Päri oma pinginaabrilt tema nime ning vasta ka ise küsimusele ladina keeles! Salve! Quod nomen tibi est? Tere! Mis on su nimi? Mihi nomen est ................. Minu nimi on ....................... Et tu, quod nomen est tibi? ja sina?............................... Quot linguis bene loqueris? Mis keelt sa räägid hästi? Quomodo ,,discipulus" in lingua tua dicitur? Kuidas öeldakse ,,õpilane" sinu keeles? . . . quod in estonica lingua dicitur. . . . . . mis eesti keeles tähendab... Quomodo latine dicitur? (adv.) Kuidas öeldakse ladina keeles? Quomodo estonice dicitur? (adv.) Kuidas öeldakse eesti keeles? Ego sum ..
1. Keel kui kommunikatsioonivahend Keele vahendusel saab edastada uut informatsiooni. Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. Keel kui mõtlemisvahend Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul, st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. Samas pole kogu mõtlemine keeleline - osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed. Keel kui suhete hoidja Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed räägivad ebaolulistest asjadest, kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka mitteverbaalne kommunikatsioon. Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt (nutt, naer). Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondl...
1 SCELETON. Lexica. LUUKERE. Sõnavara. . . N Lingua latina Lingua Estonia Lingua russica 1. Sceleton, , n. luukere, skelett 2. caput, apitis, n. pea 3. cranium, , n. kolju 4. frns, frntis, f. otsmik, laup 5. cavits, tis, f. õõnsus , , 6. orbitlis, e silmakoopa-, , , -,- silmakoobasmine 7. naslis, e nina- , -,- 8. orbita, ae, f
MEHE PINDMISED LIHASED. . N Lingua latina Lingua Estonia Lingua russica 1. Venter frontalis musculi occipito- Kolju-pealse lihase frontaalne kõht - frontalis 2. Musculus orbicularis oculi Silmasöörlihas 3. Musculus levator labii superioris Ülahuuletõstur , 4
Etnolekt-keele ja murde etniline variant Millieks meile sotsiolingvistika? Sotsiaalne identiteet keele kaudu Funktsionaale variatsioon-mida eri variandid tähendavad Keeleline teadlikkus Murrete, variantide äratundmine Sotsiolingvistiline liigitus:keele ja ühiskonna seosed --keele staatus ühiskonnas Riigikeel Vähemuskeeled Näide(aafrikas elab ühes riigis saja eri keele kasutajaid…riigikeeleks võib olla hoops prantsuse v ingliek, suhtlemisel tihti lingua franca, nt- Ida-Aafrikas suahiili k Ülemaailne lingua franca-inglsie k=ELF Keele funktsioonid ühiskonnas Diglossia-olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on sama selgelt välja kujunenud kasutusalad. --nt üks keeelkuju avalikes meediakanalits, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases kasutuses. Areaaalne jaotus Keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele
puudus ja põlisrahva keelte mõju Rooma impeeriumi provintsides. Aastaks 600 pKr olid need kaks keele vormi nii eristatavad, et harimata inimesed ei saanud kirjakeelest enam aru. Samal ajal, kui kirjakeel säilitas originaalse ladina keele nimetuse, peeti suulist väljendusviisi mitmete poolt lihtrahvalikuks ladina keeleks (nõnda rõhutades slängikallakut, siiski sellist terminit kasutatakse tihitpeale kitsamas mõistes, et määrata lääne keeledialekte). Lingua Romana Rustica ehk maarahva romaani keel, rõhutab sealjuures ka piirkonnalist eripära või lihtsalt Lingua Romana, mis tähendab, et see oli Rooma elanike keel aastast 212. Väljend romaani oli tuletatud ladina keelsest väljendist romanice-arutelu (rääkima Rooma moodi). Lähtudes ajast, muutus klassikaline ladina keel lihtrahvale peaaegu arusaamatuks. Termin ,,romaani'' muutus lihtsa ja arusaadava keele sünonüümiks. Tänapäevases hispaania keeles
Kultuuri mõiste areng Kultuuri määratlusi on tänapäeval üle 400. Ld. K. Cultura- viljelemine Ld. K. Cultus korrastatud , hoolitsetud, viljeledud Etümoloogia- teadus sõnade päritolust ja ajaloost. Marcus Portius Cato (234-149 ekr)- Rooma poliitik ja ajaloolane. De agri culturae- Põllunduskultuurist. Marcus Tullius Cicero (104-43 ekr)- Rooma kõnemees ja filosoof ,elektrik, rooma proosaluule looja, arutlustes. Hilisantiikajal: cultura litterarum- vabade kunstide harrastamine. 7õppeaint antiikkoolis: geomeetria, grammatika , retoorika, dialektika, aritmeeika,astronoomia, muusika. Keskaeg: cultura juris- käitumisreeglite väljatöötamine Cultura lingua- keele täiustamine. Valgustusaeg(18saj.)- kultuur ja tsivilisatsioon(sotsiaalne progress). Naturalistlik: kultuur tuleneb inimese ajaloolisest olemusest. Moralistlik: inimese ajaloo käigus kujunenud moraalsed hoiakud. 19.saj kultuur inimkonna vaimne ja materiaalne areng Kultuur- inimühis...
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
Abiturient-ära mineja vita-elu aqua-vesi circus-ring calor-soojus auditoorium-kuulamisruum lector/orator-kõneleja mobile-liikumine omnibus-ühine patria-isamaa terra-maa victor-võitja ave!-tere res publica-vabariik varia-mitmesugust universitas-ülikool vivat!-elagu ars-kunst lex-seadus mater-ema mare-meri natio-natsionaalne primus-esimene rex-kuningas hortus-aed gens-suguvõsa Alma mater-toitja ema casus belli-sõjapõhjus de jure-juriidiliselt de facto-faktiliselt divide et impera-jaga ja valitse in spe-lootuses lingua Latina-ladina keel lapsus linguae-keelevääratus cito!-kiiresti fortuna-saatus nota bene!-pane tähele Perpetuum mobile-igiliikur o tempora, o mores!-o ajad,o kombed per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole persona non grata-ebasoovitav isik qua vadis?-kuhu lähed? quid novi?- mis uudist status quo-sama olukord terra incognita-tundmatu maa Anno Domini-issandaaasta vox populi-rahvahääl ars longa,vita brevis est-kunst on p...
Nägu- facies Veenid-veni Nina-nasus Sõõre-naris Otsmikuluu- os frontale Silm-oculus Oimuluu- temporale Silmakoobas-orbita Kuklaluu- occipitale Lõug- mentum Ninaluu – os nasale Kurk- fauces Pisarluu – os lacrimale Huul- labium Ülem. lõualuu- maxilla Keel- lingua Suulagi-palatum Suuõõs- cavum oris Reis, reieluu-femur Neel- pharynx Sääremari-sura Söögitoru- oesophagus Jalg, pöis- pes Magu- ventriculus Tald- planta Taldmine-plantaris Maks- hepar Liige, jäse- membrum Pankreas- pancreas Otsmik, laup – frons Sapipõis- vesica biliaris Oim-tempus
Maailmas on olemas avastamata keeli. Keeled hääbuvad pidevalt ning ei suudeta kindlaks teha millal ja kui palju. 3. Keele ülesanded: Infovahetus Suhtekorraldus Identiteediväljendus Mainekujundus Maailmatunnetus 4. Keele jätkusuutlikust mõjutavad: Põlvkondlik ülekanne Kõnelejate arv Staatus (nt. riigikeel) Geograafiline asend 5. Lingua franca- suur ja pestiizikas keel, mille taga on kultuuriline/poliitiline võim. 6. 1525.aastal ilmus esimene eesti keelne raamat (katekismus), mis ei ole säilinud. 1535.aastal ilmus esimene säilinud eesti keelne raamat (katekismus). 1739.aastal ilmus esimene eesti keelne piibel, mis pani aluse eesti kirjakeelele. 7. Otto Wilhelm Masing- õ-tähe eesti keelsesse sõnavarasse lisamine. Johannes Aasvik- tõi eesti keelde palju uusi sõnu ning arendas eesti keelset grammatikat.
Ülikoolid ja teadus 1.Tõesta kolme väitega, et keskajal oli ladina keel lingua franca? Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju. 1) Suur osa keskajal kirja pandud tekstidest olid ladinakeelsed kiriklikud ja vaimulikud kirjavarad. See oli nn kirikukeel ja liturgia keel, sest riikide eliitklass kasutas seda. 2) Ristiusu õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel
9. Houttuynia cordata soorohi 10. Iris laevigata sile iiris 11. Iris pseudacorus kollane võhumõõk 12. Juncus effusus harilik luga 13. Lobelia cardinalis punane lobeelia 14. Lysichiton americanum ameerika kevadvõhk 15. Lysichiton camtschatcensis kamtšatka kevadvõhk 16. Menyanthes trifoliata ubaleht 17. Myosotis palustris soo- lõosilm 18. Phragmites australis harilik pilliroog 19. Potentilla palustris harilik soopihl 20. Ranunculus lingua suur tulikas 21. Sagittaria sagittifolia jõgi- kõõlusleht 22. Schoenoplectus tabernaemontanii kare kaisel 23. Sparganium jõgitakjas 24. Symplocarpus foetidus haisuvõhk 25. Typha angustifolia ahtalehine hundinui 26. Typha latifolia laialehine hundinui 27. Typha minima väike hundinui Veetaimed 1. Hottonia palustris vesisulg 2. Hydrocharis morsus- ranae konnakilbukas 3. Lemna lemmel 4. Nuphar lutea kollane vesikupp 5. Nymphaea alba valge vesiroos 6
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel...
3. Me ootame triumfikaare ees- Exspectamus ante arcum. 4. Me ruttame foorumi poole- Contendimus ad forum. 5. Nad on kooli kõrval- Sunt apud scholam. ABLATIVUS kellega? millega? kuidass? -A amica,schola, puella -O vir= viro amicus= amico verbum= verbo in schola - koolis *in scholam- kooli cum amico- koos sõbraga sine viro- ilma meheta sub terra-pinna all e(x), a(b), de Italia- Itaaliast harjutav ülesanne: 1. in templo cum puella, viro sine filia sub schola, foro ex insula, ab domo,de lingua 2. 2.in Amerikam 8.in terram 3.ex Estonia 9.ab schola 4.ab schola 10.ante praemium 5.sub foro 11.apud bellum 6.cum puero 12. de anno Ego Salve! Mihi nomen est Margareeta. Ego sum sedecim annos nata. Habito in Pärnu. Ego sum discipulus. Studeo in gymnasio. Habeo duos fratres. Eorum nomina sunt Johannes et Aleksander. Mihi placent ars. 3. ex Italia
Neitsinahk - hymen Rinnanääre - mamma Lahkliha - perineum Pärak - anus Seedeelundite süsteem - systema digestorium seu apparatus digestorius Suuõõs - cavum oris Neel - pharynx Söögitoru - oesophagus Magu - ventriculus, gaster Peensool - inestinum tenue Jämesool - inestinum crassum Keel - lingua Hambad - dentes Seedimine - digestio Imamine - absorptio Imendumine - resorptio Nõristus - secretio Eritamine - eliminatio Roojamine - defaecatio Soolestiku kaudu väljuv gaas - flatus Roe, väljaheide - faeces Soolekinnisti - mesenterium Rasvik - omentum Toidupala- bolus
Numbrid 1. unus, una 6. sex 2. duo, duae 7. septem 3. tres 8. octo 4. quattuor 9. novem 5. quinque 10. decem Ajalugu 10. saj. eKr esimesed teated Lingua Latinast. Räägiti Itaalias, Latiumi maakonaas (preagu Rooma ja Lazio maakond). 753 eKr oletatavasti rajati Rooma linn 5.saj. eKr roomlased olid vallutanud kogu itaalia ja hävitanud muud keeled Itaalias. Riigikeeleks ladian keel. 1. saj. pKr ladina keele hiigelaeg, impeerium on hiigelsuur. Põhjapiiriks Reini jõgi. Ei usustud elu sealt edasi. Caesar ja Cicero tegid oma variandi ladina keelest. Ikka veel kasutusel. Kuldne ladina keel. 5. saj. pKr ALLAKÄIK. Rooma riik laguneb
Will Chinese become more important than English in the near future? As David Graddol, a visiting professor in Hong Kong, says in "Will Chinese take over from English as the world's most important language?", he must often answer the questions concerning Chinese importance over English. Graddol states that China's economy is growing and it is already second in the world. In fact, it has become the largest exporter and first in energy consumption. In addition, China will presumably be the largest manufacturer soon. However, he questions whether Chinese language grows at the same pace as its economy. Graddol's teaching in Hong Kong starts with a lecture called "World Englishes". He notes that he wrote his book "The Future of English" in 1997, same year when China got Hong Kong back from Britain. Graddol reminds the students, how many things wasn't happened then: euro was not put in use, even Windows 98 was not ready. He h...
Sisu Raamatu peategelane Leemet elab ajal, mil enamus eestlased on metsast lahkunud ja raudmeeste kombel läinud elama küladesse. Leemeti saatuseks on kahe kultuuri piiril paiknemine, millest esimene on määratud hävimisele, teine aga edasi kestma. Metsas elavad veel vaid vähesed. Seal elavad inimesed erinevad oma kommete ja uskumuste poolest üksteisest. Sisu II Metsa elanikud on säilitanud oma sideme loodusega ja mõistavad usside keelt, mis on n.ö. lingua franca loomariigis Külaelanikud on oma vanadest traditsioonidest lahti öelnud ning on unustanud ussisõnu. Leemet üritab harjuda külaeluga, aga sellest ei tule midagi välja ja ta liitub oma vanaisaga sõjas raudmeeste vastu Analüüs Mets on kui primitiivne ja traditsiooniline ühiskond. Küla on progressi ja tsivilisatsiooni esindaja. Teoses on kasutatud palju eesti mütoloogiat, mis on segatud ajalooga. (Põhjakonn, haldjad)
KORDAMINE ARVESTUSTÖÖKS TEOORIA 1. mõisted - foneetika: keele häälikuline ehitus (haalikute moodustamine, tajumine) fonoloogia: häälikute käitumine ? palatalisatsioon: peenendamine võõrhäälikud: häälikud, mis esinevad võõrsõnades - f;s;... võõrtähed: esinevad võõrsõnades ( f,s, c,q,z,n,y,x, z) fonotaktika: häälikute kombineerumise reeglistik ( ühes silbis max. 2 täishäälikut; silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u. sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu) polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel ) homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! ) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti...
kalium, kefir, kenophobia, leukaemia Q=k q-täht esineb ladina keeles ainult ühendis qu, vt. konsonantühendid. X = ks Sõna algul esineb x ainult (kreeka) laensõnades. Näited x kasutamise kohta: xenophobia, xerasia, cortex Z = dz või ts Kreeka laensõnades hääldatakse tähte z dz-na, näit. zona, zoologia, zooanthropia, zmaragdus, zygoma Uutest keeltest saadud laensõnades hääldub z ts-na, näit. influenza, zincum, Zingiber NGU = ngv, näit. lingua, unguentum, sanguis, pinguis QU = kv, näit.aqua, aquila, equus SUA = sva, näit. suavis, suavitas SUE = sve, näit. suetus, Suetonius TI (vokaali ees) = tsi Keskajal hakkas ti vokaali ees tsi-na häälduma, näit. substantia, scientia, operatio, articulatio, injectio, vitium, Horatius Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite -sti, -xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu ta kirjutatakse, näit. aetiologia, bestia, mixtio
a) ikoon – märk, mis on tekkinud sarnasuse alusel b) indeks – märk, mis on tekkinud loomulikul teel c) sümbol – märk, mis asendab objekti kokkuleppe alusel d) arbitraarne – meelevaldne e) konventsionaalne – kokkuleppeline f) sugulaskeeled – keeled, mis on omavahel suguluses g) isolaatkeel – keel, mis ei paista ühegi maailma keelega suguluses olevat h) keelekontakt – erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel, selle tulemusena muutuvad keeled sarnasemaks i) lingua franca – keel, mida eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses j) substraatkeel – väljasurnud keel, mis on uuele keelele avaldanud pöördumatut mõju k) pidžinkeel – abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses, see ei esine kellegi emakeelena l) kreoolkeel – pidžinkeel, mida on hakatud kõnelema emakeelena m) keelkond – rühm keeli, mis on arenenud ühisest algkeelest n) budinos – soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel 2
1. Defineeri mõisted a) ikoon- keelemärk sarnasuse alusel b) indeks- keelemärk loomuliku seose c) sümbol- keelemärk kokkuleppe alusel d) arbitraarne- meelevaldne e) konventsionaalne- kokkuleppeline f) sugulaskeeled- keeled mis põlvnevad ühisest algkeelest ja kuuluvad seega uhke keelkonda. g) isolaatkeel- keel millel ei ole sugulasi h) keelekontakt- keelte kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt ja selle tulemusel muutuvad keeled sarnasemaks. i) lingua franca- keel, millel on piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi k) pidžinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelisel suhtlusel aga see pole kellegi emakeel. l) kreoolkeel- pidžinkeel, mis on saanud emakeeleks m) keelkond- rühm suguluses olevaid keeli, st pärit ühest algkeelest
Andid Lõuna-Ameerikas üle 110 indiaani keele ka vihmametsades ja poolsaartel Bretooni keel Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal c. Kuidas hinnata eesti keele geograafilist asendit? - Eestil soodne koht: kahelt poolt meri, idas järv ja sood, lõunas suuruselt võrdne läti rahvas, mis ei ohusta 5. Kui suureks ohuks on teistele keeltele (sealh eesti keelele) tänapäeva maailma lingua franca'ks kujunenud inglise keel? Mis valdkondades? nii mõneski keelekasutuse valdkonnas domineerib inglise keel teadustegevus, doktoriõpe ingliskeelse kõrghariduse kasutuselevõtt võib hakata mõjutama hariduskeelt madalamates kooliastmetes meelelahutustööstuse keel oma riigiga keeled pole otseses ohus 6. Too näiteid (3) maailma kõige ohustatumate keelte kohta. Milles on nende keelte hääbumise põhjused?
Andid Lõuna-Ameerikas üle 110 indiaani keele ka vihmametsades ja poolsaartel Bretooni keel Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal c. Kuidas hinnata eesti keele geograafilist asendit? - Eestil soodne koht: kahelt poolt meri, idas järv ja sood, lõunas suuruselt võrdne läti rahvas, mis ei ohusta 5. Kui suureks ohuks on teistele keeltele (sealh eesti keelele) tänapäeva maailma lingua franca'ks kujunenud inglise keel? Mis valdkondades? nii mõneski keelekasutuse valdkonnas domineerib inglise keel teadustegevus, doktoriõpe ingliskeelse kõrghariduse kasutuselevõtt võib hakata mõjutama hariduskeelt madalamates kooliastmetes meelelahutustööstuse keel oma riigiga keeled pole otseses ohus 6. Too näiteid (3) maailma kõige ohustatumate keelte kohta. Milles on nende keelte hääbumise põhjused?
Kirjaoskuse arengust Euroopas Ettekanne õppeaines Pedagoogika alused Jaak Timberg Tartu, 2011 Sissejuhatus Ettekanne annab ülevaate järgnevatest teemadest: Mis on kirjaoskus? Kirjaoskuse ajaloo uurimine Kirjaoskuse areng Euroopas Mis on kirjaoskus? Kirjaoskuse all peetakse enamasti silmas oskust kirjutada ja lugeda. Mõiste, mida tähendab kirjaoskus, on ajaloo käigus märkimisväärselt muutunud. Kirjaoskuse definitsioon tänapäeval OECD ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon defineerib kirjaoskust kui: kirjalike tekstide mõistmist, kasutamist ja hindamist lugeja enda eesmärkide saavutamiseks, teabe ja oskuste arendamiseks ning ühiskondlikus elus osalemiseks. Kirjaoskuse definitsioon tänapäeval UNESCO definitsioon: "Literacy is the ability to identify, understand, interpret, crea...
alone, or in combination, can ensure a language’s world spread. Indeed, such factors cannot even guarantee survival as a living language –as is clear from the case of Latin, learned today as a classical language by only a scholarly and religious few. Correspondingly, inconvenient structural properties (such as awkward spelling in English) do not stop a language achieving international status either. [1, p. 9] There could be many various reasons for the language to become lingua franca but most often, a language is accepted from outside the community, such as English or French, because of the political, economic, or religious influence of a foreign power. For instance, Greek was a language of international communication in the Middle East over 2.000 years ago, not because of the intellects of Plato and Aristotle, but the swords and spears of Alexander the Great’s army. [1, p. 9]
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
Keel ja ühiskond I peatüki kokkuvõte: kokku 58 punkti. Vali endale sobivad ülesanded, kõike ei pea ära tegema. Kasutada võid õpikut, oma vihikut, lehekülgi ethnologue.com, wikipedia.org ja uralistica.com. Hinde kriteeriumid: 40–58 „5”, 28–39 „4”, 20–27 „3” Nimi: Sven Eric Tamme 1. Kirjuta igasse lahtrisse, mil moel keel mainitud funktsiooni täidab. Võid tuua ka mitu näidet või olukorda. Õpikulaused ei lähe arvesse. (6p) Keel kui... ...kommunikatsioonivahend ...suhete hoidja Keele vahendusel saab edastada uut Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas informatsiooni. öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, räägivad ebaolulistest asjadest, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. kuid teevad seda meeldival viisil. ...emotsioonide väljendaja ...identiteedi kandja toimub enam...
15. Selgita mõisted: Algkeel- keel, millest sugulaskeeled põlvnevad. Isolaatkeel- keel, millel ei ole sugulasi. Keelekontakt- Pidzinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, mida eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelistes suhtlustes ja mis ei esine kellegi emakeelena. Kreoolkeel- pidzinkeel, mida on hakatud kõnelema emakeelena. Lingua franca- keel, millel on teatud piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelise suhtluskeelena. 16. Kui palju on keeli maailmas ning miks pole võimalik öelda täpset keelte arvu. keeli on ligikaudu 6000-7000, on oma salakeeled, osad surevad välja, oma hõimukeeled, osasid keeli räägib ainult üks inimene veel emakeelena. 17. millised on suured keeled? Kas eesti keel on suur või väike? Põhjenda.
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger)
Sellest lähtudes võib keeli jagada enamuskeelteks ning vähemuskeelteks. Enamuskeel on territooriumil enimkasutatud keel, vähemuskeel on keel, mida kasutab vähemus inimesi sellel territooriumil. Riigikeel on normile vastav keel. Võib juhtuda, et vastaval territooriumil seda keelt ei räägita. Näiteks mõnes Aafrika riigis võib kasutusel olla palju erinevaid keeli, kuid riigikeeleks olla inglise või prantsuse keel. Lingua franca on ühine keel, mida kasutatakse suhtlemisel, kui inimesed ei jaga emakeelt. Enamasti on selleks suur ja prestiizne keel, näiteks inglise keel üle(lääne)maailmne lingua franca. Diglossia on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks erinevat keelekuju, mida kasutatakse erinevates valdkondades. Näiteks üht kasutatakse avalikes meediakanalites, haridusvaldkonnas ja teist igapäevases suhtluses. Lähis-Ida araabiakeelsetes
keskseinand mediastinum seemnepõieke vesicula seminalis paariline neel pharynx seemneväät funiculus spermaticus söögitoru oesophagus paariline magu ventriculus, gaster eesnääre prosata peensool intestinum tenue suguti penis jämesool intestinum crassum munandikott scrotum keel lingua munasari ovarium paariline elund hambad dentes oophoron maks hepar munajuha tuba uterina paariline elund kõhunääre pankreas salpinx limaskest tunica mucosa emakas uterus metra lihaskest tunica muscularis tupp vagina colpos sidekest või serooskest tunica serosa rinnanääre mamma
keskseinand mediastinum vesica bilaris neel pharynx ussripik appendix söögitoru oesophagus vermiformis magu ventriculus, neerud renes (ren) gaster kusejuha ureter peensool intestinum tenue kusepõis vesicaurinaria jämesool intestinum crassum kusiti urethra keel lingua naise kusiti urethra feminina hambad dentes mehe kusiti urethra masculina maks hepar munand testis paariline kõhunääre pankreas munandimanus epididymis limaskest tunica mucosa paariline lihaskest tunica muscularis seemnejuha ductus
latiinidelt. Ladina keel on alguse saanud ühe maakonna keelest- Latiumi maakond tiberi ja Lirise jõe vahel, mille pealinn oli Rooma. Latiumi elanikud olid latiinid u 500 eKr tungisid mujalt Itaaliast hõimud Rooma suunas, sundisid kõik Latiumi elanikud Rooma alale kokku. See olukord kestis üle 150.a. 338eKr hakkasid Rooma elanikud omakorda peale tungima. Selle 160a.-ga oli Rooma elanike keele nimeks kinnistunud ladina keel- lingua latina. 1.saj eKr kui ladina keel oli juba väljapoole Itaaliat levinud võttis Cicero kasutusele uue sõna: latinitas. Lingua latina oli teatud määral devalveerunud mõiste; Latinitas märkis, et ladina keel on puhas, korralik, prestiizne keel. Lingua latina oli üldmõiste, latinitas tähendas prestiizet keelepruuki. 20.Millistel sajanditel oli ladina keel elav keel mitmete keeleregistrite ja funktsioonidega? Milline periood/sajand elava keelena eksisteerimise ajast on ladina
Liigitus sele järgi, kus mingit keelt räägitakse. 4) Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas. Nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks, keelte liigitus prestiizi järgi jms. Riigikeel, piirkondlik keel, põliskeel jm keelepoliitika mõisted. Lingua franca (ühine keel); ülemaailme lingua franca inglise keel. Diglossia on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad(nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnad ja teine igapäevases suhtluses), tihti on üks diglossia keeltest religioossete rituaalide keel(nt kirikuslaavi). Keelekontaktid
Hääldamine 1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karistus'; 5. C TS i, e, y, ae, oe ees: cellula ,rakk', cycnus ,luik'; 6. C K a, o, u, konsonandi ees ja sõna lõpus: caput ,pea', corpus ,keha', oculus ,silm', lac ,piim'; 7. NGU NGV (kui järgneb vokaal): lingua ,keel', unguentum ,salv', sanguis ,veri'; 8. QU KV: aqua ,vesi', equus ,hobune', aquila ,kotkas'; 9. SUE, SUA SVE, SVA: suavis ,meeldiv'; Rõhk: 1. Rõhk ei ole kunagi viimasel silbil 2. Kahesilbilistes sõnades on rõhk alati esimesel silbil 3. Kolme- ja enamasilbilistes sõnades tavaliselt eelviimasel silbil natúra, medicína 4. Kui eelviimane silp on lühike, siis on rõhk tagant kolmandal silbil médicus 5
Euroopa rajamine: ühiskond ja eluolu. • Uus Euroopa Karl Suure suurejooneline katse maid ja rahvaid ühendada andis märku, et Rooma impeeriumi varemeil on kujunemas uus kultuuriline ja majanduslik ühtsus, uue tsivilisatsiooni vundament. • Osa selle juuri pärines Vana-Roomast, kuid ühtlasi ka sissetungijate, pemiselt germaani rahvaste elukorraldusest, õigusnormidest ja mõttemaailmast . • 10.saj keskpaiku algaski Euroopa aajaloos ligikaudu nelja sajandi pikkune periood, mida on nimetatud ka Euroopa rajamiseks või ülesehituseks – • pandi aluse feodalismile, kujunesid ilmaliku ja vaimuliku võimu ja seisuste omavahelised suhted, omanäoline kunsti ja kultuurielu Euroopa piirid • Euroopa kui ladina keele ja (rooma) katoliku usu läbi ühendatud maade kogum oli veel 8.saj, kuid hakkas nüüd laienema - Normannide vallutus liitis Euroopaga lõplikult Ingl...
Vastus: Ladina keel on alguse saanud ühe maakonna keelest Latiumi maakond Tiberi ja Lirise jõe vahel, mille pealinn oli Rooma. Latiumi elanikud olid latiinid. u 500 eKr tungisid mujalt Itaaliast hõimud Rooma suunas, sundisid kõik Latiumi elanikud Rooma alale kokku. See olukord kestis üle 150 a. 338 eKr hakkasid Rooma elanikud omakorda peale tungima. Selle 160 a-ga oli Rooma elanike keele nimeks kinnistunud ladina keel Lingua Latina. 1. saj-ks eKr, kui ladina k. oli juba väljapoole Itaaliat levinud, võttis Cicero kasutusele uue sõna: Latinitas. Lingua Latina oli teatud määral devalveerunud mõiste; Latinitas märkis, et ladina keel on puhas, korralik, prestiizne keel. Lingua Latina oli üldmõiste, Latinitas tähendas prestiizset keelepruuki. 20. Milliste astmetena ja miks kaotas ladina keel oma arengu käigus keele eluspüsimiseks vajalikke funktsioone? Vastus; Järjest kaotati...
latiinidelt. Ladina keel on alguse saanud ühe maakonna keelest Latiumi maakond Tiberi ja Lirise jõe vahel, mille pealinn oli Rooma. Latiumi elanikud olid latiinid. u 500 eKr tungisid mujalt Itaaliast hõimud Rooma suunas, sundisid kõik Latiumi elanikud Rooma alale kokku. See olukord kestis üle 150 a. 338 eKr hakkasid Rooma elanikud omakorda peale tungima. Selle 160 a-ga oli Rooma elanike keele nimeks kinnistunud ladina keel Lingua Latina. 1. saj-ks eKr, kui ladina k. oli juba väljapoole Itaaliat levinud, võttis Cicero kasutusele uue sõna: Latinitas. Lingua Latina oli teatud määral devalveerunud mõiste; Latinitas märkis, et ladina keel on puhas, korralik, prestiizne keel. Lingua Latina oli üldmõiste, Latinitas tähendas prestiizset keelepruuki. 20. Milliste astmetena ja miks kaotas ladina keel oma arengu käigus keele eluspüsimiseks vajalikke funktsioone?
süsteemi. Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist. Korrastatud keelevorm: uuritakse ja selekteeritakse, soovitatakse + ja normitakse õpitakse ja nõuab teadlikku kasutust Ühiskonnas väärtustatud, sest säilitab tekstide arusaadavuse läbi aja ja üle põlvkondade on elava ühiskonna sotsiaalrühmade lingua franca, ühiskeel = ei anna mitte ühelegi ühiskonnarühmale eeliseid (vrd setu murre, ametnike kantseliit ja noortesläng kui rühmakeeled) VÕI Sotsiaalse normi kujunemine (1) • norm võetakse omaks elukeskkonnast kogemuse toel > – MORAAL, õiglus – KEEL (L1 omandamine, sõnad, konstruktsioonid, žanrieeskujud, stiilid) • kriitilised sündmused ühiskonnas/rühmas sunnivad otsustama, millist käitumist aktsepteeritakse
Absolutiiv ergatiivsed keeled - on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat naaberkeelte vastastikune mõju Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant Allomorf morf...
Tõsi, raamatus tunneb ära saksa või skandinaavia muinasjuttudest, kohati isegi kogu Euroopa keskaegsest või tänapäevasestki kirjandusest tuttavaid tegelasi – kuid prantsuse lugeja puhul asi sellega piirdubki. Ja see polegi oluline, ta vilistab selle peale. Siin on kõik 8 märkimisväärselt selge ja vahetu, otsekui avastaksid, et räägid endalegi teadmata usside keelt. See romaani teine lingua franca teebki raamatu naljakaks ja irooniliseks. Huumorisoone ja pildilikkuse poolest võiks pakkuda sugulussidemeid koomiksi või animafilmiga. Inimesesarnased roomajad, igat sorti anakronismid, ootamatu absurdihuumor, kõikvõimalikud liialdused, heroilis-koomiline igas mõttes – lugejal on suuri raskusi tõsiseks jääda. «Mees, kes teadis ussisõnu» ei ole siiski lihtsalt padrikufarss ega loomanahkadesse ehitud jant
vokaali ees: ius, iungo, adiungo i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae = ää: aedilis, praesidium oe = öö: proelium Konsonandid: x = ks: Xerxes z = dz: Zenon ! c = k a, o, u ja konsonandi ees: casus, fructus ! c = ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero ch = hh: pulcher, schola ph = f: philosophus th = t: theatrum rh = r: rhetor ! qu = kv: aqua, quis ngu vokaali ees = ngv: lingua, sanguis sua = sva: suavis sue = sve: consuetudo ! ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Vokaalid võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: · pikad vokaalid : nn, sentus · lühikesed vokaalid : mre, srvus Hääldamisel tuleb silmas pidada, et mõned sõnad erinevad ainult vokaalide vältuse poolest: · ppulus - rahvas, kuid: ppulus - pappel
Keele funktsioonid 1) Kommunikatsioonivahend inimesed suhtlevad üksteisega keele abil ja jagavad enda mõtteid 2) infoedastaja uudiseid jagatakse keelega. Telekas uudised, ajalehed 3) suhete hoidja suhtled inimesega ja väljendad sõnadega, kuidas sa hindad teda 4) loitsumisvahend vanasti usuti, et osadel sõnadel on väge, võlusõnad 5) mõtlemisvahend peas arutat iseendaga asju 6) kultuuri hoidja ja peegeldaja keelel on arenenud need sõnad, mis on vajalikud. Nt veekogude ääres elavatel inimestel on rikkalik sõnavara kirjeldamaks vett ja veeloomi 7) idenditeedi hoidja ja kuuluvuse väljendaja kindalal rahval on oma keel, mida nad kasutavad suhtlemiseks. Ühine keel tekitab ühtekuuluvustunde 8) emotsioonide väljendaja saad rääkida, mis sul mureks on või karjuda kellegi peale seda, mis ta valesti tegi Keelemärgid 1) ikoonid aluseks on sarnasus: näu, auh, viuh 2) indeksid aluseks on loomulik seos: nemad, seal, sinna 3) sümboli...
· Francis Fukuyama esitas küsimuse: kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? 4. Vana-Idamaad 1) Kultuuriajaloo tähtsus: · Sumerid- valmistasid vasest tööriistu, võtsid kasutusele ratta, mida rakendati nii vedudel kui ka potikedrana keraamikas, kiilkiri savitahvlitel, eepos Gilgames · Akadlased- alistasid kõik sumerite linnad, sumerite kultuuri edasikandjad, akadi keel, mis oli omal aja lingua franca, ühendas Mesopotaamia. · Hetiidid- rajasid riigi Väike-Aasias, esimene indoeuroopa rahvas, kes jõudis tsivilisatsioonini, kiire ja võitlusvõimeline kaarikuvägi, vallutused Mesopotaamias ja Egiptuses, mahukas kiilkirjatahvlite arhiivraamatukogu, raua kasutusele võtt (efektiivsemad tööriistad, suurem varandus, parem sõjavägi ja varustus). Olid lüliks Vana-Idamaade ja Euroopa vahel.
Tahhükardia frekvents üle 100 korra minutis Suur vereringe vasak vatsake, aort, arterid, kapillaarid, veenid, õõnesveenid, parem koda Väike vereringe parem vatsake, kopsuarterid, kapillaarid, kopsuveenid, vasak koda Seedeelundkond: Suuõõs cavum oris Neel pharynx Söögitoru oesophagus Magu ventriculus, gaster Peensool intestinum tenue Jämesool intestinum crassum Keel lingua Digestioon seedimine Absorptsioon imamine Resorptsioon imendumine, kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub vere- ja lümfikapillaaridesse Sekretsioon nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõre eritumist Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega
Kuningas Dinis (1279-1323) - Lissaboni Ülikool Port keelt peeti sobivaks lüürika keeleks. Lusitaania põhjaosas galeegi-portugali keel kesk-portugali variant Coimbra ja Lissaboni vahel 12. – 13. saj. vanaportugali e. arhailise port. k. ajajärk, alates 15. saj. kaasaegne port. keel Luís de Camões (1572 “Lusiaadid”), grammatikud João (1540 Dialogo em louvor da nossa linguagem), Pedro de Magalhães de Gandavo (1574 Dialogo em defensam da lingua portuguesa) 33. Itaalia keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine Indovinello veronese (“Verona mõistatus”) – 8. – 9. saj. need 4 rida olid ühe teise käsikirja sees, ei ole üksmeelt, kas tegu on siiski itaalia keelega või hoopis mõne teise dialektiga. Se pareba boves, alba pratalia araba, albo versorio teneba, negro semen seminaba Placiti cassinesi (“Monte Cassino tunnistused”, 960-63) Piemonte jutlused 12. saj. 12. saj
protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism. Pärast Teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. 8 Kultuur Saksa keel oli varem lingua franca Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas ja on inglise keele järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner. · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer. · Kunstnikud: Altdorfer, Dürer, Ernst, Baselitz, Beuys.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
