GEOGRAAFIA 7.klass *Geograafia on teadus maa loodusest ja inim- tegevusest ning nendevahelistest seostest. Mis küsimusi esitavad geograafid? *Kuidas on see tekkinud? *Miks see just sellise kujuga on? *Kui kaua aega on kulunud, et see just niisuguseks on muutunud? *Miks asub see just selles kohas? *Kus leidub veel selliseid pinnavorme? *Kas inimtegevus on seda kuidagi mõjutanud? *Milliseks võib see pinnavorm tulevikus muutuda? JÄRGMINE TEEMA : KAARDIÕPETUS
hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluutsed. Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar- ja loodusteaduste vahel. Paljud inimesed arvavadki siiamaani, et geograafia on puhtalt kirjeldav teadus. Nii see muidugi ei ole. Jah, kirjeldusel on geograafias tähtis osa, eriti ajalooliselt, kuid me ei saaks geograafiat nimetada teaduseks, kui ta siiamaani tegeleks vaid kirjeldamisega. Tänapäeval otsivad geograafid peamiselt vastust küsimustele miks? ja kuidas? Erinevusena võib välja tuua näiteks uurimisobjekti. Loodusgeograafia uurimisobjektiks on Maa, mõnikord tervikuna, kuid enamasti tegelevad loodusgeograafid siiski Maa üksikute osadega. Inimgeograafia, nagu nimestki nähtub tegeleb peamiselt inimestega. Siiski ei ole tegemist millegi anatoomia või psühholoogia sarnasega, sest inimgeograafe ei huvita üksik inimene. Huvi pakuvad
1799-1804 sooritas ta uurimisreisi Lõuna-Ameerikasse ja tõi sealt kaasa niivõrd küllusliku materjali, et selle esitamiseks kulus 30 köidet "Reise Uue Maailma võrdpäevsusaladele" Selle teose kirjutamiseks kulus Humboldtil peaaegu 30 aastat (1805-1834). Vahepeal, 1829. jõudis ta teha veeI lühikese reisi Uurali ja Altaisse, mille tulemuseks oli samuti suur hulk raamatuks kirjutatud teavet. Niisiis tunnetas Humboldt omal nahal raskusi, millega geograafid kokku puutusid oma liigirikkaliku materjali esitamisel -ja suutis need raskused enamvähem ületada. Tema reisiraamatud ei olnud igavad faktiloendid. Oma mõtestamiskogemust kasutas Humboldt seejärel kogu teadaoleva geograafilise informatsiooni kogumiseks oma 5-köitelisse peateosesse "Kosmos" , mis ilmus 1845-1862. Humboldt seadis geograafilise kirjelduse aluseks üheskoos paiknevate loodusnähtuste vastastikmõju põhimõtte. See p6him6te toimis nii "filtrina", eraldades geograafilise
*nähtuste ruumiline korraldumine Bunge teened: *uus arusam geograafilisest ruumist *uus põhiteema *ruumiline korraldus *regioonide vahelised suhted, mitte ainult regioonid *ei pea tegelema miteme erineva nähtuse vastastikmõjuga korraga. Karuteened *vale siht ja vale loosung- geograafia matematiseerimine *inimgeograafia ülemäärane üldistamine *põlglik suhtumine regiooni ja regioongeograafiasse bunge oli radikaalse geograafia kujunemise algataja Humanistlikud geograafid Põhiväited *Looduse ja inimegevuse uurimisel oluline vahe- loodus allub seaduspäradele pimesi ja automaatselt, inimene aga tõrgub allumast, kui see pole talle kasulik või preztiisika *eesmärk peab olema ruumilise käituumise mõistmine uurimismeetodid *osaluseksperiment ehk nn ernograafiline meetod: uurijad uuritavate hulka *intervjuumeetod *ankeetküsitluse meetod Marksistliku inimgeograafia teke *nende arvates polnud olemas objektiivset tõde, tõde oli alati parteiline
ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluutsed. Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar- ja loodusteaduste vahel. Paljud inimesed arvavadki siiamaani, et geograafia on puhtalt kirjeldav teadus. Nii see muidugi ei ole. Jah, kirjeldusel on geograafias tähtis osa, eriti ajalooliselt, kuid me ei saaks geograafiat nimetada teaduseks, kui ta siiamaani tegeleks vaid kirjeldamisega. Tänapäeval otsivad geograafid peamiselt vastust küsimustele miks? ja kuidas? Erinevusena võib välja tuua näiteks uurimisobjekti. Loodusgeograafia uurimisobjektiks on Maa, mõnikord tervikuna, kuid enamasti tegelevad loodusgeograafid siiski Maa üksikute osadega. Inimgeograafia, nagu nimestki nähtub tegeleb peamiselt inimestega. Siiski ei ole tegemist millegi anatoomia- või psühholoogia sarnasega, sest inimgeograafe ei huvita üksik inimene. Huvi pakuvad inimeste grupid ja nende
toimub läbi nähtuseid lahutava ruumi, mille ulatus ja iseloom mõjutab tekkivaid suhteid. Vahemaa summutav toime. (nt järve ääres on hõim, üle mäe on kaks hõimu. Geograafilised takistused muudavad suhtlemise raskemaks, aga samas ka vajalikuks. Mäehõim tahab kala.Vähemalt ma arvan et midagi sellist?) Suhete ümberkujunemine: ruumiline korraldumine Protsesside tagajärg: ruumiline korraldus Nüüd jõudis kätte aeg, kus geograafid said uurida üle-regioonilisi nähtuseid, uurida 1 nähtuse ruumikorraldust ehk nähtust eri kohtades. (enne seda oli vaid mitme nähtuse omavahelise vastastikmõju uurimine) !Ruumiline separatism:ruumi mõju suhetele; eriliste, vaid ruumi omadustest sõltuvate seaduspärade otsimine ruumikorralduses. Bunge karuteened inimgeograafiale: vilets sloogan (kvantitatiivne revolutsioon) ja inimgeograafia liiga varajane matematiseerimine. Tehti liiga vara, mistõttu tuli
toimub läbi nähtuseid lahutava ruumi, mille ulatus ja iseloom mõjutab tekkivaid suhteid. Vahemaa summutav toime. (nt järve ääres on hõim, üle mäe on kaks hõimu. Geograafilised takistused muudavad suhtlemise raskemaks, aga samas ka vajalikuks. Mäehõim tahab kala.Vähemalt ma arvan et midagi sellist?) Suhete ümberkujunemine: ruumiline korraldumine Protsesside tagajärg: ruumiline korraldus Nüüd jõudis kätte aeg, kus geograafid said uurida üle-regioonilisi nähtuseid, uurida 1 nähtuse ruumikorraldust ehk nähtust eri kohtades. (enne seda oli vaid mitme nähtuse omavahelise vastastikmõju uurimine) !Ruumiline separatism:ruumi mõju suhetele; eriliste, vaid ruumi omadustest sõltuvate seaduspärade otsimine ruumikorralduses. Bunge karuteened inimgeograafiale: vilets sloogan (kvantitatiivne revolutsioon) ja inimgeograafia liiga varajane matematiseerimine. Tehti liiga vara, mistõttu tuli
vabaduse vahel. 6 2. Kontrolli ja vabaduse erinevad tahud Kõige uuemad teooriad on hakanud uurima vasturääkivust kontrolli ja vabaduse vahel. Need on näidanud, et on olemas jada väga keerulisi geograafiaid, kus piiri kontrolli ja vabaduse vahel on raske määratleda. See on osalt sellepärast, et ühes ruumis võib paikenda nii piiramine kui ka lubamine ja osalt sellepärast, et geograafid pidevalt arendavad uusi otsimisvõimalusi, mis toovad välja aina enam sotsiaalse aktiivsuse nüansse ehk tahke. Kontrolli ja vabaduse eri tahke on näha hästi inimgeograaf Parr'i töös. Tema uuris koos oma meeskonnaga 2004. aastal Soti mägismaal elavaid vaimsete häiretega inimesi. Nimelt tahtis ta teada kuidas kohalikud elanikud suhtuvad vaimsete häiretega inimestesse. Kas neid tõugatakse ühiskonnast eemale või pigem üritatakse aidata?
· Geograafia-teadus maast ja tähendab Kreeka keeles maa kirjeldust. · Esialgu tegelesid geograafid vaid maa ja selle piirkondade uurimisega, hiljem aga hakati otsima vastust küsimustele, miks nende piirkondade eripärad tekivad ? · Geograafia uurib: loodusnähtusi inimeste elu · Sellest lähtuvalt jaguneb geograafia kaheks : loodusgeograafia ühiskonnageograafia · Antiikmaailmas arvati et maa on ketas, mis mis ulbib maailmameres, kui seda arvas lihtrahvas. · Vastupidist oletati aga kuuvarjutuse põhjal, sest siis langeb maale kuu vari.
laotud müürid, mis asetsesid ristkülikukujuliselt. Viimaste põhjal nimetatakse neid tarandkalmeteks. Ühe tarandi laius on mõni meeter, pikkus 3-10 meetrit. Tavaliselt rajati mitu tarandit üksteise kõrvale ja nad moodustasid ühe kalme. Surnuid maeti põletatult. Tuleriidalt järelejäänud luukillukesed puistati koos arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele. Keskmiselt maeti ühte tarandisse 10-20 lahkunu jäänused. Eestlaste esmamainimine. Rooma geograafid ja ajaloolased kirjeldasid ka Läänemere rannikul elavaid rahvaid. Aastal 98 pKr. Pandi esmakordselt Tacituse poolt kirja rahvas ,,aestid". Tänapäeval arvatakse, et üldiselt nimetati nii balti hõimusid. Pole aga võimatu, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid, sest läänemeresoomlaste eluala ulatus sel ajal veel tunduvalt kaugemale lõuna poole. Teise versioonina on oletatud, et eestlasi võidi arvata ka rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud ,,fennide" hulka.
NEGEV Negev on kõrb Aasias Iisraeli territooriumil.See piirneb põhjast Juuda mägismaaga, kirdest Juuda kõrbega, idast Al-`Arabah' oruga, kagust Al-`Aqabah' lahega ja edelast Siinai poolsaarega. Tegu on valdavalt madala mägismaaga. Sademeid esineb talviti, sageli uputusi põhjustava paduvihmana. Negevi hõlmab rohkem kui pool Iisraelist - umbes 13000 km ² ehk vähemalt 55% riigi pindalast. See kujutab ümberpööratud kolmnurga kuju, mille lääne pool piirneb Siinai poolsaare kõrbega ja mille idapiiriks on Arabah org. Negev on mitmeid huvitavaid kultuuri-ja geoloogilisi iseärasusi. Viimaste hulgas on kolm suurt, lahter kanjonid, mis on unikaalne piirkond; Makhtesh Ramon, Makhtesh Gadol ja Makhtesh Katan. Negev on kivine kõrb. See on pruun, kivine, tolmused mäed ja kuivad jõesängid, (mis täituvad veega pärast vihmaperioodi, samuti hakkab peale vihmaperjoodi kõrb õitsema) ja sügavad kraatrid Seda ala võib jagada viieks erinevaks ökoloogiliseks ...
1919 1923. Rajas ülikoolis geograafia kabineti, mis hiljem sai instituudi õigused. Selle raames pandi alus nii Eesti loodusruumide kui ka inimese poolt kujundatud sotsiaalruumide maakondade, kihelkondade, linnade ja alevite uurimisele. Tartu Ülikoolis maateaduse õpetamisele ja teadustööle aluse pannud Johannes Gabriel Granö õpilastest said August Tammekannust ja Edgar Kantist Eesti esimese iseseisvusaja silmapaistvaimad geograafid. 3. Maastikuteadus Eestis enne II Maailmasõda, teadlased ning millega tegelesid. Maastikulisi uurimisi ettevalmistav periood. Rahvapärane maastikutunnetus, mis avaldus geograafiliste komplekside mõistmisena rahvatüpoloogias (soo, nõmm, lodu jt.); geoloog ja botaanik Carl F. Scmidt uuringud Eesti aluspõhja ja kvaternaarigeoloogia ning PõhjaEesti taimestiku kohta. Kompleksse uurimise idee üks autor ja kompleks ekspeditsioonide juht V. Dokutsajev. 1876. a.
savinõud ja matmiskombed ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili, tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid). Tegeldi algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Elanikud olid europiidset rassi (indoeurooplased). Olid arvatavasti balti hõimude eelkäijad. Aestid- Rooma geograafide ja ajaloolaste poolt kirjeldatud Läänemere rannikul elavad rahvad- arvatavasti balti hõimud (võibolla loeti nende hulka ka eestlaste esivanemad). Fennid- Rooma geograafid ja ajaloolased nimetasid nii soomlasi. (võibolla loeti nende hulka ka eestlaste esivanemad). Tuudid- Nii nimetati Vene kroonikates eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi. Aletamine- algeline maaharimisviis, mille käigus kasutatakse maad mõnda aega, kuni see muutub viljatuks, siis lastakse maa-ala võssa kasvada. Paari aasta pärast kasvanud võsa raiutakse ning põletatakse ja maad saab jälle kasutada.
Ta ei selekteerinud midagi välja, kirjeldas detailselt ümbrust. Vanima paradigma kriis Maadeavastuste paradigma erakordne edukus, geograafia kiire areng selle alusel, viiski paradigma kriisini. Võis ette näha, et mõne aja pärast pole enam tundmatuid piirkondi. Kriis saabus 1920aastatel kui polnud enam tundmatuid piirkondi lisaks oli liiga palju infot. Info üleküllus. Bernhard Varenius esimene, kes püüdis geograafilist teavet struktureerida . XIX sajandi suured geograafid rajasidki moodsa geograafiateaduse ja töötasid suures osas valja selle enesem6istmise, mida me nüüdsel ajal nimetame regiooniparadigmaks. See oli ühtne geograafia, sest nii loodus-kui inimgeograafiline komponent olid koondatud ühise peateema ümber - erinevate loodusnähtuste ning inimtegevuste vastastikune mõju üksteisele nende ruumilise laheduse alusel, sel alusel, et kõik need nähtused paiknesid ja tegevused toimusid lähestikku, ühes ruumiosas, regioonis
dendrokronoloogiline skaala puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala (leitakse puu kasvu- ja maharaiumisaeg).Zooloogid loomaluud; botaanikud seemned, tolmuterakesed; antropoloogid luustikud, rassiline kuuluvus, sugu, vanus, jne; numismaatikud mündid; etnoloogia rahvateadus; rahvaluule pärimused; keel laensõnad; naabrite kirjalikud allikad Rooma ajaloolased ja geograafid, islandi ja skandinaavia saagad, Vana-Vene kroonikad e letopissid (sõjalised konfliktid idanaabritega), Henriku Liivimaa e Läti Henriku kroonika (ristiusustamine, eestlaste ühiskondlik kord, omavahelised suhted, linnused, eluolu, usund, jpm) Muinasaja periodiseerimine.Hõlmab kogu Eesti ajaloost kõige pikema perioodi-üheksandast aastatuhandest eKr.kuni muistse vabadusvõistluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil pKr
Tarand kalme- Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja- lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on kuni 60 m. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Aestid ("ästid")- Rooma geograafid ja ajaloolased on kirjeldanud läänemere rannikul elavaid rahvaid , esmakordselt aastal 98 pKr pandi Tactiuse poolt kirja rahvas aestid. Tänapäeval arvatakse õldiselt, et aestidena nimetati põhiliselt balti hõimusid. Fennid- Fennideks nimetati rooma allikates põhiliselt soomlasi. Linnamägi- Rahvasuus tuntakse mägi- ja neemiklinnuseid linnamägedena ja neid kohtab kogu Eesti mandril (va. Lääne- Eestis).
üldlevinud vahend igapäeva elus: teejuht metroos, ilmakaart televisioonis, asukohakaart reisibrosüüris jne. Kaardid on seetõttu harjumuspärased, kuid samas ka murettekitavad, kuna võivad eksitada, kui kaarti õigesti lugeda ei osata. Kaardistamise keerukuse ja ebamäärasuste äratundmine pole mingi tähelepanu äratav avastus. Neile, kes on kaartide valmistamisega või kasutamisega seotud professionaalselt või tehniliselt - näiteks kartograafid, vaatlejad, geograafid ja planeerijad on kaardistamise ambitsioonikus ammu juba teada. Nii proffesionaalid kui ka need, kelle suhe kaardistamise ja kaartidega on väiksem, on viimasel ajal eriti suurt akadeemilist, kunstipärast ja hariduslikku huvi kartograafia vastu välja hakanud näitama. Seda on kergesti näha: 1980datel hakkas University of Chicago Press välja andma mitmeosalist "Kartograafia ajalugu", mille toimetajaks olid David Woodward -
eesvärava kaks torni. Õige: Viru värava Allikas: Postimees 05/15 2. Müürivahe tänav korrastatakse 105 meetri ulatuses, lõigus Viru tänav kuni Katariina Käik. Õige: Katariina käik Allikas: Delfi 03/17 Reegel: Kaksiknimed moodustuvad nimest ja selle ees olevast täpsustusest, need kirjutatakse sidekriipsuga. 1. Nii seletavad Tartu Ülikooli geograafid viisi, kuidas selgitati välja, et Mandri Eesti keskpunkt just Adaveres asub. Õige: Mandri-Eesti Allikas: Postimees 07/06 2. Kauges tulevikus kaovad mandrite liikumise tõttu nii Põhja Jäämeri kui Kariibi meri. Õige: Põhja-Jäämeri Allikas: Elu24 01/27 Reegel: Juhuslik täiend ei moodusta kohanimega kaksiknime ning täiend kirjutatakse väikse tähega. 1
Loeng 1: 1. Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest? Innovatsiooni nähakse tihtipeale väga valesti, kuidagi ettevõtte kaugena. On olemas ainus õige viis näha teda ettevõtetega seonuvalt. Meedias kasutatakse mõistet innovatsiooni tihtipeale valesti. Innovatsiooni tuleb näha ettevõtete kontekstis ja sellisena, et see annab konkurentsi eelise. Innovatsiooni nähakse: · kõrgtehnoloogilisena, · teadus- ja arenduskesksena · elitaarse ja kaugena. Eestis levinud radikaalne innovatsioonikäsitlus on mütoloogilise iseloomuga (vastandudes ratsionaalsele ja konstruktiivsele). Sellega omakorda kaasneb omakorda oht, et kasutatav mõiste muutub sisutühjaks. Innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis. Innovatsiooniga on tegu siis, kui toode või teenus jõuab reaalselt turule. Innovatsioon ettevõtte poolt turule t...
GIS- geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem Eesti põhikaart- Õpitulemused: Kursuse lõpetaja 1) on omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses;Geograafia on väga mitmekesine ja sisu muutub ajas pidevalt Kui tekkisid vajadus täpsemalt teada mingist valdkonnast, hakkasid geograafid spetsialiseeruma.Geograafia harud: 1)Meteoroloogia 2)bioloogia 3)majandus 4)ajalugu 5)astronoomia 6)geoloogia Tehakse pidevat koostööd teiste valdkondadega ja on toimunud lõimumine. 2) toob näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias; teeb vaatlusi ja mõõdistamisi, korraldab küsitlusi ning kasutab andmebaase vajalike andmete
rahvusvahelist kalapinda leidnud toos "Puhas geograafia" ("Reine Ceographie") (1929), milles on välja töötatud vägagi üksikasjaline ja range töökava regiooni määratlemiseks ja kirjeldamiseks, lahtudes mõ1emal juhul nimelt meeltega tajutavuse kriteeriumist. Meeltega tajutavuse kriteeriumi suurimaks veaks on see, et ta kõrvaldab geograafiast protsesside kui abstraktsete nähtuste uurimise. Paradigmast sõltumatud geograafid. Prantsusmaal esines kahe maailmasõja vaheajal vool, mis nimetas ennast "geographie de circolation" ja uuris migratsioone, kaubavahetust, liiklust, seega pohim6tteliselt regioonidevahelisi nahtusi, mida kuidagi ei saa ara mahutada tihe regiooni kirjeldusse. Paradigmast - mida tema ajal veel polnudki - sõltumatult tegutses ameeriklane Samuel Perkins Marsh (1801-1882). Oieti oli ta üks viimaseid maadeuurijaid ja rändas palju mööda USA läänealasid
ja seetõttu on see jagunenud kitsamateks valdkondadeks. Geograagia ülesandeks on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus. Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Põhiküsimused, millele geograafid peavad vastama, on järgmised: 1) KUS? - Vastamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendiks on klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdistehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). 2) MILLINE? - Vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid. 3) MILLAL
Ühelt poolt püütakse leida üht universaalset miskit, mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt püütakse esile tuua ainulaadsust, mis teeb ühe kultuuri teise suhtes unikaalseks. 4) religioon, sotsioloogia jne. Õppimisvõimalused Eestis- mujal maailmas on olemas eraldi õppetoolid ja institutsioonid. Aga kuna Eesti on väike, siis saab õppida TÜ-s geograafia osakonnas. Ja TLÜ, kus loodi 2007 maastiku ja kultuuri keskus. Sissejuhatus kultuurigeograafiasse- inimesed on loomult geograafid: meil on teadmised ja uudishimu erinevate ruumide kohta. Aja jooksul muutub arusaam ruumist (väikelaps-vanainimene). Huvi kohtade vastu, kus on midagi teisiti. Tihti vajati informatsiooni teiste maade kohta majanduslikel ja vallutuslikel eesmärkidel. Mingi hetk tekkis küsimus: miks on mujal teistmoodi? Paljud maadeuurijad tõid kaasa oma retkedel ka kirjeldusi inimesete ja nende elukorralduse, ühiskonna kohta. Renessanssi aeg- õitseng geograafias
Tegevuspaiku kirjeldab autor üpris täpselt, mitte liiga põhjalikult. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Kuna tegu on romantismiajastu teosega, siis on see normaalne, et lugejale jääb veidike lindprii tunne. Ülevaade sündmustikust: Rändav geograaf või koguni arheoloog (pole kindel) igastahes on teadlane Hispaanias otsimas Caesar'i viimast lahingupaika (Munda). Ta kahtlustab, et geograafid on selle kindlaksmääramisega puusse pannud. Võtnud Cordobast teejuhi ja kaks hobust, pagasiks Caesari "Märkmed" ja mõned särgid. Ekseldes Cabra mäestikus arvas ta piki oja üles minnes leida külma vett janu ning kuumuse vastu. Leidis kogemata oaasi sarnase puhkeplatsi, mis oli eemalt peaaegu, et märkamatu. Otsustas seal peatuda. Teadlane märkas, et lisaks hobustele ja teejuhile on keegi veel seda puhkepaika nautimas. Nimelt röövli sarnane mees. Vööras oli koos hinnalise hobusega
5 Kokkuvõtte Seoses kiiresti areneva nõudlusega uute ja innovaatiliste hoonete ja ehitiste järele ei saa kuidagi üle ega ümber geodeetilistest töödest selle juures. Ehitus ja geodeesia on omavahel väga tihedalt seotud. Ei saaks ehitada kui ei oleks võimalik kasutada geodeeti. Geodeedi töö kasutajate hulgas on väga palju erinevate valdkondade esindajaid ka peale ehitajate. Näiteks kaardistajad, hüdrograafid, maakorraldajad, geograafid ja palju teisi. Kõik need on väga erinevad valdkonnad kuid kõikide jaoks on endiselt väga tähtis roll geodeetilistel andmetel. 15 Kasutatud kirjandus 1. Riigi Teataja (2014) Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord. Määrus (2013) Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072013014 2. Rääk, A
Must meri Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on Musta mere tutvustamine ning kirjeldamine. Antud töös kirjutan Musta mere paiknemisest, selle vee omadustest ning vee elustikust. Teemaks valisin Musta mere, sest mulle pakub huvi selle uurimine, kuna ma sain oma eelnevaid teadmisi kinnistada ning sain ka omandada palju uusi ning huvitavaid fakte ja aspekte antud mere kohta. Kindlasti oleks üheks põhjuseks - soov oma saadud teadmisi tutvustada kaasüliõpilastele. Paiknemine Must meri (vene keeles , ukraina keeles , bulgaaria keeles , vene keeles rumeenia keeles Marea Neagr, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles [savi zgva]) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. [4] Egeuse m...
hommikul kooli tulles või missugune nägi välja pilt õpiku lehel. Hea nägemismälu korral tuleks kuuldu kuhugi kirja panna, hiljem seda üle lugedes jääb informatsioon lihtsamini meeld. Lugedes tuleb sellesse süveneda, lugeda vaikselt, panna tähele igat väikest detaili. Seepärast toovad õpetajad palju õppeinfot õpilastele ekskursioone tehes, õppefilme näidates või slideshow`sid esitades. Reegline saavad hea nägemismäluga inimestest kunstnikud, geograafid, kindlasti on ka teisi erialasid, kus see kasuks tuleb. 8.2. Kuulmismälu Kuulmismälu on inimestel, kellele jääb informatsioon kõige paremini meelde seda kuuldes. Näiteks on neil inimestel lihtsam õppida õpetajat kuulates või valju häälega lugedes. Siit võib tekkida ka olukord, kus inimene loeb ise valju häälega, ega pane seda ise tähelegi. 13
Suur ruum oli ühteaegu köök, söögi ja magamistuba. Tuld tehti lamedal kivil keset tuba ja suits väljus katusesse tehtud avast, õigemini moodustas pilve, mis hõljus põrandast mõne jala kõrgusel. Seina äärde oli maha laotud viis-kuus vana muulatekki-need olid mõeldud reisijate asemeks. 3. Ülevaade sündmustikust-Rändav geograaf või koguni arheoloog (pole kindel) igastahes on teadlane Hispaanias otsimas Caesar'i viimast lahingupaika (Munda). Ta kahtlustab, et geograafid on selle kindlaksmääramisega puusse pannud. Võtnud Cordobast teejuhi ja kaks hobust, pagasiks Caesari "Märkmed" ja mõned särgid. Ekseldes Cabra mäestikus arvas ta piki oja üles minnes leida külma vett janu ning kuumuse vastu. Leidis kogemata oaasi sarnase puhkeplatsi, mis oli eemalt peaaegu, et märkamatu. Otsustas seal peatuda. Teadlane märkas, et lisaks hobustele ja teejuhile on keegi veel seda puhkepaika nautimas. Nimelt röövli sarnane mees. Vööras oli
Geograafia eksam -Teadus, mis tegeleb kõigi Maa pindmiste sfääridega. Põhiküsimused, millele geograafid peavad suutma vastata on järgmised: Kus? Selle küsimuse lahendamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendeiks on peamiselt klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). Milline? Sellele küsimusele vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid Millal
August Tammekann õppis: · 1919.1923. a. Tartu Ülikoolis geograafiat · hiljem täiendas Soome Ülikoolides. 1926.aastal alustas ta õppejõutööd Tartu Ülikoolis. Uue võimu saabudes siirdus Soome. 1953. aastast kuni oma surmani 23. veerbuaril 1959. aastal töötas ta Helsingi Ülikoolis geograafiaprofessorina Maastikulised uuringud Eestis pärast II Maailmasõda · II Maailmasõjaga seotud sündmuste tõttu lahkusid Eestist peaaegu kõik juhtivad geograafid ja unarusse jäid enamasti ka nende arendatud uurimissuunad. · Uued teadlased ja uurimissuunad alles 50ndatel aastatel. Sellel perioodi algul jätkusid loodusuuringud üksikute maastikukomponentide osas. · Esimene kogu Eestit hõlmav uurimistulemus A. Lillema mullastikukaart piiritles mullavaldkonnad ning iseloomustas neid. Esimesed sõjajärgsed loodusuuringud peamiselt praktilised. Soode uuring algas uuesti 1946. a · V. Masing ja H
Andmetöötlus viisid Igasugune uurimis töö annab uusi andmeid, et nende põhjal teha õigeid järeldusi tuleb osata andmeid töödelda ja esitada kõigile üheselt mõistetaval viisil. Kuna geograafias peab arvestama aja ja ruumi mõõtmega kasutatakse siin mitmeid spetsiifilisi andme töötlusi viise. Ruumi andete töötlemiseks kasutatakse gartograafilisi meetodeid: uuritavaid objekte või nähtusi analüüsitakse vastavate kaartidega. Tänapäeval kasutavad geograafid paberkaartide asemel digitaalseid e. Arvutikaarte. Arvutikaartidele saab palju rohkem infot mahutada. Paberikaardil on võimalik kajastada vaid kindel hulk objekte võinähtusi, sest andmete oudeval lisamisel muutub kaardi pilt nii kirjuks et sellest pole võimalik enam aru saada. Arvuti kaardile saame aga panna kui tahes palju objekte või nähtusi ja jagada need kindlate tunnuste järgi kaardikihtideks. Arvuti kaartidel on võimalik
Impeeriumi alguseks oli ladina keel . Paljud romealased seda aga ei osanud. Peagi võeti ladina keele asemele ametlikuks keeleks, kreeka keel . See erines aga tunduvalt keskajast pruugitust. Kirjanikud kasutasid aga endiselt klassikalist kreeka keelt. 20 Teadus. Bütsantsi teaduse mehed tegid nii mõndagi huvitavat. Laialt tunti Aleksandria munga Kosmase suurepäraselt illustreeritud ''Kristlikku topograafiat''. Bütsantsi geograafid koostasid oma aja kohta häid kaarte ning teekondade kirjeldusi . Meremeestele oli kasuks Bütsantsis täiustatud riist nurkade mõõtmiseks-astrolaab. Alates IX saj. hakkasid Bütsantsi matemaatikud kasutama India numbreid, mis jõudsid nendeni araablaste vahendusel. Alkeemikud tulid välja oma reaalse saavutuse ''kreeka tulega'' . Meedikud lõid käsiraamatuid, mis tõlgiti mitmesse erinevasse keelde. Kirik suhtus meditsiini päris üleolevalt, kinnitades, et haigel inimesel
satelliitkujutiste kasutamisel põhineva kaugseire arenemisega. 16. Maastike kaardistamine ja maastikuprofiilid: kuidas tehakse, töö käik. POOLIK Maastiku kompleksprofiil Maastikku kujundavad mitmed komponendid: ala geoloogiline ehitus, reljeef, muldkate, taimkate, kliima, loomastik, veerežiim, inimmõju. (Neid komponente on väga raske korraga konkreetses kohas ja kindlal ajahetkel uurida.) Maastike uurimisel kasutavad geograafid läbilõike e kompleksprofiili meetodit. Maastiku kompleksprofiil koosneb 3 osast: profiiljoonest, plaaniribast ja maastikukomponentide tabelist. Profiiljoon näitab maastiku reljeefisuhteid, mille peale märgitakse graafiliselt taimekooslused ja alla geoloogiline ehitus. Plaaniriba on täpne topograafiline plaan (plaan – suuremõõtkavaline kaart) profiili kulgemiskoha lähiümbruse iseloomustamiseks. Maastikukomponentide tabelisse
käsiraamatuid ajaloos, kirjandusest, meditsiinist, veterinaariast, põllumajandusest ja sõjandusest. Midagi suurt aga selle aja mehed teadusele ei suutnud lisada. Kirik toonitas, et teadus peaks tuginema Piiblil ja kirikuisade töödel, äärmisel juhul võis arvesse võtta mõne antiikfilosoofi seisukohta. Nii pakutigi välja arvumusi, et Maa on lame, mille kohal kõrgub lame taevas ja et maavärinad on issanda karistused inimeste pattude eest. Bütsantsi geograafid koostasid oma aja kohta häid kaarte ja veel oli tehtud Bütsantsis täiustatud riist meremeestele, nurkade mõõtmiseks- astrolaab. Alates 9. sajandist hakkasid Bütsantsi matemaatikud kasutama India numbreid. Bütsantsi keemikud otsisid aga innukalt ,,tarkade kivi'', mis aitaks muuta metalle kullaks ja veel paljusid sarnaseid esemeid. Meedikud lisasid oma eelkäijate töödele nii enda kui araablastest tohtrite kogemusi ja need pani kirja käsiraamatutesse
THE HYPOTHESIS OF THE MOBILITY TRANSITION WILBUR ZELINSKY Rändeülemineku teooria Tänapäeval on kasutusel kolm georgaafilist paradigmat. 1) georgaafiline aksioom- veendumus, et füüsiliste ja sotsiaalsete sündmuste mustril on tõeline tähendus 2) ruumiliste uuenduste levik, antropoloogide ja geograafide poolt hiljuti avastatud väga huvitavad tulemused 3) geograafid on laenanud printsiibi majandusteadlastelt ja on pookinud selle geograafilisse aksioomi. See hübriid on sünnitanud mitmeid hüpoteese teemal: majanduslikest tegevustest tulenevaid territoriaalseid ümberpaigutused. Demograafias saame tajuda ainult 2 punkti: üleminekuteooria ja rändeülemineku teooria. Üleminekuteooria- teatavate sotsiaalmajanduslike arengute saavutamiseks, iga kogukond möödub
Biheivorisitid väidavad, et inimeste otsustamisprotsessid ja tegevus on seotud lähiümbrusega. Biheivorismist mõjutatud linnageograafid kritiseerisid majanduse aspektide ületähtsustamist inimeste käitumise seletamisel. Olulisemaks peeti sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Tähtsaks uurimisvaldkonnaks biheivoristlikus linnageograafias on kujutlusgeograafia ja mentaalsed kaardid. Tuntumad selle valdkonna esindajad on angloameerika geograafid Peter Gould, John R. Gold, Teignald Golledge....jne. Ameerika arhitekt Kevin Lynchi meelest tahavad inimesed elada keskkonnas, mida on võimalik lugeda, millest on võimalik lihtsalt, visuaalselt aru saada ja kus on võimalik orienteeruda teatud objektide abil. Samuti on oluline, et linna visuaalsuse objektid mõjutavad emotsionaalselt inimesi. Selles mõttes on linnaplaneerimine oluline vahend meeldiva linnakeskkonna loomisel.
Hakkas oma ideid rakendama ka reaalsetes projektides. Oma kogemuse põhjal kirjutas veel kolm raamatut. Ruumisüntaks Sotsiaalne ökolooogia uuriti looduslikus keskkonda ja seda mõtteviisi hakati kasutama inimese uurimisel ja käitumise kirjeldanmisel. 60´date keskkpaigast pärivad R. Barkeri teoreetilised mõtisklused sotsiaalsest psühholoogiast, kus keskkseks mõisteks saab käitumispaik. Peab ütlema, et tihiti sarnaseid lähenemisi selles valdkonnas nimetati erinevalt. Ntks geograafid kasutasid inimgeograafiat. Ajageograafia üritab kaardistada seda, kuidas inimene liigub ntks nädala jooksul oma kodu linnas /kohas ringi, kas käib ainult tööl ja kodus või on veel mõned regulaarsed paigad kus ta käib. Keskkonna psühholoogiat võimegi käsitleda kui mingit vihmavarju mille alla on kogunenud tänaseks päevaks üsnagi suur seltskond. Gary Moore. Keskkonnapsühholoogia tegeleb indiviidi tasandil. Social agregate (sotsiaalne agrekaa)
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
2.Keskajal olid araablased suured geograafiahuvilised. Eestimaa kandis maakaardile araablane Al Idris, kes 1154. a. märkis ära ka Tallinna. 3. 16-17.sajand ajaloolise geograafia kujunemine. P. Clüver. Suurte maadeavastuste üldistus-üldmaateadus. 4. 18.sajand geograafia+statistika arendasid oluliselt riigiteadust. 5. 19.sajand geograafia kui teaduste süsteem. 6. Tänapäeval on oluliselt edendanud geograafiat vene geograafid. Vanim: Kuninglik Geograafiaselts. 1830. London. Suurim: Venemaa Geograafiaselts. 1845. St. Peterburg. Eestis: Eesti Geograafia Selts 1955. 4.Maa ja maailmaruum. Kosmilised seosed. Maa asub Päikesesüsteemis. Päikesesüsteem asub Galaktika ääremail. Galaktika kuulub Kohalikku Gruppi, mis omakorda kuulub Kohalikku Superparve. Kohalikud Superparved on pisikene osa Universumist. Universum = superparved + tühimikud.
Clüver (1580-1620). Suurte maadeavastuste üldistusena kujunes üldine geograafia üldmaateadus. 18. saj. arenes geograafia tihedas seoses statistikaga ja täiendas oluliselt kirjeldavat riigiteadust. Väljapaistev esindaja A. F. Büsching (1724-93). 19. saj. alguses hakkas A. von Humboldti ja C. Ritteri tööde mõjul kujunema geograafia kui paljusid spetsialiseerunud geograafiateadusi hõlmav teaduste süsteem. Oluliselt on tänapäeval edendanud geograafiat ka vene geograafid: P. Semjonov-Tjan-Sanski, D. Anutsin, V. Dokutsajev. 4. Maa ja maailmaruum. Kosmilised seosed. Geograafiline sfäär moodustub nelja geosfääri koosmõju tulemusena. Need on siis: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Põhilisi sfääre üldiselt uurivad teadused kuuluvad geograafiapuu juurtesse. Atmosfääri ja temas toimuvaid füüsikalisi protsesse uurib meteoroloogia-klimatoloogia. Tänapäeval on tihti kasutusel ka termin atmosfäärifüüsika
õpinguid (Heidelbergist Bonni, lõpuks Kiel'i kust 1881. Doktoritöö - Õppis füüsikat, matemaatikat ja lõpetas geograafiaga. - Huvitus ka psühhofüüsikast, mis tegeles füüsika psühholoogiliste ja epistemoloogiliste probleemidega. - Doktoritöö oli vee värvist, vee optilistest omadustest. - Pärast doktoritööd huvitus rohkem filosoofiast, psühholoogiast ja epistemoloogiast, ent väljaõppe puudumise tõttu pöördus tagasi geograafia juurde. - Saksa geograafid vaidlesid, kas kultuuride mitmekesisus on tingitud rahvaste elukeskkonnast või määrab selle ideede levik. 1883. juuni ühines ta Saksa geoloogide ekspeditsiooniga Arktikasse, et uurida merevett arktilistes tingimustes. Ent huvitus ka suhtest inimeste elu ning nende keskkonna vahel, tahtis kirjeldada inuittide elukeskkonda ning võrrelda seda nende teadmistega. Vajadus mõista traditsioone, mis mõjutavad inimese taju
• luua ja parandad taustinformatsiooni paremate avaliku ja era sektori otsuste tegemiseks; • käsitleda avaliku ja erasektori tegevustest tulenevat ressursside jaotusefekti. Planeerimine See on keskne mõiste, mille tähendus sõltub erinevate maade või koolkondade planeerimistraditsioonist ja elukutse tagapõhjast. Esineb palju erinevaid definitsioone, osad on spetsiifilisemad, teised on ühised teiste ühiskonnaplaneerimise valdkondade ja erialatraditsioonidega (nt geograafid, strukturaalarhitektid (hoonearhitektid), maastikuarhitektid): • Planeerimine on mõtte ja teo ratsionaalne protsess, eesmärgiga edendada inimkasvu • Planeerimine on katse kontrollida oma tegude mõjusid. Mida rohkem mõjusid kontrollime, seda suurem on edu planeerimisel • Planeerimine on võime kontrollida tulevikku oleviku tegude kaudu • Planeerimine on kõik see, millega planeerijad tegelevad Planeerija on isik, kes hariduse16 ja praktilise tegevuse kaudu on omandanud ühes või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
