Amandus Adamson Kes ta oli? Amandus Heinrich Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Lapsepõlv ja koolitee Sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal, Uuga Rätsepal, suri 26. juuni 1929 Paldiskis Isa oli meremees, ema talu peretütar Alustas Tallinnas ToomVaestekoolis Juba koolis tegeles ta kunsti ja laevukeste nikerdamisega Teda märgati ja anti võimalus oma töid ühes Tallinna kunstikaupluses müüa. Läks edasi Tallinna kreiskooli, tüdinedes sellest ära läks 1870. a. sügisel Bergi puutöökotta Tallinnas ametit õppima ja jäi sinna pidama kolmeks aastaks. Peterburi Kunstide Akadeemia (18751879) Üritas 1873. a. astuda Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Ei õnnestunud Läks otsima Liivimaa kuberneri, kes oli lubanud teda õpingutes toetada Kõndis jalgsi Peterburist Riiga, sealt Miitavisse. Teenis 150 rubla Paldiskisse tagasi 1875 võeti ta vastu, 1879 lõpetas Sai hõbemedali, alustas töö...
Hendrik Adamson Elulugu Hendrik Adamson sündis Metsakuru külas Patsi talus · 19011907 õppis ta Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis · 19071911 Tartu Õpetajate Seminaris 1919 asus Kärstnas koolijuhataja kohale , kus hiljem sai temast kutseline kirjanik Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige Kasutas varjunimesi: As Vosdam,Coco Mulgi murdes luuletused ,, Mulgimaa '' Esimesed riimid pani kirja tänu külarahvale. Esimeseks ajakirjanduses avaldatud kirjutis on "Pühapäeva hommik" (1913) Esimese ajakirjana avaldas "Meie Mats" Kirjutanud on ka esperanto keeles "Literature mondo" Looming On avaldanud miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi novelle Mulgimaal olles tahtis koostada ja kirjutada luuletusi , selleks palus abi F. Tuglaselt 1919 ilmus kogu "Mulgimaa" Laul"Om maid maailman tuhandit" Loetakse Mulgimaa hümniks ka...
Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 18701873 Tallinnas tisler Bergi juures, 1873 Peterburis Bollhageni ja Sutovi töökojas ning 18761879 vabakuulajana Peterburi Kunstide Akadeemias (Alexander Friedrich von Bocki ateljees). Seejärel oli ta Peterburis vabakutseline kunstnik (ajuti viibis ka Eestis) ning 1886 1887 Kunstide Edendamise kooli ja 19011904 A. Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud. Adamsoni õpilaste hulgas olid Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Adamson elas 18871891 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Aastal 1918 asus ta elama Paldiskisse. Aastast 1922 oli ta Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu, aastast 1924 Eesti Kunstnikkude Liidu liige. Ta suri 26. juunil 1929 Paldiskis ning maeti Pärnusse. LOOMING : · "Niobe pea" · "Külataat Keilast" · "Koit ja Hämarik" TUNNUSTUSED : · 1879 Peterburi Kunstiakadeemia suur hõbemedal
Eesti rahvusliku kunsti sünd Mõistetest: Eesti kunst kogu Eesti pinnal loodud kunst (kuigi varasematel sajanditel loojateks põhiliselt sakslased, rootslased jt., kohalik eripära siiski olemas) eesti kunst ehk eesti rahvuslik kunst loojaks eestlased, sai alguse 19. sajandi II poolel (ajalooline taust ärkamisaeg) Eesti rahvuslik kirjandus- ja muusikakultuur tekkisid natuke varem, 19. sajandi esimesel poolel, kunst suhteliselt hiljem. Üks tähtsamaid eesti rahvusliku kunsti rajajaid oli Johann Köler (1826-1899). Päritolult talupoeg, kuid jõudis Vene keisrikojas väga kõrgele sai akadeemiku ja professori tiitli. Köler on Eesti ajaloos oluline ka kui rahvusliku liikumise tegelane: osales nn. Peterburi patriootide ringis, vahendas talupoegade palvekirju tsaarile, oli Aleksandrikooli peakomitee esimees jne. Elulugu: Sündis Viljandimaal sauniku pojana. Õppis mitmes koolis Viljandis ning Cesise...
Amandus Heinrich Adamson 1855 12.november 1929 26.juuni Amandus Heinrich Adamsoni pere · Sündinud 12.novembril 1855 Paldiski lähedal UugaRätsepal. · Isa meremees · Ema talutütar Amandus Heinrich Adamsoni pere ja suveateljee. Amandus H. Adamsoni haridustee · Seitsmeaastaselt alustas noor Amandus kooliteed Tallinnas ToomVaestekoolis. · 1869a põgenes Amandus ToomVaestekoolist ning sõitis salaja Peterburi. · 1870a Peterburist naasnuna anti talle luba astuda Tallinna Kreiskooli. · 1870a Kreiskoolist tüdinuna läks ta hoopis Bergi puutöökotta Tallinnas tisleri ametit õppima. · 1873a õnnestus A.H.Adamsonil siiski astuda Peterburi Kunstiakadeemiasse.
nende pere jaoks suur langus. Kord 1860.a läks Iisrael merele ja ei jõudnud enam koju tagasi. Nüüd oli pereemal raske kolme last üksi ülal pidada, sellepärast saadeti Amandus juba seitsme aastaselt Toom Vaestekooli. Kool oli ühtlasi lastekoduks, kuhu võeti vastu lapsi vaesest perekonnast. Lapsed pidid kooli kõrvalt tegema ka majapidamis- ja aiatöid. Amandusel oli juba kodus suur huvi nikerdamise vastu. Koolis ta tegeles ,,nikerdamisega" edasi. Õpetaja Bergmann nägi noore Adamsoni töid ja ta püüdis Adamsoni vabastada teistest töödest, et ta saaks tegeleda rohkem nikerdamisega. Ta hankis Adamsonile võimaluse müüa oma puukujukesi ühes Tallinna poes. Adamsoni nikerdusi nägi ka Galkin Vraskoi, kes oli 1868 1870 Eestimaa kuberneriks. Sellepärast lubas Galkin Vraskoi Adamsoni aidata Peterburi Kunstide Akadeemiasse sissepääsemisel. Kooli range reziim ajas noore kunstniku koolist põgenema ja ta sõitis jänest
Võnnu Keskkool Russell Leon Adamson Referaat Koostaja: Gerta Aruste, 10.klass Juhendaja: Riina Võikar Võnnu, 2010 Sisukord: · Sissejuhatus lk 2 · Russell Leon Adamsoni elulugu lk 3 · Russell Leon Adamsoni tantsud lk 4 · Russel Leon Adamsoni õppetöö lk 5 · Russell Leon Adamsoni koreograafia lk 7 · Russell Leon Adamson Eestis lk 9 · Kokkuvõte lk 10 · Lisa 1 Pilt lk 11 Sissejuhatus Koreograafia on kunst teha tantse. Koreograafia eesmärgiks on koguda ja korraldad liikumise korda ja mustrit
Hendrik Adamson (18911946) kuulub sünni poolest eesti väge - vasse luulepõlvkonda. Temaga ajaliselt lähestikku sündisid August Alle, Johannes Barbarus, Marie Heiberg, Henrik Visnapuu, August Gailit, Jaan Kärner, Johannes Semper. Iseõppimine ja eakaaslaste kirjanduslike moodide ja püüdluste jälgimine oli tema kirjanduslik kool. Põhi oli muidugi Tartu kooliõpetajate seminari klassikaline haridus, kõige all aga vaieldamatu looduslik või jumalik and. Adamsoni loomingus põimuvad rahvalauliku spontaansus ja esteetiliselt rafineeritud programmilisus. Eluajal tunnustati ja austati teda sõb - ralikult, aga ta jäi kõiges ja kõikjal salongiväliseks suuruseks. Ühte ,,salongi" ta siiski kuulus see oli üleilmne esperantokeelsete autorite vennaskond või kogudus. Selle kaudu oli tal valitud sõpru Ungaris, Skandinaavias, nagu ka Eestis. Enese vormimisel püüdis ta juhinduda algul Karl August Hindrey, pikemalt Tuglase, hilisemas
1907. aastal valiti ta Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. Pärast 1918. aastat asus elama Paldiskisse.Tema enese soovil maeti ta Pärnu kalmistule. Kadriorus on püstitatud tema auks mälestusmärk, mis on loodud skulptor Albert Eskeli poolt. Adamson on loonud palju märkimis väärseid skulptuure, monumente ja mälestus sambaid. Oma töödes kasutas peamiselt puitu, marmorit ja pronksi. Noorena meeldis eriti nikerdada pirnipuust kujusid. Adamsoni modellee-rimisviis on elav, detailide töötlus täpne, kusjuures üksikasjad on allutatud terviklikule üldmõjule. Loomingu paremikku kuuluvad realistlikku kalurielukujutised "Hülgekütt Pakri saarelt" ja "Äreval ootel". Valdav osa teoseid on allegoorilised kompositsioonid, silma paistvamad neist "Koit ja Hämarik", "Kalevipoeg ja Sarvik" ning "Laeva viimane ohe". 1903. a. valmis tal Georg Lurichi pronkfiguur ning esimese monumentaalteosena 1893. a
(1893), "Äreval ootel" (1899) jt. 1903. a. valmis tal Georg Lurichi pronksfiguur ning esimese monumentaalteosena 1893. a. Soome lahes hukkunud soomuslaeva mälestuseks 7. septembril 1902. a. avatud "Russalka" Kadrioru rannas. Kõrgel graniitalusel seisva figuuri loomisel on autor modellina kasutanud 17-aastast koduabilist Paldiskis Juuli Rootsi. A. Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis. Muide asub Adamsoni teine "Russalka" Krimmi rannas. 1904. a. avati Adamsoni skulptuur "Uppunud laevade monument" Sevastoopolis. Temalt on Johann Köleri hauamonument Suure-jaanis, Lydia Koidula sammas Pärnus, Fr. R. Kreutzwaldi monument Võrus, skulptuur "Lembitu", "Noorus kaob" (1919), "Nälg" (1920), "Kalevipoeg Põrgu väravas" (1922) jt. Eakale kunstnikule saabus surm 26. juunil 1929. a. Tema enese soovil maeti ta Pärnu kalmistule. "Russalka" monumendi juurde viiva tee lähedale on püstitatud mälestussammas ka
raadioprojektides. Adamsoni elukaaslane on Toomas Vara, kes oli TV3 juht. 18 veebruar 2006. sündis neil tütar Miira ja 7. novembril 2007 poeg Voldemar. Näitleja sai temast suure juhuse tahtel. Läks neiu sõber Rain Tamme palvel uurima, millal Humanitaarinstituudis näitlejate vastuvõtt on, ja pruukis Lembit Petersonil ainult möödamisi mainida, et: "Tore, teiega kohtume siis reedel!", kui Kadri oligi ära tehtud. Humanitaarinstituudi tudengi Kadri Adamsoni diplomitöö oli Rita osa Vanalinnastuudios etendus ,,Rita koolitamine." 2003. aastal alustas seriaal ,,Kodu keset linna", kus Adamson mängis peretütar Liisi. Liis on ülbe ja korralik, aga ka nutikas, kes erinevalt teistest temavanustest alkoholi ei tarvita ja pidudel ei käi. Ta on üsna terava ütlemisega ja paneb kõik paika. 2006. aastal, kui ,,Kodu keset linna" tegemine ajutiselt lõpetati, liitus näitlejanna krimisarjaga ,,Kelgukoerad", kus kehastas kõrvaltegelast Laurat. 2007
Skulptuur 12. A.L. Weizenbergi loodud tööd olid loodud kirjanduslikel ainetel, elava modelli järgi. Skulptuurid on profesionaalse oskusega modelleeritud ja ilmestatud. Kõigis neis leidub nukrutsevat romantilist tundelisust. Üldmõju selge, allutatud tervikule. 13. Loomingu intensiivseks õitseperioodiks peetakse aega kui ta elas ja töötas Roomas. 14. Weizenbergi skulptuurid valmisid kirjanduslikel ainetel nt. Linda, Kalveipoeg, hamlet. 15. A.H. Adamsoni vormikõne muutus pärast enesetäiendamist Pariisis vabamaks ja elavamaks. 16. A.H. Adamson valmistas kaluriainelisi figuure, rahvaluuleainetel figuure, portreid ja allergoorilisi teoseid. 17. A.H. Adamsoni modelleerimisviis on elav, detailide töötlus täpne, kusjuures üksikasjad on allutatud terviku üldmõjule. 18. A.L. Weizenbergi iseseisev ateljee asus Roomas ja A.H. Adamsoni ateljee asus Paldiskis. Arhitektuur 19. 19.saj. II poolel ja 20
põhiliselt mütoloogiast, on ka allegoorilisi figuure. Meelismaterjaliks oli marmor. Portreed: Anna Haava, Lydia Koidula, F.R.Kreutzwaldi portreebüstid, muistendiainelised: ,,Koit", ,,Hämarik", ,,Linda" (hiljem ka pronksist variant, mis asub Tallinnas Lindamäel). Elu lõpu veetis Eestis, kus ka suri. Teine tuntud skulptor on Amandus Adamson (1855-1929). Sündis Paldiski lähedal meremehe peres. Õppis Peterburi KA-s. Seejärel läks Pariisi, kus kujunes välja realistlik kujutamisviis. Adamsoni parimad teosed on väikesed kaunite kehavormidega naisfiguurid , millele on allegooriline pealkiri. ,,Laeva viimne ohe" Adamson valitses meisterlikult erinevaid materjale. Tema tööd on marmorist, puidust, pronksist jne. Palju tegi ka mereteemalisi töid ,,Hülgekütt Pakri saarelt" 19.saj. lõpul töötas Peterburis, kus tsaaripere tellis mitmeid ausambaid. Ilusaim nendest on Tallinnas olev ,,Russalka". Oktoobri revolutsioon lõpetas Adamsoni karjääri Venemaal ja ta
Esimene teos ,,Laine ainus suudlus" kujutas endast naise keha mis oli lainete vallas. Oli näha, et kunstnik oli sellega vaeva näinud ja kõvasti nikerdanud. Hille Palmi teostes sellist asja ei paistnud. Need tundusid sellised tavalised ja magedad. ,,Kunstniku uinuv tütreke" oli väga elutruu ja oli täpselt nagu päris laps ... ainult ebatavaliselt hall. See oli väga ilus, kuigi alguses tundus värvuse tõttu ebareaalne. See teos mulle väga meeldis ja jäi meelde. Adamsoni teosed võrreldes teiste teostega olid väga põhjalikud ja rohkem viimistletud. Võis isegi ilma kirja vaatamata oletada milline on meesskulptori tehtud. Adamsoni tööd meeldisid igatahes mulle rohkem kui Ellen Kolki ja Hille Palmi teosed. Ja ma ei kahetse üldsegi, et ma sinna näitusele läksin. Amandus Heinrich Adamson (1855-1929) Amandus Adamson sündis 12.11.1855 Paldiski lähedal. Õppis aastatel Peterburi
Hukkus 175 inimest . Upatud laevade monument Sevastoopolis 1904.-türklased ründasid Sevastooplit. Grimmis vesineitsi 1887 Pärnus-Lydia Koidula-1929 Romaanovite dünasti 300 aastapäev, 2 monumendi kavandit. 1919-Adamson tuleb Paldiskisse kuhu jääb surmani. 26 juuni 1929 sureb südameatakki tagajärjel, maetud Pärnu. Suri 47 aastaselt. Töös! 1. Weitzenbergi tööde stiil 2. Nimeta Eesti mütoloogia ainetel loodud muinaskandgelasi(kirjelda) 3. Adamsoni õppingud PKA ja tööde stiil. 4. Adamsoni tööde stiil alates Pariisis veedetud aastatest 5. Nimeta ja kirjelda sinule enam meeldinud töid
Konrad Wilhelm Mägi Eluloolisi fakte Eluloost üksikasjalikumalt Loomingu iseloomustus Pildid Eluloolisi fakte Konrad Mägi sündis 1.novembril 1878 Hellenurmes mõisavalitseja Andres Mäe peres viienda lapsena, ta oli maalikunstnik ning pedagoog 1903-1905 Õppis Peterburis Stieglitzi kunstööstuskoolis vabakuulajana Armandus Adamsoni puunikerdusklassis 1906 "Maalis Ahvenamaali" 1910-1912 Pariisis õppis eraakadeemiates. Esines Sõltumatute Salongi näitusel 1913-1914 Maalis Saaremaal Kihelkonnal ja Vilsandil 1914-1919 Elas Tartus, maalis Kesk- ja Lõuna-Eestis 1918 Asutati kunstühing Pallas. Pallase abijuhataja, hiljem asutati Pallase kunstikool, kus ta oli direktor. 1925 Suri augustis Tartu Ülikooli närvikliinikus. Maeti Tartu Peetri kalmistule
arengule kandepinda polnud sel ajal. Teine eesti soost skulptor Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ta sündis Paldiski lähedal meremehe pojana. Isa läks Ameerikasse, kui Amandus oli 2a., jättes pere saatuse hoolde. 7-aastasena pääseb Amandus Tallinna Toompea vaestekooli. Seal tulevad ilmsiks tema anne ja kunstikalduvused. Ta valmistas puunikerdusi, millega teenis mõne kopika. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Adamsoni elukäik on peale Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetamist 1879.a võrdlemisi edukas ja õnnelik. Omandab populaarsuse Peterburi seltskonnas ja saab tellimusi. Lõi hulga suuremaid ja väiksemaid skulptuure ning dekoratiivse iseloomuga töid. Tema kuulsamad tööd on,, Laeva viimane ohe", ,,Aja lend", ,, Koit ja hämarik". Ta töötas pronksi ja pirnipuuga. Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906.a. Tallinnasse "Russalka" 1893.a. uppunud sõjalaeva mälestuseks.
pääle, ja soovitasid täielikuks paranemiseks mäestikuõhku. Võtsin ja sõitsin Püreneedesse, selle saladusliku rahva baskide sekka. Neist on räägitud, et nad olla eestlaste kauged sugulased. Ega see sugulus vist Aadamast ja Eevast kaugemale ei ulatu!" . Jõululaat tõi Adamsonilt kogu töidm mida tuleks pidada eriti huvitavaks, kunda nad märgivad teetähiseid kunstnikku suunal. 15. septembril 1931 läks Adamsoni 15 tööd New Yorki. 30. november 15. detsember 1935. aastal esines Adamson-Eric EKKKÜ kunstinäitusel ,,Pallases" 8 maaliga mitmesugustest zanridest. Kõiki maaliliike käsitles Adamson haruldaselt järjekindla samastiilsusega: niihästi portrees kui ka maastikus huvitas teda võimalikult tihe värvirikkus. Kus harilikult kujutatakse esemeid sama värvi mõninga erivarjundiga, seal tarvitas
sel ajal. Teine eesti soost skulptor Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ta sündis Paldiski lähedal meremehe pojana. Isa läks Ameerikasse, kui Amandus oli 2a., jättes pere saatuse hoolde. 7-aastasena pääseb Amandus Tallinna Toompea vaestekooli. Seal tulevad ilmsiks tema anne ja kunstikalduvused. Ta valmistas puunikerdusi, millega teenis mõne kopika. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Adamsoni elukäik on peale Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetamist 1879.a võrdlemisi edukas ja õnnelik. Omandab populaarsuse Peterburi seltskonnas ja saab tellimusi. Lõi hulga suuremaid ja väiksemaid skulptuure ning dekoratiivse iseloomuga töid. Tema kuulsamad tööd on„ Laeva viimane ohe“, „Aja lend“, „ Koit ja hämarik“. Ta töötas pronksi ja pirnipuuga. Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906.a. Tallinnasse “Russalka“ 1893.a. uppunud sõjalaeva mälestuseks. Kuna
ning seda maali vaadates ei ole selles kahtlustki. Ta oli ka eesti monumentaalmaali rajaja. Eesti skulptuuri teerajajad on Weizenberg ja Adamson. Mõlemate kunstnike teosed on esindatud ka Kumus. Nagu ka Köler, sai Weizenberg kunstihariduse Peterburis (aga ka Berliinis), sest Eestis puudus võimalus kunsti õppida. Ta meisterdas allegoorilisi kujusid . Amandus Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis. Kumus on esindatud näiteks ,,Koit" ja ,,Hämarik". Muide asub Adamsoni teine "Russalka" Krimmi rannas. 1904. a. avati Adamsoni skulptuur "Uppunud laevade monument" Sevastoopolis. ''Koitu ja Hämarikku'' vaadates tekivad ainult positiivsed mõtted ja tunded , sest juba pealkiri tõotab midagi head. Skulptuur on suhteliselt heades mõõtmetes. On näha et kunstnik on tükikese oma hinge teosesse pannud. See teos oli ka üks minu lemmikutest just nimelt selle suurese ja mõtte poolest.
KONRAD WILHELM MÄGI 1878 - 1925 Konrad Wilhelm Mägi (1. november 1878 Tartumaa, Hellenurme mõis 15. august 1925 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. KONRAD WILHELM MÄGI ELULOOLISI FAKTE 1878 -- Konrad Mägi sünnib 1. novembril Hellenurmes mõisavalitseja Andres Mäe peres viienda lapsena. 19031905 -- Õpib Peterburis Stieglitzi kunsttööstuskoolis vabakuulajana Amandus Adamsoni puunikerdusklassis. 1906 -- Maalib koos N. Triigi ja Al. Tassaga Ahvenamaal 19061907 -- Helsingis (Soome). 19071908 -- Pariisis (Prantsusmaa). 1908 -- Brüsseli ja Kopenhaageni kaudu Oslosse (Norra). 19081910 -- Norras. Esimene personaalnäitus Oslos.
kujutatud. Pilt näeb välja tõetruu. Teine pilt, mis äratas minus tähelepanu oli ta naise portree. See on palju heledamates toonides. Kui esimesel pildil valitsevad pruunikas-hallid toonid, siis Mari Adamsoni portreel valitsevad sinakas-hallid toonid. Ainult mind häirib selle maali juures see, et tool tundub kuidagi vildakas olevat, või siis naine istub seal peal väga imelikus poosis. See pilt pole nii detailselt ja konkreetselt välja joonistatud kui esimene. Naine oleks justkui maalitud läbi udu. Käed ja sõrmed tunduvad eriti välja maalituna võrreldes näiteks näoga. Maalitehnika poolest meeldib mulle esimene pilt,
veastekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 1870- 1873 Tallinnas tisler Bergi juures, 1873 Peterburis Bollhageni ja Sutovi töökojas ning 1876-1879 vabakuulajana Peterburi Kunstide Akadeemias. Pärast seda oli ta Peterburis vabakutseline kunstnik ( ajuti viibis ka Eestis ) ning 1886- 1887 Kunstide Edendamise kooli õppejõud ja 1901-1904 A. Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud. Adamsoni õpilaste hulgas olid Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Adamson elas 1887-1891 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Aastal 1918 asus ta elama Paldiskisse. Aastast 1922 oli ta Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu, aastast 1924 Eesti Kunstnikkuse Liidu liige. Ta suri 26 juunil 1929 Paldiskis ning maeti Pärnusse. Amandus Adamsoni kuulsamad allegoorilised tööd on: " Laeva viimane ohe", " Aja lend". Ta töötas pronksi ja pirnipuuga. Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906 a
Romaanid: ,,Naised ja pojad"(2007), ,,Üksi rändan, Kodu on ilus"(2011) Luulekogud: ,,Kandilised laulud" (1962), ,,Tule rüütamine" (2010) Näidend ,, Päike näkku" (1981) Novellikogud: ,,Islandi suvi" (2003), ,,Sarviku armastus" (2007) On kirjutanud filmistsenaariume On tõlkinud poola, tsehhi ja makedoonia keelset luulet. Tunnustused Eesti NSV teeneline kirjanik 1977 A. H. Tammsaare nimeline kirjaduspreemia 1983 Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia 1994 Tuglase novelliauhind (1996,2002,2007) Rahvusmõtte auhind 2010 Jaan Krossi kirjadusauhind 2011 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind 2011 Kasutatud lehed http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat http://luikjatraat.synter.ee/Traat/Looming.html http://luikjatraat.synter.ee/Traat/Elulugu.html http://www.rahvaraamat.ee/p/% C3%BCksi-r%C3%A4ndan-kodu-on-ilus/37794/et?isbn=9789949910175
Olev Siinmaa olemuslugu Olev Siinmaa oli üks imetletuim mees omal ajal. Ta oli rahvusliku esindusmööbli ja funkvillade arhitekt ja sisekujundaja. Sündis Pärnus 12. novembril 1936. aastal ja suri juba 1948. aastal Rootsis. Alates 1890 aastast neli aastat õppis ta Pärnu Ülejõe algkoolis ja erakoolides. Isa oli Pärnus tisleritöökoja omanik, kus õppis ka Siinmaa (1936. aastani Oskar Siiman). Pärast 1911. aastat õppis ta mitmeid aastaid välismaa ülikoolides ning kui Siinmaa Eestisse tagasi tuli sai ta 1925 Pärnu linnaarhitektiks, kus esimeseks tööks oli Pärnus tennisklubi mänguplatside ja piirete kujundamine Ringi tänaval, mis on tänaseni säilinud. Sellele järgnesid väga erinevad projekteeringud nagu näiteks Pärnu mudaravile, Pärnu staadioni esimene tribüün ja Pärnu kõlakoda. Samuti on ka projekteerinud Pärnu rannahotelli ja Pärnu Hansagümnaasiumi valmistades kavandid sisseehitatud mööblile, trepikäsipuu sepisvõrele ja mõnedele kipsde...
Amandus Adamsoni Koit ja hämarik Inspiratsioon skulptuuriks on pärit Friedrich Robert Faehlmanni müütilisest kunstmuistendist "Koit ja Hämarik" mis esmatrükk oli 1840. aastal. Amandus Adamson tahus skulptuuri 1895. aastal pirnipuu pakust, ning kandis pinnale vaha. Skulptuuri kõrgus on 78.5 cm; laius: 31.0 cm ning sügavus: 29.0 cm. Originaal on tänase päevani heas seisus ning on näitustel Eesti Kunstimuuseumis. Skulptuur on ümarplastiline ning dünaamiline. Teos koosneb kahest figuurist, tiibadega meesakt sammuvas poosis, vasakus käes tõrvik, parema käega embamas tiivulist naisfiguuri. Skulptuuril kujutatud kehad on realistlikud (kui tiivad välja arvata) ning proportsionaalsed. Skulptuuril pole praktilist otstarvet. Skulptuur on metafoor päikse tõusule ja loojangule, täpsemalt jaanipäevale mil on aasta lühim öö. Just selle üürikese öö hetke on autor meile edasi andnud, kujutades ...
Samuti on Eesti veokijuhid ebaõiglases konkurentsis, sest peavad Eestis maksma raskeveokimaksu ning paljudes Euroopa Liidu riikides lisaks veel kohalikku teedemaksu, kuid paljud Euroopa Liidu veokijuhid saavad Eesti teid kasutada selle eest midagi maksmata. Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson usub, et teedemaksuga oleks võimalik maanteede kvaliteeti tõsta, üheks võimaluseks oleks suurendada põhimaanteedel sõidukiirust. Lisaks ei kata Adamsoni andmetel praegused rahalised vahendid tänaseid detailplaneeringuid. Ajakirjanik Vambola Paavo peab tasemel infrastruktuuri riigi visiitkaartiks, sest see meelditab rohkem turiste ning minda rohkem külalisi, seda rohkem jäetakse riiki raha. OÜ Parme Trans juhatuse esimehe Jüri Sehovitsovi arvates peaks Eesti kehtestama samasugused tasud nagu on teistes riikides, siis oleksime võrdsed. Ettevõtetel mis
1956-66 kodukolhoosis, Liidu juhatusse. 1992. a- õppides samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesi st kirjastuse Ilmamaa luulekatsetusi tegi juba nõukogu esimees ja sarja algkooliajal, tõsisem "Eesti mõttelugu harrastus jääb 50-ndate peatoimetaja. lõpupoole. · Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Runnel on põhjalikult tegelnud Uku Maasingu, Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku pärandi uurimisel ja trükiks ette valmistamisel. HARIDUSTEE 1945-1952 Jalgsema, Ambla ja Järva- Jaani alevikoolid; Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 1957-1962 EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala. · Hando Runnel Paide Keskkooli lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 1966-1971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 1992-1993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja
Konrad Wilhelm Mägi 1.november 1878 15. august 1925 Lapsepõlv Sündis Tartumaal, Hellenurma mõisa abivalitseja perekonnas viienda lapsena Harrastas innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala Õppekäik 18881889 Uderna ministeeriumikool 1890 Tartu Pelbergi algkool 1891 Tartu linnakool 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Selts, joonistuskursused; keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele 19031905 Peterburi parun A. Stieglitzi kunsttööstuskool, vabakuulaja 19051906 Jakob Goldblatti ateljee 1906 Helsingi, Soome Kunstiühingu kool 1907 Pariis, Filippo Colarossi vabaakadeemia ja Académie de la Grande Chaumière'i, joonistamine Pärast õpinguid 19081910 Norras. Esimene personaalnäitus Oslos
stiili Pauluse kirik on ainuke tänaseni säilinud Eliel Saarineni Soome-perioodil projekteeritud kirik maailmas Kiriku arhitektuuris peegeldub selja pööramine historitsismile ja ajaloolise sakraalarhitektuuri jäljendamisele Sisetööd Sõja ajal lõpetati sisetööd Koorikbetoonist kuplid ja betoonist rõdu Oskajate puudumisel tuli siiski ehitada puidust Tavapärase maali asemel kaunistas altarit Amandus Adamsoni tehtud skulptuur Seinu kaunistasid ornamentaalsed maalingud Kirik sai varakult elektrivalgustuse ja keskkütte Rekonstrueerimistööd Teostati 2008-2015 Rekonstrueeriti kiriku tiibhoone, renoveeriti kiriku kellatorn ja välisfassaad ning kontserdisaal, kuhu ehitati ka uued rõdud Materjalid Kande- ja jäigastavad konstruktsioonid Metall Looduslik kivi Tellis Puit Monoliitne raudbetoon Välissein Looduslik kivi Tellis
Eesti Kunstnikud Kristjan Raud Kristjan Raud (22.oktoober 1865 19. mai 1943) oli eesti kunstnik. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "kalevipoeg". Kristjan Raua nimeline kunstipreemia on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja alates 1973. aastast Eesti kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt. Kristjan Raud Jüri Arrak Jüri Arrak sündis 24. oktoobril 1936 Tallinnas.Eesti maalikunstnik, graafik ning metalli-ja filmikunstnik. Tema jutustav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Jüri Arrak Evald Okas Evald Okas on sündinud 28.novembril 1915 Tallinnas. Ta on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu . Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Ri...
abiruumid. · Nikolai Kirik Apostliku õigeusu Nikolai kirik on silmapaistev varaklassitsistlik ehitis, mis on Saaremaa vanim seda tüüpi hoone. Valmis aastatel 1786-90. · Vaekoda Asub keskväljakul, Raekoja vastas. Valminud 1663.aastal. Kuressaare linna vaekoda on selle hoonetüübi ainus säilinud esindaja Eestis. · Vabadussõjas langenud saarlaste monument Asub Saare Maavalitsuse hoone vastas. Amandus Adamsoni pronksskulptuur avati 29. juuli 1928. a. Eesti Vabadussõjas langenud saarlaste mälestuseks (1918 -1920). Mälestussambal on kujutatud graniitrahnule toetuv haavatud Eesti sõduri pronksfiguur; tagaküljel on pronkstahvlid 160 hukkunu nimega . · Kuressaare Raekoda Range, lihtsa ja suursuguse vormiga raekoda, mis rajati aastatel 1654-1670 esindab nn. põhjamaade barokki. · Haamerite maja Haamerite näitusemaja Vallimaa tänaval on kolme tuntud saarlase - insener Eugen
"Mõtlelda on mõnus" (1982) J.Smuuli nimeline preemia Pere Abielus kirjanik Katre Ligiga Peres 6 last (tütar ja 5 poega) Luulele iseloomulik Kujundas oma stiili välja alates luulekogust "Avalikud laulud" Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi Luulel oli sageli poliitiline tähendus Arendas välja ainulaadse metafooride süsteemi Luulele iseloomulik 1970.80. aastatel oli Runnel ennekõike isamaaluuletaja Huumor Runneli luules on ühendatud J. Liivi lihtsus, H. Adamsoni rahvahuumor, A. Alliksaare sõnajõud ning H. Talviku iroonia Laululisus Runneli luulet on väga palju viisistatud "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Lastele mõeldud kogud "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Mõtleda on mõnus" (1982) "Juturaamat" (1986) Tähtsus Maaelu poetiseerija Rahvusliku poliitilise luule viljeleja
materjalist (,,David", ,,Pjeta" Mikelanzelo, ,,Nefertiti") 20. Reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum (Mikelanzelo, Belini, Adamson) 21. Monument- mälestussammas ( Russalka, A.H.Taamsaare monument, Vabadussammas) 22.Roosaken ümmargune vitraazaken ( ,,Eesti Maastikud") 23.Muralism(o)- seinamaali liikumine (1920) ( J.C. Orozco, D.A.Siqueros, D.Rivera) 24. Ateljee kunstniku meistrikoda ( Da Vinci meistrikoda, A. Adamsoni ateljee, J.Kölleri meistrikoda) 25. Palett- värvide ja toonide komplekt ehk riist, mille peal kunstnik segab värve
perekonnas. Õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891.aastal linnakoolis. Kunstialased algteadmised sai 18991901 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Elukäik Ta harrastas ka samal ajal innukalt näitekunsti,viiulimängu ja mitut spordiala. Kunstiõpinguid jätkas 19031905 vabakuulajana Peterburi parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modellerumisele. Elukäik Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 19051906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääsemda õpima Pariisi. Esialgu siirdus ta Soome kust ta veetis 190 aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga. Elukäik Kus huvitus maastikumaalist Sügisest õppis Helsingis arvatavasti
Elukäik Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob
viiulimängu ja mitut spordiala.Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma suundus välismaale. Mägi siirdus esialgu Soome.Sügisest õppis Helsingis Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele.1912. aastal naasis K. Mägi kodumaale. Looming Konrad Mägi oli 20.sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadiumpunane.Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule
Tema annet märgati ning talle anti võimalus oma töid ühes Tallinna kunstikaupluses müüa. · Seeläbi suutis noor Adamson end juba ülal pidada asus edasi õppima Tallinna kreiskooli. · Adamson üritas 1873. aastal astuda Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Katse lõppes tulutult, misjärel ta asus otsima Liivimaa kuberneri, kes oli aastaid tagasi lubanud teda tema õpingutes t · oetada. Kuberneri otsingud viisid noore Adamsoni kõgepealt Peterburist jalgsi Riiga, sealt jalgsi Miitavisse, kus tal õnnestus oma tööde müügist teenida 150 rubla. Saadud raha võimaldas tal tagasi kodulinna Paldiskisse naasta. Viimaks õnnestus tal 1875. aastal tänu soovitustele Peterburi Kunstide Akadeemia sisseastumiseksamitele pääseda. · Adamson läbis need edukalt ning alustas 1876. aastal sealsamas õpinguid vabakuulajana. Koolis
,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja Hämarik" Tema kuulsaim müütiline kunstmuistend, mis esmakordselt ilmus trükis 1840. aastal On inspireerinud mitmeid kunstnikke ja luuletajaid Rahvasuu kõneleb, et koit ja eha jaanipäeva paiku lühikeseks ajaks kokku puutuvad ja teineteisele kätt annavad. See on lugu Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele igavene noorus on kingitud. Puhkeva kevadlooduse taustal maalib autor romantilise armastusloo. Amandus Adamsoni 1895.a loodud sama- nimeline skulptuur Lisaks Faehlmanni hauakivil tema lemmiklause,,Elu on lühike, ideaalid on igavesed" TÄNAN Kasutatud materjal http:// kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=4&table=P http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=en&do=autor&aid=18 http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Robert_Faehlmann http://www.tervishoiumuuseum.ee/friedrich-robert-faehlmann-210 http://et.wikipedia
KONRAD MÄGI 18781925 K. Mägi sündis 1878. aastal Tartumaal. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. 1903 asus ta Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskooli, kus vabakuulajana jätkas eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel õpinguid puunikerduse alal. Koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga lahkus K. Mägi üliõpilasrahutustest osavõtu pärast 1905. aasta kevadel koolist. K. Mäe sooviks oli õpingute jätkamine Pariisis. Tee sinna kulges läbi Soome. 1906. aasta suve veetis ta koos A. Tassa ja N. Triigiga Ahvenamaal, kust pärinevad tema esimesed maastikumaalid. Pariisi jõuti 1907. aastal septembris, kus asuti elama eesti kunstnike kolooniasse Montparnasse'il. 1908. aasta suve saabudes rändas K. Mägi koos A. Tassaga Norrasse, kuhu oli raha puuduse tõttu sunnitud jääma kaheks aastaks. Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks K. ...
punane tuba, Eesti Vabariigi tuba, õppevahendite-, õppetehnika- ning käsitöö toad. Muuseumihoone ees on muinasaed eepose 17 tegelase puuskulptuuriga. · Vabadussõja mälestussammas "Kalevipoeg" on Vabaduse puiestikus, Tartus asuv Vabadussõjas langenud sõduritele pühendatud monument. Monumendi autor on Ekke Väli. Vabadussõja monument kujutab endast postamendil seisvat Kalevipoja pronkskuju. 19331950 paiknes samal kohal Amandus Adamsoni "Kalevipoeg", mille Nõukogude võim maha võttis. Kuna pärast monumendi mahavõtmist jätkas rahvas lillede toomist monumendi asukohale, siis püstitati samasse kohta 1952. aastal Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument. Taasloodud Vabadussõja mälestussammas paigaldati oma kohale 13. juunil 2003 ja avati 22. juunil ning Kreutzwaldi monument teisaldati. · "Kalevipoeg" on skulptuur Glehni pargis Tallinnas Nõmmel, veidi Glehni lossist edela pool.
Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Kunstialased algteadmised sai ta aastatel 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Samal ajal harrastas ta ka innukalt näitekunsti, viiulimängu ning mitut spordiala. Kunstiõpinguid jätkas ta aastatel 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kus ta keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas ta end Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas temas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis
Veel siis mõned näited A.Adamsoni loomingust: "Krimmi motiiv", Johann Köleri büst, "Via Appia"lõuend 63,2*102.3, "Kalevipoeg Põrgu väravas". Ta suri Paldiskis kus on ka tema majamuuseum ja ta maeti pärnusse. Oma töökuse ja andega jõudsid nad lühikese ajaga kõrgele kunstilisele tasemele ning juba 1878. aastal Pariisis korraldatud maailmanäitusel eksponeeriti Köleri maali "Truu valvur" ja Weizenbergi skulptuuri "Hamlet". Amandus Adamsoni "Russalka" (1902) oli aga esimeseks Eesti kunstniku kavandatud mälestusmärgiks Tallinnas. Eesti ühiskond jõudis kunsti tarbimiseni alles 1920. aastal kui Weizenbergi "Linda" pronkskoopia paigutati Toompeale.
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Janno Puusepp AT 109 Emajõe vasakul ja paremal küljel asuvad monumendid Essee Juhendaja: Pille Kessel Tartu 2009 Hugo Treffneri monument Hugo Treffneri kuju asub Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Kuju avati 25. mail 1997. aastal. Monument koosneb graniidist aluse peal olevast raamatut imiteerivast osast ning pronksist Hugo Treffneri kujust. Lähemal uurimisel saab aru ka raamatu tekstist ja sügavamast tähendusest (tekst ja motiivid on halvasti nähtavad). On püütud jäädvustada kõik see, mis iseloomustas Hugo Treffnerit ja Tartu linna - haned (teed laia maailma, avatud silmaring), talumaja (eestlus ni...
Kuressaare turul kaalumiseks vajaminevad kaalud kui ja postimaja ja vahtkond. Kuressaare Laurentiuse kirik: Valisin,sest peale Raekoja hakkab ta kohe silma linna keskväljakul ning pakub kindlasti kohe huvi.Eriti juba fakt, et see kirik on korduvalt põlenud ja ühe uuesti üles ehitatud. Vabadussõja monument: Ainuüksi sellepärast valisin selle monumendi,et ta on Eesti tuntud skulptori Amandus Adamsoni poolt 20.sajandi alguses rajatud ja Vabadussõjas langenute mälestuseks püstitatud.Muidugi on ka huvitav teada,et esialgne kuju lõhuti 1941.aastal vene võimude poolt ja uuesti valmistati ja paigutati kuju omale kohale 1990.aastal. Kuursaal: Asub kunagise linna surnuaia kohal ja oma arhitektuuris rõhutab see hoone puitkonstruktsioone. Valisin selle, kuna inimestel olekshuvitav teada,et see hoone rajati 19.sajandil just sellepärast,et
idealiseerinud rahvariietes talunaisi ja kõrtsis istuvaid talumehi. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826- 1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Oma töökuse ja andega jõudsid nad lühikese ajaga kõrgele kunstilisele tasemele ning juba 1878. aastal Pariisis korraldatud maailmanäitusel eksponeeriti Köleri maali "Truu valvur" ja Weizenbergi skulptuuri "Hamlet". Amandus Adamsoni "Russalka" (1902) oli aga esimeseks Eesti kunstniku kavandatud mälestusmärgiks Tallinnas. Eesti ühiskond jõudis kunsti tarbimiseni alles 1920. aastal kui Weizenbergi "Linda" pronkskoopia paigutati Toompeale. Ka järgmine põlvkond kunstnikke õppis nii Peterburis kui Saksamaal, külastas lisaks Pariisile ka Itaaliat ning ammutas inspiratsiooni reisidest Soome, Krimmi, Kreekasse ning Põhja-Aafrikasse. Juba 20. sajandi alguses sooviti kunsti õppida kodumaal ning kunstis
laulurahva traditsioonile.Nimelt toimus ,,Vanemuise" seltsi eestvedamisel 1869. a esimene üldlaulupidu, mis tõi Eesti kindlasti maailma silmis nähtavamale kohale. Hea on tõdeda ,et selline traditsioon jätkub tänapäevalgi ning toob kokku väga kohusetundlikke isamaalisi kodanikke. Laulupeod on nagu meeldetuletus kui raske oli eelnenud võitlus ning veel magusam praegune iseseisvus. Eesti Aleksandrikooli rajamine Jaan Adamsoni poolt 1862. a pani kindla aluse eesti hariduse edendamisele.Kuid koolid ei saanud ilma korraliku eesti keeleta ning 19.sajandil toimuski selle arendamine. Sajandi algul jätkus n-ö vana ja uue kirjaviisi pooldajate vaatekohtade võitlus.Nii loodigi 1803.a Tartu Ülikooli juurde eesti keele lektoraat. See oli keeleuurimise seisukohalt mõjuv samm.Otto Wilhelm Masing rikastas meie keelt veel ,,õ" tähe kasutuselevõtmisega ning väga heaks edasiminekuks oli Eduard Ahrensi poolt soome
Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda
''Tarapita''- aegadel mõtiskles Semper palju elu ja kunsti vahekordade üle, Sealtpeale jäi talle püsivaks veendumuseks, et tõelise ja suure kunsti aluseks on ikkagi elu ise. Viimase ajakirja rühmituses oli Semperil kaalukas ja tooniandev osa, ta esindas koos Barbarusega selle kõige radikaalsemat külge. Semperi kirjanduslikus eluloos on raske leida teist rühmitust, millesse ta nii kiindunud oli, kui "Tarapitasse". 1920. aastal tõi Semperi ellu kirgliku muusikahuvilise neiu, Aurora Adamsoni, kes sel ajal Tartu muusikakooli õpilasena tegeles kibedalt eksamitega. Algselt tekkis nende vahel vaid tugev sõprus, kuna neiu mõtted ja tunded olid koondunud Franz Liszti ümber. Siiski oma tunnete väljendamisega loodusliku romantika teemadel kirjakeeles, võitis Semper Adamsoni südame. Johannes Semperi ja Aurora Adamsoni abielu sõlmiti 11.august 1920. aastal Tartus. 1921. aastal sõitis Semper oma abikaasaga Berliini edasi õppima sealsesse ülikooli.
Ta sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Konrad Mägi õppis aastatel 1888-1889 Uderna ministeerimuikoolis, seejärel Tartu Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Kunstialased algteadmised sai ta aastatel 1899- 1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Enne seda oli ta mööblitehases puunikerdust õppinud. Edasised õpingud toimusid aastatel 1903-1905 Peterburis parun Stieglitzi kunsttööstuskoolis vabakuulajana. Eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel jätkas Mägi õpinguid puunikerduse ja modelleerimise aladel. Konrad Mägi võttis osa õpilasrahutustest ja oli sunnitud koolist lahkuma. Edasi täiendas ta end aastatel 1905-1906 Jakon Goldblatti ateljees. Tal tekkis soov minna õppima Pariisi. Mägi läks esialgu Soome ja veetis aasta 1906 suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga ning huvitus maalikunstist. 1907. aastal septembris läks Mägi Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias Mesipuu,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
