Põhirõhk pandi esemelisele vanavarale · Väärtustati kultuuriloolisi ja muinasteaduslikke esemeid NT: maa seest leitud kivimid (pronks) · Asustuse eesmärk oli saada Eesti kultuuri kõige täielikum varamu RAHVUSARHIIV · Arhiivinduse keskus · Põhiülesanne tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele põlvkondadele · Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv ja filmiarhiiv. · Avatud 3.märts 1920 Tartus Rahvusarhiivi ülesanded on: · Koguda ühsikonnale olulist dokumenteeritud teavet · Pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist · Hoida kogusid heades säilitustingimustes · Võtta vastu digitaalarhivaale Rahvusarhiivi kogud hõlmavad: · 8,8 miljonit arhivaali · 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi (vanimad 1908. aastast) · enam kui pool miljonit fotot (vanimad 19. sajandist)
Rahvusarhiiv Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Rahvusarhiiv on valitsusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas, kuhu kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Rakveres ja Valgas (vaata arhiivide põhimääruseid ja asukohti kaardilt). Rahvusarhiivi süsteemi kuuluvad kõik Eesti avalikud arhiivid, v.a Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv. Rahvusarhiiv tegeleb digitaalarhiivi kaudu digitaalarhiivinduse küsimustega nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning teadus- ja publitseerimisbüroo toel valdkonda hõlmava arendamise ja korraldamisega
Võib öelda, et valitseb see, kes valdab informatsiooni. Vabal ajakirjandusel on suur mõju avalikule arvamusele, seepärast nim. teda neljandaks võimuks. Statistikaamet (ESA) on asutus, mis kogub informatsiooni riigi majandustegevuse ja rahvastiku kohta ja teeb nende põhjal üldistusi. Andmed kantakse riiklikesse registritesse: maa-, äri-, riigivara-, valijate-, hoone-, autoregister.... Arhiivid - asutused, kus säilitatakse dokumente 1)Eesti riigi arhiiv (Tallinnas) 2)Eesti ajalooarhiiv (Tartus), (juurdepääs on kõigile riigikodanikele vaba). Dokumendi võib kuulutada riigisaladuseks 50 aastaks, seejärel muutub ta üldkasutatavaks.
või kohaliku omavalitsuse arhiivid. Riigi arhiivid on Rahvusarhiiv, maa-arhiivid ja eriarhiivid. Kohaliku omavalitsuse arhiivid on linna- ja vallaarhiivid ning kohalike omavalitsuste ühisasutusena moodustatud arhiivid. Arhiveerimine arhivaalide korrastamine, kirjeldamine, nende üleandmine arhiivi Arhiivindust korraldab Eestis Rahvusarhiiv. Rahvusarhiiv koosneb kahest kesksest arhiivist: Riigiarhiiv ja Ajalooarhiiv. Riigi- ja Ajalooarhiivide tööd korraldavad maa-arhiivide tööd. Riigiarhiivile alluvad: · Harju maa-arhiiv · Lääne-Viru maa-arhiiv · Saare maa-arhiiv · Läänemaa maa-arhiiv Ajalooarhiivile alluvad: · Viljandi maa-arhiiv · Pärnu maa-arhiiv · Tartu maa-arhiiv · Valga maa-arhiiv · Jõgeva maa-arhiiv Kohaliku omavalitsuse arhiivid: · Linnaarhiivid: Tallinna linnaarhiiv, Narva linnaarhiiv, Maardu linnaarhiiv · Vallaarhiivid
6) Sisu- ja teema ( arh. moodust funktsioonid, tegevus) 7) Korrastussüsteem ( millist printsiipi kasutades on arhiiv korrastatud. Kronoloogilises järjestuses, osakondade jne järgi. Kaasaegsed arhiivid on kõik funktsionaal-kronoloogilises järjestuses) · Sari 1) Pealkiri 2) Piirdaatumid 3) Sisu ja teema · Toimiku e. arhivaali 1) Pealkiri 2) Piirdaatumid 3) Viit e. viitekoodid, koosneb 4 osast. a) Arhiiviasutus EAA. ( Eesti ajalooarhiiv) b) Arhiivinumber (gener. Fondide raamatus) EAA.105. (Tallinna Ringkonnakohus) c) Sarjanumber (vanasti nimistu) EAA.105.1.(sarja tähis) d) Säiliku tähis EAA.105.1.112 (säiliku nr) 2. Arhiivimoodustaja kirjeldus: 1) Põhiandmed: Kohustsulik element. Org. nimetus, millal algas ja millal lõppes 2) Kirjeldus: Tegevuse aeg ja arhiivimoodustaja ajalugu kohust. el. Asukoht, õiguslik staatus, funktsioonid,
poolses otsas) on pärit tõenäoliselt vanimast istutusperioodist. Selle allee jagab pooleks Inglisild (ehitatud1836-1838). Endiste muldkindlustuste edelapiiril kulgeval alleel asub Kuradisild (ehitatud 1913). 2. PILDID VAATAMISVÄÄRSUSTEST Tartu Toomkirik Kristjan Jaak Petersoni mälestussammas Tartu Tähetorn Sild K.E. von Baer mälestussammas Inglisild Tartu Toomemäe park Johan Skytte Vana Anatoomikum Riigikohus ja Rahvusarhiiv (ajalooarhiiv) Kirik (varemed) Endine naistekliinik Wilde ja Vilde Musumägi
Pildil: Venemaa keiser (18811894) Aleksander III KASUTATUD ALLIKAD: Jürjo, I. 2000.Estonica. Entsüklopeedia Eestist. s.a. http://stage.estonica.ee/et/Ajalugu/1710-1850_Balti_erikord/Usuvahetusliikumine_ja_l%C3%B5plik_agraarreform , (02.05.2017). Kärdla Põhikooli koduleht. 2017. Ajalugu. Kronoloogia. http://www.kardla.edu.ee/uldinfo/ajalugu , (04.05.2017) Laar, M. 2005. Äratajad: Rahvuslik Ärkamine Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. Tartu: Eesti ajalooarhiiv. Rannap, H. s.a. Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia. https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf , (02.05.2017). Rõuk, V. 2016.Eesti kool ja haridus 19.sajandil. s.a. https://www.google.ee/search?q=Eesti+kool+ja+haridus+19.sajandil.+s.a.&oq=Eesti+kool+ja+haridus+19.sajandil.+s.a.&aqs=chrome..69i57. 3343j0j9&sourceid=chrome&ie=UTF-8 , (02.05.2017). Taal, K. s.a. Keeleküsimus. Õpetatud Eesti Seltsis
Mõlema pärisorjusest vabastamise seadused põhinevad üldiselt 8 Vaba sõna. Tallinn: Noor – Eesti 1916, lk 114. 9 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 48. 10 J. Kahk. Eesti talurahva võitlus vabaduse eest. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia 1962, lk 16. 11 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 54. 12 M. Laur, K. Lust, P. Pirsko, Ü. Tarkiainen. Talude päriseksostmine: Pärnumaa andmestiku põhjal. Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv 2014, lk 35. 7 ühesugustel põhimõtetel.13 Kui Liivimaal võeti pärisorjuse pehmendamise küsimus päevakorda juba 18. sajandi keskpaigal nii rüütlikogu kui ka keskvalitsuse poolt, siis Eestimaa talupojad ei osanud sellisest vabadusest mõeldagi.14 Sajandi lõpul hakkasid muutused toimuma ka Eestis. Mida kaugemale arenes Liivimaa uue talurahvaseaduse küsimuste lahendamine, seda tugevamini
Rapla: 20. 09. 2011. Mutli, Alar (Rapla vallavanem). Uurimistöö autori nimi. [E-kiri]. Rapla: 20. 09. 2011. Metssalu, Jüri. Mälestused Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi Tabula Rasa reisidest. Nimi üleskirjutus. Rapla: 20.05. 2003. Arhiivimaterjalid: arhiivi nimetus, fondi (lühend f.) number, nimistu (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number. Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. EAA, f.250, n.3, t.15, l.24. Eesti Ajalooarhiiv, f. 207, nim. 3, t. 17, lk. 26. Rapla Vesiroosi Gümnaasium (12 või 14pt) Uurimistöö pealkiri (16 või 18pt) Uurimistöö Autor: Ees- ja perenimi Klass: XI a Juhendaja: Juhendaja nimi
Tartus. Põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu (dokumentaalse kultuuripärandi) säilimine ja selle kasutamise võimalus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Rahvusarhiiv kogub ning säilitab Eesti kultuuri, ajalugu, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale olenemata nende loomise ajast või kohast. (Rahvusarhiiv1, 2015). Rahvusarhiiv kui valitsusasutus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse. Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Valgas ja Rakveres. Samuti kuuluvad Rahvusarhiivi alla ka kõik Eesti avalikud arhiivid, välja arvatud Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv (Rahvusarhiiv1, 2015). Rahvusarhiivi peamisteks ülesanneteks on: · koguda sellist dokumenteeritud teavet, mis on ühiskonnale oluline; · pakkuda kogude kasutamist; · säilitada kogusid heades tingimustes;
,Hiiemäe, M., Jansen, E. jt. (1998) Eesti rahvakultuur. Viires, A., Vunder, E. (Koost. ja toim.). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Harjumaa Muuseum . (2010).Virtuaalnäitus ,,Harjumaa mõisad" http://muuseum.harju.ee/Moisad/ajalugu.html, 24.11.2010 3. Heidmets, A., Saron, J., Tamjärv, M. (2002). Mõnda meist, eestlastest : Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinn: Oomen 4. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas : seisusühiskonnast kodanikuühiskonda .Tartu : Eesti Ajalooarhiiv, 2007 (Tartu : Greif) 5. Karilatsi aeg. Põlva Talurahvamuuseum, http://miksike.ee/? showurl=/lisakogud/karilatsi , 11.11.2010 6. Kasemets, A. (1999). Maarahvakultuur ja Eesti jätkusuutliku arengu ideoloogia. Eesti Agenda 21. Oja, A. (Koost), Raukas, O. (Toim.) . Tallinn http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_29maarahvakultuur.html, 11.11.2010 7. Kruus, H. (1927). Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. I, Eesti rahvusliku ärkamiseni. Tartu: Loodus 8. Pärdi, H. (2008)
Uurimust kavandades tasub teadusraamatukogudest uurida, milliseid oma valdkonda puudutavaid andmebaase on võimalik kasutada. http://www.ttu.ee/raamatukogu/inforessursid/andmebaasid/ III ARHIIVIMATERJALID Uurimus võib toetuda ka arhiivides säilitatud allikmaterjalile. Eriti puudutab see ajaloouurimusi. Ka teistes uurimustes kasutatakse sageli arhiivide teavet kas peamise uurimisandmestiku või taustmaterjalina. Eesti Rahvusarhiiv kujutab endast riigiarhiivide süsteemi, kuhu kuuluvad Ajalooarhiiv http://rahvusarhiiv.ra.ee/ehaest/avaleht-2 , Riigiarhiiv http://www.ra.ee/vau/ , Harju, Lääne, Lääne-Viru, Tartu ja Valga maa-arhiiv; Eesti Rahvaluule Arhiiv on folkloori keskarhiiv Eestis:http://www.folklore.ee/era/ava.htm ; Peale selle on arhiive veel kirikutel, eraisikutel, seltsidel, ühistutel. IV VARASEMATE UURIJATE POOLT KOGUTUD MATERJALID. Uurimused, mille koostamiseks on kogutud palju materjali, võivad teisi uurijaid mitmeti aidata. Juba kogutud
tunda on ka Pariisis asuva Panthéoni eeskuju. Andrian Zahharov on vene klassitsismi suurima ja omapäraseima ehitise Peterburis oleva Admiraliteedihoone autor. Selle keskmisel osal on kõrge torn. Kahele poole jäävat ligi poole kilomeetri pikkust fassaadi on võrreldud vanavene kloostri müüriga. Carlo Rossi . Mihhailovskoje palee praegune Vene Muuseum, Aleksandra teater, Peastaabi kaarhoone, Sinodi hoone praegune ajalooarhiiv Pariisi Panteonist on inspireeritud ka vene klassitsismi viimane suurehitis aastail 18181858 ehitatud Iisaku katedraal. See teostati prantslase Auguste Ricard de Montferrand'i plaanide järgi. Küllalt tähtis koht Peterburi ehitustegevuses oli Vassili Stassovil. Ta ehitas sinna Narva ja Moskva võiduväravad. Eriti oluline oli tema osa aga Talvepalee taastamisel pärast 1837. a. tulekahju ning Uue Ermitaazi valmimisel. Venemaaga seoses tuleks vaadelda ka SOOMET
valdkonna arengu kujundamiseks; annab adressaadile teavet Nimistu - arhiivikirjelduste kogum. Nimistu on arhivaalide peamine otsi- ja juurdepääsuvahend avalikus arhiivis. Objektiivne info- kõik mis on meie ümber (meid ümbritsev keskkond) Prokuura - volitus, mis annab ettevõtja esindajale õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. Rahvusarhiivi struktuuri kuuluvad järgmised arhiivid: ajalooarhiiv; digitaalarhiiv; filmiarhiiv; riigiarhiiv. Ül-kultuuripärandi säilitamine ja kasutatavus. 1999aastast. Regulatiivsed õigusnormid on suunatud ühiskondliku suhte reguleerimisele. Sellised õigusnormid lubavad mingit tegevust, keelavad selle või kohustavad inimesi millekski. RIHA- Riigi infosüsteemi haldussüsteem (peetakse arvestust riigi infosüsteemi moodustavate andmekogude, infosüsteemide ja muude komponentide üle). X-tee.
valduses olevat teavet tõhusalt ja efektiivselt. Teabe tõhusaks haldamiseks tuleb asutusel tegelda dokumendisüsteemi juurutamise ja arendamisega, dokumendihalduse alusdokumentide väljatöötamisega, juurdepää- susüsteemide täiustamisega ja kõige sellega, mis kindlustab väärtusliku inforessursi olemasolu, säilimise, usaldusväärsuse ja kasutatavuse. 34. Millised arhiivid kuuluvad Rahvusarhiivi struktuuri? Ajalooarhiiv Digitaalarhiiv Filmiarhiiv Riigiarhiiv 35.Millised on Dokumendihaldurite Ühingu eesmärgid? dokumendihalduri kutse populariseerimine ja väärtustamine ühiskonnas; dokumendihaldurite kutsealase suhtlemise ja koostöö korraldamine; erialaste teadmiste ja kogemuste levitamine; dokumendihalduse alal tegutsevate isikute kutsealaste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja huvide kaitsmine;
Admiraliteedihoone autor. Selle keskmisel osal on kõrge torn. Kahele poole jäävat ligi poole kilomeetri pikkust fassaadi on võrreldud vanavene kloostri müüriga. Klassitsism pidas vastu küllaltki kaua. Selle hilisemat aega esindab Venemaal sündinud itaallane Carlo Rossi. Tema arvukad ehitised (Mihhailovskoje palee - praegune Vene Muuseum, Aleksandra teater, Peastaabi kaarhoone, Sinodi hoone - praegune ajalooarhiiv) on aga dekoratiivsemad ja maalilisemad. Pariisi Panteonist on inspireeritud ka vene klassitsismi viimane suurehitis - aastail 1818-1858 ehitatud Iisaku katedraal. See teostati prantslase Auguste Ricard de Montferrand'i plaanide järgi. Küllalt tähtis koht Peterburi ehitustegevuses oli Vassili Stassovil. Ta ehitas sinna Narva ja Moskva võiduväravad. Eriti oluline oli tema osa aga Talvepalee taastamisel pärast 1837. a. tulekahju ning Uue Ermitaazi valmimisel.
Käsikirjaliste materjalide otsimine igavene keeruline töö ning kogu arhiivindus on täiesti omaette teadus. Eestis olemas üks suur rahvusarhiiv, lisaks olemas eraldi Narva ja Tallinna arhiiv, lisaks väiksemad arhiivid. Riigiarhiiv Tallinnas - põhiliselt materjalid alates esimesest EV perioodist. Kõik mis vanem on enamasti ajalooarhiivis. Osakonnad Haapsalus, Kuressaares, Valgas ja Rakveres Ajalooarhiiv Tartus põhiliselt vanemad materjalid (materjalid enne esimest Eesti Vabariigi perioodi) Filmiarhiiv Arhiivis materjalid koondatud fondidesse. Fondi nimi sageli fondi moodustaja nimest. 5 Tähtsamad arhiivallikad: Kaardid Adramaarevisjonid (tehti üle-Eestiliselt alates 16.sajandist) ja vakuraamatud Vallavolikogude protokollid
Põhjenda! Ei ole vajalik, kuna see on digitaalselt juba allkirjastatud ja dokumenti pole vaja dubleerida. 75.Mis tingimustel loetakse dokument tähtaegselt vastatuks? *vastus on sideettevõtetele ärasaatmiseks üle antud määratud tähtajal *või dokument on asjast huvitatud isikule digitaalselt kättesaadavaks tehtud või sellest on sikule teatatud *või on sooritatud muud õigusaktidega ettenähtud toimingud 76.Nimeta 5 Eesti arhiiviasutuse võrgu arhiivi (avalikku arhiivi) ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv, TLN, Haapsalu, Tartu, Valga maa-arhiiv 77.Mida kontrollib arhiivijärelvalve organisatsioon? Arhiivijärelvalve käigus kontrollitakse autuse dok-ja arhiivihalduse vastavust nõuetele, et jagada asutuse dokumentide dokumenteerimine ja arhivaalide säilitamine nende ülekandmiseni arhiivi. 78.Mis dokumentidega üldjuhul asutuses (kehtestatakse-kinnitatakse) asjaajamiskord ja dokumentide loetelu? KÄSKKIRJAGA 79.Nimeta arhivaalide hävitamise viise?
org/wiki/P%C3%BCloon [12.10.2012] 3 Vikipeedia. (2012) Vantsild. http://et.wikipedia.org/wiki/Vantsild [12.10.2012] 4 Vikipeedia. (2012) Kaarsild. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaarsild [12.10.2012] 5 P, Vilba. Teerajatised I. (2010) 10, 11, 13, 14 http://teerajatised.vilba.com/ [17.10.2012] 6 Eesti Maanteemuuseum. (2011) Täna tähistab Eesti pikim sild sünnipäeva, 05.12 http://muuseum.mnt.ee/uudised/?year=2011 Maanteemuuseum [02.10.2012] 7 Eesti arhitektuur. Tartumaa. (1999) 8 Ajalooarhiiv. Näitused. Maailmas pole midagi uut ... http://www.eha.ee/naitused/2007/kaarsild.htm [04.10.2012] 9 Maanteemuuseum. (2010) Tartu Sõpruse sild. http://muuseum.mnt.ee/sopruse-sild/ Maanteemuuseum [02.10.2012] 10 Vikipeedia. (2012) Turusild. http://et.wikipedia.org/wiki/Turusild [12.10.2012] 11 Vikipeedia. (2010) Kroonuaia sild. http://et.wikipedia.org/wiki/Kroonuaia_sild [12.10.2012] 12 Tartu. (2007) Vabadussilla ajalugu. http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=3728 [04.10
paberkandja asemel. Näide: (seadus e-väljaandest) Autoriõiguse seadus. Vastu võetud 11.11.1992, jõustunud 12.12.1992 – Elektrooniline Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/810714 (10.05.11) 2.7.5 Arhiivmaterjali kirje Arhiivi nimetus, fondi (lühend f), nimistu (n.), toimiku (t.), lehe (l.) number. Näide: EAA, f. 250, n. 3, t. 15, l. 24. Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid. Erakogude korral leida ise lühendid. Näide: EAA – Eesti Ajalooarhiiv EKM – Eesti Kunstimuuseum ERA – Eesti Riigiarhiiv 2.7.6 Intervjuu kirje Intervjueeritava ees- ja perekonnanimi. Intervjuu pealkiri. Intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis). Intervjueerimise koht, kuupäev. Intervjueerija nimi. Näide: Ita Ever. Meenutused koolipõlvest. Üleskirjutis. Tallinn, 16.01.2009. Õnne Kask. 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud 14 Tabelid
a sünnimeetrika kanne nr 184. Tekstis: (Diplom Kaitseliidule, 1935). (Auaadress K. Pätsile, 1924). (Wiiralt, 1917). (Wiiralt, 1946a). (Wiiralt, 1946b). (Wiralt, 1867). "EKM" tähistatakse, kui allikas asub Eesti Kunstimuuseumi ekspositsioonis. "EKM arhiiv" tähistatakse, kui allikas ei asu Eesti Kunstimuuseumi ekspositsioonis. "EKM G" tähistatakse, kui allikas asub Eesti Kunstimuuseumi graafikafondis. Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse lühendid: EAA - Eesti Ajalooarhiiv EKM - Eesti Kunstimuuseum ERA - Eesti Riigiarhiiv Kaardid. Eesti topograafiline üheverstaline kaart 1:42 000. (1894-1896). Sankt- Peterburg, lehed 345, 446, 544, 545, 644, 743, 744, 844, 846. (Kaardimapp Eesti TA Raamatukogus). Kirjad. F. Puksoo kiri A. Sibulale, 22. aprill 1925. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Käsikirjad Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikirjad. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990)
ka perepärimused. Eelnevalt oleks kasulik teada saada, millises mõisavallas ja talus elasid esivanemad viimase hingerevisjoni ajal 1858.a. Üles tuleb märkida ka kindlasti info allikas ja kirjapaneku aeg (Erelt 2000). Viimase poole sajandi andmetele on juurdepääs Perekonnaseisuametis, kaugema info otsimiseks tuleb pöörduda arhiividesse. Peamised allikad kaugete esivanematega tutvumiseks on perekonnaseisuarhiivid maavalitsuste juures, Riigiarhiiv, Ajalooarhiiv ja kirikuraamatud kirikutes kohapeal. Viimaste kirjeid pannakse praegusel ajal järjest ka internetti üles, selliselt saab oma juuri uurida kodust väljumatagi. Ajalooarhiivis saab eellaste jälgi uurida näiteks adramaarevisjonides, hingeloendites, vallaliikmete nimekirjades, kohtumaterjalides (Sarv 2005). 1.5 Sugupuu koostamine digitaalsel teel Sugupuid on koostatud juba sajandeid. Vanemad sugupuud on tehtud käsitsi, kuid üha enam koostatakse neid paljude erinevate arvutiprogrammide abil
2000. Riigi Teataja I, 16, 109. Teiste aktide puhul tuleb esitada akti täisnimetus ja akti avalikustamise koht ning aeg. Õigusaktile viidatakse teksti sees õigusakti nime ja aastaarvuga. ... autorina käsitletakse (Autoriõiguse seadus, 2000) ... Arhivaalide puhul tuuakse ära säiliku täpne pealkiri ja number, arhiivi nimi. Concept-Charte der im Rigischen Gouvernement, Oeselschen Kreise und Ansiküllschen Kirchspiele belegenen, Insel Arro. fond: 3724, nimistu: 5, säilik: 5203. Eesti Ajalooarhiiv. Viitamisel kasutatakse üldjuhul arhiivi nime (lühendina) ja säiliku numbrit: ... Abruka saarel (EAA, f:3724 n:5 s:5203). Kui töös on kasutatud suulisi andmeid, tuleb anda nende autori kohta informatsioon samal leheküljel andmete esitamise lõpus sulgudes. Teatmeteostele (nt sõnaraamatud, leksikonid, entsüklopeediad) tekstis üldjuhul ei viidata ja neid ei näidata kasutatud kirjanduse loetelus. Viidatakse vaid selliseid märksõnu, millel on
Riigikantselei> SIM-KOV`id > Rahvusarhiiv > RISO > RIA Riigi Infosüsteemiamet (RIA)- koordineerib riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist, et riik saaks IT võimalusi kasutades teenindada rahvast parimal võimalikul moel. Dokumendihaldurite Ühing (DHÜ)- koondab inimesi, keda huvitab dh valdkond ning selle edendamine, eesmärgiga populariseerida ja väärtustada D.halduri kutset. RAHVUSARHIIV (RA)- on üksus, mis koordineerib arhiivide tegevust. Struktuuri kuuluvad: ajalooarhiiv, digitaalarhiiv, filmiarhiiv, riigiarhiiv. Osakonnad- Haapsalu, Kuressaare, Rakvere, Valga. RA kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse. RA kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust. · Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele koordineerib riigi infosüsteemide arengut MKM ning dokumendihalduse arengut Riigikantselei.
Tartu, 2000 [Uurimistöö]. · Aruanded, dokumendid jms: dokumendi nimetus. 2001. Ettevõtte nimetus, Linn, 2001. Näide: Klassipäevik. Tartu Gümnaasium, Tartu, 2001. · Arhiivimaterjalid: arhiivi nimetus, fondi (lühend f.) number, nimistu (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number. Näide: EAA, f.250, n.3, t.15, l.24. · Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid. Erakogude korral tuleb leida ise lühendid. Näide: Lühendid EAA Eesti Ajalooarhiiv EKM Eesti Kunstimuuseum ERA Eesti Riigiarhiiv · Intervjuu: Intervjueeritava nimi, initsiaal(id). Intervjueerija nimi, initsiaal(id). Intervjuu tüüp (üleskirjutus või helisalvestis). Intervjueerimise koht, kuupäev. Kui intervjueerinud on autor ise, tuleb allikmaterjalide loetelus näidata intervjueeritava nimi, intervjuu tüüp (üleskirjutus või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht. Näide: Madis Milk. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tartu, 16. aprill 1997.
Näide: Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2. Õigusakti elektroonilisele versioonile viitamisel esitatakse veebilehe aadress koos külastamise kuupäevaga. Näide: Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011002 (30.04.2013). Arhiivimaterjalid Säiliku nimetus, arhiivi täielik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number. Näide: Jaani kiriku meetrikaraamat. Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, s 113 A I-III. Kirjastamata allikate viitamise puhul on oluline anda allikate loetelus piisavalt informatsiooni, et lugejal oleks võimalik allikad üles leida. Kirjastamata allikad on uurimis- ja lõputööd, õppematerjalid, memuaarid, intervjuud, märkmed jms. Kirjastamata allikaid viidatakse sõltuvalt nende kohta olemasolevast informatsioonist. Näide: Kumari, V. (2005). Hindamisvahendite komplekti koostamine ja katsetamine
(rež). (2012). Viimne reliikvia. allikates Videosalvestis. Tallinn: Eesti Päevaleht. Helisalvestis Viide tekstis (Rebane 1998) Kasutatud Rebane, T. (režissöör). (1998). Jõulujutud Helisalvestis. allikates Tallinn: Kaljukotkas. Arhiiviviide Arhiiviviide Viide tekstis (Jaani kiriku meetrikaraamat) Kasutatud Jaani kiriku meetrikaraamat. Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, allikates s 113 A I-III. Suulised allikad Intervjuu (autori Viide tekstis (Juurikas 2013) koostatud) Kasutatud Juurikas, J. (2013). Intervjuu Johannes Pajuga. Läbi viidud allikates 10.10.2013. Käsikiri. Mälestused, Viide tekstis (Paju 2013) intervjuu (autor Kasutatud Paju, J. (2013). Johannes Paju mälestused. Kirja pandud töö allikates autori poolt 10.10.2013
d) artiklid teatmeteostes Artikli nimetus. Teose nimetus. Köide. Ilmumiskoht, ilmumisaasta, lehekülg (-küljed). Eesti. Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Säde, 1934, lk 521671. Õigusaktid Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg. Allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Perekonnaseadus. (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. Arhiivimaterjalid Säiliku nimetus. Arhiivi täielik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number. Jaani kiriku meetrikaraamat. Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, s 113 A IIII. Internetimaterjalidele võib viidata ainult siis, kui materjalil on välja toodud autor, kui sama materjali ei ole võimalik usaldusväärsematest allikatest kätte saada või kui on tegemist uurimisküsimusest lähtuva materjaliga. Kui te kasutate Internetist loetud allikat, mis on ka paberväljaandena samal kujul välja antud, tuleks viidata viimasele. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei
võtta vastu digitaalarhivaale Rahvusarhiivi juhib riigiarhivaar. nõuandev kogu nõukoda struktuuriüksuste tegevuse koordineerimiseks, informatsiooni vahetamiseks, arengukava koostamiseks ja ettepanekute tegemiseks arhiivi tegevuse korraldamisel. teine nõuandev kogu - teadusnõukogu teadus- ja publitseerimistegevuse koordineerimiseks, informatsiooni vahetamiseks ja ettepanekute tegemiseks arhiivi tegevuse korraldamisel. RA struktuuri kuuluvad arhiivid ajalooarhiiv; digitaalarhiiv; filmiarhiiv; riigiarhiiv. RA struktuuri ei kuulu Tallinna Linnaarhiiv Narva Linnaarhiiv Arhiivi ülesanded: arhivaalide kogumine; arhivaalide säilitamine; arhivaalidele juurdepääsu võimaldamine; arhivaalide kasutamise korraldamine. ... arhiiv on Rahvusarhiivi põhistruktuuriüksus, mis on moodustatud RA-le pandud ülesannete täitmiseks. Ajaloo arhiiv Põhiülesanne on asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud
kättesaadavaks tegemine. Põhiülesanded: tegutseb rahvusraamatukoguna, parlamendiraamatukoguna, humanitaar ja sotsiaalteaduste alase üldkasutatava raamatukoguna, erialateabekeskusena, maailmakultuuri vahendajana ning kultuurikeskusena. Rahvusraamatukogu tegutseb iseseisvalt, oma seadusega. 3. Erialaraamatukogud: - ametiasutuse raamatukogu teenindab avaliku halduse asutusi. Nt Ministeeriumid, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Riigiarhiiv (nende raamatukogud) - meditsiini raamatukogu teenindab nii era kui avaliku sektori spetsialiste - teadusasutuse, kutse ja teadusühingu raamatukogu teenindab kindla kutse või eriala spetsialiste - ettevõtte raamatukogu tööstus või äriettevõtte raamatukogu, rahastab ettevõte, ülesandeks on selle asutuse töötajate infovajaduste rahuldamine
(Wiiralt 1917). (Wiiralt 1946a). 3 7 (Wiiralt 1946b). (Wiralt 1867). "EKM" tähistatakse, kui allikas asub Eesti Kunstimuuseumi ekspositsioonis. "EKM arhiiv" tähistatakse, kui allikas ei asu Eesti Kunstimuuseumi ekspositsioonis. "EKM G" tähistatakse, kui allikas asub Eesti Kunstimuuseumi graafikafondis. Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse lühendid Lühendid EAA - Eesti Ajalooarhiiv EKM - Eesti Kunstimuuseum ERA - Eesti Riigiarhiiv Kaardid: Eesti topograafiline üheverstaline kaart 1:42 000. (1894-1896). Sankt-Peterburg, lehed 3-45, 4-46, 5-44, 5-45, 6-44, 7-43, 7-44, 8-44, 8-46. (Kaardimapp Eesti TA Raamatukogus). Kirjad: F. Puksoo kiri A. Sibulale 22. aprill 1925. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Käsikirjad: Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikirjad. Rahvusraamatukogus. Raunam, O
inventuuri materjalid. Neis on andmeid nii külade, valdade kui ka suvituskohtade kohta. Valdavalt arstide ja vanemate kursuste arsiüliõpilaste kirjelduste põhjal annavad tervikliku pildi inimestest, asulatest ja nende eluolust. 5) etnograafiliste jooniste kogu- olemas on enam kui 50 000 üksikjoonist taluehitistest, mööblist, rõivastusest, tekstiilidest, igapäevastest tarbeesemetest, mis on joonistatud kunstnike ja kunstiüliõpilaste poolt. Eesti ajalooarhiiv- sisaldab endisaegsete Eesti alal tegutsenud riiklike asutuste, kohtu-ja politseiorganite, rüütelkondade, linnade jatalupoegade omavalitsuse materjale. Hoitakse kirikue-ja haridusasutuste dokumente, mõisa ja isikufonde, seltside ja ettevõtete arhivaale. Leidub ka haruldasi ürikuid, pitsastijäljendeid, valitsejate originaalkirju, pärgamente, gravüüre ja fotosid. Eesti kõige suurem ajalooliste maakartide kogu.
Aastail 1992–98 lõpetas Eestis tegevuse 43 panka. 1. september Tartus Riiamäel avati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. 15. november Läti president Guntis Ulmanis avas Cēsises Võnnu lahingu mälestussamba. 31. Eesti krooni väärtus seostati ka euroga (1 EUR = 15,6466 EEK). detsember 1999 Tartus alustas tegevust Rahvusarhiiv, mille koosseisu kuuluvad kõik Eesti riiklikud 1. jaanuar arhiivid: Ajalooarhiiv, Riigiarhiiv ja Filmiarhiiv (kaks viimast Tallinnas). Otepääl toimus esimest korda Eestis korraldatav murdmaasuusatamise 5. jaanuar maailmakarika üks etappidest. Riigikogu VIII koosseisu viimane istung. Nelja aasta jooksul vormistati 756 25. veebruar õigusakti; volitused valitsuse moodustamiseks anti neljale peaministrikandidaadile; lühim istung oli 19. septembril 1996 (4 minutit). 7
määrava tähtsusega. Eesti puhul kõige olulisemaks arhiiviks on Rahvusarhiiv, mis iseenesest arhiiv ei ole, vaid on katusorganisatsioon - koondab endasse Riigiarhiivi, Filmiarhiivi ja Ajalooarhiivi - lähiajaloo seisukohalt kõige olulisem Riigiarhiiv. Kui Ajalooarhiivis enamus materjale on varasema perioodi kohta, siis tegelikult leidub selles ka hilisema perioodi materjale, nt nõukogude aegse Tartu ülikooli materjalid. Ajalooarhiiv oluline ka mitmete väliseesti kogude seisukohalt. Üldises plaanis kõige olulisem on Riigiarhiiv, millesse on sisse lülitatud ka endine parteiarhiiv. Lisaks Rahvusarhiivi arhiivikollektsioonile on oluline ka Tallinna Linnaarhiiv just Tallinna ajaloo seisukohalt, teatud küsimuste puhul pakub see ka laiemat informatsiooni - tänapäeval Eestis olemas ainult 1 ametlik linnaarhiiv. Tallinna Linnaarhiiv on ametlikult linnaasutus, ei kuulu Rahvusarhiivi koosseisu
Kraut jt 2000 = Kraut, Einar; Liivaste, Ene; Tarvo, Aili. Eesti õigekeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. 2., parandatud trükk. Tallinn. Kull, Rein 2000. Õigusterminoloogia päevaprobleemid ja kitsaskohad. -- Õiguskeel, nr 1, lk 1520. Kull, Rein 1958. Eesti kohanimede ortograafiast. -- Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 556563. Laasi, Helga 2000. Mõnest põhjusest, miks ärinimed on niisugused, nagu nad on. -- Õiguskeel, nr 4, lk 3435. Must, Aadu 2000. Eestlaste perekonnaloo allikad. Ajalooarhiiv. Tartu Ülikooli arhiivinduse õppetool. Kleio, Tartu. Mõistlik, Piret 2001. Isikunime õiguslik reguleering Eestis. Bakalaureusetöö. Akadeemia Nord, Tallinn. Nurm, Ernst 1959. Võõrkohanimede ortograafiast. -- Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 547551. Pall, Valdek 1971. Eesti kohanimede ortograafia päevakorrale. -- Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 138142. Pall, Valdek 1976. Eesti kohanimede normimine. -- Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 454466, nr 9, lk 537540. Pall, Valdek; Simm, Jaak 1977
Core Responsibilities of Design Leaders in Commercially Demanding Environments. Design Leadership Forum. London: Aalto Design Management, 2002. (Inaugural Presentation) 100.Types of Timeshare Resorts. Vacation Timeshare Rentals, 2011. [http://www. vacationtimesharerentals.com/Resort-Types/]. 05.05.2011 101.Veinpalu, Liidia. Pärnu kuurort 160. Pärnu: Akriibia/Uniprint, 1998, 32 lk. 102.Vene sõjaministri käskkirja ärakiri. 1000-1-1704.L 119 jj. Eesti Ajalooarhiiv. 103.Vunk, Aldur. Pärnu kuurordi kujunemise eellugu. Päikesereis. Tallinn: Iloprint, 2004, lk 79. 104.Weawer, David, Lawton, Laura. Tourism Management. Milton: Wiley, 2nd ed., 2002, 480 p. 105.Worthington, Barry. Change in an Estonian resort. Contrasting Development Contexts. Annals of Tourism Research. London: Elsevier Science Ltd, 2003, Vol. 30, No. 2, pp. 369385. 106.Yegül, Fikret K. Baths and Bathing in Classical Antiquity. New York: MIT Press, 1992, 68 p.
Tallinn: Varrak, 2006. Laar, M. Metsavennad. Tallinn: Helmet Raja & Co, 1993. ! Laar, M. Sinimäed 1944. II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis. Tallinn: Varrak, 2006. Limberg, F. Isamaa eest. Eesti Vabariigi sõjajõudude organisatsioon ja juhtkond. Boreas Publishing House, 1980. Michaelis, R. Eestlased Waffen-SS-is. 20. (1. Eesti) SS-relvagrenaderidiviis. Tallinn: Olion, 2001. Pajur, A. Eesti riigikaitsepoliitika aastail 19181934. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999. Sõja ja rahu vahel. I kd. Eesti julgeolekupoliitika aastani 1940. Tallinn: S-keskus, 2004. Traksmaa, A. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn, 1992. Vahtre, S. Jüriöö. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. Vahtre, S. Muinasaja loojang Eestis. Tallinn: Olion, 1990. Walter, H. Eesti Vabadussõda. Vikerkaar 1989, nr 59. Õun, M. Eesti sõjavägi 19201940. Tallinn: Tammiskilp, 2001.
........ 202 ELULOOKIRJELDUS ................................................................................................................................................. 204 CURRICULUM VITAE............................................................................................................................................... 205 8 LÜHENDID Töös kasutatud lühendite loetelu: EAA – Eesti Ajalooarhiiv EE – Eesti Entsüklopeedia EFA – Eesti Filmiarhiiv EKM – Eesti Kirjandusmuuseum EMBL – Eesti muusika biograafiline leksikon ENE – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ERA – Eesti Riigiarhiiv IASJ – International Association of Schools of Jazz PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum
annaabi.ee 
