirjalikud alused peamised 2. Asustusajaloo algus eestis, kunda kultuur. Mesoliitikum 9-5 aastatuhat. 3. Neoliitikum ,millised muutused toimusid ühiskonnas nooremal kiviajal ? 5000 eKr 1800 eKr. neoliitikum. Võetakse kasutusele keraamika, käsitsi valmistatakse. Suur muutus. , Uus kultuuritüüp kammkeraamika kandjad, soome- ugrilased on jõudnud eestisse. 4. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg, maaviljeluse algus. (ajalooline periood paika) tuleb iseloomustada pronksiaega,mis materjalist tööesemed, elamisviis. Põhiliseks on karjakasvatus. 5. Eesti ühiskond keskmisel rauaajal ja viikingiajal. ( 6. Eesti ühiskond muinasaja lõpul Mõisted: kolmeviljasüsteem,kammkeraamika(tegemist on meie rahva esivanemate siia jõudmist tähistava kultuuriga 4 aastatuhande keskpaiku enne kristust)
annaabi.ee 
