MIS MAA ON MESOPOTAAMIA? LAURA JAGUSON TRIINU ORGMETS ASEND JA LOODUSOLUD Meopotaamia asus Tigese ja Eufrati vahelisel • alal Tänapäeval asub kunagise Mesopotaamia alal • Iraak SAVI Tänu savile kujunes Mesopotaamias nn • savitsivilisatsioon. • Savist ehitati maju. • Kirjutati saviplaatidele. • Valmistati tarbe-esmeid SUMERID Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri. • Õppisid vasest tööriistu valmistama. • • Kasutasid põllupidamisel niisutuskanalite ja tammide võrgustikku. Lõid maailma vanima kirja ning võtsid kasutusele • ratta ja veovankri. Kõrgel tasemel oli nende matemaatika ja • astronoomia. SUMERITE LINNRIIGID •
Mesopotaamia · Niiluse suudmest itta voolab kaks suurt jõge, Eufrat ja Tigris. · Mesopotaamia asub LähisIdas, tähendab tõlkes jõgedevahelist maad · Enamik Mesopotaamiast jääb praegu Iraagi ja Süüria, väiksem osa Türgi alale. Mesopotaamia · Loodusvaradelt vaene, külluses oli vaid savi ja pilliroogu; kujunes savitsivilisatsioon Savist ehitati, savi peale kirjutati · Kivi, puitu, metalle hangiti mujalt, see soodustas juba varakult suhtlemist välisnaabritega; erinevalt Egiptusest oli Mesopotaamia välisnaabritele avatud · Egiptusest vähem stabiilne, hästikohanev Mesopotaamia ühiskond · Linnriigi keskuse ümber oli maapiirkond · Pidevate tülide pärast linnriikide vahel ümbritsesid neid varasest ajast müürid · Keset linna asetses astmiktempel tsikuraat
matsaba üliku haudehitis Astmikpüramiid/ püramiid - Vaarao hauakamber Temaatika keerles vaarao ümber Skulptuur suuremõõdulised, kas seisvad või istuvad, mustad juuksed, mesopotaamia omast realistlikum, tundlikum, Ehnatoni ajal õistes portreekunst , kaunim teos Nofretete pea Pinnakunst väga levinud ehk Palju reljeefe ja maale TEMPEL sfinkside allee, püloon( kahe torniga väravehitis), obeliskid, õu, sammassaal, varahoidlad, raamatukogud, Mesopotaamia Savitsivilisatsioon, Tsivilisatsiooni rajasid sumerid võtsid kasutusele ratta, kiilkiri, templite umber on linnad, Linnriigid linnu kaitsesid müürid, igal riigil oma jumal, linna keskel tsirkuraat, Kuninga ülesanded väepealik, kohtumõistmine, ülempreester, ei peetud jumalaks, Vabad kodanikud vabad käsitöölised ja talupojad - moodustasid sõjaväe, rahvakoosolekud , Semiidid võtsid kultuuri üle , sulandusid sumeritega ühte, kasutusele jäi semiitide keel
võivad tekitada katastroofilisi purustusi. Seetõttu on ulatuslikum põlluharimine Mesopotaamia lõunaosas olnud võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Jõgede suudmealal Pärsia lahe ääres laiuvad aga sood ja pillirootihnikud, mis ei kõlba põlluharimiseks ilma kunstliku kuivenduseta. 2. Loodusvaradelt on Mesopotaamia vaene. Ainult savi ja pilliroogu leidub külluses. Nii kujuneski Mesopotaamias suurel määral savitsivilisatsioon- savi oli nii ehituses kui tarbeesemete valmistamisel peamine tooraine ja sellest tehtud tahvlid said ka põhiliseks kirjutusmaterjaliks. 3. Sumerid olid vanaaja rahvas. Elasid 4. aastatuhande lõpus, 3. aastatuhandel eKr Mesopotaamia lõunaosas. Semiidid elasid sumeristest läänepool. Nende keskus oli Mari linn. 4. KuningasPreesterkond, asevalitsejaTalupojad, käsitöölisedOrjad Vaitseja Vabad kodanikud Sõltlased Orjad 5
14. saj. eKr valitsejad EHNATON (monoteism preestrite rolli vähendamine ühiskonnas, kunsti revolutsioon), NOFRETETE ja TUTANHAMON (puutumatus). 30eKr Egiptuse vallutamine Rooma poolt, tsivilisatsiooni lõpp. MESOPOTAAMIA: Mesopotaamia - ajalooline piirkond Lähis-Idas, Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Tsivilisatsiooni rajajateks sumerid, hiilgeaeg 3000-2500eKr, põlluharimine alates 7000eKr, savitsivilisatsioon, kõrge kultuuritasemega rahvas. Edasine lugu - *vanaajal üksikute riikide suurvõimu aeg: Pärsia-Makedoonia-Rooma-Araabia kalifaat-Mongolid-Türgi. *Pärast I ms iseseisvus, hiljem pidevalt riigipöördeid, sõjad omavahel. *tänapäeval peamiselt: Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Iraan..., vastuolud (rikkus/vaesus, rahutus/stabiilsus). HAMMURAPI laiendas Vana-Babüloonia riigi piire, korrastas riigisüsteemi, seadustekogu.
mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. Silmapaistvaim saavutus tähestiku leiutamine- 22 kaashäälikut. Juuda ja Iisraeli riigi kujunemine. Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael ilmselt tugevaim riik Kaananis. Saalomoni surma järel jagunes põhjapoolseks Iisraeliks ja lõunapuulseks Juuda riigiks. Mõisted Kiilkiri- savitahvlitel olev kiri Tsikuraat- massiivne astangutega torn templite juures Vana Testament- juutide ajaloo, kommete jm kogu Savitsivilisatsioon- Mesopotaamia teine nimetus, kuna seal oli väga savine maa Satraap- asehalduskord Pärsias Mazdaism- Zarathustra õpetus Pärsias Egiptuse poos- inimese kujutamine, nii et pea on küljega, aga silmad otse Sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga kuju, mis kaitseb püramiide Obelisk- väravaehitiste juurde kuuluvad sambad Egiptuses, pühendatud jumalatele Mastaaba- algelised püramiidid, piklik längusküljeline kasti sarnane, selle all paiknes hauakamber
Kordamisteemad 10.klassile § 7-12 1.Millega tegelesid Mesopotaamia elanikud? Kuidas oli see seotud Mesopotaamia geogrfaalise asendiga? Mesopotaamia oli nn savitsivilisatsioon. Kuna sademeid oli ainult mäestike juures ja Tigrise üleujutused olid vägaettearvamatud, siis ei saanud seal eriti tegeleda põllumajandusega. Pärsia lahe ääres on aga suured sood, seal sai põllukultuure kasvatada ainult kunstliku kuivendamise teel. 2.Mis oli tsikuraat? Milline oli tema funktsioon? Tsikuraat oli astmikpüramiid. See oli koht, kus kummardati jumalaid. 3.Mida sisaldasid Hammurapi seadused? Miks peetakse neid ajaloolises mõttes väga oluliseks?
maadesse. 21. Kuidas kujunesid Juuda ja Iisraeli riik? Taavet lõi Iisraeli riigi 10. saj eKr, pealinn Jerusalemm. Peale Taavetit sai kuningaks tema poeg Saalomon, kui Saalomon sureb laguneb riik kaheks: põhja poole jään Iisraeli riik ja lõuna poole Juuda Kuningriik. 22. Mõisted: Kiilkiri - mõistemärgid,mis vajutatakse kirjutuspulgaga pehmesse savisse. Tsikuraat massiivne astangutena ülespoole ahenev torn, mille tipus asub väike tempel Vana Testament juutide püha raamat Savitsivilisatsioon savi oli Mesopotaamias leiduv peaaegu ainuke loodusvara, sellest ka selline nimi Satraapia - asehaldurkonnad Mazdaism võitlus tõe ja vale vahel Egiptuse poos - maalidel ja reljeefidel kujutatakse inimest: silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis Sfinks lõvi keha ja inimese peaga skulptuur, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat Obelisk neljakandilised sambad Mastaba madal püramiid
Põhilisteks tegevusaladeks olid põlluharimine ja meresõitmine, · Vana Testament- piibli I osa, iisraellaste ajalugu, usku, tigudest toodeti purpurset värvi, millega riideid värviti (purpurriie). kombeid ja seadusi puudutavate andmete peamine allikas Välja olid kujunenud linnriigid, mis sarnanesid sumeri linnriikidega, neid juhtis kuningas. · Savitsivilisatsioon- Mesopotaamia (seal leidus palju Suur mõju ühiskonnas oli kaubandusega tegelevatel ülikutel. savi) Leiutasid maailma esimese tähestiku 2. at eKr · Satraap- Pärsia asehalduskord Mesopotaamias (võõra Tihe kaubavahetus Egiptusega võimu isemeelne esindaja) Neil oli semiidikultuur
9)Millised jumalad olid kõige olulisemad Egiptuse riigi ja võimu kohapealt? Amon-Ra, Horos ja Osiris. 10)Vaarao seotus Ra,Horose,Amoni, ja Amon-Ra'ga? Ra'd hakati samastama Amoniga ja vaarao oli olnud Amon-Ra poeg. Horos võis olla ka Ra poeg. Horos kehastas teatud mõttes elavat valitsejat ennast. MESOPOTAAMIA Erinev: üleujutused olid M ohtlikud, viljakat muda ei ole, kõrbesid pole, põlluharimine oli võimalik vaid kunstniisutuse abil, savitsivilisatsioon-majad,templid,tahvlid Sarnane:soe kliima-soodustas põlluharimist-vee olemasolu Mesopotaamia kultuur oli väliselt mõjutatud tänu avatusele. HAMMURAPI SEADUSED 1) Milline oli ühiskond? *orjanduslik( 231. Kui ta surmas majaperemehe orja,siis ta andku ori orja eest) *Kihistunud klassiühiskond(ebavõrdne) *Kehtis taliooni õigus(silm silma ja käsi käe vastu) 2)Naiste seisund Babüloonias? *oluline roll oli raseduse säilimine. Kui see katkeb kellegi süü tõttu-rahatrahv
seotud religiooniga: ülistuslaulud jumalatele, püramiidiraamatud, surnuteraamatud. Kuulsaimaks novelliks on „Sinuhe jutustus“. Mesopotaamia Mesopotaamia asub Pärsia lahte sumbuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksualal (kreeka keeles jõgedevaheline maa), kus inimesed muutusid paikseks 8. aastatuhandel eKr. Kuna vihma sadas väga harva, siis põllumajandusega oli võimalik tegeleda ainult tänu kunstlikule niisutamisele. Maavaradelt vaene, ainult savi ja pilliroog (nn. savitsivilisatsioon). Seoses kivi, puidu ja metallide hankimisega suheldi naaberrahvastega, s.t. et olid välismaailmale avatud ning seetõttu oli muutuv tsivilisatsioon. Iga suurem sumerite linn (tuntumad Ur, Uruk, Kiš jt) moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli oma kaitsejumal. Tema auks oli ehitatud linnriigi keskele astmiktempel e. tsikuraat. Alguses oli kõrgeim võim preesterkonna käes, mis hiljem koondus kuningale (sõjapealik ja kohtunik)
üks käsi rinnale surutud. Kujutatavate näoilme on alati rahulik, pilk ette suunatud. Egiptuse skulptuur erineb Mesopotaamia omast realismi poolest. Ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti värvilised maalid ja reljeefid. Maalis ei tuntud valgust-varju ja värvide pooltoone, värvid olid selged. AJALUGU ARVESTUS 1 2. RÜHM 5. Loodusvaradest oli Mesopotaamia vaene- leidus vaid savi ja pilliroogu. Seepärast kujunes välja nn. savitsivilisatsioon. Savi kasutati ehituses, tarbeesemete valmistamisel ja savitahvleid põletatuna ka kirjutusmaterjaliks. Kivi, puitu ja metalle tuli hankida teistelt maadelt. See soodustas juba varaseimatest aegadest elavat suhtlemist naabermaadega. Tuli kannatada võõraste rohkeid kallaletunge. Mesopotaamia enda tsivilisatsioon levis ka naaberaladele. Mesopotaamia ühiskond oli Egiptuse omast vähem stabiilne, vähem endasse tõmbunud, suurema kohanemisvõimega. Mesopotaamia
· ,,Sinuhe jutustus"- suurim Egiptuse kirjandusteos. Ülik Sinuhe minavormis lugu. Justkui lahkunu elule tagasivaatav hauatekst. Kunst : · Maalingud hauakambrites. · Savikujukesed. Mesopotaamia Looduslikud olud Eufrati ja Tigrise vahelisel alal. Praegune Iraak. Eripärad head tingimused põllumajanduseks loodi ise kuivatamise ja niisutamisega. Ehitusmaterjalid ei olnud puitu ega kivi. Kasutati pilliroogu ja savi. Savitsivilisatsioon. Avatus Väga palju sõdimist. Asus avatud alal. Võttis omaks teiste rahvaste kultuure. Tsivilisatsiooni algus vanim tsivilisatsioon. Kiri ja kihistumine. Mesopotaamia rigid : Sumeri Linnriigid 3000-2340 Kiilkiri, Ühtne riik puudus. Ur, Uruk, Lagas. Rahva päritolu teadmata. Ratas, potikeder. Templiühiskond. Vanim eepos ,,Gilgames". Akadi riik 2340-2160 Kuningas Sargon lõi I Suurriigi Mesopotaamia ajaloos.
Haridus ja teadus: Hästiarenenud arstiteadus, matemaatika ja astronoomia (päikesekalender). Kirjutamisoskus oli privileeg, mis sai osaks ainult vähestele kuid lugemisoskus sai selgeks rohkematele. 4. Mesopotaamia Looduslikud olud: Jõgedevaheline maa Tigrise ja Eufrati. Korrapäratud üleujutused. lõunas kuivus, põhjas mägede lähedal niiskus vajadus maad niisutada ja kuivendada niisutus- ja kuivendussüsteemid loodusvaradeks savi ja pilliroog savitsivilisatsioon avatud piirkond kaitsesüsteemid Põhiperioodid: Sumeri linnriigid ~30.-24. sajand eKr (~3000-2340 eKr) Semiidi suurriigid Akadi-suurriik ~24.-22. sajand eKr (~2340-2193 eKr) Vana-Babüloonia 18.-16. sajand eKr (1792-1595 eKr) Assüüria 14.-7. sajand eKr (934-609 eKr) Uus-Babüloonia 7.-6. sajand eKr (626-539 eKr) Sumerite päritolu ja ühiskonnakorraldus: Sumerite päritolu on teadmata
(~3500 eKr- 476 pKr) Tunnused- läänikord, ristiusk roomakatolikul kujul, seisuslik ühiskond PILET 7 Mesopotaamia tsivilisatsioon Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsiooni eripära. Riikluse teke, Mesopotaamia suurriigid, valitseja võim, linnade tähtsus. Hammurapi koodeks. Tsivilisatsiooni eripära- vähem suletud Tegurid- tihedad suhted naabritega; asukoha geograafiline avatus; kohalike looduslike toorainete vähesus, savitsivilisatsioon. Riiklus teke- 3000 eKr kujunesid järk-järgulise arengu tulemusena mitmed sumeri linnriigid. Ühtset riiki Mesopotaamias sel hetkel ei tekkinud. 2340 eKr vallutas Akadi valitseja kõik olulised sumerite linnriigid ja rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Keskmine kiviaeg Eestis Arheoloogiline kultuur. Kunda kultuur: asulakohad, töö-ja tarberiistad, elatusalad. Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste
põhjast ja kirdest piiravad seda mäestikud, lõunast ja edelast kõrb. Kui põhjapoolsetes piirkondades sajab vihma, siis alamjooksu tasane maa jääb seevastu peaaegu sademeteta. Üleujutused on siin ettearvamatud, seetõttu on maa lõunaosas olnud põllumajandusega võimalik tegelda vaid maa kunstlikul niisutamisel. Jõgede suudmealal on vajalik jälle kunstlik kuivendus. Loodusvarade poolest on Mesopotaamia vaene. Ainult savi leidub külluses, mistõttu kujunes siin välja omapärane ,,savitsivilisatsioon" - savi oli nii ehituses kui tarbeesemete valmistamisel peamine tooraine ja sellest tehtud tahvlid said ka põhiliseks kirjutusmaterjaliks. Kivi, puitu ja metalle tuli hankida teistelt maadelt. See sundis mesopotaamlasi juba oma kõige varajasemal ajalooperioodil suhtlema naaberaladega. Olles välismaailmale avatud, tuli siinsetel aladel kannatada ka sagedaste sissetungide all. Samas levis Mesopotaamia enda tsivilisatsioon laialdaselt naaberpiirkondadesse. Võib öelda, et
· ,,Sinuhe jutustus"- suurim Egiptuse kirjandusteos. Ülik Sinuhe minavormis lugu. Justkui lahkunu elule tagasivaatav hauatekst. Kunst : · Maalingud hauakambrites. · Savikujukesed. Mesopotaamia Looduslikud olud Eufrati ja Tigrise vahelisel alal. Praegune Iraak. Eripärad head tingimused põllumajanduseks loodi ise kuivatamise ja niisutamisega. Ehitusmaterjalid ei olnud puitu ega kivi. Kasutati pilliroogu ja savi. Savitsivilisatsioon. Avatus Väga palju sõdimist. Asus avatud alal. Võttis omaks teiste rahvaste kultuure. Tsivilisatsiooni algus vanim tsivilisatsioon. Kiri ja kihistumine. Mesopotaamia rigid : Sumeri Linnriigid 3000-2340 Kiilkiri, Ühtne riik puudus. Ur, Uruk, Lagas. Rahva päritolu teadmata. Ratas, potikeder. Templiühiskond. Vanim eepos ,,Gilgames".
niisutavatele üleujutustele, sest need on, eriti Tigrise puhul, ettearvamatud ja võivad tuua kaasa katastroofilisi purustusi. Seetõttu on ulatuslikum põlluharimine Mesopotaamia lõunaosas võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Jõgede suudmealal Pärsia lahe rannikul on aga suured kunstliku kuivenduseta põlluharimiseks kõlbmatud sood ja pilliroovõsad. Loodusvaradelt on Mesopotaamia vaene. Ainult savi ja pilliroogu leidub külluses. Nii kujuneski Mesopotaamias suurel määral "savitsivilisatsioon" savi oli nii arhitektuuri kui tarbeesemete peamine tooraine ja teda kasutati savitahvlite näol ka põhilise kirjutusmaterjalina. Kivi, puitu ja metalle tuli aga hankida sageli küllalt kaugetelt maadelt, mis juba kõige varasematest perioodidest alates stimuleeris suhtlemist naaberaladega. Viimast soodustas ka tõsiasi, et erinevalt Egiptusest on Mesopotaamia välismaailmale kõigist suundadest avatud. See omakorda on toonud kaasa paljude erinevate rahvaste korduvaid
annaabi.ee 
