assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) assimilatsioon on nähtus, kus kõrvuti olevad häälikud sarnastuvad täielikult või osaliselt; võib esineda sõna sees või nt sõnu kokku hääldades (handbag, hot potato); progressiivne assimilatsioon on kui häälik sarnastub eelneva häälikuga, regressiivne assimilatsioon tähendab, et häälik sarnastub järgneva häälikuga aste astmevaheldusliku morfeemi teisend bislama keel inglise keelel põhinev kreoolkeel, mis ühendab melaneesia grammatika inglise sõnavaraga, räägitakse Vanuatus; emakeelseid kõnelejaid 6200 (Vanuatus 5000, Uus-Kaledoonias 1200); Lingua franca kuni 200 000-le inimesele; Vanuatu parlamendi töökeel, kuid lastele antakse algharidus inglise või prantsuse keeles Sai alguse sellest, kui 1870-80ndatel sunniti tuhandeid Vanuatu elanikke töötama Queenslandi (Austraalia) ja Fidzi istandustes. Seal segunes inglise keele sõnavara ja melaneesia keelte grammatika.
assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) – assimilatsioon on nähtus, kus kõrvuti olevad häälikud sarnastuvad täielikult või osaliselt; võib esineda sõna sees või nt sõnu kokku hääldades (handbag, hot potato); progressiivne assimilatsioon on kui häälik sarnastub eelneva häälikuga, regressiivne assimilatsioon tähendab, et häälik sarnastub järgneva häälikuga aste – astmevaheldusliku morfeemi teisend bislama keel – inglise keelel põhinev kreoolkeel, mis ühendab melaneesia grammatika inglise sõnavaraga, räägitakse Vanuatus; emakeelseid kõnelejaid 6200 (Vanuatus 5000, Uus-Kaledoonias 1200); Lingua franca kuni 200 000-le inimesele; Vanuatu parlamendi töökeel, kuid lastele antakse algharidus inglise või prantsuse keeles Sai alguse sellest, kui 1870-80ndatel sunniti tuhandeid Vanuatu elanikke töötama Queenslandi (Austraalia) ja Fidži istandustes. Seal segunes inglise keele sõnavara ja melaneesia keelte grammatika.
h) keelekontakt – erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel, selle tulemusena muutuvad keeled sarnasemaks i) lingua franca – keel, mida eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses j) substraatkeel – väljasurnud keel, mis on uuele keelele avaldanud pöördumatut mõju k) pidžinkeel – abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses, see ei esine kellegi emakeelena l) kreoolkeel – pidžinkeel, mida on hakatud kõnelema emakeelena m) keelkond – rühm keeli, mis on arenenud ühisest algkeelest n) budinos – soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel 2. Seleta lahti järgmised meetodid ja teooriad: a) võrdlev-ajalooline meetod – võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist, mida suurem on häälikuline sarnasus, seda lähemalt on keeled sugulased
h) keelekontakt- keelte kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt ja selle tulemusel muutuvad keeled sarnasemaks. i) lingua franca- keel, millel on piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi k) pidžinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelisel suhtlusel aga see pole kellegi emakeel. l) kreoolkeel- pidžinkeel, mis on saanud emakeeleks m) keelkond- rühm suguluses olevaid keeli, st pärit ühest algkeelest n) budinos- soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel. 2. Seleta lahti järgmised meetodid ja teooriad: a) võrdlev-ajalooline meetod- meetod sugulaskeelte ja -murrete ajaloo selgitamiseks nende võrdlemise põhjal. Võrdleva-ajaloolise meetodi tähtsaimad võtted on häälikuvastavuste otsimine ja laensõnade uurimine. Mida suurm sarnasus seda lähim sugulus.
aspiratsioon – Aspiratsioon ehk hõngus tekib helitute sulghäälikute järel assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) – Assimilatsioon on protsess, mille käigus lähestikku hääldatavad häälikud täielikult või osaliselt sarnastuvad. Progressiivne assimilatsioon on see, kui eelnevad häälikud mõjutavad järgnevat ning regressiivne assimilatsioon on see, kui järgnevad häälikud mõjutavad eelnevaid. aste – bislama keel – inglise keele põhine kreoolkeel. Üks Vanuatu Vabariigi riigikeeltest. Emakeelena kõnelejaid ~10 000 (2011). dekreoolistumine – Dekreoliseerumine toimub siis, kui kontaktis on kreoolkeel ja keel, millest see kreool välja kujunes. See toob kreoolkeele originaalkeelele lähemale. duaal – ehk kaksus. Kasutatakse paaris nimisõnade puhul. käed, silmad. esimene häälikunihe – EHK Grimmi seadus. Esimese hääliku nihke kapitaalsus seisneb selles, et ta eristab germaani keeled muudest indoeuroopa keeltest
Vanim säilinud sanskritikeelne tekst on muinasindia Rigveda hümnikogumik 15. Selgita mõisted: Algkeel- keel, millest sugulaskeeled põlvnevad. Isolaatkeel- keel, millel ei ole sugulasi. Keelekontakt- Pidzinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, mida eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelistes suhtlustes ja mis ei esine kellegi emakeelena. Kreoolkeel- pidzinkeel, mida on hakatud kõnelema emakeelena. Lingua franca- keel, millel on teatud piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelise suhtluskeelena. 16. Kui palju on keeli maailmas ning miks pole võimalik öelda täpset keelte arvu. keeli on ligikaudu 6000-7000, on oma salakeeled, osad surevad välja, oma hõimukeeled, osasid keeli räägib ainult üks inimene veel emakeelena. 17
Kahesuunaline keeled mõjutavad teineteist. Keeleliit keeled, mis puutuvad kokku nii palju, et grammatika muutub sarnaseks, kuid sõnad erinevad. Keeleliitudel on tavaliselt keskus ja perifeeria e äärealad. Nt Balkani kl. Pidzin- ja kreoolkeeled Pidzinkeel segakeel eri keelte kõnelejate vahel, kui on vaja suhelda, kuid ühine keel puudub. Tüüpiliselt tekivad pidzinkeeled tihedates rahvusvahelistes kaubandussihtkohtades (sadamates, turgudel). Ei ole emakeel. Kreoolkeel pidzinkeel, mida vanemad õpetavad oma järeltulijatele emakeelena. Keeled sarnanevad sellepärast, et nad on: - sugulased (pärinevad ühisest algkeelest) - keelekontaktis olnud. - juhuslikkus 5. Maailma keeled Keelte arv elus keeli umbes 7000. Suurima kõnelejaskonnaga keeled on: - hiina (~1,200 milj) - hispaania (329 milj) - inglise (328 milj) Teise keelena kõnelejaid: -hiina -inglise -hispaania Suurima kõnelejaskonnaga keelkonnad:
Isolaatkeel keel, millele puudub või ei ole leitud algkeel, pole suguluses teiste keeltega Lingua franca keel, mida kasutavad suhtluseks mitut keelt valdavad inimesed. Mõni suur keel, nt inglise Keeleliit ehk sprachbund keeled, mis on sarnased, neil on sarnased grammatikareeglid. Nt Balkani keeleliit Substraatkeel surnud keel, mis on jätnud sulandunud keelde jälgi Pidzinkeel keel, mis ei ole kellegi emakeel, vaid suhtlejate emakeeltest kokku pandud Kreoolkeel pidzinkeel, millel on arenenud grammatika keerulisemaks ja muutunud kellegi emakeeleks Ühesuunaline keelekontakt üks keel mõjutab teist ilma, et teine oleks mõjutatud, nt vene ja eesti keel Kahesuunaline keelekontakt keelte vastastikune mõjutamine, nt eesti ja läti keel Kolm maailma kõige suuremat keelt: 1) hiina 2) hispaania 3) inglise Kolm suurimat keelkonda: 1) indoeuroopa 2) Hiina-Tiibeti 3) Nigeeria-Kongo Eesti keel kui suur keel:
konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest (eriti võõrvallutajate keelest).Pidžinkeel tekib tavaliselt siis, kui kolooniate põliselanikud tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda, laenates sinna samal ajal enda emakeele konstruktsioone ja sõnu. Tihti kasutatakse mõistet „pidžiniseeruma”, kuna tegu on protsessiga. Kui kogu ühiskond on sellise keele omaks võtnud ning sellele on tekkinud püsiv struktuur, on pidžinikeel iseseisvunud, temast on saanud kreoolkeel. Kreoolkeel on pidžinikeel, mida mõned lapsed õpivad emakeelena (seega temast on saanud loomulik keel). Pidžinikeele aren kreoolkeeleks on kreoolistumine. Paljud kreoolkeeled põhinevad endiste suurte koloniseerijate, prantslaste ja inglaste keelel. Maailma keelte loendis on umbes 100 pidžin- ja kreoolkeelt. 9. Viipekeeled on vastupidiselt suulistele (oraal-auditiivsetele) žestilis- visuaalsed. Viipekeele olulisim vorm on loomulik viipekeel – seda on sünnipärased
Keeletehnoloogiat saab rakendada: - masintõlge ühest keelest teise - telefonidialoog arvutiga - infoootsing eletroonilistest dokumentidest, sisukokkuvõtete tegemine - automaatne diktofon - tehiskõne süntees - kirjutaja abivahendid tekstitöötlusprogrammides 6) Arvutilingvistika loob teooriaid inimkeelte formaalseks kirjeldamiseks. 7) Viipekeel viipekeel on loomulik keel, mis on tekkinud suurte kurtide arvuga kogukondades loomulikul teel (koduviiped - pidzin - kreoolkeel), nt kurtide koolides. Viipekeele transkriptsioonis märgitakse üles viipe asukoht, käekuju, liikumine. Viipekeele universaalsus. Gestuno: arvatakse, et viipekeeled baseeruvad universaalsetele emotisonaalsetele väljendusvahenditele ja kehakeelele; viipekeeled on kuuljate inimeste poolt välja mõeldud süsteemid, mis on loodud eesmärgiga verbaalsed keeled nähtavaks teha; viipekeelte leksikas on suur osa ikoonilistel viibetel; gestuno püüe luua rahvusvaheline viipekeel.
võetakse eri lähtekeeltest (eriti võõrvallutajate keelest).Pidzinkeel tekib tavaliselt siis, kui kolooniate põliselanikud tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda, laenates sinna samal ajal enda emakeele konstruktsioone ja sõnu. Tihti kasutatakse mõistet ,,pidziniseeruma", kuna tegu on protsessiga. Kui kogu ühiskond on sellise keele omaks võtnud ning sellele on tekkinud püsiv struktuur, on pidzinikeel iseseisvunud, temast on saanud kreoolkeel. Kreoolkeel on pidzinikeel, mida mõned lapsed õpivad emakeelena (seega temast on saanud loomulik keel). Pidzinikeele aren kreoolkeeleks on kreoolistumine. Paljud kreoolkeeled põhinevad endiste suurte koloniseerijate, prantslaste ja inglaste keelel. Maailma keelte loendis on umbes 100 pidzin- ja kreoolkeelt. 14. Viipekeeled. Viipekeeled on vastupidiselt suulistele (oraal-auditiivsetele) zestilis-visuaalsed. Viipekeele
aaastast e.m.a roomlaste ülemvõim. Eelnevalt räägiti seal galli keelt, mille kohta on vähe andmeid. Kohalikud hakkasid kasutama nn vulgaarladina keelt. Galli keel kadus umbes aastal 800- substraat. Ladina keel on prantsuse keele adstraat ja protsessi tulemus on prantsuse keel superstraat. Areaalse liigituse vaatepunktist on oluline keelekontakt, mis võib seletada keelte sarnasusi. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida nt pidzinkeel ja kreoolkeel. Milline on keelte areaalne makrojaotus? Areaalne makrojaotus on: Aafrika, Euraasia, Kagu-Aasia ja Okeaania, Austraalia ja Uus-Guinea, Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika. Millest lähtub sotsiolingvistiline liigitus? Millised on selle jaotuse juures tähtsamad märksõnad? Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonist ühiskonnas. Sellest lähtudes võib keeli jagada enamuskeelteks ning vähemuskeelteks.
läänemeresoomlaste kohta), abstraat(kõrvutiräägitavad keeled), superstraat(alles jääv keel, mis mõjub ka sellele keelele mis ära kaob) keelekontaktide mõjul tekkinud mingid nähtused keeles. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeeled (tekivad mingisuguse üldiselt kõneleva keele baasil, aga väga lihtsustatud grammatika ja sõnvaraga) mõlemas kontaktisoleva keele elemente, puudub aga kinnistunud grammatika, võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks. Kreoolkeel ema hakkab seda keelt rääkima oma lapsega, seega on see emakeeleks ja tekib oma kinnistunud grammatika. 02.10.2012 Foneetika ja fonoloogia Foneetika: a) Artikulatoorne - hääldamine b) Akustiline tegeleb häälelainega, pigem füüsikaline teadus c) Auditiivne ehk tajufoneetika kuidas inimene vastu võtab. Mõisteid..... Dentaalne hammaste juures moodustatud häälikud Palataalne vastu suulage moodustatud häälikud nt k
Keelekontaktid: Keelekontaktid tekivad eri keelte kõnelejate suhtluses ning keelekontakt võib põhjustada mitmekeelsust. Pidžinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud (sega) keeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, palju ka võõrvallutajate keelest. Keel tekib siis, kui põlisasukad tahavd suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sõnu ning konstruktsioone oma emakeelest. Kui pidzinkeel muutub iseseisvaks, saab temast kreoolkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Sellel on oma sõnavara ja grammatika. Keele päritolu teooriad (naljaga pooleks): *bow-wow teooria – esimesed sõnad onomatopoeetilised; *pooh-pooh teooria – esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused; *yo-he-ho teooria – esimesed sõnad koordineerivad hüüatused; *la-la teooria – kõne algus on laul; *keele žestilise päritolu teooria 5. Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat,
kõneldakse 8. Pidžin- ja kreoolkeeled. Pidžinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud (sega)keeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest. Pidžinkeel tekib tavaliselt siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Kui pidžinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks, siis nimetatakse seda kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidžinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena 9. Viipekeeled. Viipekeeled on žestilis-visuaalsed ja on seetõttu oma põhiolemuses teistsugused kui vokaalsuses põhinevad keeled. Teate saatja, viipleja, toodab teate žestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetena edasikanduvat teadet nägemismeele abil. Viipekeele olulisim vorm on loomulik viipekeel. Pole olemas ühte
· Mingi geograafilise piirkonna erinevatel äärealadel paiknevad murded ei ole alati vastastikku mõistetavad, kuid kuuluvad vastastikuse mõistetavuse ahelasse. · Mida suurem geograafiline kaugus, seda suuremad erinevused. Sotsiaalne murdeahel - Eri sotsiaalsed klassid kasutavad eri keelekujusid. Nt Jamaica: britid rääkisid inglise keelt, Aafrika orjad kreoolkeelt. Tänapäeval: · kõrgklass - inglise keel, · keskklassid - murdeahel, · alamklass - kreoolkeel. Dialektoloogia - Teoreetilises keeleteaduses võrdlev-ajalooline meetod: keel muutub kindlate häälikumuutuste reeglite alusel. Põhimeetod keelenähtuste leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Dialektomeetria - Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. Eelkõige sõnavarasuhted ja statistilised analüüsid. Sotsiolingvistika - Uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid.
Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 7. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 8. Viipekeeled. Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult huulte liikumist ja näoilmeid
Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 7. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 17 8. Viipekeeled. Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist
10. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 11. Viipekeeled. Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult huulte liikumist ja näoilmeid
liitlauseteks. · Tekst · Semantika- keelelised (=keeles väljendatud) tähendused; · Pragmaatika keele uurimisel arvestatakse ka mittekeelelisest konteksti **funktsioonist lähtuvalt on lihtsam rääkida morfosüntaksist, sest eri keeltel on eri tasani vahendid sama funktsiooni väljendamiseks, nt. Bussis, on the bus Pidzikeel sõjalise vallutuse järel, kahe keele segu, tekkinud uus keel- kreoolkeel(analüütilised-lihtsustatud vormid). Neil on oma kindel väljakujunenud grammatika. Haiitikreool, palenquerno, jamaikakreool. Keeletüpoloogia, põhiküsimused, jaotus: analüütiline-, sünteetiline-, polüsunteetiline keel. Diglossia-kaks keelt on kasutusel, Lingua franca-ühine keel, keele tüpoloogiline jaotus. Keelte areaalne jaotus, sotsiolingvistiline jaotus. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat. Austraalias olid maad jaotatud selle järgi kes mis keelt rääkis.
sama keelt. Ning mille aluseks oli prantsuse keel, lisaks elemente itaalia, kreeka, hispaania ja araabia keelest. Algselt Vahemeerde äärde tekkinud, et vahemere riigid saaksid omavahel rääkida. Pidzinkeel- mitmest keelest tekkinud lihtsustatud keel. Pidzin on keel ilma rahvata. Ta on kõigile võõrkeel. Esimene laialt tuntud lingua franca oli pidzin keel-see oligi hispaania, prantsuse, araabia jne keeltest kokku tehtud.. Seda kasutati Vahemere kaubanduses 13. Sajandil. Kreoolkeel- kui pidzin keel muutub teatud inimrühmale emakeeleks, siis räägime keele kreoolistumisest. Kreoolkeel on seega pidzin, mis on endale kasvatanud rahva, kes teda sünnist peale kõneleb ja põlvest põlve edasi pärandab. Aafrika ja Indoneesia kandis. Eesti keel- eesti keelt räägib emakeelena u 930 000 inimest eestis ja 100 tuhat mujal (rootsis, soomes, saksas, usas, venemaal jne). kõnelejate arvu poolest oleme kahesaja seas. Soome-ugri keeltest kolmandad ungari ja soome järel. 2000 a
Keele muutumine: * väidetakse, et 1000 aastaga vahetub keele sõnavarast 14% * prognoos 100 a pärast 1/10 praegusest 6000'st. Pidzin - lihtsustatud keeled, kus tekib ajutine vajadus ühise keele järele (Kariibimere piikonnas) Üldjuhul suulisel käibel. Pole kellegi emakeel. Väljend tulnud ilmselt kas kantoni keelest: bei chin - anna raha või business. Paapua Uus-Guineas tok pisin. Nädalaleht "Wantok Niuspepa" Sellest saab nüüd: Kreoolkeel - kõneldakse ka emakeelena. 1789 purjelaev "Bounty" Vaikse ookeani lõunaosas. Kapten ja ülejäänud meeskonnaliikmed saadeti päästepaadiga merele, teised üheksa ingliskeelset meremeest maabusid Pitcairni saarel, kus elas 19 tahitilast. Selle tulemusel kujunes välja segakeel, mida täna räägitakse Pitcairni ja Norfolki saarel. 7 Keel ja mõtlemine: · Keeled erinevad grammatilistele reeglitele rajatud kohustuslike kategooriate poolest. Germaani keeltes sugu
poolkerad on erinevad. Paremakäelisel toimub rääkimine vasakus ajupoolkeras, kus muuhulgas asub ka loogika ja arvutuskeskus. Keelte arv ja liigitus · Maailmas erinevate autorite arvates 4000-7000 keelt. · Keelte liigitus: tüpoloogiline (struktuuri alusel), genealoogiline liigitus (suguluse põhjal, algkeelest arenevad tütarkeeled). Isolaatkeelel pole sugulaskeeli. · Pidzinkeel keelekontaktide kaudu tekkinud segakeel. · Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. · Viipekeel on zestilis-visuaalne keel. Loomulik viipekeel vs viibeldud eesti, soome vms keel. Sõrmendamissüsteemid vokaalse keele foneemide kasutamiseks. · Ühiskonna mitmekeelsus: Kõige rohkem rääkijaid mandariinihiina keeles 885 milj. Kõige rohkemates riikides inglise keel: 50. 1-2% maailma keeltest on mõnes riigis riigikeeleks. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond Indoeuroopa keeled
Pole olemas ühte universaalset viipekeelt. 109. Pidzin ja kreoolkeeled Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina.
Keeleala (ingl k linguistic area) nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi) Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi: Aafrika Euraasia KaguAasia ja Okeaania Austraalia ja UusGuinea PõhjaAmeerika LõunaAmeerika Tekivad keelealad ja keeleliidud Kreoolkeel A+B =AB tekib ühine grammatika Sotsiolingvistiline liigitus Lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. "My fare lady" Riigikeel, normile vastav keel lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca inglise k =ELF. See pole neil ema keel, aga saavad üksteisest aru. Sotsiolingvistika kuidas tekivad erinevused ühiskonna eri klasside keelekasutuse vahel.
annaabi.ee 
