Klassikaline Periood Sparta linnriik,-Ateena linnriik,- ateena mereliit,kasvatus süsteem. Klassikaline periood:sparta linnriik:lakoonika mk, aristokraatia-parimate võim,range kasvatus süsteem:eelkõige sõjaline ettevalmistus,peloponnesuse liit,ateena linnriik:Atika mk,temokraatia ehk rahva võim(Pirikles)sünnipaik.Kasvatus:nii vaimne kui ka füüsiline külg olulised , ateena mereliit.Terminid:pedagoog,gymnasion.Osata võrrelda ateenat ja spartat.Ateena ja spart võistlevad omavahel ülemvõimu pärast kreekas.Peale jääb sparta.
http://www.abiks.pri.ee Kunstiliigid 1. Kujutav kunst 1.1 Maal monumentaal maal (seina, lae maal), dekoratiiv maal (maal esemetel), tahvelmaal (maal lõuendil), miniatuurmaal (raamatu illustratsioonid) 1.2 Skulptuur ümarplastika (3D), reljeef [seinal (kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef)] 1.3 Graafika kujutava kunsti põhilisi liike, mille väljendusvahendid on joon ja mustvalge pind >> sügavtrükk kujutis saadakse uurendatult plaadilt ja jäljendi jätavad süvendid, kus on trükivärv pressitud [mehaanilised vaselõige, kuivnõel, metsotinto, gravüür; keemiliselt töödeldavad ahvatinta (raud+hape), ofort (raud+nõel+hape), pehmelakk (raud+lakk+hape)] lametrükk [litograafia (keemiliselt töödeldud litokivil) ofsettrükk (elastse kattega trükisilinder)] kõrgtrükk (puulõige ja puugravüür, linoollõige???, tinalõi...
Jõusaali ajalugu Jõusaal, ingliskeeles „gym“ on tulnud vana-kreeka sõnast „gymnasion“. Just nii nimetati Vana-Kreekas kohti, kus sportlased olümüpiaks treenides valmistusid. Pärast Vana-kreekat kadusid jõusaalid sajanditeks. Keskaja ning renesanssi elu oli selline, et inimesed said füüsilise koormuse igapäevaselt kätte tööd tehes. Alles 19. sajandil hakkasid koolid võimlaid füüsilise koormuse eesmärgil rajama. 19. sajandi keskpaigal eksisteerisid juba spordiklubid. Sinna said kuuluda aga ainult teatud poliitilise taustaga inimesed. 1930-datel tekkisid poksisaalid. Esimene selline saal avati 1939. aastal Manhattanil. See saal oli aga mõeldud vaid poksijatele ning pold seetõttu tavapärasele inimesele kasutamiseks. 1965. asutas Joe Gold esimese jõusaali. Selleks oli Gold’s gym, mis sai pöördepunktiks kulturistidele ning oli väga populaarne, vaatamatta selle määrdunud ja räpasele varustusele. 1977. asutas ...
Umbes 7-aastaselt algas poistel erikasvatus Sparta valitsemine: rahvakoosolek valis 30-liikmelise geruusia (liige pidi olema vähemalt 60- aastane) Gerontokraatia 5 efoori (riigiametnikud) [seal oli 2 päritava võimuga kuningat] Võimukorraldus oli aristokraatlik Agõge kasvatus Spartas b) Ateena riik Kasvatus oli palju mitmekülgsem, paideia, retoorika (kõnekunst), grammatika, ajalugu, loodusteadused, füüsiline kasvatus, gymnasion (spordi tegemise koht). Ei toimunud laste selekteerimist. Ateenas on demokraatia. Kuidas valitseti? Ametnikud valiti liisku tõmmates. Kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek. Seal osalesid täiskasvanud meeskodanikud. Rahvakoosolek ekleesia (6000 inimest) Liisku tõmmates valiti 10 strateegi (riigi ametnikud) Liisku tõmmates valiti ka vandekohtunikud 500-nõukogu tegeles kontrolliga (peamiselt ametnike tegevuse) 10 füüli Tähtsamad isikud (demokraatia rajajad):
Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Home...
• Seetõttu oli kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu. Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena. Sport ja olümpiamängud • Paljude usupidustuste programmi kuulusid spordivõistlused ning sport oli kreeklaste, eriti aristokraatide hulgas üks meelisharrastusi. Sporti tehti alasti ja seetõttu nimetati spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate abihoonetega terminiga gymnasion. Sport ja olümpiamängud • Spordi juurde kuulusid loomuliku osana võistlused ning kohalike võistluste hulgast tõusid esile ülekreekalised võistlused, millest tähtsaimad olid olümpiamängud. • Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Sport ja olümpiamängud • Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad meessoost hellenid. • Võistluste hulka kuulusid erinevad
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
rusikavõitluse harjutuskeskus Palaistron. · 156 eKr Olümpiamängude järjekorranumber langes (kristliku ajaarvamise järgi) kokku aastaarvuga. · 152 eKr Antiikmängude üks kuulsamaid atleete Leanidas Rhodoselt jõudis oma kaheteistkümnenda olümpiavõiduni, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel. · 146 eKr Roomlased vallutasid Kreeka. Algas olümpiamängude allakäik. · umbes 100 eKr Valmis atleetide treeningkeskus Gymnasion. · 72 eKr Roomlased võtsid esmakordselt olümpiamängudest osa. · 4 eKr Rooma keiser Tiberius võitis neljahoburakendite võidukihutamise, saades ühtlasi esimeseks roomlasest olümpiavõitjaks. · 1 pKr Toimusid esimesed olümpiamängud pärast Kristuse sündi. Järjekorras olid need 195. olümpiamängud. · 67 pKr Keiser Nero auks korraldati 221. olümpiamängud kaks aastat enne õiget aega ja Nero "võitis" kõik alad, millel ta osales
○ Aphrodite = ilu, armastuse, viljakuse ja seksuaalsuse jumalanna ○ Dionysus = veini ja viinamarjakasvatuse jumal ● Jumalad käsutasid ja kehastasid loodusjõude ● Jumalate elupaik Olümpose mägi ● Pühame keskpunkt altar ● Templisse sisenesid vaid preestrid ● Vereohver ● Usupidustused ● Delfi oraakel ● Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki ● Spordiväljak koos puhke- ja olmeruumidega = gymnasion ○ Hakati pidama loenguid ja vestlusi -- hariduskeskused ● Olümpiamängud ○ Iga 4a tagant Zeusi pühamus ○ Naistele pääs keelatud ○ Kiirjooks, maadlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus, hobukaarikute võidusõit ○ Ka luule ettekandmine ja võistulaulmine ● Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemine = filosoofia ● Thales - kõige aluseks vesi
paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. · Kreeklased sportisid alasti ja tähistasid seetõttu spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate puhke- ja olmeruumidega terminiga gymnasion (kr k, alastioleku koht). Kuna spordiharjutused - gümnastika olid kreeklaste hariduses kesksel kohal ning poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega , hakkasid ka õpetlased seal loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks. · Spordi juurde kuulusid lahutmatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides paljude usupidustuste käigus. Olümpiamängud
*Luuletuste loomine ja esitamine aristokraatide harrastus *Esitamine sümpoosionil või usupidustustel *Jagunes soolo- ja koorilüürikaks · Teater *Antiik-Kreeka - teatri sünnimaa. *Seoses veinijumal Dionysose austamisega, kelle kaaslasi kujutati sokujalgsetena või hobusesabalistena. · Spordivõistlused *Aristokraatide meelisharrastus *Spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. *Spordiväljak - gymnasion (kr k, alastioleku koht). · OM *Üle-Kreekalised *iga nelja aasta tagant *Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas *Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid. *Naistele oli juurdepääs keelatud. *Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Filosoofia ja teadus · Filosoofia *Vana kreeka filosoofid püüdsid seletada loodus ja ühiskonna nähtusi mõistupäraselt. *Filosoofia e tarkusearmastus
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ...
VANA-KREEKA SPORT Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti ja tähistasid seetõttu spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate puhke- ja olmeruumidega terminiga gymnasion (kr k, alastioleku koht). Kuna spordiharjutused - gümnastika olid kreeklaste hariduses kesksel kohal ning poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega , hakkasid ka õpetlased seal loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks.Spordi juurde kuulusid lahutmatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides paljude usupidustuste käigus. Olümpiamängud Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas
Maadluse ja rusikavavõistluse harjutuskeskus Palaistron saab valmis. 156 eKr Olümpiamängude järjekorranumber ühtib aastaarvuga. 152 eKr Antiikmängude üks kuulsamaid atleete Leonidas Rhodoselt jõuab oma kahetesitkümnenda olümpiavõiduni, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel. 146 eKr Roomlased vallutavad Kreeka. Algab olümpiamängude allakäik. U 100 eKr Valmib atleetide treeningkeskus Gymnasion. 72 eKr Roomlased võtavad esmakordselt osa olümpiavõistlustest. 4 eKr Rooma keiser Tiberius võidab neljahoburakendite võidukihutamise, saades ühtlasi esimeseks roomlasest olümpiavõitjaks. 1 pKr Toimuvad esimesed olümpiamängud pärast Kristuse sündi. Järjekorras olid need 195. olümpiamängud. 67 pKr Keiser Nero auks korraldatakse 211. Olümpiamängud kaks aastat enne õiget aega ja Nero ,,võidab" kõik alad, millel osaleb
Tuntum oli DELFI ORAAKEL Kreeka keskosas paik, kus müüdi järgi Apollon oli tapnud lohe. Seal oli preestrinna, kes kõneles Apolloni suu järgi ja keda hüüti PÜÜTIAks. SURMAJÄRGSUS Ei pandud rõhku sellele, mis tuleb pärast surma. Karistused pidid tulema eluajal. Hinged rändasid Hermese juhtimisel Hadese juurde. Aeg-ajalt uskumused muutusid. KULTUUR SPORT Algusest saadik juba tähtsal kohal, kuulusid usupidustuste hulka. Kreeklased püüdsid olla täiuslikud. Spordikompleks = GYMNASION (nude place) Sport hariduses väga tähtis, aegamisi arenebki gümnaasium hariduskeskuseks. Spordi juures võistlused, tähtsamad tõusid esile OLÜMPIAMÄNGUD, mida peeti iga 4 a tagant Zeusi pühamus Olympias. Need neli a = OLÜMPIAAD. Osalesid vaid kreeklased,pealtvaatajad igast rahvusest. Naistele keelatud. Varaseim ala KIIRJOOKS. Olümpiavõitja oli prestiizne, nimed märgiti üles, hiljem koostati võitjate nimekiri. ESIMESED TEADAOLEVAD OLÜMPIAMÄNGUD OLID 776 EKR.
kellest said alguse inimkonna hädad. · Pandora laegas jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater 1. Spordivõistlused a. Spordi tähtsustamine: · Aristokraatide meelisharrastus · Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. b. Gümnaasium, kui hariduskeskus: · Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. · Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. · Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. c. Spordivõistlused: · Igas linnriigis · Ülekreekalised · Usupidustuste raames 2. Olümpiamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. a
kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu. Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena. 3.6. Sport ja olümpiamängud: Paljude usupidustuste programmi kuulusid spordivõistlused ning sport oli kreeklaste, eriti aristokraatide hulgas üks meelisharrastusi. Sporti tehti alasti ja seetõttu nimetati spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate abihoonetega terminiga gymnasion (kr k alastioleku koht). Spordi juurde kuulusid loomuliku osana võistlused ning kohalike võistluste hulgast tõusid esile ülekreekalised võistlused, millest tähtsaimad olid olümpiamängud. Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr (ühtlasi kreeklaste ajaarvamise algus) iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad meessoost hellenid (hiljem
kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu. Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena. 3.6. Sport ja olümpiamängud: Paljude usupidustuste programmi kuulusid spordivõistlused ning sport oli kreeklaste, eriti aristokraatide hulgas üks meelisharrastusi. Sporti tehti alasti ja seetõttu nimetati spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate abihoonetega terminiga gymnasion (kr k alastioleku koht). Spordi juurde kuulusid loomuliku osana võistlused ning kohalike võistluste hulgast tõusid esile ülekreekalised võistlused, millest tähtsaimad olid olümpiamängud. Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr (ühtlasi kreeklaste ajaarvamise algus) iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad meessoost hellenid (hiljem
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
nõudnud enda austamist Theos Aniketos`ena (Võitmatu Jumalana). Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas C Hellenistlike linnade arhitektuuris ja elulaadis jätkusid vanad kreeka traditsioonid, kuid rikaste linnakodanike ja kuningate helded annetused lubasid püstitada varasemast suurejoonelisemaid ehitisi. Templitele lisaks ehitati kõikjal linna keskusena välja agoraa, nõukogu hoone ja tingimata gymnasion kohalik spordi- ja hariduskeskusena. /.../ Nagu elulaadis, nii püsisid traditsioonilised jooned ka religioonis. Vanu jumalaid austati ja vanu rituaalne jätkati nii kodumaal kui ka võõrsil. Kuid võõrsil puutusid kreeklased tihedamalt kokku kohalike jumalatega, ja kuigi paljud neist olid hellenitele varemgi tuntud, hakkas idamaade rahvaste usk uues keskkonnas kreeklaste maailmapilti tugevasti mõjutama. Tulemuseks oli kreeka ja idamaade usundite põimumine.
· 156 eKr Olümpiamängude järjekorranumber langes (kristliku ajaarvamise järgi) kokku aastaarvuga. · 152 eKr Antiikmängude üks kuulsamaid atleete Leanidas Rhodoselt jõudis oma kaheteistkümnenda olümpiavõiduni, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel. · 146 eKr Roomlased vallutasid Kreeka. Algas olümpiamängude allakäik. · umbes 100 eKr Valmis atleetide treeningkeskus Gymnasion. · 72 eKr Roomlased võtsid esmakordselt olümpiamängudest osa. · 4 eKr Rooma keiser Tiberius võitis neljahoburakendite võidukihutamise, saades ühtlasi esimeseks roomlasest olümpiavõitjaks. · 1 pKr Toimusid esimesed olümpiamängud pärast Kristuse sündi. Järjekorras olid need 195. olümpiamängud. · 67 pKr Keiser Nero auks korraldati 221. olümpiamängud kaks aastat enne õiget aega ja Nero "võitis" kõik alad, millel ta osales
kinnitatud ega ümber lükatud). Olümpia Seal on pühamu, mis pühendatud Zeusile. Alates 776. aastast peeti seal Zeusi auks iga nelja aasta järel mänge. Seal ümbrusest on leitud veel pühamuid, mis võisid olla pühendatud Kronosele, Gaiale, Aphroditele jt. Vanim pühamu oli heraion, pühendatud Herale. Olümposel asus kullast Zeusi kuju, mis on üks antiigi seitsmest maailmaimest. Lisaks templitele on sel alal veel palaistra, gymnasion ja hipodroom. Hesiodose "Theogonia" Juurdlus selle üle kuidas maailm on loodud. Jutustus universumi ja jumalata loomisest. Maailma lõid Kaos, Gaia ja Eros. Kõigepealt loodi jumalad, viimased arvasid, et oleks huvitav luua olendid, kes on nende sarnased, kuid surelikud. Nad lubaksid neil maal elada. Jumalad andsid inimestele erinevaid andeid, lootes et inimesed arenevad huvitavateks olenditeks ja lõbustavad oma tegudega jumalaid. Arhailine lüürika: Archilochos; Sappho; Solon.
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
paljude usupidustuste programmi. Neid peeti enam-vähem kõigis linnriikides. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti ja tähistasid seetõttu spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate puhke- ja olmeruumidega terminiga gymnasion. Kuna spordiharjutused olid kreeklaste hariduses kesksel kohal ning poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega, hakkasid ka õpetlased seal oma loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks. Spordi juurde kuulusid lahutamatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides paljude usupidustuste käigus. Kohalike ürituste seas kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas omakorda olümpiamängud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
