Vana-Rooma ajalugu (5)

2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana- Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid.
KREEKA
Sarnasused
ROOMA
Kõrged mäed- liiklus kreeka sees takistatud, liiklus meritsi , Vahemere idaosa, saari rohkem, Ateena keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt ühtne.
Paiknevad Vahemeres, mäed, mäestikud, sadamad, sõjad, saarte olemasolu, kreeklased
Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari vähem: Korsika ,Sardiinia, Sitsiilia . 1)Tiberi jõgi-selle ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu kinni, Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad konkurendid), 3 erinevat hõimu: 1) itaalikud - Itaalia keskosa 2)latiinid-õiged roomlased ,Latiumi maakonnas 3)samniidid. Etruuria maakonnas etruskid ,Itaalia lõunaosas kreeklased(Tarantium ja Sitsiilias koloonia Sürakuusa)
3.Rooma ajaloo põhiperioodid
Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. I kuningas oli Romulus . Kokku oli 7 kuningat. Rooma valdused hõlmasid linna lähiümbruse,ulatudes Tiberi suudmeni,kuhu rajati Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510a eKr Rooma kuningavõim kukutati .Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tõttu maapakku minema.Kehtestati vabariik.
Varane vabariik 509-265a eKr Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud ,kelle seast kõrgeimad on 2 konsulit . V saj eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi mk Kesk Itaalias.Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias.Suur tagasilöök tabas Roomat 390.a,kui Itaaliasse tungisid sisse gallid,roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma.Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult.265aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas.Rooma ja Kartaago vahel oli 3 sõda-Puunia sõjad.(Esimene Puunia sõda- 264-241 eKr. Merel ja Sitsiilia saarel.Algul polnud roomlastel laevastikku ja see tagas kartaagolaste edu.Kuid rajanud laevastiku,omandanud meresõidu kogemused,saavutasid roomlased mitu võitu, sundisid Kartaago rahu paluma. Roomast sai tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda-218-201 eKr.püüdis Kartaago oma positsioone taastada. Hannibal tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 216a eKr.Roomlased seadsid võitlusvalmis uued väed ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma .202a eKr said kartaagolased P-Aafrikas otsustavas lahingus hävitavalt lüüa ja olid sunnitud rahu paluma.Kartaago kaotas kogu oma laevastiku,kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühes sellega oma sõjalise tähtsuse. Kolmandas Puunia sõjas-vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago.See juhtus 146a eKr. ) Samal ajal kui Rooma võitles Kartaagoga,laiendas ta oma võimu ja valdusi ka ida suunas. 146a eKr liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133a eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele.Nii said roomlased esimese valduse Aasias.Rooma oli tõusnud ülekaalukalt tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas.
Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30a eKr II ja I saj vahetusel eKr kujundati ümber Rooma armee .Seni kodanikest koosnenud vägi asendati palgaväega. Algasid kodusõjad. Senati võim vähenes.Asju otsustasid võimsad väepealikud.Jätkusid vallutussõjad. Võimsaimate riigimeestena eesotsas: Pompeius ja Caesar ,kes sõlmisid liidu riigi ühtseks juhtimiseks . Pompeius oli kuulus vallutuste pärast Väike-Aasias ja Süürias, Caesar aga alistas Rooma võimule Gallia. 49a puhkes P ja C vahel kodusõda.Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas,Pompeius sai lüüa,põgenes,kuid tapeti . C tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks.44a tapeti C kuna paljud polnud ainuvalitsusega rahul. Tõusid võimule: Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi omavahel: O-läänepoolsed osad, A-idapoolsed osad. A abiellus Kleopatraga ja sai Egiptusest rahalist tuge. A ja O vahel kodusõda. A 31eKr sai A laevastik O lüüa. A põgenes Egiptusesse ,kus tema ja Kleopatra end tapsid .30a eKr vallutas O Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla.Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks.
Varane keisririik aastatel 30 eKr-235 pKr O võttis endale aunimetuse Augustus.Tema valitsusaeg(30 eKr-14 pKr)tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele tasakaaluka valitsejana. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. Nero -54-68-tappis nii oma naise kui ka ema ja hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a kui suur osa Roomast hävis,levisid jutud,et linn pandi põlema Nero käsul. I saj keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Trianus-98-117-Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti.Vallutati Daakia, Mesopotaamia . Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades.Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge,hõlmates lisaks Vahemere maadele ka tänapäeva Belgia,Prantsusmaa,Šveitsi,Austria, Serbia ,Bulgaaria.Piiridele rajati kindlustusvööndid.Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu. II saj lõpul ja III saj algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad.
4.Rooma ühiskonna valitsemine kuningate ajal,vabariigi ajal,keisririigi ajal.
Kuningate aeg-7 kuningat, aastatel 753-509 eKr,kolm viimased neist olid etruskid. Just nende ajal kuj Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu-ja koosolekuplats foorum,järsunõlvalisele Kapitooliumi künkale aga kindlus . Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid .Müüridega piirati linn alles IV saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga.Kuningate ajal kuj välja varase Rooma ühiskonna põhijooned.
Vabariigi aeg-roomlased kutsusid oma riiki res publica ,sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Rooma kodanikkond e rahvas-patriitsid ja plebeid.Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal a valitavad magistraadid ja senat. Riigiametitesse pääsesid ainult jõukad. Seetõttu juhtis riiki kitsas perekondade ring,nobliteet,kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid. Rahvakoosolekud võimaldasid ka rahval sõna võtta. Magistraadid-valiti rahvakoosolekul 1ks aastaks.Igasse riigiametisse valiti korraga vähemalt 2 meest,et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist.Riigi teenimist peeti kod aukohuseks,seega palka ei saadud. Konsulid -2 oli neid, olid kõrgemad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid -neid oli 8, järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid vajaduse korral neid asendada.Preetorite tähtsaim ül oli korraldada õigusemõistmist,kuid võisid juhtida ka sõjaväge. Tsensorid -valiti endiste konsulite hulgast 5ks aastaks,ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine.Nad valvasid ka kod elukommete järele.Seda ametit peeti väga auväärseks. Sellesse valiti eakad ja autoriteetsed mehed,kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Diktaator -määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht.Ta sai ametis olla kuni pool a.Sel ajal kuulus talle piiramatu võim.Kuid pärast ameti lõppu pidi ta oma tegudest aru andma. Rahvatribuunid-10 tk, pidid kaitsma lihtrahva huve.Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele,juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega . Senat-ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal u 300 liikmest e senaatorist.Hiljem arv tõusis. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg . Senaatorid oli kogenud riigimehed ja senati otsustel oli seaduse jõud. Senat kuj riigi sise kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Ühtki seaduseelnõu ei pandud rahvakoosolekul arutlusele ilma senati heakskiiduta.Senat juhtis tegelikult riiki! Rahvakoosolekud-Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut.Eri asjade otsustamiseks kogunes rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Rahkoos valiti magistraate,otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid.Sageli piirdusid rahkoos senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmisega.
Keisririigi aeg-senati istungid jätkusid ja igal a valiti magistraadid. Loobuti rahvakoosolekutest. Riigi tegelik juhtimine valitseja käes,keda nim keisriks. Valitsejal oli korraga mitu ametit.Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja tal oli vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatisse ja magistraadiks saamine andis võimaluse pol karjääri teha, tagas mõjukuse ja oli suursuguste roomlaste seas endiselt kõrges hinnas. Senatiga vastuolu võis takistada keisri tegevust.Senaatorite kui ka kogu kodanikkond hakkas üha kasvama. Senaatoriteks said Itaalia linnade ja provintside aristokraatia esindajaid.Kodakondsust jagati keisririigis nii üksikisikutele kui tervetele linnadele.Kodanike eesõigused kahanesid, kadusid .Kaitses üha enam võrdselt kõiki impeeriumi elanike huve.
5.Rooma ühiskond:Varane Rooma ühiskond , keisririigi ajal
Varane-talupojaühiskond.Enamik hankis elatist põllumajandusega.Ühiskonna täisväärtuslik liige- maaomanik . Rikkad teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad jalaväelastena. Kõige vaesemad olid enamasti maata ja seega väeteenistusest vabad.Proletaarid-vaesed kodanikud. Nende õigused olid piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas patrooni ja kliendi vahekord . Vasem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eest koste ja kaitse alla. Eestkostjat nim patrooniks, sõltuvat kaitsealust aga kliendiks.Patroon andis kliendile maad kasutada,kaitses teda kohtus.Klient saatis patrooni sõjaretkedel,kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Ka rahvakoosolekul hääletas patroon nagu klient tahtis.Rikkad olid tihti mõjukad just täna oma klientidele. Patriitsid-suursuguste suguvõsade liikmed. Neile kuulusid kõik kod õigused: pääsesid senatisse ja preestriametisse.enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega.Plebeid-ülejäänud kodanikud.,jäid patriitsidele alla jõukusega. Paljud neist olid patriitside kliendid.Enamuse mood vaesed talupojad.Nad võisid osaleda rahvakoosolekutel,kuid riigiametisse nad ei pääsenud. Abielud patriitside ja plebeide vahel keelatud. Plebeid täitsid sõjaväekohustust,mood enamiku Rooma armeest.Patriitside ja plebeide suhted olid teravad. Plebeid nõudsid rohkem maad,võlaorjuse kaotamist ja pol õigusi,patriitsid aga polnud nõus järele andma.Aja jooksul siiski tehtu mööndusi.Plebeid võitsid kätte patriitsidega võrdsed õigused. 1)pidada koosolekuid,valida rahvatribuunid- spetsiaalsed ametnikud kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse,mis kahjustas plebeide huve. 2)keelati võlaorjus3) tühistati patriitsi ja plebei vahelise abielu keeld 4)neile võimaldati pääs riigiametitesse 5)jagati maatükke Kaheteistkümne tahvli seadused-450a eKr patriitside ja plebeide võitluse tippajal, pandi kirja esimesed Rooma seadused. Kuna need kirj 12pronkstahvlile,siis tuntakse neid selle nime all.Seaduste kirjapanekut nõudsid plebeid,et vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt.Seadused olid karmid .Sätestades muuseas võlaorjuse ja ka võlgniku hukkamise,kui laenu tagasi ei maksta.Hiljem, muudeti need seadused ära.
Keisririigi ajal-seisuslik ühiskond.Kõik inimesed kuulusid ühte või teise seisusesse,mis erinesid teineteisest oma jõukuse ja ühiskondliku positsiooni poolest ning mille piirid olid osalt ka seadustega kindlaks määratud. Senaatoriseisus - mood Rooma riigi ülikud,senaatoriperekonnad. Algselt oli see Rooma linnriigi aristokraatia,kuid keisririigi ajal tõusis senaatoriteks ka esmalt Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia esindajaid. Senaatorid olid küll suurmaavaldajad kuid veetsid enamiku aega Roomas,kus nad olid kõrgemates riigiametites,nende seast määrati leegionide ülemad ja enamik provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisus-sinna kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased,kes jäid väljapoole senaatoriseisust.Algselt loeti ratsanikeks neid kellel oli jõukust hankida endale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes. See tähendus kadus aga üsna pea. Hilise vabariigi ja keisririigi ajal nim ratsanikeks lihtsalt teatud jõukuse saavutanud Rooma kodanikke ,paljud neist olid suurmaavaldajad.Erinevalt senaatoritest tegeles enamik siin seisuses kaubanduse ja finantsasjadega.Just neist said impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametnikud.Sageli määrati ratsanikke ja kohtunikeks. Lihtrahva enamiku mood linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad:väikemaaomanikud ja rentnikud.Kui linnad kasvasid, kasvas ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. Eriti palju oli neid keisririigi pealinnas Roomas.Kõik nad olid Rooma kodanikud.Juba vabariigi lõpuperioodil hakati proletaaridele riigi kulul tasuta vilja jagama . Keisririigi ajal sai selle korraldamisest Rooma linnavõimude üks tähtsamaid ülesandeid.
6.Rooma armee
Tegi aja jooksul läbi muutusi. Vabariigi algusaegne kodanikest ja liitlastest koosnev vägi asendus hilise vabariigi ajal elukutselise palgaväega,mille korraldus kujunes lõplikult välja keisririigi ajal. Kuid kõigist muutustest hoolimata jäid Rooma sõjaväe ülesehitus,relvastus,võitlustaktika suurel määral samaks. Alates I Puunia sõjast oli neil võimas sõjalaevastik. Nad olid parimad kindluste piirajad,kasutades selleks katapulte-kivi ja nooleheitemasinaid, müürilõhkujaid,piiramistorne.Nad õppisid oma sõjaväelaagreid kindlustama ootamatute kallaletungide eest muldvalli ja palktaraga. Vallutamise ajal pidid nad üha enam piire kaitsma.Itaalias paiknes vaid keisri ihukaitsevägi.Sõjaväkke värvati ka provintside elanikke.Leegion-Rooma sõjaväe peamine väeüksus.See koosnes 5000 mehest,peamiselt raskerelvastusega jalaväelastest. See rivistus justkui maleruutudena asetatud allüksustena. See muutis roomlaste taktika paindlikuks,võimaldades võidelda ka künklikul maastikul. Vaenlase pihta heideti odasid kaugemalt ja seejärel lähemalt asuti mõõgavõitlusesse. Leegioni koosseisu kuulusid ka kergerelvastusega jalamehed ja ratsaväeüksused.Ratsavägi kaitses jalaväge külgedelt, tegi luuret ja jälitas põgenevat vaenlast . Relvastus koosnes kiivrist,rinna-,küünarvarre-ja põlvekaitsetest,kilbist,viskeodast,sirgest mõõgast.
7.Rooma õigus
Kõik Rooma kod olid seaduse kaitse all,riik toimis seaduslikul alusel. Kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seaduseandjale.Ka keiser pidi alluma seadustele ja andma neid välja riiklikest huvidest lähtuvalt. Rooma seadusandlus sai alguse 12tahvli seadustest .Kujunes seaduste kogum. Juurdus põhimõte,et õigust tuleb mõista mitte kohtuniku sisetunde järgi,vaid rangelt seaduse sätteid silmas pidades.Seadused vältisid liialt karme karitusi.Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus,mitte karmid karistused. Keisririigi ajal hakati tähelepanu pöörama saj jooksul välja antud seaduste süstematiseerimisele ja ühtlustamisele.Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad- juristid - ja kujunes selge juriidiline(õigusteaduslik)terminoloogia.Seega sai Roomas alguse õigusteadus. Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk-ja uusajal ning paljud põhimõtted kehtivad tänapäevalgi.
8.Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega?Rooma vabariigi languse põhjused
1)talupoegade laostumine: * pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegeleda põlluharimisega *tekkisid orjatöl baseeruvad latifundiumid, kus ei tegeldus niivõrd viljakasvatuse, kuivõrd oliivide ja viinamarjade kasvatamisega ,sest provintsidest tuli Rooma rohkesti odavalt vilja. *Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid. Vendade Gracchuste reform püüdis taastada elujõulist talupoegkonda,aga põrkas suurmaavaldajate vastupanule.Mõlemad vennad tapeti.
2)vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp.Kuna talupojad ei saanud enam sõjaväekohustust täita,siis kuj palgaarmee .Mariuse sõjaväereform-proletaare hakati värbama palgasõduriteks.Need olid aga truud eelkõige oma väepealikule ja mitte Rooma rahvale.
3)Riik oli kasvanud nii suureks,et kõik kod ei saanud enam osaleda rahvakoosolekul,riigiasjade otsustamisel. Oli tekkinud suur hulk kodanikke, kes ei saanud kogu elu jooksul Rooma.
4)Rahvakoosolek hakkas üha enam koosnema proletaaridest,kellel olid küll kodanikuõigused,kes aga polnud võimelised täitma kodanikukohust.
9.Rooma jaga ja valitse poliitika põhiprintsiibid ja rakendamine nii Itaalias kui ka väljaspool seda.
Nad nimetasid ülemvõimupoliitikat “ jaga ja valitse”. Itaalias:*sõjajõud Rooma käsitlusse *loovutama osa maast *relvajõud Rooma käsutuses.Enam enam linnu sai munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma kodakontsuse *vabad mehed said Rooma kodanikeks.Väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid *kogu maa Rooma riigi omand(maksude tasumine) *valitses asehaldur *asehaldur kaitseb provintsi välisvaenlaste eest.Riiki valitses imperaator. Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhaalne - kogu võimn kuulus pereisale
10.Rooma provintside võrdlus= A4 LEHEL!!!
11.Rooma linn
Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas.Asub 7 künkal.Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus. Roomast sai vabariigi lõpul ja Keisririigi ajal Vahemere maade suurim linn. Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv vb isegi üle miljoni. Linnaelanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev, seal elasid senaatoriperekonnad, ratsaniku seisuse liikmed, poodnikud, käsitöölisi ja ka arvukalt proletaarlasi, kelle elamiseks oli riik regulaarselt vilja jagas. Keeleks oli Ladina keel. Majad olid valdavalt puust või tellistest. Foorum, kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Ehitati kõikide jumalate tempel Panteon . Rajati kuivanduskanaleid, millest sajandite jooksul arenas välja suur maaalune kanalisatsioonisüsteem , mis juhtis reoveed Tiberisse. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest- termidest- kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaaži ja erootilisi teenuseid.Seal olid ka rmtk ja lugemissaal. Korrusmajad- vaste üürimajad,puust ja hiljem kivist. Rikkad elasid mugavates aatriumelamutes.
12.Perekond,eluolu
Patriarhaalne, perepeaks isa, kelle voli all olid lisaks naisele, alaealistele lastele ka abiellumata tütred,täiskasvanud pojad koos naiste ja lastega + ülejäänud kodakondsed, k.a orjad. Vabariigi ajal oli isal õigus pereliikmeid ka surma mõista. Naised olid seaduse silmis enamasti isa,abikaasa või mõne meessugulase koste all. Pol õigusi neil polnud, kohtus pidi neid esindama meessoost eestkostja . Abielu,mis sõlmiti pärast murdeiga ,tähistas minekut isa käe alt abikaasa eeskoste alla. Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale.Naisel oli võimalik siiski lahutada ja üksi elada. Rooma naiste õigused olid mõneti suuremad kui Kreekas. Avalikust elust nad täiesti kõrvale ei olnud jäetud. Peremees ja –n aine võtsid koos vastu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite. Nii mitmestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene.
Gladiaatorite võitlused-verised vaatemängud
Amfiteater -võitluste toimumispaik, ringikujuline või ovaalne monumentaalne areen (Colosseum)
Hobukaarikute võidusõit hipodroomil -kuulsaim hipodroom Circus Maximus
Aatrium-siseõu,mille keskel oli katus avatud,see oli igapäevase elu keskkoht. Seal võõrustati ka külalisi.
13. Religioon Roomas
Roomlaste religioon ja kombed sarnasesid kreeklaste ja etruskide omadega. Rooma jumalad samastati Kreeka omadega. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Laarid kehastasid esivanemate hingi, need seisid neile pühendatud nurgas , kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Geenius oli maokujuline kaitsevaim, mis oli igal perel olemas. Nendega sama olulised olid ka inimeste kujudega jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Tähtsamad pühamud olid riigi kindlalt riigi kontrolli all, usupidustused aga riiklikud ühisettevõtmised. Oma ülesannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi, millest tähtsam oli 16- liikmeline pontifekside kolleegium , mida juhtis riigi ülempreester pontifex maximus( suurim pontifex). Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama.
Vih: tugevad kreekapärased jooned,jumalad Kreekast üle võetud,on muutunud jumalate tähtsus,Roomas austati Kronost,Kreekas Saturnust mitte, Kreekas austati Athenat,Roomas Minervat mitte, Dionysos -Bacchust-austati, Jupiter/ Zeus -mõlemad tähtsad!,Hestiat austati Kreekas kodus,Vestat ka Roomas, templiehitus- kuppel , Panteon-kõikide jumalate tempel,religioon oli riiklik,Pontifex Maximus-ülempreester,võeti üle Idamaa jumalad,müsteeriume riigi kontrolli alt, keisrit austati nagu jumalat, suur animalistlik mõju, animism -loodus hingestatus 1)usuti et olemas muumen 2) hinged olulised 3)igal mehel oli genius ; peeti tähtsaks ennustamist (linnulennu,kanade söögiisu, ohvrilooma sisikonna järgi), sibüllid-ennustajad,koduõpe-hariti poisse ja tüdrukuid.
14.Rooma ja Kreeka kultuuri sarnasused ja erinevused.
Rooma ja Kreeka kultuuri sarnasused, erinevused- Paljudes asjades võtsid roomlased õppust Kreeka, eriti hellenismiperioodi ehituskunstist, kuid küündisid peagi eelkäijatest kõrgemale. Teatrietenduste valdkonnas olid tugevad kreeka mõjud, näiteks rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Roomlased hakkasid oma ajalugu uurima ja kirja panama kreeklaste eeskujul III saj e.Kr.