Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kultuurigeograafia konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on mujal teistmoodi ?
  • Kui laialt keskkond mõjutab ?
  • Kui sügavalt determineerib ?
  • Kus rahvused elavad ja miks just seal ?
  • Palju erinevaid rahvusi, ka 1 inimene rahvusest on esinadatud. Millised rahvad elavad Eestis ?
  • Miks me tänval soomlasi ei näe ?
  • Mis pärineb 10. Sajandist ?
  • Mis see maastik siis on ?
  • Kellel on õigus ?
  • Kelle oma on maastik ?
  • Kuidas saavad füüsilistest, nähtavatest maastikest sümboolsed maastikud ?
  • Miks Ugala on Viljandis ?
  • Miks seda tehakse ?
  • Mis ohustab Eesti maastikke ?
 
Säutsu twitteris
1 loeng
Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia , tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud.
Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus . Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu.
Kultuurigeograafia - inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat.
Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost põhineb ajalool. Varem rohkem tänapäeval vähem, kuna käsitletatakse hetkeprotsesse, kuid neid ei saagi siiski mõista ilma ajalugu tundmata. 2) etnoloogia- entoloogia ja kultuurigeo vahele on raske piiri tõmmata. Paljud tööd omavad tugevaid kultgeo aspekte . Siiski on rõhuasetus mõlemal pisut erinev. 3) antropoloogia - teadus inimesest kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast. Võrdlev teadus, mis püüab jõuda sügavamate tunnetusteni inimese olemusest. Veel lähedam suhe on kultuuriantropoloogiaga- mille huviobriit on inimene ja tema käitumismustrid, tavad. Ühelt poolt püütakse leida üht universaalset miskit, mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt püütakse esile tuua ainulaadsust, mis teeb ühe kultuuri teise suhtes unikaalseks. 4) religioon , sotsioloogia jne.
Õppimisvõimalused Eestis- mujal maailmas on olemas eraldi õppetoolid ja institutsioonid . Aga kuna Eesti on väike, siis saab õppida TÜ-s geograafia osakonnas . Ja TLÜ, kus loodi 2007 maastiku ja kultuuri keskus.
Sissejuhatus kultuurigeograafiasse- inimesed on loomult geograafid : meil on teadmised ja uudishimu erinevate ruumide kohta. Aja jooksul muutub arusaam ruumist (väikelaps-vanainimene). Huvi kohtade vastu, kus on midagi teisiti. Tihti vajati informatsiooni teiste maade kohta majanduslikel ja vallutuslikel eesmärkidel. Mingi hetk tekkis küsimus: miks on mujal teistmoodi? Paljud maadeuurijad tõid kaasa oma retkedel ka kirjeldusi inimesete ja nende elukorralduse, ühiskonna kohta.
Renessanssi aeg- õitseng geograafias . Kirjeldati samas aga prooviti seletada, miks piirkonnad on erinevad. Kui kõik maailmapiirkonnad oleksid samasugused, siis me ei vajaks geograafiat. Kaalutledes piirkondade erisuste ja sarnasuste üle, on esmalt tähhtis aru saada, mida me näeme: Piirkondade kirjeldamisel: püüti võimalikult täpselt kirjeldada sarnasusi ja erinevusi. Andmete interpreteerimine ja järelduste tegemine, miks piirkonnad on sarnased ja erinevad. Analüütline geo-miks, kus, mida?
Kultuur- Saamaks aru kultuurigeograafia uurimisalast, peame esmalt defineerima kultuuri tähenduse. Defineerimine raske. Omandatud/õpitud kollektiivne käitumisviis.
Kultuurigeograafia mõiste- on erinevaid kultuurigruppe ja nende ruumilist talitlemist uuriv teadus. Selleks, et uurida kultuuride ruumilisust tuleb arvesse võtta põhjuslikke faktoreid: loodusgeograafiline keskkond(reljeef, kliima, taimkate , elusloodus, muld , veestik- ehk ökoloogia). Kultuurinähtust mõjutavad suur hulk faktoreid: looduslikud tingimused, kuid kuivust on võimalik parandada, viljakust tõsta väetamisega, uute sortide loomine jne.
Kultuuriregioon - regioon: sarnaste tunnustega ala. Kultuuriregioon: sarnaste tunnustega ala, mis põhineb inimtegevusel. Kultuuriregiooni saab jaotada kolmeks: 1) vormiline - ala, kus mingi kultuuriline jälg on ühtne ehk kultuuriline homogeensus. Nt eesti keele rääkijate kultuuriregioon, rukki kasvatamine jne. Siiski on asi keerulisem. Kultuuriregioon võib peegeldeda rohkemaid tunnuseid kui üks. Nt eskmito kultuuriregioon põhineb keelel, religioonil, majandusel, sotsiaalsel organiseeritusel jne. samuti pole kultuurilistel avaldustel enamasti täpselt samasuguseid piire . Nt venelaste ja eestlaste kultuuriregioonid omavad ühiseid (toit) aga ka erinevaid (usk, keel) jooni. Piirid pole enmasti tervad ja kaks kultuuriregiooni pole samasuguse geo. Levikuga . Parem on rääkida piirialadest kui piiridest ning tuumaladest ja perifeeriast. 2) talituslik- pole enamasti kultuuriliselt homogeene . Tegemist on alaga, mis on organiseerunud poliitiliselt, sotsiaalselt või majanduslikult. Nt linn, kogudus, talu jne. neil on olemas enamasti sõlmpunktid või keskuskohad, kust koordineeritakse ja juhitakse regiooni. Linnas- linnavalitsus , kirik - pastoraat . Saarnaselt ametlikule kultuuriregioonile saab rääkida tuumaladest ja perifeeriast. Tihti on olemas kindlad piirid: riigipiir , talupiir. Samas võivad piirid olla ka hägused. Nt ajalehed- tehas on sõlmpunkt, kui lehtede levik on ebaühtlane, interneti puhul levik eriti raskestimääratav. Tihti ametlikud ja talituslikud kultuuriregioonid ei kattu. Näiteks Saksamaa, olles poliitiline üksus seega ka talituslik kultuuriregioon, on liigestatud paljudest piiridest st saksamaal kulgevad mitmed vormilised kultuuriregiiooni piirid (Raudne eesriie (Berliinimüür), Rooma impeeriumi piir, katoliikluse põhjapiir jne). 3) paikkondlik- asunike poolt tajutav kultuuriregioon. Võib põhineda keskkonnatingimustel, majanduslikel, poliitiliselt ja ajaloolistel aspektidel. Kasvab välja eneseteadvusest, Mängu tuleb identiteedi mõiste. Enamus vormislistel ja talituslikel kultuuriregioonidel see puudub. Nt Mulgimaa ja USA-s Dixie.
Hüpoteetilised kultuuriregioonid- Iga järgmise kultuurilise aspektiga jääb kultuuriregiooni tuum väiksemaks ja piirialad kasvavad.
Kultuuri hajumine - kultuuri levimine toimub enamasti läbi kommunikatsiooni. Kultuuri hajumise - on ideede ja innovatsioonide levimine ruumis uurimine on kultgeos väga tähtsal kohal. Kultuuri element võib pärineda ühest või mitmest kohast ja levida siis laiali. Mõningal juhul saame nähtuse viia tagasi tema algkodusse. Mitme koha puhul saab veel eristada, kas idee on sündinud sõltumatult või pärineb samast algkodust. Iga kultuur on loendamatute innovatsioonide leviku toode. Oluline on ajafaktor . Mõni nähtus levib kiiresti, teine aastasadu . Kultuuri levimise viisid: 1) ekspansiive- ehk laienev levik jaguneb omakorda: hierarhiline levik-ideed levivad läbi võtmeisikute nt. Aidsi levik; nakkav levik- ideed levivad nagu laine (lumepall). Nt katku levik 14 sajandi euroopas. AIDS-i levik toimub nii nakkavana kui ka läbi võtmeisikute. 2) teisaldav- üksikisik või grupp liigub teatud oskuste ja ideedega teise kohta. 3) stimuleeriv levik- teiste kultuuride järgi toimimine . Näiteks Siberis kodustati põhjapõdrad lõunapoolsete kultuuride eeskujul, kes kodustasid veised.
T-Hägerstrand ajageograafia-
Kultuuriökoloogia- inimese ja looduse vahel toimub pidev vastastikune mõju. Ükski kultuur ei saa eksisteerida sõltumata loodusgeost. Kultuuriökoloogia uuribki kultuuri seoseid loodusega. Nt keskkonna mõjud kultuurile või inimeste mõju ökosüsteemile. Läbi aegade on levinud inimese ja looduse vahekorrast järgmised arusaamad: keskkonnadeterinism ja possibilism.
Keskkonnadterminism- ühiskonna areng on põhijoontes ette määratud ta elupaiga loodusoludega (eelkõige kliima ja pinnas). Sarnastes looduslikes tingimustes tekib sarnane kultuur. Geograafias käsitles esimesena Ratzel. Seoses sellega tekivad küsimused: kui laialt keskkond mõjutab? Kui sügavalt determineerib? Tegemist oli väga äärmuslik ja pragmaatilise kästilusega. Kriitika: vene- karjala piir, korea poolsaar öösel.
Possiblism- inimühiskond on oma tegevuses võrdlemisi vaba ja suhtes looduskeskkonnaga aktiivsem pool. Looduskeskkond on kõigest inimetegevuse areen . Looja Blache.
Kultuurigeograafia areng ja inimesed:
Sauer - kultuurigeole alusepanija („The morphology of landscape“ 1925). Ta soovitas võtta geog. uurmise objektiks kultuurimaastiku, mida inimene oma tegevusega ümber kujundab. Keskenduda tuleb eelkõige ajaloole, kuna lühiajalised kultuuriprotsessid ei suuda maastikule uurimisväärset jälge jätta. Kogu angloameerikalik inimgeograafia tegeles kas tema teooria pooldamisega või kritiseerimisega.
Hartshorne- väitis, et regioonid on niivõrd omapärased, et neid ei õnnestu omavahel võrrelda ega nähtusi üldistada ning seetõttu on geograafia pigem kunst kui teadus. Edaspidi eesotsas Hägerstrandi, Bunge ja Seattlei koolkonnaga püüti geograafiat matematiseerida- kvantitatiivne revolutsioon .
Humanistlik suund- tekkis 1970 a. Eesotsas Tuani, Relphi ja Lowenthaliga. Niinimetatud uus kultuurigeograafia. Geograafia päästeti liigsest matematiseerimisest. Kultuuriline pööre- Eestis toimus see 2001 aastal, ingliskeelses geos paarkümmend aastat varem. Algas humanistliku geo tekkega 1970 ja jätkus 1980 uue kultgeo sünniga. Uues kultuurigeos pöörati suurt tähelepanu mõistetele: tähendus, identiteet , reflektiivsus , keel ja representatasioon.
Uurijad eestis:
Enne 2 maailmasõda- geo. Uurimine seotud koduuurmisega.
Granö- geograafia instituudi juhataja. Käivitas süstemaatilise kodu-uurimise. Peateos eestis „Eesti maastikulised üksused“. Avaldas ka Soomes raamatu. Tema teoseid tõlgiti ka inglise keelde. Kihelkondade kirjeldamise kava.
Kant - oli granö õpilane. Ülikooli rektor saksa ajal. Pärast sõda põgenes rootsi. Tähelepanuväärseim teos: tartu. Linn kui ümbrus ja organism. Selle teosega pani aluse linnageole eestis. Doktoritöös keskendus majandus-ja rahvastikugeole, kuid leidus ka kultuurilisi momente. Tema puhul räägitakse ka nn lundi koolkonnast . Oli see kes hakkas kasutama kvanitatiivseid meetodeid .
Tammekann- tartu ülikooli geoprofessor. Oli geomorfoloog peamiselt. Osales koduuurimistel ning koostas koos kandiga sarja maailma maad ja rahvad .
Rumma - geomagister: Viljandi orustik. Osales kodu-uurimistel ning esimesed teosed olid tema õlul.
Pärast 2 maailmasõda- nimetust kultuurigeo ei kasutatud ja sellega otseselt ei tegeletud. Teatud mõttes kodu-uurimine jätkus, kuid NSVL range pilgu all. Esimene kultuurigeo töö Kentsi poolt: Eesti „kõrve“ nimelised kohad.
Varep- tema õlule jäi geograafia õpetamine pärast 2 maailmasõda. Enamik uurimistöödest lähtus koduuurimisest. Tuntud on tema kartoteek. Tegeles palju geograafia ja kartograafia ajalooga : uuris mellini atlast ja rückeri kaarte. Teda loetakse üheks parimaks eestimaa tundjaks läbi aegade. Tema tööd pole otseselt kultuurigeograafilised, kuid omavad elemente. Tema pärand on siiamaani kasuatatav eesti maastikuline liigestus.
Eilart - biogeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane. Töödes palju kultuuriloolist materjali. Propageeris looduse ja kultuuri ühtsust. Raamat: „Inimene, ökosüsteem ja kultuur“. Käis tihedalt läbi kunstnike ja kirjanikega ning otsis loominguliste inimeste seoseid nende kodupaiga loodusega. Propageeris rahvusmaastike temaatikat ning osales Eesti raha kujundamisel.
Kurs- tegels nõukogude perioodil NL- väikerahvastega. Taasiseseisvunud eestis olid tema huvideks poliitgeograafia ja kultuurigeo. Tema eestvedamisel hakati TÜ-s lugema 1990 a alguses kultuurigeo kursust , mis oli rohkem seotud soome-ugri suunaga.
Palang, Peil , Sooväli, Kaups
2. loeng
Tähtsamad allikmaterjalid:
Väljaanded- eestis kindel kultuurigeo väljund puudub. Teemasid kajastatakse ajakirjades Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Tuna, Ajalooline Ajakiri, Trames. Maailmas on olemas aga kultgeo ajakirjad nagu: Journal of cultural geography, cultural geographies, social and cultural geography. Kultgeo tekste ilmub ka mitmetes teistes inimgeograafia alastes ajakirjades.
Eesti andmed ja allikmaterjalid- Eestis saame otsida kultuurigeograafilisi andmeid eelkõige trükikirjandusest kui ka arhiividest. 18-19 saj- andemeid saadi kroonikatest ja üksikallikatest. Esimene põhjalik eesti ala kultuurigeo kirjeldus Hupeli poolt: eesti ja liivima topograafia . Mellini atlas , kus palju eesti kohtasid märgitud peale, see oli pm Hupeli jutt kaardipildis. 19. sajandil Eestimaa tundmaõppimise koha pealt murdeline. 19. Sajandil arvukalt erinevaid uurimistöid. Paljud seotud Tartu Ülikooliga. 1802-Taas avati Tartu Ülikool. Asutati ka erialaseid seltse, nt: 1) Liivimaa üldkasulik ja ökonoomiline sotsiteet(1792) (Kuidas saaks põllumajandust paremini korraldada, tõuaretus) 2)Õpetatud Eesti selts (1838)(Tänaseni tegutsev, eesmärgiks oli uurida seda ala, kus eestlased elavad. ) 3) Lodusuurijate selts ( 1853 ) 4)Eestimaa Kirjanduse Ühing (1842) (Pigem põhja-Eestis. Kodukohta uuriv ühendus.)
Mõningad tähtsamad allikmaterjalid, mis puudutavad 19. Sajandit.
E.A Winkelmanni bibliograafia.(1838-1896) Nendel aastatel ilmunud tekstid on ära katalogiseeritud. 12 000 süstematiseeritud kirjanduse nimetust tema teoses: „Bibliotheca Livoniae historica“
E. Blumfeldt, N.Loone-Eesti ajaloo bibliograafia 1877-1917
F.J. Wiedemann -Eesti-Saksa sõnaraamat 1869-sõnaraamat hõlmab ka nt etnonüüme ja iskunimesid
„Baltische historisches Ortslexikon“- Saab infot nt selle kohta, et millal on mingi mõis asutatud.
19. sajandil tehti ka maastiku kirjeldust
Kultuurigeograafiline- kodulooline kirjandus 20 saj algul- Nende põhjal võiks teha tänapäevaseid kultuurigeograafilisi uuringuid : (Need uurimused on juba pigem eestlaste enda tehtud, mittte niivõrd baltisakslaste poolt tehtud)
Oma Maa- Postimehe kirjakogu; Vilberg- Kodumaal rännates; Kampmaa- Eesti kodumaa; ajalehtedes- digiteeritud eesti ajalehed.
Geograafia algus tartu ülikoolis- Kuni aastani 1919 puudus geograafia institutsioon .
TÜ geograafia kabineti kroonika
1919 oli Eestis veel Vabadussõda. Augustis 1919 otsisti Granö üles, eestlaste hulgast polnud võtta. Granö alustas kartograafia põhikursusega, kultuuri geograafiat otseselt polnud, aga oli antropogeograafia-õpetati inimest tema kultuuri tundma. Granö algatas süstemaatilise Eesti alade uurimise.
1919 a otsustatakse asutada geograafia ja antropoloogia õppetool. Geograafia esimeseks professoriks saab pärast läbirääkimisi Granö. Tema sooviks on oma kabinet ja assistent. Samal aastal jõuab GranöTartusse tuues kaasa Helsingist raamatuid ja seinakaarte. Algselt plaaniti kabinet Rüütli ja Suurturu nurgale, hiljem sai asukohaks Jaani uulitsa 22. Ruumideks oli eestuba, auditoorium ja kabinet. 1920 saab geograafiakabinet uueks aadressiks praegune Vanemuise 46. Kartograafia kursusel osavõtjaid 10 ja kodumaa geo kursusel 11. Topograafia osakonna poolt Tallinnast saadakse 331 topograafilist kaarti Põhja-Eesti ala kohta. Vanemuise õppehoone ehituse algatas geoloogiaprofessor Mihhailovski. Algselt oli see planeeritud geoloogia-ja zoloogiamuuseumi jaoks. Maja valmis 1914(2014 saab 100 aastat vanaks) aastal ja alanud sõja tõttu anti hoopis sõjaväehaigla kasutusse. Ülikool sai selle enda käsutusse peale vabadussõda.
Eesti geograafia ja kodu-uurimise suurimaks saavutuseks esimesel iseseisvusperioodil olid maakondlikud koguteosed.
Sisaldasid üld- ja eriosa, materjale kihelkondade kaupa. Iga kihelkonna ees statistiline ülevaade. Käsitleti teemasid nagu loodus, inimene, ajalugu ja rändajaile. Kõige esimene oli Tartu koguteos 1927. Järgnseid Võrumaa, Setumaa , Pärnumaa, Valgamaa jne. Harjumaa kohta alustati töid kui need hävisid maailmasõja käigus. Kihelkondade kirjeldamise jaoks tehti kava, tudengile anti kirjelduse kava kätte ja siis ta pidi mingi kihelkonna ära kirjeldama. Ilmumata jäid kolme Põhja-Eesti maakonna kirjeldused. Järvamaa ja Virumaa kohta pole midagi. Teostes oli ka illustratsioone. Teosed koostati Granö poolt loodus kihelkondade kirjeldamise kava järgi, mis oli väga põhjalik. Materjale käisid kogumas ülikooli tudengid aga ka kohapealsed kaastöötjad, seltsitegelased, arstid ja kirikuõpetajad.
Allikmaterjalide asukohad:
Teoseid- Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur, Eesti biograafiline leksikon , eesti entsüklopeedia, geograafia instituudi publikatsioonide sari (ilmub tänapäevani), eesti talundid, eesti saarte sotsiaalolustik ja tegelased, maakondlikud suurmehed .
Eesti kirjandusmuuseum - Kogub Eesti keelseid trükiseid. Eesti kõige täielikum kogu, pole ainult eesti keelseid, vaid ka Eesti aladel elanud isikuid käsitlevaid trükiseid
Arhiivraamatukogu- kõik eestikeelsed trükised, olenemata nende ilmumiskohast. Baltimaid ja siin elanud/elanud isikuid käsitlevad trükised, samuti eesti autorite kirjutatud, resp. koostatud, toimetatud, mujal ilmunud teoseid ja Baltimail elanud teistest rahvustest autorite töid.
Eesti kultuurilooline arhiiv- sisaldab: käsikirjalisi kogusid, fotokogusid, kunstikogusid, andmebaas ELLEN , elulood.
Eesti rahva muusem - suur fotokogu: umbes 208 000 fotot ja muuseumiesemete digifotosid 15 tuhat . Esemekogu ja filmiarhiiv. Arhiivid : 1) topograafiline arhiiv- välitööde päevikud ja reisimärkmed alates muuseumi asutamisest 1909 aastast. Need sisaldavad kogumismatka teekonna kirjeldusi, kohalike inimeste suhtumist , teavet esemete, legende ja jooniseid esemetest ning üldisi etnograafilsi tähelepanekuid suhtlemise, rõivastuse, olustiku, looduse ja ehitiste kohta. 2) etnograafiline arhiiv- muuseumitöötajate ja stipendiaatide poolt kogutud ja kirja pandud tööd teemadel : rõivastus, ehitised, elamusisustus, põllumajandus, karjandus, kalastus , mesindus, kaubandus, käsitöö, kombed ja toit jne. 3) korrespondentide vastuste arhiiv- suurim arhiiv, mis sisladab kirjasaatjate võrgu liikmete ja koolide kaastöid- vastuseid muusemi koostatud küsimuslehtedele, võitlustöid ja muid kirjutusi etnograafilistel ja kultuurilolistel teemadel. 4) sanitaar-topograafiline arhiiv- tervishoiu instituudi poolt kogutud üle-Eestilised tervishoidliku inventuuri materjalid. Neis on andmeid nii külade, valdade kui ka suvituskohtade kohta. Valdavalt arstide ja vanemate kursuste arsiüliõpilaste kirjelduste põhjal annavad tervikliku pildi inimestest, asulatest ja nende eluolust. 5) etnograafiliste jooniste kogu- olemas on enam kui 50 000 üksikjoonist taluehitistest, mööblist, rõivastusest, tekstiilidest, igapäevastest tarbeesemetest, mis on joonistatud kunstnike ja kunstiüliõpilaste poolt.
Eesti ajalooarhiiv - sisaldab endisaegsete Eesti alal tegutsenud riiklike asutuste, kohtu-ja politseiorganite, rüütelkondade, linnade jatalupoegade omavalitsuse materjale. Hoitakse kirikue-ja haridusasutuste dokumente, mõisa ja isikufonde, seltside ja ettevõtete arhivaale. Leidub ka haruldasi ürikuid, pitsastijäljendeid, valitsejate originaalkirju, pärgamente, gravüüre ja fotosid . Eesti kõige suurem ajalooliste maakartide kogu.
TÜ raamatukogu- sisaldab käsikirjakogu (isikuarhiivid ning asutuste ja organisastioonide arhiivifondid) ning fotokogu (eeskätt Tartu Ülikooli elu ja ajalugu kajastavad portreefotod, koha- ja kroonikavõtted)
Tallinas - Eesti riigiarhiiv , Eesti filmiarhiiv, Eesti rahvusraamatukogu , Tallinna Ülikooli raamatukogu (baltica osakond ).
Väljaspool eestit- väliseesti arhiivid, Helderi instituut Saksamaal.
Kultuurigeograafia uurimismeetodid - üht kindlat meetodit ei ole. Kasutatakse kõiki tuntuid teadusmeetodeid. Kvalitatiivsete meetodite läbilöök 1970 a., mis tõrjusid kõrvale kvantitaviised meetodid. Tänapäeval peetakse kvalitatiivseid meetodeid inimgeograafia edu võtmeks, mis on aidanud teadusesse tuua teadmisi ja kõrgtasemelisi oskusi.
Loeng 3: rahvused eestis ja mujal
Kus rahvused elavad ja miks just seal?
Riik- on ruum, millel on kindel maa-ja veeala ning kus paiknevad inimesed koos neile omaste tegevustega ja asutustega ning riigivõimuorganitega. Viimased kontrollivad kogu riigi ruumi-maad, veet ja teatud ulatuses õhku ning suunavad riigis elavate inimeste tegevust. Nii on riik täpselt kindlaks määratud piiridega ruuma, mille vajalikeks elementideks on valitsus ja elanikud.
Etnos- ajalooliselt kujunenud, ühise vaimse ja ainelise kultuuri tunnustega (keel, usund , asutus) ning eneseteadvuse ja endanimetusega dünaamiline inimkooskond. Etnosed võivad olla nii riigi rajanud rahvused ja omariiklusele püüdlevad rahvad kui ka hõimud ning põhietnosest eraldatud etnlised rühmad, samuti oma etnosest teatud kultuuritunnuste poolest erinevad etnograafilised rühmad.
Etniline vähemus- rahvusvähemus, mis paikneb riigi piirivööndis või riigita etnos, mis on keeleline kooskond, kel pole kusagul maailmas oma riiklikku institutsiooni. Etniline vähemus ruumilselt: riigi äärealadel, saarekestena riigi sisemuses, hajusalt kogu riigi maa-alal.
1)rahvusvähemus. Enamasti riigi piirivööndis ja sümpaatiad sõltuvad sageli naaberriigist. Saavad toetuda emariigile.
2)Riigita etnos: Enamasti keeleline kooskond, kel pole kusagil maailmas oma riiklikku institutsiioni. Kurdidel pole oma riiki. Nende asuala hülmab väga plaju riike.
Etniline vähemus (ruumiliselt): riigi äärealadel, saarekestena riigi sisemuses, hajusalt rändlevana kogu riigi maa-alal(nt Eestis olid kunagi mustlased )
Rahvus- on etnose arengustaadium. Rahvust ühendab keelel, kultuuril , usul ja/või muudel teguritel põhinev etniline identieet. Need rahvad, kes on läbinud rahvusliku ärakamise. Etnose arengujärgu lõppstaadium. Kaukaasias on 3 riiki: Armeeni, Gruusia ja Aserbaitsan, kuid rahvuslik olukord on seal väga kirju. 30 erinevat rahvust, parem öelda erinevat rahvast! See on meile üks lähedal paiknev suure mitmekesisusega ala.
Eestis elavad rahvused- eestlased 930 tuhat, venelased 351 tuhat, ukrainlased 29 tuhat, valgevenelased 17 tuhat, soomlased 11 tuhat, tatarlased, lätlased, poolakad, juudid , leedukad 2 tuhat. Sakslased 1800. Eestis elab väga palju erinevaid rahvusi, ka 1 inimene rahvusest on esinadatud. Millised rahvad elavad Eestis? 2000 rahvaloenduse järgi
Eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, tatarlased, lätlased, poolakad, juudid, leedulased, sakslased, armeenlased. Gagauusid- Kaukaasia rahvas. Karaiimid-ühte pidi on juudid. Jne, jne, jne Kokku 170 rahvast. Eesti on Euroopas etnilise mitmekesisuse poolest ikka päris kõrgel, täitsa tipus ilmselt Suurbritannia . Enamasti on tegu Kaukaasia rahvastega. Selle taga on Nõukogude-Liit. Lõuna-Euroopas ilmselt rohkem Aafrika rahvaid. Ilmselt on vähe Poolas-Nõukogude ajal sinna ei saanud, kõik sotsialistlikud riigid, kes ei kuulunud Nõukogude Liitu, etniline mitmekesisus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kultuurigeograafia konspekt #1 Kultuurigeograafia konspekt #2 Kultuurigeograafia konspekt #3 Kultuurigeograafia konspekt #4 Kultuurigeograafia konspekt #5 Kultuurigeograafia konspekt #6 Kultuurigeograafia konspekt #7 Kultuurigeograafia konspekt #8 Kultuurigeograafia konspekt #9 Kultuurigeograafia konspekt #10 Kultuurigeograafia konspekt #11 Kultuurigeograafia konspekt #12 Kultuurigeograafia konspekt #13 Kultuurigeograafia konspekt #14 Kultuurigeograafia konspekt #15 Kultuurigeograafia konspekt #16 Kultuurigeograafia konspekt #17 Kultuurigeograafia konspekt #18 Kultuurigeograafia konspekt #19 Kultuurigeograafia konspekt #20 Kultuurigeograafia konspekt #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor JaneH Õppematerjali autor

Lisainfo

Kultuurigeograafia konspekt, mis sisaldab slidide materjali ja loengus konspekteeritut.
maastik , kirik , kohanimed , kultuuriregioon , religioon , mustlased , kultuurigeograafia , kihelkond , kunst , venelased , maastikud , vene keel , juudid , soomlased

Mõisted

geograafia jagunemine, inimgeograafia, kultuurigeograafia, ohuks, etnoloogia, õppimisvõimalused eestis, sissejuhatus kultuurigeograafiasse, renessanssi aeg, kultuurigeograafia mõiste, kultuuriregioon, nt ajalehed, hüpoteetilised kultuuriregioonid, kultuuri hajumine, kultuuri hajumise, hierarhiline levik, kultuuriökoloogia, keskkonnadterminism, possiblism, looduskeskkond, sauer, hartshorne, humanistlik suund, kultuuriline pööre, granö, tammekann, rumma, osales kodu, varep, eilart, kurs, väljaanded, loone, kultuurigeograafiline, sisaldasid üld, eesti kirjandusmuuseum, arhiivraamatukogu, vastuste arhiiv, eesti ajalooarhiiv, hoitakse kirikue, tü raamatukogu, tallinas, kultuurigeograafia uurimismeetodid, etnos, etniline vähemus, kaukaasias, karaiimid, inimeste arv, venelased, alutaguse, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, juudid, rootslased, tulid 13, hiiurootslased, lätlased, piiritüli 1919, lätlaste emakeelsus, sakslased, kultuurigeograafe, kultuurigeograafe, keele mõiste, keele saatuseks, dialekt, lingua franca, pidžinkeel, kreoolkeel, kreoolkeel, murdegeograafia, murdegeo põhimeetodiks, keeleanalüüs, tähtsamad teosed, haldussüsteem, kihelkonna keskuseks, mihkli kihelkond, setumaa, 5 loeng, nimeteadus, lisaks isiku, päll, geograafidest, kohanimed, tuntum koht, piirialadel, diakriitikud, kirjasüsteemid, võõrnimed, kohanimeandmebaasid, itaalia keeles, pürenee ps, walk, nikolai vald, õigem, ste, isikunimed, maailma suurreligioonid, kristlus, islam, judaism, hinduism, budism, 230, sekulariseerumine, sekuleerimist, ent tegelikult, mõne erandiga, usklikkus, religioossne karlova, kirikute orientatsioon, maastik, loodusteaduslik, maastik, maastik, maastik, maastikud, uuem maakasutus, maastik, esteetilised, identiteediväärtus, metoodika kohaselt, huvigruppide otsusetegijate, huvigruppe, turistid, rahvusmaastikud, koha identiteet, tobias 100, euro põhisümbol, loodusluule, alver, maalikunst, eesti šveitsid, saaremaa ainest, kaardid kultuurigeograafias, mentaalsed kaardid, helin sooväli, tuulik, eestimaa taani, eesti hollywood, eestimaa veneetsia, eestimaa niagaara, eestimaa holland, stereotüüpide kaardistamine, uurimismeetodid, mulgimaa, abja, murdesõna lõuna, sõnaraamat, miks ugala, seevastu madal, ulatub p, eesti kultuuritegelased, lõunaeestlased, kultuure, kultuurigeograafia piire, tuntumad esindajad, uus kultuurigeograafia, kuluuriline pööre, kultuurigeo eestis, kant, kurs, uurimisteemadeks, üksikud inimgeo, inimgeograafias, ameerika inimgeograafias, kultuuri uurimine, uurimismeetodid, väärtuslikud, domineeriv kultuur, alternatiivkultuurid, esiletõusva kultuurile, maastikut, loodusmaastik, maastik, maastik, maastikud, maastiku kaudu, postmodernlistliku maastiku, maastikul, andmete kogumiseks, ajaloolis, maastik, muistseid maastikke, andmekogudega, igas keeles, mõisamaastik, innovatsioonid, maastikul, maastik, taunitav, maastik, rahvusvahelistes ajakirjades, ajavahemikul 1950, geograafiat, sotsiaalteadusesse, kultuurigeograafiat

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

57
doc
Eesti loodusgeograafia konspekt
226
doc
Portugali põhjalik referaat
42
docx
Kultuuriajaloo eksami konspekt
87
docx
Soome-ugri rahvakultuur
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
85
rtf
Eesti kultuurilugu
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
20
doc
Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun