GUSTAV SUITS Tuntuimad teosed: luulekogu ,,Elu tuli" luulekogu ,,Tuulemaa" luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu" luulekogu ,,Tuli ja tuul" Erilised teened: ,,Noor- Eesti" osalus ,,ELU TULI" Ilmus 1905. Aastal ja koondab Suitsu luulet alates aastast 1900. Nimiluuletus ,,Elu tuli" valmis viimaste hulgas ning on mõeldud mõtestavaks sissejuhatuseks esikraamatule ja Suitsu luulele tervikuna. Luuletuse keel on puhas ja jõuline, autori hoiak otsustuskindel.
19111913 - Helsingis ÜK raamatukogus 1913-1917 - Helsingi Vene Gümnaasium, soome keele õpetaja 1919-1944 - Tartu ÜK, eesti ja üldise kirjandusloo õppejõud 1924-1941 - Akadeemilise Kirjandusühingu esimees 1935.a. - Uppsala ÜK, audoktor. Võnnu külakool G.Suits üliõpilasena Looming "Uus aeg" (1899-1901a.) "Linda" , "Postimees" (1903.a.) 1905.a. - "Elu tuli" * 1906.a. - "Sihid ja vaated" 1913.a. - "Tuulemaa" * 1920.a. - "Ohvrisuits" 1922.a. - "Kõik on kokku unenägu" * "Lapse sünd" 1931.a. - "Noor-Eesti nõlvakult" 1933.a. "Aastate aknal" 1950.a. "Tuli ja tuul" * Loomingu tunnused "Elu tuli" Inimese sisemine rikastumine Täiuslikkus Usk parematesse inimestesse Tule hävitav mõju "Tuulemaa" Tule asemel tuul Mure inimeste ja kodu pärast Pettumus 4 aastaaega "Kõik on kokku unenägu" Revolutsiooni sõlmküsimusi kajastav I maailmasõda
"Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogudeeelsel ajajärgul. Osa "Elu tule" värsse elab koorilauludena ("Noored sepad" R. Tobia ning "Oma saar" J. Simmi viisistusel jt.). Värsikogu luuletusi avaldati mõni aasta pärast ilmumist välismaalgi. Üliõpilaspäevil ilmusid esikkogu kõrval veel Suitsu esseederaamat "Sihid ja vaated" (1906), päevavalgust nägi tema ülevaade eesti kirjandusloost teoses "Die Kultur der Gegenwart" (1908). "Tuulemaa". Kahe luuletuskogu avaldamise vahel oli Suitsu esteetilistes vaadetes toimunud põhilisi suunamuutusi. Luuletuste saamislugu jälgides võib tähele panna romantiliselt üleskutsuva paatose asendumist mõtliku murega oma maa saatuse pärast, tundetoonide süvenemist ning pingelisi otsinguid värsi viimistlemiseks. Ühiskondlikule võitlusele ja progressile kaasaelamise nõue, mis oli Suitsu esteetikale omane revolutsiooniaastail, asendus hiljem ajutiseks puhta kunsti
raamatukogus 1913-1917 töötas Helsingi Vene Gümnaasiumi õpetajana 1917–1919 oli ta tegev poliitikas Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks 1919.a kutsuti Tartu Ülikooli professoriks 1944. a siirdus Suits koos perega Rootsi Elukäik 1953.a nimetati ta Eesti haridusministriks Gustav Suits suri 23.mai 1956.a Maetud sealsele Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg“ 1905.a “Elu tuli” 1913.a “Tuulemaa” 1922.a “Kõik on kokku unenägu” ja “Ohvrisuits” 1938.a “Kogutud luuletused” 1950.a “Tuli ja tuul” „Elu tuli“ Sisaldab luuletusi aastaist 1900-1904 Temaatiliselt on mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule Mõjus sajandi alguse luules värske puhanguna nii sisult kui vormilt Luuletus “Lõpp ja algus” annab jõuliselt edasi 1905.a revolutsiooni meeleolu
GUSTAV SUITS (1883-1956) LUULEKOGU ,,Elu tuli" ,,Tuulemaa" ,,Kõik on kokku unenägu" AASTA 1905 1913 1922 TEEMA *ühiskondlik *süngetooniline *ajalugu tõusumeeleolu maailmapilt *usk paremasse *revolutsioonijärgn tulevikku ja e ummikutunne valmidus selle eest võidelda
Tutvustan Gustav Suitsu luulet kogude ,,Elu ja tuli" ja ,,Tuulemaa" põhjal. ,,Elu ja tuli" 3 luuletust. ,,Tuulemaa" iga aastaaja kohta üks luuletus. ,,Elu ja tuli" 1905 1. Luuletus ,,Aeg juua joobunuks armastusest" Mina mõistan seda luuletustnii, et Ta on justkui armastanud noort neidu, kes polnud veel naine. Nüüd kui naine on küps, ei pea ta end enam tagasi hoidma. ,,Näe, küpsed viinamarjad ju. Küll oled keeland end ammus a´ast." Neid küpseid viinamarju on maailm täis, kuid tema süda ihkab ainult üht. Ka hing on kaua Teda taga nutnud. ,,Maailm on ilusaid naisi täis,
1902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905--1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! Hoogsast luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. Gustav Suits /professorina Tartu ülikoolis Gustav Suits [1920-tel] Eduard Vilde ja Gustav Suitsu kohtumine Kopenhaagenis 1919. a Gustav Suits [Rootsis, 1950-tel] Luulekogud Luuletuskogu "Tuulemaa" (1913) peetakse eesti luule üheks kõige meisterlikumaks koguks läbi aegade. Viimane kogu kodumaal "Kõik on kokku unenägu" ilmus 1922; viimane,
· Meesriim luuletuses ,,Mehed" · Suitsu tuntumaid noorusluuletusi on ,,Oma saar", millele hiljem lõi Juhan Simm viisi, · Põhineb suurematest teemadest rännakul, meresõidul, oma koha otsingul. · Suitsu loomingus ühinevad elurõõm, igatsus, lootus, pettumus, nukrus, mõistmine. · ,,Elu tule" armastuslüürika on niisama elujulge nagu võitluslauludki. · Nooreestilik kunstiideaal leiab kõige selgema väljenduse Suitsu kogus ,,Tuulemaa" See sisaldab sümbolistlikku luulet, mis on vormitud estetistliku hoolega. · Süngetooniline maailmapilt · ,,Tuulemaa" peab otsekui dialoogi ,,Elu tulega" · Inimese kaitsetus ja ebakindlust väljendavad ilmekalt ,,Tuulemaa" looduskujundid- tuulised lagendikud ja kõikuva pinnaga sood · ,,Tuulemaa", ,,Soolaugastel", ,,Sügise laul", ,,Varajane lumi" · Kui erinevalt on kujutatud näiteks rändaja teekonda ,,Elu tule" ,,Oma saares" ja
traditsioone dogmaatiliselt järgiv ainekäsitlus teaduses ja kunstis) Alates 1930 viljeles taas rohkem maastikumaali TEOSED PORTREED: MAALID Konrad Mägi Mererand Ants Laikmaa Lennuk Oskar Luts Männid Gustav Suits Talvine Tartu Emajõega Juhan Liiv Sõttaminek Aleksander Tassa Tõusva nooruse ees G. Suitsu "Tuulemaa" illustratsioon Märter Katastroof TEOSED TUSIJOONISTUSED: AKVARELLID Katastroof Deemon Ulguv koer Deemon ja Tamara Suurlinn Surm ja väsinu Jaht Surma lõikus Alevi kõrts Surma viis I Tamara tants I Tamara tants II TEOSED TRÜKISED Tulekandja. Albumi "Noor-Eesti" I kaas Album "Noor-Eesti" III kaas Ajakiri Noor-Eesti kaas G
ning mälestuslaule. Valdavalt lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. Suits avas armastuslüürika uusi aspekte, püüdes tabada alles tekkivaid või hääbuvaid, ka ekslikke, üksteisest mööda käivaid emotsioone. "Tuulemaa". (1913) Luulekogu "Tuulemaa" sisaldab hästi tuntud luuletust "Kerkokell". Väljendades muutunud ajajärkude põhimeeleolusid ja tundesisu. Maailmasõda ja revolutsiooniheitlus juhtisid tema rikka luuletajanatuuri uutele arengusuundadele. Kahe luuletuskogu avaldamise vahel oli Suitsu esteetilistes vaadetes toimunud põhilisi suunamuutusi. Romantilisus asendus mõtliku murega oma maa saatuse pärast, tundetoonid süvenesid. Ühiskondlikule võitlusele ja progressile kaasaelamise nõue, mis
a jäi Suits Helsingisse, kus töötas esialgu ülikooli raamatukogus. 1911. a sai Gustav Suitsu elus tähtsaks, kuna siis abiellust ta õpingukaaslase, Põhja- Soomest pärit, Aino Thaivòniga, kellest sai hiljem soome keele lektor Tartu Ülikoolis. Aino on Gustavi noorusest ka raamatu kirjutanud. Suitsu järgmiseks töökohaks peale ülikooli raamatukogu sai 1913.a soome ja rootsi keele õpetaja Helsingi vene gümnaasiumis. 1913 ilmus ka tema teine luulekogu ,,Tuulemaa", mida võib võtta tema viljakaima loomeperioodi alguseks (1913-1922). 1914 sai ta Helsingi ülikoolilt stipendiumi Pariisi, kuid maailmasõja alates oli sunnitud naasma Soome. 1917. a revolutsiooni järel tegutses Suits lühemat aega poliitikas. Esitatas tõrjuvat vastukaja leidnud märgukirja ,,Eesti Töövabariik" ja oli eesti välisdelegatsiooni liige Stockholmis. Kui 1919.a alustas Tartu ülikool tööd eestikeelse kõrgkoolina, kutsuti Suits eesti ja
oli aga Gustav Suits see, kes esmakordselt tunnustas K. J. Petersoni poeeditalenti oma artiklis „Meie esimene luuletaja“ ning pärast seda avaldas tema loomingut „Noor Eesti“ väljaannetes. GUSTAV SUITSU LOOMING Gustav Suitsu esimene luuletus „Vesiroosid“ ilmus aastal 1899 ajakirjas Uus Aeg. Tema esikkogu „Elu tuli“ (1905) ei olnud vaid kirjanduslik debüüt, vaid ka ühiskondlik sündmus, kuna kajastas hästi sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. Suitsu teine kogu „Tuulemaa“, mis ilmus aastal 1913, on jäädavalt Eesti luuleraamatute tippude hulgas. 1922. Aastal jõudis lugejateni Suitsu kõige mahukam ja komplitseeritum luuleraamat, mis hõlmas luulet aastaist 1913-1921. Kirjaniku neljas põhikogu „Tuli ja tuul“ ilmus 1950. a. Stockholmis. Gustav Suitsu tulekul oli Eesti värsikultuur väga arenenud ja oli olemas väga mitmekülgne omakeelne kutuur. Rahvalaul, mida 19. sajandi kestel kasvava usinusega
Juhan Liivi portree. Õli. 1934 kaas. Trükis. 1908 Ajakiri "Noor-Eesti", Maalid kaas. Trükis. 19101911 G. Suits "Tuulemaa" kaas. Trükis. 1913 Album "Noor-Eesti" V, kaas. Trükis. 1915 Merera
Nimi: Gustav Suits Aadress: Võnnu külas, Tartumaal Sünniaeg: 30.11.1883 Haridus: 1905-1910 Helsingi Ülikool, kirjandus ja esteetika 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium 1890-1896 Võnnu külakool Töökogemus: 1944- 1956 Stockholmi Nobeli Instituud 1921-1944 Tartu Ülikoolis professor 1913-1917 Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogus Luulekogud: ,,Kõik on kokku unenägu", ,,Tuulemaa", ,,Elu tuli" Oskused: Keeled: eesti keel emakeel soome keel suuline ja kirjalik väljendusoskus hea prantsuse keel - suuline ja kirjalik väljendusoskus hea saksa keel suuline ja kirjalik väljandusoskus hea rootsi keel suuline väljandusoskus hea Huvid ja harrastused: 1905-1950 ,,Noor-Eesti" rühmituse juht 1924-1941 Akadeemilise kirjandusühingu asutaja Soovitaja: Eino Leino
Abiellus Aino Thauvóniga Raamatukogupidaja ja soome keele õpetaja Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna Töötas Nobeli Instituudi raamatukogus(Rootsi) Gustav Suits suri 1956. aastal Tegevus Noor-Eesti liikumine 1917–1919 oli ta Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena Koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“ Looming "Vesiroosid" 1899. aastal Esikkogu "Elu tuli" (1905) Kogus "Tuulemaa“ (1913) Kogu "Kõik on kokku unenägu“ (1922) Kogu "Tuli ja tuul" (1950) Kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor- Eesti nõlvakult" (1931) Uurimusi eesti kirjandusloost Tänan teid tähelepanu eest
1904-1905 Tartu Ülikool keeleteaduskond 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium (lõpetas kuldmedaliga) Töökogemus: 1944 Stockholmi Nobeli Instituut 1919-1944 kirjanduse professor Tartu Ülikool 1917 Helsingi Vene Gümnaasium soome keele õpetaja 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogu Saavutused: 1905 esseekogu ,,Sihid ja vaated" 1913 luulekogu ,,Tuulemaa" 1922 luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu" 1931 esseekogu ,,Noor-Eesti nõlvakut" 1950 luulekogu ,,Tuli ja tuul" Oskused: Keeled eesti keel emakeel soome keel suuline ja kirjalik väljendusoskus hea prantsuse keel - suuline ja kirjalik väljendusoskus hea saksa keel - suuline ja kirjalik väljendusoskus hea Huvid ja harrastused: 1905 Noor-Eesti rühmituse juht
üldise kirjandusloo õppejõuna. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Tema esimene luulekogu "Elu tuli" (1905), väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "NoorEesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost. TÄNAME KUULAMAST!
soome ja rootsi keele õpetaja • 1921-1944 Tartu Ülikoolis kirjandusloo õppejõud • 1944 põgenes perega Rootsi Gustav Suits poliitikas • 1917. aasta revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitikasse • Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks • Osales Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel • Teda peetakse iseseisvuse idee üheks autoriks Looming • Esimene luuletus “Vesiroosid” (1899) • Luulekogu “Elu tuli” (1905) • “Tuulemaa” (1913) • “Tuli ja Tuul” (1950) • Valdav osa luuletutest on võitluslaulud • Lisaks on ta välja andnud esseekogusi ja uurimusi Eesti kirjandusloost Lõpetuseks • Gustav Suitsu elutööks peetakse Eesti kirjandusteaduse arendamist • Ta suri 1956. aastal Stockholmis ja on maetud sealsele Metsakalmistule
Portreed Aleksander Tassa portree. 1905. Oskar Lutsu portree. 1928. Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905 Konrad Mäe portree. Õli. 1908 Ants Laikmaa portree. Õli. 1913 Oskar Lutsu portree. Süsi. 1928 Gustav Suitsu portree. Süsi. 1933 Juhan Liivi portree. Õli. 1934 Maalid Lennuk. 1910. Mererand. Õli. 1905 Lennuk. Tempera, kriit. 1910 Männid. 1931 Talvine Tartu Emajõega. 1935 Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909 G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913 Katastroof. Süsi, paber. 1917 Tusijoonistused Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 Ulguv koer. Tuss, seepia, guass, paber. 1921 Suurlinn. Tuss, seepia, pliiats, guass, paber. 1913 Jaht. Tuss, seepia, tempera, lakk, papp. 1913 Alevi kõrts. Tuss, seepia, guass, paber. 1913 Avarellid Deemon. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber
Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Pilte Gustav Suitsust Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg" Hoogsast luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "NoorEesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). TÄNAME KUULAMAST!
Töötas ajakirjanikuna. -Esimene luuletus "maikuu öö" -esimene jutt "päästetud" -"ta lendab mesipuu poole" - "sügise" -"tuisk" -"helin" Betti Alver -Sündis jõgeval. Oli abielus Heiti talvikuga. Oli ka tõlkija. -viiendas klassis kirjutas romaani " Tuulearmuke" -viletsuse komöödia -"invaliidid" "Eluhelbed" "korallid emajões" "elupuu" "tolm ja tuli" Gustav Suits Sündis Võnnu koolmeistri peres. Õppis 4a lugema.Õppis Tartu ja helsingi ülikoolis -"tuulemaa" -"tuli ja tuul" -kogu "Kõik on kokku unenägu" -esseekogud "sihid ja vaated" ja "noor-eesti nõlvakult" Artur Adson Oli üks eesti esimesi luuletajaid,näitekirjanikke ja teatrikriituid. Kuulus rühimusse "siuru" ja abiellus ainsa naisliikme marie underiga Osales ka aktiivselt rühmituss "tarapita". Kirjutas võro murdes -"Hengo palango"
Õppinud on ta veel Tallinna ja Peterburi ateljeekoolides, Helsingi ning Pariisi kunstikoolides. Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Alates 1905. aastast võttis ta osa Noor-Eesti väljaannete kujundamisest. Temalt pärinevad kaanejoonistused Noor-Eesti I ja III albumile. Hiljem juhatas ta ka ajakirja kunstiosakonda. Ta kujundanud ka kaanejoonistused G. Suitsu luulekogule ,,Tuulemaa" ja M. Underi luuletuste väljaannetele. 20.saj alguse tippsaavutuseks sai portreeistuvast Konrad Mäest (rändas koos K.Mäe ja A.Tassaga Soome- Ahvenamaale)- kerge juugendliku joonega ja äärmiselt mõjukas maal, kus avaldus Triigi suurepärane portretisti talent. Tema varasemale loomingule avaldas suunavat mõju sümbolism. See ilmneb eriti muistendiainelisi ja heroilisi võitlusstseene kujutavates kompositsioonides. Pärimad näited on ,,Sõttaminek" ja ,,Lennuk"
· Aleksandri Gümnaasium, Tartus · Tartu Ülikool, keeletaeduskond · Helsingi ülikooli, filosoofia kandidaadina lõpetas · Peale ülikooli jäi Helsingisse elama · Töötas ka Tartu Ülikoolis professorina · Suri Stocholmis. · ,,Elu tuli" esikkogu 1905. Tähtteos. · Eeskujud: E. Leino ja Petöfi. · Sisemise rikastumise idee. · Kaks ühendusluuletust: ,,Üks ennemuistne jutt" pühendatud Kreutzwaldile, ,,Käkimäe kägu" põhendatud Juhan Liivile. · ,,Tuulemaa" 1913 : teemaks tuul. Tuul võib leegi kustutada. Pettumise teema, lootuste ja purunemiste teema, ideaalide ja tegelikkuste vastuolu. Hakkab vaatama loodusesse. Pühendusluuletus: ,,Kerkokell" (tartu murdes) ning räägib emast luuletuses. · Kevade, suve, sügise ja talve luuletused. · Kolmas kogu: 1922 ,,Kõik on kokku unenägu". Raskem, pettumused, sõnastus raskepärasem. · ,,Tuli ja tuul" 1950 Stocholmis. Tagasivaataline luuetus, meenutab Tartut
ülesehitusega ilukirjandustekste;tutvustati teiste maade kirjandust ja kultuuri liikmed-Johannes Aavik;Villem Grünthal-Ridala;Friedebert Tuglas;Bernhard Linde;Gustav Suits;Konrad Mägi;Nikolai Triik,Kristjan Raud 2.G.Suitsu luule eripära ja tähtsus luule on sütitav ja jõuline;proovib kasutada vabavärssi;luule lihtne,kõlav,lööv;luules kajastub armastust kodukoha vastu; kõrvale ei jää lembeluule;luuletuse stiil on nooreestlaslikult uuenduslik “elu tuli” “tuulemaa” 3.Johannes Aaviku tegevus rikastas eesti keelt;valdas 9 keelt;avaldas artikleid;andis välja ajakirja Keeleline Kuukiri 4.Edgar Allan Poe tähtsus Ameerika kirjanduse lühiproosa rajaja;põhiline žanr novell; õudusjuttude kirjutaja 5.Peet Vallak ja novelli tunnused Eesti omanäolisem novellikirjanik;kirjeldused tabavad ja täpsed;tegelased tekivad ja kaovad ootamatult;koomilised kirjeldused novell-lühike;1 põhisündmus;vähe tegelasi;ootamatu lõpp,
töötas: Tartu ülikoolis juhataja ja professorina; Stockholmi Nobeli Instituudi raamatukogus; õppejõuna; kirjandusteadlasena 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga Noor-Eesti liikumise juht suri 1956. aastal, pärast mitmeaastast rasket haigust. maetud Stockholmi Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus 1899, ajakirjas "Uus Aeg". Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetaja. esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" (1913) "Kõik on kokku unenägu" (1922) "Tuli ja tuul" (1950) esseekogud: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) NOORUSE AEG LÕPP JA ALGUS Aeg antud naerda, aeg antud nutta, Kas tunnete : väriseb maa ! aeg antud pisaraid pühkida. Kas kuulete : kisendab veri ! Aeg seatud elada, aeg seatud surra, Nüüd tuleb kas ei või jaa ! aeg musta mulla all magada. Nüüd on kallastest tõusnud meri.
Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas.Suits saabus kodumaale, astus Eesti esseeride parteisse ning koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“. See ideekavand iseseisvast Eestist esitati. Nõukogude võim vastas Eesti omariikluse ideele terrori kehtestamisega. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Hoogsast luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi I maailmasõja ja revolutsiooni sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse.
Luulekogu "Sada laulu" (1951) "Galilei elu" (19381939) Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane Oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani Looming luuletus "Vesiroosid" 1899 luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" "Kõik on kokku unenägu" "Tuli ja tuul" On tunnustatud 1939. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga Franz Kafka 3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Klosterneuburg Juudi päritolu saksakeelne kirjanik Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud.
nimel väljakutse: Las kasvame, me tõusev sugu, ja ootame, et tuleb tund: Kord neile, kes veel näevad und, Me müristame kõrvu sõjalugu! ("Noorte laul") Värsse hakkas avaldama ajalehes "Uus Aeg" ja ajakirjas "Linda", esimene luuletus "Vesiroosid". Tuntuim nooruslooetus on "Oma saar"- võrdpilt, mis seostub ühe kirjandusliku motiiviga, ideaali otsinguga, mis jääb leidmata. Ometu kuulutab luuletuse lõpp, et elu on elamist väärt. Teine kogu "Tuulemaa" on jäädavalt eesti luuleraamatute tippide hulgast tundlike, impressionistlike ja sümbolistlike meeleoludega. Pani aluse 20 saj eesti poliitilisele lüürikale. nooruslikult vabadusekuulutuselt liikus Suits järjest konkreetsema kujundilisuse suunas, väljendades järjekindlalt humanismi positsioone kaitsva iseseisva indiviidi reageeringuid läbi rekaktsiooniaja, I MSa, 1917a revolutsiooni ja Eesti Vabariigi algusaastate.
Luulekogu "Sada laulu" (1951) "Galilei elu" (19381939) Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane Oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani Looming luuletus "Vesiroosid" 1899 luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" "Kõik on kokku unenägu" "Tuli ja tuul" On tunnustatud 1939. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga Franz Kafka 3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Klosterneuburg Juudi päritolu saksakeelne kirjanik Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud.
Gustav Suits Rahuliku loomuga Eesti luuletaja. Kes osales rühimtuses ,,Noor-eesti" . Ta kujundas eesti enesetunnetusliku mõttelüürika. Oma luuleteostes hindab ta kõrgelt loodust. Esiluulekogu on ,,Elu tuli", ,,Tuulemaa" ja ,,Tuli ja tuul". Teda peetakse inimeseks kes oli Eesti iseseisvuse idee autor. Koolides pani rõhku keeleõppele, kuid ladina keel jäi talle eluks ajaks arusaamatuks. Erst Enno Erst Enno on rahumeelne inimene, kes vihkas linnakära ja armastas talu ja koduõue. Tema elus oli mitmeid keerdkäike, pidevalt oli tal raha puudu ja elutingimused olid nigelad. Oma luules rõhus ta loodusesse ja kodukohta. Pärimuslugudesse taluhaldjatest, krattidest jakodukäiatest, kirjeldamaks ta lapsepõlve.
alal, töötas ja elas Soomes, huvitus poliitikast, elas ka Eestis ja Rootsis, . 1924.a asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 20.saj moodsa luule rajaja, "Noor-Eesti" asutaja, viis uuele arenguastmele eesti kirjandusteaduse; luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane; 1.luuletus "Vesiroosid" 1899, kirjanduslikud vihikud "Kiired", 1.luuleraamat "Elu tuli" 1905(ajastu tähtteos, mis väljendas jõulistes sümbolites noore põlvkonna romantilisi vabadusvaateid), 1913 kogu "Tuulemaa", "Kõik on kokku unenägu"; armastusluule valikkogu "Ohvrisuits"; 2 esseekogu; kirjandusloolisi ülevaateid ja rohkesti kompatseid lühiuurimusi eesti ja väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934) Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilises Instituudis. Võttis osa Rõngu kirjandusliku ringi tegevuset. Töötas ka Postimehe toimetuses, et õpingute jaoks Riias raha teenida, 1906 läks kodutalle Soosaarele, 1919 elas Haapsalus. 1909 1
(LOOMING) 1)2 novelliliku ülesehitusega romaani ,,Felix Ormusson", ,,Väike Illimar" 2)kutsuti teda kirjanduspaavstiks 3)tähtsaim on loomingus novellistika 4)novellikogu ,,Raskuse vaim" 5)novell ,,Inimese vari" FAKTID G.SUITSU ELULOOST: (ELU) 1)õppis Tartus 2)töötas koduõpetajana 3) töötas 1. Eesti kirjanduse lektorina TÜ-s 4)tema kodu põles maha koos käsikirjadega 5) elu lõpus Rootsis (LOOMING) 1)esikkogu ,,Elu Tuli" 2) ,,Oma saar" 3)poliitilise sisuga luule 4) ,,Tuulemaa"-sümbolistlik luulekogu 5)"Kõik on kokku unenägu"
Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (1905–1915) ja ajakirja (1910) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". Looming Hoogsast luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. I maailmasõja ja 1917. aasta revolutsiooni sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" (1950). Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab
1. Gustav Suits pärit Tartumaalt luuletaja, kultuuri tegelane, rühmituse ,,Noor Eesti vaimne juht. Õppis Helsingi ülikoolis, töötas professorina Tartu Ülikoolis. Seoses NSVL tulekuga lahkus Stockholmi. Esimene luulekogu ,,Elu tuli" romantiline täis võitlusvaimu, armastusluulet. Teemadeks nooruse ülistamine, kutsus inimesi üles vabaduse eest võitlema. Armastusluule samuti jõuline, armastus võidab kõik. ,,Tuulemaa" pessimistlikum, jaguneb aastaaegadeks. Mure kodumaa pärast mida kujutab allasurutud tuulise maana, pettunud, et ideaale, unistuse ei õnnestu ellu viia. Inimesed omakasupüüdlikud, silmakirjalikkus. Ilmus ,,Kerkokell", tartu murdes, pühendatud hiljuti surnud emale. Kevades, suves rohkem armastusluulet, kujutatakse kirge, ekstaasi, armastus hääbub. ,,Kõik on kokku unenägu" sisaldab rohkelt intellektuaalset mõtteluulet, mõjutatud I maailmasõjast, Eesti Vabariigist.
1905.aasta juulis avalikkuse ette astunud esikkogu oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Üliõpilaspäevil ilmusid esikkogu kõrval veel Suitsu esseederaamat "Sihid ja vaated" (1906), päevavalgust nägi tema ülevaade eesti kirjandusloost teoses "Die Kultur der Gegenwart" (1908). "Tuulemaa" luuletuste tekkes pidas Suits ise oluliseks murranguid nii ühiskondlikus elus kui ka poeedi isiklikus saatuses. Samuti toonitas ta, et luuleraamatuni ulatus Skandinaavia, vene, saksa ja prantsuse intensiivselt impressionistliku ja sümbolistliku luule sisendusi. 1906. aastal lootis Suits uue värsikogu avaldada võrdlemisi kiiresti, kuid see õnnestus tal alles 1913. a. kevadtalvel. Suits avas armastuslüürika uusi aspekte, püüdes tabada alles
kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905--1915) ja Looming ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor- Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". Hoogsast luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. I maailmasõja ning 1917. aasta revolutsiooni sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" (1950). Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse.
· Ülikoolis õppis keeleteaduskonnas, hiljem ka Helsingi ülikoolis · Noor-Eesti üks asutajatest · 1919-1944 Ülikoolis kirjandusprofessor · Läks Rootsi ja elas seal elu lõpuni Looming: · I luulekogu ,,Elu tuli" 1905 o Jõulised luuletused o Luuletuste keskmeks inimene/inimesed o Kasutatud palju võrdlusi o Põhimõttekindlus o Teemad: noored, aeg, tuli · II luulekogu ,,Tuulemaa" 1913 o Meeleolu sünge, pessimistlik, lootusetu o Tule sümbol asendunud tuulega, mis kustutab tule o Võitlusvaim ja nooruse rutt asendunud murega kodu ja inimeste pärast o Teemad: inimeste pettumused, unistused; ideaalide ja tegelikkuse vastuolud; inimeste suhe loodusesse Fridebert Tuglas (1886-1971) · Sündis Ahjal · Õppis Treffneris, aga ei lõpeta · Võttis osa revolutsioonist, oli vanglas
- 1911 abiellus soomlasega, 2 tütart - 1919-1944 Tartu Ülikoolis kirjanduse professor - 1944 Stockholmi, töötas Nobeli instituudis. Rootsis ta ka suri 6. Gustav Suitsu loomingu ülevaade (üldiseloomustus, tee endale asi selgeks nt perioodide kaupa milline oli algul, milliseks muutus jne) - Alguse poole(1905 ,,Elu tuli") olid teemadeks usk paremasse inimesse, tema võime maailma paremaks muuta, romantilised. - Järgmises luulekogu(1913 ,,Tuulemaa") mure kodu ja inimeste pärast, inimeste pettumused jne. Luule muutub koguaeg musikaalsemaks, - 1922 ta räägib ajaloosündmustest, mälestused. Viimased luulekogud väljendavad igatsust kodumaale, tagasivaadet Tartule, kodu kaotuse traagika(tal põles maja maha) 7. Gustav Suitsu luuletuskogude lähivaatlus (too näiteid ka konkreetsetest luuletustest) - 1905 ,,Elu tuli"- väga nooruslik, indu ja hakkamist täis, usk paremasse
Noor eesti, sinna kuulusid suits, tuglas, aavik, grünthl-ridala,kallas, lindi, tegutses 1901-20, eesmärk oli viia eesti kirjandus uuele kõrgemale tasemele ning tema rikastatud pinda edasiseks arenguks. G.Suits õppis tartu ülikoolis keelteaduskonnas, oli väga tark, õppis ka helsingis, töötas tartus professorina, tema esimene luulekogu ilmus 1905 ,,elu tuli", iseloom: romantilised pateetilised luuletused,,inimese rikastumise püüd,eksisteerimine, 1943 ,,tuulemaa"tuli asendus tuulega ja kolmas luulekogu"kõik kokku unenägu", ,,tuli ja tuul". Tuglas-nooreesti juhtfiguure,nende albumite toimetja,sündis tartumaal, viibis paguluses 1917(soome,ital,belg jne)elulõpuni elas nõmmel,alsutas tema eestvedajana EKL, oli ka selle esimees,1923"looming",nõudis kirjanikelt stiili ja ühtsust(esimene jutustus"siil" novell"hingemaa",esmesed meisterlikud novvelid eesti kirjanduses"suveööarmastus"toomehelbed",tõi eestisse marginaale,memuaare,reisikirju.(väike
Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. 11.Ajaluule-1920.a alguse eesti luule silmatorkav suund, mis järgis kindlat voolu ja stiili. Ajaluulele andsid nimetuse eeslkõige luuletajad ise. J.Barbarus-kirjutas aja verisest näost ja veristest jalgadest, mis inimest tallavad(''Laul enesest'').J.Kärrner- kirjutas ajast-süüfilisest, mis uuristab aju(''Haigel ajal'') 12-13.G.Suits- kogud: esikkogu-''Elu tuli''(optimistlikud), teine kogu-''Tuulemaa''(teema-sünge), kolmas-''Kõik on kokku unenägu''(vaheldusrikas). Suitsu tuntuimad luuletused:''Oma saar'', ''Kerkokell'' E.Enno- Avameelselt tundeline.sümbolistiklik luuletaja. Laululise luule traditsioonide rajaja Eestis. Luuletused: ''Rändaja'' sai tuntuks filmi ''Nipernaadi'' kaudu. Lasteluule kogu:''Üks rohutirts läks kõndima''. V.Ridala-Looduslüürik. Luulel impressionistlikud omadused. Lüürikas on keskne koht rannaloodusel.
Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Portreed: * Konrad Mäe portree. Õli. 1908 * Ants Laikmaa portree. Õli. 1913 * Oskar Lutsu portree. Süsi. 1928 * Gustav Suitsu portree. Süsi. 1933 * Juhan Liivi portree. Õli. 1934 7 * Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905 Maalid: * Mererand. Õli. 1905 * Talvine Tartu Emajõega. 1935 * Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 * Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909 * G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 * Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913 * Katastroof. Süsi, paber. 1917 Tusijoonistused: * Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 * Ulguv koer. Tuss, seepia, guass, paber. 1921 8 * Suurlinn. Tuss, seepia, pliiats, guass, paber. 1913 * Jaht. Tuss, seepia, tempera, lakk, papp. 1913 Akvarellid: * Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912
näitekirjanduseski · Kirjutas Kustas Vahuri nime all · 1905 - "Elu tuli" mitmepalgeline võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletused, armastus- ja looduslüürikat Mälestuslaulud usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul · 1913 ,,Tuulemaa" romantiliselt üleskutsuv paatos asendub mõtliku murega oma maa saatuse pärast 10 olulised murrangud nii ühiskondlikus elus kui ka poeedi isiklikus saatuses. avas armastuslüürika uusi aspekte · 1922 "Kõik on kokku unenägu" Ajakroonika, poeetiline päevik Pikk sündmusterohke ajavahemik Väljenduslaadilt Vaheldusrikas Luule muutub
kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Töötas Eestis Tartu Ülikoolis kirjanduse professorina. Suri Stockholmis, kus elas alates 1944.a.-st. Kirjutas põhiliselt luuletusi. Esikkogu "Elu tuli" ilmus 1905. Eeskujudeks võib pidada E.Leinot ja S. Petöfit. Seal on esindatud inimese sisemine rikastumine, täiuse püüd, usk paremasse inimesse, tema võimesse maailma paremaks muuta, tule hävitav mõju. Võitlev paatos, aadetele truuks jäämine. Kogu "Tuulemaa" ilmus 1913. Suitsu maailmapilt on muutunud. Esikkogu võitlusvaim on asendunud murega kodu ja inimeste pärast. Tule sümboli asemel on tuul, mis kustutab leegi. Teemad: inimeste pettumused, unistused, ideaalide ja tegelikkuse vastuolu, inimese suhe loodusesse, luuletused jagatud nelja aastaaja vahel. Kogul " Kõik on kokku unenägu" on tugel seos ajaloosündmustega. Suurem osa raamatust on mäss, mida Suits väljendab juba eessõnas kogule. Viimane luulekogu oli " Tuli ja tuul"
komöödia“ Uku Masing (1909-1985) • Sünninimi Hugo Albert Masing • Eesti teoloog, luuletaja, orientalist, folklorist ja etnoloog • Õppis Tallinna II reaalkoolis • Kuulus Akadeemiliste Usuteadlaste seltsi … • Juba koolipõlves avaldas ta luuletusi, tõlkeid, arvustusi ja esseid ning mitu teaduslikku tööd • 1935 - esimene luuleraamat „Neemed vihmade lahte“ • Luulekogu „Ehatuule maa“ sai nime tema naise Eha Tuulemaa järgi. • Luule: „Notturno“, „Neemed vihmade lahte“, „Džunglilinnud“ jpm • Proosa: „Anatoti prohvet“, „Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul“ Friedebert Tuglas (1886-1971) • Eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik • Õppis Prangli kihelkonnakoolis, hiljem Hugo Treffneri Gümnaasiumis. • Kuulus kirjanike rühmitusse „Noor-Eesti“ • Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid • 2
Edendasid kirjastamis kultuuri (albumid kaunilt kujundatud) Avardasid kirjanduslikke kontakte (tõlked) Esines liialdusi, kuid viisid eesti kirjanduse uuele tasemele. Gustav Suits 30. nov. 188323.mai 1956 Luulekogud: ,,Elu tuli" 1905, Helsinkis Teema: *Laulud noorusest, näeb noortes jõudu ja elu uuendajaid *võitlusmeel ja isamaa *vabadusideed * armastus ,,Tuulemaa" 1913 Teema: *küpse meister, tusane enesetunnetus *Kodumaa ja aeg *konkreetne armastus luule *omapärased loodusmotiivid *tema tippkogu.euroopaliku kunsti tase. ,,Kõik on kokku unenägu" 1922 Teema:*poeetiline isiku ja aja kogu *armastus, maailmasõja teema, inimsuse kaitse, loodus, inimlik
ülikoolis, kus ta õppis keskaegset kirjandust ja esteetikat; töötas ülikooli raamatukogus ja pärast seda oli õpetajaks (soome keelt õpetas); oli tegev poliitikas olles Eesti Sotsialistlike- revolutsionääride partei liige; peeti Eesti iseseisvuse idee autoriks. Pärast töötas Tartu ülikoolis kirjandusloo õppejõuna; asutas Akadeemilise Kirjandusühingu; oli Noor-Eesti vaimseid juhte Looming: Luulekogud: ,,Elu tuli" , ,,Tuulemaa" , ,,Kõik on kokku unenägu" , ,,Tuli ja tuul" Essekogud: ,,Sihid ja vaated" , ,,Noor-Eesti nõlvakult" Lõpp ja algus Kas tunnete: väriseb maa! Kas tunnete: kisendab veri! Nüüd tulen kas e i või j a a! Nüüd on kallastest tõusnud meri. Olge valmis!
aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Portreed: * Konrad Mäe portree. Õli. 1908 * Ants Laikmaa portree. Õli. 1913 * Oskar Lutsu portree. Süsi. 1928 * Gustav Suitsu portree. Süsi. 1933 * Juhan Liivi portree. Õli. 1934 * Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905 Maalid: * Mererand. Õli. 1905 * Talvine Tartu Emajõega. 1935 * Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 * Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909 * G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 * Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913 * Katastroof. Süsi, paber. 1917 Tusijoonistused: * Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 * Ulguv koer. Tuss, seepia, guass, paber. 1921 * Suurlinn. Tuss, seepia, pliiats, guass, paber. 1913 * Jaht. Tuss, seepia, tempera, lakk, papp. 1913 11 Akvarellid: * Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber
ilmus 1899; luuletajana kasutas varjunime K(ustas) Wahur jm. Toimetas kirjanduslikke vihikuid "Kiired" I-III (1901-1903) ning almanahhe ja ajakirja "Noor-Eesti" (1905-1915). Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud esseekogus "Sihid ja vaated" (1906), "Noor-Eesti" väljaannetes avaldatud artiklid on kogutud raamatusse "Noor-Eesti nõlvakult" (1931). Esikkogu "Elu tuli" (1905) tõi esmakordselt eesti luulekeelde jõulised sümbolid ning mässava vabadusiha, teine kogu "Tuulemaa" (1913) on jäädavalt eesti luuleraamatute tippude hulgas tundlike, impressionistlike ja sümbolistlike meeleoludega. Viljakaimaks loomeperioodiks olid aastad 1913-1922, mil ilmusid armastusluuletuste valikkogu "Ohvrisuits" (1920), ballaad "Lapse sünd" (1922) ja kolmas luulekogu "Kõik on kokku unenägu" (1922). 1920. aastate algul võttis Suits osa radikaalsete ajakirjade "Murrang" ja "Tarapita" toimetamisest (1921-1922); järgnevatel aastatel, kuuludes
"Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. Osa "Elu tule" värsse elab koorilauludena ("Noored sepad" R. Tobia ning "Oma saar" J. Simmi viisistusel jt.). Värsikogu luuletusi avaldati mõni aasta pärast ilmumist välismaalgi.Üliõpilaspäevil ilmusid esikkogu kõrval veel Suitsu esseederaamat "Sihid ja vaated" (1906), päevavalgust nägi tema ülevaade eesti kirjandusloost teoses "Die Kultur der Gegenwart" (1908). "Tuulemaa". Kahe luuletuskogu avaldamise vahel oli Suitsu esteetilistes vaadetes toimunud põhilisi suunamuutusi. Luuletuste saamislugu jälgides võib tähele panna romantiliselt üleskutsuva paatose asendumist mõtliku murega oma maa saatuse pärast, tundetoonide süvenemist ning pingelisi otsinguid värsi viimistlemiseks. 1920. aastal ilmus tal valikkogu "Ohvrisuits", 1922. aastal aga luulekogu "Kõik on kokku unenägu" ja ballaad "Lapse sünd". 1933.aastal ilmus valikkogu "Aastate aknal"
G.Suits oli Noore-Eesti liikumise juht ja ideoloog ning ta oli modernistlik luuletaja. Töötas Soomes keeleõpetajana. 1919 tuli Tartu Ülikooli professoriks. Kaotas sõjapõlengus enamuse oma kirjutistest. Oli luuletajana Eesti esimesi moderniste. Asutas Akadeemilise Kirjandusühingu. Oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. „Elu tuli“, on täis hoogsat luulet, mis väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. „Tuulemaa“’s kujutab Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. „Kõik kokku on unenägu“, kajastab I maailmasõja ja 1917 aasta revolutsiooni sõlmküsimusi. Esimeseks luuletuseks oli „Vesiroosid“. Samuti on tuntud „Meie aja muinasjutt“, „Jumalad ja rumalad“, „Sügise laul!“, „Laul Eestist“, „Valge käsi“, „Ühte laulu tahaks laulda“. BRENDA HOLT 11 E-ÕPE 4
annaabi.ee 
