lõiketöötlemisel 19 TEHNOL. PROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel 20 OPERATSIOONIKAARDI KUJUNDAMINE 21 LÜHIKESE KOONUSE KALDENURGA ARVUTAMISE VALEM 22 SOOJUSBILANSS ja JÕUDUDE JAOTUS met. lõiketöötlem. 23 TOOTMISTRAUMATISM ja H. KUTSEHAIGUSTESSE 24 OHUTUSNÕUDED TÖÖPINKIDEL OPEREERIMISEL 25 KASUTATUD MATERJALID METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Siin tuleb näha töö-, jahi- ja sõjapidamise vahendite pidevat arengut ajas. Eneoliitikum neoliitikumi ja pronksiaja vaheline siirdejärk, kus kivist ja sarvest vahendid asendusid vasksetega. Ees ja Kesk-Aasias, Balkanil ja Egiptuses algas eneoliitikum VI-V aastatuhandel e.m.a. Eesti aladel vani- mad jäljed inimtegevusest pärinevad VIII-IV aastatuhandeni e.m.a. Tuntud kui Kunda kultuur. Siin kasutasid kütid ja kalastajad luust valmistatud töö- riistu. Alles II aastatuhandel e.m.a. sattus Eesti aladele väheseid vahetuse- ga saadud pronksesemeid. I aastatuhandel e.m.a
sõjakirveste kultuur) (Saaremaa, Tallinn, P-rannik, Narva, Võru) Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. Kurgaanide hüpotees (Marija Gimbutas) – laiali Musta ja Kaspia mere põhjaosa vahelt keelepõõsa teooria kiviaegne üks suur rahvastikuränne 3. pronksiaeg Oder, nisu, kaer – pronksiaegses Eestis kasvatatud tervailjad. Metallide kasutuselevõtt. Varaseim: vask / kuld /meteoriitraud Eneoliitilised kultuurid. Eneoliitikum – vasekiviaeg – üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale Lähis-Ida 6-4 at eKr Balkan ja L-Euroopa Cucuteni-Tripilja kultuur (Rumeenia, Moldaavia, Ukraina) – Nebelivka tempel Eesti pronksiaeg (vanem: 1800-1100 eKr; noorem: 1100 – 500 eKr) Pronksi kasutuselevõtuga kaasnenud muutused. kirved ja nooleotsad? Minose ja Mükeene kultuurid. Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas. Noorema pronksiaja muutused majanduses ja kultuuris.
Kr. 1995. a.-l avastati Lõuna-Prantsusmaal Pariisist 460 km kaugusel, 500 meetri sügavusel 300 20 000 a. vanust paleoliitikumist pärit koopamaalingut. Neil on kujutatud piisoneid, põhjapõtru ja 40 karvast ninasarvikut. MESOLIITIKUM 12-8 000 a.t. * sõjastseenid, jahistseenid, siluetid * rituaalne tants, 8-3 000 a. e. Kr. (Castellon, Hispaania) Aafrikas Tassili kaljud ja koopad Sahara kõrbes. NEOLIITIKUM 8-4 000 a.t. * skulpt. keraamika, pisiplastika ENEOLIITIKUM - üleminekuperiood metalliaegadele. PRONKSIAEG 4-1 000 a. e. Kr. menhir; triliit; dolmen (mega lithos) megaliitiline, megaliitne; kromlehh Stonehenge kr.1900 e.m.a. Stonehenge'i kromlehh Inglismaal (Salisbury lähedal, ca 130 km Londonist), ehitatud 2800 e.m.a. 1500 e.m.a. Neli ringi. Diameeter 91 m. Osa kive on toodud 350 km merd ning maismaad pidi. Kuidas ja miks ehitati ei osaka keegi täpselt öelda. Arvatakse et transportida
riide kudumine. Mingi üle viljelevale majandusele (inimene kasvatab oma toidu ise e. Tekivad põlluharimine ja karjakasvatus). Esimene põlluharimisviis oli kõplapõllundus. Esimene suur ajaloolini tööjaotus. Muutusid uskumused: esikohale tõusid päike ja maa kultus, suurte loodusjõudude kummardamine, viljakusmaagia. - Eneoliitikum metallide avastamine: leiutati, kuidas neid töödelda ja milleks kasutada. Esimene metall, mis kasutusele võeti oli kuld. Teiseks oli vask. Kuid ka kivi säilitas oma tähtsuse. Tähtsamad leiutised sel perioodil olid: toortellised mesopotaamias; põldude niisutussüsteem; potikeder savinõude valmistamiseks; ratasveok. Vase ja tina sulam sai uues ajastu alguseks.
(Noorem kiviaeg) · Püsiasustuse teke. · Inimarengu ebaühtluse suurenemine. · Savinõude ja riide valmistamine. · Usundis viljakusriituste tekkimine. Eneoliitikum u 5000 eKr · Lähis-Idas õpiti töötlema vaske; (Vase-kiviaeg) pehme metallina ei tõrjunud vask välja kivist tööriistu. Pronksiaeg u 3300 eKr · Lähis-Idas võeti kasutusele vase ja tina segu pronks.
Noorem kiviaeg, kus mindi üle anastavalt majanduselt viljelevale majandusele neoliitiline revolutsioon. Vanim põlluharimisviis oli kõplapõllundus. Inimesed hakkasid paikseks jääma ja ei rännanud rohkem. Eluiga hakkas pikenema ja laste suremus vähenes, sest toitu oli rohkem. Esimene tööjaotus seisnes selles, et mõned hõimud jäid paikseks ja hakkasid tegelema põlluharimisega, kuid mõned tegelesid karjakasvatusega ja jätkasid rändamist. Eneoliitikum, kus avastati metallid, kuld ja vask. Pronksiajal loobuti kivist tööriistadest ja hakati kasutama pronksist tööriistu. Leiutati põlluharimises väga oluline tööriist ader, mille lõiketera oli metallist. Mehe tähtsus ühiskonnas hakkas tõusma, sest põlluharimine muutus meeste tegevusalaks. Mehed kasvatasid karja, tegid põllutöid, valmistasid põlluriistu, kaitsesid kogukonda vaenlaste eest. Toimus uus ajalooline tööjaotus: käsitöö eraldus põlluharimisest ja
· Vibu ja nool, koera kodustamine 3. Noorem kiviaeg / neoliitikum (al 7000 eKr): · Neoliitiline revolutsioon üleminek põllumajandusele, inimesed jäid paikseks, kindel toit, eluaea pikenemine, rahvaarvu kasv. · Esimesed linnad jõgede ääres Lähis- Idas ja Väike- Aasia ps. · Vanim linn maailmas- Jeeriko. · Lihvimisoskus, puurimine. · Keraamika, kudumine. · Uskumuste muutus, rõhk rohkem ilmastikul. 4. Vaskkiviaeg / eneoliitikum · Üleminek kiviajast pronksiaega. · Esimesed tsivilisatsioonid. · Paljud hõimud jäävad ränd-karjakasvatajateks. · Kaks inimrühma: sõjakad rändajad ja rahulikud põlluharijad. · Ilmastiunähtuste kummardamine. · Geomeetriline ornament (päikeseketas), viljakusmaagia. · Toortellised, niisutussüsteemid, potikeder, ratasveok, metall. Pronksiaeg (2500 eKr) · Pronks = vask + tina. Vastupidav. · Ader.
Neoliitikum/eneoliitikum arengud Innovatsioonid, mis eelnesid pronksiajale, iseloomustades Euroopa neoliitikumi ja eneoliitikumi. *Põllumajandus -hobused (ratsutamine jne) -lambad(vill,piim) -adrad -alkoholi joomine *metallide kasutuselevõtt, metallurgia Hilisneoliitikum on seisuste tekkimise aeg, mis viis pronksiajani "wave of advance" - neoliitiliste põlluharijate edasiliikumine üle Euroopa 8000 eKr Küprose põlluharijad (sarnasus edela-Aasiast) 6800 eKr Ida-Balkanil (Franchthi koobas Penoponnesuse saarel, Sesklo, Argissa mandril) -Franchthi koopas jätkub ka varasem eluviis (kivi töötlemine) -mandril ongi otsitud spetskoht, kus põllumajandusega tegeleda, varasem asustus puudub Natuke hiljem ka muu Balkan (Serbia) -sarnasused varasemate põlluharijatega 5500 eKr suur põlluharimise laienemine Euroopas lössialadel -Lössiala- kevadeti üleujutav ala, mis on igiviljakas -kõrrelised, oataimed -koduloomaluud (veised) Miks levisid Euroopas...
Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taandub realistlik käsitlus, kasutatakse siluetti. Süvendrelieef-graveering( petroglüüf) Alta kaljujoonised, Norra u. 4200-500 e.Kr. Mollestrufossen, Norra Põdrad- palju kasutatud disainis tänapäeval Valge mere ääres tehti “kuradi” kujutised õigeusu ristidega “kahjutuks” Verikallio, Soome punased kuradi sarnased kujutised Neoliitikum ja eneoliitikum Lähis-Idas Göbekli Tepe u. 11at.-6at. Ekr 10-8 at kõrgaeg III kiht 9500-8800 e.Kr Kultusliku otstarbega ehitised looduskividest, ümar ruum, arvatavasti mäe tipus olev pühamu. Küttide ja korilaste kultuur. Keraamikaeelne neoliitikum. Lähedalt on leitud skulptuure: “Inimfiguur”, Piilarid kätega, Osadel piilaritel on loomafiguurid, müstilised märgid, leitud on ka ümarplastikat( sisalik-lõvi) II Kiht Nn Lõvipiilari hoone
üks suur rahvastikuränne kiviajal IBEERIA UKRAINA REFUUGIUMID NEOLIITIKUM hakkab Euroopas jõuliselt levima karjakasvatus ja maaviljelus. Sisse sajab uus (uued) hõimud indo-eoroopa hõimud. Kõigepealt Balkanile (7000a) . Kuna neil olid pidevad toiduvarud siis jäi palju rahvast ka ellu. Polnud suuri näljahädasid. Mida rohkem põhja poole seda raskem maa harimiseks. Rännati vähem, tehti rohkem põldu. 2 DIFUSIOONI SLAIDID: PRONKSIAEGSED KULTUURID (10 loeng) (FAIL7) Eneoliitikum vasekiviaeg. See on üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale. Lähis-Ida 6000-4000 a. 4000 a lõpus hakkab levima pronks Lähis Idast. Euroopasse jõuab üle Balkani ja Kaukasuse. Vasemaagi leiukohtadest võib leida palju kultuuri ÖTZI vaseekiviaja mees, leitud Alpidest; 3300 a. vana; oli kaasas pronkskirves, tulekivist nuga NEBRA PRONKSKETAS Kuld, mis ketta peal on pärit Briti saartelt; vask Austriast STONEHENGE pühamu; esimesed rajatised enne 3000 a
Keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine. Kalevi Wiik "Eurooplaste juured" (2002) - toimus üks suur kiviaegne rahvasteränne. Soomeugrilaste kujunemise uus teooria: Keelepõõsa teooria (keeleteadlaste termin) Kiviaegne üks suur rahvastikuränne (Eesti arheoloogide termin) Pronksiaegsed kultuurid Esimesed inimeste poolt kasutatavad metallid olid arvatavasti kuld, vask ja meteoriitraud. Eneoliitikum ehk vasekiviaeg - üleminek kiviajalt pronksiajale. Lähis-Idas: 6. - 4. at. e.m.a. Balkanil ja Lõuna-Euroopas: 5. - 3- at. e.m.a. Tripolje kultuur (Ukraina ja Moldaavia) - vasekultuur. Pronksiaeg (3600 (3200 Euroopas) - 600 e.m.a.) on kõrgtsivilisatsionide kujunemise algusaeg. Pronkskirvestega on puuderaiumis kiirus 3-5x kiirem.
aastatuhande teist poolt eKr, pigem veelgi hiljem – I aastatuhandel eKr. Pronksiaegsed kultuurid 10. loeng Milline metall oli esimene inimeste poolt kasutatav metall? VASK (leidub kõige enam looduses) 2014. a leiti Lähis-Idast Jordani jõe äärest Tel Tsaf`ist ühe naise hauast vasest nõel (ca 5000 eKr ). See on üks vanemaid vasest tööriistu. KULD (kuld on pehmem ja seda on kiviga tagudes võimalik vormida) METEORIITRAUD Eneoliitikum ehk vasekiviaeg - üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale Lähis-Idas – 6. – 4. at eKr Eneoliitikumi kultuure eristatakse veel Balkanil jm Lõuna-Euroopas (5. - 3. at e Kr) Cucuteni-Tripilja kultuur – Rumeenia, Moldaavia ja Ukraina Nebelivka tempel ja selle jäänused. Umbes 3000 eKr rajatud. Pikkus 60m, laius 20m. Rajatud puidust ja savist kahekorruselisena. Suur ja võimas. Rekonstruktsiooni põhjal on palju altareid, kus on toimunud ohverdamisi, leitud
väärtuslik, kuna neid potte parandati (sidumise teel) · Sellele järgneb kammkeraamika kultuur (4000 eKr). Riigiküla asula hooned (50-60rm) Valma kaksikmatus - vt ajaloo põhiperioodid. Toimus ka asula territooriumile matmine NÖÖRKERAAMIKA (Kesk-Euroopa) 3000 eKr Eestis: kultuurikiht õhuke 1) Liikusid pidevalt edasi, 2) Üksikpereline asustus N 12.11.09 Pronksiaeg · Sissejuhatus: Tegelikult eelneb pronksiajale ka eneoliitikum/halkoliitikum ehk vasekiviaeg VASK on pehme, sellega ei saanud hästi Vaskesemetega ei kaasnenud murrangulisi võidelda. Brinelli kõvadusarv on vase puhul 30, protsesse, v.a. Balkanil, Taga-Kaukaasias, aga pronksil ~230. Vaske leidus looduses, Ukrainas. Seepärast tavaliselt vasekiviaega alguses taoti, hiljem valati. Umbes samal ajal eraldi ei käsitleta. Vaskesemeid oli vähe, kasutati ka kulda ning meteoriitset rauda valdavalt kivi- ja sarvesemed
Lätlased hakkasid assimileerima Põhja Lätis elanud soomeugrilasi ja hiljem liivlasi. Ungarlased tegelesid Lõuna Uuralis rändkarjakasvatamisega ja nendel keeleline sarnasus ugrirahvastega, u 9. - 10. sajandil jõudsid praegustele Ungari aladele. Tartu linna kindlustustest saame teada, et 17. sajandi linnaplaanidest. Läänemere ääres on see häda, et muinsuskaitse ei lase kaevata, v.a pääastekaevamistel. Linnamüür palju säilinud Tallinnal. Kiviaeg ---> Vaseaeg (eneoliitikum), mõnedes piirkondades ---> pronksiaeg Aemes lad pronks, lithos kivi. Haleoliitikum, hakkas lad vaskne. Vaske looduses ehedalkujul ei leidunud eriti. Väike Aasiast ja Lähis Idast 7000 e.Kr vasest taotud esemed. Lähis Idas valatud vasest esemed 5000 e.Kr. Lõuna Ameerikas kullast õngekonksud. Karjalas mõned vaskesemed. Vasel ei olnud määravat rolli tööriistade osas. Pronksiaeg.
võtsid indoeurooplaste keele üle, kusjuures see rahvastik ise ei pruukinud üldse üle olla. Selgus, et omaaegsete küttide DNAdest üle 80% kuulus tüüpi, mida tänapäeva eurooplaste hulgast leiab ääretult harva, ainult Põhja-Euroopas võib seda leida umbes 20% ulatuses. Samas esines põlluharijatel ka suurem osa tänapäeva DNA tüüpe? Tänapäeva omad erinesid põlluharjate ja küttide-korilaste vahel palju. Pronksiaeg Eneoliitikum- esimene pool on vask, liitos kivi.. See sõna on kahe keele segu. Halkoliitikum- See on mõlemad ühes keeles, vasekivi aeg tähendavad. Pronks on kahe metalli sulam, selle pärast võeti esimese metallina kasutusele vask, kuna seda leidub ka tükkidena mitmel pool. Kulda ja meteoriitstet rauda on ka kasutatud. Esimesi leide on u 6000 a eKr, vaske on 5000 eKr. Vask on natukene pehme. Peamine pronks on vase ja inglistina sulam. Inglistina tegelikult looduses ei esine,
-) Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Kestis 12'000 eKr 7'000 eKr. Lisandusid vibu ja nool. Kodustati koer. Jätkati küttimise, koriluse ja kalapüügiga ning rändava eluviisiga. -) Neoliitikum uusim kiviaeg. Kestis 7'000 eKr 5'000 eKr. Õpiti kivi lihvima ja kivisse auku puurima ning valmistama savinõusid (savilindi abil) + kanga kudumist. Muutus majandamine mindi üle viljelevale majandusele hakati kasvatama karja ja harima põldu neoliitiline revolutsioon. -) Eneoliitikum vasekiviaeg. Kestis 5'000 eKr 2'500 eKr. Õpiti sulatama vaske, kuid see ei tõrjunud vlja kiviaega, sest vask on pehme. Tulid muutused, mis panid aluse kõrgkultuuridele. Tehti niisutussüsteeme. Võeti kasutusele toortellised põletamata tellis, kuivatatud päikese käes ehitised olid ebapüsivad (suured vihmad võisid püdedaks savimassiks muuta). Ratta leiutamine tekkis ratasveok (enne olid lohistid) ja potikeder
· Vibu ja nool, koera kodustamine 3. Noorem kiviaeg / neoliitikum (al 7000 eKr): · Neoliitiline revolutsioon üleminek põllumajandusele, inimesed jäid paikseks, kindel toit, eluaea pikenemine, rahvaarvu kasv. · Esimesed linnad jõgede ääres Lähis- Idas ja Väike- Aasia ps. · Vanim linn maailmas- Jeeriko. · Lihvimisoskus, puurimine. · Keraamika, kudumine. · Uskumuste muutus, rõhk rohkem ilmastikul. 4. Vaskkiviaeg / eneoliitikum · Üleminek kiviajast pronksiaega. · Esimesed tsivilisatsioonid. · Paljud hõimud jäävad ränd-karjakasvatajateks. · Kaks inimrühma: sõjakad rändajad ja rahulikud põlluharijad. · Ilmastiunähtuste kummardamine. · Geomeetriline ornament (päikeseketas), viljakusmaagia. · Toortellised, niisutussüsteemid, potikeder, ratasveok, metall. Pronksiaeg (2500 eKr) · Pronks = vask + tina. Vastupidav. · Ader.
Suuremat tähelepanu pöörati keskkonnale. Maaviljeluse levik võis olulisel määral mõjutada ka kultuuri ja kõike sellega kaasnevat. Pronksiaeg Võib-olla ei olnudki pronks esimene metall, mida õpiti kasutama. Kasutati ka kulda ja meteoriitset rauda. Ameerika põlisrahvas oli teinud kullast õngekonksud ja said nendega paremini kala kätte kui luukonksuga. Kuld ja meteoriitne raud ei olnud aga väga levinud. On eristatud vaseaeg ja eneoliitikum (halkoliitikum) ehk vasekiviaeg (aenus vask, lithos kivi). Chalkos on kreeka keeles vask. Vasekiviaeg on üleminek kiviajalt pronksiajale, lähisidas 6-4k eKr. Eneoliitikumi kultuure eristatakse veel Balkanil ja mujal Lõuna-Euroopas (5-3k eKr.) Vask ei olnud eriti vastupidav - mõõgad läksid kähku kõveraks. Loodusest leiti ehedal kujul vasetükke ja neist valmistati toksimise teel vaskasju, hiljem hakati vaske ka sulatama. Vase sulatamiseks on vaja 1050-1380 kraadi
Tänu sellele avastusele hakati vasest valmistama väikeseid tarbeesemeid. Puhast vaske leidub nii vähe, et sellel polnud igapäevases elus tähtsust. Vaskesemed levisid alles siis, kui vaske õpiti maakidest sulatama. See viis omakorda esemeteks valamiseni. Hiljemalt 5 at eKr oli vase valamine Lähis-Idas juba tuntud. Varasemad valatud vaskesemed Iraagist. Esimesed vaskasjad: ehted v kultusesemed. Ka relvad, ent needki rohkem staatusesemed. Periood, mil kivi kõrval kasutati ka vaske eneoliitikum e vase-kiviajaks. Termin: 26 ladinakeelsest sõnast aeneus vaskne ja kreekakeelsest sõnast lithos kivi. Kogu perioodi vältel vaskesemeid tarvitusel vaid üksikuid, ei olnud laialtlevinud. Vask ei ole tugev polnud võimalik kivist tera- ja löögiriistu välja vahetada vaskesemete vastu. Vase töötlemine on üsna keeruline. Vaske sai aga korduvalt ümber sulatada. U 3200 eKr esimesed spetsiaalselt vase sulatamiseks mõeldud ahjud
viljelevale majandusviisile (põlluharimine ja karjakasvatus). Tingis paikse eluviisi. Kes hakkasid tegelema põlluharimisega, nendel sugukonna tähtsus kadus. Perekonna pea oli naine. Tähtsamad jumalad olid samuti naised. Karjakasvatajad olid siiski rändajad ja neil sugukonna tähtsus esialgu säilis. Nemad tähtsustasid meest, perekonna pea oli mees ja tähtsamad jumalad olid mehed. d) Eneoliitikum e. vase-kiviaeg (~5000 eKr). Tulid olulised leiutised: ratas (transpordivõimalused paranesid), vanker, potikeder; toortellised (nõrgad ehitised; Mesopotaamias); niisutussüsteemid (Mesopotaamia) 2) Pronksiaeg (~2500 eKr). Ader meeste tähtsus (adraga kündis mees, kasvatas karja, kaitses kogukonda, valmistas tööriistu). Käsitöö muutus keerulisemaks ja eraldus põlluharimisest (toimus tööjaotus). Vahetati põlluharimisjääke käsitöö toodangu vastu
Tänu eri rahvastele tekkisid ka erinevad indo - euroopa keeled. 10. LOENG 22 Pronksiaegsed kultuurid. Pronks ei pruukinud olla esimene metall, mida inimesed tundsid. On kasutatud ka vaske, kulda ja meteoriitset rauda. Kuldesemeid on isegi 6000 eKr, sest kulda leidub looduses ehedal kujul. Ühtegi neist metallidest ei olnud nii palju, et oleks mingi areng tekkinud. Vaseaeg või eneoliitikum (vase kiviaeg e halkoliitikum) on mitmel pool välja võimalik tuua. Seda peroodi on mõningates piirkondades: koos üksikute vaskesemetega kaasnevad muutused majanduses ja ühiskonnas, see pole otseselt seotud vase kasutuselevõtuga. Vask otseselt muutusi ei põhjustanud, sest oli üpris pehme metall ja läks ruttu nüriks. Et vaske sulatada on vaja kõrget temperatuuri 1050 – 1380 kraadi. Eristatkse põhiliselt Lähis-Idas, Balkanil
annaabi.ee 
