F.J. Wiedemann ja eesti keel. Oli viimane tähelepanuväärne saksa soost eesti keele uurija, tema eesti-saksa sõnaraamat ja eesti keele grammatika on olulised veel tänapäevalgi. Wiedemann sündis 1805 Haapsalus, teaduslikku tegevust alustas Tallinnas, uurides komi, mari ja udumurdi keelija grammatikaid. Nende tööde eest valiti ta Vene Teaduste Akadeemia liikmeks, kus ta pööras tähelepanu eesti keele uurimisele. Esmalt alustas põhjaliku eesti-saksa sõnaraamatu koostamist, lisaks reisis ta läbi kõik eesti murdealad. Sõnaraamatu koostamiseks töötas ta läbi peaaegu kogu eestikeelse kirjanduse ja küsitles kirjamehi(nt Kreutzwald).
Ferdinand Johann Wiedemann ja eesti keel Ferdinand Johann Wiedemann oli viimane tähelepanuväärne saksa soost eesti keele uurija. F.J Wiedemann sündis 1805. Aastal Haapsalus. F.J. Wiedemann õppis algul Haapsalus, siis Tallinna gümnaasiumis ja lõpuks Tartu Ülikoolis õigusteadust ja keeli. Alustas ka tööd Tallinna gümnaasiumis õpetajana. Ta uuris komi, mari, udmurdi keelt ja kirjutas nende keelte grammatikad. Sõnaraamatu koostamisel seadsi F.j Wiedemann endale teaduslikult täpsed põhimõtted. Seppärast ei kasutanud a tavalist kirjaviisi, vaid erilist transkriptsiooni, et sõnu võimalikult täpselt üless märkida. Sõnaraamatu järel alustas ta grammatika koostamist. Tema 1875. Aastal ilmunud grammatika raama on olnud lähtekohaks väga paljudele hilisematele keeleteadlastele, ja mõjutanud meie kirjakeele kujunemist. Karl August Hermann
82 eluaasta jooksul jõudis ta uurida keelesüsteemi üldiselt ning soome-ugri keeli põhjalikumalt. Heebrea, kreeka ja ladina keele tundjana selgitas ta tolleaegsele teadlaste ringile ürgkeele seismist kaugel tänapäeva keeltest ning keele arengut sõltuvalt füsioloogilistest ning psüühilistest faktoritest. Soome-ugri keelte uurimisel koostas ta põhjalikke grammatikaid, neist suurima eesti keele grammatika. 1. Ferdinand Johann Wiedemanni elu Ferdinand Johann Wiedemann on sündinud 30. märtsil 1805 Haapsalus. Tal oli kuus õde-venda. Wiedemanni ajal oli nende pere Haapsalu harituimaid Ta isa Johann Gottlieb oli maakohtu- ja raesekretär, mõnda aega ka laevareeder. Peres loeti palju teaduslikku ja ilukirjandust: Wiedemanni isa tellis seda Tallinna laenuraamatukogust. Peale lugemise alustas Wiedemann ka võõrkeelte õppimisega väga varakult: prantsuse ja vene keelt õpetati talle juba enne kooli minemist. Perekond oli ka musikaalne, neil oli
tolle aja tähtsaimaks grammatikaks. Karl August Hermann: Oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Ta püüdis kindlaks teha eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Oli ,,Eesti Postimehe" toimetaja ja paar aastat hiljem nimetas ta lehe ümber ,,Postimeheks". Ilmus F. J. Wiedemanni sõnaraamat ja kuus aastat hiljem grammatika, mis oli kuni 20. saj lõpuni parim eesti keele teaduslik grammatika. Ferdinand Johann Wiedemann: Oli keeleteadlane ning eesti ja teiste soome- ugri keelte uurija. Kirjutas eesti-saksa sõnaraamatu. Samuti aitas kirjakeele stabiliseerumisele kaasa tema saksakeelne eesti keele grammatika. Tema teos Eestlaste sise- ja väliselust kujutab enesest rikkalikku kogu vanasõnu, kõnekäände ja mõistatusi. Sajandi alguses keelelise korrastamisega tegelesid Eesti Kirjanduse Seltsi keelekonverentsid. Eesti Kirjanduse Selts: Asutati 6. augustil 1907.
F.J. Wiedemann ja eesti keel. Oli viimane tähelepanuväärne saksa soost eesti keele uurija, tema eesti-saksa sõnaraamat(1869) ja eesti keele grammatika (1875) on olulised veel tänapäevalgi. Tema sõnaraamat koosneb 50 000 sõnast ja selle koostamisel kasutas Wiedemann transkrptsiooni, grammatika koosnes kirjeldavast grammatikast ja seega ei kujundanud eesti kirjakeelt otseselt, kuid oli abiks paljudele hilisematele keeleteadlastele. B.G.Forseliuse elutööks sai talurahva hariduse edendamine,selleks õpetas talurahvast lugema ja lõi uue kirjaviisi, mida tuntakse vana kirjaviisi nime all, see oli esimene Eesti kindel kirjaviis. Lisaks asutas ta Tartu lähedale esimese kooliõpetajate seminari, kus said hariduse
· Folklorist ja etnoloog · Lauluisa · Vana targa mehe võrdkuju · Suri 25.augustil 1882 Tartus Looming · "Kalevipoeg" · "Kilplased · "Reinowadder Rebbane" · "Mihkel Põllupapp" Johannes Voldemar Veski · Sündis 27.juunil 1873 Vaidaveres · Oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog. · 1920-1940 ilmus Veski osalusel 36 oskussõnastikku. · 1918 avaldati esimene ÕS (170 lk, 20 000 sõna). Ferdinand Johann Wiedemann · Sündis 18.märtsil 1805 · Wiedemann suhtles eesti rahvusliku liikumise tegelastega, toetas "Kalevipoja" avaldamist ja levitamist, propageeris ühtset kirjaviisi ja redigeeris Piibli keelt. · Peale eesti keele uurimise jätkas Wiedemann ka akadeemikuna teiste soome-ugri keelte uurimist, koostas grammatikaid, sõnaraamatuid, aitas mitmele soome-ugri rahvale soetada emakeelset kirjasõna.
Näiteks häälikutes kadus ,,n" sõnade lõpust, analoogias kujunesid eitussõnad või vältevaheldused, grammatikas kujunes kaasaütlev kääne. Meie sõnavara hakkas üha rohkem muutuma, kui suurt rolli hakkas mängima grammatika. Võeti kasutusele vältevaheldus, mida uuris suuresti Karl August Hermann. Ta pani aluse ka esimesele eestikeelsele piiblile. Samuti mängisid suurt rolli keele arendamisel Otto Wilhelm Masing, Eduard Ahrens, Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Ferdinand Johann Wiedemann. O.W. Masing võttis kasutusele näiteks ,,Õ" tähe. Kreutzwald juurutas uue kirjaviisi ja tõi palju uusi sõnu ning termineid. Wiedemann kirjutas esimese eesti keele teadusliku grammatika. 20.sajandil olid Johannes Voldemar Veski ja Johannes Aavik eesti kirjakeele arendamise suurkujud. Veski väitis, et keeles on kõik olemas ning tähtsaks on reeglipärasus ja keele rikastamiseks tuleks kasutada oma keelt, aga Aaviku arvates võis laenata kõikjalt, tekkisid ka mitmed tehissõnad
Eesti mütoloogia Rehepapp mõisa palgatud talumees, kelle ülesanne oli kütta mõisa rehes reheahju ning valvata kuivava vilja ja rehepeksu järele. Rehepapiks võeti mõni talumees külast või elatanud mõisaametimees. Rahvaluules on rehepapp seotud Vanapaganajuttudega. Harilikult kavalpea ja naljamees, tüssab ta Vanapaganat ja ka mõisnikku. Autor: Andrus Kivirähki, Matthias Johann Eisen. Kratt ehk pisuhänd, puuk, tulihänd folklooris nõiduslik olend, kes tule või sädemejoana ringi lennates erinevat vara kokku veab: vilja, rõivaid, raha jms. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam erinevatest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk , et inimkätega valmistatud krati elluäratamiseks on vaja kuradile kolm tilka verd anda, oma hing talle müüa. Piltlikult võidakse kratiks nimetada varast või vallatut last. Autor: Eduard Tubina, Ka...
Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920-1940, mis algas Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt
tegutsemiseks. 3. Rahvusliku liikumise 2 suunda(õp.lk 13) Jannseni suund- Balti-Saksa suund Jakobsoni suund-Vene demokraatlike reformide pooldaja 4. Suurüritused 1)Postimees-1857,1853-Jannsen kutsus eestlasi I korda eesti rahvaks 2)Laulu-ja mänguseltsid-Vanemuine ja Estonia 1865 3)Eesti I üldlaulupidu-1869.Koidula ja Jannseni eestvedamisel 4)Teater-1870.Koidula ´´Saarema onupoeg´´ 5. Teadlased ja kunst 1)E.Ahrens-Oli keeleteadlane,rajas uue kirjaviisi 2)Wiedemann-Oli keeleteadlane,kirjutas eesti keele teadusliku grammatika ja koostas suure Eesti-Saksa sõnaraamatu. 3)Mihkel Veske-Luuletaja ja keeleteadlane.´´Kas tunned maad´´ ja ´´Mine üles mägedele`` 4)J.Köler-Oli kunstnik.Portreed,Kaarli kiriku altarimaal 5)A.Weizenberg-Oli skulptor, ´´Hamlet´´ 6)E.M.Jakobson-Puulõigete meister,kunstnik.Pani aluse kunstiväärtuslikule raamatuillustratsioonile. 7)Amandus Adamson-Oli skulptor, ´´Russalka´´ Tallinnas 8)H
6. 1525.aastal ilmus esimene eesti keelne raamat (katekismus), mis ei ole säilinud. 1535.aastal ilmus esimene säilinud eesti keelne raamat (katekismus). 1739.aastal ilmus esimene eesti keelne piibel, mis pani aluse eesti kirjakeelele. 7. Otto Wilhelm Masing- õ-tähe eesti keelsesse sõnavarasse lisamine. Johannes Aasvik- tõi eesti keelde palju uusi sõnu ning arendas eesti keelset grammatikat. Ferdinand Johann Wiedemann- arendas eesti keele sõnavara ja kirjutas ,,Wiedemanni sõnaraamatu." Friedrich Robert Faehlmann- esimene lektor, kes püüdis eesti keele ehitust paremini kirjeldada ning avaldas 32 artiklit eesti keelest. Friedrich Reinhold Kreutzwald- propageeris uut kirjaviisi, toetas ühiskirjakeelt ja rikastas sõnavara. 8. 9. Eesti kirjakeel on arenenud Keskmurdest. 10. Eesti kirjakeelele pani aluse esimene eesti keelne piibel. 11. Eesti lähim sugulaskeel on vadja keel. 12
II maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Tänapäeval räägib liivi keelt emakeelena vaid 8 inimest. Noorim neist on sündinud aastal 1926. Kokku on liivi keele kõnelejaid 40 ringis. Neid, kes peavad end liivlaseks, on umbes 230 inimest. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Soomlaste abiga hakati aastal 1930 välja andma esimest liivikeelset ajalehte Lîvli. Keelenäiteid Trits! Tere! Jõv omõg! / Jõvvõ omõgt! Tere hommikust!
kasutama. F.R. Kreutzwald kirjaviisi juurutajana 19.sajandi teisel poolel suurenes eesti keele prestiiz. Rahvusliku liikumist mõjutas oluliselt Kalevipoja autor Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kreutzwald arendas teadlikult eesti keele sõnavara. Samas ka loos ta palju liiteid juurde. Eesti keele teadusliku uurimise algus Esimene professionaalne keeleteadlane, kes uuris eesti keelt ja tema grammatikat teaduslikult, oli Fredinand Johann Wiedemann. Mihkel Veske oli esimene eestlasest keeleteadlane ja eesti keele süvauurija. Veske uurimus ,,Eesti keele healte õpetus" (1879) tõstatab teaduslikult kirjaviisi probleemi ning arutleb III välte kirjas edasiandmise võimaluste üle. K.A. Hermann eesti keele rikastajana Keeleküsimustega tegeles 19.sajandi lõpukümnendeil ka Karl August Hermann. Hermanni kasutatud keeleterminitest on paljud tänapäevani säilinud. (Näiteks ees ja tagasõna, sidesõna, jne)
sõjakäikudel. Alates 13. sajandist oli vadajalaste asuala sageli Vana-Liivimaa ja Novgorodi vaheliste võitluste tallermaaks. 1440. aastail küüditasid ordurüütlid rühma vadjalasi tänapäeva Lätisse, Bauska lähedale. Kohalikud elanikud hakkasid neid kutsuma kreeviniteks (läti k sõnast krievs 'venelane'), sest nad toodi Venemaalt. 1846. aastal kohtas A. J. Sjögren veel 5 mõnd oma keelt mäletavat kreevinit. Kui Wiedemann 1870. aastal asja uurima läks, olid kreevinid lõplikult lätistunud, ent tal õnnestus lahendada nende päritolu mõistatus (F. J. Wiedemann, Ueber die Nationalität und die Sprache der jetzt ausgestorbenen Kreewinen in Kurland. St.-Peterbourg 1871). 1480. aastail, pärast Novgorodi ühendamist Moskva suurvürstiriigiga küüditati vadjalasi Venemaa siseossa. Kui Ingerimaa 1617. aastal Stolbovo rahuga Rootsi koosseisu läks, pagesid paljud sajandite vältel tasapisi õigeusklikeks
(Kan) 3. Mihklipäe oli nii suur püha, et mitte tuadki ei suitse.(Hää) 4. Mardipääv Mart tegeva sõilaga õlut. (Ksi) 5. Toomas toores mees toob jõulud, Andres aus mees annab jõulud, Peeter pikk mees peab jõulud, Viidas vintskull viib jõulud. (Käi) 6. Toomas täidab tünni. (Räp) 7. Mis enne jõulu tihase, seda jõulupäe süüasse. (Muh) 8. Küünlapäev viimne jõul. (Jõe) 9. Pikk liug, siis pikad linad. (Kos) 10. Tuhkapäev viheldakse liha seljast maha ja kala selga. (Wiedemann) 11. Kui mitte pastuneljapäevi päästpühaks ei peatu, siis ometi sabagi. (Plv) 12. Vanast Mikul ütel, õt: ,,Mullõ kiitke kiislat", a Jüri ütel: ,,Mullõ küdsage vatska." (Se) 13. Ku ristipäävä kotun pühä um, sis ei tulõ üttegi risti maja pääle. (Rõu) 14. Nelipühid peeti nii suureks pühaks, et sel päeval ei pidade rohigi kasvama. (V Mr) 15. Kis ei lähä juanitulõlõ, sie jääde mardini magama ning küünlapäeni kükütämä. (Khn) 16
Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920-1940, mis algas Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti
..". Võtab kokku senised teadmised põhja- ja lõunaeesti keele ehitusest. Lai levik, kasutati ka ülikoolis (1803 loodi TÜ eesti keele lektori koht). 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntni der ehstnischen Sprache" (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad (Ahrens, Wiedemann). 1853 E. AHRENS "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Zweiter Theil: Satzlehre" süstemaatilise süntaksikäsitluse alusepanija. Lauseliikmed, totaalsus partsiaalsus aluse, sihitise ja öeldistäite juures, käände- ja pöördevormide kasutamine, ühildumine, lausetüübid. 1875 F.J. WIEDEMANN "Grammatik der Ehstnischen Sprache" esimene teaduslik grammatika. Süntaksiküsimused põhjalikumalt kui Ahrensil, totaalsuse partsiaalsuse kohta üsna täpsed reeglid
kirjutaja · Tutvus murretega kaua aega · Lõi uusi grammatika termineid(rikastas · Eesmärgiks oli kirjeldava grammatika sõnavara) täiendamine · Andis panuse eesti keele korraldusse · Töötas läbi eesti keelese kirjanduse · Vormiõpetus Wiedemann Hermann Näited: 1875 ,,Grammatik der ehstnischen N: võttis kasutusele käändenimetused, koostas Sprache", koostas eesti-saksa keelse ,,Eesti keele grammatik", lõi sõnaliikide sõnaraamatu, 9 aastat tutvus murretega nimetusi. 20. saj alguse keeletedlane 20. saj alguse keeletedlane · Keeleuuendusliku mõtte algataja ja · Taotles keelenormide teaduslikult ja
Gebhard Himselius gümnaaasiumi mateõpetaja ja professor. Tallinna linnaarst, raeapteeki, Tallinna kindlustöid. Kalendreid,astronoomilisi vaatlusi. Rootsi aeg Reiner Brockmann poeesiaprofessor, esimeste teadaolevate eestikeelsete juhuluuletuste autor . Rootsi aeg Anton Thor Helle - gümnaasiumi vilistlane, kelle eestvõttel tõlgiti piibel tervikuna põhjaeesti keelde. B.G. Forselius-rahvakoolid Vene aeg F. J. Wiedemann-kubermang, P. J. Karell-ärkamisaeg 7.Pühad a) 6. juunil kogunevad vilistlased, et tähistada kooli avamist 1631. aastal b) õpilased kogunevad 6. novembril (Gustav Adolfi päeval), tähistamaks kooli ümbernimetamist Gustav Adolfi Gümnaasiumiks 1991. Aastal 8.Ingel Hannes Starkopfi dekoratiivskulptuur ,,Ingel" valvab rahu ja õpilasi 9. Vabadussõda Vabadussõjas osalesid mitmed õpetajad, kes moodustasid ka oma roodu. Ka koolihoonel oli
Joonistuskooli esimene õpetaja oli Dresdenist pärit Karl August Senff, kellelt on pärit mitmeid klassitsistlikult väljapeetud portreid ja kultuurilooliselt huvipakkuvaid vaateid. Tartu kunstielus andsid toon kohalikud meistrid August Matthias Hagen, Friedrich Ludwig von Maydell, Georg Friedrich Schlater. Baltisaksa kultuurielu laiemalt Tallinnas ja Peterburis töötas akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor. Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce (põllumajandus, etnograafia) Haapsalus uuris Carl Abraham Hunnius ravimuda omadusi jm. 18.saj lõpul ja 19.saj algul tegutses Tallinnas kunstnik Gerhard Franz von Külgelegen, kellel on kindel koht saksa kunstiajaloos. Tartus ilmus nädalaleht ,,Inland", mis oli baltisaksa kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid
kaunist aega. Kunstniku maalidest suurim on "Lorelei needmine munkade poolt" (õli). 3. A.Adamsoni eri materjalidest skulptuure: "Lapse portree" (kips) "Laeva viimne ohe" (marmor) "Äreval ootel" (pronks) "Georg Lurich" (pronks) "Hülgekütt Pakri saarelt" (pronks) "Koit ja Hämarik" (pirnipuu) "Koit ja Hämarik" 4. A.Weizenbergi skulptuure: "Lydia Koidula" ( kips) "Friedrich Reinhold Kreutzwald" (marmor) "Anna Haava" (marmor) "Ferdinand Johann Wiedemann" (marmor) "Sügis" (marmor) "Linda" (marmor) "Noormees oja ääres" (marmor) 5. Ants Laikmaa maale: "Vigala noorik" (pastell) "Autoportree" (pastell) Kristjan Raua maale: "Puhkus teel Egiptusesse" (tempera) "Kosjasõit (Kalmuneid)" (tempera) Nikolai Triik: "Lennuk" (tempera, kriit, triptühhon) "Irmgard Menningu portree" (tempera) "Ants Laikmaa portree" (õli) Konrad Mägi: "Norra maastik männiga" (õli) "Norra maastik" (õli) 6
aastal. Säilinud raamatud. Missale Romanum. USULIIKUMISED Vennastekoguduste liikumine. Lubatuse ja keelatuse piir. Käsikirjalised materjalid. Raamatukogude omapära. Eestimaalt pärit misjonärid. Gustav Reinhold Nyländer. Sierra Lione, bulomid 1814 grammatika ja sõnaraamat; õigekirja õpik KOOLIRAAMATUKOGUDE ARENG Tallinna Toomkool. Tallinna gümnaasiumi raamatukogu. Konrad von Akrestierna pärandus. Tallinna kubermangugümnaasium. Johann Willigerode. Ferdinand Johann Wiedemann. Fundamentaal- ja õpilaskogu. Georg Leopold Gahlnbäck. KOOLIRAAMATUKOGUDE ARENG Kreiskoolid. Kihelkonnakoolid. Elementaarkoolid. Vallakoolid. Erakoolid. Gustav Schmidti erakool-pansion. Hugo Treffneri poeglastekool. Kutsekoolid. Tartu Veterinaaria Kool. Tartu Veterinaaria Instituut. Reaalkoolid. RIIKIDE KESKSETE RAAMATUKOGUDE TEKE Prantsusmaa. Francios I. Guillaume Bude. Fontainebleau loss. 1568 Pariisi. Diplomaatide osa komplekteerimisel. Nicolas Clement. Abbe Bignon.
Tahtsid samuti luua ühtset kirjakeelt (kas siis lõuna- ja põjaeestikeele seguna või võttes aluseks ainult põjaeestikeele). Friedrich Reinhold Kreutzwald ja uus kirjaviis- Asus toetama uut kirjaviisi ning edendas seda. Sellega seoses levis uus kirjaviis kiiresti. ,,Kalevipoja" autor; kirjutanud palju muinasjutte. Lõi eestikeelde juurde sõnu. Nt hapnik, süsinik, kunstnik, tulevik, rahvus+ naissugu väljendav liide na. Ferdinand Johann Wiedemann- sündis 1805. Haapsalus. Isa oli magistraadi sekretär. Õppis Haapsalus, siis Tallinna gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust ja keeli. Uuris komi, mari ja udmurdikeelt, koostas grammatikad. Koostas eesti-saksa sõnaraamatu. (50 000sõna). Kirjutas ka eestikeele grammatika. Karl August Hermann- kirjutas esimese eestikeelse nomineeriva grammatika. Oli peale keeleuurija ka helilooja ja muusik. Käänetenimetused (nimetav, omastav jne) + sõnad ainsus, mitmus
Kubermangugümnaasium, mille pidulik avamine toimus 13. jaanuaril 1805. 21. Tallinna Kubermangugümnaasium. Koolist sai riiklik õppasutus, gümnaasium nimetati ümber kubermangu gümnaasiumiks. Õppetöö Saksa keeles. Ei saanud õppida loodusõpetust ja inglise keelt. Thomas Johann Seebeck - akadeemik, termoelektri avastaja. Georg Wilhelm Richmann-gümnaasiumi kasvandik, füüsik, esimene akadeemik. Ferdinand Johann Wiedemann- ülemõpetaja, akadeemik, eesti- saksa sõnaraamatu koostaja. Carl Friedrich Schmidt - geoloog, botaanik, Peterburi TA akadeemik. Philipp Jakob Karell- tsaaride Nikolai I ja Aleksander II ihuarst, osales Eesti rahvuslikus liikumises, aitas Kreutzwaldil välja anda ,,Kalevipoega". Jaan Bergmann- lõpetanud gümnaasiumi, kirjanik 22. Milline oli Nikolai Gümnaasiumi vorm? kehtiva vormiriietuse sisseseadmine. Esemed: must püstkraega
Seltsi keskne teadusüritus. Tänavu, 2011.aastal, leidis Tartu Ülikoolis 27.juunil aset juba XLIV J. V. Veski päev, mis kandis nime ,,Eesti keele arengukavast ja Eesti keeltest". Oma ettekannetega esinesid Jüri Valge, Tõnu Tender, Birute Klaas ja Anna Verschik. Pilt 3. Johannes Voldemar Veski 3.3 F. J. Wiedemanni keeleauhind Ferdinand Johann Wiedemann (18051887) oli 19. sajandi silmapaistev keelemees. Tema elutööks peetakse 1869. aastal ilmunud eesti-saksa sõnaraamatut, mis sisaldab üle 50 000 sõna ja sõnaühendi. See on ulatuslik sõnavarakogu, millest ammutas materjali enamik järgnevate põlvede keelekorraldajatest...... Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind tõstab esile inimesi, kellel on väljapaistvad teened eesti keele ees: eesti keele uurimisel, korraldamisel,
Reegleid soome keele eeskujul. 4) Etümoloogiline sõnaloend. Esimene süstemaatiline katse selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara. Saksa, vene, rootsi laenud. XIX sajandi teine pool. Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises: 1) võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakroonia) - Mihkel Veske; 2) deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine - Ferdinand Johann Wiedemann; 3) kirjakeele arendamine - Jakob Hurt, Karl August Hermann, Jaan Jõgever. 5. Ferdinand Johann Wiedemann. 1805 1887 Uurimusi ja ülevaateid paljudest soome-ugri keeltest. Peterburi teaduste akadeemia akadeemik. Paul Ariste: üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast XIX sajandil (Reguly, Hunfalvy, Budenz Ungarist, Sjögren, Castrén Soomest, Wiedemann Eestist) Keeleuurijana kavandas sarja : 1) Sõnaraamat 2) Grammatika (põhjaeesti)
Tartu Ülikool XIX saj 15.okt 1632->1656 Tallinnasse->1690 Tartu Academa-Gustavo-Carolina- >1699 Pärnu(1710 lõpetas tegevuse)->1802 avati uuesti Tartus->1919 eestikeelsena *Friedrich Robert Faehlmann- meditsiin, õpetaja, kirjandus *Karl Ernst von Baer- embrüoloogia *Nikolai Pirogov- kirurgia, anatoomia *Wilhelm Struve- maailmakuulus, astronoomia *Georg Friedrich Parrot- ülikooli esimene rektor Baltisaksa kultuuri edendajad *akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann töötas Tallinnas ja Peterburis- eesti keele sõnastiku autor *Johann Wilhelm Ludwig von Luce tegutses Saaremaal(põllumajandus, etnograafia jm.) *Carl Abraham Hunnius uuris Haapsalus ravimuda omadusi jm. *Reinimaalt pärit kunstnik Gerhard Franz von Kügelgen-kindel koht saksa kunstiajaloos | *19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg | *Õpetatud Eesti Seltsi rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann Arhitektuur Tartu Ülikooli peahoone on klassitsism
Vanalinna Hariduskolleegium Hiina filosoofia ja üldiseloomustus Referaat Grete Remmel 11. H Hiina filosoofia ja üldiseloomustus Hiina filosoofia on kujunenud järgides hiina mõttele omaseid kultuuritraditsioone. Lääne filosoofias on seda enamasti käsitletud osana ida filosoofiast. Hiina filosoofia pärineb Shangi ajal tekkinud ennustamise kasutamise läbi Zhou ajal väljakujunenud ,,Zhiu Yis". Esimene teadaolev viide sellele teosele pärineb aastast 672 eKr. Rääkides "Zhou Yist", millele Hani dünastia ajal kinnistati ka kanooniline nimi "Yi Jing", kui hiina filosoofia alusest, peetakse silmas ,,Xici Zhuani" - ühte sellele lisatud lisadest. Hiina filosoofia mõju Hiina, Korea, Vietnami ja Taiwani kultuuridele on võrreldav vanakreeka filosoofia mõjuga Euroopa kultuurile. Shangi dünas...
4. Eduard Ahrens. 1843 ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" : esimene, kus oli ulatulikult kasutatud rahvasuust kogutud ehtsat keeleainest. Kõige laiemalt on tuntud ettepanek minna üle uuele ehk soomepärasele kirjaviisile. Esimese osa lõpus etümoloogiline sõnastik esimene süstemaatiline katse selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara 1848 ,,Zur Ehstnischen Declinationslehre": käänamisõpetus 5. Ferdinand Johann Wiedemann. Viimane, aga teenekaim sakslasest eesti keele uurija. 1855 ,,Ueber die neueste Behandlung der Ehstnischen Grammatik" analüüs Ahrensi grammatikale. 1864 ,,Versuch ueber den werroetnischen Dialekt" (,,Ülevaade Võru murdest") 1869 ,,Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F. J. Wiedemann": materjal varasemad sõnastikud ja sõnavarakogud, pluss enda kogutud materjal; kogus sõnu ka ilukirjandusest. Sõnaraamatust on ilmunud 3 uustrükki.
olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. Ülikooli ümbrusesse koondus teisigi kultuuri-ja teadusasutusi, mis kõik kokku andis põhjuse Taru ristida Emajõe Ateenaks. Rajati Veterinaaria Instituut, ülikooli juures töötas joonistuskool, mille esimeseks õpetajaks oli Dresdenist pärit graafik Karl August Senff. Baltisaksa kultuurielu Eesti kultuuri sügava jälje jätnud isikud nt. töötas Tallinnas ja Peterburis akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor, Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce(põllumajandus, etnograafia jt). Gerhard Franz von Kügelgeni, kes 18.saj lõpul ja 19.saj algul tegutses Tallinnas ning kellel on kindel koht saksa kunstiajaloos. Baltisakslaste kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid oli Tartus ilmunud sisukas nädalaleht ,,Inland", kus avaldati mitmeid pikemaid kirjutisi Eesti aja- ja kultuuriloost. 19
liivikeelset ajakirja Õv. Alates 1995. aastast hakati esimest korda Läti Ülikooli ajaloos õpetama selles kõrgkoolis liivi keelt. 3 LIIVIKEEL 2.1 Liivi keel Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Kui räägitakse liivi keelest, mõeldakse selle all tavaliselt Kuramaa rannakülade liivlaste keelt. Ka liivi kirjakeel on loodud Kuramaa randlaste, eesti vanemas kõnepruugis kurelaste või kuralaste keeletava põhjal. Aimu ajaloolise Liivimaa liivi keelest annab Põhja-Lätis Salatsi jõe
naine on viimane inimene kes maeti toomkirikusse sest oli komme et naine maetakse oma mehe kõrvale. Maadeavastaja 6) Carl Abraham Hunnius-turismiedendaja 19 saj l ,tema ehitas I kuurorti Haapsallu. (Teaduslik ja teadlik lähenemine meremudale kui ravivahendile samuti ülevenemaalise kuulsusega kuurordi tekkimine Haapsallu on seotud meditsiinidoktor Carl Abraham Hunnius.) 1845 tekkis teine Tagalahe ääres märksa suurem ja mugavam mudaravila mis oli euroopas parim koht. 7) Wiedemann-keeleteadlane eesti keele arendaja haapsalust pärit ,ta kogus eesti vanasõnu ja seal oli ka eesti mängud sees ,,Aus dem inneren un äusseren Leben der Ehsten,, 8) Georg Julios von Shultz-Bertram arst,luuletaja ,kirjamees sai tuntuks programmilise üleskutsega anda rahvale eepos ning koos sellega ajalugu. 9) Siegfried von Vegesack-baltisaksa päritolu saksa kirjanik ja tõlkija Teoseid: Balti tragöödia. Eesti Päevaleht
1834 liigub Peterburi Teaduste Akadeemiasse. 1845-46 uurib merisiilikute embrüoloogiat. Peterburis enam embrüoloogiaga nii aktiivselt ei tegelenud. Tegeleb pigem rakenduslike uurimistega: füüsiline geograafia (polaaralad), etnograafia, kalabioloogia, antropoloogia. 1837 teeb ekspeditsiooni Novaja Zemljale. 1861 asutab Vene Entomoloogiaselts. Alates 1867 aastast liigub Tartusse tagasi, kus tegeleb geograafia ajalooga, loodusteaduste ja religiooni vahekorraga. W. Johann Wiedemann. Filoloog, hobibotaanik esimene õistaimede ülevaade meie alade kohta. Hermann Martin Asmuss. Asmuss kogus ulatusliku kollektsiooni Aruküla koobastest pärit devoni rüükalade kivistisi ning kirjutas neist monograafia, mis tõi Aruküla leidudele ülemaailmse tuntuse. Gustav von Bunge. Tema tööst sai alguse neovitalistlik suund bioloogias, mille peamiseks esindajaks kujunes Hans Driesch, ning millel oli märgatav mõju teoreetilises bioloogias kuni 1930. aastateni.
1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus) 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. Hääldamine põhjalik, usaldusväärne; ortograafia soovitab soomepärast; morfoloogia; süntaks süstemaatiline ja põhjalik; etümoloogiline sõnaloend soome-eesti ühine sõnavara; murded loetleb murdenähtusi, mis ei sobi kirjakeelde. 6. Ferdinand Johann Wiedemann. Üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast 19. sajandil. 1869 "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J. Wiedemann" - Materjal: senised sõnaraamatud ja materjalikogud, W. enda kogutud materjal. Foneetiline kirjaviis, märkis palatalisatsiooni. 1875 ,,Grammatik der ehstnischen Sprache" - Põhja-Eesti keskmurde kirjeldus. Sissejuhatus, häälikustruktuur, sõnamoodustus, morfoloogia, süntaks. Käändkondadesse jagunemine põhineb ainsuse N, G, P ja mitmuse P vormidel
eesti rahvalaulu kirjapanemine · 1739 a. täielikult tõlgitud piibel · Mango Hans jutlustaja, tema poeg Thal oli Antslas köster ja ehitas esimese oreli · Talupoegade õpetamine organistideks · Aadlidaamide kodused kontserdid, ülipopulaarne oli rahvalaulude laulmine, mida saadeti klaveril · Populaarseks klaveril tantsude mängimine · Peeti balle, mille lõpul tantsiti rahvatantse · Kuurortlinnades kamme- ja sümfooniaorkester · Papa Wiedemann Haapsalus kamme- ja sümfooniakontsertteosele kirjutatud sisu, mida saab kuulata ja näha · Hörtschelmann kirjutas Kotzbue teatriteostele muusikat · Windowsky Poola mereväeohvitser, tantsuõpetaja, eesrindlike kodude lastest pani kokku balletitrupi, koos Kotzebuega esinesid; ,,Ramma Joosepi häta ja apinõu" jagati tasuta talupoegadele (lühike eesti keelne õpik) · Luce Saaremaa muusikaelu eestvedaja, Saaremaa kooliteatris asjaarmastajate
vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. TÜ ümber kogunes teisigi kultuuri-ja teadusasutusi, nt: Professorite Instituut, Vetenaaria Instituut, joonistuskool (kus töötas graafik Karl August Senff). Kujuneski välja Trt kunstielu, kus andsid tooni juba kohalikud meistrid- A.M. Hagen, F.L. von Maydell, G.F. Schlater. Baltisaksa kultuurielu laiemalt (lk 155) Baltisaksa kultuurielu ei piirdunud siiski ülikooliga. Nt töötas Tln-s ja Peterburis akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor, Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Haapsalus uuris ravimuda omadusi Carl Abraham. Kunstnikest tuleb veel nimepidi mainida Gerhard Franz von Kügelgeni, kelle tuntuim Eestis asuvatest töödest on Goethe portree.2 Baltisakslaste kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid oli Trt-s ilmunud sisukas nädalaleht
· Keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet · Rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele · Eestis saksa estofiilid, ka eestlasi: Kristjan Jaak Peterson, Otto Wilhelm Masing 19.sajandi II pool: Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises: · Võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakrooniline) Veske · Deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine Wiedemann · Kirjakeele arendamine Hurt, Hermann, Jõgever ,,Beiträge" · Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) · 20 köidet · Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäited, arvustusi, keeleteadus Ühtse kirjakeele taotlemine: · Kas üks või kaks kirjakeelt? · Kaks keskust (Tallinn ja Tartu), oli kaks kirjakeelt
Käänded jagunevad flektiivseteks ja sufiksilisteks. 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. Hääldamine põhjalik, usaldusväärne; ortograafia soovitab soomepärast; morfoloogia; süntaks süstemaatiline ja põhjalik; etümoloogiline sõnaloend soome-eesti ühine sõnavara; murded loetleb murdenähtusi, mis ei sobi kirjakeelde. 5. Ferdinand Johann Wiedemann. (1805-1887) Üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast 19. sajandil. 1869 "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J. Wiedemann" saksa-eesti sõnaraamat. Kogus ise materjali, kasutas ära ka kõik olemasolevad materjalid, tahtis sinna panna kogu sõnavara, mis selleks ajaks olema soli. 1875 ,,Grammatik der ehstnischen Sprache" 700 lk eesti keele grammatika. See oli eesti keele uurimise suursaavutus. See oli teaduslik ja püsis üle 120 aasta. Grammatikal on neli osa:
vastandust. Juba enne Ahrensit olid mitmed autorid juhtinud tähelepanu kirjaviisi puudulikkusele ning pakkunud välja omapoolseid parandusettepanekuid. Kirjaviisi levikule aitas oluliselt kaasa see, et F. R. Kreutzwald, kes alguses soomepärast kirjaviisi ei pooldanud, seda hiljem kaitsma asus ning selle oma teostes tarvitusele võttis. Kõik olulisemad Ahrensile järgnenud eesti keele kirjeldused alates F. J. Wiedemann`i grammatikast (1875) ja K. A. Hermanni kirjutatud esimesest eestikeelsest grammatikast (1884) tuginevad otsesemalt või kaudsemalt Ahrensi keelelistele seisukohtadele ning tema kirjaviis on (minimaalsete muudatustega) kasutusel tänapäevani. • XIX saj esimese poole tähtsündmuseks kujunes Eduard Ahrensi tugevasti soomemõjuline grammatika (eesti keele Tallinna murde grammatika; I trükk 1843, II, täiendatud trükk 1853). Ahrensi grammatika pani aluse uuele (s
luik: luige: luike: luiged: luikesid () huige: huike: huiget: huiked: huikeid () võõpama, võõbata, võõpab, võõbatud () kleepima, kleepida, kleebib, kleebitud () Muuttüübid Olenevalt sellest, millest lähtutakse, on eesti keelele koostatud üsna erinevaid muuttüübistikke. Gutslaff 1648Jõgever 1904 jj Clare 1730 Leetberg 1916 Muuk 1927 jj Faehlmann 1844, 1842 Peterson 1919 Alvre 1964 Ahrens 1853Põld 1920 Mürk 1990 Wiedemann 1875 Tann 1923 Viks 1982 jt Hermann 1884 Veski 1923 Ehala 1997 Einer 1885 Aavik 1925 Blevins 2005 Muuttüübid Muuttüüpide näiteid (,,Väikesest vormisõnastikust"): Elama Sepp Tulema Tütar Riidlema Vaher Leppima
Pärnumaal vähemalt räägib rahvasuu ,,põhjanaelast", selle nimega maailma tuleviku vägevat põhjariiki ära tähendades, kes kõige maailma enese alla heidab. Ühtlasi seletatakse seda põhjanaela Rootsi riigiks. Vana rahvas räägib veel, me olla ,,Rootsi vangid" Venemaal ja et Rootsi kirikutes iga pühapäev meie vabastamise eest Jumalat palutakse. Mitmes kohas Eestis nimetatakse kuldnokki roots-varblasteks. Taevas näitab rahvas Rootsi hobu, Rootsi oda, Rootsi varrast. Wiedemann seletab esimest Gestirn des kleinen Bären, kaht viimast aga Gürtel im Gestirn des Orion. Taimeriigis esinevad Rootsi punad = Hypericum L. Kaubanduse alal tuntakse Rootsi riiet, riiet, mis tugev ja vastupanev. Vist toodi riiet vanemal ajal Rootsist; uuemal ajal vähemalt valmistatakse seda riiet Soomes, kust teda meie maale tuuakse. Laialt tarvitab rahvas kõnekäändu: Roots roal. Palju täielikumalt, vanasõna kujul esineb seesama ütlus Soomes, kus
millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamis õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Eestimaa talurahva seadust peeti Liivimaa omast halvemaks. Liivimaa talurahvaseadus nimelt nägi ette talurahvakohtute asutamise, mõisnik võis talupojalt talu ära võtta ainult kohtu otsusega. Eestimaa talurahvaseadus ilmus eesti keeles Keila praost Otto Reinhold v. Holtzi tõlkes (koos sellega 1805 aastal ka kohtuseadus ja vallakohtu käsiraamat). Wiedemann Keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija. Saksa-rootsi päritoluga Ferdinand Johann Wiedemann (1805-87), sündis Haapsalus ja õppinud Tartu ülikoolis. Ta töötas Tallinnas vanade keelte õpetajana, avaldas mitu soome-ugri keelte grammatikat. Nimetati akadeemikuks Peterburi Teaduste Akadeemiasse. Tema suurteosteks olid eesti-saksa sõnaraamat ja grammatika. H. von Frey aritmeetikaõpik 1806. a ilmub Tartus esimene arvutamise õpik Saaremaa
) 3) Lodusuurijate selts (1853) 4)Eestimaa Kirjanduse Ühing (1842) (Pigem põhja-Eestis. Kodukohta uuriv ühendus.) Mõningad tähtsamad allikmaterjalid, mis puudutavad 19. Sajandit. E.A Winkelmanni bibliograafia.(1838-1896) Nendel aastatel ilmunud tekstid on ära katalogiseeritud. 12 000 süstematiseeritud kirjanduse nimetust tema teoses: ,,Bibliotheca Livoniae historica" E. Blumfeldt, N.Loone-Eesti ajaloo bibliograafia 1877-1917 F.J. Wiedemann-Eesti-Saksa sõnaraamat 1869-sõnaraamat hõlmab ka nt etnonüüme ja iskunimesid ,,Baltische historisches Ortslexikon"- Saab infot nt selle kohta, et millal on mingi mõis asutatud. 19. sajandil tehti ka maastiku kirjeldust Kultuurigeograafiline- kodulooline kirjandus 20 saj algul- Nende põhjal võiks teha tänapäevaseid kultuurigeograafilisi uuringuid: (Need uurimused on juba pigem eestlaste enda tehtud, mittte niivõrd baltisakslaste poolt tehtud)
laululeht roosal siidipaelal ja tütretütre Alice Blumbretgi foto. Arvatavasti mahtus siia kunagi ka lapsehäll või voodike. 11 SÖÖGITUBA JA KÖÖK Söögitoas on koos Kreutzwaldiga leiba murdnud kõik need, kes Võru kaugeks ei pidanud, et Lauluisaga kohtuda: E. Lönnrot, J. Krohn, Y. S. Yrjö-Koskinen, L. Koidula, J. Hurt, J. Köler, C. E. v. Baer, C. Reinthal, F. J. Wiedemann, G. Schultz-Bertram, W. Schultz, E. Sachssendahl ja mitmed teised tolle aja kultuuri- ja teaduseinimesed. Praegu on laud kaetud kahele, otsekui majja oleks jäänud vaid vanapaar: noorem tütar, papa lemmiklaps Marie Ottilie puhkab Võru surnuaial, vanem tütar on abiellunud ja elab Tartus, poeg Alexis õpib Peterburi Tehnoloogia Instituudis. Kella alla on paigutatud majaproua Marie Elisabethi foto - siinne maailm oli tema vastutada, siin tundis keeta ja
dT soojusvoo Jq avaldises: J q=−k dx Soojuse ülekanne toimub kahe mehhanismi kaudu: 1) Kristallvõre võnkeenergia ülekandmisena 2) Vabade elektronide energia ülekandumisena. Seega k = kv + kel Metallidel on peamine ülekandemehhanism vabade elektronide abil, mistõttu on nende k võrdeline erijuhtivusega ja temperatuuriga: k =l∙ σ ∙T , kus L on võrne kõikidel metallidel (Wiedemann-Franzi konstant). Metallide soojusjuhtivus on suurim, väiksem keraamilistel materjalidel ja kõige väiksem polümeeridel. Termoisolatsiooniks kasutatavatel materjalidel peab olema võimalikult väike soojusjuhtuvus. 20. Ferromagnetism ja ferrimagnetism. Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad – domeenid – mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paraleelselt
Kütuseks loetakse aineid, mis T1>To. Seal, kus kütteperiood on lühiajaline. 3.
omadustest ja temp. Tahketes ainetes kannab energiat täidavad järgmisi tingimusi: küllaldane reageerimiskiirus Kombineeritud protsess(Külmutus-
edasi helikvandid e. fonoonid. Metallides aga peamiselt hapnikuga, põlemisproduktide esinemine gaasidena, soojuspumpprotsessid).T2
Polüseemia • polüseemiat tekitab inimeste loomupärane tung loova, kujundliku keelekasutuse poole • polüseemiat toetab inimese meelepidamisvõime • olemasolevale sõnale uue tähendussisu andmine on levinuim sõnavara rikastamise viis Nt. J. V. Veski andis paljudele murdesõnadele terminoloogias uue sisu: • manukas ‘uurimistoimingu juurde kutsutud erapooletu isik’ (< manuline, Wiedemann ‘Miteinwohner’) • vakus ’feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus’ (W. ‘District; Kirchenbuch’) • kulles ‘kahepaikse vastne’ (W. ‘blaugraue Kuh’, murd. ‘konn, konnapoeg’) Tähenduse omadused Tähendused on lahutatavad keelelistest tähistustest, sellele viitab • sõnade tõlgitavus • sünonüümide olemasolu • tähendusmuutuse esinemine, kui formatiiv säilib
tuleb külm kevad ning halb saak. Looduses liikudes arvesta, et täna kutsub ussikuningas oma alamad nõupidamisele. (https://www.eesti.ee/ev95/et/rahvakalender/rahvakalender- internetis/932/markusepaev-25-aprill) 5. MAI - õie-, lehe-, meiu- ja nelipühakuu Maikuu on seotud tärkava loodusega ning mõningal määral ka ilmaennustamisega. VOLBRIPÄEV - 1. mai. Volbripäeva tuntakse kui esimest suvepäeva ning hernekülvi alustamise aega. Wiedemann tutvustab 1. maid kui kõigi tarkade või nõidade päeva ning märgib samuti, et see päev on sobiv hernekülvi alustamiseks. URBANIPÄEV - 25. mai. Urbanipäeva kohta on vähe teateid. Tegu on paavst Urbanus I surmapäevaga aastal 230. Eestlastele tähendas see aga pigem lina- ja kaerakülvi algusaega. Sel ööl kardeti viimast öökülma ja siitpeale võib alustada külmaõrnade taimede istutamist.
omavahelise vahetu kontakti teel. Fourier’ 1822.a. uuris soojusjuhtivust tahketes kehades ja tuli järeldusele, et soojusvoog kehades on võrdeline temp. gradiendiga. q=-gradt[W/m2]. Soojusvoog ja temp. gradient on vastupidise suunaga. Gaasides on soojust edasi kandvateks osadeks molekulid, kus temp. mõjutab soojusjuhtivust. Vedelikes oleneb see füüsikalistest omadustest ja temp. Tahketes ainetes kannab energiat edasi helikvandid e. fonoonid. Metallides aga peamiselt vabad elektronid. Wiedemann-Franzi seadus—parimad soojusjuhid on need metallid, mis juhivad paremini ka elektrit. Soojusjuhtivusteguri lamda näiteid: Mänd-(pikisuunas 0,36 ja ristisuunas 0,15[W/mK]; Õhk 0C 0,024, 500C-0,057; grafiit-5,0; vask-370. Soojusjuhtivus tasapinnalises seinas (ühe ja mitmekihilises eraldi). 14. Vaatame ,kui soojuse levik on statsionaarne: Joonis: q=-gradt=-dt/dx. Ükski punkt seinas ei soojene, ega jahtu. Igasse x-teljega risti olevasse
(Erelt jt. 2007: 31) Järgmiseks oluliseks perioodiks võib lugeda Eesti keele valgustusideede jõudmist Eestisse XIX sajandi esimesel poolel. Sel ajal hakkas eesti keele ja kultuuri vastu suuremat huvi tundma eesti päritolu haritlaskond ning hakkas ilmuma esimene eesti 5 keele ja kultuuri rahvaajakiri. Seda sajandit võib lugeda eesti keele grammatika ajaloos murdepunktiks, sest just siis lõi eesti keeleteaduse suurkuju Ferdinand Johann Wiedemann kaks tööd – “Ehstnisch-deutsches Wörterbuch” ja „Grammatik der Ehstnischen Sprache“ –, mida loetakse esimeseks eesti keele teaduslikuks grammatikaks. (Erelt jt. 2007: 32-33) Pärast 1905. aastal toimunud revolutsiooni, kui tsaarivalitsus pidi venestushaaret lõdvendama, hakati eesti keelt rohkem kirjeldama ja korraldama. Et kirjakeel oleks ühtne ning seda saaks lugeda üldkasutatavaks keelekujuks, oli oluline jälgida, et tekstid
annaabi.ee 
