Seetõttu karjub nüüd peoleo aina vihma. VINT Rahvas räägib, et ka vint, nagu peoleogi, ei olevat osa võtnud jõesängi (mõnel pool kaevu) kaevamise töödest, mistõttu ta nüüd ainult lepalehtede pealt tohtivat juua. Seepärast karjuvatki vint vihma. Tegelikult ei ole vindi laulul ja vihmal mingit seost. ÖÖBIK Põllumees kündis härgadega, kelle nimeks olid Kiri ja Küüt.Härjad olid väga laisad. Põllumees pidi neid kogu aeg tagant sundima:" Kiri! Küüt! Laisk, laisk! Too piits, too piits!" Ööbik kuulis künnimehe hüüdu ja juba järgmisel hommikul laulis ta ise: "Kiri! Küüt! Laisk! Laisk! Too piits, too piits, plaks, plaks, plaks!" Nii laulab ta tänapäevani. LEHELIND Kui Metsaisa lindudele laule jagas, magas väike lehelind selle maha. Teised laulnud, tema aga ei osanud midagi teha. Kord juhtunud ta karja juurde. Sinna tulnud tüdruk lehma lüpsma. Ta lüpsnud ikka "silk, solk, silk, solk". Lind kuulnud ja laulnud järele. Nii sai ta endale laulu.
Hobused Uljana Brezgina 6.c Hobuse ehk koduhobuse välimus Hobustel on pikkad ja peened jalad, ja kiiret liikumist võimaldab sale keha. Hobuse magamis viis Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimetoiduline Hobune on taimetoiduline. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Vahest tuleb anda hobusele jõusööta :kaeru. Enne võistlemist tuleks ka suhkurt annda,kuid see on hammastele kahjulik. Missugust toitu sööb hobune? Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobuse hambad Seetõttu ,et hobune on taimetoiduline ,on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tug...
10. Erihariduse vajalikkus töö tegijale Olenevalt töökohast, tööiseloomust Soovituslik, oleneb nõuetest. Soovituslik, oleneb nõuetest. ja tööandja nõudmistest. Soovituslik Milline leping on sõlmitud? Põhjenda, miks? 1.Puhastusteenindaja, kes töötab põhikohaga töölepingu alusel puhastusteenust pakkuvas ettevõttes OÜ Pesukaru käib 01.10-31.12.2013 kahel korral nädalas koristamas ka ASi Piits ja Präänik bürooruume. Milline leping on sõlmitud töö tegijaga ASis Piits ja Präänik? Miks? Sõlmitud on töövõtuleping, sest töövõtja peab saavutama kokkulepitud tulemuse nõutud perioodi jooksul. Koristaja on palgatud tööle teatud perioodiks. 2. Arhivaar, kes töötab osaühingus osalise tööajaga ning kellele makstakse töötasu vastavalt tehtud tundide arvule iga kuu 10.kuupäeval. Tunnilugemise aluseks on magnetkaardiga kohale tuleku ja lahkumise fikseerimine.
See on töö, mille vilja saab koheselt näha ja tunda, ning just seepärast mõjubki see nii inspireerivalt ja muinasjutuliselt. Tekib tunne, et inetust pardipojast võibki sirguda ilus luik, kui ta vaid piisavalt tööd teeb ja vaeva näeb. Põhimõte "piits ja präänik" toimib vaid seepärast, et õnnestudes saab inimene prääniku- tasu kogu selle jama eest, mida ta on pidanud taluma. Kui präänikut poleks ja ainus, mis teda ees ootaks oleks piits, siis ei edeneks ükski asi eriti edukalt. Argipäeva muinasjutud võivad peituda üsna ebaolulistes detailides või olla midagi täiesti harilikku. Nende võlu peitub ajastuses õigel ajahetkel võib ka möödalendav liblikas päeva muinasjutuliseks muuta.
Ja teine - taltumatu kujutelu. Autobiograafia Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järgi. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige. PILLAPALLA PLATS Kaob pilve nii soojus kui kuma. Hookaupa akna all lõhnab roos. Öökull asutab huikama ettekuulutamishoos. Silmis hirmukahm, ebausklik sajatab. Ülemistes registrites ööbik toomepuul lajatab: too piits! too piits! Esimene luuletus räägib minu arvates ta enda noorpõlvest, kus tal oli raske. Teises luuletuses autor lähtub oma autobiograafiast (eluloost)- sündis pärast sõda, õppis traktoristiks ja temast sai ka diplomeeritud kirjanik. Hingelt oli luuletaja.Kolmanda luuletuse motiiviks on loodus, lillelõhn ja suveõhtu linnulaul. Mulle meeldivad need luuletused kuna neist on väga lihtne aru saada. Kõige rohkem meeldib mulle luuletus autobiograafia.
aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul Veneetsias, kui 1494 aastal ilmus matemaatikust munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos ’’Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionita’’. (raamatupidamise-abc, 2010) Esialgselt oli raamatupidamine lihtne. Näiteks juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsa või nööri abil – igal maksjal oli suuruse järgi oma nöör või piits, kuhu võla tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti. Hiljem kasutati arvepidamiseks juba kivist ja marmorist tahvleid. (Piret Linnasmägi, 2008) Majandusarvestuse areng on olnud järjepidev ning tuleb tõdeda, et see on kogu aeg edasi arenev. Arvepidamise edasi arenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest, erinevateks otstarveteks. Kasutusel olid personaalsed kontod ja kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja väljaminekutega
Enamasti on aga omavahel hästisobivad noored kohtudes koos edasi liikunud.Tihti kuulus seltskonda pillimees ja häid lauljaid, sest mardi- kadrikombestikus on laulul täiesti eriline roll.Mardiperre kuulusid kindlasti mardilapsed, kaasas võis olla erinevaid ametimehi, loomi ja muid elukaid, kes aitasid martide miniatuurse etenduse elavaks ja ainukordseks muuta. 19. sajandil oli tavaline veel õlekubuks või viljahakiks maskeerumine. Õlest tehti muidugi ka patse ja vöid, piits või õletuust, saba, müts või mütsi ilustus. Sellised kohmakad olendid tõid viljaõnne, kuid olid ka ohtlikud külalised, sest mahapudenenud õled ja terad tuli koguda ja põletada.Kuni viimaste aastateni on mardid visanud tuppa viljaõnne, s.t visanud peoga toapõrandale viljateri, herneid, tangu või riisi, soovides viljaõnnele jätku. Eeskätt Lääne-Eesti ja saarte maskeerimiskombestik on väga sarnane Skandinaavia tavadega ja seetõttu on just sellel alal ka palju erinevaid
paar päeva töötab autonoomselt ja pärast hakkab aeglustama, momendini kui olen tagasi ja annan uut pöördmomendi.Võttes tema rolli meeskonna seisukohalt, võib öelda, et keskastmejuhi roll on leida alluvatele sobivaid motivaatoreid, olla ärakuulaja, ideede kokkukoguja, nende selekteerija ja edastaja, samuti järelevaataja-kontrollija. Keskastmejuht peab oskama meeskonda koostada ja tööle panna. Need oskused on samuti väga olulised, kuna kõldvõtmeta: piits ja präänikuga inimesed tööd saavad teha niipalju, kuna neil sisemotivatsiooni selle peale piisab. Lisades mainin, et neid oskusi on vaja pidevalt täinedada ja uuendada. Kuna mõnikord töötades ühes keskkonnas üsna palju aega, fookus muudab liiga kitsaks. Õppimisvõime langus on töövõimekuse languse üks koostisosa. Kuna mõlemad protsessid nõuavad juhilt palju vaimset energiat, on need mõnes mõttes konkureerivad tegevused. Tavalises normaalses tööelus me seda
Puutumata pole jäänud ka meretransport ja laevaehitus. Esimesed laevad olid puidust ning liikusid inimjõu abil või siis kasutati tuuleenergiat. U 600eKr ehitati esimesed kolme aerureaga laevad ehk Trieerid, mis said klassikalise Antiik-Kreeka võimsaimateks sõjalaevadeks. Sõudjaiks olid pinkide külge aheldatud orjad, kellele lahingu ajaks puupunnid suhu pandi, et nad haavata saades ei röögiks. Sõudmisel oli tähtsaimaks innustusvahendiks piits, rütmi aitas hoida trumm. Laialtlevinud laeva olid Galeerid, aerude ja purjede abil liikuv puidust sõjalaev, millel oli 1-2 ladinapurjedega masti ja enamasti 16-32 paari ühes reas paiknevat aeru. Galeerid olid 7.-18. sajandil peaaegu kõigi Euroopa riikide laevastikus. Alates 14. sajandist olid relvastuses suurtükid. Sõudjaiks olid harilikult orjad, sõjavangid või sunnitöölised. Venemaal 1696. aastal rajatud galeerilaevastikus sõudsid sõdurid. Minu arvates oligi
edasi, Jaak lahkub, Maie ja Ants arutavad pererahva asju, Ants kadestab popsi. Ants tormab minema, väravale ilmunud Eltsu (Tiia Kriisa) peaaegu pikali ajades, Elts sülitab ehmatuse pärast. Majast tuleb välja Maret, Elts hakkab meelitades peretütrega rääkima, kosja sobitama Elts kaob aeda, väravast tulevad Mimm, Seeliohw Jaak Hein) ja Silvia (Merike Tatsi), Maret pühib luuaga ukseesist väravale ilmub reisivalmis Ants, piits peos, aidast väljub kirikuriides Maie, Silvia kaupleb end nendega kaasa õuele jäävad Seeliohw ja Maret, istuvad kõrvuti pingile vestlema, Seeliohw püüab kosjajuttu veeretada Seeliohw tormab väravast välja, aiast tulevad Juhan (Elmar Trink) ja Elts, komps käes, Maret istub pingil Maret ärritunud Eltsu kosjasobitamisest, Juhan silub ema juttu Maret kaob majja, Juhan hüüab talle järele, väravale ilmub Jaak, piip suus, jutt popsiseadusest.
Ka siis, kui meie hõim selga saab surisärgi manala õues, kuulete kisendust kõues, kanarbikus ja soos, sügissajus ja rajuhoos õiguse järele. 6 2 Sinu käed nad aheldanud, kodumaa, peksnud narmaiks su piha. Aga su vabadusiha murda ei saa võõra piits ega kepp. Vaevakask ja maarjalepp nurmedel mullani maas. Aga nad ei sure, vaid tõusevad taas, siis kui sureb meie mure. 3 Pilved pahempidi karjun, killu kisendan kuust. Mu kisendus lõigaku läbi teie lihast ja luust! Tükkideks kisendan taeva, kisendan mustaks päikese! Kisendan, kuni teil väikese ja vahva maa ning rahva kannatuse ja vaeva pärast on häbi! 7
KIILI GÜMNAASIUM LAPSE ARENGUETAPID. FÜÜSILINE JA PSÜÜHILINE ARENG. VAJADUSED. KASVATUS PEREKONNAS. Kevin Annion X klass 2013 Lapse psüühiline areng Lapse psüühiline areng on alati isikupärane. Hingelise arengu jooned ja kasvu kiirus sõltuvad lapsest endast, tema lähedaste inimsuhetest, pere eluviisidest ja pühendumisest lapsele.Oluline on tähelepanelikkus. Mida tihedam on side lapse ja tema vanemate vahel, seda lihtsam on märgata ka seda, kui miski lapse arengus ei ole nii, nagu peab. Üks käitumisjoon võib olla ühe lapse puhul normaalne ja mõistetav, kuid teisel märk sellest, et kõik ei ole päris korras. Teine eluaasta. Lähedu...
omadusi nahu ohtlik võim ja tugev ematunne.[2: 26] 8 Kolm tähtsate ülesannetega figuriini. Horus saab võitu kaosest; Duamutef, kord inimese kujul, kord saakali peaga, valvab muu hulgas surnud vaarao magu. [2: 27] Sarkofaagid Kaks välimist sarkofaagi on kullatud puust, kõige sisemine massiivsest kullast. Kõigil kolmel on kujutatud vaaraod jumal Osirisena, käes kuninglikud insiigniad: piits ja kõvera otsaga sau.[2: 28] Välimist sarkofaagi katavad stiliseeritud suled: jumalannad Isis ja Nephthys hoiavad vaaraod oma tiivulistes kätes.[2: 29] Selle kirstu kaas on samasuguse ovaalse raamikujuga, mis ümbritseb raidkirjadel kuninga pärisnime. Siin kujutatud hieroglüüfid hoiavad surnud valitseja mälestust: Tutanhamon. [2: 32] Seesmises sarkofaagis lebava Tutanhamoni nägu katab omakorda kunstipärane surimask
Tüüpkarakterid: tark mees, kangelane, ülik Punane ustavus Must ausameelsus Kollane kavalus Sinine kõrkus Näitleja terve elu ühte ja sama rolli teatris. Kõik oli täiuslik Lauldakse kõrge, nasaalse häälega On seotud sümboolikaga Kui näitleja paneb maha mustad lipukesed (veekogu). Vaataja teab, mis see tähendab. Publikuga suheldi vabalt. Kui käes midagi rohelist, siis oli tegevus looduses. Küünal maas, siis tegevus õhtul. Kui piits, siis oletati, et ka hobune on kuskil. Tavaliselt oli muusikuid kaheksane seltskond, kes saatis. Dirigenti polnud. Tema asemel löökpillimängija. Saadavad lavalist liikumist. Gong löökpill, väike gong laval alamsoo isik, suur gong laval ülik Keelpillid ja puhkpillid laulusaateks instrumentaalsed vahemängud. Kuna kelle kord mängida. Tämber järjest kõrgemale + pikendus + laul lõppes kulminatsiooniga PILLID: Gong löökpill
Eesti keele õpik 5. klassile Liisi Piits, Kaja Sarapuu, Terje Varul 2012 Õpikust ei ole ilmunud e-tundi ega digiversiooni. 1.Põhjalikuma vaatluse all on õpikus sõnavara, häälikuõigekiri, suur ja väike algustäht, jutu ning arutluse kirjutamine, käänamine ning lausete liigid. 2. Iga peatükk algab sissejuhatusega, mis pakub teemaga seotud sõnavara- ja arutlusülesandeid, ning lõpeb suurema, teemat kokkuvõtva tööga. Alapeatükid algavad enamasti lühitekstiga, mis näitab, kuidas õpitav keelenähtus tekstis avaldub. Sellele järgnevad selgitused, reegel, näited ja rohkesti ülesandeid. Ülesannete asetus on üleminekuga kergemalt raskemale. 3. Õpiku teemad on valdavalt päevakajalised, kuid leidub ka mõnes valdkonnas vananevat infot. Nimelt meie kiiresti muutuvad infoajastus vahelduvad tihti slängsõnad, otsingumootorid, programmid ning internetikeskkonnad (täiustuvad või tekivad vanade asemele uued). Seega võib ka õpikust leida veidi aegunud nä...
Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. RÕIVASTUS 19. sajandil oli tavaline veel õlekubuks või viljahakiks maskeerumine. Õlest tehti muidugi ka patse ja vöid, piits või õletuust, saba, müts või mütsi ilustus. Sellised kohmakad olendid tõid viljaõnne, kuid olid ka ohtlikud külalised, sest mahapudenenud õled ja terad tuli koguda ja põletada. Mardikombestikku kuuluvad eeskätt mardikaru, kuid ka mardihobune, mardisokk, mardilammas ja mardikurg. Läänemaal ja Saaremaal on paiguti käinud ringi ka mardihani. Maskeerumine toimus võimalikult lihtsalt: poeti näiteks kahekesi teki või lina alla, mõnikord jäi teine n.-ö
kergemaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakuse poolest ka Pearu. See suudab peolt ära ajada auväärse köstri ja ta aatekaaslaselt rätsepa. Pearu käib rätsepa tehtud "viletsate" pükste pärast püksata ringi ja saab selle eest naiste käest peksa. Vahepeal on sulaseks Jaagup, kes mängib ilusasti lõõtspilli ning armastab Põlluotsa Roosit, kes on kihelkonna kõige ilusam tüdruk. Poiss on peenike kui piits, et kroonust pääseda, ning lõpuks satub kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Saavad poja. Jaagupi asemele asub uuesti Matu, kes ka vanemana Pearugu arveid klaarib ja enne minekutki Pearule vingerpussi mängib. Pearu oli soosilda pehmemaks teinud, et teistel ebamugavam sõita oleks. Matu teeb soosilla veel mudasemaks ning Pearu jääbki oma hobusega sinna kinni. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuid ei saa läbi, sest Andres tahab aina rähelda ja
Temalt pärinevad ka teosed usust, Vaimust, traktaat Issanda lihaksaamise saladusest, traktaat neitsilikkuse ideaali üle, arutlused ristimise, võidmise ja armulaua üle. Ta on loonud mitmeid hümne. Ambrosiuse jutluse mõjul pöördus 386.aastal Augustinus. Ambrosius suri 397.aastal. Ambrosius on mesinike, vahapuhastajate, koduloomade ja Prantsuse Komissariaadi patroon. Ta on Milano kaitsepühak. Atribuudid: tuvi, mesilastaru, piits. Teda kujutatakse piiskopirüüs koos Gregoriuse, Augustinuse ja Hieronymusega. LISA2: LAUL IGAVESEST RÕÕMUST JA RAHUST «Te Deum» kuulub kiriku suurte tänulaulude hulka. Algselt oli laulutekst ladina keeles. Üks traditsioon nimetab selle autoriteks Ambrosiust ja Augustinust. Iirimaa käsikirjades on selle autoriks peetud piiskop Niketas Remesianast, kes suri umbes aastal 414. Kõige tõenäolisem on, et laulu sõnad on loodud 5. sajandil ning see on kontaminatsioon
väikese augu läbi oli tema kahvatanud nägu veel näha. Ta oli nüüd elusalt maetud. Hirmus kiljatus kõlas äkki kitsast torniaugust ja segas vaimulikkude laulu, - ühe inimese hingekisa surmahädas. August sirutas ta appi hüüdes valged käed välja oh! Müür oli paks ja tugev, ainult sõrmeotsad ulatasid nähtavalae, ning meistrid jätkasid tööd. Lehte oli elavalt hauas, ükski vägi ei võinud teda enam päästa; tema surmani kohkunud sugurahvas ammugi mitte, keda kubjaste piits ja rüütlite oda juba laialigi ajas. Rahvasuus on ühe Karksi lossi tornirusule tänapäevani Kadrina Tulp nimeks jäänud. Teatakse öelda, et sinna Kadri nimeline naine olla elusalt müüritud, et ta "kirikuvõtmeid kannaks Maimu "Täna on sul kahed kohused. Täna on sul hirmsam võlg tasuda su rahva viletsus ja su naise surm." Tugevalt kui raudse pihiga pigistas Kaski sõbra kätt. "puhka, vanem! Sa oled väsinud.
eemal hoida ning ületada. Lapsed on piiririkkumistest võlutud. See väljendub kõrges hinnangus, mida nad omistavad muinasjutu-, raamatu- või filmikangelastele, kes jätavad oma harjumused ja kodu ning asuvad teele, et ennast proovile panna, seiklustesse sattuda ning kurjade ja salapäraste jõududega võidelda. '2.2 Piiride puudumine Piiride puudumine muudab lapsed ebakindlaks ja tasakaalutuks. Kasvatusstiilid, kus pidevalt vahelduvad piits ja präänik, allasurumine ja järeleandlikkus ning minnalaskmine ja vihapursked, on lastele raskesti või üldse mitte mõistetavad. Neile lastele, kellele pole piire seatud, tähendavad piirid ja reeglid sageli keelde ja karistusi. Viimastel on laste jaoks eriti negatiivne tähendus, sest nende abil püüavad vanemad või kasvatajad murda lapse tahet. Keelud ja karistused pole piiride seadmisel sobivad vahendid, sest keelud sunnivad salatsema
Vaaraot peeti jumala asemikuks maa peal. Arvati, et vaaraost sõltub kõik ilm, üleujutused, päikesetõus, inimeste elud jne. Kui vaaraoga midagi juhtus, sattus ohtu ka maailmakorra ehk maati püsimine. Vaarao pidi valvama ka Egiptuse piire ja olema sõjaväe ülemjuhataja. Vaaraot austati väga. Tavalised inimesed ja ametnikud kohtusid vaaraoga harva. Vaarao tunnused olid Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamist sümboliseeriv topeltkroon, valitsemissau ja piits. Valitsemine ilma ametniketa ei olnud mõeldav. Kõrgem ametnikkond: - nomarhid ehk noomide asevalitsejad - preestrid - kõrgemad väepealikud Keskmine ja alam ametnikkond - kirjutajad, korravalvurid, järelvaatajad jne lisaks veel arstid, käsitöölised jne. Orjasid oli küllaltki vähe. Enamik orje kuulusid vaaraole. Suurem osa elanikest olid talupojad, kes maksid makse riigile või suurnikule. Maksud pani kirja kirjutaja ja tavaliselt oli see umbes 50% saagist
Koolis käimine oli aga tasuta, algõpetus ei olnud kohustuslik, kuid andis eluks vajalikud algsed oskused. Sageli läbisid ka tüdrukud algõpetuse, kuis see olenes vanemate suhtumisest. Esimesena õpiti selgeks tähestik, siis hakati veerima salme. Samal ajal omandati ka õiged žestid, mis olid palvusel tähtsad. Põhimeetodiks oli mälu treenimine ehk koraan õpiti pähe täpse häälduse ja õigekirjaga. Loomuliku vahendina oli kasutusel piits, mis vajadusel „aitas“ mälu parandada, ergutada või korrale kutsuda. Kindlat koolis käimise aega ei olnud, õpetaja valis ainuisikuliselt, milline laps on õpetused piisavalt läbinud, ning saatis ta siis ühel hommikul lihtsalt tagasi koju. Paljude õpilaste haridus sellega piirneski. Õpilane oli omandanud Koraani palved, mõned teadmised kalligraafiast ja elementaarse arvutamisoskused. Osad lapsed asusid peale kooli lõppemist tööle, tavaliselt isa juurde abistama. Alates 12
Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...
pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni sõidutades. Pearu oli soosilda aina mudasemaks "parandanud”, et aga teistel võimalikult ebamugav oleks, Matu siis teeb soosilda ainult veidi veelgi pehmemaks
2 Emotsionaalse suhtumise kutsub esile just nimelt mingi mõjutuse subjektiivne hinnang. Reaktsiooni kutsub esile see, millel on subjektile tähendus, isiksuslik mõte. Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Emotsionaalset suhtumist esile kutsuv subjektiivne hinnang võib olla tingitud või tingimatu. Objektiivselt üks ja seesama nähtus (toit, valu, solvang, agressioon, vaenlane, isa ämm, piits jne) kutsub inimestel esile erisuguse reaktsiooni vastavalt nende inimeste elukogemusele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 215) Afektiivne elamus võib üle kanduda kõigile, mis selles seisundis inimese vaatevälja juhtub. Ärritatud inimene on pingestatud ja et pinge vajab maandamist, siis on inimene valmis leidma oma pinge maandamiseks ja emotsiooni väljaelamiseks täiesti teisejärgulisi ja kõrvalisi põhjuseid. Seejuures on inimene harva nõus tunnistama, et tema emotsionaalse suhtumise
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustes...
Keskmine ametnikkond, kirjutajad, fikseerisid kõigi kohustused. Võisid pärineda ka lihtrahva seast. Käsitöölised- osalt ettevõtjad, osalt riigi kontrolli all. Amet põlvest põlve. Talupoegadest kõrgemal. Talupojad- sunnismaised. Range töökohustus. Orjusesse sattumise oht. Orjad- väikesearvuline. Orjastatud talupojad, sõjavangid. Mõned uskumused : Pistrik Horos kaitsejumal (vaarao võimu). Vaarao topeltkroon, piits + valitsemissau. Madu tarkuse jumal. Habe jumalikkuse tunnus. Mustusekuulikest veeretav skarabeus- Ra´d tõusva päikesena. Perekond : · Paarperekond- mees, naine, alaealised lapsed. · Perepea oli mees, naisel oli õiguseid. Abielludes säilitas vara, lahutuse korral pretendeeris varale. · Naised valdasid sageli kirja, olid madalamatel riigiametnike seas. · Valitsejal palju naisi, kelles üks oli peanaine, teistest tähtsam.
Patroon: hästi palju kohti. Hieronymos Tõlkis esimese piibli. Legend räägib, et Hieronymus tõmbas lonkava lõvi käpast okka ning sellest lõvist sai pühaku alaline sõber ja austaja. Atribuut lõvi, raamat, kirjutamisvahendid, kardinalimüts Pühak: raamatukoguhoidjad, tõlkijad Ambrosius kirikumuusika sünd. 4. saj mõjukaim vaimulik. 374 valiti Milano piiskopiks veel enne, kui ta jõuti ristida. Atribuut mesilastaru, laps, piits, luud. Patroon: mesinikud, mesilased, küünlategijad, koduloomad, õppimine, Itaalia, õpilased benedictus nursiast 480-~543 kloostrisüsteemilooja (kokku rajas 12). Mungad üritasid teda mürgitada peekriga. Ta palvetas selle kohal, see läks katki. Siis leivaga, pärast palvet viis ronk leiva minema. Atribuudid Puruks peeker(mürgitamine), kelluke, ronk Patroon: Euroopa,, mungad, surevad inimesed, farmerid, koolilapsed, nõgese kõrvetuste vastu (heheheh), mürgi vastu
ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. TÄISKASVANUHARIDUSE EESMÄRGID JA PÕHIPRINTSIIBID Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on anda võimalust täiskasvanuõppijale õppida, aidata ning suunata teda õppimisprotsessis. Lisaks sellele täiskasvanuhariduse eesmärk on teha õppimist mitte pealetükkivaks, ärata huvi edasiarenemiseks. Täiskasvanuhariduse puhul arvestatakse õppijate kogemusega, arvamusega ning antakse võimalust juhtida ennast õppimisprotsessis ise. Õpetaja ainult aitab ja suunab õppijat. 2. ANDRAGOOGIKA KUJUNEMINE ISESEISVAKS TEADUSHARUKS. KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise...
Arusaamine, et reeglid on inimeste tehtud ja neid saab ka natuke muuta ja läbi rääkida. Väikestel lastel reeglid selged. Eelpuberteet juba vaidleb reeglite üle. E. Erikson psühhosotiaalne arenguteooria 6-11 eluaastatel areneb töökus, edukus/alaväärsus. 11. Biheiviorismi mõjutusvahendid, sh. pos.-, neg. kinnituse ja karistuse mõisted Biheiviorismi mõjutusvahendid on käitumise muutmiseks mõeldud stiimulid, mida kasutatakse peale reaktsiooni (st piits ja präänik peale õiget või vale käitumist) Positiivne kinnitus stiimul, mille lisamine tugevdab soovitud käitumist kiitus, raha, maiustused Negatiivne kinnitus kahjulik stiimul, mille eemaldamine tugevdab soovitud käitumist palavus, müra, segav kaaslane, väsimus, kuuldavus Karistus stiimul, mis loodetavasti vähendab ebasoovitava käitumise sagedust või kõrvaldab selle. Karistus on kõige halvema prognoosiga tegevus. Ei tea, kuidas laps käitub.
RIIK&ÜHISKOND Hierarhiline. Reguleeritud kord peeti jumalate poolt määratuks. Jumalaks peeti ka vaaraod ennast päiksejumalaks. Kuningas oli võimul tänu eliidile (preestrid&ametnikud) Kõik võimul olevad olid suguluses. Oli MAAÜHISKOND linnad ei omanud erilist tähtstust. Nii eliit kui lihtrahvas elas maal. VAARAO Vaarao per-o egiptuse keeles `suur maja' Oli jumalik valitseja. Tähtsaimad tunnused · paremas käes valitsemissau · vasakus käes piits · topeltkroon (sümboliseeris kahe Egiptuse ühtsust) Vastutas Egiptuse käekäigu eest. Tagas Niilus korrapärase üleujutuse, vastutas viljasaagi eest, kaitses välisvaenlase eest. Temast sõltus maailma kõiksus. Peamised ülesanded kultustalitused ja sõjakäikude läbiviimine. Pidi ühendama kaks Egiptuse piirkonda terviklikuks riigiks. See kandis nime MAAT. Osales ülempreestrina religioossetel pidudel. Maeti püramiididesse, hiljem kaljusse raiutud hauakambritesse. KIHID
tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni sõidutades. Pearu oli soosilda aina mudasemaks "parandanud", et aga teistel võimalikult ebamugav oleks, Matu siis teeb soosilda ainult veidi veelgi pehmemaks
järglane. Teine väljendusvahend on insiigniad, kuninga võimutunnused ja kaitsesümbolid. Harjasaba viivitab varadünastilise perioodi valitsejate animaalsetele võimetele ja kuninga härjalikule loomusele. Samuti võib kuningas ilmuda pistriku või lõvina. Kuninga peadehib enamasti kroon. Kuid samuti kannab vaarao mütsi, triibulist nemes - pearätti või katmata parukat. Tema laubalt tõuseb ureus - kobra kuju, mis kaitseb kuningat vaenulike jõudude eest. Kuninga võimutunnused on enamasti piits ja kõver sau. Kuningavõimu struktuur Kuningas Egiptuse riigis valitses absoluutne monarhia. Vähemalt juriidilises mõttes lähtus kogu maa tegevus kuningast. Tema päralt oli seadusandlik ainuvõim, ta kuulutas välja seadusi, andis määrusi ning jagas korraldusi ametnikele ja preestritele, kes kogu riigis tema volitusel tegutsesid. Kuninga kätte oli koondunud nii seaduslik kui ka täidesaatev võim.
Siin on looduslik detail allutatud joonele ja tekib erakordselt mõjuv S-tähe kujuline muster. Sellise kavandi lähtekohaks on Arthur Mackmurdo kujundatud raamatu "Wren`s City Churches" (1883) tiitelleht (seda tiitellehte on üldise arvamuse kohaselt peetud esimeseks tõeliseks juugendi näiteks). Sarnast motiivi võib leida juba Blake'i loomingust. Üheks mõjutajaks oli Georges Seurat` maalil "Tsirkus" (1891) vihisev piits. Keegi kriitik kasutas Obristi tööd iseloomustades sõna "piitsalöök" ning see kujuneski üheks levinumaks juugendi tunnuseks. Motiiv ilmnes erinevates teisendites eri aegades ja kohtades ka hiljem. Mõned näited : Alfred Gilberti Shaftesbury mälestuspurskkaev hüüdnimega "Eros Fountain" (1887 93), Victor Horta Hôtel Solvays Brüsselis (1895 1900), Antonio Gaudí Güelli palee peavärav (1885 89), Louis Sullivani ornament Carson Pirie Scott and Co
Farm oli nüüd jõukam ja paremini organiseeritud. Farmi oli laiendatud ja tuuleveskigi oli valmis saanud. Loomad siiski tuuleveskist ise kasu ei saanud. Koerad ja sead tööd ei teinud. Nüüd olid nemad need, kes raiskasid. Sead hakkasid kahe jala peal käima ja lambad õpetati ümber. Nüüd määgisid nad: "Neli jalga hea, kaks jalga parem!" Kõigi 7 käsu asemele oli tulnud vaid üks: "Kõik loomad on võrdsed, aga mõned loomad on võrdsemad kui teised." Pärast seda käisid sead ringi piits sõrgade vahel. Samuti olid nad omaks võtnud paljud inimeste kombed. Ühel õhtul tulid inimestest külalised ja elumajast kostus naeru ja laulu. Loomi haaras uudishimu ja Ristiku juhtimisel lähenesid nad majale. Seal nägid nad laua ümber inimesi ja sigu koos. Nad mängisid kaarte ja jõid. Rebasemetsa Pilkington pidas kõnet ja ütles, et nad olid sõpradega külastanud Loomade farmi ning leidnud eest säärase distsipliini ja korra, mis peab eeskujuks teistelegi olema.
Jäägrite kaudu sai ta teada, et keski leitnant Jakov Baturin tahab temaga koos jahile minna ning on tema suur pooldaja. Peeter saigi temaga kokku, kuid põgenes hirmust kui Baturin tema jalge ette langes. Hiljem Baturin vahistatid ning ta tunnistas üles, et oli plaaninud keisrinna tappa, palee põlema pista ja suurvürsti keisriks upitada. (Ilmselgelt tunnistas ta seda piinapingil olles) Saun enne lihavõtteid ja kutsari piits · Õigeusk nõudis, et paastu esimesel nädalal käivad usklikud armulauaks valmistudes saunas. Kombeks oli, et mehed ja naised käivad seal koos. Peeter ja Madam Tsoglokova läksid seetõttu kõvasti riidu, kuna Peeter keeldus sauna minemast. Talle oli vastu kõik venemeelne ja eriti saun. · Peeter tõmbas kogemata kutsari piitsaga endale vastu nägu, nõnda et haav oli hästi näha
Mõisnik vs talupoeg, rikas vs vaene. Varanduslik ebavõrdus suunab suhtumist ja käitumist. Orjusega käib kaasas vägivald, karistus, peks. (Nt ,,Mahtra sõda" ,,Vari" ,,Tasuja"). Märksõnu orjuse diskursuses: ahel, töö, vastandus, peks, karjed, nuut, kepp, keha, trauma, naine ja seksuaalne ärakasutamine, vägivallast lähtuv seksuaalne nauding, vastupanu, hääl, mäss. Vägivalda ei pea näitama otse ja detailselt, piisab viitamisest, nt karjumine, piits. Paneb lugeja kujutlusvõime tööle. (Huvitav, sest tavaliselt ei ole orjal häält,õigusi, need saab ta siis nt karistamise situatsioonis, mitteverbaalses väljenduses..). Lugejale näidatakse tavaliselt alles vägivalla tulemit katkist keha. Vägivalla tase olenes mõisnikust, oli leebemaid ja karmimaid. Vastandati veel vitsakimpu, karjumist, verd ilusale hommikule, päiksele. Soospetsiifilisus naine topeltallutatud, lisaks seksuaalne ärakasutamine.
Samaaegselt inimene ja jumal vaarao kreekakeelne sõna Maat kindlustas maailma korra Thot kuujumal, keskus Hermopolis (Egiptuse keskosas) Hermopolises oli oma kosmoteogoonia tekkis oma maailma loomise mütoloogia Ürgookeanist kerkis esile küngas, Thot asetas sinna muna ja haudus välja ürgjumala päiksejumal Ra Kuu oli ennem kui Päike! Osiris kõige esimene Egiptuse vaarao tumeda peaga, heleda pudelikujulise krooniga, sulgedega, käes kõverkepp ja piits Isis Osirise õde, abikaasa - kahe sarve vahel päikseketas Ramses II egiptuse vaarao põhitunnused sinise krooniga, sarkofaagidest leitud, kõver valitsuskepp II loeng 13.02.2012 Teeba kaitsejumal - Amon Egiptlaste komme kõik religioossed ehitised ehitati kivist Ankh elurist, igavese elu sümbol Ra vana riigi tähtsaim jumal Thot kuujumal Min viljakusega seotud jumal, esiletõusva fallosega Kottose? Linn
8) Te soovite et Teil oleks pere jaoks rohkem aega 9) Te ei suuda unepealt öelda kolme oma töö eesmärki 10) Te usute, et alluvatele tuleb anda just sellist infot, mida nad vajavad antud ülesande täitmiseks 11) Te ei püüa eriti süveneda alluvate arvamusse antud tööülesande kohta 12) Te jagate käske tihti 13) Te usute, et alluvaid ei saa palju usaldada 14) Raske on teiste mõtteid omaks võtta 15) Tõhusam vahend on piits kui präänik 16) Kriitikat ettevõtte kohta esinev sagedamini kui kiitust 17) Staatus oleneb positsioonist mitte saavutustest 18) Suhtlemine on pigem vähene ja vaoshoitud kui laialtlevinud 19) Noored juhatajad ja alluvad lahkuvad sageli ettevõttes. Delegeerimine-juhi tõhus abimees?19 20) Sageli tundub, et alluvad püüavad Teie jalgealust õõnestada
rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni sõidutades. Pearu oli soosilda aina mudasemaks "parandanud", et aga teistel võimalikult ebamugav oleks, Matu siis teeb soosilda ainult veidi veelgi pehmemaks
Viimaseid on vaja seepärast, et inimesed ei tegutse alati enda kõige paremates huvides ja ka kogu informatsiooni omades ei pruugita teha õigeid otsuseid. Ratsionaalseid otsuseid on raske teha, kui kasud ja kulud on ajas lahutatud (pension, laenud, suitsetamine), kui otsusest saadav tagasiside on nõrk (elektri kulutamine), otsuste puhul, mida ei tehta sageli, kui otsus on keeruline (liiga palju valikuid). Seetõttu tuleb inimeste valikuid suunata. Variandid: piits, präänik, müksamine (hoiatavad reklaamid). Müksamine ehk väiksed muudatused keskkonnas, mille mõjul on võimalik inimeste käitumist oluliselt suunata. See on valikute konteksti struktureerimine nii, et inimesed teeksid ’õigemaid’ valikuid. Nt asetada kooli sööklas tervislikud toidud ettepoole, koogid jms tahapoole. Paternalistlik pool – suunatakse inimese käitumist, et nende heaolu parandada. Libertaarlik pool – valikuvabadus jääb. Müksamise võimalused:
rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni sõidutades. Pearu oli soosilda aina mudasemaks "parandanud", et aga teistel võimalikult ebamugav oleks, Matu siis teeb soosilda ainult veidi veelgi pehmemaks.
................................................ 20 1.7 12 põhilist viga, mida me lapsi kasvatades teeme.............................................................. 21 1.7.1 "Kõik jääb nii, nagu mina ütlen!"................................................................................22 1.7.2 "Ei mingeid hinnaalandusi!"........................................................................................22 1.7.3 Piits ja präänik..............................................................................................................22 1.7.4 "Kui sa ei..., siis ma..."...............................................................................................22 1.7.5 "Ka lapsevanemad on inimesed!"................................................................................23 2 1.7
köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni sõidutades. Pearu oli soosilda aina mudasemaks "parandanud", et aga teistel võimalikult ebamugav oleks, Matu siis teeb soosilda ainult veidi veelgi pehmemaks.
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
asja selgitamata. Pole vaja laste päid kataloogitäie märkidega täis tuupida, kui nad ei ühenda nendega kujutlusi. Émile ei õpi kunagi midagi pähe isegi mitte valme, sest valmi sõnad pole veel valmid, nagu ajaloo sõnad pole veel ajalugu. Valmid võivad olla õpetuseks täiskasvanule, lastele peab aga ütlema alasti tõtt. Niipea, kui see kaetakse linikuga, ei vaevu nad seda kergitada. Ma vabastan lapsed ka raamatutest. Lugemine on lapseea piits ja peaaegu ainuke tegevus, mis neile anda osatakse. Émile teab kaheteistkümne aastaselt vaevalt, mis on raamat. Laps peab õppima lugema alles siis, kui see toob talle kasu; seni võib see talle ainult igavust valmistada. Hoolitsege selle eest, et see temale rõõmu valmistaks, siis hakkab ta varsti ilma teie surveta sellega tegutsema. Meie esimesed filosoofia õpetajad on meie jalad, meie käed, meie silmad. Nende asemele raamatuid pakkuda ei tähendaks mitte meid mõistlikult
Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a. saamiseni, arvates seda suutvat vaid imelapsed. Tänapäeval on neid lapsi palju, kes on pärit kakskeelsetest peredest ja 12daks eluaastaks valdavad lausa 3-4 keelt. See on üks väheseid vastuolusid minu ja kirjaniku poolt väidetu vahel. „Lugemine on lapseea piits.“ (lk157) Tänapäeval ilmutavad lapsed üllatavalt vara huvi tähtede tundmise vastu, et ise midagi suuta lugeda. Kooli minnes juba osata lugeda toob lapsele ka kasu – laps ei tunne koolis liigset koormust. Rääkides lapse tervisest, siis paljud pered riietavad oma lapsi liiga paksult. Russeaul on täiesti õigus, kui ta väidab, et ise me teeme oma laste tervise nõrgaks. Olen oma mõtetes tihti tabanud end võrdlema maa-ja linnalast. Ikka ja jälle tundub mulle, et
alati näiteid siis inimeste argipäeva elust. Nagu näiteks muru niidud olid rahulikud kui pööningud kuumal suve päeval. 11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana) Kõrvalvaataja vormis. 12.Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited (näiteks piiblile või mõnele muule teosele) Viide piiblile leiab peatükist 4 kus mustlane pettmise mesiter Sander Mitrovski kutsub oma nasite enda külejeluuks „ Eit mu kallis küljeluu, anna ohjad ja piits!“ Viin on usalduse ja sõpruse sümbol, seda jagavad kõik, nii noored kui vanad, vaesed ja rikkad. Maanteed sümboliseerivad inimkonna veresooni. 13. Autori sõnum Gailiti sõnum selle teose puhul on lihtne ja selge. Kõik mis hiilgav ei pruugi olla kuld, nagu maantee ja lootusi kergitavad kilomeetripostid ei pruugi tuua head seiklejale. Samuti ei ole kohta nagu kodu. Ekke pidi selleks käima ringi ümber maailma, et mõista mis on talle väärtuslik
MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütluste...
laulul täiesti eriline roll. 26 Mardiperre kuulusid kindlasti mardilapsed, kaasas võis olla erinevaid ametimehi, loomi ja muid elukaid, kes aitasid martide miniatuurse etenduse elavaks ja ainukordseks muuta. Õlgedega maskeeritud 19. sajandil oli tavaline veel õlekubuks või viljahakiks maskeerumine. Õlest tehti muidugi ka patse ja vöid, piits või õletuust, saba, müts või mütsi ilustus. Sellised kohmakad olendid tõid viljaõnne, kuid olid ka ohtlikud külalised, sest mahapudenenud õled ja terad tuli koguda ja põletada. Kuni viimaste aastateni on mardid visanud tuppa viljaõnne, s.t visanud peoga toapõrandale viljateri, herneid, tangu või riisi, soovides viljaõnnele jätku. Loomamaskid Eeskätt Lääne-Eesti ja saarte maskeerimiskombestik on väga sarnane Skandinaavia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
