sise-ja väipoliitikat ning juhtis sõdasid ja rahaasju. Rahvakoosolekul ei arutletud ühtegi seadust enne , kui ei olnud senati heakskiitu. Senat juhtis riiki aga otsuseid tegid ja eluviisid rahvakoosolekud ja magistraadid. Rooma riigis ei olnud ühtset rahvakoosolekut. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. 7. Muudatused riigikorras keisririigi ajal? Kasvas kodanikkond ja kodanikeks said provintside elanikud, prov. õigused laienesid ja vahe itaaliaga kadus. Senatid olid keisrite nõuandjad. Valitsejal oli mitu ametit- konsul, asevalitseja, rahvatribuun. Rahvakoosolekuid enam ei peetud. 8. Rooma õigus. Rooma tekkis õigusteadus, mis on aluseks tänapäeva paljudele seadustele. Kõik inimesed olid seaduse ees võrdsed, olid olemas advokaadid ja prokurörid ning olid olemas ka kohtu otsused viitega eelmistele otsustele. Rooma oli õigusriik. 9. Kuidas sai roomast suurriik? Kõigepealt vallutas rooma 265 eKr Itaalia., 146 Makedoonia.kreeka
Rooma mütoloogia on Kreeka mütoloogia teisendus. Väga suurel määral muutis Kreeka kultuur ka roomlaste igapäeva elu kui sellist. Roomlased hindasid väga kõrgelt oma esivanemate pärandit, kuid vallutussõdade tagajärjel sattusid roomlased kreeklaste kultuuri mõju allla. Hakati õppima kreeka keelt, kombeid, uskumisi ja loeti isegi kreeka kirjandust. Rooma ei olnud demokraatlik riik nagu seda oli Kreeka. Roomas oli seisuslik ühsikond. Ühiskonna kõige kõrgemal pulgal asusid senatid kes vabariigi ajal olid päris nobiliteedi hulgast. Senaatoritelejärgnesid ratsanikuseisusega inimesed, kes oli samuti rikkad linnakodanikud. Nemad moodustasidki linna kõrgeima kihi. Nendele järgnesid tavaline linnarahavas, talupojad ja orjad. Nii nagu Kreekas nõnda ka Roomas kasutati orjasi tööjõuna. Nii nagu Kreekas oli ka Rooma peres perekond mehekeskne. Mees oli see kes tegi otsuseid ja kontrollis oma pereliikmete üle. Pereisa võis ka oma pereliikmeid hukka mõista kuid sellega
põhines vabadel talupoegadel talupoegade laostumine, kuna sõjakäigud pikad ja keegi ei hoolitsenud maa eest. Maavalduste suurusele tehti piirid ja sunniti suurmaaomanikud loovutama midagi talupoegadele. palgasõdurid Varajase keisririigi valitsemine Esimene keiser Augustus. Teine keiser Tiberius. Kolmas Caligula. Neljas Claudius. Viies Nero. Kesier võttis endale kõik põhirollid; valitsejal mitu ametit, mis andsid talle võimutäiuse. Vabariigist jäi magistraadid ja senatid. Kesiril pidi senatiga head suhted olema, kuna senatil oli vormiliselt kõige kõrgeim võim. Idaprovints Lääneprovints näited Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Gallia, Britannia, Hispaania, Egiptus Põhja-Aafrika keel kreeka keel ladina keel
rahvakoosolekud, riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Nad pärinesid rikaste roomlaste seast. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega. Tsensorite ametiaeg kestis viis aastat. Nad korraldasid kodanike loendus ja koostasid senaatorite nimekirja; nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Rahvatribuunid valiti plebeilist päritolu kodanike seast. Senat - valitsev riiginõukogu. Senatid olid ametis eluaegselt. Tegeles välispoliitika, sõjanduse ja rahaasjadega. Rahvakoosolekutel hääletati magistraadi ettepanekute üle. Lihtrahval puudus õigus. Riigikord oli aristokraatlik. 24 VABARIIGI LANGUS Rooma saatis kodanikke kolooniatesse ja jagas Itaalia elanikele lahkelt kodanikuõigusi. Vabariiklik kord kaotas suurel määral oma mõtte. Mariuse sõjaväereform - Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks. Kodusõjad: Algul võitlesid omavahel Marius ja Sulla
väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks-lapsed-õigused piiratud, kuid kodanikud. Vahekord partoonide ja klientide vahel: patroonid(pater-isa) olid rikkad, kes kaitses ja andis maad kliendile(cliens), kes andis vastutasuks koormisi ning saatis sõjaretkel. Patroonid olid mõjukad tänu paljudele klientidele. Patriitsid ja plebeid. Kodanike jaotus 2: patriitsid(patres-isad) olid suursugustest suguvõsadest ning neile kehtisid kõik õigused-riigi/preestriametid, senatid. Ülejäänud olid plebeid(plebs-rahvahulk), kes jäid patriitsidele alla. Abielud nende vahel olid keelatud.Moodustasid enamuse Rooma armeest, mis andis neile õiguste laienemise võimaluse. Pinged->relvastatud konfliktid. Seejärel anti plebeidele õigus valida rahvatribuunid-ametnikud,kaitsesid nende huve. Keelati võlaorjus, abielukeeld tühistati, riigiametid olid avatud.287 eKr said nad vastu võtta seadusi. Aristokraatia koosnes patriitsidest ja plebeidest
Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks-lapsed-õigused piiratud, kuid kodanikud. Vahekord partoonide ja klientide vahel: patroonid(pater-isa) olid rikkad, kes kaitses ja andis maad kliendile(cliens), kes andis vastutasuks koormisi ning saatis sõjaretkel. Patroonid olid mõjukad tänu paljudele klientidele. Patriitsid ja plebeid. Kodanike jaotus 2: patriitsid(patres-isad) olid suursugustest suguvõsadest ning neile kehtisid kõik õigused- riigi/preestriametid, senatid. Ülejäänud olid plebeid(plebs-rahvahulk), kes jäid patriitsidele alla. Abielud nende vahel olid keelatud.Moodustasid enamuse Rooma armeest, mis andis neile õiguste laienemise võimaluse. Pinged->relvastatud konfliktid. Seejärel anti plebeidele õigus valida rahvatribuunid-ametnikud,kaitsesid nende huve. Keelati võlaorjus, abielukeeld tühistati, riigiametid olid avatud.287 eKr said nad vastu võtta seadusi. Aristokraatia koosnes patriitsidest ja plebeidest
Paulinaga, Caesoniaga ja Messalinaga. Caligula mõrvati 28-aastasena ta oma ihukaitsja poolt, kelle ninamehe ta oli väidetavalt vihale ajanud oma naljadega tema seksuaalsuse üle. Veel arvati,et oli ka poliitiline motiiv, mida võib järeldada faktist, et mõrvarid läksid hiljem paleesse ning tapsid Caligula naise ja väikese tütre. Tavainimesed, aga mõistsid Caligula mõrvamise teravalt hukka ning pretionaarid sundisid senatid, kes oli juba lootnud taaskehastada Rooma vabariigiks, määrama troonile Caligula viimase ellujäänud sugulase Claudiuse. 4) Claudius 4154 Claudius (Tiberius Claudius Drusi Caesar Augustus Germanicus; sünninimi Tiberius Claudius Nero Germanicusta oli esimene Rooma keiser,kes oli sündinud väljaspool Itaaliat. Tema valitsusajal impeerium laienes, muu hulgas vallutati 43. aastal Britannia, kuid ta keeldus lisanimest Britannicus. Claudiuse surma asjaolud on teadmata
Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks). Oli ka jõukamaid plebeisid, nemad taotlesid patriitsidega võrdseid poliitilisi õigusi. Suhted nende kahe grupi vahel olid pigelised ja sageli vaenulikud. Kuna suurem osa kodanikke olid siiski plebeid, oli patriitsidel nende nõudmistele raske vastu seista. Esimene õigus, mille plebeid suutsid saavutada oli õigus enda seast valida rahvatribuunid (tohtisid keelata riigiamentnikke või senatid võtma vastu otsuseid, mis plebeidele kahjulikud olid). Kuna plebeid kartsid patriitside omavoli seaduste tõlgendamisel, nõudsid nad seaduste kirjapanemist 450ekr 12 tahvli seadused. Plebeide jaoks olid need seadused üsna karmid (seadustatud võlaorjus, patriitside ja plebeide vaheline abielu keelatud). Peagi aga tühistati need seadused ja plebeid said isegi õiguse kanditeerida riigiametisse. Aastal 287ekr võeti vastu seadus, et plebeide
· Tsensorid 5 aastaks endiste konsulite hulgast. Loendasid rahvast ning koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete üle. · Diktaator tõsise ohu korral 6 kuuks ametisse määratud riigijuht. · Rahvatribuunid vetoõigust omavad plebeid. · Senat valitsev riiginõukogu (endised + tulevased magistraadid), eluaegne amet. Vabariigi lõpupoole oli senatid ~600 senaatorit. Välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad olid nende pärusmaa. · Rahvakoosolek koosolekut juhtiva magistraadi ettepanekute üle otsustamine. Lihtrahvas ettepanekuid teha ei saanud, vaid ainult vastu võtta/tagasi lükata senatist tulnud seadusi ning hääletada magistaadi ettepanekute pool/vastu. Hääletamine sõjaväeosade kaupa, igaühel üks hääl ning neis kuulus tavaliselt eelis jõukatele.
konkurentsikolleegium). · kolmas lüli – liidumaa ülemkohus - apellatsiooniastme kohus liidumaakohtute otsuste suhtes. Asjad, mis algasid kohalikus kohtus, on liidumaa ülemkohus viimase astme kohtuks. Osades riigivastastes kuritegudes esimese astme kohtuks. · kõrgeim – Liidu Ülemkohus – kõrgeim kohus Saksamaal. Asutati 1950. a, asub Karlsruhes. Viieliikmelised senatid tsiviil-, kriminaal- ja mõnede distsiplinaarküsimuste arutamiseks. 9-liikmeline tsiviilsenat tuleb kokku, kui tekib vastuolu tsiviil – või kriminaalsenatite vahel. Erikohtud – neli üldkohtute süsteemist sõltumatud eraldi kõrgeimate kohtutega erikohtute hierarhiat: · haldus- vaatavad esimese astme kohtutena läbi ametiisikute ja haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebusi. Kolm professionaalset kohtunikku + kaks kaasistujat.
konkurentsikolleegium). · kolmas lüli liidumaa ülemkohus - apellatsiooniastme kohus liidumaakohtute otsuste suhtes. Asjad, mis algasid kohalikus kohtus, on liidumaa ülemkohus viimase astme kohtuks. Osades riigivastastes kuritegudes esimese astme kohtuks. · kõrgeim Liidu Ülemkohus kõrgeim kohus Saksamaal. Asutati 1950. a, asub Karlsruhes. Viieliikmelised senatid tsiviil-, kriminaal- ja mõnede distsiplinaarküsimuste arutamiseks. 9-liikmeline tsiviilsenat tuleb kokku, kui tekib vastuolu tsiviil või kriminaalsenatite vahel. Erikohtud neli üldkohtute süsteemist sõltumatud eraldi kõrgeimate kohtutega erikohtute hierarhiat: · haldus- vaatavad esimese astme kohtutena läbi ametiisikute ja haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebusi. Kolm professionaalset kohtunikku + kaks kaasistujat.
väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks-lapsed-õigused piiratud, kuid kodanikud. Vahekord partoonide ja klientide vahel: patroonid(pater- isa) olid rikkad, kes kaitses ja andis maad kliendile(cliens), kes andis vastutasuks koormisi ning saatis sõjaretkel. Patroonid olid mõjukad tänu paljudele klientidele. Patriitsid ja plebeid. Kodanike jaotus 2: patriitsid(patres-isad) olid suursugustest suguvõsadest ning neile kehtisid kõik õigused-riigi/preestriametid, senatid. Ülejäänud olid plebeid(plebs-rahvahulk), kes jäid patriitsidele alla. Abielud nende vahel olid keelatud.Moodustasid enamuse Rooma armeest, mis andis neile õiguste laienemise võimaluse. Pinged->relvastatud konfliktid. Seejärel anti plebeidele õigus valida rahvatribuunid-ametnikud,kaitsesid nende huve. Keelati võlaorjus, abielukeeld tühistati, riigiametid olid avatud.287 eKr said nad vastu võtta seadusi. Aristokraatia koosnes patriitsidest ja plebeidest. 450 eKr pandi kirja Rooma
nõukogude olemasolu, rektor peab kindlasti olema kui akadeemiline persoon, tema kõrval juhib ülikooli nõukogu ja see erineb oluliselt senisest nõukogust. See on strateegiline juhtimisorgan, peab ka sidustama ülikooli ühiskonna ja muu maailmaga. Loodud nõukogus on kõrvuti ülikooli enda inimestega, kellest ühe nimetab meie teaduste akadeemia ja viis liiget meie haridus- ja teadusminister. Ülikooli senatid. Senat on moodustatud valdkonnapõhiselt. Valdkonnad valivad oma esindajad ülikooli senatisse. Ülikool jätkab teed valdkonnapõhisuse suunas. Nõutakse uut ülikooli põhikirja. Soovime samuti, et ülikool areneks edasi valdkonnapõhiselt, mitte enam teaduskonnapõhiselt. See tähendab, e ühtsuses peitub jõud.) Avalikõiguslik juriidiline isik võib toimetada ka eraõiguslikes normides. Sõlmides eraõiguslikke lepinguid.
vanemad. Rahvakoosolekul osalesid kõik relvakandmisõigusega mehed. Kuningas valiti senati poolt, rahvakoosolek pidi senati valiku heaks kiitma. Kui kuningas suri, siis kuulutati välja vaheaeg inter regnum. Sellel perioodil valitses ajutine kuningas, kes oli senati poolt ametisse seatud, ta ei tohtinud ametis olla rohkem kui 5 päeva interrex. 5 päeva jooksul pidi senat valima uue kuninga. Pärimus räägib, et viimased kuningad püüdsid senatid ignoreerida, aga ainuvõimu nad ei saavutanud. Kuningal oli 3 ülesannet: sõjaväejuht, kõrgeim kohtumõistja, ülempreester. VANA ROOMA ÜHISKONNAS, PEREKOND OLI FAMILIA NING PEREISA NIMETATI PATER FAMILIAK'S, TEMAL OLI ABSOLUUTNE SÕNAVÕIM NING VÕIM OTSUSTADA ELU JA SURMA ÜLE. SUGUKONNA VANEMAKS VALITI VANIM JA VÄÄRIKAIM ISIK, SUGUKONNA VANEMATEST MOODUSTUS SENAT, KES VALIS KUNINGA. SUGUKONNAD OLID ERINEVA SUURUSEGA NING NENDE LIIKMETE ARV OLI PAARIST SAJAST 5-6 TUHANDENI
madalama astme kohtust), siis konstitutsiooniliste kohtute puhul seda ei rakendata. Küllalt sageli valitakse vastava kohtu esimees kohtu enda poolt. Konstitutsioonilised kohtud vaatavad asju läbi kas täiskoosseisuga või enamasti siiski vähemalt 3 kohtunikust koosnevate koosseisudega, näiteks Saksamaal on moodustatud 2 võrdse liikmete arvuga (8) senatit, keda juhatavad vastavalt kohtu president ja asepresident. Mõlemad senatid tegutsevad kui konstitutsiooniline kohus. Pleenum konkreetseid asju üldiselt läbi ei vaata, kuid vaatab läbi lahkarvamusi eri senatite vahel. Kodanike konstitutsiooniliste kaebuste läbivaatamiseks on mõlemas senatis moodustatud 3-liikmelised palatid. Seejuures ei tohi palati koosseisu 3 aasta jooksul muuta. Kui palat ei jõua üksmeelele, siis vaatab asja läbi senat. Eestis on Riigikohtus moodustatud 5-liikmeline põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Selle
Koos lepinguvabaduse kujunemisega ka tugev kinnistusraamatu süsteem. Samas ka konservatiivsed seadused 1875 perekonnaseadus, küll kodanlik abielu, kuid vanad katoliiklikud ja algluterlikud põhimõtted, riik sätestab, et abielu on peaaegu lahutamatu, 1794 Preisi üldises maaõiguses abielu lahutamine liberaalne. BGB Kas BGB oli õiguslik õnnestumine või mitte? Kas tekitas õigusliku ühtsuse? Tegelikult sisemine õiguslik killustatus säilis, 18?? Loodi Leipzigis saksa riigikohus, eraldi senatid erinevate õiguskordade jaoks. Ka pärast BGB jõustumist tõlgendas iga senat seda erinevalt. Tegelikult ühtsus natsi-Saksamaa ajal ja pärast II ms. Perekonnaõigus tekitab probleeme ka pärast II ms, 1949 Saksa LV põhiseadus, mehe ja naise võrdsus, 1950-ndatel kohtud kuulutavad osa BGB perekonnaõiguse norme PS vastaseks. XIX sajandi alguse õigusteaduses on mõneti uus algus, pr rev on valgustus ennast blameerinud, loomuõigus kui ülemate ametnike poolt pealesurutud õigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
