Vana-Rooma ühiskond ja eluolu (2)

Vana- Rooma
1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik
Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule.
KRONOLOOGIA:
Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus ; hiljem kehtsetati vabariik)
Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega)
Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad)
Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr ( Caesar ;Pompeius)
Varane keisririik aastatel 30 ekr-235 pkr[Augusutus(Ocatavianus); pikk rahuperiood; Nero ;
2. Etruskid ja Rooma riigi algus
Etruskid
Itaalikud ; etruskid elasid itaalia loodeosas Etruuria maakonnas; nende päritolu ei ole teada; kujundasid kreeka alfabeedi põhjal enda tähestikku; nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid ; kõrgelt arenenud käsitöö; naised olid küllaltki kõrgel positsioonil ; roomlased pidasid neid väga jumalakartlikeks rahvaks; jumalike ennete tõlgendamine(linnu lennud , välgu müristamise koht; ennustamine looma maksa põhjal), pöörasid suurt tähelepanu elle pärast surma
Rooma linna tekkimine
Tekkis kesk-itaalias tiberi jõe alamjoksul Latiumi maakonnas; Latiini ehk ladina keelest sai hiljem rooma riigi ametlik keel; ladina tähestik
Kuningate aeg Roomas
Esialgu valitses seitse kuningat; kolm viimast olid etruskid; Kuningas kinnitati ametisse rahavakoosolekul ka ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga
Varane Rooma ühiskond
Valdavalt talupojaühiskond sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega;vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks;Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord;
Patriitsid ja plebeid
Rooma kodanikud jagunesid kahte õiguslikult selgelt eristatud klassi: patriitsideks ja plebeideks. Patriitsid olid enamasti rikkas maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid ülejäänud kodanikud; nende vahelised suhted olid teravad; plebeid nõudsid rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, patriitsid ei olnud nõus järele andma; hiljem keelati võlaorjus , tühistati patriitsi ja plebei vahelise abielu keeld ning plebeidele võimaldati pääs kõigise riigiametitesse; plebeide võit ei tähendanud demokraatia kehtestamist roomas. Ka edaspidi juihtisi rooma riiki eeskätt rikkad ja suursugused kodanikud; Kaheteistkümne tahvi seadused;pandi kirja esimsed rooma seadused.
3.Riik, õigus, armee
Vabariik
Roomlased kasutasid oma riigi kohta niemtust res publica , sest kogu rahavas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid rooma rahava. Kõik olid võrdsed; Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud- magistraadid - ja avanemate nõukogu-senat. nobiliteet ; kuigi riiki jutisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda.
Vabariigist keisririigiks
Rooma armee moodustus nüüd elukutselistest sõjaväelastest; puhkesid kodusõjad, senatil polnud võimalik väepealike ohjeldada ,oli vaja kedagi, kes suudaks riigis korra taastada. Aastal 30 ekr võitis üks toonastest võimumeestets –Octavianus- ustavate vägede toel oma vastased, kehtestades riigis ainuvõimu ja võttis endale nimeks Augustus. Roomas algas keisririigi ajajärk.
Riiklik korraldus keisririigi ajal
Riigikorraldus endine: senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokkukutsumisest.riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda nimetati keisriks; Senatist sai valitseja nõuandja; Varase keisririigi lõpus anti kodakondsus kõigile vabadele meestele; Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve
Itaalia ja provintsid
Provints( Itaaliast väljaspoole jääv ala,vallutatud alad) keisririigi ajal said provintsid rooma võimust kasu, sest rooma riik tagas siserahu ja pakkus kaitset välisavaenlaste eest.
Armee
Tegi ajajooksul läbi olulisi muutusi; elukutseline palgavägi; alates 1 puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik; parimad kindluste piirajad; leegion ; piirikaitsevöönd.leegion(5000 meest; peamiselt raskerelvastusega; jalaväelased;)
Rooma õigus
Riik toimis seaduslikul alusel. Seadused; kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi(apelleerida) kõrgemale seadusandjale; rooma riik oli õigusriik; seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadustest .
4.Ühiskond ja eluolu
Maa ja linn
Enamik elanikest olid talupojad; ülemkihi rikkus põhines peamiselt suurtel maavaldustel; suurmaavaldused- latifundiumid . Kõrgelt arenenud linnad;proletaarid-varatud linnaelanikud
Seisuslik ühiskond:

Senaatoriseisus( rooma riigi ülikud)

Ratsanikuseisus(kuulusid rikkad; suurmaavaldajad)

Lihtarahvas(käsitöölised ja põlluharijad)
Orjad ja vabakslastud
Orjanduslik ühiskond; orjatöö osatähtsus oli suur; vallutussõjad võimaldasid orje juurde tuua; orjusesse võisid langeda ka haritlased; omanik võis orjaga teha mida soovis; sageli lasti orje vabaks; osteti end vabaks; vabakslastu sai kohe rooma kodanikuks
Perekond ja naiste positsioon
Patriarhaalne .võimutäius kuulus pereisale. Naised olid seaduse silmis enamasti isa, abikaasa või müne meessuguluse eestkoste all.; naise tähtsaim voorus oli truudus abikaasale; roomas olid mõnes mõttes naiste õigused suuremad kui kreekas;
Avalikud mängud
Verised vaatemängud(gladiaatorite võitlused); amfiteatrid ; tuntuim neist oli Colosseum Roomas;
Hobukaarikute võidusõit hipodroomil (circus maximus );
5.Linnad ja ehituskunst
Rooma linn
Vahemere maade suurim linn; keisririigi hiilgeajal ulatus elanike arv ligi miljonini; elanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev; ladina keel; majad olid valdaavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid; keiserlikud foorumid ; ehitati välja hipodroomid; kerkisid amfiteatrid ja teatrid ; pantenon ; juba enne vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem; avalikud käimlad; termid(ppuhkeautused,kümblusvõimalustele lisaks pakuti ka massaži ja erootilisi teenuseid;termides olid ka raamatukogud ja lugemisruumid; termides võisid käia ka vaesed)
Korruselamud;
Pompei
Mattus vulkaanilise tuha alla; alles 18.saj hakati seda välja kaevama ; kõik säilis tänu tuhale;
Ehituskunst
Hakati rajama kivist teid ja sildu aga ka monumentaalseid veejuhtmeid-akvedukte- mis varustasid linna joogiveega; linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon; peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomlased tellist, mis pidulikumate ehitiste puhul kaeti marmoriga
6. Religioon ja kultuur
Traditsioon ja võõrmõjud
Teada on väga vähe; hakati looma ajaloolisi eeposeid ; rooma autorid olid algusest peale kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud; võeti eeskuju kreekast; roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega; templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt , linnaehitus tugine pikka aega etruskide eeskujul; Oma jumalad samastati kreeklaste omadega;
Jumalad
Austati vaime ja loodusjõude; igaühes oli mingi jõud, m is nim. nuumeniks; igal majal omad kaitsevaimud(laarid); maokujuline kaitsevaim( geenius ; tagas perekonna püsimise);
Riik ja religioon
Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olilisemaid ülesandeid; ka preestrid olid riigiametnikud; 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riiig ülempreester pontifex maximus. Nad jälgisid kalendrit et õigel ajal pidustusi korraldada;
Ennete tõlgendamine
Etruskide eeskujul; augurid; linnu lennu järgi;
Haridus
Laste kasvatamine oli roomas perekonna ülesanne; vaimsele haridusele hakati ajajooksul rohkem tähelepanu pöörama; lapsed saadeti kooli kirjatarkust õppima; rikkad võtsid koduõpetajaid;
Teater
Selleski valdkonnas olid tugevad kreeka mõjud; erinevalt kreekast puudus rooma teatris koor; hiljem hakkas näitlemises kaas ategma ka naisi; rooma teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme nagu kreeka draama .
Kultuuri õitseng keiser Augustuse ajal
Agustuse võimuletulekuga alguse saanud rahuperiood lõi soodsad tingimused kultuuri arenguks. Ta toetas suurejooneliste ehitiste rajamist
Ajalookirjutis
Hakati oma ajalugu uurima ja kirja panema ; Titus livius kirjutas suurteose „Raamatud linna rajamisest alates“ ;
7.Ristiusu sünd
Idamaised ja hellenistlikud usundid Rooma riigis
Austati väga palju jumalaid; Itaalias Bacchuse kultus;
Kristluse tekkimine
Jahve ; imetegija Jeesuse õpteus; Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist.Taevariiki saavad ainult need, kes temasse usuvad ja armastavad siiralt oma jumalat ja ligimesi. Jumalariik pole avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, keda maised hüved jumalast eeml ei hoia. Ka rooma võimudele tundus Jeesuse tegevus ohtlik, sest võib põhjustada rahva rahutusi; Jeesus löödi risti Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel. Jeesuse pooldajad uskusid et ta oli kolmandal päeval pärast hukkamist surnust üles tõusnud, end oma austajatele ilmutanud ja taevasse tõusnud ning veel kord jumalriigi peatset saabumist kuulutanud; messias ehk Kristus;
Kristluse levik
Kristlus tekkis juutide usust; kristlased ; Peetrus ja Paulus olid usukuulutajad;
Kristlased ja Rooma riik
Monoteistid; Rooma riigivõimu silmis oli Ristiusk ebasoovitav; Rooma riigi keelatud;