Räpina Aianduskool Päevane osakond Haljastus eriala Praktika AS Ceres Aianduskeskus Välispraktika aruanne Juhtõpetaja:Katrin Uurman Koostaja:Liia Järvsoo Räpina 2010 SISUKORD 1.Sissejuhatus 1.1.Firma üldandmed 2.Sooritatud erialaste tööde põhjalik analüüs 3.SWOT analüüs 3.1.Praktika tugevad küljed 3.2.Praktika nõrgad küljed 3.3.Praktika paremaks muutmise võimalused 3.4.Ohud ,mis võivad varitseda välispraktikal 4
hilisemate põlvkondade jaoks olid nad ürgsed jõud, kes jäid pisut hilisemate, prominetsemate jumaluste varju ja olidd kristlike kirjameeste jaoks sageli pilkealuseks. Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana-Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski Rooma nimega. Need olid Jupiter, Juno, Neptunus, Vesta, Mars, Minerva, Venus, Mercurius, Diana, Vulcanus või Mulciber, Ceres. Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo ja Pluto. Bacchus oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümplasi kõigi nende isikupäraste elavate iseloomujoontega. Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid;
Rooma jumalad: Laias laastus jagunevad rooma jumalad 3 gruppi: 1) vanad etruski päritolu jumalad, 2) rooma jumalad, 3) vallutuste käigus imporditud jumalad. Roomlased ise jagasid: 1) dii indigetes (vanad kohalikud ja etruski omad) ja 2) dii novensiles (import). Janus oli väga vana itaalia jumal, ta oli väravate, uste, ja üldse sisse- ja väljapääsude jumalus Jupiter Jumalate isand ja kõige tähtsam jumal. Käes hoidis ta piksenooli, mida sai ta taevast visata. Algselt oli Jupiter taeva ja valguse valitseja, seepärast peeti tema pühadeks päevadeks iide, s.o. täiskuupäevi. Juno Jupiteri naine, naiste ja viljakuse jumalanna. Tema sümboliteks olid granaatõun ja paabulind. Mars sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal. teda austati märtsis ja oktoobris Venus Ilu ja armastuse jumalanna. Minerva tarkuse, õppimise, käsitöö ja tööstuse jumalanna, tema sümboliks oli öökull. Neptune ta oli võimas mere jumal, tema sümboliks oli kolmhark...
Pluuto Avastati 1930 aastal 5 kaaslast (Charon, Nix, Hydra, P4, P5) Alates avastamisest kuni 24. Augustini 2006 nimetati teda planeediks, kuid siis otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Diameeter - 2390 km (0,19 Maad) Kaugus päikesest - 5,9 miljardit km Pöörlemisperiood - 6 päeva 9 tundi ja 18 minutit Tiirlemisperiood - 248,09 aastat Mass - (1,305 ± 0,007)×10*22 kg (0.002 maad) Ceres Ceres on suurim ja esimesena avastatud asteroid. See avastati 19. sajandi esimesel päeval, 1. jaanuaril 1801 itaalias Esialgu nimetati Ceres ekslikult planeediks. 24. augustil 2006 nimetas Rahvusvaheline Astronoomide Liit Cerese kääbusplaneediks, kuid asteroidiks jäi ta endiselt. Mass 8.7×10*20 kg Kaugus päikesest 2,767 aü (aü võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest.) Diameeter 960 x 932 km Tiirlemisperiood 4,60 aastat Pöörlemisperiood 9 h 4 min
Pluuto Pluuto avastati 1930.aastal ning seda kogemata. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowelli observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto. Pärast selle avastamist leiti, et Pluuto on liiga väike, et mõjutada teisi planeete. Seda kääbusplaneeti pole külastanud ükski kosmoselaev ja Hubble'i teleskoop suudab näidata ainult kääbusplaneedi iseloomulikke joone. Pluutol on kuu Charon ning enne selle avastamist arvati, et Pluuto on palju suurem, kuni 1978.aastani, kui James Christy avastas Charon'i. Pluutol on teadaolevalt veel 4 kaaslast Nix, Hydra, P4 ja P5. Pluuto raadiust pole täpselt teada, kuid diameeter on umbes 2390 kilomeetrit ja mass on Maast 10 korda kergem. Pluuto orbiidi periood on täpselt 1.5 korda pikem kui Neptuuni om ja orbiidi kalle on samuti palj...
Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked Suurimad asteroidid Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst avastati asteroidid 50000 Quaoar (läbimõõt 1250 km), 90482 Orcus (läbimõõt 1600– 1800 km) ja 2003 UB313 (läbimõõt 2500–3200; nüüd kääbusplaneediks kvalifitseeritud). Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta CERES lõpus suur asteroid 90377 Sedna (läbimõõt 1700 km). Suured asteroidid on veel 2 Pallas, 3 Juno,
· Marss · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptuun Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). On välja pakutud mitmeid hüpoteetilisi planeete, nagu näiteks Nibiru Pluutost kaugemal ja Vulkaan Merkuurist Päikesele lähemal, mida on senini tulutult otsitud. Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam-vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla. Alates 1992. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutole.
nimetus on veidi eksitav asterodide ja tähtede vahel pole mingit füüsikalist sarnasust. Tegelikult on asteroidid sarnased planeetidele, erinevus on põhiliselt suuruses. Nimetus tuleb sellest, et enamikus teleskoopides paistavad asteroidid erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. SUURUS Suurimaks asteroidiks on tavaliselt loetud 960 x 932 kilomeetrise läbimõõduga Ceres, kuid 2006. aastal loodi rahvusvahelise astronoomiaühingu poolt uus termin kääbusplaneet, mille hulka arvati nii varasem asteroid Ceres kui ka varem planeedi nimetust kandnud Pluuto. Asteroidi mõõtmete alampiiri osas on mitmesuguseid arvamusi, kuid enam kui sajameetrise läbimõõduga Päikesesüsteemi väikekeha võib üldiselt asteroidide hulka kuuluvaks lugeda. Üldse on vaid 26 asteroidi suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km. TEKKIMINE
· Neptuun Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). Hüpoteetilised planeedid On välja pakutud mitmeid hüpoteetilisi planeete, nagu näiteks planeet X Pluutost kaugemal ja Vulkaan Merkuurist Päikesele lähemal, mida on senini tulutult otsitud. Taevakehad, mis on pretendeerinud planeedi staatusele Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam- vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla. Alates 1992. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutole
Merejumal Poseidon Neptunus Sõjajumal Ares Mars Sõjajumalanna Athena Minerva Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Jahijumalanna Artemis Diana Armastusjumalanna Aphrodite Venus Sepatööjumal Hephaistos Vulcanus Viinamarjakasvatusejumal Dionysos Bacchus Viljakuse- ja viljakasvatuse Demeter Ceres jumalanna Jumalate käskjalg, Hermes Mercurius teekäijate abiline Kodukoldejumalanna Hestia Vesta Võidujumalanna Nike Victoria
Kosmoloogia · taevaskera- kujutletav sfäär, millel näivat asuvat tähed ja mille keskpunktiks on vaatleja. · Tähtkuju- kindel taevaskera ala, milles olevad tähed mõtteliste joontega ühendamisel moodustavad kujundi. 88 tähtkuju. 12 sodiaagitähtkuju. · Taevaskera näib pöörlevat; ööpäevaga täistiir- see on maakera peegeldus. · Geotsentriline maailmasüsteem- maailmasüsteemi keskpunkt on Maa Ptolemaios, Platon, Aristoteles. · Heliotsentriline maailmasüsteem- keskpunktiks maailmas on Päike- Kopernik. Päikesesüsteem: * keskne keha on Päike * planeedid (10) (Maarühma- Merkuur, Veenus, Maa, Marss; hiidplaneedid- Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun; kääbusplaneet- Pluuto (+ Xena). * kaaslased (puuduvad Merkuuril, Veenusel) * asteroidid e. väikeplaneedid * komeedid * plutiinod * meteoorkehad Kepleri seadused- planeetide liikumisest. 1) Kõik planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühe...
Kirjanduse tunni konspekt 8.okt 2009 Õpetaja raamatusoovitus(Iidsete aegade lood1 ja 2) Antiikkirjandus(Antiik-Kreeka,Rooma) Antiikkirjandus-mõiste antiikkirjandus hõlmas antiik-rooma ja antiik-kreeka kirjandust nende riikide Eksisteerimise perioodil.Kirjandus toetub mütoloogiale.Vanimad näited on (Homeros- Filias,Odüsseia) Antiikjumalate kants:Olümpose mägi Jumalad:Zeus(Jupiter),Hera(Juno),Pallas Athena(Minerva),Hephaistos(Vuleanus),Apollon(Apollo) Artemis(Diana),Ares(Mars),Aphrodite(Venus),Hermes(Mereuruius),Dyonysos(Bacchus),Hest ia(Vesta) Demeter(Ceres),Poseidon(Neptunus),Hades(Pluto). Kodus:Miks odüsseus ei jõudnud kohe koju kuigi tema laevastik oli kodusadamas?
sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta lõpus suur asteroid 90377 Sedna mille läbimõõt on 1700 km. Suured asteroidid on veel 2 Pallas, 3 Juno, 4 Vesta, 5 Astraea, 6 Hebe, 7 Iris, 10 Hygeia ja 15 Eunomia. 90377 sedna Asteroidide nimed ja tähistused Avastamise järel antakse asteroidile kõigepealt esialgne tähistus, mis koosneb aastaarvust ja sellele järgnevast kahest ladina suurtähest
Vana-Kreeka religioon Polüteistlik usk mitmesse jumalasse Monoteistlik usk ühte jumalasse Antropromorfism inimese kujuline 12 tähtsamat jumalust (Olümpose jumalad): 1) Zeus (Roomapärane nimetus on Jupiter) peajumal Kreeka religioonis, taeva- ja äikesejumal 2) Hera (Juno) abielukaitse jumalanna 3) Poseidon (Neptun) merede valitseja 4) Themeter (Ceres) aastaaegade jumal 5) Dinysos (Bacus) veini jumal 6) Apollo valguse ja päikese jumal, kunstide kaitsja 7) Artemis (Diana) loomade kaitse jumalanna 8) Hermes rändurite kaitsejumal 9) Athena (Minerva) tarkuse jumalanna 10) Ares (Mars) sõjajumal, vägivalla jumal 11) Aphortite armastuse jumalanna 12) Hephaestus sepatöö kaitsejumal Teisi jumalaid: Hades valitseb surnute maailma Hestea (Vesta) kodukolde kaitsejumalanna Asklepius meditsiini kaitsejumal Eros erootilise armastuse ka...
Selline katastroof ei pruugi tähendada veel kogu maapealse elu või inimkonna hävimist, kuid põllumajanduse kokkuvarisemine võib põhjustada vähemalt 1,5 miljardi inimese hukkumise. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul; see tõttu jälgitakse nende liikumist eriti hoolega. Suuruselt jäävad nad alla planeetide kaaslastele, tuhande kilomeetri lähedale küünib vaid Ceres (931km); rohkem kui sada kilomeetrit on läbimõõt 250 asteroidil. Umbes 250-meetrised ja suuremad asteroidid võivad jõuda maapinnani, kusjuures põrkekohale tekiks vähemalt 5-kilomeetrise läbimõõduga kraater. Samade mõõtmetega komeet plahvataks küll õhus, kuid tekkiv lööklaine poleks otsekontaktist vähem ohtlik. Kui arvestada, et komeetide keskmine kiirus on 58 km/s potentsiaalselt ohtlike asteroidide 21 km/s vastu, siis näeme, et ründav
koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigus hoidja. Päike on tüüpiline täht (kõik öötaevas nähtavad tähekesed on kauged päikesed). Päikesesüsteemi suuremad kehad- planeedid. Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Päikesesüsteemi väiksemad kehad e. kääbusplaneedid Pluto Ceres Eris Haumea Makemake Tänan vaatamast
Komeet ehk sabatäht. Väikekehad päikesesüsteemi äärealadelt. Päikesesüsteem koosneb päikesest ja tema ümber tiirlevatest osakestest. Päikesesüsteem on 5.6 miljardi aasta vanune Maa tüüpi planeedid: Merkuur, Veenus, Earth, Marss On tahked ja kivine. (Koosneb kivimitest ja metallist.) Hiidplaneedid: Gaasi hiiglased: Jupiter, Saturn Jäähiiglased: Uraan, Neptuun Kääbusplaneedid: Pluto ja Ceres Many objects in our solar system have atmospheres, including planets, some dwarf planets and even a couple moons. Meteoriidikraatrid Eestis: Kaali, Ilumetsa, Kaiavere, Kaande, Pilistvere, Tänassilma, Iigaste. Meteoriidikraatrid maailmas: Kraater Arizonas Mehhiko laht Vredeforti kraater (L-Aaf) Wolfe Creeki meteoriidikraater Hoba meteoriit (Namibia) (suurim tükk) http://www.foxnews.com/science/2014/07/24/11-need-to-know-things-about-our-solar-system/
kiivrid 6. Artemis Diana Jahijumalann Teda kujutati a jahikoera, vibu ja nooltega. Loomaks emahirv 7. Athena Minerva Tarkuse Öökull jumalanna 8. Demeter Ceres Maa- ja Viljapead viljakusjumala nna 9. Diomyso Baccho Veini ja Viinapuupärg s s ehk viljakusjumala , Bacchu nna viinamarjako s bar, veinipeeker 10. Ha Pluton Allilma jumal, Granaatõun des ehk surnute Pluto valitseja 11
Tema sümboliteks olid granaatõun ja paabulind. Mars sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal. Venus Ilu ja armastuse jumalanna. Minerva tarkuse, õppimise, käsitöö ja tööstuse jumalanna, tema sümboliks oli öökull. Neptune ta oli võimas mere jumal, tema sümboliks oli kolmhark. Ceres viljakoristuse jumalanna, alati kirjeldatud kandmas viljapundart. Vulcan ta oli seppade, allmaailma ja vulkaanide jumal, kui ta liiga kõvasti lõi, siis võisid hakata vulkaanid purskama. Diana jahinduse ja kuu jumalanna. Bacchus veini ja peojumalanna, üks populaarsemaid Rooma jumalaid. Mercury ta oli jumalate sõnumitooja, tema kiiver ja sandaalid lubasid tal väga kiirelt liikuda ükskõik kuhu mõni jumal ta saata võis
mis kiirusel 20 km/s tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 Mt. Selline katastroof ei pruugi tähendada veel kogu maapealse elu või inimkonna hävimist, kuid põllumajanduse kokkuvarisemine võib põhjustada vähemalt 1,5 miljardi inimese hukkumise. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul. Väga vähestel asteroididel on läbimõõt üle 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst avastati asteroidid 50000 Quaoar (läbimõõt 1250 km), 90482 Orcus (läbimõõt 1600...1800 km) ja 2003 UB3 (läbimõõt 2500...3200), mis on nüüdseks samuti kääbusplaneetide hulka arvatud. Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta lõpus suur asteroid 90377 Sedna (läbimõõt 1700 km). Asteroidide koostis Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi kolme
sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst avastati asteroidid 50000 Quaoar (läbimõõt 1250 km), 90482 Orcus (läbimõõt 1600...1800 km) ja 2003 UB313 (läbimõõt 2500...3200; nüüd kääbusplaneediks kvalifitseeritud). Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta lõpus suur asteroid 90377 Sedna mille läbimõõt on 1700 km. Suured asteroidid on veel 2 Pallas, 3 Juno, 4 Vesta, 5 Astraea, 6 Hebe, 7 Iris, 10 Hygeia ja 15 Eunomia. Asteroidide tekkimine
Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). Taevakehad, mis on pretendeerinud planeedi staatusele Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam-vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla. Päikesesüsteemivälised planeedid Alates 1992. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutole. Seetõttu oleks alust nimetada neid planeetideks. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon ei ole ühtki neist seni siiski planeediks
köömnete, ingveri ja mürriga. Sealkandis tehti õlut magusamaks näiteks datlimahlaga. Õlu oli populaarseks joogiks Rooma leegionäride seas. Üksvahe peeti õlut isegi roomlaste rahvuslikuks joogiks! Caesar tundis õlle võidukäigu üle muret ning püüdis õlle tarbimist reguleerida, et ka veinile roomlaste toidulaual ruumi jääks. Keltidel oli õllele pühendatud jumal, kelle nimeks Sucellus. Teda kujutati kurika ja kruusiga. Roomlastel oli õllejumala rollis Ceres, kes oli ka viljajumalaks. Õllejumal Ceres ning veinijumal Bacchus jätkavad omavahelist võistlust ka tänapäeval. Eesti talupoegade peamiseks joogiks kuni 15. sajandini oli mõdu ja alles 16. sajandist hakkas valitsema õlu. Õlut pruuliti taluperedes kõigi olulisimate pühade ja perekondlike tähtpäevade puhul. Arvatavalt oli jõuluaegne ja jaanituleäärne õllejoomine omaette püha rituaal, mis pidi aitama säilitada ka päikese elujõudu.
veidike), kuna Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli väga tugev, seetõttu muudeti Vana- Rooma jumalad Kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Nimede muutused roomlaste poolt : Zeusist Jupiter , Herast Juno, Poseidonist Neptunus, Hestiast Vesta, Aresest Mars, Athenast Minerva , Aphroditest Venus , Hermesest Mercurius, Artemisest Diana, Hephaistosest Vulcanus või Mulciber , Demeterist Ceres. Apolloni nimelt võeti lõpust ära ainult n- täht ning Hadest hakati nüüd kutsuma ainult Plutoks ning Dionysost Bacchuseks.
Metoor-tahke tükk, mis on sattunud Maa atmosfääri,põleb seal täielikult ära Meteoriit-maale kukkunud taevakeha tükk(raud-,kivi-,raudkivi meteoriit) Taevakehade näiv liikumine on tingitud maa pöörelmisest Aastaegade vaheldumine tuleneb sellest,et Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesü...
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemi...
Vana-Kreeka jumalad Zeus ( Jupiter ) · Peajumal · Jumalate ja inimeste isa · Taeva-, vihma- ja piksejumal · Kronose ja Rhea poeg · Päästis maailma Kroonose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt · Abiellus Heraga · Tunnused: piksenooled, egiid, tammepärg Hera ( Juno ) · Zeusi õde ja naine · Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna · Kandis alati kuldset peaaehet laubal · Kaitses abielu ja naisi · Sümboliteks lehm ja paabulind Ares ( Mars ) · Zeusi ja Hera poeg · Sõjajumal · Ares oli nägus ning hea kehaehitusega · Kandis soomusrüüd · Ta armastas sõda, surma ja hävingut, oli verejanuline ja rumal. · Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga Hephaistos (Vukanus) · Hera poeg · Aphrodite abikaasa · Tule- ja sepakunstijumal · Inetu ja lonkur, käis ringi kepiga · Kujutatud sepavasara ja tangidega Athena (Minerva) · Zeusi kõige armastatum tütar · Tark...
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige ...
Plebeid:Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.foorum – Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen – rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun – madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul nobiliteet – uus ülemkiht, mis koosnes rikkamatest plebeidest ning patriitsidest termid – Vana-Rooma avalikud kümblusasutused, kus olid kõrvuti rikkad vaestega amfiteater – suur ringikujuline hoone, kus korraldati gladiaatorite võitlusi provintsid – Itaaliast väljaspool asuvad roomlaste vallutatud alad patriitsid – Rooma põliselanikud, enamasti jõukad suurmaaoman...
Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia (Õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Klotho ketras elulõnga Lachesis lõnga pikkuse määraja Atropos lõikas kääridega elulõnga katki Kreeka jumalate rooma vasted Zeus Jupiter Hera Juno Poseidon Neptunus Hestia Vesta Ares Mars Athena Minerva Aphrodite - Venus Hermes Mercurius Artemis Diana Hephaistos Vulcanus või Mulciber Demeter Ceres Apollon Apollo Pluton (Hades) Pluto Nike - Victoria Bacchus - veinijumal Veel mõned rooma jumalused Terminus piirivalvur Priapus viljakuse andja Pales kariloomadele jõu andja Sylvanus metsaraidurite abistaja Saturnus külvi ja seemne kaitsja Janus "hea alguse jumal", temale pühendatud kuuga tähistati uut aastat Lucina - sünnitusjumalanna
Kapitooliumihoone Washingtonis Tähe võidukaar Narva värav Raikküla mõis Riisipere mõis IV Maalikunst ● Erinevad stiilid baroki, rokokoo ja klassitsismi ajal ● Baroksed maalid jätavad rahutu, salapärase ja dünaamilise mulje ● Kuulsaim kunstnik: Peter Paul Rubens Rubens- The Fall of Phaeton Rubens- The Fall of Man Rubens- Venus at the Mirror Rubens- Nymphs filling the horn of plenty Rubens- Venus, Cupid, Baccchus and Ceres Rubens- The Three Graces IV maalikunst ● Hollandi maalikunst oli teistsugune: elulähedane ● Olustikumaalid ehk elu-olu täpselt kujutavad pildid ● Natüürmordid: puuviljade ja esemete kujutamine Rembrandt- Girl with a Pearl Earring Rembrandt- The Prodigal Son in the Tavern Van Dyke- The Arnolfini Wedding IV maalikunst ● Rokokoo maalikunst oli stiilist sama õrn ja mänglev nagu arhitektuurgi
muinasroomlased ei olnud üksnes põlluharijad, vaid ka sõdalased. Jumalad esindasid igapäevaelu praktilisi vajadusi. Ettenähtud riitustest ja ohverdustest peeti rangelt kinni. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid, mitte lüürilist Apollonit ja sinijuukselisi muusasi. Nii loodi numenid ehk ,,jõud", kes valvasid hälli, hoolitsesid toidu eest jne. Janus ja Vesta valvasid vastavalt ust ja kodukollet, laarid kaitsesid põldu ja maja, Pales kaitses karjamaid, Saturnus külvamist, Ceres viljakasvu, Pomona puuvilju ning Consus ja Ops viljasaaki. Jumalate valitsejat Jupiteri austati sellepärast, et ta oma vihmaga oli põldudele ja viinamarjaistandustele kasulik. Jupiteri tegevusväli oli laiahaardelisem. Oma piksenoolega juhtis ta inimeste tegevust ning kaitses roomlaste sõjategevust väljaspool Roomat. Varajasel ajajärgul olid tähtsateks jumalateks Mars ja Quirinus, keda sageli omavahel samastati. Mars oli noorte meeste ja nende
Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus või Mulciber Demeter - Ceres Apollon - Apollo Pluton (Hades) - Pluto Nike Victoria Koios - Phoibe ja Okeanos - Tethyse liin Koios - titaan Phoibe - titaan Okeanos - titaan, Okeanose jõe valitseja Tethys - titaan Iapetos - titaan Zeus taeva, tormi- ja äikesejumal. Hera abielu- ja kodujumalanna, taeva kuninganna, Zeusi õde ja abikaasa Poseidon merejumal (võimsa kolmhargiga), Zeusi vend Hades allmaailma ja surnute valitseja, Zeusi vend Demeter viljakuse jumalanna, Zeusi õde Hestia kodujumalanna
December (10.) Gregorius lisas liigaasta, rohkem pole seda kalendrit muudetud. Kreeka nimi Rooma nimi Tegelemisala Välimus Paabulinnu sulg, Hera Iuno Abielu, sünnitus mõtetu naine Põlluharimine, Vanem naine, konn, Demeter Ceres viljakus kruus, viljavihk Zeus Iuppiter Taevas, õigus Piksenol, habe Kauplemine, Tiivulised sandaalid, reisimine, Hermes Mecurius müts, lõppmatusse varastamine,
asutas linnakodanik Julius Valentin Jaeksch Tallinna vanalinna pagaritöökoja. Seda loetakse tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis. Läbi erinevate ettevõtete on sellest töökojast sajandite jooksul välja kasvanud tänane Leibur. 2012. aastal tähistab Leibur oma 250. sünnipäeva. Leiburi nimi võeti kasutusele 1. jaanuaril 1976. aastal. Alates 1997. aastast on tootmine koondatud Kadaka tehasesse Tallinnas. 2000. aastal omandas Leibur Tartus pagaritööstuse Ceres, et olla lähemal Lõuna-Eesti tarbijale ja pakkuda neile veelgi värskemaid tooteid. Täna katab ettevõtte müügivõrk kogu Eestit ehk Leiburi tooteid müüakse Narvast saarteni ja Tallinnast Valgani. Leiburi toodang Leibur toodab ligi 50 nimetust pagaritooteid. Tuntuimad neist on Leiburi Ruks, Klassikaline Tallinna peenleib, Klassikaline Kirde sai, Rukkipala, Kuldne röstsai, Leiburi Saib, Klassikaline Toolse leib, Klassikaline Kodune sepik.
Jupiter (äkiline, õiglane, liiderlik) peajumal, valitses kõiki ja kõike, käsutas välku, pilvi ja vihma. Hera, Juno abielu, perekonna kaitsja, taeva jumalanna. Athena, Minerva võidujumalanna, käsitööj, tarkuse ja mõistusej, kaunite kunstide jumal. Apollon, Apollo valguse jumal, ennustus jumal. Poseidon, Neptunus merejumal. Artemis, Diana jahijumalanna, nõidumine. Aphrodite, Venus armastuse ja ilujumalanna. Hephaistos, Vulvanus tule ja sepatööjumal. Demeter, Ceres vilja ja põllujumalanna. Hermes, Mercurius karjajumal, teedejumal, unejumal, varaste kaitsja. Ares, Mars julm sõjajumal. Hestia, Vesta kodukoldejumalanna, valvab kodurahu.
Kronos on titaan, lõikusejumal, Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg. Rhea abikaasa. Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi isa. Vanarooma mütoloogias vastas talle Saturnus. Demeter (Ceres) - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse, ennustamise ja muusika kaitsja. Herakles- Vana-Kreeka vägilane. Peajumal Zeusi ja sureliku Alkmene poeg. Niobe oli vanakreeka mütoloogias Teeba kuninganna, Amphioni naine. Ta oli Tantalose tütar. Heerosed olid surelikud, kuid peajumalate otsusel võidi neid tõsta Olümposele, jumalate hulka. Tuntuimad heerosed olid dooria hõimude esiisa vägilane Herakles, Ateena kangelane Theseus, Perseus, Orpheus. Eros- Vana-Kreeka armastusjumal. Pegasos on vanakreeka mütoloogias kangelase Bell...
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kr...
Marss-aastaajad,polaarmütsikesed jääst,Deimos ja Phobos ,,hirm ja õudus",2/3 maismaad, jõeorud,kanjonid,temp max 10, hõre atmosf. 95% CO2,3% N, väike rõhk, tolmutormid,25km mägi Asteroidid e. Väikeplaneedid- u. 3000 tkki,Ceres 1 km, Eros pikkus 30km, bolliit Maa atmosf. Sattunud asteroid Jupiter-3x teised planeedid,gaasiline,H ja He,1000km atmosf->vedel->tahke tuum, punane laik-tsüklon,ööpäev=9h,aasta 12a, kaaslasi 16-Io&Europa,tuul 100km/h,temp-140 Saturn-gaasiline,rõngad 30cm jää ja kivitükid, 23 kaaslast,Titan-Maa sarnane,temp-200. Uraan- telg on kõhuli,rõngas püsti,17 kaaslast,,temp-210 Neptuun-temp-220,sinine,8 kaaslast,Triton-235 Asteroid Pluto + Charon- maast 9x väiksem,temp -230 Komeet: pea,tuum,saba,tuum kivist v rauast,läbimõõt 10km,perioodilised-halley komeet 70a,juhuslikud,nähtavaid 50,langevad pika aja jooksul Meteoor: nn tähesadu,maa atmosfääri sattunud kivi v rauatükk, 1)aurustuvad 2)põlevad 1mm-10cm, regulaarsed tähesõ...
ZEUSI TÜTAR. ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST . TEDA PEETI KA PARIMAKS KÜTIKS NING NIMETATI KA KUUJUMALAKS JA AMATSOONIDE JUMALANNAKS , MILLE TÕTTU TA KAITSES NII NEID KUI KA NÜMFE. ARTEMIS VIHASTAS KERGESTI JA VIHAS OLI TA OHTLIK . ATHENA EHK PALLAS ATHENA EHK ATHENA PARTHENOS LAD. MINERVA: TARKUSE JA KUDUMISE JUMALANNA. ZEUSI PEAST SÜNDINUD TÜTAR , ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSIST . TA OLI KA HARIDUSE , KUNSTI JA TEADUSE PATROON DEMETER LAD. CERES: MAA- JA VILJAKUSJUMALANNA. PÕLD JA REHEALUNE OLID DEMETERI TEMPLID. TEMA TÄHTSAIM PIDUSTUS OLI VILJALÕIKUSE AJAL SEPTEMBRIS , KORD IGA VIIE AASTA TAGANT NING KESTIS ÜHEKSA PÄEVA. EROS LAD. AMOR: ARMASTUSE JUMAL, APHRODIE JA ARESE POEG. TEDA KUJUTATI PEAMISELT TIIVULISE LAPSE VÕI NOORUKINA , VIBU JA NOOLTEGA KÄES, MÕNIKORD KA SEOTUD SILMADEGA . EPHAISTOS LAD. VULCANOS : SEPATÖÖ , VULKAANILISE TEGEVUSE JA TULEJUMAL . SEPPADE KAITSJA NING APHRODITE ABIKAASA, KUNSTNIKE JA KÄSITÖÖLISTE
Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. · Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. · Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja
§ Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. § Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. § Neid nimetatakse ka planetoidideks. § Asteroidid on ebakorrapärase kujuga, sest nende gravitatsioonist ei piisa kerakujuliseks muutumiseks. § Vähesed asteroidid on suurema läbimõõduga kui 100 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid mõnisada meetrit. SUURIMAD ASTEROIDID Ceres § Läbimõõt 1003 km § Avastamise aeg 1.jaanuar 1801 Pallas § Läbimõõt 608 km § Avastamise aeg 28.märts 1802 Vesta § Läbimõõt 538 km § Avastamise aeg 29.märts 1807 KOMEET § Komeet ehk sabatäht pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt. § Koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. §
heidetud. Põhjuseks on asteroidide omavahelised kokkupõrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. 1801. aasta jaanuaris avastas Giuseppe Piazzi Palermo tähetornis teleskoobiga tähti uurides ühe nõrga tähe, mida ühelgi tähekaardil ei olnud. Piazzi vaatles tähte ka järgnevatel öödel ning jõudis järeldusele, et tegu on planeediga. Sama moodustise avastas aasta lõpus ka H.W.Olbers. Taevakeha sai nimeks Ceres. 8. 03.1802 avastas H.W.Olbers teise planeedi nimega Pallas, kaks aastat hiljem Juno ja pärast seda Vesta. Kuna avastatud taevakehad olid väga väikesed hakati neid W. Herscheli ettepanekul kutsuma asteroidideks. 1923. aastaks oli registreeritud 1000 asteroidi, nüüdseks on neid registreeritud umbes 10 korda rohkem. Üleüldse arvatakse olevat umbes miljon asteroidi. Kuna asteroide on ääriselt palju ja neid on vaja tähistada, on välja töötatud eriline süsteem
Universumi väikekehad Asteroidid · Nimetus asteroid tuleb kreeka keelest ja tähendab "tähekujulised" · Kasutatakse ka nimetust "väikeplaneedid" või "planetoidid" · Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese · Esimene pisiplaneet avastati 1801. aastal (Ceres) · Praeguseks on teada tuhandeid asteroide · Enamike asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele · On kujult ebakorrapärased · Valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite · Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni · Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi · Umbes 160 asteroidi trajektoor võib lõikuda Maa orbiidiga C-TÜÜPI ASTEROIDID · Koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega · Asuvad asteroidide vöö ka...
nalja ja pilkasid pahesid. 16. Nim. Rooma jumalad, võrdle kreeka jumalatega. Jupiter Zeus, peajumal. Juno Hera, abielude kaitsja. Pluto Hades, surnutejumal. Neptunus Poseidon, merejumal. Mars Ares, sõjajumal. Minerva Athena, sõjajumalanna. Apollo Apollon, valguse, muusika jms jumal. Diana Artemis, jahijumal. Venus Aphrodite, ilu, armastuse- ja viljakusejumalanna. Vulcanus Hephaistos, tulejumal. Bacchus Dionysos, veinujumal. Ceres Demeter viljajumal. Vesta Hestia, kodukoldejumalanna. Mercurius Hermes jumalate käskjalg, teejuht. Victoria Nike, võidujumalanna. 17. Miks langer Rooma keisririik? Võõraste palgasõdurite kasutamine ebalojaalsus. Barbarite sissetung keldid, germaanlased. Hunnide tund Aasiast Euroopasse. Suutmatud nõrgad keisrid romulus augustus. 18. Mõisted proletariaat lihtrahvas, komiits - rahvakoosolek, patroon rikas roomlane, kelle
Tema relvaks olid välgunooled, mis sümboliseerisid ta võimu. Tema sümbolites olid tamm ja kotkas. Hera ehk Juno Ta oli Zeusi naine, taeva- ja abielu jumalanna. Tema sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon ehk Neptunus Ta oli Zeusi vend ja merejumal. Teda kujutati tavaliselt kolmharki käes hoidva habetunud mehena ja tema loomaks oli hobune. Hades ehk Pluton Ta oli Zeusi vend ja allilma jumal. Tema sümboliks oli granaatõun. Demeter ehk Ceres Ta oli viljakus- ja põllutööjumalanna. Teda on tavaliselt kujutatud koos viljapeadega. Hestia ehk Vesta Ta oli Zeusi õde ja kodukoldejumalanna. Ta oli kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Dionysos ehk Bakchos Ta oli veini- ja viljakusjumal. Teda kujutatakse viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Apollon ehk Apollo Ta oli Zeusi poeg ning valguse- ja ennustusjumal. Samuti oli ta ka kunstide ja muusade kaitsja.
Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama kreeklaste mõjul alles III sajandil eKr. Seetõttu on kõik varasem meile teada hoopis hilisemate autorite teoste kaudu, mis kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajumas. Rooma autorid olid alusest peale Kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti teatris, kõnekunstis ja ajalookirjutuses suurel määral eeskuju Kreekast. Ka roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omaga.Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnae...
Poseidon Neptunus Kronose ja Rea poeg, Zeusi ja Kolmhark, härg, Otsustab meresõitjate Hadese vend. Hobuste, ilma, hobune saatuse üle. Trooja merejumal. sõjast on tuntud Posei doni ja Ateena tüli. Demeter Ceres Kronose ja Rea tütar, Zeusi Kuldsete Õpetab inimestele õde. Põllutööjumalanna viljapeadega pärg põllumajandust; otsib oma tütart Perse phone't (muudab end surelikuks).
KREEKA JUMALAD VA L M I S TA S I D : ALOIS MAKAROV SERGEI POLLOK R O M A N KU RT Š A N O V JUMALAD Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. APHRODITE Aphrodite oli Zeusi üks seaduslikest tütardest, kes sündis merevahust .Tema oli ilu ja armastuse jumalanna. Tal oli ka tiivuline poeg nimega Eros. Tema nooled panid armuma igaühe keda need tabasid. Aphroditet kujutati sageli peegli, lillede ja oma poja Erosega. ARES Ares oli Hera ning Zeusi ...
Päikesesüsteemi planeedid ja Kuu. Planeedid ei ole kujutatud samas mõõtkavas. Päikesesüsteemi objektide loend · Tsentraalne keha - Päike · Päikesesüsteemi suured kehad - planeedid: o Merkuur o Veenus o Maa o Marss o Jupiter o Saturn o Uraan o Neptuun · Päikesesüsteemi veidi väiksemad kehad - kääbusplaneedid: o Pluuto o Ceres o Eris o Haumea o Makemake · Päikesesüsteemi väikekehad o asteroidid o komeedid o meteoorkehad o kosmiline tolm 5 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses %C3%BCsteem#P.C3.A4ikeses.C3.BCsteemi_teke http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses %C3%BCsteem#P.C3.A4ikeses.C3.BCsteemi_koostis http://et.wikipedia