Maastikuökoloogia eksam (1)

1 Hindamata

Maastikuökoloogia , seos teiste teadustega
Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid.
Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt

Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks , taksonoomiline üksus, peižaas
Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti.

Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised ( pinnamood , kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjutava terviku
Maastik on kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis (Taksonoomia on isendite liigitus ja liigitamisega tegelev teadusharu- klassifikatsioon , rühmadeks või tüüpideks jaotus ).
Maastik on peižaas ( ehk maastikupilt), mingi ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja piires (seda käsitlust kasutatakse tänapäeval kunstis ja kõnepruugis).
Maatik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid , mullad , taimekooslused ja inimtegevuse avaldused . Igal maastikul on oma teket ja arengut iseloomustav struktuur. Kõik mastikud kokku moodustavad maastikusfääri ehk epigeosfääri, mis hõlmab maakoore ülaosa, hüdrosfääri, biosfääri ja atmosfääri alaosa.

Maastikuteaduse teke, kus ja olulisemad nimed
Geograafiateadus omaette teadmiste normide ja sfäärina pärineb 16. sajandist.
Maastikuteadus pärineb 20. saj algu , kasvas välja geograafiast, tekkekohaks Saksamaa, kus asutati ka esimene geograafi õppetool.
Olulisemad nimed:

A von Humboldt- saksa loodusteadlane , füüsilise geograafia ehk loodusgeograafia rajaja, Tema peateos on " Kosmos " (1845), mis võtab kokku kogu tolle aja loodusteaduslikud teadmised,
V V Dokutšajev- vene geoloogia ja mullateadlane, mullageograafia rajaja, avastas muldade geneesi ja paiknemise peamised seaduspärasused
L S Berg - vene geograaf
S Passarge- saksa geoloog

Maastikuteadus Eestis enne II MS, nimed ja millega tegelesid
See periood oli maastikulisi uurimusi ettevalmistav periood. Mõisteti eri maastike omanäolisust ja Eestimaa piirkondadele anti vastavalt pinnamoele nimetusi nt Haanja kõrgustik , Vooremaa , Alutaguse jne
C.F. Scmidt- uuringud Eesti aluspõhja ja kvaternaarigeoloogia ja Põhja-Eesti taimestiku kohta, Muhu saare uuringud
C.C.A. Grewingk- Baltimaade geoloogiline kaart
V.Dokutsajev- kompleksse uurimise idee, ekspeditsioonid, Narva ja Haapsalu muldade kujunemislugu
J.C.Klinge- esimene soouurija, soode hüdrograafia rajaja, selgitas järvede kinnikasvamist
H.M.Hausen-Baltimaade pinnakatte ja vormide uurija
NB!
J.G. Granö - Eesti teadusliku geograafia ja maastikuteaduse rajaja, Tartu Ülikooli geograafia Instituudi rajaja, Eesti loodusuuringute ja sotsiaalruumide uuringu (nt maakonnad) alusepanija, Eesti maastikuline rajoneerimine, lõi kartograafilise süsteemi meetodi
E. Kant - Eesti esimene majandusgeograafia professor , arendas edasi Tartu Geograafia Instituuti, jagas Eesti Kõrg- ja Madal-Eestiks, uuris linnamaastikke, tema uurimustööd kuuluvad maailma geograafiateaduse klassika hulka
A. Tammekann-geograafiaprofessor, eristas 4 maastikutüüpi: lauskmaa , lavamaa, sumbmaastik, viirgmaastik, edendas oluliselt Eesti geomorfoloogilist, paleogeograafilist (Kõrg- ja Madal-Eesti eristamine), maastikulist ja rahvastikulevi uurimist
T.Lippmaa, L.Laasimer- Eesti taimkatte kaardistamine
K.Kirde- uuris Eesti kliimat

Maastikuteadus Eestis peale II MS, nimed ja millega tegelesid
Uued geoteadlased ja uurimussuunad said alguse alles 50-ndatel. Sõjajärgselt tehti peamiselt praktilisi uuringuid. Suurenesid soode uuringud ulatuslike maaparandustööde tõttu. Granö rajatud ja Kanti arendatud geograafiakoolkond hajus pärast II MS, Tartu Ülikooli ei jäänud ühtegi kutselist geograafi.
E.Varep-Geograafia edasiviija madalseisust pärast II MS, koostas esimese arvestatava sõjajärgse maastikulise rajoneeringu koos maastikutüüpide leviku skeemiga, pärast seda laienes Eestis maastikukomponentide uurimine
A.Lillemaa-Esimene kogu Eestit hõlmav uuring- mullastikukaart
V.Masing, H.Trass-soode tüpoloogia ja sooveekogude klassifikatsioon

Maastiku mõiste hierarhia , oskama ka näite tuua. Maastikusfäär , mandrid ja ookeanid ,geograafilised maad (maastikuvööde), maastikuvööndid, maastikuprovintsid, maastikurajoon, maastik, paigastik , paigas, paik. (LOENG 1)
MAASTIKU MÕISTE HIERARHIA + NÄIDE:

MAASTIKUSFÄÄR: planetaarne tase - üks maastikusfäär e. epigeosfäär;
MANDRID: mandrite või vastavalt ookeanide tase
OOKEANID: mandrite või vastavalt ookeanide tase

GEOGRAAFILISED MAAD (MAASTIKUVÖÖDE): geograafiliste maade tase -hõlmab reljeefi suurvormidel - mäestikel, mägismaadel, lauskmaadel, suurtel madalikel ja saarestikel kujunenud geokomplekse
MAASTIKUVÖÖNDID-vööndite tase s.o. geograafilise tsonaalsuse avaldumine atsonaalsete reljeefi suurvormide kohal, mida iseloomustab hüdrotermiliste e. soojus - ja niiskustingimuste ühtsus, tänu millele bioloogilised maastikukomponendid ja mullad, samuti toimuvad eksogeensed geomorfoloogilised protsessid (nt:murenemine, erosioon ) on sarnaste tunnustega.
MAASTIKUPROVINTSID-maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos,saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks(paigastike kogum), millel looduse areng on (pärastjääajal) toimunud naaber rajoonist valdavalt erinevate protsesside domineerimise läbi (nt Vooremaa, Sakala kõrgustik)
MAASTIKURAJOON-reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks (paigastike kogum), millel looduse areng on (pärastjääajal) toimunud naaberrajoonist valdavalt erinevate protsesside domineerimise läbi (näit. Vooremaa, Sakala kõrgustik jt.).
MAASTIK- maastikuteaduse põhiühik väiksem paigastike kogum, reljeefi suurvormi üks osa. Tihti samastatakse järgmise üksusega, kuid on sellest pisut suurem ja tekkepõhjused on enamasti mitmesuunalised.
PAIGASTIK-geokompleks, mis on kujunenud ühe morfogeneetilise reljeefitüübi s.t. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt.) toimeprotsesside läbi kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul, moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt.). Igas paigastikutüübis on oma pindalaliselt domineerivad paigased, mille nimetus kajastub ka tüübinimetuses.
PAIGAS- ühel mesoreljeefivormil - künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigas on oma olemuselt paikade territoriaalne süsteem, millel on vete liikumise, lahustunud ja tahkete ainete edasikande ühesugune iseloom ning kasutuseeldused.
PAIK-geokompleks, mille piires kõik vastastikku seotud maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustega. Nt: paiga e. faatsiese suurusjärguga geokompleks on kujunenud ühe reljeefielemendi piires (teatud ekspositsiooniga nõlval, jõe kaldavallil, lammil, mererannatasandil jne.), millel on ühesugune pinnakate , veerežiim ja mikrokliima, valdavalt üks mullaliik ja üks taimekooslus.

Maastikukomponendid: reljeef, pinnaehitus (aluspõhi, pinnakate), veestik, kliima, muld , taimkate , loomastik , inimmõju . (LOENG 3)
RELJEEF e pinnamood: koosneb erisuguse päritolu ja vanusega pinnavormidest ja setetest. Erineb piirkonniti. Pinnamood oma kivimmaterjaliga ja vormidega on kõige püsivam maastiku komponent . Pinnamood mõjutab oluliselt maastiku struktuuri ja -tüüpide levikut. Oluline pinnavormide kuju, absoluutne ja suhteline kõrgus, nõlva ekspositsioon ja –kalle (lumesulamise erinevus, erosiooniohtlikkus jm.). Allub vähem inimtegevusele (eriti aines, millest pinnavorm koosneb). Nüüdisaegne reljeefi oleneb vanast ( aluskorra , aluspõhja) reljeefist.
PINNAEHITUS a)(ALUSPÕHI): Aluskord –kristalsed kivimid (graniit, gneiss, kvartsiit jt.), tekkisid ca 1,6-2,6 miljardit aastat tagasi aguaegkonnas; Eestis lasub aluskord: Põhja-Eestis 100 m sügavusel maapinnast, Lõuna-Eestis ca 500 m sügavusel maapinnast.
Aluskorra pind tasaseks kulutatud, kallak lõunasse. Üksikud kõrgemale tõusvad kerkealad.
Pealiskord- Kujunenud vanaaegkonna meredes, kus kuhjunud settekivimid ( lubjakivi , liivakivi jm). Tekkisid vanaaegkonnas ca 3,5 - 5,5 sada miljonit aastat tagasi. Katavad kristalseid kivimeid. Eestis: Vendi(um), Kambrium, Ordoviitsium,Silur,Devoni ajastu kivimid.
Ka nendel kihtidel kallakus lõunasse
b) (PINNAKATE):Pinnakatteks nim. aluspõhja kivimeid katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud aluspõhjakivimeist või mujalt kohale kantud. Eestis kattub pinnakate mõiste Kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen), vähemal määral kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist (turvas)setteist.
Viimase 1.81 miljonit aasta jooksul kujunenud Kvaternaari ladestu on Eestis väga ebaühtlase paksusega. Eestis: glatsiaalsed, postglatsiaalsed,(jääajajärgsete) veekogude setted , maismaalised setted: mineraalsed (tuuletekkelised) ja orgaanilised (soo) setted
VEESTIK
Vee tegevuse võib jaotada:

ajutiste vooluvete tegevus;
alaliste vooluvete ( jõed ) tegevus
veekogude (järved) tegevus
mere tegevus

Maastikusiseselt on oluline nii pinna- kui ka põhjavee iseloom, mis oluline ainete transportija. Vesi seob üksteisega erinevaid maastikke. VESI ON MAASTIKU VERI.
KLIIMA
Kliima käivitab maastiku talitluse - soojuse ja niiskuse (vee) toime. Soojus ja niiskus määravad suuresti mulla ja bioota iseloomu. Maastike kujunemisel oluline:

sademete hulk,
auramine,
temperatuur - nii aasta keskmine kui ka maksimum ja miinimum temperatuurid,
vegetatsiooniperioodi pikkus,
tuul jm.

MULD
Mulla tekkest võtavad osa elusorganismid ja elutud maapinna ülemised kobedad kihid. Peale nende sisaldab muld ka elustikku, õhku ja vett. Muld on elusat ja eluta loodust siduv lüli.
Muld on maastiku keerukam komponent.
Muldade kujunemisel on oluline:

pinnamood,
lähtekivimi,
ala kliima,
veerežiim,
elusorganismid
inimtegevus.

Mulda ladestub orgaaniline aine mitmel erineval viisil: Metsas ladestub orgaaniline aine mulla pinnale (okkad, puutükid, käbid, lehed jm). Vähesel määral ladestub orgaanilist ainet otse mulda - surnud juured.
Metsakõdu kahjustamisel (hävitamisel, tallamisel) mulla looduslik taastootmine (mullateke) aeglustub või peatub, sest varis ja sellest moodustuv kõdu orgaanilise aine allikana on mullatekkeprotsessi liikumapanevaks jõuks metsas ning puhverdajaks vee- ja õhureziimijärskudele muutustele.
Rohumaadel ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisesse kihti (10-20 cm). Rohumaadel on maa-aluste taimeosade kaal 2-4 korda suurem kui maapealsete osade kaalust, seetõttu oluline osa ka neil orgaanilise aine ladestumisel. Ladestumine oleneb ka suuresti rohumaa kasutusest.
TAIMKATE:
Annab maastikule välise ilme (koos reljeefiga). Maastike eraldamisel oluline erinevate taimkattetüüpide olemasolu, nende kujunemisel olulised:

pinnakate,
mullastik ,
niiskusrežiim,
kliima.

Taimkatte on maastiku arengus kõige kiiremini muutuv ja inimese poolt kõige kergemini muudetav komponent.
LOOMASTIK
Territoriaalsete maastikuüksustega kõige nõrgemini seotud. Loomastiku mõju on pigem kaudne ja avaldub teiste maastikukomponentide kaudu. Mõjutab eelkõige mullastiku ja taimkatet. Maastike kujunemisel olulised ka mikroorganismid .
INIMMÕJU
Omab lokaalses mastaabis väga suurt mõju, globaalselt seni veel „jõuetu“!
Inimese poolt loodusele avaldatud mõju väljendub:

maastikukomponentide ja struktuuri muutumises
uute (loodusvõõraste) maastike loomises

Inimtegevuse käigus looduslikud maastikud :

kaotavad oma looduslikke omadusi
neis muudetakse või hävitatakse maastikukomponente
muutub maastiku struktuur, ainering , soojus- ja niiskurežiim jm.
hävib osa looduslikke maastikke

Maastiku määravad-, diferentsiaal - ja indikaatorkomponendid. (LOENG 3)
Kuigi maastik koosneb üksikkomponentidest ei ole nende osa

maastike kujundamisel ühesugune,
samuti alluvad nad erinevalt inimtegevusele.

Maastiku väljakujunemisel ja differenseerumisel ruumis on oluliseks nn. määrava komponendi osa :

mis tingib ja enamasti korrelatiivselt peegeldab terve hulga teiste komponentide iseloomu ja omadusi
ning millest antud regionaalsetes tingimustes kõige enam sõltuvad ka eraldatava ühiku majandusliku kasutamise võimalused.

Eraldatakse:

1. Diferentsiaalkomponendid. Maastiku diferenseerumisel kõige määravamad. Nad on suhteliselt püsivad ning inimese poolt raskesti muudetavad - pinnamood, kivimid, pinnakate
2. Diferentsiaal-indikaator komponendid. Vähem püsivad - veerežiim, mulla ehitus, mikroreljeef
3. Indikaatorkomponendid. Territoriaalselt muutlikud ning inimese poolt kergesti muudetavad. Näiteks taimkate, mulla struktuur, horisontide tüsedus jne.

Eesti aladel võimalik eraldada määrava komponendi alusel maastikuliselt 4 piirkonda:

Lõuna-Eesti künkliku reljeefiga maastikud;
Kesk- ja Lõuna-Eesti moreen- ja sanduritasandikud;
Põhja-Eesti paene lauskmaa;
Lääne-Eesti settelised tasandikud.

Maastike talitlus, elementaarmaastikud, protsessid maastikus ja mis neid käivitavad. Aineringed , veeringed, energiaringed. (LOENG 4)
Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes.Maastike talitus e funktsioneerimine on määratud mehaanika, füüsika, keemia ja bioloogia seadustega.
Elementaarsed looduslikud protsessid on puhtalt füüsikalised, keemilised, bioloogilised jne.
Nad kuuluvad mateeria liikumise erinevatele vormidele.Nt: rabenemine, porsumine, liikumine gravitatsiooni jõul jm.
Maastike talitust käivitavad jõud:
1. Päikeseerergia transformatsioon
2. Tahke ainese vood ja nendega seotud protsessid
3. Keemiline ainete migratsioon
4. Ainete (materjali) settimine
5. Veeringe (auramine, sagemete langemine, filtratsioon, äravool jm)
ning sellega kaasnev *ainete lahustamine *edasikanne
6. Bioloogiline aineringe
( fotosüntees ; huumuse teke, turba teke ja lagunemine ).
ELEMENTAARMAASTIKUD:
Ainete liikumisel oluline eristada elementaarsed osad maastikus nn. elementaarmaastikud
1. Eluviaalsed e. autonoomsed alad e. maastikud
Enamasti asuvad veelahkmel, kus põhjavesi ei mõjusta mulla teket ja valitseb ainete ärakanne
2. Superakvaalsed elementaarmaastikud
alad, kus põhjaveed on lähedal ja võtavad osa maastike kujunemisest - eelkõige mullatekkest ja taimkatte kujunemisest
3. Subakvaalsed alad, kus pinnas küllastunud veega ja sageli vesi pinnal
4. Transakvaalsed elementaarmaastikud - seotud üleujutustega (vegetatsiooniperioodil)
AINERINGED
Süsinikuringe: …on atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi (CO2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi. *Umbes 90% süsinikku vabaneb mullas ja vees, 7-8% maismaaorganismide hingamise ja 2-3% inimtegevuse tagajärjel.
Lämmastikuringe : …lämmastiku tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse.
Lämmastikuringe on peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. Ringes muutub lämmastiku (N) oksüdatsiooniaste ning moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid.
Fosforiringe : …fosfori liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi. Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks.
Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid, kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest.
Väävliringe: …väävli tsükliline liikumine elutust loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringes on olulised elusolendid (eriti bakterid), viimased muudavad nii oksüdeerunud kui redutseerunud väävlit. Peale organismide elutegevusele on väävliringes oluline osa inimese tootmistegevusel ja muudel suuremastaabilistel eluta looduse protsessidel.
VEERINGED:…vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel.Eraldatakse: väikest (ookeaniline) veeringe; suur (globaalne veeringe).
Bioloogilise veeringe iseärasus on veemolekulide lagunemine ja moodustumine organismide elutegevuses (fotosüntees ja hingamine) ja vabanemine orgaaniliste jäänuste lagunedes.
ENERGIARINGED:

Maastike piirid (loodus- ja kultuurmaastikes), geopoliitika. (LOENG 5)
Maastikel ei ole täpselt fikseeritavaid piire .Iga maastiku piiriala on seotud teise maastiku piirialaga nii üleminekuliste (ühiste) elementide kui ka aine ja energia edasikande poolest. Püsivaid piire, kus ei toimu ainete ja energiaallikate vahetust Maal olemas ei ole.
Kultuurmaastikus muutuvad piirid sirgjoonelisemaks ja kõlvikute kujud sarnanevad enam geomeetrilistele kujunditele.
Loodusmaastikus erinevate maastiku üksuste piirid on looklevad ja sopilised sõltudes eelkõige pinnamoe ja veerežiimi iseärasustest.
Poliitiline geograafia (geopoliitika) – geograafia haru, mis käsitleb maailma poliitilise kaardi kujunemist, poliitiliste jõudude vahekorda ja paiknemist, riikide,nende piiride ja haldusjaotuse muutumist. Tihe seos rahvastikugeograafiaga, sõjanduse, ajaloo, sotsioloogia ja rahvusvahelise õigusega. Peamisi eesmärke läbi aegade – kehtiva süsteemi, impeeriumi või riigivõimu territoriaalsete pretensioonide ja piiride õigustamine.
Eesti geograafilist asendit määratles:

J.G.Granö – Eesti vabariik asub seal, kus Lääne-Euroopa puutub kokku Ida-Euroopaga ja Põhja-Euroopa Kesk-Euroopaga

Michael Haltenberger – Baltikumil on vahepealne asend Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel. Eesti ja Läti paigutab Põhja-Euroopasse, Leedu ja Poola Kesk-Euroopasse.

E. Kant võrdles Balti riikide geopoliitilist ja geoökonoomolist asendit Venemaa suhtes. Uurib Eesti kuulumist Baltoskandiasse. Toetub rootslase Sten De Geeri tööle.

11.Maastike areng ja aeg-ruumi printsiip (maastike arengu 3 etappi ).
nüüdisaegse maastike areng sai alguse alles mingi maa-ala kerkimisega üle merepinna . Üle merepinna kerkinud saarekesed kasvasid pindalaliselt, liitusid omavahel või mandriga. Inimtegevus hakkas mõjutama maastikke suhteliselt hilja (rohkem kui 9000 a. t.). Inimtegevus muutus märkimisväärsemaks kiviajal, kui hakati maad harima
Areng toimub nii maastiku sisemise arengu kui ka välisjõudude toimel. Maastiku areng väljendub maastike struktuuri muutustes. Arenedes rikastub maastik uute tunnustega, s.t. muutub iga etapiga keerukamaks nii oma komponentide kui ka maastikulise struktuuri poolest.
Eesti maastike arengus eraldatakse põhiliselt 3 etappi:
1. Preglatsiaalne periood.
Svekofenni kurrutus. Mäetekkeliste protsesside tulemusena muutus suurem osa Balti kilbist mäestikulisek, kujunesid graniitsed intrusiivid. Järgnenud kestnud kulutusperioodil muutus ala kulutustasandikuks, säilinud kivimid moodustasid praeguse Eesti aluskorra.. Kujunes välja aluspõhja reljeef. Aluspõhjast pärinev kivimaterjal on olnud oluliseks komponendiks nüüdisaegse pinnakatte välja kujunemisel.
Suurem tähtsus on preglatsiaalsetel setetel seal, kus pinnakate on õhuke või puudub üldse. Nt: lubjakivide avamusalal Põhja- ja Lääne-Eesti nooremates setetes esineb hulgaliselt materjali aluspõhjast, millest tingituna on mulla lähtekivim karbonaatide rikkas. Sellest oleneb omakorda muldade kujunemis tingimused ning taimkatte iseloom. Aladel, kus pinnakate on väga õhuke võtavad aluspõhja kivimid otseselt osa muldade tekkest ja taimkatte kujunemisest.
Mere pealetungide ajal kujunesid vastavalt veekogude tingimustele ja kohalikule ainesele setendid, mida tänapäeval tunneme Eesti pealiskorra kivimitena (savi,liivakivi, lubjakivi, mergli, dolomiit).
2. Glatsiaalne periood.
pikaajalised mandrijää kulutusprotsessid (erosioon, deflatsioon , karstumine jne.) kujunesvälja nn. vana reljeef.
Laamade liikumine-vastavalt asendi muutusele, muutus Päikeselt saadav kiirgusenergia, teisenes kliima ja kujunesid uued maastikud oma elustikuga ning toimusid vastavalt paleogeograafilistele tingimustele iseloomulikud geoloogilised protsessid.
3.Postglatsiaalne periood.
Kvaternaarsed mandrijäätumised, kui liustikujää ja selle sulamisveed ühelt poolt kulutasid aluspinda ning teiselt poolt kuhjasid kulutusel peenestatud kivimid teistesse kohtadesse ja kujundasid ümber reljeefi. Nende alade edasine areng üldise maatõusu foonil on tihedalt seotud Läänemere nõos asuvate veekogude arenguga. Koos maakerkega määras see rannajoone muutused ja saarte ning poolsaarte kujunemisvõimalused, samuti rannamoodustiste tekke.
12. Kuidas maastikud arenevad. Abiootiline ja biootiline arengustaadium.
Areng toimub maastiku sisemise arengu ja välisjõudude toimel. Maastiku areng väljendub maastike struktuuri muutustes: maastik rikastub uute tunnustega, s.t. muutub iga etapiga keerukamaks oma komponentide ja maastikulise struktuuri poolest. Abiootilises staadiumis määravad geoloogilised protsessid - abrasioon, akumulatsioon, erosioon, deflatsioon jm. biootilises staadiumis on oluline osa elusloodusel - taimkate, loomastik, mikroorganismid.
13. Mineviku maastike ja maastike muutuste uurimise meetodid.
Lihtsamaks ja täpsemaks maastike muutuste uurimise meetodiks on inimese poolt aegade jooksul ühel või teisel kujul talletatud andmete analüüs. nt maadeavastajate reisiraamatuted 2. toimunud protsesside ja toonaste nähtuste kohta annavad vanad kaardid.
Maastike arengu uurimise meetodid:

Geoloogilised meetodid (pikim ajaskaala)
Paleogegraafilised meetodid (pisut lühem)
Muud (glatsioloogilised, geokeemilised, dendrokronoloogilised, kartograafilised, arheoloogilised jms)

Minevikus toimunud muutuste uurimiseks tuleb kasutadajuba mitmesuguseid arheoloogilisi meetodeid . on välja töötatud hulk meetodeid, mis tuginevad füüsika, keemia ja bioloogia seaduspärasustele. Levinuimad on paleökoloogilised ja geoloogilised meetodid, mille abil hinnatakse mingis sette-, kivimi või jääkihis olevate orgaaniliste või kivistunud jäänuste järgi antud piirkonna maastikulist ehitust.
Kaua aega tagasi toimunud maastikumuutuste uurimise põhialuseks on dateerimise meetodid. Enimkasutatud grupi moodustavad meetodid, mispõhinevad radioaktiivsete elementide poolestusajal.
14. Sesoonsete muutuste mõju erinevatele maastiku komponentidele (Eesti näitel).
aastased e. sesoonsed muutused - maastike lühiajaline välisilme muutus (kevad, suvi, sügis, talv)
nt: Jõgedel toitumis erinevus, järvedel sügavuse ja vee hulga erinevus, temp muutus,
15. Maakatte mõiste ja selle kasutamine maastikuteaduses, CORINE
CORINE maakattetüüpide andmebaas -See andmebaas on väärtuslik temaatiline andmekiht,
mida saab kasutada planeeringuis, keskkonnamõjude hindamisel jne. (Coordination of information on the environment – keskkonna informatsiooni koordineerimine)

CORINE Land Cover projekti käigus loodi kogu Eestit kattev , ühtse metoodika alusel andmebaas, mis annab keskmisemõõtkavalise kartograafilise andmestikul ülevaate 20 sajandi lõpu maakasutuse ja taimkatte levikust Eestis.
- esimese tasandi üksused: Tehisalad, Põllumajanduslikud alad, Metsad ja pool-looduslikud alad, Märgalad, Vesi

Termin “maakate” on tuletatud “taimkatte” ja “muldkatte” eeskujul ning on otsene tõlge inglise keelest on land cover. Maakatet esindavad looduslikud ja inimtekkelised kooslused , mis katavad teatud kohas maapinda (loodusobjekti olemasolu, nt. mets, veekogu jne.).
Maakate kui üldistus käsitletavast alast on kogumaspopulaarsust, eriti seoses aerofotode ja satelliitkujutiste kasutamisel põhineva kaugseire arenemisega.

Maastike kaardistamine ja maastikuprofiilid: kuidas tehakse, töö käik. POOLIK
Maastiku kompleksprofiil
Maastikku kujundavad mitmed komponendid: ala geoloogiline ehitus, reljeef, muldkate, taimkate, kliima, loomastik, veerežiim, inimmõju. (Neid komponente on väga raske korraga konkreetses kohas ja kindlal ajahetkel uurida.)
Maastike uurimisel kasutavad geograafid läbilõike e kompleksprofiili meetodit. Maastiku kompleksprofiil koosneb 3 osast: profiiljoonest, plaaniribast ja maastikukomponentide tabelist.
Profiiljoon näitab maastiku reljeefisuhteid, mille peale märgitakse graafiliselt taimekooslused ja alla geoloogiline ehitus. Plaaniriba on täpne topograafiline plaan (plaan – suuremõõtkavaline kaart) profiili kulgemiskoha lähiümbruse iseloomustamiseks. Maastikukomponentide tabelisse saab kanda kõik muutused-üleminekud tsoonidena või graafikutena. Tavaliselt kasutatakse tabelis lühendeid, aga toodud näites on tsoone ühtlustatud ja vastavad parameetrid lihtsuse mõttes välja kirjutatud.

Maastikulise liigestatuse ja mitmekesisuse olemus ilmneb kujukalt tüpoloogilise maastikukaardi kaudu.
Esimese kogu Eestit hõlmavam ühtse metoodika alusel koostatud keskmis-mõõtkavaline (1 : 100 000) maastikukaart valmis digitaalkaardina TÜ Geograafia Instituudis 1995.-1998. a. vahemikus sisuliselt I. Aroldi ja tehniliselt K. Remmi tehtuna. Oma olemuselt on see sünteeskaart, mille aluseks võeti Eesti baaskaart (1 : 50 000).
Digitaalkaart – kogu info on esitatud arvutis digitaalselt ning seotud geograafiliste koordinaatidega.

Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilis -ajalooline, esteetiline , looduslik, rekreatiivne ja identiteediväärtus – mida sisaldab ja mis on väärtuslik.
Maastik on ressurss. Nagu igal muul ressursil, on ka maastikul oma väärtus, mis aitab inimestel (või inimgruppidel) rahuldada oma soove ja vajadusi.
Majanduslikud väärtused
Mittemajanduslikud väärtused
Julgeolekuväärtused
Elatisväärtus
Sisemine ökoloogiline väärtus
Riigikaitseline väärtus
Turuväärtus
Esteetiline ja rekreatsiooniline väärtus
Piiritlev väärtus
Utilitaar-ökoloogiline väärtus
Teaduslik ja hariduslik väärtus
Orientatsiooniline ja identiteedi väärtus
Esteetiline: maastiku ilu, maastiku mitmekesisus , maastiku omapära, maastiku traditsiooniline ilme, maastiku hooldatus (põllud, rohumaad, hooned jm rajatised), vaheldusrikas või huvitav reljeef, teedelt avanevad ilusad vaated.
Looduslik väärtus: Alade hindamisel omistati kõrget looduslikku väärtust:

aladele, kus leidub väärtuslikke elupaiku või maastikuelemente
mille sisse või vahetusse naabrusse jääb suuremaid looduskaitseobjekte (loodus- ja maastikukaitsealasid)
mille sisse või vahetusse naabrusse jääb väärtuslikke metsa- või soo-alasid, mis ei ole kaitsealad
mis on mosaiiksed, st sisaldavad looduslikke (mitte istutatud) metsatukki, pool-looduslikke rohumaid, veekogusid ja väiksemaid märgalasid.

Identiteediväärtus- on vaimne väärtus. Inimese identiteet on paljus seotud mingite kindlate paikade või maastikega. Käesolevas projektis on identiteediväärtust omistatud aladele ja objektidele, mis on kohalike elanike jaoks olulised või väärtuslikud. Identiteediväärtus selgitati välja küsitluste ja intervjuude abil.
Rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus - Puhkamiseks ja turismiks sobival ehk puhkeväärtusega maastikul esineb järgmisi omadusi: Ilus, reljeefilt ja taimestikult vaheldusrikas, metsarohke, sisaldab veekogusid või piirneb rannaga, väljendab kohalikku ajalugu ja traditsioone, sisaldab tuntud vaatamisväärsusi

Maastike mitmekesisus, milles väljendub ja kuidas uuritakse. Maastikumuster.
Maastiku mitmekesisus peegeldub maastikumustris, mille määrab ära:

maastikutüüpide arv
maastiku üksuste arv
maastiku üksuste kuju ja suurus
maastiku üksuste piirjooned (sirged, sopilised jne.)

Maastiku mitmekesisuse leviku üldine seaduspärasus ütleb, et mida liigestatum on pinnamood, seda mitmekesisemad on veestik, mullad ja taimekooslused.
Maastikumustriks nimetatakse ruumilist mosaiiki, mille moodustavad maapinnal selle territooriumil kujunenud looduslik-territoriaalsed kompleksid .
Maastikumustri jaotus:

objektid (pinnad, punktid jms)* objekti suurus ja esindatus* piirid ja vahed*objekti kuju
“koridorid” (joonsüsteemid)* kommunikatsioonid (teed, kaablid, torud) *ojad,jõed *tuule jm. loodusprotsessi koridor
Mosaiiksus * mustrid

Uuritavuse jaotus:
1. Üksikobjektide uurimine
2. Objektide klassi uurimine
3. Tervikliku ala uurimine

Maastikuseire Eestis: mida ja miks.
Maastiku seire jaguneb 3 allprojektiks:
6.1. Maastike kaugseire (1996)
6.2. Rannikumaastike seire (1996)
6.3. Põllumajandusmaastike seire
Seega: seiratakse neid maastikke, mis on lähiminevikus, praegu ja lähitulevikus kõige kiiremini muutuvad.

Maastikuhooldus ja -kaitse. Milleks vaja ja mida sisaldab. Kaitsealad.
Maastikuhooldus kitsamas tähenduses: kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastiku-arhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jne. võtetega.
Maastikuhooldus laiemas tähenduses on kompleksne loodus-kaitsevaldkond, mille eesmärgiks on kujundada kultuurmaastik , mis on:

suure tootlikkusega
stabiilsusega
suure esteetilise väärtusega
mitmekesine

Maastikuhooldus seisneb:
1. maastike muutuste planeerimises
2. maastike muutuste reguleerimine
Maastikukaitse - maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse määratav kaitsealadel.
Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks
Eesti kaitsealad:

Rahvuspark

5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Matsalu Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark.

Looduskaitseala (131)

tuntumad on Viidumäe, Nigula ja Endla

Maastikukaitseala (looduspark) (150)

Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laidude maastikukaitseala; Haanja, Otepää ja Naissaare loodusparki

Programmiala (seire, uurimis - ja haridustöö)

Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala , Pandivere veekaitseala

Ökoloogiline (roheline) võrgustik ja selle tähtsus. Võrgustiku osad.
Ökoloogiline infrastruktuur on teatud maa-ala ökoloogilisi parameetreid tagav maastikukomponentide ja -elementide kogum. Senises Eesti ning rahvusvahelises praktikas on ökoloogilise infrastruktuuriosadena eristatud:

ökoloogilist,
rohelist,
kompenseerivate alade võrgustikku.

Roheline võrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. See on karkass nii ökoloogilisele kui kompenseerivate alade võrgustikule.
Roheline võrgustik on osa ökoloogilisest infrastruktuurist.
Rohelise võrgustiku eesmärk on

kujundada looduslike alade nii ökoloogilisest, loodus- ja keskkonnakaitselisest
kui ka sotsiaalsest aspektist põhjendatuim ruumiline struktuur.
Rohelise võrgustiku kui terviku ülesandeks on inimtekkeliste mõjude pehmendamine ja korvamine.

Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja neid ühendavatest koridoridest.
Tuumalad sisaldavad olulisi elupaiku ja kasvukohti, mis tagavad soodsad tingimused liigipopulatsioonidele nagu näiteks raba- või metsamassiivid või ka linnurikkad luhaalad.
Koridorid ühendavad struktuuri tervikuks, kus on võimalik liikide levik ja asurkondade genofondi vahetus ning sedakaudu lokaalsete looduskahjustuste korvamine ja mitmekesisuse taastootmine.
Eristatakse veel:
Astmelaud - ökoloogiliselt (liikumiseks, varjumiseks) sobiv saareke, mida võib vaadelda ka kui katkenud koridori;
Nullala - ala, mis omab vaadeldava põhisüsteemi suhtes kõrgemat potentsiaali (metsamaa väljaspool tugialasid, kasutusest väljajäetud rohumaad jne), kus on vähe tõenäoline konkureerivate süsteemide surve.
Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks on:

väärtuslike maastike, ökosüsteemide ja liikide kaitse;
keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine;
looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni planeerimine ning looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine;
asustuse ning maakasutuse iseloomu ja režiimi suunamine;
kultuurmaastike ökoloogilise, kultuurilis-ajaloolise,esteetilise ja identiteeti toetava väärtuse säilitamine.

Maastikuarhitektuuri mõisted ning milles seisnevad. Maastikuarhitektuur Eestis.
Maastikuarhitektuur-teadus ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Püüab inimmõju ja looduslikke objekte omavahel kooskõlas arendada, et inimesel oleks meelepärane
Maastikuarhitekt kujundab tellija soovi järgi välisruume.Seega maastikuarhitektuur tegeleb:

maastiku sihipärase kujundamisega - inimesele funktsionaalselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt soodsaks keskkonnaks,
maastikukasutuse sellekohase suunamisega,
tehislike vormide seostamise loodusega.

Maastikuarhitektid koostavad projekte eesmärgiga muuta ja kavandada inimtegevust, et see oleks

visuaalselt kui funktsionaalselt vastuvõetav, loodusele võimalikult kahjutu

Maastikuarhitektid kavandavad:

puhkealasid ja matkaradasid,
kujundavad parke, puhkemetsi ja golfiväljakuid
planeerivad jalgrattatee või maantee paigutust maastikul
kujundavad teede ümbrust
koostavad kaevanduste rekultiveerimise kavasid
jm.

Oluline on maastikuarhitektuuris
Säästva arengu põhimõtte järgi käitumine, mis oleviku põhinõudeid arvestades peab silmas tuleviku vajadusi ja võimalusi.
Eesti maastiku- ja aiandusarhitektuuri on mõjutanud oluliselt Saksamaa.

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 88 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

88 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kairiik Õppematerjali autor

Maastikuökoloogia eksami kordamisküsimused ja vastused nt:
1. Maastikukomponendid: reljeef, pinnaehitus (aluspõhi, pinnakate), veestik, kliima, muld, taimkate, loomastik, inimmõju. (LOENG 3)
2. Maastiku määravad-, diferentsiaal- ja indikaatorkomponendid. (LOENG 3)
3. Maastike talitlus, elementaarmaastikud, protsessid maastikus ja mis neid käivitavad. Aineringed, veeringed, energiaringed. (LOENG 4)
Maastike piirid (loodus- ja kultuurmaastikes), geopoliitika
Maastike areng ja aeg-ruumi printsiip (maastike arengu 3 etappi).
Mineviku maastike ja maastike muutuste uurimise meetodid
Sesoonsete muutuste mõju erinevatele maastiku komponentidele (Eesti näitel).
Maakatte mõiste ja selle kasutamine maastikuteaduses, CORINE
Maastike kaardistamine ja maastikuprofiilid: kuidas tehakse, töö käik.

maastik muld geokompleks rahvuspark seire kõrgustik rohumaa ökoloogia maastike areng

Sarnased õppematerjalid

docx

Maastikuteaduse aluste kordamisteemad 2018

unarusse jäid enamasti ka nende arendatud uurimissuunad. Esimese arvestatava sõjajärgse Eesti maastikulise (füüsilis geograafilise) rajoneeringu koos maastikutüüpide leviku skeemiga avaldas 1959. a. E. Varep. Need skeemid toetuvad põhilisele geomorfoloogiale (ka taimkate ja mullastik). 5. Maastiku mõiste hierarhia, näited. Maastikusfäär, mandrid ja ookeanid, geograafilised maad (maastikuvööde), maastikuvööndid, maastikuprovintsid, maastikurajoon, maastik, paigastik, paigas, paik. 6. Maastikukomponendid: reljeef, pinnaehitus (aluspõhi, pinnakate), veestik, kliima, muld, taimkate, loomastik, inimmõju. PINNAMOOD (reljeef): koosneb erisuguse päritolu ja vanusega pinnavormidest ja setetest. Erineb piirkonniti. Pinnamood oma kivimmaterjaliga ja vormidega on kõige püsivam maastiku komponent. Aluskord kristalsed kivimid (graniit, gneiss, kvartsiit jt.), tekkisid ca 1,62,6 miljardit aastat

Geograafia

pdf

Maastikuteaduse alused 1

hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. Maastikusfäär hõlmab maakoore ülaosa (aluspõhi, pinnakate, vahel ka aluskord), kogu hüdrosfääri ja biosfääri ning atmosfääri alaosa (tropopausini), keskmine paksus on 55 kilomeetrit. Järelikult maastik on kompleksne süsteem, mis on tekkinud kõikide sfääride koostoimel. Maastiku hierarhia maastikuüksuste hierarhia ehk astmestik. tsonaalsed tegurid algselt kiirgusbilansist tulenevad atsonaalsed tegurid reljeefist olenevad 1) planetaarne tase üks maastikusfäär e. epigeosfäär 2) mandrite või vastavalt ookeanide tase 3) geograafiliste maade tase hõlmab reljeefi suurvormidel mäestikel, mägismaadel,

Maastikuteadus

doc

Maastikuteaduste kordamine

Maastikuteadus uurib: 1. Ümbritsevat loodust kui tervikut. 2. Maastikukomponentide omavahelisi seoseid. 3. Maastike kujunemisel olnud inimmõju Maastiku hierarhia: 1. Maastikusfäär planetaarne tase(Maa) 2. Mandrite või ookeanide tase(Atlandi ookean) 3. Geograafiline tase reljeefi suurvormidel kujunenud kompleksid 4. Vööndite tase sarnased klimaatlised tingimused(parasvöönd) 5. Maastikurajoon naaberpaigad, mille arengud on erinevad(Sakala kõrgustik) 6. Maastik reljeefi suurvormi üks osa 7. Paigastik tekkinud ühe loodusliku teguri mõjutamisel 8. Paigas üks mesoreljeefivorm, nt küngas 9. Paik kõik maastikukomponendid on esindatud võimalikult väikse territoriaalse alajaotusega Maastikusfäär(matroska) keskmine paksus 55km, maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku erinevad sfäärid, nt litosfäär, biosfäär jne. Maakoore ülaosast kuni tropopausini(atmosfääris).

Maastikuteadus

docx

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad.

Maastikuteadus

doc

Maastikuökoloogia ja analüüs

Maa-ala valdav looduskasutus (põllumajandusmaistu). Kultuur-geograafia lähenemine. Maastikus leiavad väljenduse meie kultuuri uued maaharimisvõtted, asustusmustrid, ehituskunst, religioon, tööstuseareng jne. Maastik kui “raamat” või “pärgament” Maastik kui inimkonna mälu, “maastiku keel,sümbolid” Poliitilised muutused tingivad sotsiaal-majanduslikke muutusi, mis omakorda muudavad maastikke ningmaastikulisi väärtusi Inimtegevuse poolt mõjustatud või ümber kujundatud maastik Väärtustatud jooned maastikus, mida ähvardab muutus või kadu Maastikus sisalduvad elemendid, mis omavad kultuurilist või sotsiaalmajanduslikku tähendust mingile inimrühmale. Maastik on kultuuriline kujund, ümbritseva esitamise, struktureerimise või sümboliseerimise pildiline viis. See ei tähenda, et maastikud oleksid mittemateriaalsed. Maastikud võivad olla esitatud mitmesugusel alusel mitmesuguste materjalidega – värviga

Ökoloogia

pdf

EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Loodusturismi korraldus LT12 Petra Raamat EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA Juhendaja: Leelo Alasi Uuemõisa 2013 1 Sisukord 1. MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID................................................................ 3 2. EESTI MAASTIK ................................................................................................................................ 3 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID ..................................................................... 3 2.2 EESTI MAASTIKUTÜÜBID ............................................................................................................... 3 2.3 EESTI MAASTIKU LIIGESTATUS ...............................................................

Geograafia

docx

Loodusgeograafia, loodus, geograafia, maastik

Lühivastused A-osa: 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilis

Geograafia

pdf

Eesti loodusgeograafia 1.kursuse konspekt

ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine. ESTONIA 2010 GREEN NETWORK 0 25 50 International core areas National core areas Protected areas Conflicts between main road and core areas Green network at meso scale Areas with high human impact Main green corridors ⇔ Puisniidud paistavad silma erilise liigirohkusega – kuni 76 liiki/m2 Pilguheit maastikuteadusesse Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik, loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Üldmõistena: Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena:

Loodusteadus

Rohkem sarnaseid