Kokkuvõte Mulgi murdest Mulgi murre on tõenäoliselt kujunenud muistse Sakala hõimumurde baasil ja ajaloo jooksul läbi teinud mitmesuguseid muutusi. Geograafilise asendi ning ühiskondlike ja majanduslike põhjuste tõttu on see lõunaeesti läänerühma moodustav murre mõningal määral mõjusid vastu võtnud naaberaladelt. Varasema administratiivse jaotuse järgi on Mulgi ala liidetud Põhja-Eestiga, tema halduslikeks ja majanduslikeks keskusteks olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned. Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud. Mulgi murde omapärased jooned esinevad kõige arv...
Märt See raamat rääkis noorest neiust kelle juures käis kaks kosilast. Ühte kosilast, kellel nimeks Enn, ta ei talunud kuid teist kosilast, Märti, ta armastas. Mõlemad noormehed olid jõukad, kuid Enn oli isekas ning tal puudus üks pöial, Märt aga viisakas ja lugupidav. Maie ema Annele meeldis Märt. Ennu ta aga vihkas, kuna too oli Annet solvanud. Maie isale, Peetrile, aga meeldis jällegi Enn ning Märti ta ei sallinud, kuna Märt oli mulk ja mulgid Peetrile ei meeldinud. Maie aga oli väga kurb kuna tahtis hirmsasti abielluda Märdiga, mitte Ennuga. Enn hakkas välja mõtlema plaani kuidas Maie endale saada. Ta hakkas Peetrile külje alla pugema ja talle kasu tooma. Ühel päeval oli ajalehes kuulutus et ostetakse kokku tangu, üks pütt 8 rubla ja 20 kopikat. Peeter nägi seda ja otsustas enda odrad tanguks teha, Ennult raha laenuks võtta ning pärast maha müüa ja rikkaks saada. Hiljem sai ta aga teada, et Enn oli ta reetnud
hakata.Sellegipoolest tahtis nüüd Enn oma antud 50 vakka eest 125 rubla. See ajas Ennu ja Peetri tülli. Tüli lahendajaks oli Märt , kes ostis kõik tangu ära. Ta ütles , et üks mees oli alles mööda linna tangu tagaajanud , sest sõjaväel olevat vaja läinud. Peeter suhtus Märti nüüd palju paremini. Ta ei tahtnud nüüd enam Ennuga tegemist teha ja Peeter sai aru , kui loll ta oli olnud , et Ennu nii palju kuulas. Ta sai aru , et mulgid polegi nii pahad ja vahest isegi väga head . Niisiis lubas Peeter nüüd Maie Märdile. Maie oli väga õnnelik ja tal oli väga hea meel. Loodan , et oli abi =)
Mulgi pudru sünd. Ajalooliselt jääb mulgi pudru sünd 19. sajandi esimesse veerandisse, mil mulgid hakkasid esimesena tangu ja vastselt talupõldudele ilmunud kartulit koos pudruks keetma. Üle kogu Eesti levib Mulgi pudru valmistamise ja söömise tava on alles 19. sajandi viimasel veerandil. Seoses sellega, et mulgid teistes kihelkondades talusid päriseks ostsid levis Mulgimaalt mujale Eestisse ka mulgi pudru söömise ja valmistamise komme, nii nagu näiteks ka rasvasäilitamise komme, pekirasvaga keedetud tangudega kapsaste (mulgi kapsad) valmistamise ja söömise komme ning ka segakama. Mulgi pudru sünd oli tingitud uue vilja, kartuli kokkuhoiust. Et varutud vilju jaguks uueks saagikoristuse ajaks tuli varutud vilju toidutegemisel ühtlaselt kasutada ehk kokkuhoida ning just kokkuhoiu
Sellise rahvaarvuga maal ei ole keeruline oma indentiteeti säilitada, sest sa võid uskuda seda, mida soovid ning järgida enda rahvuskultuuri, kuid mis ei lähe vastuollu domineeriva kultuuriga. Siia sobib ütlemine, et ole see kes sa oled. Eesti Vabariigis elab 1,34 miljonit inimest, mis on võrreldes Ameerika Ühendriigiga umbes 298,66 miljonit inimest vähem. Eesti Vabariik on samuti mitmekesine maa. Meie tähtsamateks etnilisteks rühmadeks võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ning setud, kes on hoidnud oma traditsioone. Eesti on religiooni poolest vaene ning ka 2010. aastal BBC poolt korraldatud uuringul viidati Eestile, kui maailma kõige uskmatule riigile. Sellest hoolimata hoiavad eestlased oma indentiteeti. Eesti on niivõrd väike riik, mistõttu selle hoidmine on väga oluline eestlaste indentiteeti ja ka Eesti Vabariigi säilimisel. Niisiis on pluralistlikus ühiskonnas suhteliselt kerge oma indentiteeti säilitada, sest
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Peeter Pint- taluperemees, Anne- Peetri naine, Juts- Maie ja Peetri poeg, Maie -Peetri ja Anne tütar, Erastu Enn ja Männiku Märt- Maie kosilased, KureAadu- vallavalitsuse kasak. Kokkuvõte Mulgid pettsid Peetrilt välja talu ja maad, sellepärast vihkas Peeter kõiki mulke. Peetri tütrel Maile oli kaks kosilast-Erastu Enn ja Mäeotsa Märt.Peeter ei tahtnud Maiet anda Märdile, sest too oli mulk.Aga Ennu vastu tal midagi polnud.Kuid Maie Ennu ei tahtnud, põhjendades sellega, et Ennul puudub pöial.Enn oli kaval, punaste juustega ning tal on pöial maha raiutud, et sõjaväest pääseda. Maie tahtis Märti, kes oli heasüdamlik, hooliv, töökas ja tagasihoidlik.Siis luges Enn Postimehest, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat.Kuid tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangusoola asemel on täpikes...
Räägib neile ilusaid valesid, kui naine armub, lahkub Toomas. Kuid ta innustab neid naisi endasse uskuma. Sõnum: iga inimene vajab tähelepanu, unistusi ja vaheldust argipäeva. Unistuste nimel tuleb vaeva näha. Lydia Koidula Luuletused (1860ndad) räägivad Eestimaa ilust ja armastusest kodumaa vastu. Tuntumad: „Mu isamaa on minu arm“, „Eesti muld ja Eesti süda“. Kirjutas komöödiaid külaelust. „Säärane mulk ehk..“ Peeter, kes vihkab mulke, õpib hiljem, et ka mulgid on head inimesed ja petised on sageli need, kes mesijuttu ajavad. Sõnum: esmamulje järgi ei tohi otsustada. Juhan Liiv Luuletused ja jutud olid realistlikud. Kirjutas loodusest isamaast, armastusest ja ebaõiglusest. Ta ei ilusta Eestit, vaid räägib ka selle puudustest(kuigi ise ikka armastab Eestit) Lootis Eesti vabanemisele. Luuletus „Nõmm“ „Vari“ peategelane on vaestekülas kasvanud Villu, kelle püüdlused hariduse poole katkestab peksmine mõisahallis
sepp kabjarauda lei viimätse naala ... Tii tolmass, päiv läts laugele ... Tõive kassikse vanule taossile miilde obese lämme kaala. Nikolai Baturin " Talliuune külläkil kojan" 4. RAHVARÕIVAD Mulgid on oma rahvariietest kaua nö. kinni hoidnud. Kuigi ühiskond, ja koos sellega ka talud, arenesid, säilitasid mulgid oma arhailiste rahvarõivaste kandmise kombestiku. Isegi kui lisati rõivastusse noppeid uuemast moest, kombineeriti neid ikka vanemate esemete ja asjadega. Teada on ka see, et Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised (http://mulgimaaminukodu.blogspot.com/2011/02/mulgimaa-kihelkonnad.html) . Siin said varem
Mulgimaa sugulased kosilasteks. Tüdrukutele on omale tekkinud austajad Lipuvere sulane Joosep ja tema sõber Kärje Juhan. Koos nendega otsustavad Miina ja Leena mulkidele vingerpussi mängida. Nad teesklevad vigaseid pruute. Miina hakkab lonkama ja Leenal kaob kõrvakuulmine ära. Joosep ja Juhan hirmutavad öösel niigi kohkunud mulke oma kummitusjuttudega ning mängivad ise esivanemate vaime. Nad seovad peremehe kõige parema hobuse Jaagu ja Ennu vankri külge, et jääks mulje, nagu oleks mulgid selle ära varastanud. Mart viskab kosilased välja, sest nad ütlesid talle, et tema tütred olevat vigased. Kuna pulma ei tohtinud ära jätta, sest kogu külarahvas teadis, otsis Mart uuteks kosilasteks Miina ja Leena tõelised armastatud ning nad abiellusid. Miina ja Leena plaan läks täpselt nii nagu pidigi. Filmi alguses ning ka keskel mängis üks lõbus muusikapala, mis oli minu arvates väga originaalne. Mulle meeldis väga Andrus Vaarik. Ta oli väga naiselik ja naljakas
Jüts nende poeg, Erastu Enn ja Männiku Märt (noor mulk) Maie kosilased, Kure Aadu vallavalitsuse kasak Enn tahab Maiega abielluda. Enn on kiuslik, kaval, punaste juustega, ta on endal pöidla maha raiunud, et sõjaväest pääseda. Maie ei taha Ennuga abielluda, ta tahab Märti. Märt on tark, pikka kasvu, heasüdamlik ja ka veidike jõukas mees, aga mulk. Maie isa Peeter mulke ei salli, sest mulgid ostsid nende talu ära ja ajasid nad välja. Enn ütleb Peetrile, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat, ta olevat seda Postimehes näinud. Tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangu järel soola asemel on ainult 2 täppi ja Peeter ei tea, et need tähendavad soola. Peeter võtab oma 50 vakka tangu, mis on mõeldud Maiele pulmadeks ja laenab Ennult ka 50 vakka. Enn on teinud lepingu Peetriga, et selle eest tahab ta Maiet või 125 rubla kohe kätte
Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid siia levinud igast suunast. Eestit on sageli vaadeldud kui Lääne ääreala Ida vastas. Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel. Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine saunas. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti. Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased,hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. Minu arvates on Eestimaa üks tore, armas, pisike paigake, kus elada. Ma isiklikult jääksin ilmselt Eestisse elama, aga silmaringi laiendamiseks käiks ka teised riigid läbi. Eestimaal on kõik omavahel sõbrad, isegi vihavaenlane suudab pisikeses Eesti riigis olla sõber
Temperamenditüüp on aga sünnipärane ja tema põhiolemust me muuta ei saa. Aga kui inimene teab ise oma nõrku kohti, siis võib ta neid asendada oma temperamenditüübi tugeva joonega, mis on suhtlemisel kasuks. Koleerikul on selliseks jooneks energilisus, flegmaatikul ustavus, melanhoolikul tähelepanelikkus ja tundlikkus. Sageli takistavad suhtlemistinimeste eelarvamused. Ollakse kindlad, et kõik punapead on halva iseloomuga ja kõik mulgid kitsid. Tegelikult tuleb inimest suhtlemise käigus põhjalikult tundma õppida, mitte aga läheneda talle valmis eelarvamusega. Muidugi võib ka eelarvamus olla põhjendamatult positiivne kõik prillidega inimesed on targad. Suhtlemisel aitavad kaasa ühine töö ja raskuste ületamine.Ühise ülesande vastutusrikkuse tunnetamine lähendab inimesi omavahel. Hea tuju ja huumorimeel on kindlad vahendid, mis suhtlemist soodustavad. Hea suhtlemisoskus aitab aga ennetada konflikte.
Eestlane Eestlaste rahvaarv jõudis aastaks 1900 ühe miljonini ja on sellest ajast püsinud. Praegu on eestlasi umbes 1,1 miljonit ja see arv väheneb aeglaselt negatiivse loomuliku iibe tõttu. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 930 219 eestlast, 2007. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 921 062 eestlast. Väljapool Eestit elab umbes 160 000 eestlast. Eestlaste tähtsamad subetnilised rühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Üks kuulsaim eestlane on Georg Ots.Kuid paljud nooremad inimesed ei tea teda nii hästi, kui vanemad. Paljud pole isegi tema lugusi kuulnud, kuid 5. oktoobril 2007 esilinastus mängufilm "Georg" Georg Otsa elust. Georgi isa oli tunnustatud tenor Kaarel Ots. Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas.1941. aasta läks Georg sõtta
niimoodi teha. Mingi konks pidi sellel jutul olema. Äkki aga ta kuulis õuest kostmas Maie ja Männiku Märdi häält. Enn ronis parsile ning jäi kuulama mida Märt ja Maie räägivad. Maie rääkis et : Erastu Enn täiesti hulluks läinud, tahab mingaua abielluda". Märt ütles et ,, Maikene, sellepärast ära küll muretse,ema on ka meie poolt ju ,,. Märt ja Maie armastasid üksteist väga, aga isa Peetrile ei meeldinud see säärane mulk ehk Märt sugugi. Mulgid võtnud nende kodu ära ja nüüd tahab jälle temalt ära võtta. Isa Peeter tahtis et Maie läheks mehele Ennule, sest tema rikas ja tark mees. Isegi Maie õele Jütsile meeldis Märt. Jüts sa kohe aru ,et ega see Enn räägi õiget juttu. Koguaeg aina meelitab Peetrit. Niisiis see jama käis koguaeg Üks päev aga võttis Peeter Posimehe ning luges sealt kaubahindade alt , et pütt punast soola 9 rubla ning pütt tangu.......... 8 rubla ja 20 kopikat
Estonia V/valge saal, Pirita klooster, Maa, Kuu, Päike, Suur Vanker, planeet Jupiter, Paks Margareeta Väikese algustähega: 1. Pühad, tähtpäevad: ehitajate päev, võidupüha, jõulud, hingedepäev, uusaasta, sõbrapäev, valentinipäev, Emadepäev, Isadepäev 2. Tantsud: valss, jenka, tango, polka 3. Nädalapäevad, kuud, aastad, ajastud: laupäev, märtsikuu, koera-aasta, jääaeg 4. Keeled, elanikkond, hõimud: hiina keel, läänemeresoome keeled, mulgid, võrokesed, slaavi hõimud, soome keel 5. Rahvused: jaapanlane, sakslane, eestlane 6. Üritused: olümpiamängud, rahvusvaheline pianistide konkurss, vabatahtlikud kõnevõistlused, laulupidu, paraad, sünnipäev, tantsupidu 7. Taime- ja loomanimetused: sügisõun, kuldrenett, lambakoer, võilill, hundinui 8. Ameti- ja aunimetused: arhitekt, direktor, härra, kunstnik, kuningas, meer, president ·
Maetud Tallinna metsakalmistule. Looming oli isamaa, sest elas väljaspool oma kodumaad, kirjandus vool romantism. Aitas isal välja anda ajalehte, laulupeo üks organiseerijatest. Eesti rahvusliku teatri rajaja, tegi Vanemuises näidendid 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" (algupärane eesti keelele omane), 1872 komöödia ,,Säärane mulk" - rääkis tolle aja probleemidest: haridus, armastus, sõjaväest kõrvale hoidmine, mulgid, kokku 4 näidentit. Jutustused ja luuletused Eesti elust: luule - ,,Eesti Muld ja Eesti Süda", ,,Emasüda" laul I üldlaulupeol ,,Mu Isamaa on Minu Arm" Tema auks tehakse luulekonkurss Koidulaulik FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (1803 1882) Elukutselt arst, elas Võrus üle 40-ne aasta hiljem Tartus. Kirjutas raamatu ,,Kalevipoeg" üle 30-ne aasta, 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud"
Eestlane – kes ta on? Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas. Valdava enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. 1857. aastal võttis Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele tüvest est (saksa Ehsten ja Esten, rootsi ester jt) tuleneva nime "eestlased", mis peagi ka rahva seas omaks võeti. Eestlaste etnilised allrühmad on näiteks võrokesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Aga kui rääkida eestlastest lähemalt näiteks,millised on nende iseloomuomadused, käitumine, elu ja mõtteviis, siis arvamusi on sama palju nagu on maailmas inimesi, sest igal ühel on ju enda arvamus. Selles essees kirjutan mina enda arvamuse eestlaste kohta. Eestlase iseloomuomadustest rääkides on eestlased tuimad, hädaldajad, kadedad, introverdid, vaoshoitud, pessimistid, sageli ka üleolevad, kuid kokkuhoidvad. Eestlane on reeglina
sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk lõunaeesti keele läänemurde leviala. Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud Viljandit, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud Abja-Paluoja linna Mulgimaa keskuseks. Sealseid elanikke kutsutakse mulkideks Kuigi sõna „mulk“ tuli ilmselt lätikeelsest sõnast „loll“, on Mulgimaa elanikud läbi aegade olnud jõukad, haritud ja mõjuvõimsad. Tänapäeval peavad Mulgimaad oma koduks paljud tuntud inimesed, nende
alati viibinud seal ka Friedrich Kuhlbars. Laulu saamise kohta on Lüdig oma mälestustes kirjutanud: ,,Seal siis juhtus ühel õhtul, et ,,Koidu" mehed palusid mind seltsile lipulaul luua. Nõustusin, kui kohase teksti saan. Kuhlbars oli kohe nõus sõnu kirjutama, need valmisid umbes 10 minuti jooksul. Ma ei tahtnud Kuhlbarsist tempos maha jääda, hankisin noodipaberi ja pliiatsi ning asusin viisi kirjutama. Keegi nõudis aga, et laulul oleks rohkem hääli kui neli: mulgid on uhked mehed ega lepi hariliku koorilauluga. Vastasin, et minul ükskõik, ja kirjutasin laulu seitsmele häälele. Veerand tunni pärast oli laul valmis, pealkirjaks Kuhlbarsi pandud "Koit". Mängisin selle klaveril ette ja nähtavasti laul meeldis. Uue lipulaulu sündi niisutati ohtralt sampanjaga. Võtsin kõike naljana ega võinud aimatagi, et see laul kord ülemaaliselt populaarseks saab." Mihkel Lüdigi teosed
alandav. Soomlaste hoiakut seletab see, et nad püüavad mitte sattuda sellistesse ebamugavatesse olukordadesse. (Pajupuu 1997) Erinevused Eestis ei esine ainult erinevate rahvuste vahel vaid ka erinevate piirkondade vahel, kus on säilinud erinevad traditsioonid, kombed ja omalaadne keelepruuk. Siinkohal Eestis võib esile 3 tuua setod, saarlased, hiidlased ja mulgid. Nende keelepruuk on juba omapärane ja erinev Põhja- Eesti keelepruugist. Näitena setodel on õnnestunud säilitada oma keel, kombed ja rahvarõivad. Suhtlemine nendega on raske, sest nende oma keelest ja murrakust on vahetavahel raske aru saada, neil on palju tavasid ja kombeid, millele on antud eraldi nimetused. Saarlaste näite puhul ei erista õige saarlane ,,õ" ja ,,ö" tähte, sellest tulenevalt on saarlasi kohati raske mõista mandrilt pärist inimesel
Üsna levinud arvamuse kohaselt hõlmab Mulgimaa tervet Viljandimaad Paistu, Kõpu, Viljandi, Tarvastu, Kolga- Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonda; Helme kihelkond Valgamaalt ja Halliste ning Karksi kihelkonda endiselt Pärnumaalt. Seda ala nimetatakse Suur- Mulgimaaks. Mulk on Läti keelne laensõna ja tähendab- lolli või tobu. Alguses oli see sõimu või pilkena mõeldud, kuid selles kujunes välja hoopis selle kihelkonna inimeste nimetus. Mulgid on läbi aegade olnud jõukal järjel, nendel oli palju maad ja suured talupidamised. MULGI RAHVARÕIVAD Mulgi rahvarõivad ( lõunapiirkond)säilitasid 19. sajandil mitmeid väga vanu rõivaelemente nagu puusapõll, linik, sõba (kõrik), mulgi rätt, vaipseelik (sõba, sõuke), pallapool jne. Eriti alalhoidlik rõivamoodide ja kaunistusviiside poolest on olnud Lääne-Mulgimaa Halliste ja Karksi kihelkonnad.
Supipott ühes. Peeter, Maie isa on vist juba kuulnud Maiest ja Märdist. Ta ei kiida tütre valikut sugugi heaks. Aadu püüab see eest seda just heaks kiita, ja sedagi peetrile seletada. Anne, Maie ema on samuti Aaduga nõus, kuid Peeter ei taha neid kuidagi kuulda võtta. Aadu sööb kõhu täis, tänab ja kaob välja, Anne võtab sappa ja astub ka toast välja. Peeter jääb üksi. Üks on kindel, tema Märti oma tütre juures näha ei taha. Arvab, et Märt on mulk ja mulgid jäävad petjateks. Ta läheb uksele ning hõikab Jütsi, Jüts tuleb. Peeter tahab, et Jüts läheks parsile ja tooks tema musta kuue alla. Ülesse ronides leiab ta aga eest Erastu Enni. Sellest ta kohe taadile annab teada ning ka kohe taat tuleb vaatama. Enn räägib seda, mida vahepeal kuulnud oli, kui ta end parsi peal varjas. Taat ja Enn lähevad koos Erastule, kus siis Enn saab rääkida, mida oli kuulnud, kuid Jütsi
Järvamaa Kutseharidus Keskus Viljandi Referaat Tanel Poom TE 12 Paide 2009 ASUKOHT Viljandi maakond paikneb Eesti Vabariigi kesk- ja lõunaosas, ühine piir on naaberriik Lätiga. Maakonnas on 15 omavalitsust, kes kõik teevad koostööd Viljandimaa Omavalitsuste Liidus. Viljandimaa ürgne loodus koos esivanematelt päritud traditsioonidega aitavad hoida kindlat rütmi tänapäevalgi. Seesama ürgne rütm on tuntav meie kultuuri- ja spordisündmustes, meie majanduselus ja kogu piirkonna arengus. Pindala: ca 3 500 km² ca 8% kogu Eesti pindalast Rahvastik: ca 54 500 elanikku kellest ca 30 000 elavad maal Eestlasi on ca 51 000, muudest rahvustest on enam venelasi (ca 2000), soomlasi (ca 500). Keskus: Viljandi linn, elanikke ca 19 600 Teised linnad: Mõisaküla, Võhma Loodus Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse ...
Jüts loodab et see Enn pole ja mõtleb kellele tema kosja võiks minna 8. Maie tuleb sisse ja pärib Märdi kohta. Jüts saab aru et Märt ongi Maie kosilane ja lubab neid aidata. 9. Kõik on läinud ja Enn tuleb parsilt alla. Ta on väga vihane ja jälle arutab Maie ja Märdi plaanitavatest pulmadest jne. Jälle tuleb keegi ja Enn ronib uuesti parsile. 10. Aadu Peeter ja Anne arutavad Märdist. Aadu ja Anne üritavad Peetrit veenda selles et Märt on hea mees ja mulgid pole kõik sellised petised nagu Peeter arvab. Lõpuks lepitakse kokku et Märt tuleb hiljem tagasi Maiet kosima. 11. Anne ja Aadu on toast lahkunud ja Peeter mõtleb sellest kuidas ta ise on piisavalt tark ja teab mida teeb. Talle ei meeldi kui keegi ennast temast targemaks peab. 12. Jüts tuleb tuppa. Peeter käsib Jütsil parsilt talle ta vammus tuua, kuna plaanib Erastule minna. Jüts avastab parsilt Ennu ja nad ronivad maha. 13
Ta loeb postimehe artiklit ja seletab ka naistele et seal on kirjas hoopis tangusool ja ise muigab. Siis tuleb Märdile pähe Enn üle kavaldada. Sisenevad Jüts ja Aadu. Jüts on kindel et Maie Ennule ei lähe ja ütleb seda ka Aadule aga Aadu nii kindel pole. Ütleb et naiste tujud on nagu kõrkjas tuule käes kaldal. Jüts lubab oma uued pastlad Aadule anda kui Maie peaks Ennule minema. Tuleb Märt ja otsib Maiet. Märt tahab Ennu üle kavaldada et tõestada Peetrile et kõik mulgid ei ole petised. Tuleb Maie. Ta on häbelik ja kõhklev, sest ta peab isale valetama kuigi ise ütleb koguaeg Jütsile et valetada ei tohi. Et ta ei suuda peast teksti öelda laseb ta Märdil selle kirja panna, seal seisab: armas taat, mina olen koolis kuulnud, et peab isa sõna kuulma, ja ma tahan sellele minna keda taat omast tarkusest mulle annab. Maie jääb üksi teksti harjutama, kahjuks kuuleb seda ukse tagant Jüts kes ei tea et se
Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner · kindralkubermangude (Balti kubermangud) · kubermangus olulisim võimuesindaja administratiivaparaadi kõrgeim juht · allus senatile · teosta...
Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas. Loodus:Sakala kõrgustik,Soomaa,Soomaa rahvuspark,Viljandi järv,Võrtsjärv Pindala: 3422,49 km² Elanikke: 49 255 (1.01.2012) Maakonnalinn: Viljandi Marsruut: JõhviTartuValga/Tee nr 3 266 km, 4 tundi ja pausid Ajakava: tulek 06.00- 10.00 tagasi 17.00-21..00 Objektid: Abja-Paluoja muuseum Muuseum asutati aastal 1999. Alalises ekspositsioonis on stendid ja vitriinid - muinasaeg, mulgid, kultuurielu, haridus, postiteenistus, tuletõrje, lasteaed, sport, haigla, raamatukogu, teedevalitsus, linavabrik, piimatööstus, mõisad, jt. Muuseum asub endises Panga /Postkontori hoones. Abja Mõis Varasemad teated Abja mõisa (Abia) kohta pärinevad aastast 1504. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, pärast Põhjasõda oli see Carl Magnus von Posse valduses. Selle Rootsi päritolu perekonna käes püsis Abja kuni 1780. aastani, mil haldusõigus
Ta loeb postimehe artiklit ja seletab ka naistele et seal on kirjas hoopis tangusool ja ise muigab. Siis tuleb Märdile pähe Enn üle kavaldada. Sisenevad Jüts ja Aadu. Jüts on kindel et Maie Ennule ei lähe ja ütleb seda ka Aadule aga Aadu nii kindel pole. Ütleb et naiste tujud on nagu kõrkjas tuule käes kaldal. Jüts lubab oma uued pastlad Aadule anda kui Maie peaks Ennule minema. Tuleb Märt ja otsib Maiet. Märt tahab Ennu üle kavaldada et tõestada Peetrile et kõik mulgid ei ole petised. Tuleb Maie. Ta on häbelik ja kõhklev, sest ta peab isale valetama kuigi ise ütleb koguaeg Jütsile et valetada ei tohi. Et ta ei suuda peast teksti öelda laseb ta Märdil selle kirja panna, seal seisab: armas taat, mina olen koolis kuulnud, et peab isa sõna kuulma, ja ma tahan sellele minna keda taat omast tarkusest mulle annab. Maie jääb üksi teksti harjutama, kahjuks kuuleb seda ukse tagant Jüts kes ei tea et se petutrikk on ja
,,Säärase mulgi" süzee aluseks on tõestisündinud lugu saarlasest, kes kehva lugemisoskuse tõttu pidas soola tanguks ja suure tangukoormaga Pärnusse sõitis. Sealt pidi ta aga häbiga tagasi sõitma. Nimetatud raamatus oli aga lugemisoskamatu peremees Peeter Pint, kelle tütar Maie oli just mehelemineku eas. Käiski tal siis kaks kosilast; Erastu Enn ja Männiku Märt, kes oli noor mulk. Peremees Pint aga vihkas mulkisid, kuna mulgid ikka rikkamad ja haritumad olid. Erastu Enn oli aga selline valelik poiss, kes endal ise parema käe pöidla maha raiunud, et mitte kroonuteenistusse minna. Peremehele ta aga meeldis, sest too ajas Peetrile libedat juttu, ikka ,,Mäeotsa onu" ees ja ,,Peetri-onu" taga. Peremees jäigi teda uskuma, kui Enn ,,Postimehe" artiklit näitas, kus nimelt kirjas, et: Pütt punast soola 9 rubla kop. ,, tangu ,, 8 ,, 20 ,, .
MÄRT: No, ükspuha, jätame, tuikene, selle jutu täna veel pooleli. Ma mõtlen: kui nüüd isa mulki väimeheks ei võta, mis siis? MAIE (tuhinal seletades): See'p see minugi suur Peetri mulkide hirm oli, Märt. Sa tead, isa neid mulke ei salli vihkamise sestsaadik, kui Aluste rahvas meie endise koha põhjus endile ostsid. Ema ütleb küll ikka, et miks ei ole isa raatsinud raha enne sisse maksta. Ja vaata, Märt, emal on tõesti õigus, ega need mulgid 14 nii murdjad ole, sest SINA oled ju ka mulk – tujusalt = MÄRT (tujusalt): Emal on IKKA õigus. lõbusalt MAIE: Aga kui ema meie poolt on, siis saame isast ikka jagu. Sest vaata, Märt, teie, mehed, seda küll ei usu, aga NAISE sõna jääb ikka meeste ja peale! naiste koht MÄRT (naljatoonil): Kuula, kuula! Oi, oi, ühiskonnas Maiekene, hakkad aegsasti juba peale! Kena
,,Säärase mulgi" süzee aluseks on tõestisündinud lugu saarlasest, kes kehva lugemisoskuse tõttu pidas soola tanguks ja suure tangukoormaga Pärnusse sõitis. Sealt pidi ta aga häbiga tagasi sõitma. Nimetatud raamatus oli aga lugemisoskamatu peremees Peeter Pint, kelle tütar Maie oli just mehelemineku eas. Käiski tal siis kaks kosilast; Erastu Enn ja Männiku Märt, kes oli noor mulk. Peremees Pint aga vihkas mulkisid, kuna mulgid ikka rikkamad ja haritumad olid. Erastu Enn oli aga selline valelik poiss, kes endal ise parema käe pöidla maha raiunud, et mitte kroonuteenistusse minna. Peremehele ta aga meeldis, sest too ajas Peetrile libedat juttu, ikka ,,Mäeotsa onu" ees ja ,,Peetri-onu" taga. Peremees jäigi teda uskuma, kui Enn ,,Postimehe" artiklit näitas, kus nimelt kirjas, et: Pütt punast soola 9 rubla kop. ,, tangu ,, 8 ,, 20 ,, .
Pukktuulikul on väga lihtsalt äratuntavad tunnused: neljakandiline puidust ,,sabaga" kere, mis paikneb kivikuhila otsas. Sabast pukktuuliku keeramist saab ja tuuliku külastust koos möldrist giidiga saab turist kogeda Angla Pärandkultuurikeskuses Saaremaal. Eesti talu uus nägu: 15. Taluhäärber mulkide innovatsioon, kaasaegne talumaja ehk rehealune ja eraldiseisev elumaja Mulgid algatasid Eesti talupoja elus innovatsiooni hakates rajama taluhäärbereid. Muutuseks oli, et mulk kolis viljakuivatina toiminud rehemajast välja ja elamiseks eraldiseisva maja. Majad muutusid põhjalikult nii väliselt kui sisemiselt - uhkemaks, mugavamaks, puhtamaks, avaramaks. Talu häärberis oli näiteks eraldi ruum külaliste vastuvõtuks, mis oli kõige uhkemini sisustatud ja mida igapäevaselt pere ise ei kasutanud
Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid siia levinud igast suunast. Eestit on sageli vaadeldud kui Lääne ääreala Ida vastas. Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel. Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine saunas. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti. Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude,rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti# (31.märts.2013 17.15)
Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid siia levinud igast suunast. Eestit on sageli vaadeldud kui Lääne ääreala Ida vastas. Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel. Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine saunas. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti. Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. [redigeeri] Kirjandus Next.svg Pikemalt artiklis Eesti kirjandus Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad. Esimene säilinud eestikeelne raamat, Wanradti ja Koelli katekismus, trükiti 1535.
Laulu algus peaks olema nagu ,,plahvatus" sellesmõttes, et peab olema võimas algus. Laul ise on suhteliselt aeglane ja võimas. Laul ise sündis nii, et ühel õhtul palusid ,,Koidu" mehed Lüdigul neile lipulaul luua ja Lüdig nõustus, kui ta saab kohase teksti. Laulu teine autor Kuhlbars asus kohe kirjutama ja sõnad olid 10 minutiga valmis. Lüdig ei tahtnud Kuhlbarsist maha jääda ja asus siis viisi kirjutama. Kuid siis keegi nõudis, et oleks rohkem hääli kui neli, sest mulgid ei pidavat leppima tavalise koorilauluga. Lüdig vastas, et tal ükskõik ja kirjutas 15 minutiga valmis 7 häälse viisi. Laul oli valmis ja pealkirjaks sai Kuhlbarsi mõeldud ,,Koit". Endale see laul meeldib väga, kuna see on väga ilusa ja kõlava meloodiaga. Kaunimad laulud Friedrich Saebelmann / Peeter Ruubel Selles laulus on ka punkteeritud rütmid, kuid siin ei pea neid väga palju välja hääldama. Laul ei ole just lüüriline, vaid pigem energiat tootev
Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid siia levinud igast suunast. Eestit on sageli vaadeldud kui Lääne ääreala Ida vastas. Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel. Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine saunas. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti. Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. 10.1. Kirjandus Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad. Esimene säilinud eestikeelne raamat, Wanradti ja Koelli katekismus, trükiti 1535. aastal, Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks.
naabritest eristada. Maarahvaks olemisega kõrvuti kujunesid ühisel hõimupäritolul rajanevad oma identiteediga inimkooslused. Enamasti oli ka eesmärk naabrit tögada ja seeläbi meietunnet tugevdada, siis otsitakse põhjusti neist nähtustest, mis tunduvad teistsugused ja seega naeruväärsed. Nt Urvaste kihelkonna rahavriided olid enamasti mustad nii kutsuti neid mustakesteks. Mulk ja mulgid- Wiedemaani kohaselt on mulgid Tartumaale sisserännanud viljandimaalased. Võrulaste naljatav nimetus viljandlaste kohta. Mulgimaa on kultuuriline piirkond Lõuna- Eestis, mis koosneb viiest kihelkonnast (Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme). Ta oli kuni 19 sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Erinevalt levinud eksiarvamustest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa ning Viljandi ei ole Mulgimaa pealinn, vaid see on Abja-Paluoja
hingemaa ja vabanetakse teoorjusest, mindi massiliselt luteri usust Vene õigeusku. Teoorjuse kaotamine Eestis 1856.a. kaotati teoorjus Eestis ja talupoegadel avaneb võimalus oma maa mõisnikult päriseks osta. (Teotöö ehk loonusrendilt üleminek paindlikumale raharendile) 19.saj. rikastus hulgaliselt talupoegi, tänu uutele võimalustele, linaäriga , lisaks lambavillaäri. Sealt saadakse vajaminev raha talude päriseksostmiseks. Viljandimaal läks linakasvatus nii edukalt et jõukad mulgid pälvisid lätlaste pahameele. Tähtsaimaks linasadamaks sai Pärnu. 1840ndatel oli laiemalt levima hakanud kartulikasvatus Eesti alal, mis tegi lõpu näljahädadele. Majandus 19.saj. keskel Talude jõukuse kasv oli seotud tööstuse- ja kaubanduse arenguga. 19. saj. oli Eesti tööstuse sünniaeg – algas tööstuslik pööre (Sindi ja Kärdla kalevivabrikud; Kreenholmi puuvillamanufaktuur) Majanduse areng kiirenes oluliselt peale 1870.a. kui ehitati esimene raudtee Eestisse (Peterburgist
Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema. Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes. Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik. Tülitses sulastega. Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus. Sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis Pilet 10: Anton Hansen Tammsaare elu ja varasem looming Kodanikunimi oli Anton Hansen, Tammsaare tuli talukoha nimest. Elas 1878 1940. Sündis Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Isa-ema olid pärit Viljandimaalt mulgid olid rikkamad ja haritumad kui ülejäänud eesti, aga seal olid selle tõttu ka talud kallimad. Selle tõttu koliti Järvamaale, mis on soine ala. Tammsaare oli oma pere neljas poeg, isa oli väga range. Lõunatalus elas Jakob Sikenbreg, kellest sai Pearu prototüüp. 1888 läks Tammsaare kooli, ta oli siis 10. Lastel ei olnud jalanõusid, selle tõttu minek viibis. Käis külakoolis, siis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898, kui oli 20, läks gümnaasiumi Treffnerisse.
Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall. 1926.aastas tegutseb peahoones kool. Ja mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt. Hoone keldrikorrusel asub söökla ja paar klassiruumi, esimesel korrusel paiknevad saal ning klassiruumid, teisel korrusel internaadi mag...
lavadeks · Aluspõhjas Devoni liivakivid, mis paljudes kohtades ka paljanduvad (Karksis, Helmes) · Pinnamood o Orustikud (suurim Tänassilma-Viljandi-Raudna) o Künlik pinnamood tihti seotud otsamoreenidega (Hummuli, Kärstna, Rutu ja Paistu) o Kõrgustiku lõunaosas sandurid · Veestik o Orujärved ja jõed o Koorküla järved · Mulgimaa ja mulgid 14.10.13 Ugandi lavamaa (ka Kagu-Eesti lavamaa) · Valdvalt tasandikuline maastikurajoon (lainjad morenentasandikud) · Kasutatud ka Ugala nimetust, Ugala=Ugandi · Liivakivist aluspõhi, mida läbivad ürgorud arvukalt paljandeid · Servaaladel ka mõhnastikke (Välgi, Selgise, Kaiu, Haaslava, Vooremägi, Uniküla) · Voored (Valguta Tulimägi) · 40-50 m merepinnast · Ugandi lavamaa on väga sarnane Sakala kõrgustikule, Sakalas pole eriti aru saada, et
Pilet nr 22 22.1. A.H.Tammsaare elu ja looming ,,Juudit" 1. 30JAAN 18781MÄRTS 1940) ELU JA LOOMING. "JUUDIT" Sündis Järvamaal Albu vallas TammsaarePõhja talus (naabertalu TammsaareLõuna) 4. Lapsena jaans 1878. Vanemad polnud seal paiksed olnud, olid sinna kolinud üsna abielu alguses, sest kuna isal (Peeter Hansen) oli vanemaid vendi, siis ta talu ei pärinud. Õige nimi Anton Hansen, Tammsaare oli kirjanikunimi. Isa ja ema tegelt pärit Viljandimaalt mulgid. Kolisid sinna, sest maa oli odav (soine, vilets). Algul isa suutis maksta vaid 250 rbl talu hinnast st kümnendiku, iga aastaga paarsada juurde. Kui Tms sündis, siis talu päris võlga enam ei olnud. Isa oli kirjaoskaja, pisut haritud, kuid kodust Tms vanematepoolset tõuget kirjanikuks saada ei saanud (sest vanematel käedjalad tööd täis). Kodus oli Kreutzwaldi raamat, käis ajalehti. Palju mälestusi 20ndast eluaastast. 12 last,
Kõik on ette määratud. 6. A. H. TAMMSAARE ELU JA LOOMING, ÜHE ARTIKLI ANALÜÜS 30.JAAN 1878-1.MÄRTS 1940 Sündis Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus (naabertalu Tammsaare-Lõuna) 4. Lapsena jaan-s 1878. Vanemad polnud seal paiksed olnud, olid sinna kolinud üsna abielu alguses, sest kuna isal (Peeter Hansen) oli vanemaid vendi, siis ta talu ei pärinud. Õige nimi Anton Hansen, Tammsaare oli kirjanikunimi. Isa ja ema tegelt pärit Viljandimaalt - mulgid. Kolisid sinna, sest maa oli odav (soine, vilets). Algul isa suutis maksta vaid 250 rbl talu hinnast - st kümnendiku, iga aastaga paarsada juurde. Kui Tms sündis, siis talu päris võlga enam ei olnud. Isa oli kirjaoskaja, pisut haritud, kuid kodust Tms vanematepoolset tõuget kirjanikuks saada ei saanud (sest vanematel käed-jalad tööd täis). Kodus oli Kreutzwaldi raamat, käis ajalehti. Palju mälestusi 20ndast eluaastast. 12 last, lõpetati sulaste-tüdrukute palkamine (omade jõududega)
väiksemad, kuid oluline näib siinjuures olevat nimi, mis maa-ala teatavad iseloomulikud omadused või geograafilise asukoha kokku võtab. Näiteks võiks ühe võrumaalase asukohajärgne määratlus olla selline: haanjalane võrumaalane lõuna-eestlane eestlane. Kui siia lisandub keele või murde alusel enesemääratlemine, siis selle järgi ollakse ennekõike võrokene ning alles teises järjekorras, suurema vaatekauguse pealt nimetatakse end eestlaseks. Ja nii on eneseteadlikud saarlased, mulgid ja setud valmis end alles teises järjekorras eestlaseks nimetama, kui üldse. Kasutades sama määratluse alusel maastikulist eristamist, märkame, et eelpool toodud näite põhjal on võimalik rääkida ka Haanja, Võrumaa, Lõuna-Eesti ja Eesti maastikest. 20. sajandi algupoolel Tartu geograafide poolt teaduses kasutusele võetud mõistet maastik kasutati algselt ennekõike maa geomorfoloogiliste omaduste iseloomustamiseks ning süstematiseerimiseks.
Üheks silmapilguks sulasid mõlemad kujud nii täiesti kokku, et neid pimedas üheks kehaks võis arvata. Siis lagunes must kogu jälle kahte jakku, millest suurem metsa vahele kadus, kuna väiksem veel tema sammude kaugele kaduvat kõminat kuulama jäi. 4 Priidu luusis harjunud viisil mööda metsi ja .külasid. Ühel päeval juhtus ta suures Jõemäe külas olema, kus peremehed parajasti tähtsat koosolekut pidasid. Vaesed mulgid olid sel aastal lammaste sarnased, kelle seljast mitu nahka korraga tahetakse nülgida. Esimene nahk jäi taeva omaks, kes põllud rahe ja alalise vihma läbi ara rikkus; teise naha võtsid mõisaomanikud, kolmanda Rooma kirik. neljanda röövivad leedulased. Viimaks tuli 146 Viljandi komtuur ja nõudis viiendat nahka, põllu-vilja-kümnist, mida talupojad toomapäevaks lossi pidid vedama. Arusaamatul viisil leidsid mõned külad siiski veel viienda naha ja viisid Viljandisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
