peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sparta+ 431-404); Makedoonia aeg (4 saj II p), hellenid (kreeklaste sugulased), Philippos II sõjakäigud (kuulutas helleni juhiks) Kreekasse (359-336), vastu astub Ateena kõnemees Demosthenes, filipikad ta poolt. 338 Chaironeia lahing, kreeka- Valitsemine: rahvakoosolek, nõukogud, riigiametnikud- osa said kohalikud mehed. Aristokraat, käsitööline ja talupoeg, ori. Sõjavägi: ratsavägi, raskerelvastus jalavägi, lingu-ja vibumehed. Sparta polis- Lakoonika, Messeenia mk-s. Valitsemine: 2 kuningat (usujuhid), Geruusia, 30- liikmeline nõukogu (al60), riigiametnikud 5 efoori. Elanikud: spartiaadid (põlis), heloodid (orjad) ja perioigid (vabad talupojad). Sõjaline kord: 7.a sõjaline väljaõpe, 20.a täieõiguslik sõjamees, 30.a kodanikud, pere jms. Ateena polis-kesk-Kreeka, Atika. Võim: riigiametnikud ja nõukogud (aristokraadid), 594 Salon
I Maailmasõja lõpp, tulemused 1918 a toimusid suured lahingud läänerindel, sõtta olid täie jõuga ühinenud USA. Okt. 1918 algasid rahutused Saksamaal, armees. Algas nov. revolutsioon. 9.nov loobus Saksa keiser troonist. 11. nov. 1918 sõlmiti vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel( vist). Hakati rahulepingu tingimusi arutama. Jõustus 28. juuni 1919 Versailles`rahuleping. Tulemused: Saksamaa pidi loovutama Reini jõe vasaku kalda. Prantsusmaa alad tagasi. Relvastus, raskerelvastus pidi Saksamaa ära andma. Austria- Ungari lagunes 4 riigiks. Venemaa impeerium lagunes. Eraldusid: Eesti. Läti, Leedu, Poola, Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumist, umbes 73000 km2. Saksamaa kaotas ka kõik oma asumaad. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse ajaloos. Itaaliast sai suurriik. Oluliselt suurendas oma tähtsust maailma poliitikas USA. I Maailmasõda ei lahendanud põhi vastuolusid maailmas ja seega rahulepingutes oli peidus uue maailmasõja alge.
) Elsass ja Lotuing Prantsusmaale b.) Ponanimaa osa breisimaast ja Silusiast Poola alla. c.) Klaipeda läheb Leedule d.) Väiksemad alad Belgiale, Tsehhoslovakiale ja Taanile 2. Saksamaa kaotas kõik omad asumaad (enamasti olid need aafrikas: Saksa-namiibia, Saksa-Kamerun) 3. Määrati suured reparatsioonid (sõjakahjude korvamiseks) 4. Kaotati üldine sõjaväeteenistuskohustus. Lubatud oli ainult 100000 line kergelt relvastatud sõjavägi. Raskerelvastus oli keelatud 5. Reini jõe vasakkallas okupeeriti ja paremkallas muudeti sügavalt demilitariiseeritud tsooniks. 1933. a. tuli võimule Hitler oli suurepärane kõnemees. Mõistis saksa rahva hinge. Versailles rahulepingu tõttu tundis saksa rahvas ennast abituna. MAAILM SÕDADEVAHELISEL PERIOODIL Uus saksa konstitutsioon oli demokraatlik riik: 1. Weimari Vabariik (1919-1933) a.) Ruhri kriis 1923 (Kõige tähtsam tööstuspiirkond saksa ajaloos) b
rahvad peale kreeklaste, polis tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet kreeka tähestik, akropol linnriigi keskus, agoraa koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia hirmu valitsus, monarhia riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat sparta kodanik, hopliit raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu, lakooniline kõne lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia rahvavõim, strateeg väejuht, ateena mereliit pärsia sõdade ajal kreeklaste ehitatud võimas laevastik, mis asus pärsia vastase liidu ette otsa , pedagoog lapse õpetaja, oraakel
Idaprovintsid olid rikkad(enamasti kreeka keel). Lääneprovintsid olid roomalikustunud, madalam arengutase. Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis-kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast. Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega. Ühiskond ja eluolu: · Enamik talupojad. Maaomanikud, rentnikud. · Latifundiumid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Toodang müügiks. Aja jooksul muutusid isemajandavateks suurmõisateks.
Idaprovintsid olid rikkad(enamasti kreeka keel). Lääneprovintsid olid roomalikustunud, madalam arengutase. Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis-kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast. Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega. 25.RELIGIOON. Traditsioonid ja võõrmõjud. Pärimusi kirjutati üles alles 3saj eKr. Eeposeid pühendati peamiselt Puunia sõdadele. Jumalad samastati kreeka omadega, mille mõjud suurenesid kreekast toodud sõjasaakidega
· Preetorid (õigusmõistjad ehk kohtunikud) · Kvestorid( riigikassa eest vastutajad) · Tsensorid ( jälgisid elu kombeid ja maksude laekumist+loendused) Sõjaväekorraldus vabariigi ajal Sõjavägi koosnes kodanikest. Need olid vabad talupojad alates 17. eluaastast. Kodanik oli ustav Rooma riigile. Roomas pidi kõik endale varustuse endale ise muretsema. Sõjaväe põhi üksuseks oli leegion. Ühes leegionis oli umbes 4500 meest. Oli raskerelvastus, kergerelvastus. Raskerelvastust oli kõige rohkem. Sõjavägi rivisati üles kolmes liinis maniipulite kaupa ja seda nimetati maniipulrivistuseks. See asendas eelnevat faalanksrivistust. Pleibeide võitlus oma õiguste suurendamise eest 5. sajandil hakkasid pleibeid nõudma endale suuremaid õigusi ja tekkisid tülid patriitsidega. Võitlus kestis paarsada aastat. Aastal 490 eKr võitsid pleibeid ja nad said erilise ametikoha
" Kas käisid ka 1991. aastal hääletamas? ,,Ma arvan, et ma käisin hääletamas. Täpselt ei mäleta." Oskad sa rääkida midagi augustiputsi liikumisest? ,,Tol aastal ma istusin esimese lapsega haiglas, kui see augustiputs oli ja Leedus ja Lätis oli riigipööre, et vene väed tulid sisse ja tahtsid võimu enda kätte võtta. Nüüd ma ei mäleta kummas, kas Leedus või Lätis või hoopis mõlemas riigis olid ohvrid, sest ikka tänavate peale tulid tankid. Eesti piirdus sellega, et meie raskerelvastus, suured veoautod, suured paneelid toodi teletorni ja Toompea ette ja kaitsti seda. Väga oluline on, et kui riigipööre on, siis meedia jääb meie kätesse." Meenub sulle midagi Gorbatsovi ajast? ,,Gorvatsovi aeg oli selline, kus kuidagi ta soosis Eestit ja Eesti jaoks olid need muutused rahutumad kui Läti ja Leedu jaoks." Intervjuu Karmeniga: Meenub sulle midagi Gorbatsovi ajast? ,,Gorbatsovi ajal hakkasidki siis Raudne eesriie hakkas sulama ehk siis Nõukogude Liidu lagunemine
Versailles'i lepingu autorid, maailma juudi kogukond, demokraadid - Mussolini lubas Itaalia - Hitler seadis eesmärgiks - Industraliseerimine - SÕJAKS teha sama tugevaks kui SM kiiresti taasrelvastada raskerelvastus VALMISTUMINE JA Rooma Impeeriumi ja vabastada Versailles'i - Relvastusprogramm UUTE ALADE - Okupeeriti Liibüa ja rahulepingu ,,köidikutest" - Toidupuudus raha HÕIVAMINE Etioopia - 1936 Reini maa-ala kasutati relvade ostmiseks hüivamine - Teede ehitus
makse ja juhtisid elu. Asehaldurid kasutasid seda ametit enda hüvedes ära. * Rooma sõjaväe põhiüksus oli leegion (4500 meest 1/3 noored, 1/3 keskealised, 1/3 vanemad ja kogenumad). Kui Rooma vabariik sai 509 e.Kr alguse, siis oli Roomal vaid 2 leegionit, kuid 3. Sajandi lõpuks e.Kr, oli sõjaväe suurus juba 214'000 meest. * Leegion koosnes raskerelvastusega üksusest (3000 meest), kergerelvastusega üksustest (1200 meest) ja ratsanikud (300 meest). -) Raskerelvastus 1.5m pikk, 5kg kaaluv viskeoda. Kergerelvastus 0.5k pikk torkeoda. -) Leegioni põhiosa moodustasid talupojad, kes olid vähemalt 17a vanad. * I Põllumajandust -) Talupoegade väikemajandus ~30 jugenit (7,5ha; 1ha = 4j) toodeti enda tarbeks. Edukad olid kuni teise sajandini, pärast seda nad laostusid, sest nad pidid sõtta minema (neist said proletaarid, kes läksid linna ja elasid juhutöödest).
rühma:ida ja läänepoolsed. Idaprovintsid olid rikkad(enamasti kreeka keel). Lääneprovintsid olid roomalikustunud, madalam arengutase. Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis- kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast. Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega. 25.RELIGIOON. Traditsioonid ja võõrmõjud. Pärimusi kirjutati üles alles 3saj eKr. Eeposeid pühendati peamiselt Puunia sõdadele. Jumalad samastati kreeka omadega, mille mõjud suurenesid kreekast toodud sõjasaakidega
Rooma arme koosnes riigi kodanikes, kes olid kohustatud hankima endale relvastuse ja tulema tarvidusel väeteenistusse. Rikkad teenisid ratsaväes, keskmise jõukusega kodanikud raskeltrelvastatud jalaväelastena ja vaesemad kergeltrelvastatutena. Kõige vaesemad olid sõjaväeteenistusest vabastatud. Sõjaväe peajõu moodustas raskelt relvastatud jalavägi. Peamine väeüksus oli leegion. See koosnes umbes 5000 mehest, kus enamuses olid raskeltrelvastatud jalaväelased. Leegionäri raskerelvastus koosnes kiivrist, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsetest, nelinurksest kilbist, küllalt raskest viskeodast ja lühikesest sirgest mõõgast. Võitluse algul heitsid leegionärid paarikümne sammu kauguselt vaenlase pihta oma oda ja asusid seejärel mõõgaga lähivõitlusse. Leegioni koosseisu kuulusid ka kergeltrelvastatud jalamehed ja ratsaväeüksused, kuid nende osa jäi teisejärguliseks. Ratsavägi kaitses jalaväge külgedelt, teostas luuret ja jälitas võidetud vaenlast.
Kuigi võimalus tegutseda igal riigil iseseisvalt, on USA kaitsepoliitika tugevaim faktor, mis mõjutab nende riikide endi kaitsepoliitikat. Erinevad suunad välispoliitikas 80ndatel määras USA välispoliitikat külm sõda: esimese maailma riikide vabaduse, mõju ja isegi ellujäämise määras nende sõjaline seisund teise maailma vastu. USA välispoliitika: · militaarjõu kasutamine, et piirata teise maailma rahvusvahelist tegevust (ettevalmistused tuumasõjaks, raskerelvastus strateegilistes punktides üle maailma) · strateegiad liitlaste leidmiseks esimese maailma riikide hulgast (teguvõimas diplomaatia, mitmepoolsed militaarsed liidud-NATO, mitmed kokkulepped poliitika, maj, sõjanduse sfääris, avaliku arvamuse mõjutamine) · kolmanda maailma mõjutamine: välisabi ja laenud; kaupade, teenuste ja tehnoloogiaga varustamine; kaubandust soodustavad korraldused; militaarne abi. On toetatud valitsusi (Lõuna-Korea, Saiir)
Kui enne veebr rev oli armees tegemist ulatuslike deserteerimistega, siis nüüd muutusid need aina massilisteks. Vene armee võitlusvõime langes drastiliselt. Samas keelduti minemast separaatrahu kokkuleppimisele. 19. augustil 1917 algas sakslaste pealetund Väina jõele - purustati venelaste sillapead, siis ületati Väina jõgi, kiiluti kaitsesse ja Vene armee võitlusilmetus ilmnes oma täies ilus - vene sõdurid asusid taganema, jäeti maha raskerelvastus. Olukorda aitas stabiliseerida ainult Läti polgud (olid muutunud juba punasteks Läti küttideks). Aeglustasid sakslaste edenemise tempot. Kuigi Riia linn langes sakslaste kätte, siis siiski suudeti Võnnu positsioonil seisma jääda. Ühelt poolt olid sakslased oma eesmärgi saavutanud, samas siiski poolikult, sest AV ei soovinud jätkavalt separaatrahu sõlmida. Berliinis