keskmiselt 10-20 igasse tarandisse. Vähe panuseid, seostatakse roomlaste uskumustega, mille kohaselt on hauatagune elu pidu ja pillerkaar. Peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaikadeks. Igalk sugupõlvel oma tarand. Majandus hakkas kiiremini arenem seoses kohaliku rauatootmisega. Võeti kasutusele soorauamaak. Rauasulatuskoht on leitud Tartu lähistel Tidimurrus. 4. Muutused inimeste eluviisis ja elatusvahendites keskmisel ja nooremal rauaajal. Künnipõllundus. Kolmevälja süsteem tänu väetamisele. Konksader, hiljem harkader, adraots metallist. Sirp, vikat. Koos põllunduse ja karjakasvatuse arenguga süvenes varanduslik kihistumine. Ülikutele paremad maad ning orjad. Tootmine effektiivsem. Tekib käsitööliste kaupmeeste kiht. Ehted pronksist. Kahe ja üheteraline mõõk, kasvab linnuste arv. Linnused maakondade sõjalised, administratiivsed tugipunktid. Vanemate üheks
Nooremal pronksajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulates elati püsivalt. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksajal arvatavasti siiski avaasulates. Matmiskommetes leidis aset suur muutus ,sest hakati rajama Kivikirstkalmeid( kividest laotatud ring ja keskel rist). Nooremal pronksajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistseid, sisemaalt teatakse neid suht vähe. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukest aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Toimus karjakasvatus ja maaviljelus, kasvatati lambaid , kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid. Põllul oli nisu ja oder. Lisad andis ka küttimine ja kalapüük. Sise-Eesti oli pronksajal ilmselt hõredamini asustatud.
toimusid suured muutused. Nimelt võib arvata seda, et surnuid hakati kartma, kuna usk seda ju rääkis. Just nimelt selle tõttu, kalmistud rajati asulatest eemale ja kõrgematele kohtadele. Sellest võib järeldada, et inimesed ei tahtnud, et surnud enda kodu üles leiaks ja neid kiusama või piinama ei tuleks. Lisaks surnute kartmisele viitab see, et laibad olid arvatavasti kinni seotud. Viimast arvatavasti selle tõttu, et lahkunud end hauast kuidagi välja ei päästaks. Nooremal pronksiajal hakati surnuid sängitama kivikirstkalmetesse. See toimus arvatavasti sellepärast, et eestlased said naaberpiirkondadelt inspiratsiooni ja eeskuju. Kivikirstkalmed olid 5-8 meetrise läbimõõduga kividest ring, kus keskel asus perekonnapea, tema kõrval asetses tavaliselt tema naine või siis ka harvemal juhul tema laps. Seejuures iga suguvõsa valis endale ise kivikirstkalme asukoha. Kusjuures kivikirstkalmed polnud ainukesed kalmed nooremal pronksiajal. Lisaks olid
Arheoloogilises kronoloogias eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 18001000 aastat eKr ja nooremat pronksiaega ajavahemikus 1000-500 aastat ekr.. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks, jätkus maaviljeluse areng ja selle levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid ning arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Aina enam maeti surnuid kääbaskalmistuisse, nooremal pronksiajal surnuid põletati. Hilisel pronksiajal hakkas stepialadele sugenema rändkarjakasvatus. Arenenumates piirkondades oli juba tekkinud või tekkimas riik. Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Pronksiaeg Eestis Pronksiaeg kestis Eestis 1800 kuni 500. aastani e. Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma, pronks on vase ja inglistina sulam.
peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Pandi kaasa mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalme komponendid: kalme keskel asuv kivist kirst või ka kirstud ning ümber olev ringmüüri. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. KIVIKIRSTKALMED EESTIS Ehitamine algas 11 saj. eKr. Eeskuju arvatakse olevat Skandinaavias või Soomes. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal. Kivikirstkalmetesse maeti ka Rooma Rauaajal, kuid uusi enam ei ehitatud. Lääne-Eestis maeti veel kohati keskmisel rauaajal. Mujal maeti rauaajal üldiselt tarand kalmetesse. TARANDKALMED On kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt 60m. Tarandi piirideks on suured raudkivid või paeplaadid. Väliskülg on sirge.
REFERAAT SÕLG Sisukord Lk. Sõle kasutamine Eestis 3 Erinevad sõled 4 Kasutatud materjalid 7 Sõle kasutamine Eestis Sõlge kasutati rõivakinnitusvahendi ja rinnaehtena. Eestis on sõled tuntud alates pronksiajast. Nooremal rauaajal kasutati hoburaudsõlgi (Muhus) või võrukujulisi vitsasid ( 13.-19. saj. ) Euroopas laialdaselt tuntud südamekujulised, krooni ja linnupaariga kaunistatud sõled said eesti talurahvale omaseks arvatavasti 16.sajandil. 19 saj kanti neid veel Saaermaal. Eesti 19. sajandi rahvarõivastele oli iseloomulik koonusjas ja lilleornamentidega kaunistatud kuhiksõlg, mis kujunes 16.saj moodi läinud renessansipärasest rõngassõlest välja 18 sajandil
Põhilised elukohad oli veekogude ääres, kus oli hea kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Inimesed , aga ei jäänud paikseks kuna tahtsid otsida paremate saakide ja soodsamate elamisvõimalustega kohti. Hakati ka valmistama algelisi tööriistu kivist, luust, sarvedest ja puidust, millega sai loomi küttida. Seega hakkasid inimesed aina rohkem mõtlema enda arendamisele ja paremale elukohale. Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal mis oli umbes 5000-1800 eKr. Tekkis kammkeraamika kultuur mille raames hakati valmistama kaunistatud savinõusid kuna inimesed hakkasid rohkem tähelepanu pöörama käsitööle. Hakati ka valmistama ehteid järelikult hakati ka välimusele rohkem tähelepanu pöörama. Materjaliks oli kivi, merevaik ja luu. Neoliitikumi teisel pool tekkis ka nöörkeraamika kultuur. Inimesed hakkasid tegelema loomakasvatusega. Pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Hakati
põllukivihunnikute väljad ja kamberpõllud, millest viimaste hulgas võib omakorda eristada kahte varianti: nn balti põlde ja nn kelti põlde. Pärast esialgset maaharimist ja õhukeste kivirohkete muldade väljakurnamist jäeti alad sööti, ning kasutati hiljem karja- ja heinamaadena. Mullaviljakuse taastamiseks võeti kasutusele kunstlik abivahend sõnnikuga väetamine. Põllumajanduses kasutatud tööriistad Adrad Adra kasutamisele Eestis hiljemalt nooremal pronksiajal osutab otseselt ja vaieldamatult nii kivikoristus kui ka kamberpõldude tekkimine. Põllulappide suurus ja eriti just nelinurkne kuju said olla tingitud ainult adra kasutamisest. Sirbid Peamiseks viljalõikamise vahendiks oli usutavasti sirp. Neoliitikumis tehti sirbid kas puust ja varustati väikeste kiviteradega või siis üleni tulekivist; metalliajal valmistati need juba pronksist ja rauast. Jahvekivid
Perioodid: Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg ja viikingiaeg Kiviaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ja noorem kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikumi (12000-9000 a. ekr.) ajal hakkasid vlja kujunema inimesed, lppes Phja-Euroopas viimase jajaga. Keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi (9000-5000 a. ekr.) ajal tekkis kunda kultuur. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (5000-1800 a. ekr.) ajal hakati surnuid asulatesse matma, tekkis religioon, tegeldi kttimise, koriluse ja kalapgiga ning savinude kasutuselevtt. Pronksiaeg jaguneb kaheks: vanem ning noorem pronksiaeg. Vanema pronksiajal (1800-1100 a. ekr.) tekkisid asulatbid: avaasulad ja kindlustatud asulad. Nooremal pronksiajal (1100-500 a. ekr.) muutusid matmiskombed, hakati tegema kivikirstkalmeid ja laevkalmeid. Rauaaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ning noorem rauaaeg. Vanem rauaaeg ehk eelroomaraua (500-50 a. ekr.) ajal hakati tegema rauast triistu. Roomarauaaja (50a. ekr. - 450a...
Peipsi * vimb. Need sõnad ei ole omased soome-ugri ega indoeuroopa keeltele, neid omistatakse kunda kultuuri kandjaile, keda peetakse eestlaste kaugeteks esivanemateks 5000 e.Kr.--1000 e.Kr. 500 e.Kr. Nooremal kiviajal ehk neoliitikumis, mille algust loetakse aastast 5000 e.Kr., Eesti rahvaarv kasvas. Asustus koondus endiselt veekogude äärde. Suurima kultuurimuutusena võeti kasutusele keraamika. Eestis elas siis arvatavasti mõnituhat inimest. Nooremal kiviajal rändasid Eestisse läänemeresoomlaste eellased, kes tulid ida poolt. Ka nemad olid antropoloogiliselt nii europiidsete kui mongoliidsete tunnustega. Uustulnukad tõid kaasa kammkeraamika kultuuri, mis levis mitmel pool Läänemere ääres. Läänemeresoomlased ja Kunda kultuuri rahvas sulasid arvatavalt kokku, kusjuures domineerima jäid läänemeresoomlased. 3000. aasta paiku e.Kr. hakkasid Eestisse rändama venekirveste kultuuri inimesed. Nemad
Eraldi osana tuuakse välja ka viikingiaeg.Elamisstiil, elatusalad, oskused ja inimesed muutusid aastate jooksul ja muutuvad praegugi. Milline oli inimeste elamisviiside, oskuste areng aga muinasajal? Kas see oli sama kiire kui areng tänapäeval? Elatusalad olid kõigil perioodidel põhiliselt samad, kuid tekkis ka juurde uusi. Keskmisel kiviajal ehk mesoliitikumi ajal(u 9000-5000 a eKr) olid elatusaladeks kalastamine, küttimine ja korilus. Sama oli ka nooremal kiviajal ehk neoliitikumil(u 5000-1800 a eKr). Kuid selle perioodi arenguks oli algelise maaviljelus, mis eelnevas perioodis puudus. Samuti hakati kasvatama ka loomi. Pronksiajal(u 1800-500 a eKr) ei toimunud elatusalades suurt muutust, algelisest maaviljelusest arenes edasi põlluharimine ja kütiti enamasti hülgeid. Eel-Rooma rauaajal(u 500a eKr- 500a pKr) tekkisid põlluharimises uued põllusüsteemid ja korrapärased põllulapid. Rooma rauaajal(u 50.a pKr 460 a
arenenud nii palju edasi, ei loe enam noored raamatuid. Kunagi ei saa väita, et noorem põlvkond üldse ei loe, aga enamus noortest ei hoia kirjanduse poole. Pole raske arvata, miks see nii on. Tänapäeval on palju pidusid, elektroonikat ning palju muid asju, mis äratavad tähelepanu. Elu on nii palju muutunud, sealhulgas noored. Aina rohkem tekib muid huve, mis juhivad kirjandusest eemale. Samas on raamatutes väga palju õpetlikku, mis aitaks nooremal põlvkonnal edasi areneda. Kurb on mõelda, mis juhtuks ühiskonnaga, kui poleks maailmas kirjandust, mis õpetaks meid paremini elama. Elu muutuks raskemaks, läheks hukka ning keegi ei teaks, mis ühiskonnast edasi saaks. Kirjanduse roll on noorte seas väga tähtis, sest poleks ju muidu tulevikku ilma tarkusteta. Elu muutuks katastroofiliseks. Poleks kasu arvutitest, kuna nendes pole kirjas neid vanu elutarkusi ja õpetussõnu.
Arvatavasti just selle perioodi jooksul hääbusid lõplikult püügimajandusega seotud asulakohad. Noorema pronksiaja asulad on juba selgelt põllumaadega seotud. 3.Noorem pronksiaeg Noorem pronksiaeg eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Valdav osa neist paikneb Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel, sisemaal tuntakse selliseid muistiseid suhteliselt vähe. Nooremal pronksiajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal (Asvas, Ridalas, Kaalis) ja Põhja-Eesti rannikuvööndis (Irus ja Narvas). Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati üksnes paekividest tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad, neis elati püsivalt. Kaevamistel on leitud jälgi nelinurkse põhiplaaniga palkelamutest ja rohkesti mitmesuguseid esemeid. Suurem osa Eesti elanikest
Noorem pronksiaeg ( u 1100- 500 eKr) 1. See eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, kivikalmed ja lohukivid 2. Ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis 3. Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid 4. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid, eelkõige sellist meetodid peetakse maaomanike perede matmispaikadeks Asustus, majandus ja ühiskond: 1. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks 2. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe 3. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr ) 1. Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad
Muinasjutt Vudipere Muinasjutu tunnused : · Number 3 peres oli 3 last · Tegelased vastandlike omadustega kõikidel perelastel olid erinevad omadused, kes kuidas jooksis ning kes kõige kiirem. · Õnnelik lõpp kõige aeglasem perelaps sai sünnipäevaks rattad, et ta ei peaks enam kunagi perega jalutades viimane olema. Selle ratta abil oli kõige nooremal hea meel ja teistel samuti, sest noorem laps ei vingunud enam. Muinasjutu peategelane : · Kõige noorem perelaps Vudipõnn ta oli kõige aeglasem ning alati kui perega jautama mindi, siis kõik liikusid nii kiiresti, et Vudipõnn jäi alati maha ja pidi kõiki paluma, et ka teda oodatakse. Peale seda kui ta sai sünnipäevaks endale rattad, oli Vudipõnn õnnelik ja sai kõikidest kiiremini liigutud ja ei pidanud kedagi paluma, et teda oodatakse.
Osati hoida ja süüdata tuld. Tegeldi kalapüügiga. 2. Anastav ja viljelev majandus. TV 2 Anastav majandus: · Elatuti sellest, mida looduses oli · Pealmised elatusallikad korilus, küttimine ja kalapüük Viljelev majandus: · Hakati endale ise toiduaineid tootma · Pealmised elatusallikad maaharimine ja karjakasvatus 3. Inimeste käsitööoskuste areng nooremal kiviajal. Vihik või TV 3 · 5000 a eKr õpiti Lähis-Idas töötlema - vaske ja tina sulamit pronksi. · Vahemeremaades tehti pronksist relvi ja tööriistu. · Alguse sai kudumine ja savinõude valmistamine. 4. Noorem kiviaeg kui murranguline ajajärk inimkonna ajaloos. Miks? TV 4 · Nooremal kiviajal hakkasid inimesed põldu harima ja karja kasvatama. · Tekkisid asulad ning viljelusmajanduse algus tõi kaasa ka senisest tõhusemate
Viikingid- Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Täh. Sõdalane, võitleja, (kindlustamata kaubaplats) Lääne- Euroopas- normannid, kui ka paganad. Inglsimaal- taanlased, Iirimaal- ,,valged võõrad ja mustad võõrad", Ida- Euroopas- varjaagid Asend: Skandinaavia enamjaolt Viikingiaeg: 800-1050; -1200 Tegelesid: rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume 1. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. 2. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. 3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb...
varasemaga võrreldes suurem tähtsus. Noorem pronksiaeg Eelrooma rauaaeg Rooma rauaaeg Periood Umbes1100500 a. eKr. U. 500a. Ekr50a. pKr. U. 50 u. 450 a. pKr. Iseloomulik Nooremal pronksiajal Raud avastati 1300a. Rooma rauaaega peetakse informatsioon ehitati esimesed eKr VäikeAasias. üksiktalulise maaviljelusliku sellele ajale kindlustatud asulad Umbkaudu 500. aasta asustuse õitsenguks. Saaremaal: Asvas, paiku jõudsid Eestisse Eesti elanike peamiseks
varasemale ajalooajastule. Kunda kultuur- tööriistad on kivist ja luust, elatakse rannikualadel ,jõgede järvede kallastel, peamine elatusala on küttimine,kalapüük,korilus. Lõpeb 1200. aastatel Muinasaega uuritakse arheoloogiliste väljakaevamiste baasil. 1200. algab ajalooline aeg- siis on kirjalikud alused peamised 2. Asustusajaloo algus eestis, kunda kultuur. Mesoliitikum 9-5 aastatuhat. 3. Neoliitikum ,millised muutused toimusid ühiskonnas nooremal kiviajal ? 5000 eKr 1800 eKr. neoliitikum. Võetakse kasutusele keraamika, käsitsi valmistatakse. Suur muutus. , Uus kultuuritüüp kammkeraamika kandjad, soome- ugrilased on jõudnud eestisse. 4. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg, maaviljeluse algus. (ajalooline periood paika) tuleb iseloomustada pronksiaega,mis materjalist tööesemed, elamisviis. Põhiliseks on karjakasvatus. 5. Eesti ühiskond keskmisel rauaajal ja viikingiajal. ( 6
põletades pidevalt vahetada. Tarandklalme- kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Kivikirstkalme- oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal, mõnevõrra veel eelrooma rauaajal. Linnus- on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid. Hakkati eestisse rajama 13. Saj. Peamised tüübid: 1)mägilinnus-olirajatud igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. 2)neemiklinnused- neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. 3)ringvall-linnused-võimsate paekivist laotud vallidega linnused. Eestlaste naabrid- Eestlastel oli sageli kokkupuuteid oma naabritega, küll sõdides, küll kaubeldes
Näiteks rüütel Guillaume le Maréchali elu kirjeldav ning meenutav lugulaul säilis läbi aegade, olenemata sellest, et rüütli lähikondlased olid kõik juba surnud, just oma haruldase ilu tõttu. Teos esitas hulgaliselt lähiajaloo sündmusi ning oli kirjutatud heas stiilis. Eluloo autor võiks ideaalis olla teose kangelase lähedane isik. Tuttav või mitte, igal juhul nõuab biograafia koostamine väga pikka ja põhjalikku uurimistööd. Guillaume Nooremal kulus seitse aastat, et koguda rüütel le Maréchali biograafia jaoks materjali, teos välja mõelda ning seisusekohaselt välja anda. Oskuste ja aja puudmise tõttu ei olnud aga tema teose autor, vaid idee algataja. Ta palkas käsitöölise, kelle ametiks oli laulude tegemine. Jean oli suurepärane kirjanik, kellel oli vähekulunud, täpne sõnavalik, selge esituslaad, oskus tegelasi elavaks teha, dialoogi juhtida ning teksti visuaalseks muuta
Viikingiretkede mõju Euroopale Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Viikingid olid pikka kasvu. Mehed kandsid habet, mida pügati ja kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubal...
Suusatamine Reigo Salu Ajalugu. Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe kepiga, et teine käsi oleks vaba relva, jahisaagi vm. kandmiseks. Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast.
Juba nöörkeraamika ajajärgul tegeleti loomakasvatusega, pidades erinevaid koduloomi: kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Neilt saadi liha ning piima. Põllulappidel, mille piirid polnud päris täpselt paigas, kasvatati vilja: kaera, otra ning nisu. Tulus oli kasvatada oma taimi viljakatel aladel, mis paiknesid rannikualadel, kus oli õhuke mullakiht, mida oli kergem harida. Tol ajal puudusid masinad, millega hooldati põlde ning seega kasutati selleks loomi, näiteks hobuseid. Juba nooremal pronksiajal (umbes 1100-500 eKr) hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja põllumaa eraomandus. See omakorda tekitas majandusliku ebavõrdsuse ja mõni jõukam talu võis piirkonna üle võimu haarata. Eelrooma rauaajal (umbes 500 eKr-50 pKr) jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes majanduslik ebavõrdsus. Tähtsamat rolli hakkasid omandama jõukamad talud, millel oli võim oma ümbruskonna üle. Võeti kasutsuele kindla pindalaga põllud, sest ülikud
kujutasid endast ilma selge konstruktsiooniga kivivaresid. Surnule pandi kaasa kullatuid esemeid. Kagu-Eestis levisid kääpad põletusmatustega. Kääpad oli liivast kuhjatud. Selle all olid põletusmatused väheste panustega. Hilis rauajal (1050-1200 pKr.) matmiskombed ei muutunud oluliselt. Kasutati ikka kalmeid ja kääpaid. Sellest järeldan ma,et matmiskommetes oli suuri läbimurdeid ja oli ka aega kui muutused oli väiksed. Suurim muutus toimus nooremal pronksiajal kui kasutama hakati kivikirstkalmeid.
oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale. Sel ajal surnuid ei kardetud, kuna neil ei olnud kujunenud veel suuri uskumusi surma. Kivikirstkalme oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pro nksiajal levinud kalmetüüp. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal, mõnevõrra veel eelrooma rauaajal. Kivikirstkalmetesse maeti karooma rauaajal, kuid uusi enam ei ehitatud. Lääne-Eestis maeti sinna veel kohati keskmisel rauaajal. Mujal maeti rauaajal üldiselt tarand kalmetesse. Kivikirstkalmed koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala
TALLINNA KOPLI AMETIKOOL TEKSTIIL Mari Akkermann TK-18 TALLINN 2009 SISUKORD 1. TEKSTIIL, TEKSTIILILIIGID, KANGAD 2. VAIBA LIIGID 3. TIKANDID 4. PITSID 5. KOOTUD JA HEEGELDATUD ESEMED 6. PÕIMITUD, PUNUTUD ESEMED 7. POSTAMENDID 8. NAHK 9. KOKKUVÕTTEKS 1. TEKSTIIL lad.k textilis "kootud"; vanimad materjalid: vill ja lina olid tuntud nooremal kiviajal. Vanimad säilinud kangad u. 4500.a. eKr. Faijumi. Siidikudumise oskus pärineb Vanast Hiinast u. 2000.a. eKr ja 6.saj. jõudis siiditootmine Bütsantsi ning 12.saj. Euroopasse. Siidikasutamise kõrgaeg Euroopas oli 17.-18.saj. Puuvillased kangad muutusid Euroopas populaarseks 18.saj. Kunstkiudmaterjalid võeti kasutusele 20.saj. Kujutavale kunstile lähim ala on VAIBAKUNST. Vill Lina põllul Lina kangas Siid Siid kangana ...
Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid. 2. Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn. Viljaka poolkuu piirkonnas. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud mitmesuguseid toiduhankimise viise. Söödavate viljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatusallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned lähevad kasvama, ja õppisid seda teadmist kasutama sobivate taimede kasvatamiseks. 3
Kui inimesed surevad, jutustavad neist mahajäänud esemed meile, kuidas nad elasid. Selliseid tõendeid on aja kuludes üha raskem leida, sest kõik materjalid ei kesta igavesti. Nii nagu mööduvad sajandid, hävitavad ka üleujutused ja maavärinad külasid, linnu ja isegi suurlinnu. Hüljatud asulad mattuvad ja unustatakse. Meie õnn, et vanad hiinlased tegid pronksist, savist ja nefriidist esemeid ning kirjutasid luudele ja merekarpidele. Samuti on meil vedanud, et nad matsid surnud maa-alustesse pitseeritud haudadesse, kus aaretekambrid olid täis kauneid kunstiteoseid ja majapidamistarbeid. Nende suur kirg kõike valitsemises toimunut kirja panna aitab saada teateid vanade dünastiate kohta. Muistse Hiina taasavastamine aga jätkub ja tuhandeid paiku üle maa veel uuritakse. Vähehaaval kaevavad arheoloogid välja hiina minevikku. Keskne kuningriik Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inim...
Jutt inimese päritolu kohta Inimese teke on keerukas protsess, mis ulatub 2,5-3 miljonit aastat tagasi. Inimese eellane kujunes välja Aafrikas. Australopiteekus e. lõunaahvlane osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimese vahel. Homo habilis e. osavinimene (kujunes umbes 2,5 miljonit a. tagasi) valmistas esimesi tööriistu. Homo erectus (umbes 1 milj a. tagasi) oskas ise tööriistu valmistada ja kasutada. Neandertallast pidas osa uurijatest Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, seega tark inimese otseseks eellaseks, kuid praeguseks on see teooria ümber lükatud. Neandertallased (umbes 150 000- 35 000 a tagasi) kohanesid väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. Nad oskasid ehitada elamuid, kasutasid tuld ning võrreldes varasemate inimlastega olid neil märksa are...
tühjaks. Tuleb olla ettevaatlik ja installida oma nutiseadmetele kvaliteetsed turvaseadmed. Teiseks miinuseks on see, et inimesed muutuvad laisaks, ei viitsita enam pingutada ega ennast liigutada. Kaob ka oskus suhelda inimestega näost näkku, sest on suheldud liiga palju internetiavarustes ja sealset slängi kasutatud. Tänu sellele kaovad kõik emotsioonid, mida saadakse füüsilises suhtluses ning eelkõige nooremal generatsioonil võivad tekkida suhete loomisel tuleviks probleeme. Inimesed ei tohi unustada ennast internetti ja sellest sõltuvusse jääda. Olles tark ning tegutsedes mõistlikult on internet väga poistiivne aspekt meie elus. Aina rohkem hakkavad inimesed sõltuma internetist, kuid sinna suunas meie ühiskond ning maailm liigubki. Tehnoloogiaga ning infoajastuga tuleks kaasas käia ning võimalikult palju kasu lõigata sellest kiirest arengust.
Aafrikas jm. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendeid. Mesoliitikumis maalitakse terviklikumaid kompositsioone nt. hirvejaht. Nooremast paleoliitikumist pärinevad loomi ning vormikaid naisi kujutavad kivikujukesed. Üks kuulsamaid on Willendorfi Veenus (kõrgus 11cm, u. 30000-25000 a. e.Kr.). Laussel´i Veenus (20000- 18000 a. e.Kr. leitud 1911 Lascaux´ lähedalt, kõrgus 43 cm, Bordeaux Antiigimuuseum). Neoliitikumis e. nooremal kiviajal (5000-2000 a. e.Kr.) toimus keraamika sünd. Hakatakse valmistama savinõusid, mida kõige sagedamini kaunistati geomeetrilise ornamendiga. Vasakul maalitud vaas Iraagi aladelt u. 5000 a. e.Kr, paremal matmispaigast välja kaevatud pronksiaegne (u. 2000-1000 a. e.Kr.) keraamika Neoliitilise vaasi geomeetrilise ornamentika näiteid. Paremal näiteid neoliitilise, varase pronksiaja keraamikast 2100-1700 a. e.Kr. All matmispaigast leitud
milles oli ka kullatud esemeid. Noorem 1050 1200 Peamiseks elamuks oli suitsutuba, hoone mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Suitsutoas kuivatati ka vilja. Majanduse osas tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkis tülisid ning tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega. Kivikirstkalme Erilised maapealsed kalmeehitised, mida hakati ehitama nooremal pronksiajal. Ringikujuga Tarandkalme Koosnesid kiviridades või kivimüüridest, mis piirasid nelinurksed tarandit. Taara Henriku Liivimaa kroonikas nimetatakse kon. jumalaks Tarapithat, arvatakse et tegelik nimi Taara Neemiklinnus Nimetatakse mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnuseid. Kolmeväljasüsteem Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Adramaa Sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga.
abil hariti üles ka kesk- ja lõuna eesti tüsedamate muldadega alasid. Elati üksiktaludes. Hakati tegema pronksist ehteid. Mindi üle täielikule viljelusmajandusele. Külvati nisu ja otra. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid. Sigu nt vähem. Sise-Eestis tegeleti alepõllundusega. Seal käidi rohkem jahil ja kalal. Rooma rauaajal hakati kasvatama ka rukist. Elanikkond kasvas. Inimesi kimbutasid haigused, nagu hambakaaries ja liigesepõletik. Nooremal pronksiajal kujunes välja põllumaa eraomandus. Tekkis varanduslik ebavõrdsus. Üksiktaluline asustus. Surnuid maeti kivikirstkalmetesse. Hiljem hakati ehitama ka nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmeid. Kivikalmed olid justkui monumendid.
Ema peamiseks kohustuseks on noorema õe kasvatamine. Lisaks on tema kanda ka majapidamisega seotud tegevused nagu näiteks söögi valmistamine, koristamine, pesu pesemine jne. Ma aitan ema koristamisega, söögi valmistamisega ning pesu triikimisega. Vahel on mul kohustus valvata ka noorema õe järgi. Kuid lisaks kodustele ülesannetele on mul ka koolikohustus. Vanaema peamisteks kohustusteks on lillede eest hoolitsemine ja kergemad aiatööd. Minu nooremal õel otsesed kohustused puuduvad. Õde on alles kaheksa kuu vanune ning tema peamiseks tegevuseks on läbi mängimise arenemine ja õppimine.
kõikidele- taolist vastuhakku polnud Eestis varem juhtunud. Suur mass venelasi lõhkus Tallinna tänavatel kioskeid, autosi ja ettejuhtuvaid poode, mis ühtlasi ka tühjaks rööviti. Oli aru saada, et sündmuste ajendiks ei olnud ainult pronkssõduri eemaldamine. Aprilli sündmused tõestasid, et Eesti ei ole veel seesmiselt ühtne riik. Teiseks integratsiooni piduriks on keelebarjäär. Suur osa eakamaid muulasi ei valda eesti keelt ja ei vaevugi sellega tegelema. Nooremal generatsioonil on keel siiski oluliselt vajalikum. Juba töökoha saamiseks on vaja läbida keelekontrolle. Mina pean neid õigustatuks ja isegi vajalikuks, sest just uus põlvkond on see, millele me saame loota. Kui vanemad inimesed on kaua elanud, kõike näinud ja teavad oma enese tarkusest, siis nooremaid saab veel vormida- neile on oluline selgitada ja õpetada. Uuringud näitavad muulaste positiivse suhtumise tõusu kohaliku rahvuse suunas, kuid
Ta ei loonud mitukümmend erinevat lugu, vaid läks vastvoolu tavaks saanud põhimõtetega. Kuigi mõnele võib see tunduda üsna primitiivne ning pealiskaudne viis kirjutada luulet – eriti neile, kes on harjunud harilike luulekogudega – võin oma poolt julgelt öelda, et on kindlasti neid, keda improviseerimine ja „omalooming“ selle teose puhul külmaks ei jäta. Mis „Taevalli“ eriti huvipakkuvaks teeb, on luuletaja mõtete ja teemade aktuaalsus tänapäeval. Nooremal põlvkonnal on kindlasti huvitav lugeda kirjaniku mõtteid, mis puudutavad meie ajastu probleeme, küsimusi ning tähelepanekuid ühiskonnas. Kuid igale küsimusele leidub alati ka vastus – nõnda puutume kokku kirjaniku endi vaadetega maailmale, mis ulatub suisa poliitikani, millest ühes nelikus ka juttu on. Kohati tunduvad tema ideed vastuolulised, kohati arusaamatud, sest kõik vaatavad maailmale eri pilguna ning oodata, et lugeja saab ilmtingimata aru tema poolt tähtsaks
kus valiti juba ühine teekond. Nende vahel tundus kõik kohe nii kindel ja määratud olevat. Armunute kiindumus ja üksteisest sõltuvus oli domineeriv kogu filmi vältel. See oli kauniks vahepalaks külmale veresaunale. Kõige selle kütkestava ja meeldiva sees oli minu jaoks ka üks pisike häiriv tegur Hennu vanem vend. Tema olemus ja punaste poolele minek oli kui realistlik toon, mis paiskas õhust selle ulja ja romantilise. Kuigi ta täitis vaid oma kohust, käskides nooremal vennal koju jääda ja jälgis vaid oma vaatevinkleid, minnes vastaste poolele, oli tema tegelaskujus siiski niivõrd palju reaalsust, mis tõi sind õhkõrnast põnevusfilmi fiilingust maa peale tagasi. Tema karakter oli see, mis süvendas mõttet noored kogenematud poisid sõjas ellu ei jää. Olgugi, et poiste kadedust väärt omavaheline tugev side ja hea läbi saamine hoidis neid kaua elus, oli peagi käes see hetk, millal jälle ja jälle keegi sai surma või haavata. Need
ekvaatoril). Raskuskiirendus on 3,71 m/s² (0,38 raskuskiirendusest Maal). Pinnavormid Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas
kandilised majad viilkatusega • Nöörkeraamika e venekujulised kirved - levis u.5000- 3000 eKr, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, vene -mis meenutas paati, mis oli lihvitud kivikirved, rauast kirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. Põllumajandus, karjakasvatus, kanga kudumine üldine areng. 4. Pronksiaeg ja rauaaja algus • Pronksiaeg - eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 1800–1000 eKr ja nooremat pronksiaega 1000–500 eKr. Nooremal pronksiajal (1000–500 eKr) toimusid suured muutused Põhja- ja Lääne-Eesti rannikupiirkondades, kus asustus oli muutunud sedavõrd tihedaks, et hakati harima püsipõlde. loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, Eestis tuli pronksi saamiseks vahetada enda kaupu vase ja tina vastu • Rauaaeg - 1050 – 1200a. metalli kasutusele võtt – pronks: vastupidavam,
Tööriistad olid paremini töödeldud, samuti ilmusid täiustatumad töö- ja tarberiistad. 14. Mille põhjal võib oletada religiooni olemasolu neoliitikumi inimestel Näiteks: Lahkunutele pannakse kaasa igasuguseid asju (ehteid). Usuti, et need kaasa pandud asjad on järgmises elus vajalikud. Nad uskusid kujukestel olevaid maagilisi omadusi. 15. Miks hakatakse nooremal pronksiajal rajama kindlustatud asulaid? Kaitse-eesmärgil. 16. Miks on Eestis leitud suhteliselt vähe pronksesemeid? Sest pronks oli tol ajal kallis ja inimesed ei suutnud seda endale lubada. 17. Miks hakkas majandus kiiremini arenema soorauamaagi kasutuselevõtuga? Sest siis sai hakata valmistama rauast esemeid ja neid müüma-ostma. 18. Mis tüüpi linnuseid rajati Ida-Eestis ja Lääne-Eestis (2 tüüpi)
Muuseumisse sisenedes tundsin kohe merelist atmosfääri, sest igal pool olid laevakesed, erinevad päästerõngad, kaardid ja mitmed pildid kuulsatest meresõitjatest. Muuseumis on 4 korrust, mis on väga huvitavad. Muuseumi põrand oli kivist tehtud ning lagi oli sinist värvi. Esimesel korrusel ei olnud väga palju eksponaate, kuid oli piisavalt põnevaid elemente. Näiteks seina peal oli kaart, millel oli märgitud Eesti asulakohad keskmisel ja nooremal kiviajal. Põrandal seisis ühepuupaat, mida sai lähedalt vaadata. Klaasi taga sai näha kivist võrguraskuseid, vasest süvavee tuukriülikonda ning mitmeid kaarte. Seina peal oli plaat, mis oli mälestuseks soomuslaeva Russalka hukkunutele inimestele. Laev oli suunaga Tallinn Helsinki ning läks põhja tugeva tormi pärast. Seinal oli ka inglise auriku ,,Auk" rooliratas, barkantiin ,,Loviisa" ning klipper ,,Cutty Sark". Teisel korrusel oli palju erinevaid kaarte, tabeleid ning plaate
Noorem vend aga oli luuranud, kuhu vanemad vennad kirikuõpetaja viinud olid. Vanemad vennad sellest teada saanud, matsid nad surnu mulla alla. Nad pidasid ka nõu ühe siku ära tappa ja see sinnasamasse paika ära peita, kus enne surnu oli seisnud. Sikk kaeti valge linaga kinni ja jäeti tal pea otsa, nõnda et habe natuke katte alt välja paistis. Vanemad vennad olid kirikuõpetaja matusele palutud, kuid noorem vend mitte. Kodus istudes hakkas nooremal igav ning ta läks samuti matusetele. Kohale jõudes hakkas noormees õiendama, et miks teda ei ole kutsutud. ,,Mis õigusega jätate te mind kutsumata?" Ta tunnistas üles, et just tema lõi rahapotiga kirikuõpetajale lopsu pähe. Kuna kõik teadsid, et noorem vend on ohmu, ei võtnud enamus seda juttu tõsiselt. Vennad salgasid kõik tema jutu valeks. Noormees viis inimesed surnut vaatama, sest tegelikult olid kirstus kivid. Noorem vend
Kiviaeg algas ca 2,5 mln aastat tagasi ja jagunes kolme etappi paleoliitikum, mesoliitikum ja neoliitikum. Kuni noorema kiviajani tegeleti peamiselt küttimise ja korilusega, otsene suhe loodusega oli suur. Tähtsaimaks sotsiaalseks üksuseks oli oma sugukond, kuni homo sapiensini puudus läbikäimine teiste sugukondadega. Kui alguses võisid inimesed või inimeste rühmad olla eluviisilt väga liikuvad, siis neandertallaste aegu jäädi paiksemaks, elati koobastes ja onnides. Nooremal kiviajal muutus paiksus veelgi olulisemaks, kuna hakati tegelema põllumajanduse ja karjakasvatamisega hakati looma asulaid, tekkisid majalaadsed püsivad ehitised. Arenes ka käsitöö. Noorema kiviaja muudatused viisid tsivilisatsiooni tekkeni, mis käis käsikäes eelkõige põlluharimise algusega ja paikseks jäämisega. Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kultuuriline ühiskond ning varajastel tsivilisatsioonidel olid ühised tunnused 1
need moisted seostada ka tihedalt polvkondade vahelise lohega, kus vanemal polvkonna tihti puuduvad tehnoloogiline ning sotsiaalne "ligipaas", kuna ei omata piisavalt oskusi, teadmisi voi voimalusi. Samas nooremal polvkonnal on need olemas, luues nii uue sotsiaalse lohe lahtuvalt tehnoloogilisest arengust. 9. Sotsiaalinformaatikal on arvutitehnoloogiate arendusprotsessides vaga oluline roll, sest ta suudab labi varasemate uuringute pakkuda uute lahenduste loomisel optimaalsemaid tulemusi,
valkude süntees. 1. Tselluloosi sisaldav rakukest 2. Plastiidid 3. Vakuoolid Rakukest: koosneb veest, tselluloosist ja pektiinist, varuaineks tärklis pooride kaudu toimub vee ja seles lahustsunud gaaside ja mineraalsoolade ainevahetus. Nooremal rakul elastsem kest, mis võimaldab kasvada. Kaitseb, annab tugevuse, kindla kuju, toestus, ainete transport Plastiidid: Kloroplast topeltmembraan sisaldab klorofülli, DNA ja RNA, ribosoomid, toimub fotosüntees, valkude süntees Kromoplast meelitab ligi tolmendajaid Leukoplast varuainete säilituskoht, (kartulimugulas tärklis)
1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks
Need kujutasid endast 5-8-meetrise läbimõõduga ringi ja selle keskele laotatud kirstu Kivikirstkalmed polnud ainsad matmispaigad Olid ka laevkalmed, mille äärekivid olid paigutatud laeva kujuliselt Nende keskel olevatesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused Ning veel olid maahauad Maahaudadesse maeti maaomanike pered Iga sugupõlv rajas oma kivikirstkalme Kalmel täideti ka teatud rituaale Asustus, majandus ja ühiskod Nooremal pronkisajal oli eesti jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks Rannikualat on teada rohkesti kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid aga vähe Peamisteks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Kasvatati esmajoones lambaid, kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid Peamised põlluviljad olid nisu ja oder ent tunti ja hirssi, hernest, uba ja lina Lisa andsid küttimine ja kalapüük Pronksitooret toodi eelkõige Skandinaaviast
selgeks, et vanaisa tahab mulle ainult head sellega teha ja mind õpetada, et iga töö taga on midagi head. Kas siis palk , hea kiidusõna või mõni muu tunnustus. Samas tunnen, et minult oodetakse rohkemat, sest olen siiski ju pere ainuke poeg. Enamasti on mu vanavanematele tähtis hea haridus ja toetavad meid, kui me tahame nt: mandrile edasi õppima minna. Mu kõige vanem õde on lõpetanud 12 klassi. Mina plaanin ära lõpetada ametikooli ja sealt edasi tööle. Nooremal õel on 11 klassi haridus. Pere noorima liikmena on olnud palju häid kuid vähe halbu asju. Heade asjade juurde tooks selle, et minu õed on alati mind hoidnud ja kaitsnud ning teevad seda siiani. Kui ma väiksem olin aitasid nad meelsasti mind kooli asjades ning muus minu jaoks raskust tekitavas. Hea oli see, et kuna õed olid vanemad, sain kasutada nende eelnevate aastate materjale. Ema pole mind kunagi õdedest eristanud. Alati kui ta meid vajas olime olemas
kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid kehaosi ja tunnuste variante ning uuri tunnuste pärandumist järglastel. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Peegli ees Perekond Kask elas Lasnamäel, suures hallis klaassilmadega majas. Ühel mõnusalt kodusel laupäeva hommikul kammis Pets oma nooremal linalakast õeraasul peegli ees pead. Õde oli kenake: heledapäine ja rõõmsameelne julge tüdrukutirts, kes peres kõikide südamed sulatas ning oma pesamunastaatust mõnuga nautis. Õekese juukseid kammides ja silmanurgast endid hommikusele jalutuskäigule sättivaid vanemaid jälgides, vajus Pets äkki mõttesse – nende peres olid kõik peale pisikese õeraasu tumedapäised. Vend Ants, kes parasjagu sõjaväes oli, isa, ema… Ka Pets ise oli tume mis tume. Kuidas see nii võis juhtuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
