TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine VEETURISM JA PUHKEMAJANDUS Ekskursioon Kivisaare Ratsatalusse Juhendaja: E.Pärn Üliõpilane: T. Koltsova KS-31 Tallinn 2016 Ekskursioonid koolidele, lasteaedadele ja perele. Pakume Teile võimalust tulla kogu perega ratsutama, veetma mõned tunnid, kogu päev või miks mitte ka nädalalõpp looduses!
Majandusharude kirjeldused Puidutööstus on Eestis suhteliselt keskmine.Puidutööstuse suurematest ettevõtetest on mööblitööstused. Puidutoodete valmistajaid leidub ka meil, kuid mitte nii palju kui mööblitööstuseid. Väiksemad on saeveskid, mida on ka Eestis palju.Kõige suurem ettevõttlus toimub muidugi Tallinnas, järgmisena juba Narvas ning Tartus.Siis suurematest tuleb ka neile järgi Pärnu.Toiduainetööstuse koha pealt võib meil leida ka igasuguseid erinevaid toiduaineid.Näiteks piima-, pagari-, kala-, karastusjookide-, liha- ja alkohoolsete jookidetööstuseid.On ka muid tööstusi, kuid vähem tähtsamaid. Üks suuremaid lihatööstusi asub Rakveres ning enamasti need väiksemad lihatööstused asuvad rohkem LõunaEestis. Pärnumaal toodetakse rohkem kala, karastusjooke ning piima. Saartest toodavad Saaremaa ja Hiiumaa kala ja liha ning Kuressaares asub ka pagaritööstus. Riideid annavad meile selga enamasti Tallinn...
RMK Riigi Metsa Keskus. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku valmistab ette laagri ning lõkkeplatse. RMK tegevusvaldkonnad: Metsahaldus, Metsamajandus, Puiduturustus, Loodushoid ja puhkemajandus, Taimla ja seemnemajandus, Jahimajandus, Metsahalduse tegevusvaldkonda kuulub Metsahaldus osakond, 17 metskonda, Metsakorraldus talitus Kinnisvara korraldamise talitus. Metsamajanduse tegevusvaldkonda kuulub... Metsamajandusosakond, Kolm regiooni, Metsaparandustalitus, Puiduenergeetikatalitus, Looduskaitsetalitus. Metsamajandus tegevusvaldkonna eesmärgiks on... Olla maksimaalselt efektiivne Metsamajanduslike tööde
projektide elluviimine endaga kaasa toob. Kaubandusbilanss ekspordi ja impordi suhe, tulude ja kulude vahe. Kui bilanss on negatiivne, siis on import suurem. Ekstensiivne toodetakse peamiselt enda jaoks ning väga vähe toodangust läheb müügiks. Väikesed farmid ning väike turg. Intensiivne - süvendatud tootmine, väetistega loomakasvatusfarmid. Turg on suur ning toodang suuremahuline. Turism ehk puhkemajandus Tegeleb inimeste puhkamise, vaba aja sisustamise ning organiseerimisega. Turismi arengueeldused Mere lähedus Geograafiline asukoht (laiuskraadid, kliima) Kultuurilised ja geograafilised objektid Riigi arengutase (sissetulek, vaba aeg) Transpordivõrgustik Ja kõik muud võimalikud andmed (meedia, reklaam, reisipaketid) Turismi liigitus Massilisus individuaasus, grupid Kestus lühiajaline, pikaajaline Eesmärk öko, soki-, seiklusturism Hooaeg suvi, talv
9. Too näiteid side arengust ja selle mõjust maailma majandusele. Suur koondumine suurtesse keskustesse, tagab info edastamise füüsiliselt, elektrooniliselt või digitaalselt sõnas, kirjas, pildis. Suur hüpe satelliitside kasutuselevõtt 10. Tegurid, mis on põhjustanud turismi kiire arengu. Elatustaseme paranemine, rohkem vaba aega inimestel, (lennu)transpordi areng, turismifirmade levik 11. Puhkemajanduse arengutendentsid ja seosed teiste majandussektoritega. Turism ja puhkemajandus on üks kiiremini arenevaid majandusharusid, turistide arv kasvab pidevalt ja kiiresti Turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine), turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette muutes reisimise inimestele mugavaks Järjest uued piirkonnad just arengumaades muutuvad turistide reisisihiks Globaliseerumine, transpordi ja tehnoloogia areng muudab reisimise mugavamaks (info kättesaadavus, reisimise kiirus) 12
ettevõtetele Eestis tegutses iseseisvuse algusaastail üle 40 panga kuid nenede arv on pidevalt vähenenud kuna konkurents on suurenenud.Suuremad pangad Eestis on Hansa- ehk Swedbank ja Ühispank ehk S.E.B. Pankade üle teostab järelvaadet Eesti Pank,mis on Eesti riigi keskpank Eesti Pank pole reaalne pank mis laene annab vaid nagu selle hoiused on teised pangad.Sealt saavad laenu äärmisel juhul vaid pangad Puhkemajandus ja turism Puhkemajandus ja turism tegelevad puhkuse korraldamisega Puhkemajanduse ja turismi arngut soodustab pikk rannajoon ning omapäraste saarte ja siseveekogude rohkus.Unikaalsed on ka meie rabad. Takistuseks turismi arendamisel on aga Eesti muutlik ilm ja lühike,külmavõitu suvi. Tähtsamateks suvituspiirkondadeks Eestis on Pärnu,Narva- Jõesuu,Võsu,Haapsalu ja paljud muud kohad Rõõmustav uudis on see,et üha rohkem välisturiste
Rasked loodusolud : põud, üleujutused, vähe looduvarasid.... Pidevad kodusõjad ja rahutused Suur sündimus ja suur suremus Osalevad eelkõige abisaajatena Riigid : Aafrika, Libeeria, Kongo, Afganistan Istandusriigid Väikese pindalaga ja rahvaarvuga saareriigid, põhiliselt Kariibimeres Kuuluvad Rahvaste Ühendusse SKT on erinev, kuid mitte väga madal Valitseval kohal on istandused suhkruroog, tubakas Tänapäeval puhkemajandus, vähesel määral nafta ning maksuparadiis Majanduslik abi praeguselt emamaalt Kõrge kirjaoskuse tase ning koolikohustus Riigid : Bahama, Barbados, Jamaica Agraarühiskond = põllumajandusühiskond Tööd tehakse peamiselt käsitsi MAJANDUS : naturaalmajandus, domineerib hankiv sektor POLIITIKA : õiguslik kaitsetus ÜHISKOND : sotsiaalne kihistumine, paikne eluviis, linnastumine on madal HARIDUS : kirjaoskamatus on suur, madal haridustase
See tagab õigete ettevõtete arendustegevuse vastavates piirkondades. Ainetöös keskendutakse puhkemajanduse arengule Eestis ja väljapool Eesti riigi piire. Eeskätt just Euroopa sisesele puhkemajanduslikule turismile. Välismaa puhul tuuakse välja ka mõned teised põhjused puhkamiseks, kui vaid puhkamine. Eesti siseselt keskendutakse erinevate piirkondade omapärale. Statistika on esitatud aastate 2009–2013. See periood jääb majanduskriisi lõppu, mil Eestisisene puhkemajandus aktiviseerus. Aasta 2014 kohta ei olnud Statistikaametis veel andmeid välja toodud. Ainetöö on jaotatud kahte peatükki. Esimeses keskendutakse, nagu juba mainitud puhkemajanduse sektorile Eestis ja väljapool Eestit. Teises osas keskendutakse konkreetsele puhkemajanduse plaanile. Esitatud on asukoha ja sihtotstarbe põhjendus ning samuti ka eelarve kalkulatsioon ning tasuvusanalüüs. Ainetöö eesmärgiks on teada saada, kas kavandatav puhkekeskus Kasepää külas
TURISM -1960-1970 algas, sealt edasi kasvab jõudsalt -Turism e. puhkemajandus -sõltub rahalistest võimalustest, vabast ajast, transpordi võimalused, interneti reklaamist EESTI TURISMIMAJANDUSE ARENGU PLUSSID JA MIINUSED plussid: -loodus rikkalik -kultuur -arhitektuur -teenuste kvaliteet on hea -odav -väikesed vahemaad -poliitiliselt stabiilne -pole looduskatastroofe -osatakse keeli -ilusaid kohti taastatakse -shengeni leping miinused: -kliima, muutlik -hooaeg lühike -teenusta kvaliteet pole igalpool väga hea
EESTI MAJANDUSGEOGRAAFILINE ASEND Kuidas järgmised asendi iseärasused mõjutavad Eesti majandust? 1.Kaugus Euroopa tööstustuumikust on arengule positiivne Eesti on siirdealaks kõrgesti arenenud lääneriikide ja toorainerikka Venemaa vahel -transiidi suur osatähtsus tänu sellele 2.Asend Läänemere ääres · Pääs maailmamerele-soodustab kaubavahetust · Kalandus · Puhkemajandus suvel (jahe kliima takistuseks) 3.Naaberriigid, suhted naaberriikidega · Miinuseks poliitiliselt ebastabiilne ja sageli eesti suhtes negatiivselt meelestatud Venemaa naabrus. · Plussiks kõrgesti arenenud Põhjariikide (Soome, Rootsi) naabrus ja sõbraliku meiega sarnase ajalooga ja sarnase arengutee valinud Läti naabrus. 4.Loodusvarade olemasolu ja kättesaadavus · Miinuseks maavarade vähesus, hoopis puuduvad tööstuslikud tähtsad maavarad nagu
mitme osalise vahel. Metsaklastri osalisi iseloomustab ühine huvi metsa vastu kas tööandjana, toormena, puhkepaigana jne. Metsaklastri toetavateks institutsiooniks on haridus, väljaõpe, koolitus, uurimis- ja arendustegevus ning regulatsioonide väljatöötamine. METSAKLASTRI STRUKTUUR Metsaklaster tööandjana. Metsaklastrisse on haaratud lisaks metsade majandamisele, puidu varumine, puidu töötlemine, ehitus, transport, energeetika, masinaehitus ja puhkemajandus. Kõikide nimetatud aladega kokku puutuvad inimesed on vähemal või suuremal määral seotud metsaklastriga. Siia klastrisse kuuluvate inimeste arv ulatub kümnetesse tuhandetesse. Ainuüksi RMK (Riigimetsa majandamise keskus) pakub tööd enam kui 800 inimesele (aasta 2010 seisuga). Lisaks kasutatakse ka väga palju alltöövõtjate teenuseid. Samuti on rakveres asuva JELD-WEN Eesti As tehase 3 vahetuses kokku ligi 700 töötajat. Nende peamisteks toodeteks on sise- ja
aega-heaolu kasv, raha, liikumisvõimalused avatumad-transpordi areng N:lennundus) -Eestis on turism suurenenud, sest piirid läksid pärast taasiseseisvumist lahti. -Eestis on elatustase kasvanud, minnakse kaugemale-kallim. -Eestlane reisib rohkem kui keskmine Eurooplane. Turismi mõjutavad tegurid: -vaatamisväärsused -puhkamine -seiklused -ärireisid -jahiturism -kaubaturism -riigi majanduslik ja poliitiline olukord N:egiptus,tai,jaapan -haiguspuhangud -õnnetused -terroriaktid Turism ja puhkemajandus annab tööd paljudele: N:Egiptus -hotellid -transport -kauplused -giidid -meelelahutus -toitlustus -side MIDA KAUEM TURIST KOHAPEAL ON, SEDA KAUEM JA ROHKEM TA TARBIB. Turist peab ise tulema kauba juurde, mitte vastupidi. Populaarseimad paigad: Prantsusaa,Hispaania, USA,Itaalia, Hiina Käiakse palju Euroopas. N:Pead ette antud kriteeriumite põhjal turismi arengu eeldusi analüüsima. -loodusolud(soodustavad/takistavad) -turismi liigid(päevitamine,sukeldumine,suusatamine,matkamine)
Doonau jõgi Näitajad: Nimi: Doonau Lähe: Saksamaa, Schwarzwald Suue: Must meri Pikkus: 2850 km Jõestikku kuuluvad jõed: Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest alades...
Doonau jõgi Näitajad: Nimi: Doonau Lähe: Saksamaa, Schwarzwald Suue: Must meri Pikkus: 2850 km Jõestikku kuuluvad jõed: Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest. Doonau jõgi kuulutati ohustatud jõeks, mis sureb tammide, saaste ja kliimamuutuse tõttu. Kanalite juurde rajamine hävitab liigirikkust ning soiseid alasid, mis omakorda tekitab probleeme üleujutuste kontrollimisega....
RMK on Eesti riigimetsade majandaja Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike metsaga on kaetud ligi pool meie maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Omakorda umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Neid metsi hoiab, kasvatab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK tegevusvaldkonnad on: · metsahaldus · metsamajandus · puiduturustus · loodushoid ja puhkemajandus · taimla- ja seemnemajandus RMK metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid
o sekundaarne e. töötlev sektor – primaarse majandussektoritoodangut töötlevad majandusharud: energeetika, metallurgia, masina-, keemia-, toiduainete- ja kergetööstus o tertsiaarne e. teenindav sektor – mitteaineliste hüvede tootmine, ühiskonda teenindavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevusalad: veondus, side, äri- ja finantsteenused, teadus, haridus, tervishoid, kultuur, olmeteenused, puhkemajandus. Tööjõu rakendatus tertsiaarses sektoris on maa arengutaseme näitajaks. o kvaternaarne sektor – moodsaim osa majandustegevuses, mis iseloomustab postindustriaalset tootmisviisi. Siia kuuluvad tegevusalad, mis tegelevad infotehnoloogia, majandusnõustamise, teadusliku uurimistöö ja arendustegevusega. Postindustriaalne tootmisviis – tänapäeva moodsaim, alles kujunemisjärgus olev
png?uuendatud=1369980138 Valla rahvastik (01.01.2011) Rahvaarv 5 251 elanikku. Elanike tihedus 14,9 el/km². Alevikes elab: Kadrinas 2306 ja Huljal 502 elanikku. 1-6-aastaseid 5,8 %; 7-18-aastaseid 18%; 19-64-aastaseid 61,7% ja üle 65-aastaseid 13,6%. Registreeritud töötuid 3% (Eesti keskmine 3,9%). Ettevõtlus ja tööhõive Kadrina valla ettevõtlust ilmestavad tööstuslik tootmine, põllumajandus ja metsandus, teeninduse valdkonnas kaubandus ning vähemal määral puhkemajandus. Ettevõtluse aktiivsuse näitaja on Kadrina vallas 24,0 ettevõtet 1000 elaniku kohta (seisuga 01.01.2013). Võrreldes Kadrina valla ettevõtluse aktiivsuse näitajat Eesti keskmise ettevõtluse aktiivsuse näitajaga (58,3) või maakonna keskuse Rakvere linna näitaja (50,1), siis on see jätkuvalt madalam, kui Lääne-Viru maakonna valdade seas keskmine näitaja. Lääne-Viru maakonna valdades on üldiselt maakonna keskusest Rakvere linnast madalamad ettevõtluse aktiivsuse näitajad.
Teenus- abistav või teenindav töö, mis rahuldab inimese või mingi ettevõtte mingit vajadust Veondus- rahvamajandusharu millesse kuuluvad spetsialiseeritud veondus ettevõtted (autobaasid, raudtee, laevandus, lennu jms firmad) Side- rahvamajandusharu, mille ülesanne on informatsiooni edastamine posti, telefoni, raadio, televisiooni või arvuti jms teel ja mis on muutunud majanduse efektiivse toimimise võtmeküsimuseks Lennundus- transpordiliik, mis kasutab inimeste ja kaupade veoks õhusõidukeid Laevandus transpordiliik, kus inimeste ja kaupade veoks kasutatakse laevu Logistika- majandusharu, mis tegeleb veoste planeerimise, edasitoimetamise kontrolli ja juhtimisega Kauplusekett- mitmest kauplusest koosnev ühise omaniku ja juhtimisega ning sarnaste toodetega kauplevate jaeettevõtete rühm Import- sissevedu on teistelt maalt kaupade või teenuste ostmine Eksport- väljavedu on kaupade ja teenuste müük välisriikidesse Hariduspoliitika- abinõude...
Edelasaarestik Soome edelarannikul on meres palju SKÄÄRE (väikesi kaljusaari). Need jagunevad kahe saarestiku: TURU SAARESTIKU ja AHVENAMAA vahel. On populaarne puhke- ja turismipiirkond. Pehmema kliima tõttu on arenenud puuviljakasvatus. Lõuna-Soome Siia jäävad Soome suurimad linnad. On Soome tähtsaim tööstuspiirkond ja ka põllumajandus on kõrgel järjel. Järvedemaa Peamiseks tegevusalaks on turism, puhkemajandus ja ka metsandus. Tampere ümbrus on vana tekstiiltööstuskeskus. Lahti Tuntud suusakeskus. Pohjanmaa Piirkond hõlmab Botnia lahe ranniku KEMIST kuni VAASANI Asustatud suures osas rootslastega. Kasvatatakse palju karusloomi. Mägimaa Ala vastu Venemaa koosseisu asuvat KARJALAT. Hõreda asustusega. Lapimaa Soome põhjapoolseim ala.
EESTI MAJANDUS 1. Millega tegeleb majandusgeograafia? Käsitleb majanduselu seoses keskkonnaga. 2. Kuidas kujuneb geograafiline tööjaotus? Otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust nim. geograafiliseks tööjaotuseks. See toimib nii riikide vahel kui ka riigisiseselt selle üksikute piirkondade vahel. Iga riigi ja piirkonna arengutase sõltub sellest, milliseid kaupu valmistades kasutab ta oma loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali kõige kasulikumalt. See omakorda sõltub sellest, kui hästi on korraldatud majandussidemed teiste riikide ja piirkondadega, kui hästi suudetakse enda toodetud kaupu teistele müüa. 3. Tutvusta Eesti majandust mõjutavaid looduslikke ja inimtegureid. Asen Tegur Eesti d aafiline asendMajandusgeogr e asendLoodusgeograafilin Kliima (keskmine temperatuur 650750 mm suvel ja ta...
Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe 27.12.12 Vahemerelised alad 27.12.12 Levivad 30. ja 40. laiuskraadi vahel mõlemal poolkeral, kõige rohkem Euroopas Lähistroopiline kliima Jõgedevõrk on hõre Huumusrikkad pruunmullad Kõvalehine igihaljas taimkate (tamm, loorber, pistaatsia, piinia, korgitamm jne.) Tihe asustus, istandused - viinamarjad, oliivid, tsitruselised jm., puhkemajandus ja turism Keskkonnaprobleemid seostuvad erosiooniga ja tiheda asustusega Loomi vähe 27.12.12 Savannid 27.12.12 levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase vaheldumine suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C
9) Võrdle antud riikide kalandust antud andmete järgi. (kogupüük, maailmamerest/sisevetest, eksport/import) 10) Võrdle antud jõgede hüdrograafe. (vooluhulga muutumine aasta jooksul, vooluhulk suurvee ajal...) 11) Milles seisneb metsade tähtsus? · Puiduvaru (küttepuit, paberipuit, mööbli jaoks) · Ökoloogiline (loomade/taimede elukeskkonnaks) · Metsaannid · Fotosüntees · Vähendab erosiooni/üleujutusi · Puhkemajandus 12) Kuidas mõõdetakse metsavaru? · Pindala · Metsa protsent · Puiduvaru · Metsa juurdekasv (keskmiselt aastas) · Metsa liigiline koosseis 13) Millistele riikidele jäävad suurimad metsaalad? Venemaa, Brasiilia, Kanada 14) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega energiamajanduses? · Nafta · Maagaas · Tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi)
väärtusliku villaga. TÖÖSTUS · Tegeldakse peamiselt põllumajandustoorme töötlemisega. · Valmistatakse veine, kuivatatakse ja konserveeritakse puu- ja aedvilja. · Oliividest pressitakse toiduõli, kasutatakse söögiks ja puidust valmistatakse tarbeesemeid. · Californias on tähtsal kohal masinaehitus (lennukite, laevade, arvutite jt. elektroonika- seadmete tootmine). · Austraalia ekspordib palju villa ja lambaliha. · Tähtsal kohal on turism ja puhkemajandus. Madeira Rhodos Turism Vahemere ääres. Barcelona TURISM CALIFORNIAS Yosemite`i rahvuspark Sekvoiade rahvuspark Disneyland Uluru rahvuspark ABORIGEENID · Aborigeenid on Austraalia põliselanikud. · Aborigeenid on hästi kohanenud karmide elutingimustega. · Nende tähtsamaks küttimisvahendiks on bumerang. · Viimastel aastakümnetel on nad enamjaolt linna
2) Raha tuleb nafta (ka gaasi) müügist. 3) Vähe arenenud töötlev tööstus. 4) Lahendamata paljud sotsiaalsed probleemid (nt. haridus naistele). Riigid: Saudi-Araabia, Oman, Kuveit, Katar, Bahrein, Araabia Ühendriigid, Brunei, Liibüas (P-Aafrikas) ISTANDUSRIIGID: 1) On enamasti väikese pindala ja rahvaarvuga saareriigid, mille majanduses on valitseval kohal istandused, kuid paljudel on esikoha saavutunud puhkemajandus. 2) Tihedad sidemed endise emamaaga. 3) Suhteliselt kõrge elatustase. 4) Eelkõige Kariibi mere regioon. Riigid: Treinidad, Jamaica, Dominicani Tobaco. VÄHIMARENENUD RIIGID: 1) SKP väga madal (mõnedel alla 1000 dollari) 2) Rasked loodusolud, vähe loodusvaru, 15 riigil neist puudub merepiir 3) Domineerivad agraarsed tootmisviisid (nt. korilus, varaagraarne) 4) Nõrgalt arenenud töötlev tööstus või puudub üldse. Valitseb elatusmajandus majandus,
Saj ja 20 saj esimesel poole. Tänapäevases majanduses näitab sektori ülekaal, et riik või piirkond on keskmiselt arenenud Näiteid harudest: 1. Metallurgia 2. Masinatööstus 3. Keemiatööstus 4. Toiduainetetööstus 5. Kergetööstus Tertsiaarne On teenindav sektor, kus osutatakse teenuseid Harud: 1. Kaubandus 2. Haridus 3. Meditsiin 4. Riigikaitse 5. Riigivalitsemine 6. Meedia 7. Kultuur 8. Transport 9. Puhkemajandus (turism) 10. Hotellindus 11. Sideteenused 12. Teadus Kvaternaarne sektor Hakati eristama 20saj.viimasel kümnendil. On kõrgtehnoloogilised majandusharud, siia kuuluvad nii töötleva majanduse kui ka teenindava majanduseharud. Harud: 1. Pangandus 2. Kindlustus 3. Reklaamiteenused 4. Meedia 5. Masinatööstus : a) mikroelektroonika b) meditsiinitehnika c) relvatööstus d) kosmosetehnika e) tuumaenergeetika 6
kaevandamine, põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. Sekundaarne- primaarse majandussektoritoodangut töötlevad majandusharud: energeetika, metallurgia, masina-, keemia-, toiduainete- ja kergetööstus. Tertsiaarne- mitteaineliste hüvede tootmine, ühiskonda teenindavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevusalad: veondus, side, äri- ja finantsteenused, teadus, haridus, tervishoid, kultuur, olmeteenused, puhkemajandus. Tööjõu rakendatus tertsiaarses sektoris on maa arengutaseme näitajaks. Kvarternaarne- moodsaim osa majandustegevuses, mis iseloomustab postindustriaalset tootmisviisi. Siia kuuluvad tegevusalad, mis tegelevad infotehnoloogia, majandusnõustamise, teadusliku uurimistöö ja arendustegevusega. Võrgustikupõhine majandus- kõiki eluvaldkondi ühendav globaliseerumine, mis on võimalik tänu transpordi ja sidetehnoloogiate kiirele arengule.
Nimi: Patrik Sebastian Unt EUROOPA RIIKIDE TUNDMAÕPPIMINE 2 RIIGI VÕRDLUSENA. VÕRDLUSE RIIK - Horvaatia RIIK - Portugal ALUS Pealinn Zagreb Lissabon Pindala 56 610 km2 (UMA) 92 345 km2 (UMA) 1p. Asukoht: Põhi - 46°33 N, 16°22 E Põhi - 42°9' N, 8°11' W geograafilised Lõuna - 42°23 N,16°21 E Lõuna - 36°57' N, 7°53' W koordinaadid Ida - 45°12 N, 19°27 E Ida - 41°34' N, 6°11' W 2p. Lääs - 45°29 N, 13°30 E Lääs - 38°46' N, 9°30' W Avatus N ei piirne N ei piirne ookeanidele ja S Aadria meri S Atlandi ookean meredele E ei piirne E ei piirne (N; E; S; W...
Pandivere osaliselt asub nii Lääne-, kui ka Ida-Eesti vesikonnas. Pandivere alamvesikonnast saavad alguse Viru, Peipsi, Pärnu ja Harju vesikondade jõed. Peamised meetmed aastateks 2005-2007: elanikkonna kvaliteedi nõuetele vastava joogiveega varustamine, põhjavee varude ja kvaliteedi säilitamine, pinnaveekogude looduslähedaste seisundite säilitamine, veekeskkonna elustiku kaitse. 4)Veemajanduse tüübid/valdkonnad ? Vastus: veevarustus ja heitveekäsitlus. Puhkemajandus ja sport. Veetransport. Üleujutuste ennetus ja avariide likvideerimine. Veekogude hooldus. Veealased uuringud. Vee-energia tootmine. Maaparandus. 5)Piiriveekogudega ümber käimine. (mida peab silmas pidama nende puhul). Vastus: Eesti ja Venemaa vaheline piir on suures osas veepiir, mille ulatus merel on 122 km ja piki suuri siseveekogusid 201 km ehk 80% Eesti-Vene piirist on veepiir (koos merega). Eesti
· Asuvad mandrite sisealadel · Pöörijoonte lähedal · Külmade hoovuste naabruses · Sademeid alla 250 mm · Veepuudusega kohastunud elustik · Kivi ,-savi.-liiva,-lössi,- soolakõrbed · Põllundus asub oaasides VAHEMERELISED ALAD: · Soe, kuiv, päikseline suvi ,- pehme, niiske talv · Hõre jõgedevõrk · Pruunmullad · Kõvalehine igihaljas taimkate · Tihe asustus · Vaesunud loomastik · Istandused viinamarjad, oliivid, tsitrulised jne. · Puhkemajandus ja turism NIISKED LÄHISTROOPILISED METSAD: · Mandrite idaosas · Soe talv, kuum, niiske suvi · Mittetroopilised tsükklonid · Puna ja kollamullad · Rannikutel mangroovid · Igihaljad ja heitlehised liigid · Tihe asustus · Istanused, terrasspõllunuds · Mitmekesine loomastik SAVANNID: · Asuvad pöörijoonte vahel · Kuiv talv , vihmane suvi · Punakaspruunid, viljakad mullad · Rohusööjad, kiskjad, suured lennuvõimetud linnud jne.
) e) tööviljakus (kas kaubakoguste edasitoimetamiseks on vaja teha vähe või palju tööd) 74. oskab tuua näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele; sidevahendite kiire areng oli 20.sajandil üks globaliseerumise ja infoajastu tekke peamisi tegureid. Sidel oluline mõju ka transpordi arengule, Massi- ja multimeedia kiire areng · Too näiteid, kuidas side areng on mõjutanud globaliseerumist ehk üleilmastumist. TEENINDUS JA PUHKEMAJANDUS 75. teab teenuste liigitamist ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjusi; Teenuste klassifikatsioon: isikuteenused on teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, taksoteenus jne) tootjateenused ehk äriteenused on osutatud kaupade või ka isikuteenuste tootmisprotsessis (nt. Uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport, reklaam, turvateenus jne) ja nende hind kajastub lõpptoodangu hinnas
ee Kodulehekülg: http://www.tostamaa.ee Tõstamaa on mereäärne maa. Valla pindala on 261 km2 ja elanike arv 1571. Tänu mere lähedusele on vald väga mitmekesise loodusega (Manija saar, laiud, järved, rannaniidud, luited), kõige selle säilitamiseks on loodud Tõstamaa rannikuala, Varbla rannikuala ja Kihnu saart hõlmav Kihnu Väina Merepark. Tähtsamaks majandusharuks on vallas põllumajandus. Suurt tähtsust omab kalandus, puidutöötlemine, üha rohkem hoogustub puhkemajandus. Vaimse elu edastajateks on valla keskuses asuv kool, rahvamajad ja raamatukogud, aktiivselt tegutseb spordiklubi. Vallas on kaks kala ja ravimudarikast järve, pikk ja kaunis rannajoon mõnus koht puhkuseks looduse rüppes. Välissidemed on Soomes Mustasaari ja Rootsis Skinnskattebergi vallaga. Tõstamaal on millega tegeleda, on mida vaadata siia tasub tulla. Saksamaa
põllumajandustehnikat, samuti ehitisi ning sealjuures jääb endiseks produktiivvahendite hulk • Ekstensiivne – võetakse kasutusele täiendavaid produktiivvahendeid Maamajanduse mitmekesistamine • Alternatiivne taimekasvatus (tartakasvatus) • Taimekasvatussaadustele lisandväärtuse andmine (pagaritooted) • Alternatiivne loomakasvatus (jaanalinnukasvatus) • Loomakasvatussaaduste lisandväärtuse andmine (kohupiima valmistamine) • Puhkemajandus (majutusteenus) • Looduslike ressursside kasutamine (metsamajandus)
Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Ajalgu 2 Halduskord 2 Bermuda lipp 2-3 Rahvastik 3 Majandus 3 Loodus 3-4 Bermuda kolmnurk 4 Kokkuvõte 4 Kasutatud kirjandus 5 Sissejuhatus Bermuda on Atlandi ookeani loodeosa saarestik, Suurbritannia valdus. Hõlmab 138 saart, laidu ja korallrahu. Ta on Suurbritannia vanim koloonia. Seal valitseb subtroopiline kliima. Bermuda pindala on 53 km² ja pealinn on ...
+tööjõudu pole vaja -spetsiifilised asjad on transporditavad (maagaas, nafta) puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega; turism ja puhkemajandus on üks kiiremini arenevaid majandusharusid, turistide arv kasvab pidevalt ja kiiresti. turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine), turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette muutes reisimise inimestele mugavaks järjest uued piirkonnad just arengumaades muutuvad turistide reisisihiks; globaliseerumine, transpordi ja tehnoloogia areng muudab reisimise mugavamaks (info
15 KOKKUVÕTE Referaadi valmimise käigus selgus palju olulist. Väikeettevõtluse olukord Eestis ei ole enam nii hea, kui oli seda varem. Peamiselt toetatakse väikeettevõtteid, mis on jätkusuutlikud ja tekitavad uusi töökohti. Väikeettevõtlus kui elustiil hakkab kaduma. Pärnumaal on peamiseks ettevõtluse vormiks väikeettevõtlus. Tegeletakse erinevate valdkondadega, kuid domineerivateks on teenindus ja puhkemajandus. Puhkemajandusega tegelevaid ettevõtteid leidub nii linnas kui ka maal, viimases aga vähem. Mitmed piirkonnad ei ole ettevõtluse poole pealt veel arenenud, kuid neilgi aitaks oluliselt areneda puhkemajandusega tegelemine. Väikeettevõtluse tulevikuvõimalused on Pärnumaal suhteliselt head, nii lähitulevikus kui ka pikemas perspektiivis. Võimalusi tuleb osata arukalt ära kasutada. Väikeettevõtluse olukorda Eestis ja Pärnumaal, samuti teistes maakondades, tuleks
ja laguained võetakse kiiresti kasutusse, mistõttu on mullad väheviljakad. 17. Metsade ökoloogiline ja majanduslik tähtsus. Metsad on looma-ja taimeliikidele koduks, suured hapnikku ja süsiniku reservuaarid, puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet, taimejuured hoiavad pinnast kinni, hoiavad põhjaveetaset kõrgemal. Majanduslik: kütteallikas, taastuv energia, ressurss, ehitusvahend, metsa saadused, ravimtaimed, puhkemajandus. 18. Selgita erinevaid toiduprobleeme maailmas. Millised toiduprobleemid kõige teravamad? Alatoitlus: seisund, kus inimene ei saa pikema aja jooksul keha normaalseks toiminguks vajalikus koguses üht või mitut tüüpi toitaineid. Üldjuhul tingitud sellest, et piisavas koguses toitu pole võimalik kätte saada väga pikaajaliste ebasoodsate looduslike, sotsiaalmajanduslike või poliitiliste olude tõttu, kuid võib ka tingitud olla ka ajutistest probleemidest (nt põud, üleujutus jne)
Mis on Ökoloogia? Ökoloogia on teadusharu, mis uurib ökosüsteeme ja nendes toimuvaid muutusi. Isereguleerimine-kui eraldada mingi ökosüsteem, siis allesjäävad reguleerivad end ise. 1)Üldökoloogia 2)Autökoloogia-kuidas on üks konkreetne liik ja kuida on tema nõuded keskkonnas 3)demökoloogia-populatsiooniökoloogia, dünaamika(liikumine) 4)sünökoloogia-vaatab liikide vahelisi suhteid mitme liigiliste kooselamise dünaamika 5)geoökoloogia-maastikuökoloogia geograafia ja bioloogia maastikusisesed ja vahelised probleemid 6)globaal ökoloogia-kogu biosföör ja seal toimuvad muutused Biosfäär-maaala kus leiame elu.: 40km /maakoor/20km Mida tähenab Ökoloogia? *mõiste ökoloogia kasutusel 1866.a *Esmakasutaja sakslane Ernst Henckel Ökoloogiline ja keskkonnakaitselise mõtlemise kujunemisest. 1) varajane looduskaitse 2) dateeritud looduskaitse 3) klassikaline looduskaitse 4) teadliklooduskaitse Varajane looduskaitse. *looduslike ...
Esindatud on toiduainete-, tekstiili-, õmblus- ja ehitusmaterjalide tööstus, samuti turba tootmise, transpordi-, autoremondi-, ehitus-, ja metallitöö ettevõtted. Lihulas paiknevad elektri-, ja sideettevõtete allüksused ning suuremate pankade kontorid. Väljaspool Lihula linna on põhitegevusalaks põllumajandus. Omapäraseks majandusharuks on Matsalu lahe pilliroo varumine ja pillirookatuste tegemine. Arenemas on turism ja puhkemajandus. Lihula vallas tegutsevad gümnaasium, põhikool, 2 algkooli, lasteaed, muusika- ja kunstikool, kultuurimaja, 4 raamatukogu ja muuseum. Lihula lipu kirjeldus Lihula valla lipp on jaotatud müürihambuliselt kaheks võrdseks horisontaalseks väljaks. Lipu ülemine pool on punane, alumine valge. Valge pool algab müürihambaga. Iga hamba pikkus on 1/9 lipu pikkusest, laius 1/7 lipu laiusest. põhjendus Lipuvärvid viitavad Läänemaale, Liivi ordule ja tsistertslastele. Müürihambuline
elanike tööhõive, parandab elukeskkonda ja kvaliteeti ning toob rahalist ressurssi piirkonda ja loob omavalitsusele tulubaasi valla töö koordineerimiseks. Majandus soodustab ka geograafiline asukoht Venemaa lähedus. Samuti rikkalikud loodusressursid vaheldusrikas loodusmaastik, mets, jõed, järved, mineraalvesi, ravimuda, savi, ehitusliiv jms. Peamisteks tegevusaladeks on puhkemajandus sh tervishoiuteenus, puidutööstus, mineraalvee tootmine ja jaekaubandus ja teenindus. Suurimad ettevõtted ja tööandjad Värska vallas on AS Värska Sanatoorium, AS Värska Vesi, AS Värska Veekeskus, Verska Mineraalvee OÜ ja OÕ Värska Laht. Värska on 1971. aastal tunnistatud ühest viiest Eestis asuvast kuurortpiirkonnast. Värska valla positsioon asustussüsteemis tõuseb, eeskätt tänu turismisektorile.
I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks Põllumajanduslik maa jaguneb: Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika Põllumaa (viljapõld) Impordil tav. maksud, maavarade Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast) Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e. subsiidiumid Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India) Agrokliimavöötmed Palju: Okeaania (pole praktiline) Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade ...
edaspidi juurutada. Veeteed on 6183 kilomeetril, millest kasutuses 47%. Kasutatavamad sadamad on Amsterdam, Delfzijl, Den Helder, Dordrecht, Eemshaven, Groningen, Haarlem, IJmuiden, Maastricht, Rotterdam, Terneuzen, Utrecht ja Vlissingen. Maanteede kogupikkuseks on 34 000 kilomeetrit. Hollandis asub 27 lennujaama, suurim neist on Schiphol, mis asub Amsterdami lähedal. TURISM Riigi tuludes on puhkemajandus tähtsal kohal, sest igal aastal külastab Hollandit 4 miljonit turisti. Madalmaid kutsuvad külastama tuulikud, juust ning tulbid. Kevadeti toimuvad lillemessid, mis on eriti populaarsed floristide seas. Eriti armastatud on turistide seas pealinn. Amsterdami armastatakse mitmel põhjusel - olgu siis selleks punaste laternate kvartalite keelatud nauding, täissuitsetatud coffeeshop'ide ebareaalsena näiv menüü, ohtlikult kaleidoskoopilisse maailma viivad
pärandmaastikud, milles on heas seisukorras Kagu-Eesti iseloomulikud pärandkooslused ning poolavatud maastikel elavate liikide populatsioonid ning suur bioloogiline mitmekesisus; 5.Säilinud on traditsiooniline elulaad, Karula murrak ning siinsele paikkonnale iseloomulikud traditsioonid ja kombed, mida kannavad kohalikud elanikud. 6.Karula rahvuspargis tutvustatakse loodust ja kultuuripärandit, korraldatakse loodusõpet. Intensiivne puhkemajandus on koondunud rahvuspargi piirialadele (2). 4 2.Loodus 2.1 Maastik Karula on üks huvitavamate pinnavormidega ala Eestis. Kõige iseloomulikumateks pinnavormideks Karulas on korrapärase kujuga moreenkattega mõhnad-kuplid (Kaika kuplistik). Väga iseloomulikud pinnavormid karulalas on oosmõhnastikud rahvuspargi lõunaosas ja tasandikud
· Sood on liigniisked alad, kus tekib ja laguneb turvas. Sood tekivad järvede kinnikasvamise või maapinna soostumise tagajärjel. · Jäätunud alade hulka kuuluvad mäe- ja mandriliustikud, igikeltsa ja alalise merejää levikualad. · Mageveevarud on maailmas kahanemas, sest nende kasutamine on suurem, kui neid looduslikult juurde tuleb. · Maailmamere põhilised kasutusalad on laevandus, kalandus, loodusvarade ammutamine, puhkemajandus,energeetika. · 2. loodusvööndid on välja kujunenud sõltuvalt päikesekiirguse jaotusest maakeral. Vööndite paiknemine ja ulatus on ebaühtlane, sest maismaa ja ookeanide jaotus, mäestikud ja paljud muud tegurid muudavad kohapealseid tingimusi. · Osa loodusvööndeid esineb nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Lõunapoolkeral on maismaad vähem ja seal on esindatud näiteks tundrad ja metsatundrad ning parasvöötme okasmetsad.
Arengumaade ekspordis on tavaliselt ülekaalus toorained (maagid, kütused, puit), põllumajandustooted või esmaselt töödeldud tooted. Imporditakse peamiselt valmistooteid: masinad, seadmed, keemiatööstustooted, toiduained, rõivad ja jalatsid jmt. Ekspordi struktuur võib olla väga ühekülgne. 85. Too näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele; PUHKEMAJANDUS 86. Tea puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega; · turism ja puhkemajandus on üks kiiremini arenevaid majandusharusid, turistide arv kasvab pidevalt ja kiiresti. 27 · turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine), turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette muutes reisimise inimestele mugavaks
Arengumaade ekspordis on tavaliselt ülekaalus toorained (maagid, kütused, puit), põllumajandustooted või esmaselt töödeldud tooted. Imporditakse peamiselt valmistooteid: masinad, seadmed, keemiatööstustooted, toiduained, rõivad ja jalatsid jmt. Ekspordi struktuur võib olla väga ühekülgne. 85. Too näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele; PUHKEMAJANDUS 86. Tea puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega; · turism ja puhkemajandus on üks kiiremini arenevaid majandusharusid, turistide arv kasvab pidevalt ja kiiresti. 27 · turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine), turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette muutes reisimise inimestele mugavaks
7. Eestimaiste toodete maine parendamine, traditsioonilise toidu propageerimine, suurem suhtlemine tarbijatega, (kaasates rohkem ka jaekaubandust) 8. Tooraine turu areng ja stabiilsuse saavutamine 9. Idaturul positsiooni taastamine 10. Allhanke ja oma "toote" suhte optimeerimine, arvestades majanduslikku tasuvust. 8 Turism ja puhkemajandus Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 20072013 on välja töötatud kui kaasajastatud jätkuprogramm riiklikule turismiarengukavale 20022005, mis on kinnitatud Riigikogu 23. oktoobri 2002. a otsusega. Arengukava on töötatud välja koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskuse ekspertidega. Lisaks teistele ministeeriumitele andsid oma panuse arengukava väljatöötamisse Eesti
Oluline on rõhku panna Haanja kultuurilisele atraktiivsusele, et see oleks ka edaspidi turistidele ligitõmbav sihtkoht. Soodsa elukeskkonnaga asulatesse koonduvad elanikud, mis omakorda võimaldab luua töökohti ja meelitada spetsialiste ka kaugemalt, ettevõtte asukoht on seda külastavatele klientidele visiitkaardiks. Haanja väärtust suurendab ainulaadne kohalik kultuur, mitmed vaatamisväärsused ja turismisihtkohad, traditsioonilised ja omanäolised üritused, hästi arenenud turismi-ja puhkemajandus. Elektrivarustuse koha pealt võiks olla tagatud kvaliteetne ja töökindel elektrivarustus, kõigil tarbijatel on alajaam mitte rohkem kui 1km kaugusel. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni poole pealt, et nendel aladel, kus ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga seotud infrastruktuur on heas korras, on soovijatele tagatud vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise võimalus. Haanja vallas tuleks korraldada jäätmevedu ja ehitada komposteerimisväljakud. Puhkekohtades,
Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega. 6.5 mlrd 1Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? 2 , . ( ~ 10 ) 3Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Aastas 2003 inimese jalajälg, mida maakera on suuteline taluda oli 1,8 glob. ha isilu peale. Maailma keskmine aastas 2003 ~2,2 globaalset ha isiku peale. Eesti oma aastas 2003 ~6,5 g-t ha is. peale. 4Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? 5Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivs...
paiknevate (väike)tööstuste ja teenindusettevõtete sulgemine, kõrge töötus maapiirkondades ja väikekeskustes, ränne suurkeskustesse, välisränne suurkeskustesse; · hajutavatena: maa ja kinnisvara hindade kasv ning liikluse ja saasteolukorra halvenemine suurkeskustes, valglinnastumine, tööstuse ja töökohtade haju(ta)mine suurtest linnadest, puhkemajandus ja puhkuseaja osakaalu tõus elulaadis, elanike mobiilsuse kasv, rohelise elulaadi väärtustamine, töö- ja elukohtade paigutumine looduslikult ja kultuuriliselt meeldivatesse kohtadesse; · nii koondavate kui hajutavatena on elukoha-eelistuse väärtushinnangud, kus koondavateks on peamiselt sundvalikutest tulenevad üldised hoiakud, nt töökoht linnas, hajutavateks aga puhke-eelistustest ja hobidest tulenevad valikud.
Peipsi põhjarannikul püüavad peipsivenelased kala, kuid neid on siia vähe jäänud ja jääjadki peamiselt vanainimesed. Nõukogude ajal muutus see riba põlevkivilinnade ja seejärel peterburglaste suvituspiirkonnaks. Nüüd pole neid suvilaid ega kaunist liivaranda enam kellelegi vaja, ainult Eesti riik tarvitab neid piirivalve majutamiseks ja koolitamiseks, samuti põgenike majutamiseks. Siiski näib, et Peipsi-äärne puhkemajandus hakkab pikapeale taastuma: Kesk-Eestisse kuuluvad regioonid on omavahel üpris sarnased. Nad asuvad merest eemal ega oma peale põllumajandusmaa ja metsa muid eriti olulisi loodusvarasid. Sellepärast ongi nad üldiselt olnud kogu ajaloo jooksul põllumajanduslikud, vähesed ja väiksed linnadki on olnud seotud peamiselt põllumajandustooraine kokkuostu ja töötlemisega.