Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Kultuurigeograafia konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on mujal teistmoodi?
  • Kui laialt keskkond mõjutab?
  • Kui sügavalt determineerib?
  • Kus rahvused elavad ja miks just seal?
  • Palju erinevaid rahvusi ka 1 inimene rahvusest on esinadatud Millised rahvad elavad Eestis?
  • Miks me tänval soomlasi ei näe?
  • Mis pärineb 10 Sajandist?
  • Mis see maastik siis on?
  • Kellel on õigus?
  • Kelle oma on maastik?
  • Kuidas saavad füüsilistest nähtavatest maastikest sümboolsed maastikud?
  • Miks Ugala on Viljandis?
  • Miks seda tehakse?
  • Mis ohustab Eesti maastikke?
Vasakule Paremale
Kultuurigeograafia konspekt #1 Kultuurigeograafia konspekt #2 Kultuurigeograafia konspekt #3 Kultuurigeograafia konspekt #4 Kultuurigeograafia konspekt #5 Kultuurigeograafia konspekt #6 Kultuurigeograafia konspekt #7 Kultuurigeograafia konspekt #8 Kultuurigeograafia konspekt #9 Kultuurigeograafia konspekt #10 Kultuurigeograafia konspekt #11 Kultuurigeograafia konspekt #12 Kultuurigeograafia konspekt #13 Kultuurigeograafia konspekt #14 Kultuurigeograafia konspekt #15 Kultuurigeograafia konspekt #16 Kultuurigeograafia konspekt #17 Kultuurigeograafia konspekt #18 Kultuurigeograafia konspekt #19 Kultuurigeograafia konspekt #20 Kultuurigeograafia konspekt #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor JaneH Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus...........................................................................

Geograafia
thumbnail
42
docx

Kultuuriajaloo eksami konspekt

Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi

Kultuuriajalugu
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest.

Kultuurid ja tavad
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed,

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 )

Kultuurilugu
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot saadud internetist, erialaartiklitest ning trükis ilmunud raamatutest (loetelu esitatud iga loengupeatüki järel). Väga oluliseks kirjandusteoseks pean M.-L. Gotheini "History of Garden Design"" (1st ed. 1913 saksa k., 1928 ingl. k), mille on 2000. aastal kaasajastanud ©Tom Turner ning mis on kättesaadav ka internetis: http://www.gardenvisit.com/got/index.htm Eesti keeles on ilmunud veel kaks ülevaatlikku vihikut: Aiakunst läbi aegade I osa (1999) ning II osa (2004), mis sobivad suurepäraselt sissejuhatuseks ja esimesteks käsiraamatuteks maastikuarhitektuuri ajaloo kursusele. 2006. a ilmus eestikeelne tõlge Penelope Hobhouse' i raamatust ,,Aianduse ajalugu" (Tallinn: Varrak). Kursuse jooksul käsitletakse teemasid antiikajast, keskajast, renessanss- ja barokkaedadest-

Maastikuarhitektuuri ajalugu
thumbnail
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend).

Ühiskonnageograafia



Lisainfo

Kultuurigeograafia konspekt, mis sisaldab slidide materjali ja loengus konspekteeritut.

Märksõnad

Mõisted

geograafia jagunemine, inimgeograafia, kultuurigeograafia, ohuks, etnoloogia, õppimisvõimalused eestis, sissejuhatus kultuurigeograafiasse, renessanssi aeg, kultuurigeograafia mõiste, kultuuriregioon, nt ajalehed, hüpoteetilised kultuuriregioonid, kultuuri hajumine, kultuuri hajumise, hierarhiline levik, kultuuriökoloogia, keskkonnadterminism, possiblism, looduskeskkond, sauer, hartshorne, humanistlik suund, kultuuriline pööre, granö, tammekann, rumma, osales kodu, varep, eilart, kurs, väljaanded, loone, kultuurigeograafiline, sisaldasid üld, eesti kirjandusmuuseum, arhiivraamatukogu, vastuste arhiiv, eesti ajalooarhiiv, hoitakse kirikue, tü raamatukogu, tallinas, kultuurigeograafia uurimismeetodid, etnos, etniline vähemus, kaukaasias, karaiimid, inimeste arv, venelased, alutaguse, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, juudid, rootslased, tulid 13, hiiurootslased, lätlased, piiritüli 1919, lätlaste emakeelsus, sakslased, kultuurigeograafe, kultuurigeograafe, keele mõiste, keele saatuseks, dialekt, lingua franca, pidžinkeel, kreoolkeel, kreoolkeel, murdegeograafia, murdegeo põhimeetodiks, keeleanalüüs, tähtsamad teosed, haldussüsteem, kihelkonna keskuseks, mihkli kihelkond, setumaa, 5 loeng, nimeteadus, lisaks isiku, päll, geograafidest, kohanimed, tuntum koht, piirialadel, diakriitikud, kirjasüsteemid, võõrnimed, kohanimeandmebaasid, itaalia keeles, pürenee ps, walk, nikolai vald, õigem, ste, isikunimed, maailma suurreligioonid, kristlus, islam, judaism, hinduism, budism, 230, sekulariseerumine, sekuleerimist, ent tegelikult, mõne erandiga, usklikkus, religioossne karlova, kirikute orientatsioon, maastik, loodusteaduslik, maastik, maastik, maastik, maastikud, uuem maakasutus, maastik, esteetilised, identiteediväärtus, metoodika kohaselt, huvigruppide otsusetegijate, huvigruppe, turistid, rahvusmaastikud, koha identiteet, tobias 100, euro põhisümbol, loodusluule, alver, maalikunst, eesti šveitsid, saaremaa ainest, kaardid kultuurigeograafias, mentaalsed kaardid, helin sooväli, tuulik, eestimaa taani, eesti hollywood, eestimaa veneetsia, eestimaa niagaara, eestimaa holland, stereotüüpide kaardistamine, uurimismeetodid, mulgimaa, abja, murdesõna lõuna, sõnaraamat, miks ugala, seevastu madal, ulatub p, eesti kultuuritegelased, lõunaeestlased, kultuure, kultuurigeograafia piire, tuntumad esindajad, uus kultuurigeograafia, kuluuriline pööre, kultuurigeo eestis, kant, kurs, uurimisteemadeks, üksikud inimgeo, inimgeograafias, ameerika inimgeograafias, kultuuri uurimine, uurimismeetodid, väärtuslikud, domineeriv kultuur, alternatiivkultuurid, esiletõusva kultuurile, maastikut, loodusmaastik, maastik, maastik, maastikud, maastiku kaudu, postmodernlistliku maastiku, maastikul, andmete kogumiseks, ajaloolis, maastik, muistseid maastikke, andmekogudega, igas keeles, mõisamaastik, innovatsioonid, maastikul, maastik, taunitav, maastik, rahvusvahelistes ajakirjades, ajavahemikul 1950, geograafiat, sotsiaalteadusesse, kultuurigeograafiat

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun