Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

10.kl ajalooõpiku kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid
AJALUGU
  • Kooli ajalugu
    • 5 teadmist Hugo Treffneri kohta:
    • 1845-1912
    • Sündis Kanepis
    • Kolm venda, üks õde
    • Töötas koduõpetaja eratundide andjana
    • Aitas korraldada II üldlaulupidu
    • detsember 1883 – Treffneri koolil tegutsemisluba
    • kool tegutses Hobuse tänaval
    • 1919 – HTG liideti Kubermangugümnaasiumiga
    • alguses (kuni 1954.a) HTG poistekool
    • NL’i ajal nimeks A.H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool
    • 1961 avati Eesti esimene matemaatika eriklass
    • 1990.a taastati HTG nimi (7.-12.klass), põhikool eraldus gümnaasiumist (Tartu Kesklinna Kool)
    • ainult gümnaasiumiklassid ca 10 aastat
    • 1998.a tulekahju, õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu, renoveeritud koolimaja avati 2002

  • Muinasaeg
    • Ajaloo põhietapid:
    • Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj – 3000 eKr)
    • Vanaaeg (3000 – 476 eKr)
    • Keskaeg (5.-15.saj)
    • Uusaeg (16.-19.saj)
    • Lähiaeg (20.saj…)

  • Tsivilisatsioonid
    • tsivilisatsioon – hästi korraldatud kõrge arengutasemega ühiskond
    • tunnused:
    • viljelusmajandus (mõeldakse ettepoole)
    • varanduslik korraldus
    • kiri
    • riiklik korraldus
    • vaimne tegevus
    • loodusolude mõju:
    • Egiptus - põlluharimine võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele; maa geograafiline eraldatus ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse.
    • Mesopotaamia – põhjapoolsetel aladel sadas rohkem vihma, seega seal sai põldu harida; Pärsia lahe soisel rannikul tuli maad kuivendada; loodusvaradest – savi, pilliroog .
    • Kreeka – mägine (killustatus; põlluharimine raskendatud), peamine ühendustee meri (saadi naabritega suhelda)
    • Rooma tasane maa (hea põlluharimiseks), Apenniini poolsaar merega ümbritsetud (parem võimalus iseseisvaks/ühtseks riigiks)
    • Spengler – tsivilisatsiooni areng on nagu aastaring ; igal tsivilisatsioonil on oma hiigelaeg; „Õhtumaa“ areng on jõudnud viimasesse etappi .
    • Huntington – tsivilisatsioonide kokkupõrked ei ole igavesed ; ei sõdi riigid, vaid tsivilisatsioonid

  • Vana- Idamaad
    • Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad; paljude asjade esmaleiutajad: kiilkiri, ratas, linnade ehitajad ; kõrge kultuuritasemega rahvas – eepos „Gilgameš“. Asukoht: Mesopotaamia lõunaosa
    • Akadlased – sumerite kultuuri edasikandjad; akadi keel – oma aja lingua franca.
    • Hetiidid – lüliks Vana-Idamaade ja Egiptuse vahel; olid esimesed rauakasutajad; eristasid seadustes tahtlikke kuritegusid
    • Foiniiklased – head meresõitjad; rajasid kolooniaid ; tähestiku loojad
    • Egiptus:

  • Vana Riik (27.-21.saj eKr)
    • sisemine ühtsus
    • isoleeritus
    • kujunes ühtsem religioon ; rõhutati vaarao jumalikkust
    • püramiidid (üle 50)
    • sisesegaduste tõttu riik lagunes

  • Uus Riik (16.-11.saj eKr)
    • 3000 eKr – Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse; kujunes hieroglüüfkiri; vase kasutuselevõtt
    • 26.saj eKr – Cheopsi , Chephreni ja Mykerinose püramiidid
    • 14.saj eKr – esimene revolutsioon ; Ehnaton kehtestas ühejumala kultuse
    • Hufu (Cheops) – Vana Riigi 4.dünastia kuningas; lasi ehitada suurima püramiidi maailmas – Cheopsi püramiid
    • Hafra ( Chephren ) – Vana Riigi 4.dünastia vaarao; Hufu poeg; lasi ehitada Sfinksi ja Chephreni püramiidi
    • Menkaura (Mykerinos) – Vana Riigi 4.dünastia vaarao; lasi ehitada Mykerinose püramiidi
    • Ehnaton – 14.saj; usureformaator (ühe jumala kultus ); muutus kunstis (realism)
    • Tutanhamon – 14.saj; troonile asus 9-aastasena; suri noorelt; „ähmane tegelane“; täpne põlvnemine oletuslik; talle kuulub kuulsaim haud (leitud tema muumia )
    • Mesopotaamia
    • Hammurapi – Vana-Babüloonia valitseja; esimene süstematiseeritud seadustekogu
    • Assurbanipal – Assüüria viimane kuningas; suur vallutaja; Ninive raamatukogu
    • Nebukadnetsar – Uus-Babüloonia valitseja; ehitas Babüloni
    • Ištari väravad – neli võimast torni, mille vahel olid võlvitud sissepääsud
    • Rippaiad – kuninganna Amita jaoks Nebukadnetsar II käsul ehitatud (u. 600 eKr)
    • Marduki tempel – 8 astmega tsikuraat
    • Pärsia
    • Kujunes suurriigiks 6.saj eKr
    • Mesopotaamia
    • Egiptus
    • India
    • Heas korras riik
    • Teedevõrk
    • Post
    • Maksusüsteem
    • Ühtne rahasüsteem
    • 2000 eKr – Iisraeli riigi sünd; Aabraham Kaananimaale
    • Egiptuse vangipõli – iisraellased Egiptuses
    • 10 käsku – Siinai mäel Moosesele; iisraellaste usu- ja moraalireeglite lühike kokkuvõte
    • 1000 eKr – tekkis Iisraeli riik; Taavet ühendas Kaananimaa lõunaosa
    • Vana Testament – peamine allikas iisraellaste ajaloo, religiooni ja seaduste kohta
    • Aabraham – iisraellaste esiisa; Jahve sõlmis temaga lepingu
    • Mooses – iisraellaste juht, kes juhtis nad välja Egiptuse vangipõlvest ning edastas 10 käsku
    • Taavet – ühendas Kaananimaa ühtseks riigiks (Iisrael); Iisraeli kuningas (11.-10.saj eKr)
    • Nutumüür – iisraellaste püha paik

  • Vana- Kreeka
    • Ajalooperioodid:
    • tundmatu päritoluga rahvas
    • labürinditaolised lossid
    • rahumeelne kultuur; härjakultuur
    • tsunami hävitas kõrgkultuuri Kreetal
    • Mükeene + Knossose paleed ühed tähtsaimad keskused
    • Tume ajajärk (1100 – 800 eKr)
    • kangelasajastu – müütide kujunemine + jumalad
    • teame tänu Homerose eepostele
    • Egeuse meri Kreeka sisemereks
    • languseperiood (lossid hävinenud, kiri ununenud, elanikkond vähenenud, peaaegu tsvilisatsioonieelne tase)
    • Arhailine ajajärk (800 – 500 eKr)
    • tähestik
    • käsitoo, kaubandus, meresõit
    • linnriigid : Ateena , Sparta
    • ülekreekalised religioossed keskused: Delfi, Olümpia
    • ühtekuuluvustunne
    • Kreeka – Pärsia sõjad, Maratoni lahing
    • esimesed olümpiamängud (776 eKr)
    • ühiskonna kihistumine
    • Kreeka kolooniad Väike-Aasta rannikuni
    • linnriikide kujunemine
    • Klassikaline ajajärk (500 – 330 eKr)
    • Hellenism (330 – 30 eKr)
    • Kreeka kuulus suurte impeeriumide koosseisu ( Makedoonia , Rooma )
    • eeskujuks (kreeka keel)
    • Kreeka usund segunes Idamaade mõjutustega
    • ca 1200 eKr
    • Trooja kuninga poeg Paris röövis Sparta kuninganna Helena
    • Kreeka kuningad liitusid Troojat piirama
    • Trooja piiramine 10 aastat
    • kreeklaste võit
    • Kreeka – Pärsia sõjad
    • 5.saj eKr I pool (500 – 449)
    • Pärslased vallutasid saari
    • 490 eKr Maratoni lahing. Pärsia väed Ateena vastu. Sparta ei jõudnud appi.
    • rahu – Ateenale liidriroll , poliste koostöö
    • Peloponnesose sõda
    • 5.saj eKr II pool
    • vastu Ateena ülemvõimule
    • Sparta määras rahutingimused
    • poliste vahelised tülid
    • Ateena hiilgeaja lõpp
    • Philippos II
    • Aleksander Suur jätkab suure impeeriumi loomist
    • Ateena Sparta
    • Kesk - Kreeka
      Lõuna-Kreeka
      Võim kuulus aristokraatlikele ja riigiametnikele, nõukogule; hiljem ka lihtkodanikud
      Kaks päritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi; täitsid preestri kohustusi + 30 liikmeline vanemate nõukogu.
      Tugev laevastik
      Tugev maavägi (elukutselised)
      Kodanikkond : täiskasvanud meessoost põliselanikud
      Kodanikkond: spartiaadid
      Vahendamata demokraatia
      Range sisemine korraldatus
      Kõrgelt arenenud kultuur
      Vaimukultuur tühine
      Perikles – Ateena väejuht ja riigimees ( poliitik ); võitlus pärslaste vastu; ehitati Ateena akropol
    • Pythagoras – filosoof ja matemaatik
    • Hippokrates – Vana-Kreeka arst, arstivanne tema poolt
    • Herodotos – ajaloo isa; Vana-Kreeka rännumees; kirjutas kokkuvõtte Kreeka – Pärsia sõdadest
    • Sokrates – filosoof („Ma tean, et ma midagi ei tea); kõhkles teesides
    • Platon – filosoof; Sokratese õpilane; pani kirja tema mõtted; idee ideaalsest riigikorrast
    • Aristoteles – filosoof; Platoni õpilane; peetakse paljude teadusharude rajajaks (psühholoogia, loogika ); kogus kokki kõik seni teadaolevad mõtted ja hakkas neid süstematiseerima
    • Philippos II – ( elas 382–336 eKr) Makedoonia kuningas; Aleksander Suure isa; pani aluse Makedoonia suurvõimule
    • Aleksander Suur – Makedoonia kuningas (336-323 eKr); antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht
    • Demosthenes – Vana-Kreeka oraator ja riigimees; sai kuulsaks oma Makedoonia-vastase hoiakuga (filipikad)
    • Homeros – Vana-Kreeka pime laulik ; kirjutas „ Ilias “ ja „Odüsseia“
    • Usund
    • Iseloomulik:
    • 12 tähtsamat jumalat (tegelik arv sadades)
    • Jumalad:
    • oraaklid – spetsiaalsed pühamud, kust võis jumalatelt nõu küsida
    • Delfi oraakel – kuulsaim oraakel, asub Kesk-Kreekas Parnassose mäe kalju jalamil. Müüdi järgi tappis Apollon seal lohemao püütoni.
    • Surmajärgne elu:
    • Puudus
    • Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki (sinna pääses koobaste/allikate kaudu)
    • Allilmas troonis emand Persephone
    • Seda sai mõjutada pidades spetsiaalseid riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks ja elades vooruslikult
    • konkurentsivaim
    • väljapaistmissoov
    • aristokraatlikud sõpruskonnad
    • kodused pidusöögid (mehed, vein, jne)
    • kehaline ja vaimne arendamine
    • Orjandus:
    • orjatööd kasutati laialdaselt, orjade arv kasvas aja jooksul
    • enamik orjadest välismaalased
    • usuti , et barbarid ongi orjadeks loodud
    • orjadesse suhtuti kui varandusse, millega võidi suvalt ümber käia
    • orjatööd kasutati kõigis valdkondades: põllumajandus, käsitöö, koduteenija …
    • Sport ja olümpiamängud
    • lihaseline keha
    • alasti sport
    • gümnaasionid tähtsad hariduskeskused
    • võistlused
    • olümpiamängud Zeusi auks
    • olümpiarahu
    • esimesed olümpiamängud 776 eKr
    • neid peeti iga nelja aasta tagant
    • osalesid ainult hellenid (ainult mehed)
    • naistele sinna pääs keelatud
    • varasem võistlusala kiirjooks
    • võitjate auks püstitati mälestusmärke
    • Dionüüsiad
    • Pidustused Dionysose auks
    • Neljal päeval etendati erinevaid etendusi

  • VANA-ROOMA
    • Kesk-Itaalia Etruuria maakonnas elanud rahvad
    • päritolu teadmata
    • võtsid üle Kreeka tähestiku
    • meresõitjad, kaupmehed , ehitusmeistrid, metallitöötlejad
    • 12 linnriiki
    • hauakambrid , usk surmajärgsesse ellu
    • palju jumalaid, head ja kurjad vaimud
    • ennustuskunst
    • Rooma riigi kujunemine
    • 753.a asutati Rooma linn Latiumi maakonnas
    • etruskid tugevaim rahvas Itaalias
    • võitlus etruskidega
    • viimased kuningad olid etruskid
    • Puunia sõjad
    • Kodusõjad
    • Kujunesid erinevad poliitilised rühmitused:
    • Optimaadid, kes kaitsesid endiselt senati õigusi
    • Populaarid, kes tuginesid pigem lihtrahva soovidele
    • 1.saj eKr puhkesid ülestõusud piirkondades, mis tahtsid oma õigusi laiendada
    • 82.a eKr kehtestas konsul Sulla diktatuuri (pärast surma kodusõjad jätkusid)
    • 60.a eKr sõlmisid Caesar , Pompeius ja Crassus senativastase liidu
    • Caesari ja Pompeiuse vastuolude tõttu puhkes kodusõda
    • pärast Caesari surma puhkes kodusõda Octavianuse ja Marcus Antoniuse tüli tõttu
    • 30.a eKr vallutas Octavianus Egiptuse (liitis selle Roomaga)
    • Suurimad piirid
    • Saavutas need 2.saj pKr
    • Apenniini ps, Kartaago alad, ida-Madekoonia, Hispaania, Portugal , Suurbritannia lõunaosa, Saksamaa, Austria, Šveits, Tšehhi, Balkanimaad, Kagu-Euroopa, Kreeka, Türgi, Põhja-Aafrika, Armeenia, Iraak , Gruusia, Süüria, Väike- Aasia , Makedoonia jne..
    • 2.saj pKr hakkasid kasvama sisepinged
    • ametis võis olla lausa mitu keisrit (erinevad valitsemisviisid)
    • Rooma riigi tugevus kahanes
    • 395.a pKr jagati riik kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks
    • 476.a pKr langes Lääne-Rooma lõplikult
    • Ida-Rooma riik püsis 1453.aastani
    • Iseloomulik kuningriigile
    • suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal
    • neile kuulusid kõik kodanikuõigused – ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse
    • enamasti olid nad rikkad maavaldajad
    • plebeid
    • ülejäänud kodanikud
    • keskmiselt jõukuselt jäid patriitsidele alla (paljud neist nende kliendid)
    • enamuse moodustusid vaesed talupojad
    • võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud
    • abielud patriitsidega olid keelatud
    • moodustasid enamiku Rooma armeest
    • 12 tahvli seadused
    • 450 eKr (patriitside ja plebeide võitluse tippajal)
    • esimesed Rooma seadused
    • kirjutati 12-le pronkstahvlile
    • neid nõudsid just plebeid
    • seadused olid karmid
    • Konsulid – (2); kõrgeimad magistraadid; kuulus kõrgeim võim; sõja ajal armee juhid
    • Preetorid – (8); võisid konsuleid vajadusel asendada ; tähtsaim ülesanne korraldada õigusemõistmist; võisid juhtida sõjaväge
    • Tsensorid – valiti endiste konsulite hulgast 5ks aastaks; ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine; valvasid kodanike elukommete järele; valiti eakad ja autoriteetsed mehed; riigiasjade otsustamisel suur kaal.
    • Diktaator – määrati ametisse vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht; oli ametis kuni pool aastat, sel ajal piiramatu võimuga; hiljem pidi oma tegudest aru andma ja nende eest vastutama
    • Rahvatribuunid – (10); pidid kaitsma lihtrahva huve; õigus panna keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele (kui vastuolus lihtrahva huvidega )
    • Senat
    • ehk valitsev riiginõukogu
    • koosnes u. 300 liikmest ehk senaatorist
    • sinna kuulusd endised ja tegevad magistraadid
    • ametis olid eluaeg
    • kujundas nii sise-kui välispoliitikat
    • juhtis sõjandust ja rahaasju
    • juhtis pmst riiki
    • Rahvakoosolekud
    • valiti magistraate
    • otsustati sõja ja rahu üle
    • kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid

    • Provintside valitsemine
    • kaitsti välisvaenlaste eest
    • tagati siserahu
    • provintside linnadel omavalitsus
    • elanikel Rooma kodakondsus
    • kõik vabad mehed kuulutati Rooma kodanikeks
    • Idaprovintsid
    • Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus
    • kõrge kultuur ja jõukad linnad
    • eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse
    • kõneldi peamiselt kreeka keelt
    • ladina keelt kasutati riigivalitsemises ja sõjaväes
    • Lääneprovintsid
    • Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia
    • jõukuselt ja arengult idaprovintsidest maas
    • põhjapoolsetel aladel oli linnu vähe
    • põllumajanduslik üldilme
    • Ühiskondlik kihistumine
    • Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad
    • suurmaavalitsejad, leegionide ülemad, provintside asevalitsejad
    • rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisusest
    • enamik tegeles kaubanduse ja finantsasjadega
    • tegeleti impreeriumi rahaasjadega; olid ka kohtunikud
    • linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad (väikemaaomanikud ja rentnikud)
    • kõik olid Rooma kodanikud
    • neile hakati riigi kulul tasuta vilja jagama
    • isa, abikaasa, mõne muu meessugulase eestkoste all
    • puudusid poliitilised õigused
    • tähtsaim voorus truudus abikaasale
    • Avalikud mängud (vt lehelt)
    • Linnad
    • foorum – linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus; omandas piduliku välisilme; naabrusesse rajati keiserlikud foorumid; ehitati hipodroome, amfiteatreid, teatreid.
    • palee – tuleb Palatinuse nimest (Palatinuse künkale ehitati paleesid)
    • cloaca maxima - (ld k) suur äravoolukanal; kanalisatsioonisüsteem
    • term – avalik saun ; pakkus ka massaaži ja erootilisi teenuseid; raamatukogud ja lugemisruumid.
    • aatrium – maja keskel olev siseõu, mis oli piiratud nelja seinaga igast küljest; igapäevase elu keskkoht
    • akvedukt – monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu joogiveega
    • Pompei – varemed Lõuna-Itaalias;mattus 79.aastal Vesuuvi vulkaanilise tuha alla; olulised säilmed, sest seal on näha, millised olid teed, millised olid majad ja üldse palju erinevat arhitektuuri on säilinud.
    • Usk Rooma riigis
    • varasest religioonist ja vaimukultuurist väga vähe teada
    • tugevalt on mõjutanud Kreeka kultuur
    • Homerose eeskujul loodi ajalooteemalisi eeposeid
    • templiehituse põhijooned kreeklastelt; linnaehitus – etruskid
    • vägi ehk nuumen – jõud, mis oli igas asjas või elusolendis (igal asjal oma nuumen)
    • laarid – kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi
    • Janus – omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste ja piiride kaitsja; Jupiter = Zeus; Mars = Ares; Vesta = Hestia
    • riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest (seetõttu jumalate austamine riigi olulisemaid ülesandeid)
    • pühamud riiki kontrolli all, usupidustused riiklikud ettevõtmised
    • preestrid olid riigiametnikud – valiti eluks ajaks
    • Augustuse ajal austati keisrit kui jumalat
    • põhines etruskide eeskujudel
    • riigile ja riiklikel huvidel
    • augurid – ennustamisega tegelevad preestrid
    • sibülliraamatud – Kreeka pärisolu ennustajanna Sibülli poolt kirjutatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid
    • Kreeka kultuuri mõju
    • (usk eelpool mainitud )
    • haridus – pöörati tähelepanu vaimsele haridusele; õpiti kreeka keelt ja kultuuri; Kreekas kõnekunsti õppimine
    • teater – rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid ; välisilme kreekapärane; näitemängud Kreeka komöödiate mugandused; näidendite tegelased kreeklased
    • Romulus – rajas Rooma linna; kaksikvend Remus
    • Cicero - (kordamislehelt)
    • Augustus – Caesari kasupoeg
    • Maecenas – (kordamislehelt; ka Vergilius ja Titus Livius )
  • Vasakule Paremale
    10 kl ajalooõpiku kokkuvõte #1 10 kl ajalooõpiku kokkuvõte #2 10 kl ajalooõpiku kokkuvõte #3 10 kl ajalooõpiku kokkuvõte #4 10 kl ajalooõpiku kokkuvõte #5 10 kl ajalooõpiku kokkuvõte #6 10 kl ajalooõpiku kokkuvõte #7 10 kl ajalooõpiku kokkuvõte #8 10 kl ajalooõpiku kokkuvõte #9 10 kl ajalooõpiku kokkuvõte #10
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor falcomannu Õppematerjali autor
    Saab vastuseid HTG ajaloo kohta, lühidalt räägitud Muinasajast ja tsivilisatsioonidest. Lisaks tähtsamad faktid Vana-Idamaadest (Egiptus,Mesopotaamia, Pärsia, Kaananimaa). Sisukamalt on ära toodud Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajalugu.

    Sarnased õppematerjalid

    Ajalugu- Üldiselt-mõiste periodiseerimine-allikad- Esimesed tsivilisatsioonid-Vana-Egiptus-Mesopotaamia-Vana-Kreeka-Vana-Rooma
    12
    docx

    Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

    Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ­ ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg ­ alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.­476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.­15. sajandi lõpp.

    Ajalugu
    Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
    49
    doc

    Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

    Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähteko

    Ajalugu
    Vanaaeg
    9
    doc

    Vanaaeg

    AJ 1 kokkuvõte 1. Kooli ajalugu 5 teadmist H. Treffneri kohta · Asus algselt TÜ-s õppima filoloogiat, kuid läks üle usuteaduskonda, mille ta lõpetas. · Taotles Tartusse erakooli loomise luba. · Oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajatest. · Oli abielus, kuid tal polnud lapsi. · Sündis Kanepis 1845. aastal ja suri Tartus 1912. aastal. Faktid kooli ajaloost · Detsember 1883 - Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa.

    Ajalugu
    Ajalugu - Kreeka ja hellenism
    6
    doc

    Ajalugu - Kreeka ja hellenism

    Ajaloo kontrolltöö ­ Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ­ ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen ­ vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid) · barbar ­ võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas. · linnriik ­ riik, mis koosnes ühest linnast. Kodanike vabadusel põhinev riigivorm. · polis ­ linnriik, mis koosnes linnast koos selle lähiümbrusega. Oli ka tüüpiline Vana- Kreeka riigivorm.

    Ajalugu
    Vana-Kreeka - 10-klassi arvutitund
    5
    doc

    Vana-Kreeka - 10. klassi arvutitund

    sellest aastast alates ei saa enam Vana-Idamaade mõjust rääkida, Roomast oli saanud mõjuvõimas impeerium ff) demokraatia hiilgeaeg Ateenas (vt kodus kindlasti õpikust lk 111-112) 2. Kujutle, et koostamisel on õpilastele mõeldud käsiraamat, mis koondab lühiülevaateid ajaloo kursuses läbi võetud sündmuste kohta. Sina oled selle käsiraamatu üks autoritest ja Sinu ülesanne on kirjutada käsiraamatusse kokkuvõte Trooja sõja ja Peloponnesose sõja (nimetatakse ka Peloponnesose sõdadeks) kohta. Jälgi, et tekst oleks informatiivne, ülevaatlik, mitte detailidesse laskuv, lisa kõrvale sobiv(ad) illustreeriv(ad) materjal(id). Tekst ei tohi olla pikk, sest arvesta, et kogu selle materjali peale, mis seal käsiraamatus on (oluliste sündmustega seotud märksõnad riikide tekkimisest kuni tänase päevani välja), tuleb õpilastel sooritada 12. klassi lõpus arvestus. NB

    Ajalugu
    Inimene-ühiskond-kultuur I osa-Vana-Idamaad-Vana-Kreeka-Vana-Rooma
    7
    doc

    Inimene, ühiskond, kultuur I osa: Vana-Idamaad, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

    2. Muinasaeg muinasaeg ­ algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. ­ lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr vanaaeg ­ algas 3000 a eKr kirja leiutamisega ­ lõppes 476 a. Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg ­ algas 476 Lääne-Rooma keisririigi langusega ­ lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg ­ algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga ­ lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg ­ algas Esimese maailmasõjaga 1914 ­ lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu. Hakati arvama, et meil on hing, mis pahaseks saades jätab keha maha ja inimene sureb. Selle takistamiseks hakati palvetama ja uskuma jumalatesse. Kuidas kujunes kunst? Inimesed tahtsid kogetud hetki jäädvustada ja loodusest leitud materjalidega, mis andsid teatud viisil värvi, maaliti koopaseintele väheste

    Ajalugu
    Vana-Rooma ajalugu
    5
    doc

    Vana-Rooma ajalugu

    2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad kre

    Ajalugu
    Kreeka ajalugu
    16
    docx

    Kreeka ajalugu

    Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamänge 3. Kreeka-Pär

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun