II Loeng – Ühiskonna areng ja majandussotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö – algne univeersaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) Tööjaotus – uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “õhem...
Eesti rahvastikuolukorra stabiliseerumine (eesti on nooremale põlvkonnale eelistatud elu- ja tööpaik), hääbumishirm on kadunud (Eesti kultuuri dünaamilise tasakaalu ja jätkusuutlikkuse saavutamine suhetes maailmakultuuriga), virtuaalne eestlus (oluline osa Eesti kultuurist on kättesaadav virtuaalsetes arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes, st rahvusvaheliselt kättesaadav ja tõlgitav teistesse keeltesse). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on haritus, reflektiivsus (Eesti kultuuri uuenemisvõime suurendamine, mille tagab eestikeelse haritlaskonna aktiivne osalus rahvusvahelises ja kodumaises avalikus suhtluses, erialase keele arendamine), kommunikatiivsus (Eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja tõlgitavus teistesse keeltesse, sealhulgas mitme võõrkeele oskuse levik Eestis) ja innovaatilisus. Inimese heaolu kasv Majandusliku jõukuse suurendamine, turvalisuse taseme tõstmine ja turvatunde parandamine
tulemise seaduspärasused ja eksiteed, millal ollakse õppinud · inimvaimu ja inimtegevuse vilju-teadmisi, oskusi, vilumusi, väärtusi, lugusid-ja nende omandamist järgmise põlvkonna. Mõeldes need kaks viisi inimtunnetuse valda, võiks tingimisi rääkida õppiva inimese vaimu kahest põhihoiakust-kogemusest ja kogumisest. Hea õppimise tunnusjooned oleksid: autonoomia, dialoog, asjade nägemine eri vaatenurgast, isiklik suhe asjadesse, reflektiivsus, ühistöö nii asjatundjate kui kaaslastega. Tänane haridusideaal-kriitiline mõtlemine ehk valitsevate arusaamade pidev küsitavaks seadmine- eeldav avatusele ja vaatenurkade mitmekülgsusele lisaks ühteaegu ka erudatsiooni, seega nii kogumist, sest dialoog vajab partnerit. Õppimise mitu tähendust: Õppimine kui talletamine, lähtub John Locke'ist. Alates sünnihetkest hakkab inimmeel täituma meelte poolt kokku kantud materjalist. Õpetuse asi on kogemuse toodang korrastada: materjal
Eesti rahvastikuolukorra stabiliseerumine (eesti on nooremale põlvkonnale eelistatud elu- ja tööpaik), hääbumishirm on kadunud (Eesti kultuuri dünaamilise tasakaalu ja jätkusuutlikkuse saavutamine suhetes maailmakultuuriga), virtuaalne eestlus (oluline osa Eesti kultuurist on kättesaadav virtuaalsetes arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes, st rahvusvaheliselt kättesaadav ja tõlgitav teistesse keeltesse). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on haritus, reflektiivsus (Eesti kultuuri uuenemisvõime suurendamine, mille tagab eestikeelse haritlaskonna aktiivne osalus rahvusvahelises ja kodumaises avalikus suhtluses, erialase keele arendamine), kommunikatiivsus (Eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja tõlgitavus teistesse keeltesse, sealhulgas mitme võõrkeele oskuse levik Eestis) ja innovaatilisus. Inimese heaolu kasv Majandusliku jõukuse suurendamine, turvalisuse taseme tõstmine ja
• Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem • Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel(protestantism, puritaanlus) • Vara kogumine ja investeerimine koos askeetliku eluviisiga • Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos, kasinusega(äravalitud)-usin töö, askeetlik eluviis, vara kogumine(taevalik elu) Anthony Giddens ja Ulrick Beck Kaasaegse ühiskonna põhijooned: • Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil • infoühiskonna areng; suurenenud avatus ning ebakindlus; • Individualiseerumine • Individualiseeritud elutingimused ja-viisid; ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsena; individuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus
Peamised domineerimistüübid: Religiooni(protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: 5) Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste Kaasaegse ühiskonna põhijooned: · Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt · Sisemise keerukuse tõus · Järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, ,,kaaluta" majandus Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: · Infoühiskonna areng · Suurendab nii avatust kui ebakindlust · ,,everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses" Individualiseerumine Aja ja ruumi lahutatus: · Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu;
konstruktsioone ja vahetavad neid omavahel (suhtlemine) Põhimõisted: eksisteerimine, objektiveerimine, internaliseerimine Eksternaliseerimine – oma sotsiaale reaalsuse jagamine, edasiandmine Objektiveerimine – tajumine, esemlikustamine, töötajatele selgitaine ja sotsialiseerumine Internaliseerimine – sisemisteks mõisteteks muutmise protsess Sotsiaalne strukturalism Reflektiivsus kui üks põhimõistetest – arusaam, et konstrueeritud reaalsus on kogu aeg ebatäiuslik ja vajab arendamist, see on pidevate läbirääkimiste ja peegeldamise vajadus Kultuuri ja sotsiaalse struktuuri mõju (k. a keele ja mõistete) Postmodernismi mõjud Märgilisuse rõhutamine, teaduslikud faktid on lihtsalt kokkulepitud Võim on seotud teadmiste loomisega ja omamisega Rõhutavad väärtustena organisatsioonis vabadust ja enesemääramise
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
oskusi/võimeid/teadmisi kõige kohasemal viisil. Metatunnetus kujuneb sisekõne baasil ja selle areng sõltub vajadusest oma psüühilist tegevust teadvustada (formaalse koolihariduse roll). Emotsioonid ja motivatsioon - Emotsioonide diferentseerumine - Emotsioonide väljendamise kontrollimine - Teiste emotsioonidest aru saamine Orienteerumisrefleks uudishimu Väline sisemine motivatsioon Impulsiivsus reflektiivsus NB! Eneseregulatsioon koostöös kõne ja metatunnetusega. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 9 Juhtiv tunnetusprotsess on protsess, millele toetub psüühiline aktiivsus antud ea perioodil ning mille baasil arenevad teised tunnetusprotsessid, eelkõige järgmine juhtiv protsess. Tunnetusprotsessid ei arene ühtlaselt. Igas vanuseperioodis on oluline mingi tunnetusprotsessi roll. Seda on oluline ka
Murdeiga on konfliktne aeg samas mitte ainult vanematega. Kognitiivne areng 38 Selle perioodi juures toimub olulisi muutusi just psüühilistes protsessides. Piaget' formaalsetes operatsioonides on see mõtlemise periood. Mõtlemisest mõtlemine ehk reflektiivse mõtlemise ehk metamõtlemise võime. Abstraheerimise võime.Kognitiivne areng ei vasta alati emotsionaalsele arengule. Nt ka iseenda identiteedi leidmine. Reflektiivsus ehk iseenda psüühiliste protsesside jälgimine areneb olulisel määral sellel perioodil. Omandatakse põhiline 11., 12, 13.-14.eluaasta vahel. Emotsionaalne areng Meeleolu tugev kõikumine - vahel sellest tullakse välja vahel ei tulda. See on suur väljakutse inimestele, kes teismelist ümbritsevad kui suurt tähelepanu probleemidele pöörata? Madal enesehinnang siis hakkab tasapisi tõusma (14.-15.eluaastal). Enesehinnang väga kõikuv
vastete leidmise testiga. Testi kasutatakse laste klassifitseerimiseks impulsiivsuse-reflektiivsuse järgi. Impulsiivsed õpilased kalduvad valima esimese usaldusväärsena näiva lahendusvariandi, reflektiivsed aga kalduvad põhjalikult juurdlema lahendusvariantide sobivuse üle. Õpilaste ülemäärane impulsiivsus takistab normaalset õppimist. Liigse impulsiivsuse põhjuseks on kas liigne ärevus või kaitseseisund, mitte tingimata haiglaslik hüperaktiivsus. Samuti võib ka ülemäärane reflektiivsus takistada normaalset õppimist ja edasist toimetulekut elus ning ka sellistel juhtudel tuleb astuda samme sobimatute käitumisharjumuste kõrvaldamiseks. Nemad ei suuda eristada olulisest mitteolulist . Neil võib 20 minutiline kodutöö kesta näiteks tunde. Met. võtted kontseptuaalse tempo korrigeerimiseks. Osaliselt mõjutab ka laste k.tempot vanemate ja õpetaja eeskuju. Probleemide lahendamise edukust ei määra LAHENDAJA KASUTATAV LÄHENEMISVIIS, VAID ÜLESANDE ISELOOM
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
