loomingus on mõjutatud raskest lapsepõlvest. Kirjanikukarjäär ja abielu ● Abiellus folkloristi ja kellemehe Oskar Philipp Kallasega. ● 1903. aastal jutustas Carl Allas (abikaasa onu, kellamees) teoorjusest ning rõhumisest eestlaste ajaloos. o Allas on prototüübiks novellis “Lukkari ja kirkkoherra” ● Üks kirjanikest, kes on püüdnud luua silda eesti ja soome rahva vahele. ● http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-lugu-aino-kallas-reigi-opetaja?id=511 50530 Looming Luulekogud ● 1942 “Surmaluik” ● 1943 “Kuu sild” Novellikogud ● 1904 - 1905 (1. ja 2. osa) “Meren takaa” - esimene kunstiliselt õnnestunud ● 1913 - “Lähtevien laivojen kaupunki” - ühiskondlikult teemalt müstilisele Romaanid ● 1926 “Reigi õpetaja” ● 1920 “Katinka Rabe” Kasutatud allikad http://kjk.eki.ee/ee/issues/2013/8-9/396 http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Kallas http://epl.delfi
kust sõidetakse Rohuküla sadamasse. Peale ligikaudu 1,5 tundi kestvat praamisõitu olemegi jõudnud Hiiumaale, kus esimesel päeval külastame Pühalepa kirikut, Suuremõisa lossi, Käina alevikku, Kassari saart, Orjaku sadamat, Sõru sadamat, Kõpu poolsaart. Ööbimine koos õhtusöögiga toimub Hiiumaa vanimas osas Kõpu poolsaarel. Teine päev algab hommikusöögi ning Kõpu tuletorni vallutamisega, kust edasi külastame Luidja randa, Kõrgessaare tööstusasulat, Reigi kirikut, Tahkuna poolsaart, Tahkuna tuletorni, Ristimäge ning viimasena Hiiumaa pealinna Kärdlat! Naasemine Tallinnasse ~20.00. Hiiumaast Hiiumaa on saar Läänemeres, Saaremaast põhja pool ning on suuruselt teine Eesti saar Saaremaa järel. Hiiumaa pindalaks on 989km2 ning rannajoone kogupikkuseks on 326 km. Hiiumaa tekkis 455 aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel, ning tegu on ühe maailma vanima saarega. Hiiumaa on tuntud sealse
Kuidas tekkis eesti keel? Ammu-ammu kõnelesid inimesed Eesti külades erinevates murretes, näiteks väikesel Hiiumaal Reigi kihelkonnas räägiti Reigi murdes ning kui reigilased läksid Keinasse sugulasi sünnipäeva puhul õnnitlema, siis keinalased tihti ei saanud aru, mida tahetakse. Tol ajal oli Eestis palju sõdu ning mitmed külad hävisid. Ajapikku hakkas see eestlasi ärritama ning üheskoos otsustati korraldada koosolek, kuhu olid kutsutud tõlgid, kes oskasid vähemalt kolme murret, erinevate kihelkondade pealikud ja targad ning loomulikult Suur Tõll, Kalevipoeg ja Leiger. Nad
Eesti kirikud- Läänemaa lihtsus 1.Reigi jeesuse kirik Reigi jeesuse kirik asub loode Hiiumaal. Kiriku lasi püstitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg 1802. aastal oma poja Gustav Dietrich Otto von Ungern- Strenbergi mälestuseks. Kirik on väga lihtsa ehitusega paekivist põrand ning mitte ühtegi akna vitraazi. Tänasel päeval on kirik halvas olukorras- katus variseb ja värv koorub. 2. Kassari kabel Kassari kabel asub Kassari saarel Esikülas ning on rajatud 18.saj. Kabel on kivist ja rookatusega
Lempeliuse enda arvates ebaõiglaselt. Lempeliuse ajal oli Tallinna toomkool võrdlemisi väike kaheklassiline kool, kus oli umbes 30 õpilast, keda kantseldasid rektor ja kolleeg kahekesi. Vahel pidi seda tegema ka rektor üksinda. Õppimine käis rootsi, saksa ja ladina keeles. Lisaks pidi rektor abistama ka toomkiriku pastorit jutlustamisel.( Põldvee 2008 ,161) Lempeliuse tagandamise ühe põhjuse illustreerimiseks toon siinkohal katkendi Aino Kalda ,,Reigi õpetajast". (,,See sündis nimelt päeval, kui kooli uuriti parajasti Erasmi libellus de civilitate morum, et üks Doomskooli poiss, kes oli suurest ja vägevast maa-aadeli suguvõsast, kuid muidu kõige suurem võrukael ning üleannetu, torkas enese ees istujat poissi pussnoaga selga, labaluie kohale, pilgates nõnda Erasmuse vagasid õpetusi. Senest üleannetusest (kuigi haav oli hoopis tühine!) sündis suur kisendamine ning kära, ja Rector ise kutsuti sinna
Juhatas mõnda aega Miina Hermanni Lauluseltsi ning "Vanemuise" ja "Estonia" segakoore. Eesti aja teostest on kindlasti kuulsaim ballett "Kratt". Oli Tartu maleseltsi liige. Teine maailmasõda ja elu Rootsis Sõja ajal kirjutas Tubin oma Kolmanda ja Neljanda sümfoonia. 20. septembril 1944 põgenes Rootsi. Pea aasta elas Stockholmi põgenikelaagris. Aastatel 19451959 ja 19751982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. Seal kirjutas oma kuulsad ooperid "Reigi õpetaja" ja "Barbara von Tisenhusen" 1982. aastal valiti ta Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks. Looming Tubina looming on väga mitmekülgne: Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). Koori ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" koorile, solistidele ja orkestrile. Ooperid: "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja".
Eesti rahvakalender on Püha Apollonia näiliselt unustanud, kuid luuvalupäeva kombed viitavad, et katoliikluse ja õigeusu pärandina juurdunud kombed olid veel hiljuti elujõulised Hiiumaast Setumaani. Püha Apollonia poole pöörduvad nii hambaarstid kui ka hambavalus vaevlejad. Kristlikus kunstis on Apollonia tunnusmärgid hammas ning tangid. Pärimust: Luuvalupäev 9. II. Ei tohi sel päeval lammast niita. Kui sel päeval lammast niidetakse, siis kasvavad lambad valju villa. Reigi Luuvalupääva ja tuhkapääva, siis villu ei tehta (ei kedrata, kaarita, ei tohi villast riiet ömmelda). Kui tuhkapääva teed, siis riie läheb tuhakarvaseks, kui luuvalupääva, siis luukarvaseks. Reigi Boecler-Kreutzwaldi raamatus seisab: * luuvalopääv oli varem puhkusepäev, mil ükski tööd ei tohtinud teha, muidu vaevaks teda kogu aasta liigesevalu. Pihkva eestlaste (setude) juures on see tänapäevalgi maksev, seetõttu kõik vabad inimesed katkestavad sel päeval töö.
Muusikaakadeemia liikmeks Pärast surma alustas Skandinaavia plaadifirma BIS tema kogutud teoste väljaandmist Tubina sümfooniline looming on seetõttu tõusnud 20. saj. maailmaklassika hulka Järjest enam kõlab Tubina muusika ka kodumaal. LOOMING 10 sümfooniat ja Eesti esimene ballett "Kratt“ Sümfoonilised süidid ja lühipalad Koori-ja soololaulud Instrumentaalkontserdid Ooperid “Barbara von Tisenhusen” ja “Reigi õpetaja” Koorimuusikas on tema tähtsaim töö "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" KRATT On Tubina esimene töö muusikateatrile Ühtlasi eesti esimene ballett "Krati" kirjutamist alustas Tubin 1938.a. Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele "Kratt" esietendus 1943.a märtsi Tartus "Vanemuise" teatris helilooja juhatusel "Estonias" esietendus "Kratt" 1944. a 24. veebruaril
Aino Kallase surm Tema viimane elukoht oli Mere tänav Helsingis, kust oli kaunis vaade Eestimaa poole Aino Kallas suri Helsingis 9. septembril 1956. aastal. Maetud Helsingisse Mälestustahvel Aino ja Oskar Kallase elukohas Tallinnas. Teosed Ta on kirjutanud luulekogusid, novelle, jutustuse, romaane, proosaballaade, näidendeid ja reisiraamatuid. 1942 "Surmaluik" 1913 "Lahkuvate laevade linn" 1907 "Ants Raudjalg" 1926 "Reigi õpetaja" 1931 "Püha jõe kättemaks" 1932 "Patseba Saaremaal" 1944 "Leiuretkedel Londonis" Teosed Ta on kirjutanud luulekogusid, novelle, jutustuse, romaane, proosaballaade, näidendeid ja reisiraamatuid. 1942 "Surmaluik" 1913 "Lahkuvate laevade linn" 1907 "Ants Raudjalg" 1926 "Reigi õpetaja" 1931 "Püha jõe kättemaks" 1932 "Patseba Saaremaal" 1944 "Leiuretkedel Londonis" Teoste tõlked Tema teoseid on soome keelest tõlgitud: Inglise.keelde Hollandi.keelde Itaalia
sümf. teosed, Polüfooniliselt rikas faktuur 4) Teemades tihti Eesti Polüfooniliselt rikas faktuur 4) Teemades tihti Eesti rahvaviisi intonatsioone. Looming: ooperid kantaadid "Kalevipoeg" ja "Vanemuine", lavateosed- rahvaviisi intonatsioone. Looming: ooperid rahvaviisi intonatsioone. Looming: ooperid "Barbara von Diesenhusen", "Reigi ooper "Luigelend", kantaatballett "Eesti ballaadid", "Barbara von Diesenhusen", "Reigi "Barbara von Diesenhusen", "Reigi õpetaja"(Vanemuises), vokaalsümf. teosed filmimuusika "Kevade", "Libahunt", lastemuusikat õpetaja"(Vanemuises), vokaalsümf. teosed õpetaja"(Vanemuises), vokaalsümf. teosed
Kreeka filosoof Platon kirjutab oma ,,Riigis" juba 390.a eKr: ,,Vanad mehed ja naised peaksid mõlemad laulma lapsele tema sünnist saadik... ja jätkama seda, kuni tema täiskasvanuks saamiseni." Oma töös keskendusin rohkem laulude temaatikale kui nende ülesehitusele ja täpsetele vormidele. Enam olen käsitlenud lastelaule, mille kohta informatsiooni sain Kärdla folklooriõpetajalt Maimo Hõbessaarelt. Kõik minu töös toodud laulude näited on pärit Hiiumaalt, enamjaolt Reigi kihelkonnast, kuid ka mujalt. 1.PEATÜKK Eesti rahvalaulud Eesti rahvalaule liigitatakse vanemateks - peamiselt regivärsilisteks ja uuemateks - lõppriimilisteks lauludeks. Erinevus seisneb laulustiili tekke- ja kasutusajas ning ühtlasi vormitunnustes. Eesti arhailine poeetiline ja muusikaline pärimus on regilaul. Selle algupärase ja vana laulu muusikaline keel erineb oma rütmi, meloodia ja valdava ühehäälsuse poolest tunduvalt uuemast muusikast, näiteks koorilaulust
sai ka muusikat kirjutada, sest neid telliti isegi väljaspool tööd. Aastatel 1945- 1959 ja 1975- 1982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. 1953. aastal hakkas olukord muutuma, sest pärast Stalini surma hakati Tubina viiendat sümfooniat meeletult mängima. 1961. aastal etendus Vanemuises ballett ’’Kratt’’, 1968. aastal Estonias ja 1971. aastal Vanemuises ooper ’’Barbara von Tishenhusen’’. Väga suureks raskuseks osutus Tubina ooper ’’Reigi õpetaja’’, sest sellele ei saadud Estonias kuidagi esitusluba, sest Kaarel Ird kes oli näitleja, lavastaja ja teatrijuht muretses läbi tutvuste esitlusloa Vanemuisele. Ideoloogilistele põhjustele ei saanud esitusluba ka ’’Reekviem langenud sõdurite mälestuseks’’. Eduard Tubin sai Rootsis rohkem ennast oma loomingule pühendada, kui meil Eestis. Seal oli tal võimalus tundma õppida uut kunsti ja sealset muusikat, sest seal olid peale sõjajärkset Nõukogude Liitu avaravamad
1944 lõpetas töö Vanemuise juures. Lahkus perega Rootsi küüditamise hirmus. Surmani elas Stockholmis. Töötas seal ooperiteatri juures arhiivis. Juhatas eestlastest meeskoori. Looming: 10 sümfooniat. Neli esimest Eestis. Eesti esimese balleti ,,Kratt" autor. Esietendus 1943. Balletisündmustik toimub 18. Saj. Eesti külas. Balleti muusika põhineb Eesti rahvamuusikal. Kasutatakse torupilli-, kandle- ja viiulilugusid. 2 ooperit. 1969 ,,Barbara von Tisenhusen" ja 1971 ,,Reigi õpetaja". On kirjutanud koori- ja klaverimuusikat. 1979 ,,Reekviem langenud sõdurile".
Eesti hümni saamisloost I üldlaulupeol, mis toimus Tartus 1869.a., oli peale saksa- ja eestikeelsete laulude kavas kaks soome laulu, üks neist Friedrik Paciuse (1809-1891) ,,Maamme" (,,Meie maa"). Sellele Soomes väga populaarsele laulule kirjutas Johan Voldemar Jannsen laulupeoks eestikeelsed sõnad. Ilmselt võttis ta seejuures eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav Felix Rinne ,,Hiiumaa ehk isamaa laul". Peo esimesel päeval kõlasid vaimulikud laulud, teisel päeval oli ilmalik kontsert. Siis kõlaski F. Paciuse ja J.V. Jannseni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" esimest korda. Juhatas Jannsen ise. Laul vaimustas nii esinejaid kui ka kuulajaid ning sellest hetkest peale hakkas tema populaarsus üha kasvama. Järgnevatel aastakümnetel kujunes ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" eesti rahva lauluks, pärast 3
kirjutamiseks Teda tunnustati heliloojana Käis mitmed korrad Eestis, kandis ette suuremaid teoseid Elulugu Tema teoste rahvuslik läbimurre algas 1980.aastail Neeme Järve hakkas Tubina loomingut kogu maailmas tutvustama Eduard Tubin suri 17. novembril 1982. aastal Stockholmis Looming 10 sümfooniat Instrumentaalkontserdid Sümfoonilised süidid ja lühivormid Eesti esimene ballett „Kratt“ Ooperid „Barbara von Tisenhusen“ „Reigi õpetaja“ Koorimuusika- „Reekviem langenud sõdurite mälestuseks“ Looming Toetus traditsioonidele Traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega Teos terviklik ning temaatiliselt ühtne Tema muusikat tajutakse rahvuslikuna "Minu muusika rajaneb klassikalistel traditsioonidel ja sisaldab sageli eesti rahvamuusika Krati tants balletist „Kratt“
9 10 11 12 13 14 15 16 Across Down 3. Hiiumaal Käinas sündinud kirjaniku Herman Sergo 1. Mis on Hiiumaalt pärit Eesti humoristi ja ajakirjaniku romaan Reigi rootslastest 18.sajandil. Jaanus Kõrva rahvapärane nimi? 4. Kirjanik, kelle nimelist kirjandusauhinda antakse välja 2. Hiiumaal elava kirjaniku Kiiri Saare esimene Hiiumaal Kassaris. debüütromaan. 5. 2012.aastal ilmunud Tõnu Õnnepalu romaan, mis 7. Millisest Hiiumaa supelrannast leiti surnuna Eesti räägib Metsavahist, kes asub elama nn Kollasesse luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija Ott Arder?
"Viirastused" sümfooniline poeem "Ööhüüded" sümfooniline poeem "Kodumaine viis" teos viiulile-orgeteos. E.Aav "Vikerlased" ooperid "Juta ja Ülo duett" "Olevi aaria" E.Tubin "Kratt" ballett "Barbara von Diesenhusen" ooper "Reigi õpetaja" ooper "Reekviem langenud sõduritele" reekviem G.Ernesaks "Hakkame mehed minema" meeskoorilaul "Päike vajus pärnapuule" "Sireli, kas mul õnne" koorilaulud "Näärisokk" "Mind kutsuti pulma" "Tormide rand" ooper "Tuleristsed" ooper "Vigased pruudid" ooper
9.a NUUTRI JÕGI Kärdla jõgi, Suurjõgi Tubala külast 3,5 km lääneedela pool,suubub Tareste lahte Pikkus 11 km Valgala 40 ruutkilomeetrit Lähe asub Määvli raba lõunaosas Läbib raba, soo, metsaala ja 3km linna. Süvendatud ja õgvendatud Olulise kalandusliku väärtusega (forell 15.sept 31.jan) PIHLA OJA Leesna oja, Pihlaraba kraav Algab pihlarabast, suubub Reigi lahe lõunaossa (Kirikulahte) Pikkus 18km Valgala 72.9 ruutkilomeetrit Ülem- ja keskjooksul oja lähikonnas asustus peaaegu puudub Kalanduslikku väärtust pole SUUREMÕISA JÕGI Partsi peakraav, Suuremõisa oja Algab Vilivalla külast 3,5 km põhjaloode pool ja suubub Soonlepa lahte Pikkus 16km Valgala 58,5 ruutkilomeetrit Lähe asub soises metsas Süvendatud ja õgvendatud Jõe ülem- ja keskjooksu asustus peaaegu puudub.
Territory: 989 km² In the Baltic Sea, north of the island of Saaremaa Coastline: 310 km Population: 8400 people Kärdla Kõpu Lighthouse One of the best known symbols and tourist sights. One of the oldest lighthouses in the world (1531). At the top of the highest hillock - Tornimägi (English: Tower Hill). Height : 36 meters. Other Sightseeings Reigi Church Tahkuna lighthouse Other Sightseeings Suuremõisa Castle Soera Farmhouse museum transport Ferry Plane Ice-road Bus Kärdla Gymnasium Gymnasium Over 400 students No school-bell 22 grades 183 years old Director : Ivo Eesmaa dormitory Ivo Eesmaa Activities Football Choir Athletics Basketball Art
muusikateooriat. Eduard Tubin (18. juuni 1905 Torila 17. november 1982 Stockholm) oli eesti helilooja.Tubin on tuntud eelkõige sümfoonikuna, kuid kirjutas muusikat ka paljudes teistes zanrides. Tema muusikas on sageli mõjutusi eesti rahvamuusikast. 1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu Kõrgemasse MuusikakooliTubin asus õppima Tallinna Konservatooriumisse, 10 sümfooniat 2. sümfoonia "Legendaarne" ballett "Kratt" ooper "Barbara von Tisenhusen" (1968) ooper "Reigi õpetaja" (1971) . Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila Raasiku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema"
· Ooper ''Vikerlased'' (''Ülo ja Juta duett'', ''Sõdalaste koor''); sümf. poeem ''Elu'', koorilaulud ''Hommik'', ''Põhjamaa lapsed'', ''Nooruse aeg'' · Eesti esimene arvestatav ooper, muusikaline tegevus Tallinnas Eduard Tubin (1905 1982) · Helilooja, dirigent, repetiitor, muusikakriitik, Drottingholmi Lossiteater: ooperi/balletipartituuride taastaja, orkestreerija · Ballett ''Kratt'' (''Sabatants''); ooperid ''Barbara von Tiesenhusen'', ''Reigi õpetaja''; ''Reekviem langenud sõduritele'' · Rahvusvaheliselt tuntuim eesti heliloojasümfoonik, paljude erinevate zanrite kasutamine Gustav Ernesaks (1908 1993) · Helilooja, koorijuht, pedagoog, laulupidude üldjuht, muusikakirjanik · Raamatud: ''Suu laulab, süda muretseb'', ''Nii ajaratas ringi käib'', ''Kutse'', ''Laine tõuseb, laine vaob'' Koorilaulud: ''Hakkame, mehed, minema'', ''Sireli, kas mul õnne'', ''Kuidas kalamehed elavad''
Eesti hümni ajalugu "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi hümn, mille viisi oli loonud 1848. aastal saksa päritoluga soome helilooja Fredrik Pacius.Ta oli kirjutanud selle viisi J.L. Runebergi luuletuse ,,Meie maa" muusika jaoks,kuid siis muutus see Soome rahvalauluks.Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule 1869.aasta alguses J.V. Jannsen.Talle oli eeskujuks tema Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja G.F. Rinne 1868. aastal ilmunud laul "Hioma-ehk issamaa laul". Jannseni sõnadega laul oli esitatud meie esimisel üldlaulupeol, mis toimus 18.-20.juunil 1869.aastal.Seda laulu ka õnnistati meie Eesti rahvuslippu peale Otepääl aastaga 1884.Laialt levinud hümn oli saanud Eestis 19.sajandil väga populaarseks, algselt oli see üliõpilaste laul Soomes kuid seda hümni lauldi ning esitati erinevalt Soomes kui ka Eestis peale seda kui nad kuulutasid
Tubin võeti vastu ka Rootsi Heliloojate Liitu. 60. aastatel taastusid suhted Eestiga. Tubin ei pidanud kannatama ainelise viletsuse käes. 1961. a. tegi külaskäigu Eestisse. 1970. a. haigestus vähki. Helilooja suri 1982. a. Stockholmis. Looming On kirjutanud kümme sümfooniat ja ühe üheosalise lõpetamata sümfoonia. Samuti on kirjutanud sümfoonilisi lühiteoseid, viiuli- ja klaverimuusikat, koorimuusikat, kaks ooperit: 1. 1968. a. ,,Barbara von Tiesenhusen" 2. 1971. a. ,,Reigi õpetaja" Tubinalt pärineb Eesti esimene ballett- ,,Kratt", mis esietendus 1943. a. Vanemuises. Koorilauludest tuntuim on ,,Õhtulaul". Loominguperioode on heliloojal kaks: eesti ja rootsi. I periood: tuntuim teos ,,Sümfoonia nr. 2" (1937. a.) ehk ,,Legendaarne". Selle muusikaga pöördub helilooja eesti rahva mineviku poole, Muistse Vabadusvõitluse perioodi. Patriootiline, 4- osaline. Klaverilooming: 2.klaverisonaat (1949. a.). Inspiratsioon tuli loodusest, virmaliste vaatamisest
Eduard Tubin sündis 18 juuni 1905ndal aastal Kallaste lähedal Kokora vallas Torila külas. Hetkel on selles kohas mälestuskivi. Tubina talu pole säilinud. Tubin oli harrastuskunstnik, fotograaf. PEREKOND Isa Joosep oli kalur ja rätsep, ema Sophie laulis kiriku koolis. Peres oli 3 last, neist esimene suri kümne kuuselt, teine poeg oli Johannes (suri 22 aastaselt) . Eduard oli pere kolmas laps. Suguvõsa oli väga musikaalne , Joosepi vennad mängisid klarnetit ja olid muusikahuvilised, Joosep ise mängis trombooni ja trompet. Eduard oli kaks korda abielus , esimest korda abiellus 1930nendal aastal Linda Pirniga, kellega sündis neil 1932 aastal esimene poeg Rein. 1937ndendal aastal kohtus ta Elfriede(Erika) Saarikuga, kellega ta abiellus 1941 aastal, temaga sündis tal Rein, kes on veel elus ja käib päris tihti siin külas. 1944. aastal põgenes Tubin koos oma perega Rootsi, kus algselt elasid sõjapõgenike laagris ning hiljem said Stockholmis kor...
kuulus ,,Ülo ja Juta duett" Elust: Artur Kapi õpilane. Lõpetas Tallinna konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tal oli lühike elu. Eduard Tubin. Looming: Zanritelt väga mitmekesine, sümfooniad, lavateosed ja kammermuusika. Tema loomingus domineeriv rahvuslikkuse teema. Tuntud tema kümme sümfooniat. Lavamuusikast tuntud ballett ,,Kratt", mis oli eesti esimene ballett. Põhineb mütoloogilisel ainestikul. Ooperitest tuntuim ,,Barbara von Tisenhusen" ja ,,Reigi õpetaja" Elust: Tubin sündis 1905 aastal Kallaste lähistel. Lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli, oli Elleri üks andekamaid õpilasi. Põgenes 1944. Aastal venelaste eest Rootsi. Käis mitmel korral Eestis ja hoidis siinseid sidemeid. Valiti Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks. Tubin suri 1982. Aastal. Gustav Ernesaks. Looming:Üle 300 koorilaulu. Kirjutas ka 5 ooperit.(pole väga õnnestunud) Tuntuimaks on koorilaul ,,Mu Isamaa on minu arm"
Läänemaa: Haapsalu (piiskoplinnus, kirik, raekojahoone, Suur Promenaad), Vormsi, Noarootsi kalurikülad, Osmussaar (tuletorn, kivikabel, rand), Lihula linnus ja mõis, Matsalu RP (linnud). Saaremaa: Kuressaare (piiskoplinnus, vanalinn, linnapark, rand), Panga pank, Viidumäe LKA, Kaali met kraater, Vilsandi (Eesti läänepoolseim saar) RP, Muhu. Hiiumaa: Kärdla (keskväljak ja Pritsimaja, rannapark, Ristija Johannese kirik), Pühalepa kirik, Suuremõisa mõis, Reigi kirik, Kõpu ps, Kõrgessaare mõis (viinaköök, restoran, külalismaja).
Rootsi. Laeval oli umbes 600 inimest, nende seas ka palju kultuuritegelasi.Kaks päeva hiljem jõudis Tubin Rootsi. Pea aasta elas ta ühes Stockholmi põgenikelaagris. Pärast seda asus ta elama ühte väiksesse korterisse Stockholmi äärelinnas. • Aastatel 1945–1959 ja 1975–1982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. Rootsis olles kirjutas Tubin oma kuulsad ooperid "Reigi õpetaja" ja "Barbara von Tisenhusen". Enne oma surma jõudis ta okupeeritud Eestit külastada tervelt kaheksal korral. • 1982. aastal valiti ta Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks. Stravinsky: Pulcinella https:// www.youtube.com/watch?v=pVEcJnlHUMM Prokofiev -March from The Love for Three Oranges https://www.youtube.com/watch?v=mlwYfMU-kkM Eduard Tubin- Symphony II "Legendary"- I https://www.youtube.com/watch?v=c1_YB6m8H58
Tema roll oli teedrajav nii helilooja kui ka pedagoogina. Heino Eller oli filigraanne muusikateoste meister. Tema koha üle Eesti muusikas ei saa vaielda, sest ta oli vaieldamatult Eesti muusikaloo jaoks väga tähtis. 10. Esimene rahvuslik ballett oli Eduard Tubina ,,Kratt" ja esimene rahvuslik ooper oli Evald Aava ajalooaineline ooper ,,Vikerlased". 11. Eduard Tubina tähtsamad teosed olid: esimene rahvuslik ballett ,,Kratt", ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat (Keelpillikvartett, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile ja altsaksofonile, soololaulud jne). Koorimuusikas on tema tähtsaim töö ,,Reekviem langenud sõdurite mälestuseks". Eesti muusikaloos on ta tähtis selle poolest, et ta oli esimene Eesti helilooja, kes suutis kunstiliselt kõrgel tasemel ühendada oma sümfooniates rahvusliku helikeele ja sümfooniazanri sisulis-dramaturgilise eripära.
Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- “Estonia” teater Tallinnas ning “Vanemuine” Tartus. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) “Vikerlased”, mille esietendus toimus “Estonia” teatris 1928.aastal EESTI OOPEREID. •Gustav Ernesaks, “Tormide rand”, •Eugen Kapp, “Tasuleegid”, •Eino Tamberg, “Raudne kodu”, •Veljo Tormis, “Luigelend” •Eduard Tubin,, “Reigi õpetaja” •Raimo Kangro “Ohver” Eesti ooperidirigente: Neeme Järvi, Eri Klas OPERETT Sõna operetta tähendab väikest ooperit Oma olemuselt on operett meelelahutus žanr. See on muusikaline näitemäng, kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal. Operetid on reeglina lõbusasisulised, kuid klassikaline operett võib olla lisaks ka ajakajaline. Kui ooperis teeb mõnikord kaasa balletirühm, siis operetis tantsivad tavaliselt osaliselt ise.
hiljem ka oopereid ja ballette. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) "Vikerlased", mille esietendus toimus "Estonia" teatris 1928.aastal. 1929.a. ilmus "Estonias" lavale Artur Lemba "Kalmuneid", aasta hiljem tema" Armastus ja surm" ning 1933.a. " Elga". Eesti oopereid: Gustav Ernesaks, "Tormide rand"," Pühajärv" Eugen Kapp, "Tasuleegid", "Rembrandt" Eino Tamberg, "Raudne kodu", "de Bergerac" Veljo Tormis, "Luigelend" Eduard Tubin, "Barbara von Tisenhusen"," Reigi õpetaja" EESTI BALLETT Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. 16.sajandil olid esimesed balletietendused Itaalias ja Prantsusmaal. Esmalt olid tantsunumbrite vahel kaulud ja luuletused. Üks ballettidest: Chopini "Nokturn". Tuntumaid ballette: Pjotr Tsaikovski "Luikede järv". Ballett Estonias hakkas arenema tänu saksa teatri eeskujul repertuaari võetud operettidele. Enne 1910. aastat teevad" Estonias" operettidele tantsuseadeid
Meeldis tubakas ja õlu. Peab ennast maarahva lauljaks. SOOME-EESTI KIRJANDUS Sofi Oksanen ema eestlane ja isa soomlane. Sai maineka kirjastuspreemia Finlandia raamatu ,,Puhastus" eest. Eva Lille Somme Tuglase Seltsi esinaine, hoidis eesti kirjanike suhteid Soomega Aino Kallas abiellus tudengiga Oskar Kallasega, kes ei tahtnud Soome jääda. Novelli kirjanik, kirjutas soome keeles Eesti teemaliselt. Oskar Kallas oli Eesti saadik Suurbritannias. Aino raamatust on tehtud film ,,Reigi õpetaja". Teenib raha Ameerikas loenguid andes. Hella Uluolijoe/Murrik Taageperas sündinud. Soomes metsa-ärinaine nr1. Kirjutas ,,Niskamäe". Koos B.Brechtiga kirjutas näidendi. Tema lapselaps oli Soome välisminister. Soome silla ehitaja (esimesed olid Koidula ja Jannsen)
· Klastrid(kobarakordid) Heino Eller 1887-1970 Peteruri konservatoorium(viiu, kompositsioon) Kompositsiooniõppejõud Õpilasi; E.Tubi, E.Oja, V.Kapp, V. Ojakäär... jne Loomingus valdavaks kammermuusika ja sümfooniline muusika "Viis pala keelpilliorkestrile" viimane osa "Kodumaine viis" Eduard Tubin 1905-1982 töötas dirigendina "Vanemuise teatris" 1944 põgenes rootsi. Looming: 10 sümfooniat balett "Kratt" ooperid "Barbara von Tisenhausen" ja "reigi õpetaja" Arvo Pärt 1935 saavutas kiiresti populaarsuse 1968 keelati ta teos Gredo ära 1968-76 loominguline paus Uus stiil tintinnabuli õhuline faktuur, rohkelt pianissimot, palju pause "Aliinale" "Fratres" "Tabula rasa" 11/04/2010 15:51:00 11/04/2010 15:51:00
Rootsis määrati Tubinale korduvalt tööstipendiume ja preemiaid, mis näitab, et ta leidis heliloojana tunnustust. Alates 1961. aastast käis korduvalt Eestis, peamiselt seoses oma suuremate teoste ettekannetega. Surm Eduard Tubin suri 17. novembril 1982. aastal Stocholmis. Tunnustused 1979. a Kurt Atterbergi preemia 1981. a Stockholmi linna kultuuripreemia Teosed Sümfooniad (11tk) Balett "Kratt" Ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja" Mälestuseks 6.oktoober 1985. a Avati Eduard Tubina mälestustahvel Naelavere koolimaja seinal 2. juuli 1989.a Avati Eduard Tubina mälestustahvel Nõos majal Tartu mnt. 4, kus Tubin elas 17. juuni 1990.a Avati Eduard Tubina mälestuskivi Kallastel, kohal kus asus tema sünnimaja 15. juuni 1995.a Avati Eduard Tubina mälestustahvel Tartus Hermanni tän. 6, majal kus Tubin elas 19. juuni 2005.a Avati Tartus Vanemuise teatri ees
Ta on Heino Elleri koolkonna üks silmapaistvam esindaja ja pea suurim eesti sümfonist. Tubina looming on väga mitmekülgne: 1. Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. 2. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). 3. Koori- ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" koorile, solistidele ja orkestrile. 4. Ooperid: "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". 5. Ballett "Kratt". Tubina muusikas on traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega keerulised harmooniad, rütmid on kõrvuti rahvaviisi elementidega. Pidas oluliseks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Selleks arendas sageli teose peateemast välja kõik järgnevad teemad. Tubina muusika on laetud suure sisemise pingega, millele aitab kaasa intensiivne rütm. Kõige olulisem joon Tubina loomingus on rahvuslikkus. Meie rahvaviiside
Ta on Heino Elleri koolkonna üks silmapaistvam esindaja ja pea suurim eesti sümfonist. Tubina looming on väga mitmekülgne: 1. Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. 2. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). 3. Koori- ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on “Reekviem langenud sõdurite mälestuseks” koorile, solistidele ja orkestrile. 4. Ooperid: “Barbara von Tisenhusen” ja “Reigi õpetaja”. 5. Ballett “Kratt”. Tubina muusikas on traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega – keerulised harmooniad, rütmid on kõrvuti rahvaviisi elementidega. Pidas oluliseks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Selleks arendas sageli teose peateemast välja kõik järgnevad teemad. Tubina muusika on laetud suure sisemise pingega, millele aitab kaasa intensiivne rütm. Kõige olulisem joon Tubina loomingus on rahvuslikkus
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Ooperi muusika on seotud süzeega , mis on teose sõnaliseks aluseks. Libreto on ooperi tekst, mille alusel lavastaja loob lavastust järgides partituuri. Lavastaja töötab iga osatäitjaga, otsib igale episoodile sobiva väljenduslaadi, loob terviku. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuma hakkavat. Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel vahetatakse dekoratsioone, publik suundub vaheajale. Juhul, kui teos nõuab pärast tegevuse lõppu veel järelselgitust, võib ooperi viimasele vaatusele järgneda epiloog. Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust orkestri poolt saadetud ooperilaulus- aarias. Selle kaudu vä...
karge looduspildina vaadeldav). Kõige tuntum ja maailmas enim esitatud on sümfoonia nr 5 (1946), mille traagiline väljendusjõud seostub sõja-aastate ja isikliku kibestumisega kodumaa kaotuse pärast. Vaimset sidet kodumaaga toonitas laulu ,,Meil aiaäärne tänavas“ kasutamine temaatilise lähtematerjalina, mis omandas teoses sümboli tähenduse. 1962. a sai Tubinast Rootsi heliloojate Liidu liige. Tubin on kirjutanud ka kaks ooperit ,,Barbara von Tisenhasen“ (1969) ja ,,Reigi õpetaja“ (1971). Samuti kaks viiulikontserti 1941, 1945), kontrabassikontserdi (1948) ja balalaikakontserdi (1964). Lisaks kammermuusika, soolo- ja koorilaule. Üks eluaastate viimaseid loodud teoseid on ,,Reekviem langenud sõduritele“ (1979), kirjutatud metsasopranile, meeskoorile, orelile, löökpillidele, trompetile. Teos on austusavalus kahes maailmasõjas langenud eestlastele. 13. Kes on järjepidevalt tegelenud Tubina loomingu tutvustamisega maailmas ja kuidas?
praostkond (Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara kihelkond); · Paide praostkond (Paide koos Anna abikirikuga, Türi, Peetri, Koeru, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Järva-Madise kihelkond); · Haapsalu 1. praostkond (Haapsalu, Noarootsi, Ridala, Lääne-Nigula, Martna kihelkond); · Haapsalu 2. praostkond (Lihula koos Kirbla abikirikuga, Karuse, Hanila koos Varbla abikirikuga, Mihkli, Vigala kihelkond); · Haapsalu 3. praostkond (Käina, Reigi, Pühalepa, Vormsi kihelkond). Vahepeal tehti küll muutusi praostkondade piirides ja nimedes ning siis taastati esialgne olukord, kuid 1804. aastaks jäi seis siiski järgnevaks: · Võru praostkonda kuulusid lõunaeestimurdelised kihelkonnad: Antsla, Hargla, Kambja, Kanepi, Karula, Nõo, Otepää, Puhja, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina, Sangaste, Vastseliina, Võnnu ja Võru; · Tartu praostkonda kuulusid: Kodavere, Kursi, Laiuse, Maarja-Magdaleena, Palamuse,
10.00 Lahkume hotellist ning sõidame Triigi sadamasse, kus meid ootab meile tellitud kaater, et sõita umber Saaremaad, võimalus püüda kala ning võimalus sõita "tuubiga" kaatri taga. 14.00 Kaater viib meid tagasi Triigi sadamasse, kus pakutakse meile lõunat. 15.00 Läheme praamiga Hiiumaale 16.00 Sõrust sõidame esmalt Kõpu poolsaarele ja tutvume väljastpoolt kuulsa Kõpu tuletorniga 17.00 Järgmisena külastame kuulsat Reigi kirikut 18.00 Pärast seda sõidame Kärdlasse, kus majutatakse meid Padu hotelli (http://www.paduhotell.ee/ ) 19.00 Õhtusöök ning pärast seda vaba aeg Kärdla linnas 8.päev 9 -10.00 Äratus ja hommikusöök 11.00 Ekskursioon Kärdla linnas 13.00 Kärdlast mitte kaugel asub Soera talu, kus asub ühtlasi ka parim Hiiumaa endisaegset elu- olu käsitlev muuseum. Siin sööme lõunat 14
Sigtuna vürst; Eduard Tubin (1905-1982) - esimese eesti balleti looja! -1930.a. lõpetas õpingud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis H. Elleri kompositsiooniklassis. -Tööle dirigendina "Vanemuise" teatrisse. -1944.a. elama Rootsi. Suri seal. Looming : - 6 sümfooniat ( ta oli tugev sümfonist! Rahvusvahelist kõlapinda on leidnud tema 5. sümf.) - Ooperid : Barbara von Tisenhusen" (1969), Reigi õpetaja (1979) Ballett "Kratt": Loodud aastatel 1937-1940. Esietendus toimus 1943.a. - Kratt on igati rahvuslik helitöö, mille muusika motiivistik pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust: peamiselt on köitnud tantsuline folkloor (torupilli- ja kandlelood). Kasutatud on mitmesuguseid polüfooniavõtteid - Sündmustik areneb 18. saj. keskel, mil meie esivanemad uskusid veel nõidu ja tonte ning nende mõttemaailme mõjutasid mõistatuslikud loodusnähtused.
Terviklikud ja temaatiliselt ühtsed teosed Klassikalised zanrid ja ülesehitus, kaasaegselt keerulised harmooniad ja rütmid Suur sisemine pinge intensiivne rütm ja pidev sama motiivi kordamine Teosed 11 sümfooniat ja teisi sümfoonilisi teoseid Klaveri-ja viiulimuusika, kammermuusika Soololaulud, koorimuusika (,,Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" NSV Liidus esitamine keelatud) ja lastelaulud Ballett ,,Kratt" Ooperid ,,Barbara von Tiesenhausen" ja ,,Reigi õpetaja" http://www.youtube.com/watch? v=Y6mq4gBsLvw http://www.youtube.com/watch? v=c1_YB6m8H58 http://www.youtube.com/watch? v=ZYHvo1_awZg&feature=related Jutt linkide ja slaidide juurde · Tubina sümfooniate hulgas kõrgub väljapaistva suurteosena V sümfoonia, milles leidsid kajastust sõjaaegsed traagilised meeleolud ja läbielamused. See valmis 1946.a. ja kujunes kõige enam esitatud Tubina helitööks
Rootsi küla Tohises Hageri kihelkonnas. Rootsivere = praegune Hageri kirikumõis, ka Rootsivoore. Rootsi-Kalavere Maa-Kalavere kõrval Maardus Jõelehtme kihelkonnas. Viimaks oleks veel nimetada Tõlla kivi ehk Rootsi kuninga tõld Ehasalus. Läänemaal. Rootsi mõis Karuse kihelkonnas. Rootsi küla Kasaris Kirbla kihelkonnas. Rootsi küla Orus Nigula kihelkonnas. Rootsi Umbmäe küla sealsamas. Rootsi küla Reigi kirikuvallas. Vigalas Vigala kihelkonnas. Valgus Märjamaa kihelkonnas. Kassaares nimetatakse 1720 Rootsi talu. Peale selle tuleks veel nimetada Piivarootsi mõis ja Noarootsi kihelkond. Saaremaal. Rootsiküla vald Kihelkonna kihelkonnas. Rootsi küla sealsamas. Tagametsas sealsamas kihelkonnas. Püha kihelkonnas suur ja väike Rootsi küla. Tumalas Pöide kihelkonnas. Karja kihelkonnas. Uue Lõves Valljala kihelkonnas.
Üheteistkümnenda sümfoonia kallal töötas ta veel vahetult enne surma. Tubina mahukas looming on zanriliselt mitmekülgne. Kaalukaima osa moodustavad orkestriteosed: 10 sümfooniat, instrumentaalkontserdid (kaks viiulikontserti, Kontrabassikontsert, Balalaikakontsert, Kontsertiino klaverile ja orkestrile), sümfoonilised süidid ja lühivormid (Sümfoniett, Tokaata jt). Tubin on kirjutanud eesti esimese balleti "Kratt" ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat (Keelpillikvartett, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile ja altsaksofonile, soololaulud jne). Koorimuusikas on tema tähtsaim töö "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks". Tubin on traditsioonidele toetuv helilooja. Ta on kasutanud klassikalisi zanre (sümfoonia, sonaat, kontsert jne) ning ta teosed on ka ülesehituselt pigem traditsioonilised Tubin pidas tähtsaks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne
Avinurme kirik; Elva kirik; Emmaste kirik; Esku kabel; Haapsalu toomkirik; Haapsalu Jaani kirik; Hageri kirik; Haljala kirik; Halliste kirik; Hanila kirik; Hargla kirik; Harju-Jaani kirik; Harju-Madise kirik; Häädemeeste kirik; Iisaku kirik; Ilumäe kirik; Juuru kirik; Järva- Madise kirik; Jüri kirik; Karja kirik; Kihelkonna kirik; Kose kirik; Kuusalu kirik; Leesi kirik; Nõo kirik; Nõva kirik; Paistu kirik; Pickwa kabel; Põltsamaa kirik; Põlva kirik; Pühalepa kirik; Reigi kirik; Ridala kirik; Ruhnu puukirik; Ruhnu uus kirik; Räpina kirik; Suure-Jaani kirik; Tallinna Kaarli kirik
üldjuht Riho Päts- muusikapedagoog, muusikaõpikute autor ja koostaja, koorijuht Evald Haav- eesti muusikalukku on oma nime jäädvustanud ooperiga „Vikerlased“ 1928 Enn Võrk- „Eesti lipp“ Eduard Tubin- rahvusvaheliselt tuntumaid eesti heliloojaid, tänu oma 10 sümfooniale Töötas pikalt tartus, vanemuise dirigent 1939/1940 eesti esimene ballett „Kratt“ „Barbara von Tisenhusen“, „Reigi õpetaja“ ooperid Gustav Ernesaks RAM- riiklik akadeemiline meeskoor „Mu isamaa on minu arm“ MK „Hakkame mehed minema“ „Sireli kas mul õnne“ „Rong see sõitis“ „Kati karu“ Ooperid „Tormide rand“ MK „Kutse“ MK Veljo Tormis Praegu maailmas üks enim esitatud helilooja. Tema suurim teene on regilaulu taasavasstamine, elluäratamine. Viljandi Folgi üks algataja
Aino Kallase jutustuse "Barbara von Tisenhusen" järgi, mis valmis Tubinal 1968.a. Ooperi esietendus toimus "Estonia" teatris 4. detsembril 1969 ja sellel oli suur menu. Oma sügava ja haarava muusikalise teostuse ning pingelise arendatusega on see ooper kujunenud parimaks Eesti ooperiks, mida mängiti üle 50. korra - rohkem kui ühtegi teist Eesti ooperit.Tänu ooperi suurele menule tegi Arne Mikk Tubinale ettepaneku uue ooperi kirjutamiseks pakkudes selleks Aino Kalda jutustuse "Reigi õpetaja". Ooper valmis 1971.a., kuid vaatamata Arne Miku korduvatele taotlustele ei võimaldanud EKP tolleagsed juhid seda lavastada. Ooper lavastati alles 1979.a. "Vanemuises" ja sama aasta lõpus esitati see "Vanemuise" poolt ka Tallinnas. Kuigi Tubina loomingut esitati Eestis korduvalt, oli see aeg-ajalt kompartei poolt keelatud, või tunnistatud mittesoovitavaks, mis oli seotud eelkõige poliitiliste põhjustega. Nii ei saavutanud Tubina
Nt ilu- ja tarbekirjandusteosed: luuletus ,.Ma lillesideme võtaks", ,,Tõe ja õiguse " V osa, õigusaktid jm dokumendid: ,,Haldusõiguserikkumiste seadustik", ,,Autoriõiguse seadus", määrus ,,Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine", ,,Liikluseeskiri" filmid: ,,Viimne reliikvia ", ,,Suurlinna tuled", ,,Linnutee tuuled", ,, Tavaline rästik" muusika- ja koreograafiateosed: ballett ..Luikede järv", ooper ,,Reigi õpetaja " kujutava ja tarbekunsti teosed: skulptuur ,"Äreval ootel", maal ,,Tütarlaps allikal" fotod: ,,Ohutusse kohta". ,, Vanad külad", ,, Sügisel pargis" II: saated: ,,Meil on kümme kärmet sõrme ", Ita Everi show ,, Igihaljas vaatemäng " sarjad, rubriigid: fotosari ,,Eesti tüübid", kontserdisari ,,XX sajandi heliloojad" mängud: ,,Pall püüdjale ", ,, Jänes põõsas", ,, Kull ja kanad".
viiulimuusika nt Männid), sümfoonilised teosed (sümfooniline poeem Koit ja sümf pilt Videvik). Sümfooniline tsükkel ,,Viis pala keelpilliorkestrile" 21. E.TUBIN: Tartu kõrgemas Muusikakoolis,dirigent, vanemuise repetiitor, rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja, kõige tähtsam-kümme sümfooniat(2. Sümf alapealakirjaga ,,Legendaarne",4.sümf ,,Lüüriline"), eesti esimene mütoloogilisel ainetikul põhinev lavateos-ballett ,,Kratt" , ooper-,,Barbara von Tisenhusen", ,,Reigi õpetaja", kammermuusika(klaverilie, viiulile, flöödile), soosolaulud, ,,Reekviem langenud sõdurile"-metsosopranile, meeskoorile,orelile,löökpillidele,trompetile. Pärast tema surma alustas Neeme Järvi tema sümf teoste plaadistamist. 22. EESTI ESIMENE BALLETT: E.Tubin ,,Kratt", esietendus 1943 Vanemuises, mütoloogilisele ainestikule tuginev(kratt-ül oma peremehele varandust kokku tassida, kes on lepingu
vürst. 18. E.Tubin ja "Kratt" (1905-1982) esimese eesti balleti looja! · 1930.a. lõpetas õpingud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis H. Elleri kompositsiooniklassis. · Tööle dirigendina " Vanemuise" teatrisse. · 1944.a. elama Rootsi. Suri seal. Looming: · 6 sümfooniat ( ta oli tugev sümfonist! Rahvusvahelist kõlapinda on leidnud tema 5. sümf.) · Ooperid: Barbara von Tisenhusen" ( 1969), Reigi õpetaja ( 1979) Ballett "Kratt": · Loodud aastatel 1937- 1940. · Esietendus toimus 1943.a. · Kratt on igati rahvuslik helitöö, mille muusika motiivistik pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust: peamiselt on köitnud tantsuline folkloor ( torupilli- ja kandlelood) . Kasutatud on mitmesuguseid polüfooniavõtteid · * Sündmustik areneb 18. saj. keskel , mil meie esivanemad uskusid veel nõidu ja tonte ning nende
Kuigi Lääne-Eesti võttis uuendused kiiremini vastu kui Lõuna-Eesti, siis kestis traditsiooniline rõivastus seal veel 20. Sajandi alguselgi, Kihnus, kui omaette lokaalses rühmas, kantakse traditsioonilist riietust veel tänapäevalgi. Saared Saarte piirkonna alla kuulub 20 kihelkonda: Anseküla, Emmaste, Hiiumaa, Jaani, Jämaja, Kaarma, Karja, Kihelkonna, Kihnu, Käina, Kärla, Muhu, Mustjala, Pöide, Püha, Pühalepa, Reigi, Ruhnu, Valjala, Vormsi. Saarte piirkonna alla loetakse Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu. Peamised moeuudised Euroopast jõudsid saartele Läänemere kui ühendustee kaudu. Palju ühisjooni oli saarte rahvariietel eestirootslaste riietusega, näiteks kurrutatud seelikud, mis kujunesid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Igal saarel oli rõivastus mingil määral erinev, Saaremal isegi igas kihelkonnas. Seda seetõttu, et rõiva kujunemist
annaabi.ee 
