Vana-Rooma ajalugu (5)

2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana- Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid.
KREEKA
Sarnasused
ROOMA
Kõrged mäed- liiklus kreeka sees takistatud, liiklus meritsi , Vahemere idaosa, saari rohkem, Ateena keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt ühtne.
Paiknevad Vahemeres, mäed, mäestikud, sadamad, sõjad, saarte olemasolu, kreeklased
Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari vähem: Korsika ,Sardiinia, Sitsiilia . 1)Tiberi jõgi-selle ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu kinni, Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad konkurendid), 3 erinevat hõimu: 1) itaalikud - Itaalia keskosa 2)latiinid-õiged roomlased ,Latiumi maakonnas 3)samniidid. Etruuria maakonnas etruskid ,Itaalia lõunaosas kreeklased(Tarantium ja Sitsiilias koloonia Sürakuusa)
3.Rooma ajaloo põhiperioodid
Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. I kuningas oli Romulus . Kokku oli 7 kuningat. Rooma valdused hõlmasid linna lähiümbruse,ulatudes Tiberi suudmeni,kuhu rajati Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510a eKr Rooma kuningavõim kukutati .Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tõttu maapakku minema.Kehtestati vabariik.
Varane vabariik 509-265a eKr Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud ,kelle seast kõrgeimad on 2 konsulit . V saj eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi mk Kesk Itaalias.Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias.Suur tagasilöök tabas Roomat 390.a,kui Itaaliasse tungisid sisse gallid,roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma.Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult.265aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas.Rooma ja Kartaago vahel oli 3 sõda-Puunia sõjad.(Esimene Puunia sõda- 264-241 eKr. Merel ja Sitsiilia saarel.Algul polnud roomlastel laevastikku ja see tagas kartaagolaste edu.Kuid rajanud laevastiku,omandanud meresõidu kogemused,saavutasid roomlased mitu võitu, sundisid Kartaago rahu paluma. Roomast sai tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda-218-201 eKr.püüdis Kartaago oma positsioone taastada. Hannibal tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 216a eKr.Roomlased seadsid võitlusvalmis uued väed ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma .202a eKr said kartaagolased P-Aafrikas otsustavas lahingus hävitavalt lüüa ja olid sunnitud rahu paluma.Kartaago kaotas kogu oma laevastiku,kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühes sellega oma sõjalise tähtsuse. Kolmandas Puunia sõjas-vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago.See juhtus 146a eKr. ) Samal ajal kui Rooma võitles Kartaagoga,laiendas ta oma võimu ja valdusi ka ida suunas. 146a eKr liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133a eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele.Nii said roomlased esimese valduse Aasias.Rooma oli tõusnud ülekaalukalt tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas.
Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30a eKr II ja I saj vahetusel eKr kujundati ümber Rooma armee .Seni kodanikest koosnenud vägi asendati palgaväega. Algasid kodusõjad. Senati võim vähenes.Asju otsustasid võimsad väepealikud.Jätkusid vallutussõjad. Võimsaimate riigimeestena eesotsas: Pompeius ja Caesar ,kes sõlmisid liidu riigi ühtseks juhtimiseks . Pompeius oli kuulus vallutuste pärast Väike-Aasias ja Süürias, Caesar aga alistas Rooma võimule Gallia. 49a puhkes P ja C vahel kodusõda.Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas,Pompeius sai lüüa,põgenes,kuid tapeti . C tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks.44a tapeti C kuna paljud polnud ainuvalitsusega rahul. Tõusid võimule: Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi omavahel: O-läänepoolsed osad, A-idapoolsed osad. A abiellus Kleopatraga ja sai Egiptusest rahalist tuge. A ja O vahel kodusõda. A 31eKr sai A laevastik O lüüa. A põgenes Egiptusesse ,kus tema ja Kleopatra end tapsid .30a eKr vallutas O Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla.Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks.
Varane keisririik aastatel 30 eKr-235 pKr O võttis endale aunimetuse Augustus.Tema valitsusaeg(30 eKr-14 pKr)tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele tasakaaluka valitsejana. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. Nero -54-68-tappis nii oma naise kui ka ema ja hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a kui suur osa Roomast hävis,levisid jutud,et linn pandi põlema Nero käsul. I saj keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Trianus-98-117-Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti.Vallutati Daakia, Mesopotaamia . Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades.Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge,hõlmates lisaks Vahemere maadele ka tänapäeva Belgia,Prantsusmaa,Šveitsi,Austria, Serbia ,Bulgaaria.Piiridele rajati kindlustusvööndid.Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu. II saj lõpul ja III saj algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad.
4.Rooma ühiskonna valitsemine kuningate ajal,vabariigi ajal,keisririigi ajal.
Kuningate aeg-7 kuningat, aastatel 753-509 eKr,kolm viimased neist olid etruskid. Just nende ajal kuj Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu-ja koosolekuplats foorum,järsunõlvalisele Kapitooliumi künkale aga kindlus . Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid .Müüridega piirati linn alles IV saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga.Kuningate ajal kuj välja varase Rooma ühiskonna põhijooned.
Vabariigi aeg-roomlased kutsusid oma riiki res publica ,sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Rooma kodanikkond e rahvas-patriitsid ja plebeid.Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal a valitavad magistraadid ja senat. Riigiametitesse pääsesid ainult jõukad. Seetõttu juhtis riiki kitsas perekondade ring,nobliteet,kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid. Rahvakoosolekud võimaldasid ka rahval sõna võtta. Magistraadid-valiti