kallaletungijate eest. See, et Mars on andnud nime aasta esimesele kuule (vana kreeka järgi), on samuti seotud jumala kaksikfunktsiooniga sõjajumalana, ent ka kevade- ja vegetatsioonijumalana. Rooma vanimatele asukatele tähendas aasta alus ka uut külvi ja suvise poolaasta sõjaretkede algust. Iseloomuliku näite Marsi kui viljakusejumala rollist leiame palvest, mille vana karm Cato on säilitanud oma teoses põlluharimise kohta (2. Aastasajast eKr). SATURNUS Saturnus on jumal, kelle roomlased on ilmselt kreeklastelt üle võtnud, ent kes mängib roomlaste panteonis ometi tähtsat rolli. Teda kõrvutati kreeka Kronosega ja räägiti, et ta oli tuntud põgenikuna Kreekalt, jälitatuna oma poja Zeusi poolt, ning jäänud Latiumi varjule. Rooma kuningas võttis Saturnuse kenasti vastu ja lubas tal Kapitooliumi jalamile asuda - seal näeb praegugi tema templi varemeid. Ka tema altar oli Kapitooliumil. Kunstiski laenas Saturnus
Janust austati saagikoristuse ja külvi alguses, samuti abiellumise, sünni ja muude alguste puhul. Arvati veel, et ta avab ja suleb kõiki väravaid, põhiliselt sümboolselt. Janus oli kõikide põlluharijate ning kõikide avajate ja sulgejate hoidja ja kaitsja. Pales Pales oli vana-rooma mütoloogias karjaste, karjade ja kariloomade jumal või jumalanna, kariloomadele jõu andja. Saturnus Saturnus oli vana-rooma mütoloogias peajumala Jupiteri isa. Ta kaitses eelkõige põllutööd ja viljakasvu. Diana Diana oli vana-rooma mütoloogias jahijumalanna. Kreeka jumalanna Artemise Rooma vaste. Diana oli Apollo kaksikõde ning Jupiteri ja Latona tütar. Lühidalt jumalatest: Pomona oli vana-rooma mütoloogias puuviljajumalanna. Jupiter oli vana-rooma mütoloogias peajumal. Amor oli vana-rooma mütoloogias armastusejumal.
JUMALAD ROOMA JUMALAD Ka paljud numenid olid seotud koduse eluga, nagu näiteks Terminus - piirivalvur, Priapus - viljakuse andja, Pales - kariloomadele jõu andja, Sylvanus - metsaraidurite ja kirvemeeste abistaja. Neist saaks pika loetelu. Iga tähtsam toiming majapidamises oli mingi heategeva jõu hoole all, kuid sellele jõule polnud antud konkreetsemat kuju. Saturnus oli esialgu üks numenitest, külvi ja seemne kaitsja, ning tema naine Ops, viljalõikuse abiline. Hiljem samastati ta kreeklaste Kronosega, roomlaste Zeusi, s.t. Jupiteri isaga. Sel teel muutus Saturnus isiksuseks ja tema ümber sigines terve hulk müüte. Kuldse aja mälestuseks, millal Saturnus valitsenud Itaaliat, peeti igal talvel suurt pidu - saturnaalid. Peo ajal pidi kuldne aeg taas maa peale tulema. Saturnaalide ajal ei tohtinud sõda kuulutada; orjad
Kristjan Kipper 10b Jacques Louis David " Marat' surm " 1793. Jean Auguste Dominique Ingres "Mademoiselle Riviére" 1805 Francisco José de Goya " Saturnus sööb oma lapse" 1819-1823 Pariisi Tähe triumfikaar Eugene Delacroix´ Vabadus viib rahva barrikaadidele" Théodore Géricault´ "" Meduse'i" parv" Jean Franscois Millet " Viljapeade korjajad" Ilja Repin " Burlakid Volgal" Claude Monet " Päikesetõus. Mulje" Impression - mulje Vincent Van Gogh " Vincenti tool piibuga" Post pärast, järel Paul Gauguin " Autoportree Kollase Kristusega" Edvard Munch " Karje" Norra Alesundi nukumajad
SATURNI KUUD Lisaks kosmilisest tolmust koosnevale rõngaste süsteemile on Saturnil avastatud üle 20 kuu, üks suur, 6 keskmist ja 10 väikest ja arvukalt veelgi väiksemaid kaaslasi. Kõik Saturni kuud on saanud oma nime kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus. Ka Päikesesüsteemi planeedid ja nende enamus kaaslasi on nimetatud kreeka ja rooma mütoloogiliste tegelaste järgi. Saturnus oli rooma peajumal Jupiteri isa. Saturnus, kes omal ajal oli troonilt tõuganud maailma looja Uranuse, ei olnud seetõttu teiste jumalate hulgas populaarne. Oma trooni kindlustamiseks sõi Saturnus ära oma lapsed. Jupiteri asemel aga sokutati talle eineks kivi. Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide, Saturnuse ihukaitsjate vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal ja aeglaselt, näidates niimoodi oma kibestumist. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri
Titaanid Kes olid titaanid? · Titaanid, keda sageli kutsutakse vanemateks jumalateks, olid väga kaua aega tagasi maailmaisandad · Titaanid olid tohutult suured ja võimsad · Samuti on nad ülbed ja ohjeldamatud · Titaane oli palju, aga vähesed on jätnud jälje mütoloogiasse. · Titaanid on Gaia (maa) ja Uranose (taeva) liidust sündinud jumalasugu 6 meest ja 6 naist Kõige tähtsam jumal! · Kõige tähtsam jumal oli Kronos (Saturnus, lõikusejumal) · Gaia ja Uranose noorim ning vägevaim poeg · Tema valitses titaanide üle. · Et säilitada oma võimu jumalate üle, neelas Kronos oma lapsed alla niipea kui nad olid sündinud · Rhea päästis Zeusi kes võttiski Kronoselt võimu üle · Okeanos jõgi mis vanade kreeklaste arust pidi voolama ümber maa · Jõed ja okeaniinid olid tema lapsed Titaanid · Hyperion valguse jumal, Theia abikaasa · Lapetos · Koios oli Phoibe abikaasa
Usk Rooma riigis Rooma jumalused Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu
Alzeeria naised Lõvijaht Chopini portree 3.FRANSISCO GOYA(1746-1828). Hispaania kunstnik. Autoportree Kuningas Carlos IV perekond Riietatud Maja(maaja) ehk alamklassi naine Fernando VII(noor) Fernando VII(vana) Hertsoginna Alba Hertsoginna Alba Alasti Maja(maaja) Isabell de Procel Saturnus sööb oma Koloss lapsi ROKOKOO. 18.sajandil. Prantsuse revolutsioon lõpetab rokokooajastu. 1.JEAN.ANTOINE WATTEAU(1684-1721). Prantslane. Kythera saar Gersainti kaupluse silt Pierrot Siivutu ettepanek 2.FRANCOIS BOUCHER(1703-1770) Madam Popadour Diana(sõja-ja Diana suplemas Veenuse tualett viljakusejumalanna) Lamav tütarlaps 3
o Kreekasarnased jumalad o Preestrid (pontifex, pontifex maximus) o Ennustuskunst (linnulend, sibülliraamatud) o Idamaiste jumaluste mõju, Isis o Müsteeriumid 7. Rooma olulisimad jumalad o Zeus > Jupiter peajumal, piksejumal o Hera > Juno perekonna kaitsja o Athena > Minerva sõja- ja tarkusejum. o Ares > Mars sõjajumal o Kronos > Saturnus viljakaitsja, Jupiteri isa o Vesta kodukolde jumalanna, Vesta neitsid o Janus kahepealine alguse ja lõpu jumal 8. Ristiusu tekkimine o Palestiina olukorra arvestamine Rooma poolt o Juudi soost rändjutlustaja Jeesus Kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki Rõhutas universaalsust, võrdsust Tugev mõju alamklassile o Lõhe juutide vahel pooldajad ja vastuseisjad
kiht, triumviraat-3mehe liit, flaamen-pühamute ja rituaalide eest, larvid, leemurid-kurjad vaimud, pontifeks-riigi ülempiir, aatrium-4nurkne siseruum maja keskel. Peajumal Zeus/Jupiter, algus, lõpp Ares/Janus, Mars, abielu Hera/Juno, sõda Athena/Minerva, meri Poseidon/Neptunus, sepp Hephaistos/Vulcanus, käskjalg Hermes/Mercurius, luule Apollon/Apollo, armastus Aphrodite/Venus, jaht Artemis/Diana, isa Kronos/Saturnus, kodukolle Hestia/Vesta, viinamari Dionysos/Bacchus, surnute riik Hades/Pluto, viljakus Demeter/Ceres.
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe
Miks asendus polüteism monoteismiga? Kuni I sajandini eKr oli Roomas paganausk. Austati loodusjõude ja vaime. Iga loodusnähtus, asi ja elusolend oli roomlaste meelest hingestatud. Nende loodusjõudude ja vaimude kõrval austati ka antropomorfseid jumalaid. Neist tähtsamad olid Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Vulcanus, Mercurius, Apollo, Venus, Diana, Mars, Saturnus ja Bacchus. I sajandil eKr hakkas polüteism järk-järgult asenduma monoteismiga. Sellel on mitmeid põhjusi ning oma arutluses tahaksingi mõned neist välja tuua. Esiteks oli paganausus liiga palju jumalaid. Igale jumalale toodi ohvreid. Kuna jumalaid oli palju, pidi ka ohvreid tooma suurel hulgal. Inimestele ei meeldinud, et nad peavad suure osa oma saagist annetama jumalatele. Ühiskonna arenedes hakkas ära kaduma mitmejumalakultus. Uues usus oli vaid üks jumal, kellele maksti andamit
Kreeka jumalate rooma vasted Zeus Jupiter Hera Juno Poseidon Neptunus Hestia Vesta Ares Mars Athena Minerva Aphrodite - Venus Hermes Mercurius Artemis Diana Hephaistos Vulcanus või Mulciber Demeter Ceres Apollon Apollo Pluton (Hades) Pluto Nike - Victoria Bacchus - veinijumal Veel mõned rooma jumalused Terminus piirivalvur Priapus viljakuse andja Pales kariloomadele jõu andja Sylvanus metsaraidurite abistaja Saturnus külvi ja seemne kaitsja Janus "hea alguse jumal", temale pühendatud kuuga tähistati uut aastat Lucina - sünnitusjumalanna
C. D. Friedrich. Kaarnapuu C. D. Friedrich. Rändur udumere kohal Gericault. "Meduse'i" Delacroix. Chiose Delacroix. Vabadus viib parv veresaun rahva barrikaadidele Delacroix. Alzeeria naised Delacroix. Taillebourg'i lahing Goya. Markiis de Goya. Uinuv mõistus Goya. Saturnus õgib Solana sünnitab koletisi. Sarjast oma lapsi "Los Caprichos" Rude. Marseljees Parlamendihoone Neuschwansteini loss Charles Garnier. Suur Londonis. Neogootika. Baieris, Saksamaal. Ooper Pariisis. Neoromaani stiil. Eklektiline stiil.
1. Titus Livius ,,Linna ajalugu" 2. Tacitus (mainis ära fennid ja aestid (soomlased ja eestlased)) 3. Suetonius 4. Julius Caesar Ajalugu-propageeris muistsete roomlaste kõlbelisi väärtusi, otsiti eeskujusid erinevates valdkondades. Retoorika-kõnekunst. Kõige tuntum kõneleja oli Cicero. Usk. Jumalad olid üle võetud kreeklastelt, samas üritati kõike ühitada roomapärasega.Tähtsamad jumalad olid Jupiter, Janus, Mars, Saturnus, Vesta, Neptunus, Venus. Vanaajast keskaega ehk hiline Rooma riik. 1. Segaduste periood (180.a.-184.a.-alates Marcus Aureliuse surmast) 284.a. tuli võimule Diocletianus-viis läbi sõjaväereformi (resevsõjavägi, barbarid sõjaväes), viis läbi haldusreformis ( ida- ja lääneprovintsid) 2. Tugevnemise aeg (284.a.-395.a.) Imperaatorid Diocletianus ja Constantinus Suur. Constantinius Suur- kehtestas usuvabaduse, kuulutas välja uue riigius (ristiusk) ja kehtestas
Kronos on titaan, lõikusejumal, Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg. Rhea abikaasa. Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi isa. Vanarooma mütoloogias vastas talle Saturnus. Demeter (Ceres) - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse, ennustamise ja muusika kaitsja. Herakles- Vana-Kreeka vägilane. Peajumal Zeusi ja sureliku Alkmene poeg. Niobe oli vanakreeka mütoloogias Teeba kuninganna, Amphioni naine. Ta oli Tantalose tütar.
Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. - Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Tegevusala Kreeka nimi Rooma nimi Taevas, pikne Zeus Jupiter Tarkus Athena Minerva Abielu Hera Juno
Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama kreeklaste mõjul alles III sajandil eKr. Seetõttu on kõik varasem meile teada hoopis hilisemate autorite teoste kaudu, mis kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajumas. Rooma autorid olid alusest peale Kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti teatris, kõnekunstis ja ajalookirjutuses suurel määral eeskuju Kreekast. Ka roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omaga.Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnae...
Bacchus - roomlased tundsid Dionysost Bacchuse nime all. Isis - kujunes Vahemere piirkonna kõige armastatumaks jumalaks JUMALAD Janus - uste,piiride, lõpu ja alguse Jumal. Sõjajumal. Kahe näoga. Jupiter - taeva, pikse ja tormijumal Juno - abielukaitsja, taevajumal Minerva - tarkuse ja sõjajumalanna Neptuunus - merejumal Vulcanus - tulejumal Mercurius - teekäijate kaitsja Apollo - valgusejumal Venus- ilu, armastuse ja viljakuse jumalanna Diana - jahijumalanna Mars- sõjajumal Saturnus- põllutöö ja viljakasvu kaitsja Vesta - kodukoldejumalanna 22 ROOMA RIIGI ALGUS Merd sõideti vähem. Maismaad mööda peeti ühendust. Esimesel aastatuhandel elas seal mitu erinevat rahvust : Itaalikud - indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid veel latiinideks. Harisid põldu, kasvatasid karja. Etruskid - arvatavasti Väike-Aasiast. Võtsid üle kreeka tähestiku. Olid meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki
Mina olen senaator Lucius. Ma kuulun senatisse, ningi olen endine magistraat. Minu amet on eluaegne . Ma olen kogenud riigimees, kes tunneb rahandust ja sõjaasju. Olen sõjaväe ülem. Senatis juhime me riigi sise-kui ka välispoltiikat. Meie heakskiiduta ei panda ühtegi seaduseelnõud rahvakoosolekule arutlusele. Me ei võta vastu seadusi, aga kaudselt juhime me siiski riiki. Minu seisusesse tõusmiseks peab olema piisavalt jõukas. Kuna ma olen pärit rikkast perekonnast,siis pole see mulle probleemiks osutunud. Ka mu isa oli senaator, see amet pärineb tihti ka põlvest põlve. Ma olen suurmaavaldaja. Mul on palju põllumaad, mida harivad orjad . Sealt teenin ka ühe osa oma sissetulekust. Samuti on mul orjadena ka osavaid käistöölisi, kes teenivad mulle raha. Mind võib juba juba eemalt ära tunda minu toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Seda panen ma alati selga oma orja abiga, kuna kõik peab olema korrektne, kui ei taha saada laimu ja irvitu...
Klymene abikaasa. Klymene e. Asia on Okeanose ja Tethyse tütar, Iapetose abikaasa, Atlase, Menoitose, Prometheuse ja Epimetheuse ema. Koios on Uranose ja Gaia poeg, Phoibe abikaasa, Leto ja Hekate isa. Kreios on Uranose ja Gaia poeg, Eurybeia abikaasa, Astraiose, Pallase ja Persese isa. Kronos (Aeg) on Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg. Rhea abikaasa. Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi isa. Vanarooma mütoloogias vastas talle Saturnus. Mnemosyne on Uranose ja Gaia tütar, sünnitas Pierias Zeusile üheksa muusat. Okeanos on Uranose ja Gaia poeg. Tethyse vend ja abikaasa, jõed ja okeaniidid olid nende lapsed. Phoibe on Uranose ja Gaia tütar Koiose abikaasa, Leto ja Hekate ema. Phoibe järgi on nime saanud Saturni kaaslane Phoebe. Rhea on Uranose ja Gaia tütar, Kronose õde ja abikaasa, Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi ema. Ta on olümpose jumalate ema.
jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Titaanid ja kaksteist suurt olümplast Titaanid , keda sageli kutsutakse vanemateks jumalateks, olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad. Nad olid päratud suured ja uskumatult võimsad. Neid oli palju, kuid ainult vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam oli Kronos, ladina Saturnus. Tema valitsed titaanide üle, kuni ta poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Roomlased ütlesid ,et kui Jupiter(kreeka Zeus) troonile astus, põgenes Saturnus Itaaliasse ja tõi endaga kaasa kuldse ajastu, täieliku rahu ja õnne peroodi, mis kestis seni, kuni ta valitses. Teised tähtsamad titaanid olid Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine
Neile süüria ja C gallia. 49 pamp ja C vahel jag R kulul tasuta vilja. kodus. C tung galliast it ja pomp suund vägesid koond itta. Otsustav lahing kr, jumalad-jupiter, mars, juno, pomp sai lüüa ja tapeti. C ainuvalit aga neptunus, pluto, ceres ,prosepina, aristokr polnud rahul ainuvalit ja 44ekr minerva, apollo, diana,mercurius, taeti C senati istungi ajal. Võimul venus, bacchus, saturnus, vesta antonius ja octavianus. O valit läänd ja K Diocletianus- suutis A ida. A abiellus kleopatraga ja sai segadused R lõpetada, kor ümber R egip rahalist tuge. Varsti puhkes sõda valit ja sisekorrald, suur K ja bürokr A ja o vahel 31ekr sai A sai lüüa O võimu ja kärpides senati täht ja kod leavastikult. A põg egip kus A ja kleo
381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Keiser Theodosius ühendas riigi aga tema surma järel Rooma jagunemine kaheks, Lääne ja Ida- Roomaks e Bütsantsiks. 476.a kukutas Germaani väepealik viimase Rooma keisri, tunnustas I-Rooma keisrit kui riigipead ja L-Rooma riigil oli lõpp. Panteoni tipus seisis taeva-, pikse-, ja tormijumakl Jupiter, tema tähtsaimaks pühamuks oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno ja Minervaga. Jupiteri isa Saturnus oli põllutööde ja viljakasvu edendaja. Kõrgelt austatud oli sõjajumal Mars. Kodukolde jumalanna Vesta. I Puunia sõda (264- 241) peeti merel ja Sitsiili saarel. Roomal puudus laevastik. II Puunia sõda (218 201) Kartaago pealik Hannibal tungis Hisp. läbi. III Puunia sõda (146 eKr) Roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago. Roomlased olid head ehituskunstis. Võtsid kasutusele sambad. Rajasid kivist teid ja sildu. Kasutasid enamasti tellist. Rajasid
8. Religioon ja sellega seonduvad mõisted: ! animism- hingeusk, usutakse, et kõigil asjadel on hing nuumen- objektides sisalduv hing või vägi laarid- majakaitse vaimud ! penaadid- kodukolde jumalad kahe näoga Janus- hea alguse ja hea lõpu jumal Kreeka jumalused Rooma kultuuris: Zeus- Jupiter Hera- June Poseidon- Neptunus Ares- Mars Aphrodite- Venus Hades- Pluto Athena- Minerva Artemis- Diana Kronos- Saturnus 9. Riigi osa religioonis Vaimulikud: pontifex maximus- ülempreester pontifex- preester, riigiametnik flaamenid- väiksemate templite preestrid ! augurid- tuleviku ennustajad DISCIPLINA ETRUSCA ehk etruskide ennustamiskunst 10. Ristiusk tekkis just Palestriinas, sest sellelt ei nõutud seal pikka aega auavaldusi Rooma jumalatele ja jumalikustatud keisritele. Jeesus oli ristiusu rajaja. ! Apostlid- usu kuulutajad Ristiusu tähtsamad seisukohad:
8) Athena – sõjajumalanna 9) Apollon – valguse, tõe ja ennustuskunstijumal 10) Artemis – jahijumalanna, elavalooduse kaitsja 11) Hermes – jumalate käskjalg 12) Aphrodite – ilu, armastuse, viljakusejumalanna 13) Dionysos – veini ja viinamarjakasvatuse jumal ROOMA JUMALAD: 1) Jupiter – taeva, pikse ja tormijumal (peajumal) 2) Mars – sõjajumal 3) Juno – taeva, abielu- ja sünnitusjumalanna 4) Minerva – tarkuse, kunsti ja sõjajumalanna 5) Saturnus – põllutööde ja viljakasvu edendaja, päikesejumal 6) Vesta – kodukolde jumalanna 7) Diana – jahi, viljakuse, abiellumise jumalanna 8) Venus – armastuse, ilu ja õnne jumalanna 9) Neptuunus – maapõue, mere ja tormide jumal 10) Pluto – allilma ja surnute jumal 11) Apollo – valguse ja päikesejumal 12) Mercurus – karja, rändurite ja varaste jumal (jumalate käskjalg) 13) Ceres – viljakuse ja viljajumalanna 14) Baccus – veinijumal
kõrvuti lõõskavat punast ja säravrohelist. Delacroix' värvikasutus sai hiljem eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoole maalijatele. Goya. Markiis de Solana Goya. Uinuv mõistus sünnitab Goya. Saturnus õgib oma lapsi koletisi. Sarjast "Los Caprichos" Romantilisi jooni oli kohati ka hispaanlase Francisco Goya (17461828) loomingus. See kunstnik oli aga nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda päris lõplikult seostada ei saa. Ta alustas rokokoolike portreedega, hilisemates töödes jõudis aga armutu tõetruuduse ja võimsate fantaasiapiltide loomiseni. Pärit oli Goya vaesest taluperest, kuid tõusis soositud õukonnamaalijaks.
Majadel kaitsevaimud - laar - esivanemate hinged. Geenius - maokujuline abielu kaitsja, soojätku edendaja. Antropomorfsed jumalad. Janus - alguse, lõpu, uste, piiride lõpu, sõja jumal - jaanuar. · Jupiter - Zeus · Juno - Hera · Minerva - Athena · Neptunus - Poisedon · Vulcanus - Hephaistos · Venus - Aphrodite · Vesta - Hestia · Mercurius - Hermes · Diana - Artemis · Apollo - Apollon · Mars - Ares · Saturnus - Kronos Mars olulisem kui kreeka Ares, samuti Saturnus, Vesta. Saturnuse auks saturnaalid - pidustused, orjad tohtisid peremeestega kood pralletada. Riik ja religioon tihedalt seotud. Usuti et riigi edu sõltub jumalatest - pöörati suurt tähelepanu. Preestreid valiti nagu riigiametnikke. Pontifeks - preester, pontifex maximus - ülempreester, keisririigi ajal keiser. Hooltsesid üleriigiliste pidustuste jms eest. Flaamenid - konkreetsete jumalate pühamute, rituaalide eest hoolitsejad
Kodukolde kaitsjad olid laarid, kurjad vaimud olid lemuurid, kelle tõrjumiseks peeti lemuuria püha. Kardetud haigusevaim oli Febris. Peajumalate kolmik oli Jupiter, Mars ja Quirinus. Quirinuse pühad täiskuupäevad oli iidid. Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli sõjajumal. Peajumalate kolmik asendati etruskite mõjul: Jupiter, Juno ja Minerva. Tähtsamad jumalad olid veel Ceres, Mercurius, Fortuna, Venus, Saturnus, Neptunus ja Vulcanus (kolm viimast etruski päritolu). Etruskite mõjul hakati püstitama ka templeid. Talupojad austasid laaride kõrval geniust, kellest sai maja kaitsevaim ja koldejumalad tenaadid. Igavene koldetuli asus Vesta templis. Oli erinevaid preestrite vennaskondi (arvaalid nurmevennad, maajumalate teenijad, saliused hüppajad, tantsupreestrid, luperkused Faunuse preestrid, osalesid pidustustel e lupergaalidel, kus joosti nahka riietatult mööda
Termid avalikud saunad,kus pakuti ka massaazi ja erootilisi teenuseid, samuti võisid seal olla raamatukogud ja lugemisruumid. Aatrium siseõu Itaalia kivist maja keskmes. Akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu joogiveega. Nuumen igas asjas või elusolendis olev jõud. Laar kaitsevaim, kes kehastas esivanema hinge. Geenius maokujuline kaitsevaim,kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Jupiter taeva-,pikse- ja tormijumal. Saturnus Jupiteri isa, põllutööde ja viljakasvu edendaja. Mars sõjajumal,kellelt oodati kaitset ka talupoegadele ja karjustele. Vesta kodukolde jumalanna. Pontifekside kolleegium 16-liikmeline preestrite kolleegium,mida juhtis ülempreester pontifex maximus.Pontifeksid jälgisid kalendrit,et õigel ajal pidustusi korraldada. Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Sibülliraamatud ennustaja Sibülli poolt Rooma kuningale müüdud
Esivanemata kujud seisid kodudes aukohal. Roomlase meelest oli terve riik esivanemateja jumalate kaitse all. Jumalates: Roomlased austasid neidsamu jumalaid, mis kreeklasedki, ainult teistsuguste nimede all. Nii austasid nad Jupiteri (Zeus) ja tema abikaasat Junot (Hera), siis sõjajumal Marsi (Ares) ja teaduse ja kunsti kaitsejat naisjumalat Minervat (Pallas Athena). Iludusjumalannaks olid roomlastel Venus (Aphrodite), merejumalaks Neptun (Poseidin). Roomlaste erilisteks jumalateks olid Saturnus ja Janus. Januse ülesandeks oli avada ja sulgeda taevaväravad. Seepärast õnnistab ta maa peal kõiki, kes uksest sisse ja välja lähevad. Janus on aja ja iga hea algatuse jumal, mistõttu teda kujutati kahe palgega: üks vaatas ette, teine taha. Muinaslugu räägib, et üks kuningatest olla temale templi ehitanud. Selle uksed avatud, kui sõjavägi vaenuväljale läks. Rahu ajal olid aga templi uksed kinni. Igal perekonnal oli oma jumal, kodukaitsja, kelle auks alatasa tuli põles.
Söödi kätega. 8) Roomlaste jumalad? Jupiter(taeva-,pikse-ja tormijumal), Mars(sõjajumal), Juno(abielu ja sünnituse jumalanna), Poseidon(merejumal), Hades(allmaailmajumal), Ceres(viljakoristuse jumalanna), Prosepina(vilja-ja põllutöö jumalanna), Minerva(tarkusejumalanna), Apollo(valguse ja ennustusjumal), Diana( jahi,-kuu-ja nõidusejumalanna), Mercurius(teekäijate ja kaupmeeste jumal), Venus(armastuse ja ilujumalanna), Bacchus(veini-ja peojumalanna), Saturnus(peajumal), Vesta(kodukoldejumalanna). 9) Mis oli roomlaste jaoks: Geenius- maokujuline kaitsevaim Laar- igal majal olid oma kaitsevaimud, tähtsaim oli nende seas laar, kes kehastas esivanemate hingi Nuumen- igas elusolendis looduses või igal asjal oli nende arvates hingestatud Augur- riigi poolt määratud preestrid Sibüll ja sibülliraamatud- Sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna, kõige kriitlisemal hetkel pöörduti sibülliraamatute poole
Ristiusust saab Roomas ainuke lubatud usund (380) Roomlaste ajaarvamise algus (753 eKr) Roomlased vallutavad kogu Itaalia (265 eKr) Minoilise tsivilisatsiooni algus Kreetal (2000 eKr) 18. R K Jupiter- (Zeus) peajumal; taeva, pikse ja tormijumal. Neptunus – (Poseidon) merede valitseja. Pluto- (Hades) allilma valitseja. Juno- (Hera) peajumala abikaasa, abielu kaitsja. Ceres- ( Demeter) põlluviljakuse jumalanna. Vesta- (Hestia) kodukolde jumalanna, kehastas kogu riigi koldetuld. Saturnus – ( Kronos) põllutööde edendaja ja ammuse kuldaja kehastaja. Minerva – (Athena) tarkusejumalanna. Mars- (Ares) sõjajumal, oli Roomas väga lugupeetud; märtsikuu tema auks. Diana –(Artemis) jahijumalanna. Apollo- (Apollon) kunsti ja muusika jumal. Venus – (Aphrodite) ilu- ja armastusjumalanna. Mercurius- (Hermes) jumalate käskjalg, varaste ja kaupmeeste jumal. Bacchus –(Dionysos) veinijumal. Vulcanos- (Hephaistos) sepakunsti ja käsitööliste kaitsja. 19.
Kreeklased ei uskunud ,et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad.Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Sageli kutsutakse titaane vanemateks jumalateks. Nemad olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad.Nad olid päratu suured ja uskumatult võimsad. Neid on palju, kuid vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam oli Kronos, ladina Saturnus. Tema valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Roomlased ütlesid, et kui Jupiter (kreeka Zeus) troonile astus, põgenes Saturnus Itaaliasse ja tõi kaasa kuldse ajastu, täieliku rahu ning ka õnne perioodi, mis kestis seni, kuni ta valitses.Teised tähtsamad titaanid olid Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa: tema naine Tethys: Hyperon,päikese, kuu, koidu ja
muinasroomlased ei olnud üksnes põlluharijad, vaid ka sõdalased. Jumalad esindasid igapäevaelu praktilisi vajadusi. Ettenähtud riitustest ja ohverdustest peeti rangelt kinni. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid, mitte lüürilist Apollonit ja sinijuukselisi muusasi. Nii loodi numenid ehk ,,jõud", kes valvasid hälli, hoolitsesid toidu eest jne. Janus ja Vesta valvasid vastavalt ust ja kodukollet, laarid kaitsesid põldu ja maja, Pales kaitses karjamaid, Saturnus külvamist, Ceres viljakasvu, Pomona puuvilju ning Consus ja Ops viljasaaki. Jumalate valitsejat Jupiteri austati sellepärast, et ta oma vihmaga oli põldudele ja viinamarjaistandustele kasulik. Jupiteri tegevusväli oli laiahaardelisem. Oma piksenoolega juhtis ta inimeste tegevust ning kaitses roomlaste sõjategevust väljaspool Roomat. Varajasel ajajärgul olid tähtsateks jumalateks Mars ja Quirinus, keda sageli omavahel samastati. Mars oli noorte meeste ja nende
Igal majal olid kaitsevaimud. Tähtsaimad neist olid laarid (esivanemate hinged). Igal perel oli geenius (maokujuline kaitsevaim). Sama olulised olid ka inimesesarnased jumalad, kes olid paljuski ülevõetud kreeklastelt ning etruskidelt. Tähtsaimad jumalad: 1) Jupiter (pikse-, taeva-, 3) Minerva (jumalanna) 5) Mars (sõjajumal) tormijumal) 4) Saturnus (Jupiteri isa, 6) Vesta 2) Juno (jumalanna) põllutöödejumal) (kodukoldejumal) 7) 8) 12. Ristiusu teke, levik 9) Ristiusk tekkis Palestiinas, kus elasid juudid, kelle jumalaks oli vaid Jahve. Juudid ootasid endale messiat. I saj. pKr tegutses Juudamaal Jeesus, kes kuulutas, et kristlus on kõigile mõeldud usk ning et nõrgad ja vaesed on ka jumala silmis austatud
Polybios Kreeka ajaloolane, rääkis religioonist Rooma riigis. Juno jumalanna - abielu ja sünnituse kaitsja. Tacitus Rooma ajaloolane, rääkis kristlaste tagakiusamisest. Tertullianus kristlik kirjaviis, rääkis samuti kristlaste tagakiusamisest. Jupiter Taeva-,pikse-ja tormijumal, tähtsaim pühamu tempel Kapitooliumil. Vesta Kodukolde jumalanna, tema auks põles alati koldetuli linna foorumil. Minerva tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Saturnus peajumala Jupiteri isa. Ta kaitses eelkõige põllutööd ja viljakasvu. Janus üks omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste, piiride kaitsja,lõpu ja alguse kehastus. Kogudus kristlaste ühendus Sino kirikukogu, piiskoppide ja peapiiskoppide kokkutulek, kus arutati tähtsamaid kiriku küsimusi. Dogmaatika tõestuseta seisukohti käsitlev teoloogia haru. Apostellik usutunnistus kirikukogudel vaidluste tulemusena välja töötatud seisukohtade
Schinkel Teatrihoone Berliinis. 20. romantism 19saj Väärtuslikumad romantismi saavutused on maalikunstis. Romantism seab esiplaanile isiku ja loominugvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust. Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest ja barokkkunstist. Maalikunsti tuleb taas liikumine, järsud valguskontrastid, hoogne pintslikäsitlus, pearõhk koloriidil. Charles Garnier Suur ooper pariisis; Goya ,,Saturnus õgib oma lapsi"; C. D. Friedrich ,,Kaarnapuu"; Turner ,,Matus merel". 21. realism 19saj kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaati. Populaarsed olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid
kaitsevaim ehk geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus, Mars Ares (erinevalt kreeklastest oli austatud jumal), Juno Hera, Neptunus Poseidon, Pluto Hades, Ceres Demeter, Prosepina Persephone, Minerva 6 Athena, Apollo Apollon, Diana Artemis, Mercurius Hermes, Venus Aphrodite, Baccus Dionysus, Saturnus Kronos, Vesta Hestia. Preestrid olid riigiametnikud. Jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim oli 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana, võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest. Ennustamiskunstiga tegelesid augurid, preestrid. Ennustastid lindude lennu järgi, see oli kõige olulisem viis. Kasutati ka sibülliraamatuid Kapitooliumil, mille Sibüll, kreeka ennustajanna, kes kuulutas Itaalias, oli Rooma kuningale müünud. 4.5 Haridus:
Kreeka nimetus Rooma nimetus Appollon Appollo Artemis Diana Dionysos Bacchus Hermes Mercurius Hades Pluton Kronos (Zeusi isa, kelle Zeus võimult tõukas) Saturnus Janus Rooma väheseid algupäraseid jumalaid. Kahe vastassuunas vaatava näoga. uste, piiride, alguse ja lõpu jumal, sõjajumal. Tema järgi sai nime Jaanuari kuu geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist laarid esivanemate hinged, kellel oli majas oma nurk, kus seisid nende kujud ja kus neile ohverdati nuumen est 'hing' või 'vägi'. Viide iidsele animistlikule (loodust hingestavale) usundile, milles usuti, et
Mis on asja mõte? See on advedukt. Roomlased ehitasid selle silla, et viia vett Uzesist Nimesi, kuna nende kahe koha vaheline tee oli väga mägine, sellepärast tehti maaalune tee mis on otsem. Kuna ühes kohas oli jõgi vahel siis sinna ehitati sild. 13. Millised Rooma jumalad on seotud meie päikesesüsteemiga. Pane joonis. Kirjuta ka jumalate valdkonnad. Venus - Venus armastuse ja ilu jumalanna Uraan - Uranos taevajumal Marss - Mars sõjajumal Jupiter - Jupiter peajumal Saturn - Saturnus viljakasvu ja põllutöö jumal Neptuun - Neptunus vetejumal Merkuur - Mercuriuselt kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt 14. Latifundium- Latifundiumid olid peamiselt Rooma riigis tekkinud ja põhiliselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Leegion- oli Vana-Rooma armee peamine väeüksus, mis koosnes umbes 5000 mehest. Tooga- ametlik riietusese, mis koosnes ühestainsast valgest raske villase riide tükist Foorum- vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak
Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. · Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. · Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Täida kreeka ja rooma jumalate võrdlustabeli lüngad! Tegevusala Kreeka nimi Rooma nimi Taevas, pikne Zeus Tarkus Minerva
Kreeka nimetus Rooma nimetus Appollon Appollo Artemis Diana Dionysos Bacchus Hermes Mercurius Hades Pluton Kronos (Zeusi isa, kelle Zeus võimult tõukas) Saturnus Janus – Rooma väheseid algupäraseid jumalaid. Kahe vastassuunas vaatava näoga. uste, piiride, alguse ja lõpu jumal, sõjajumal. Tema järgi sai nime Jaanuari kuu geenius – maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist laarid – esivanemate hinged, kellel oli majas oma nurk, kus seisid nende kujud ja kus neile ohverdati nuumen – est ’hing’ või ’vägi’. Viide iidsele animistlikule (loodust hingestavale) usundile, milles usuti, et
12. Kuidas seda kutsutakse? Mis on asja mõte? ADVEDUKT. Roomlased ehitasid selle silla, et viia vett Uzesist Nimesi. Kuna nende kahe koha vaheline tee oli väga mägine, siis tehti maaalune tee mis on otsem ja kuna ühes kohas oli jõgi vahel siis sinna ehitati sild. 13. Millised Rooma jumalad on seotud meie päikesesüsteemiga. Pane joonis. Kirjuta ka jumalate valdkonnad. Merkuur - Mercuriuselt kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Saturn - Saturnus viljakasvu ja põllutöö jumal Neptuun - Neptunus vetejumal Uraan - Uranos taevajumal Jupiter - Jupiter peajumal Venus - Venus armastuse ja ilu jumalanna Marss - Mars sõjajumal 14. (Selgita mõisted korralikult) Latifundium- Latifundiumid olid peamiselt Rooma riigis tekkinud ja põhiliselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Leegion- oli Vana-Rooma armee peamine väeüksus, mis koosnes umbes 5000 mehest.
Ajaloo kontrolltöö kordamine §25, §26, §27 §25 ühiskond ja eluolu ühiskonna üldilme · Linnriigist hakati arenema linnadeks · Rikastest inimestest enamik elasid linnades kaasa arvatud suurmaaomanikud · Roomlaste arvates oli linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. · hindasid väga oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit · vallutussõdade tägajärjel sattusid suurel määral Kreeklaste kultuurimõju alla. o õpiti kreeka keelt o loeti kreeka kirjandust o võeti oma ks kreeka kombeid ja uskumusi · teine osa Roomlasi oli sellele väga tugevalt vastu. · kardeti rooma muistsete vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. Seisused · Roomas oli seisuslik ühiskond · kõige kõrgemal astmel asus pärilik senati aristrokraatia o vabariigi ajal tulid suursugusematest patriitsi- ja plebeisuguvõsadest(nobeliteedi hulgast)...
Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus Mars Ares :erinevalt kreeklastest oli austatud jumal. Juno Hera Neptunus Poseidon Pluto Hades Ceres Demeter Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon Diana Artemis Mercurius Hermes Venus Aphrodite Baccus Dionysus Saturnus Kronos Vesta Hestia Kodukolde jumalanna Vesta oli Rooma riigi koldetule kehastus, mis põles foorumil Vesta templis. Tule eest kandsid hoolt Vesta neitsid suursugustest suguvõsadest valitud preestrinnad. Janus omapärne sõjajumal, uste ja piiride kaitsja. Kujutati kahenäolisena. Jumalatesse suhtuti praktiliselt, kohusetruul teenimisel oli ka jumalate tahe hea. Religioon oli allutatud riigile, riiklikele huvidele.
Kreeklased ei uskunud, et jumalad l6id maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Titaanid, keda keda kutsutakse vanemateks jumalateks,olid lõpmatult kaugetel aegadel isandad. Nad olid päratult suured ja võimasad, neid oli palju, kuid vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam titaan oli Kronos, ladina keeles Saturnus. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, et nad elasid Olümposel. Homeros laseb Poseidonil öelda, et tema valitseb merd, Hades surmariiki, Zeus taevast, ent Olümpos on ühine kõigile. Asus Olümpos kus tahes, kuid sissepääs sinna kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus
Kreeka- ja etruskipärased asjad ühitati roomapärasega. Jumalad. Nuumen-mingi jõud, mis oli igal asjal(ntkivil,loomal,järvel).Laarid-esivanemate hingede kujud. Geenius-maokujuline kaitsevaim,igal perel, perekonna püsimine. Jumalad kreeka-rooma: zeus-jupiter,ares-mars,hera-juno,Neptunus-poseidon,pluto-hades,demeter-ceres,persephone- prosepina,athena-minerva,Apollon-apollo,artemis-diana,hermes-mercurius,aphrodite-venus,dionysos-bacchus,kronos-saturnus,bestia-vesta. Riik ja religioon. Preestrid olid riigiametnikud(eluaegsed erinevalt teistest). Ülesannete järgi jaotusid preestrid kolleegiumiteks. Tähtsaim 16- liikmeline pontifekside kolleegium, juhiks riigi ülempreester pontifeks maximus. Keisririigi ajal oli see amet imperaatoril. Augustuse aeg austati keisrit jumalana, nõudis, et talle ka ohvreid toodaks ja altareid püstitataks.Jumalate tahtest sõltun kõik, toodi hoolikalt ohvreid. 26.RISTIUSU SÜND
hiiglased, kellel on 50 pead ja 100 kätt. Gaiast ja Uranosest sünnivad veel Kükloobid (ühesilmalised koletised) ja Titaanid (tihti kutsutud ka vanema põlve jumalateks, vanal ajal maailma valitsejad). Kõige vanem titaan oli Kronos (Aeg). Kuni Zeusi võimulesaamiseni oli kõige tähtsam titaan just Kronos, kõikide titaanide valitseja. Roomlased ütlesid, et kui Zeus (roomlaste Jupiter) troonile astus, põgenes Kronos (roomlaste Saturnus) Itaaliasse ja tõi kaasa kuldse ajastu, täieliku rahu ja õnne perioodi, mis kestis seni, kuni ta valitses. Teised tähtsamad titaanid olid Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne, mis tähendab mälu; Themis, mida tõlgitakse õigluseks, ja Iapetos oma tuntud poegadega Atlas, kes kandis taevast oma õlgadel ja Prometheus, inimsoo päästja
9) Apollon – valguse, tõe ja ennustuskunstijumal 10) Artemis – jahijumalanna, elavalooduse kaitsja 11) Hermes – jumalate käskjalg 12) Aphrodite – ilu, armastuse, viljakusejumalanna 13) Dionysos – veini ja viinamarjakasvatuse jumal Vana-Rooma jumalad 1) Jupiter – taeva, pikse ja tormijumal (peajumal) 2) Mars – sõjajumal 3) Juno – taeva, abielu- ja sünnitusjumalanna 4) Minerva – tarkuse, kunsti ja sõjajumalanna 5) Saturnus – põllutööde ja viljakasvu edendaja, päikesejumal 6) Vesta – kodukolde jumalanna 7) Diana – jahi, viljakuse, abiellumise jumalanna 8) Venus – armastuse, ilu ja õnne jumalanna 9) Neptuunus – maapõue, mere ja tormide jumal 10) Pluto – allilma ja surnute jumal 11) Apollo – valguse ja päikesejumal 12) Mercurus – karja, rändurite ja varaste jumal (jumalate käskjalg) 13) Ceres – viljakuse ja viljajumalanna 14) Baccus – veinijumal
annaabi.ee 
