Rahvakoosolekul valiti magistraate ja hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Magistraadid ehk ametnikud kõrge riigiametnik Roomas, kes valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Rahvatribuunid plebeisid esindavad ametnikud, kelle peakohustus oli kaitsa nende huve patriitside vastu. 1. kaks konsulit (Kuninga asemel) kõrgeim tsivilvõim, sõja ajal juhtisid vägesi. 2. preetor kohtumõistja, õigusemõistja 3. kvestor riigikassa, maksude kasseerimine 4. tsensorid kodaniku loendused ja maksud "Jaga ja valitse" põhimõte - alistatud rahvastega sõlmiti kokkuleppeid, mitte ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi. Alistatud rahvastel oli võimalik säilitada oma usk, keel ja tavad, samuti elu- ja valitsemiskorraldus Põhiprintsiibid: läbiraaäkimised ühekaupa, kokkulepped eraldi erinevad sõltuvustingimused, et vältida ülestõuse riikide elukorraldus jäeti põhiliselt puutumata.
6. Valitsemine 7. Valitsemine vabariigi ajal Vana-Roomas valitses kuningas, kes valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, 5 o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis, sõjaajal olid nad armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet. Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis oli ta pool aastat piiramatu võimuga. Pärast seda pidi oma tegude eest vastust andma. Rahvatribüünid kaitsesid rahva huve
Caesar oli sel ajal 18-aastane ja Pompeia 13-aastane. Kui 82 eKr sai Cinna vastane Lucius Cornelius Sulla diktaatoriks, siis käskis ta Caesaril end naisest lahutada. Caesar keeldus ja muutus sellepärast Sulla põlualuseks. Ta pääses ainult eestkoste tõttu. Poliitilist tegevust alustas Caesar pärast Sulla surma 78 eKr. Ta astus Sulla pooldajate vastu, keda süüdistati väljapressimises. 74 eKr võitles ta Mithridatesega. 68 eKr oli ta kvestor. Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. Kui Lucius Sergius Catilina riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur.
poliitik. 84 eKr abiellus kõigest 18. aastane Caesar noore Cornelia Cinnaga, kes oli vaid 13. aastane. Kui Lucius Cornelius Sulla sai diktaatoriks, käskis ta Caesaril Corneliast lahutada, kuid ta keeldus sellest ning ta muutus Sulla põlualuseks, Pääses ainult eestkoste tõttu. Caesari poliitilise tegevus algas pärast Sulla surma ( 78 eKr. ) Ta astus vastu Sulla pooldajatele, keda süüdistati väljapressimises. 74. eKr võitles ta Mithridatesega ( Pontose kuningas ). 68 eKr oli ta kvestor ( Vana - Rooma rahandusametnik ). Pärast Cornelia surma, sõlmis ta teise abielu Sulla lapselapse Pompeiaga ( 67. eKr ). 65.eKr korraldas ta ediilina ( Vana - Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. ) luksuslikke vaatemänge ja laskis taastada Mariuse ( Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. ) kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63. eKr sai ta pontifex maximuseks. ( ülempreestri tiitel )
Koturnid- Vana-Kreeka teatriesinejate puust jalanõud. Etruskid- Vana-Rooma põhjapoolne rahvas, kes olid ehitajad, ennustajad, meresõitjad. Foorum- Rooma linna keskne osa, koosoleku- ja turuplats. Kapitoolium- üks Rooma seitsmes künkast,seal oli kindlus,Rooma usuline ja poliitiline keskus. Patriitsid- Vana-Rooma rikkad kodanikud. Puunlased- kartaagolased. Konsul- sõjaväejuht Vana-Roomas. Preetor- õigusemõistja Vana-Roomas. Tsensor- kodanike loendaja Vana-Roomas. Kvestor- vastutas Vana-Roomas riigikassa eest. Magistraat- kõrge riigiametnik Vana-Rooma riigis. Rahvatribuun- lihtrahva huvide kaitsja Vana-Roomas. Senat- vana Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. Kitoon- selga tõmmatav nelinurkne riidetükk Kreekas. Tooga- pidulik pealisrõivas meestel Roomas. Latifundium- suured maavaldused, kus töötasid orjad, Roomas. Akvedukt- sildveejuhe, mis kannab üht või mitut veekanalit. Amfiteater- Colosseum Roomas.
Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku ja ratsaniku seisusest perekonnas. Tema esivanemad teenisid elatist oma hobuse ja relvadega sõdades, hiljem maksukogujatena. Ta tuli noorukina Rooma ning sai suurepärase retoorika-, filosoofia- ja õigusteadusalase hariduse, mis viisid teda aste-astmelt karjääriredelil ülespoole Biograafia Kõikidesse kõrgetesse ametitesse pääses ta noorimana, mis oli üldse lubatud. Kolmekümneselt oli ta kvestor Sitsiilias. Neljakümneselt preetor ja neljakümne kolme aastasena Rooma konsul Biograafia Peale vandenõus süüdistamist põgenes Cicero maapakku, kust naasis aasta hiljem, kuid oli kaotanud oma poliitilise mõju. Kodusõja puhkemisel astus Cicero võitlusesse Pompeiuse poolel, kuid pälvis peale kaotust siiski andestuse Caesari poolt kui nõrga poliitilise aktiivsusega tegelane. Biograafia
2) proletaarid vaesed 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal: Valitses kuningas. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Kuningas pidi arvestama rahva ja senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis. Sõjaajal olid armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet. 4 Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis oli ta pool aastat. Sel ajal
Rahvakoos- enam kaasa ei rääkinud. Linnade *Konsul-(2) kõrgeimad magistraadid rahvakoosolekul ja ta valitses *Preetorid-(8) olekute kokkukutsumisest omavalitsused säilisid, aga need koos vanemate nõukogu *Kvestor- vastutas riigikassa eest loobuti. Tähtsamate provintside allutati keskvõimu kontrollile. senatiga. Kuningas oli väejuht, *Tsensor- endiste konsulite hulgast asevalitsejana käsutas keiser Loodi lisaks piirivägedele tugev kohtunik, võim piiratud, mõnede valitud 5 aastaks kõiki Rooma vägesid ja reservvägi. Suurendati ratsaväe
Patriitside ja plebeide seisusevahe kadus, kui võeti vastu Hortensiuse seadus 287 ekr ja roomlased moodustasid ühtse, seaduse ees võrdse kodanikkonna rooma rahva (populus Romanus). Institutsioonid ja võimu teostamine Magistraadid kõrged ametnikud, valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, magistraate valiti alati kaks, et üks liiga uhkeks ei läheks, ameti eest palka ei makstud, peeti auasjad, see aga andis võimaluse riigiametisse kandideerida ainult rikastele. Kvestor rahandusametnik, esialgu nimetasi kvestorid ametisse konsulid, alates 447ekr rahvakoosolek. Ediil algselt rahvatribuuni abi, hiljem valavasid avalike hoonete, pidustuste ja korra järele, samuti olid nende hoole all linna viljavarustus, riigikassa, turud jms. Preetor vastutas peamiselt õigusemõistmise üle, võis ka sõjaväge juhtida ja vajduse korral konsulit asendada. Konsul täidesaatva võimu teostaja, pidid eeskätt juhtima sõjaväge, valisid enda seast sõjaolukorras
__________________________________________________________________________________________ ____________________________ - - AJALOO OLÜMPIAADI TEEMA. GÜMNAASIUM - Vana-Rooma. Kristluse teke - Märksõnad: - Rooma Vabariik: Vabariigi kujunemine. Patriitside ja plebeide vahelised suhted. Institutsioonid ja võimu teostamine: magistraadid (kvestor, ediil, preetor, konsul, tsensor, rahvatribuun, diktaator), senat ja komiitsid. Rooma keisririik: Keisririigi kujunemine. Institutsioonid ja võimu teostamine. Provintsid ja nende valitsemine. Lääne-Rooma keisririigi lõpp. - Elanikekihid: kodanik ja poliitik, preester, sõdur, ori, talupoeg, käsitööline, kaupmees. - Rooma sõjavägi: Leegioni ülesehitus (tsentuuria, maniipul, kohort). Relvastus.
Rooma usuline ja poliitiline keskus 23) Patriitsid – põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed, täieõiguslikud kodanikud (õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse) 24) Plebeid – Rooma lihtrahvas, peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised (olid sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekul) 25) Puunlased - kartaagolased 26) Konsul – Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik 27) Preetor - õigusemõistjad 28) Tsensor – kodanike loendajad 29) Kvestor – vastutasid riigikassa eest 30) Magistraat – riigiametnik Vana-Roomas 31) Rahvatribuun – Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi 32) Senat – aristokraatlike vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat 33) Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga 34) Tooga - Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale
Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'i teooriad ja vaimne tegevus. Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku ja ratsaniku seisusest perekonnas. Ta tuli noorukina Rooma ning sai suurepärase retoorika-, filosoofia- ja õigusteadusalase hariduse, mis viisid teda aste-astmelt karjääriredelil ülespoole. Kolmekümneselt oli ta juba kvestor Sitsiilias. Neljakümneselt preetor ja neljakümne kolme aastasena Rooma konsul (63 eKr). Tema suurim tegu oli konsulina 63 aastal paljastada Catilina korraldatud vandenõu nelja kuulsa kõnega, millest kuulsaim algab sõnadega: "Kui kaua veel kallis Catalina mõtled sa proovile panna meie kannatust. Kui kaua veel mõnitavad meid su märatsevad meeled? Millise piirini hoopleb su ohjeldamatu jultumus? ...". Neid kõnesid loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks.
kõrval. Patriitsid- Rooma riigi rikas, täieõiguslik kodanik.Suursuguste suguvõsade liikmed. Plebeid-ülejäänud kodanikeklass, teisejärgulised. Puunlased-Põhja-Aafrikas elanud rahvad, (Kartaago=Puunia) Konsul(2)-magistraat, kellele kuulus kõrgeim võim riigis. Preetor(8)-magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest. Tsensor-Valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostm Kvestor-Vana-Rooma rahandusametnik Magistraadid-igal aastal valitavad riigiametnikud Rahvatribuun-(10)- pidi kaitsma lihtrahva huve. Senat (300) -valitsev riiginõukogu, koosnes senaatoritest,kogenud riigimehed. Senat kujundas nii riigi sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Tooga- pikk, üle õla ja ümber keha ürp. Latifundium- ulatuslik, orjatööl põhinev suurmaavaldus. Akvedukt- pikk veetrass,veejuha linna varustamiseks veega.
Rooma õiguse lähtekohana. Klient- ennast patrooni kaitse alla andnud inimene vanaroomas ja itaalias, vastutasuks lubas patrooni ustavalt teenida Patroon- jõukas ja suursugune inimene vanaroomas, kes võttis vaesema roomlase kliendina enda kaitse alla Preetor- vanarooma kõrge riigiametnik, kes vastutas eelkõige kohtukoraalduse eest, kuid vajaduse korral asendas konsulit Tsensor vanarooma riigiametnik, kes pidi jälgima roomlaste kombeid ja korrigeerima kodanike ning senaatorite nimekirju Kvestor vanarooma rahandusametnik, algselt nimetati konsulite poolt Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik vanaroomas, seati ametisse kriisiolukordades pooleks aastaks Jaga ja valitse põhimõte roomlased tegelesid kõigi riikide probleemide ja kokkulepetega eraldi, et vältida nende ühist vastuseisu Rooma riigile Senat- aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Rooma õigus- Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigi
kodanike õigusi. Magistraat - kõrge riigiametnik Rooma riigis ja hiljem mõnel pool mujal. Preetor Vana-Rooma magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest. Tsensor ametnik, kelle ülesandeks on trükkimiseks mõeldud teoste, ajakirjanduse ning tele- ja raadiosaadete avalikustamise eelne või järgne läbivaatus. Ediil Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. Kvestor - Vana-Rooma rahandusametnik. Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. SPQR ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio Tsentuuria juht. Keiser Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel.
Rahvatribuun - Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Magistraat - kõrge riigiametnik Rooma riigis ja hiljem mõnel pool mujal. Preetor – Vana-Rooma magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest. Tsensor – ametnik, kelle ülesandeks on trükkimiseks mõeldud teoste, ajakirjanduse ning tele- ja raadiosaadete avalikustamise eelne või järgne läbivaatus. Ediil – Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. Kvestor - Vana-Rooma rahandusametnik. Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat – Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. SPQR – ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion – Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio – Tsentuuria juht. Keiser – Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel.
Rahvatribuun - Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Magistraat - kõrge riigiametnik Rooma riigis ja hiljem mõnel pool mujal. Preetor – Vana-Rooma magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest. Tsensor – ametnik, kelle ülesandeks on trükkimiseks mõeldud teoste, ajakirjanduse ning tele- ja raadiosaadete avalikustamise eelne või järgne läbivaatus. Ediil – Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. Kvestor - Vana-Rooma rahandusametnik. Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat – Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. SPQR – ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion – Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio – Tsentuuria juht. Keiser – Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel.
Caesar oli sel ajal 18-aastane ja Cornelia 13-aastane. Kui 82 eKr sai Cinna vastane Lucius Cornelius Sulla diktaatoriks, siis käskis ta Caesaril end naisest lahutada. Caesar keeldus ja muutus sellepärast Sulla põlualuseks. Ta pääses ainult eestkoste tõttu. Poliitilist tegevust alustas Caesar pärast Sulla surma 78 eKr. Ta astus Sulla pooldajate vastu, keda süüdistati väljapressimises. 74 eKr võitles ta Mithridatesega. 68 eKr oli ta kvestor. Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. Kui Lucius Sergius Catilina riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur.
7. Millist rolli täidab Euroopa Parlament? Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu 8. Mitu fraktsiooni on Euroopa Parlamendis? 7 fraktsiooni 9. Mitu saadikut on Euroopa Parlamendis? 785 10. Mitu saadikut on valitud Eestist Euroopa Paramenti? 6 saadikut TEST 6 1. Kellest koosneb Euroopa Parlamendi juhatus? Presidendist, asepresidentidest ja kvestoritest 2. Kellest koosneb Parlamendi esimeeste konverents? Euroopa Parlamendi esimehest ja fraktsioonide esimeestest 3. Kes on ,,kvestor"? Rahandusametnik 4.Kus asub Euroopa Parlamendi peasekretariaat? Brüsselis ja Luksemburgis 5. Kus toimuvad Euroopa Parlamendi täiskogu istungid? Strasbourgis 6. Millist rolli täidab Euroopa Parlamendi peasekretariaat? Abistab parlamenti ja kindlustab suulise ja kirjalik utõlke 7. Mis ülesannet täidavad Parlamendi delegatsioonid? Korraldavad suhteid EL-i mittekuuluvate riikide parlamentidega 8. Mis ülesannet täidavad Parlamendi komisjonid?
Valvasid elukomete järele. Auväärne amet. · Diktaator ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis pool aastat. Sel ajal piiramatu võimuga. Pärast pidi oma tegude eest vastust andma. · Rahvatribuunid(10) kaitsesid rahva huve. Veto(keeld) õigus ükskõik millise riigiorgani otsusele. · Rahvakoosolekud vajadusel koguneti eritüübilistele koosolekutele. Valiti magistraate, otsustati sõja-rahu üle, kinnitati senati otsuseid. · Kvestor rahaasjade ajaja. Riigikassa. · Nobiliteet kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi. Patriitsid ja plebeid. Ülemkiht. Plebeide võitlus oma õiguste eest: · 490 eKr rahvatribuunid. Vetoõigus. · 450 eKr -12 tahvli seadused. · 287 eKr plebeide koosolek. Võrdsed õigused patriitsidega. Riiklik korraldus keisririigi ajal: · Senati istungite jätkumine, magistraatide valimine. · Loobuti rahvakoosolekutest. · Keiser tegelik riigi juht
4. Patriitsid – põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed, täieõiguslikud kodanikud (õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse) 5. Plebeid – Rooma lihtrahvas, peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised (olid sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekul) 6. Puunlased - kartaagolased 7. Konsul – Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik 8. Preetor - õigusemõistjad 9. Tsensor – kodanike loendajad 10. Kvestor – vastutasid riigikassa eest 11. Magistraat – riigiametnik Vana-Roomas 12. Rahvatribuun – Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi 13. Senat – aristokraatlike vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat 14. Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga 15. Tooga - Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti
· Filosoofia-tarkusearmastus · Populus Romanus-Rooma rahvas · Patriits-muistses suguvõsast pärit suursugune roomlane · Plebei-Vana-Rooma lihtrahva liige · Patroon-jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas · Klient-ennast patrooni kaitse alla andnud inimene · Proletaar-vaene Rooma kodanik · Rahvatribuun-Vana-Rooma rahvaametnik · Konsul-Rooma vabariigi kõrgeim ametnik, Rooma sõjaväe juhtimine · Preetor-kohtukorralduse eest vastutav Rooma ametnik · Kvestor-Vana-Rooma rahandusametnik · Ediil-Vana - Rooma ametnik, algselt rahvatribuuni abi · Diktaator-piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas · Res Publica-Vana-Rooma valitsemiskord, millest võttis osa peaaegu kogu rahvas · Magistraat-riigiametnik Vana-Roomas · Komiits - Rooma rahvakoosolek · Nobiliteet -Rooma ülemkiht, sealt pärinesid magistraadid ja senaatorid · Divide et Impera - põhimõte, millega roomlased kohtlesid alistatud rahvaid, iga
väljarentimine, avalike ehituste väljapakkumine. Hiljem ka senaatorite nimetamise õigus; Prokonsul - sõjaväeline juht provintsides; Diktaator - erakordne magistraat, kes kutsuti ametisse siis kui riigi olemasolu oli ohus või välise vaenlase või sisemiste rahutuste tõttu. Diktaatori käes oli ülim võim riigis. Ta ameti kestvus oli 6 kuud ja lahkus siis, kui oli täitnud oma ülesande; Rahvatribuun - ametnik, kes kaitses plebeide huve; Kvestor - laekur, kelle kompetentsi kuulus riigilaeka hoidmine ja riigidokumentide haldamine; Magistraatide teenijad - sekretärid, teenijad, kuller, flöödipuhujad, ohvriloomade sisikondade uurijad jne.32 Sarnaselt kuningavõimu ajale, säilisid ka vabariigi perioodis senat ning rahvakoosolekud. Senati võim oli jätkuvalt suur ja ta oli vabariigiaegne poliitiline pea, kes kaalus igat tähtsamat küsimust, juhtis ilmaliku osa sise- ja välispoliitikat
tsensoriameti endale keisrid ise. Viimane, 4 hierarhias on ediili amet. Algselt olid ediilid rahvatribuuni abid, kuid peatselt lisandub neile hulk spetsiifilisi ülesandeid nt valvata avaliku korra järgi, turgude järgi, tänavate puhtuse vaatamine, templite korra eest vastutamine. Hiljem nad vastutasid ka Rooma linna viljaga varustamise eest, ehituse eest, avalike mängude kontrollimine ja riigikassa eest vastutamine. Mitte kuruulsed magistraadid jagunesid kahte: kvestor ja rahvatribuun. Kvestor on rahanduseametnik. Esialgu nad nimetati konsulite poolt ja hiljem rahvakoosolekul. Algselt oli korraga ametis kaks kvestorit. Linna kvestorid haldasid sealset riigikassat, provintsi kvestorid provintsi rahaasju. Rahvatribuun oli pleebsi õiguste kaitsmine. Keisririigi ajal rahvatribuuni amet kaotas tähtsuse. Ekstraordinaarseid magistraate nimetati ametisse vaid vajaduse korral. Olulisem erakorraline magistraat on diktaator. Diktaator oli Rooma vabariigi ajal ainus
2) proletaarid vaesed 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal: Valitses kuningas. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Kuningas pidi arvestama rahva ja senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis. Sõjaajal olid armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet. Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis oli ta pool aastat. Sel ajal piiramatu võimuga. Pärast pidi oma tegude eest vastust andma.
Vali üks vastus. a. Presidendist ja asepresidentidest Väär b. Fraktsioonide esimeestest Väär c. Presidendist, asepresidentidest ja kvestoritest Õige Question 2 Kellest koosneb Parlamendi esimeeste konverents? Vali üks vastus. a. Euroopa Parlamendi esimehest ja fraktsioonide esimeestest Õige b. Rahvusriikide parlamentide esimeestest (spiikritest) Väär c. Fraktsioonide esimeestest Väär Question 3 Kes on "kvestor"? Vali üks vastus. a. Spiiker Väär b. Rahandusametnik Õige c. Audiitor Väär Question 4 Kus asub Euroopa Parlamendi peasekretariaat? Vali üks vastus. a. Luksemburgis Väär b. Brüsselis ja Luksemburgis Õige c. Brüsselis Väär Question 5 Kus toimuvad Euroopa Parlamendi täiskogu istungid? Vali üks vastus. a. Brüsselis Väär b. Strasbourgis Õige c. Luksemburgis Väär Question 6
seaduse jüud, otsustamisõigus õigusalastes valdkondades. Tegelikkuses senati autoriteet kahaneb. Hilisemas keisririigi pole senat enam muud kui linnanõukogu. 4) Vabariikliku aja institutsioonide põhiline omapära Ilmuvad magistratuurid. Magistratuurid valitakse igal aastal ning nende struktuur on hierarhiline. Ametikoht pole tasustatud ja tehakse kõik, et ära hoida katsed isikuvõimu saamiseks. Kandidaat peab järgmine auametite karjääri, mille etapid on kvestor, ediil, praetor ja seejärel konsul. Ühised volitused on komiitside kokku kutsumine/laiali saatmine, senati kokkukutsumine, ediktide väljakuulutamine, rahatrahvide määramine. 5) Consul, praetor (urbanus, peregrinus), quaestor, tribunus plebis, rahvakoosolek, plebei ediilid, kuruulsed ediilid, proconsules, propraetores Kvestoritel varahoidja roll (riigikassa, maksud) ja provintside asevalitsejate abistamine raamatupidamises.
Iga viie aasta tagant senati liikmeskonda täiendati(osad surid ära jne). - Senat kontrollis ametnike tegevust, juhtis välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahandust, valvas usukultuse üle. *Ametlikult ei olnud tal ei täidesaatvat(rahvakoosolek) ega seadusandliku(ametnikud) võimu, juhtis ta ikkagi Rooma riiki. *Magistraatide kollediaalsus ametnikke oli alati paarisarv ja üks ametnik võis teise ametniku ja ka madalama astme ametniku peale panna veto. · Kvestor neid oli 40, rahandusametnikud, · ediilid neid oli 4, vastutasid selle eest, et Rooma linn oleks teraviljaga varustatud. See oli vajalik sellepärast, et mingil ajal hakkas rohkem linna tulema proletaare ja neid peeti üleval Rooma linna viljaga. *teine ülesanne oli avalike mängude korraldamine glatiaatorite võistlused(kolosseumis) ja hobukaarikute võiduajamised. *Ediilid olid need, kes tagasid roomlastele tsirkust ja leiba. Kõrgema astme ametnikud
* Senati liikmeks said endised magistrandid ja seda eluks ajaks. * Iga viie aasa järel täiendati senati liikmeskonda. * Senat kontrollis ametnike tegevust, juhtis välispoliitikat, rahandust, majandust, valvas usukultuse üle. Tegelikkuses oli senat see, mis Roomat juhtis. * Magistraatide kollegiaalsus ametnikke oli alati paaris arv ja üks ametnik võis oma kaaslase või madalama astme ametniku peale panna veto. * Madalama astme ametnikud olid näiteks kvestor (40tk) rahandus ametnik; ediil (4tk) vastutasid, et Rooma linn oleks teraviljaga varustatud, korraldasid ka avalikke mänge (gladiaatorite võitlused ning hobukaarikute võiduajamised) * Kõrgema astme ametnikud olid näiteks preetor (8tk) tegeles õigusemõistmisega. * Kõige kõrgem ametnik oli konsul (2tk) ülemjuhataja ja üleüldine juhataja. * Veel olid tsensorid, kelleks said endised preetorid või konsulid (2tk) pidasid Rooma
annaabi.ee 
