Mari Pihtjõe MTT2 Sissejuhatus August Wilhelm Hupel(25. veebruar 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik 18. jaanuar 1819 Paide oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 17641804, kodu-uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana.Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenistuskohta otsima. Hupelile pakuti koduõpetaja tööd nii Sileesias kui ka Liivimaal. Kuna parajasti
Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel. Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748. Aastal Weimari gümnaasiumi teise klassi. Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754. aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli kõrvalt tegeles kreeka, heebrea, süüria, araabia, itaalia, inglise ja prantsuse keelt. Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena. Esimesed aastad Liivimaal Hupel lahkus Saksamaalt ega naasnud sinna kunagi tagasi, ja jõudis 1757. aastal Riiga koduõpetajaks. Alates 1758. aastast oli ta koduõpetajaks Äksil. 1760. aastal pühitseti ta Riias pastoriks ja samal aastal õnnistati Äksil ametisse. Ta abiellus eelmise Äksi pastori lese endast kümme aastat vanema Christine Elisabeth Dehniga, kellel oli neli last, 1760. aastal, olles ise sel ajal 23. Aastane. 1761
kirjutamisega ning nende trükkimise ja levitamisega. Kirjasõna levikuga kaasnes hulk inimesi, kes hakkasid huvi tundma eesti keelest, luulest ning kultuurist. Eriliselt näitasid huvi eestlaste vastu üles baltisakslased, peamiselt kirikuõpetajad, kelle meelest pidi ilmtingimata muutma talupoegade ja mõisnike omavahelist koostööd, ühiskonna seadustikku ning maailmapilti. August Wilhelm Hupel Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana. Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenistuskohta otsima. Hupelile pakuti koduõpetaja tööd nii Sileesias kui ka Liivimaal. Kuna parajasti käis
August Wilhelm Hupel 2017 Elukäik Sündis 1737 Buttelstedtis, Saksamaal Suri 1819 Paides Oli Äksi ja Põltsamaa pastor Tuntud literaat ja kodu-uurija Baltimaade valgustuse kõige viljakam kirjamees Sündinud Christian Friedrich Hupeli ja Johanna Helena teise pojana Hariduskäik Esimene haridus isakodus Weimari gümnaasium Jena ülikool 1818 sai ta teoloogia kraadi Pere Abiellus Christine Elisabeth Dehniga Kaks kasupoega ja kaks kasutütart 1761 sündis tema esimene poeg Teine naine Barbara Christine von Spandekaug 1765 sündis teine poeg Töö Koduõpetaja Sileesias kui ka Liivimaa 1758 töökoht Äksis 1760 Riia pastor 1763 kutsuti ta Põltsamaa kui ka Võnnu pastoriks
). · A.T.Helle (1683 Tallinn 24. aprill 1743 Jüri) oli saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees. Jüri ja Kose kirikuõpetaja, esimese eesti keelse Piibli tõlkija. · August Wilhelm Hupel - 1737 Buttelstedt, Saksamaa 18. jaanuar (6. jaanuar) 1819 Paide) oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 17641804, kodu- uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana. Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenistuskohta otsima. Hupelile pakuti koduõpetaja tööd nii Sileesias kui ka Liivimaal. Kuna parajasti käis
Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: 1715 Uus Testament, mille eessõnas on antud põhjalik ülevaade eestikeelse kirikukirjanduse ajaloost. 1739 esimene eestikeelne täispiibel „Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna”, mis kinnistas kirikliku kirjakeele traditsiooni. Poolilmaliku jutukirjanduse algus: 1740 „Wiis head jutto Ühhe Öppetaja ja usklikko Tallopoia wahhel”. Valgustusliku sisuga õpetlik-moraliseerivad raamatud, nt August Wilhelm Hupeli nädalakiri „Lühhike öppetus” (1766–1767) ja „Arsti Ramat” (1771). 1782 Friedrich Wilhelm Willmanni „Juttud ja Teggud” ning Friedrich Gustav Arweliuse „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” – populaarsed rahvavalgustuslikud juturaamatud. 1781 esimene kokaraamat, „Köki ja Kokka Ramat”, mille on rootsi keelest tõlkinud Johan Lithander. 1821–1823; 1825 Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Leht”.
kergendamiseks; Liivimaa maapäev on sunnitud tegema esimesi samme talurahva olukorra parandamiseks. · 1765 - Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja ka igasse suuremasse mõisasse. · 1766 asutas arst Peter Ernst Wilde Põltsamaale trükikoja · 1766 1767 ilmus iganädalaste annetena A. W. Hupeli ja P. E. Wilde koos tööna esimene eestikeelne ajakiri ,,Lühhike öppetus..." · 1767, suvi kutsus Katariina II Moskvasse valitud esindajad, arutamaks keisrinna poolt kavandatud uut seadustekogu · 1773 valmis ümberehitatud kujul Toompea loss · 1774 1782 ilmus August Wilhelm Hupeli ,,Eesti-, Liivi- ja Kuramaa topograafilised teated" · 1775 kehtestati Venemaal uus haldusseadus
Kiiking on Eestis leiutatud spordiala, mis on maailmas järjest rohkem kuulsust koguma hakkanud. Kiikingus on eesmärk panna kiik järjest suurema amplituudiga võnkuma kuni see hakkab üle võlli käima. Kiiking algab siis kui jalad on kõrgemal kui pea. Enne seda toimuvat võnkumist nimetatakse lihtsalt kiikumiseks. Esmakordselt tutvustati Eestis kiikingu kiike 1993-dal aastal Pärnus Ado Koski poolt. Kuigi on seda mainiutud ka August Wilhelm Hupeli neljaköitelisest teosest "Topographische Nachrichten von Lief und Ehstland", mis käsitleb Eesti ja Liivimaa eluolu 18. sajandi lõpust. Kiikingul on vaja head füüsilist vormi (eriti tugevaid jalalihaseid) ja julgust. Mida pikemad on aga kiikingu kiige aasad seda raskem on saada üle võlli. Kiikingu võistluste eesmärgiks on suurima aisapikkuse välja selgitamine, millega inimene on suuteline täistiiru (360°) ümber kiige võlli kiikuma.
"Kirurg" (1968) "Tuumafüüsik" (1969) "Mikk Mikiveri portree" (1975) "Isa ja poeg" (1977) "Kaljo Põllu" (1978) "Voldemar Panso" (1978) Hermann Adolf Alexander Schmidti mälestussammas Tartus (1982) Eduard Vilde portreebüst Tallinna Pedagoogilises Instituudis (1983) Paul Pinna portreebüst "Estonia" teatris (1984) Theodor Altermanni portreebüst "Estonia" teatris (1985) Theodor Altermanni mälestusmärk Harju- ja Raplamaa piiril Visja tammikus (1985) August Wilhelm Hupeli monument Paides (1987) "Laura" "Perekond" ,,Puudutus" ,,Potents" ,,Etüüd teatrist" (1979) KASUTATUD KIRJANDUS 1. www.wikipedia.ee 2. http://www.epl.ee/artikkel/472265 3. http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8971:uelo-oun- kunstnik-katkeval-avastusrajal&catid=2:pressiteated&Itemid=5 4. http://uudised.err.ee/index.php?06168390
Koduõpetust aitas elavdada praktilis- õpetliku sisuga kalendri väljaandmine. · 18. sajandil hakkas pidevalt ilmuma kalender. Kalendrid sisaldasid rohkest näpunäiteid põllupidamise ja arstimise valdkonnast. Need tõid ära ka ilmaennustused terveks aastaks ette, mida talupojad jälgisid tõsise huviga. Põhiliselt ilmusid ilmalikel eesmärkidel. · Esimene kalender ilmus 1731. aastal nimega ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender". · Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupeli ,,Lühhike öppetus" 1766 1767 aastal; 41 numbrit · 1806. aastal ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht" · Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht"; 1821-1823, 1825 · Friedrich Wilhelm Willmann jutu- ja valmideraamat ,,Juttud ja Teggud" (1782), palad ammutatud läti autori G. Fr. Stenderi teosest ,,Kenad valmid ja jutud" · 1830. - 1840. aastail ilmunud Peter Mannteuffeli ja Suve Jaani teosed · Eesti keele uurimisele ja arendamiseks tegid suuri teeneid 19
asedirektor. Ta oli ka kontaktis Põltsamaa kirikuõpetaja A. W. Hupeliga. Hiljem töötas ta Saksamaa kultuurikeskuses Weimaris kirikuõpetajana, tehes koostööd Goethega. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. Riiki pidas ta vajalikuks ainult seni, kuni rahvas on rumal. Hariduse kaudu pidi saama õiglaseks. Patriotism pidi olema õiglane, mitte ebaõiglane teiste rahvaste vastu. Andis välja Euroopa rahvaste lauluraamatu. Nende seas on ka Hupeli kaudu saadud 13 eesti rahvalaulu. 19. sajandil hakkas saksa rahvas koonduma ühe rahvuse ja keele ümber. IMMANUEL KANT (1724-1804) Oli 18. sajandi II poole suurim filosoof. Sai mõjutusi soti empiirik David Hume`ilt. Ta õpetas, et tunnetus ja mõistmine sisaldavad nii ratsionaalset ainest, mida mõistus sinna asetab, kui ka kogemuslikku tegurit. Peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika" (1781). Enne Kanti olid paljud mõtlejad
Eesti mehed hakkasid kandma põlvpükse, naised pealiniku asemel tanu. 18. sajandil ilmus rõivastusse rohkem ostetud materjale (karrad, siidpaelad, nöörid jne.). Uuendustest olid olulisemad pikitriibuline kahar seelik, pottmüts ja kaunistuselemendina lillkiri. 18. sajandi rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid. Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärasusi (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, moelehtedest võetud mustrid). Uute riietusesemetena levivad meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas vatt (meestel) ja kampsun (naistel). 19. sajandi keskel alanud üleminek linnapärasele rõivamoele kulges eri paigus erineva kiirusega. Kohati tekkis mitmeid üleminekuvorme (kaapotkleit ja
jutlused lageda taeva all võitlus vanade kommetega – ohvrikohad, ehted, uhkusasjad, torupillid, viiulid, kõrtsid talurahva eneseteadvuse suurendamine – kaasarääkimine, võrdsus sageli äärmused, kõik pidid elama kui vennad-õed Ratsionalism 18. saj teisel poolel suhtuti üleolekuga pietismi vagadusse, eesmärk rahva harimine, valgustamine kritiseerisid sots korraldust, eriti pärisorjust Hupeli esimene eestik ajaleht, raamatute levitamine, lugemisseltsid Rahvaharidus koole vähe, õpetajaid vähe katsed koolikohustuse kehtestamiseks → koolid igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse, ei olnud populaarne Lugemisvara lugeda oskajaid küllaltki palju, õpetati kodus eestik ilmalik kirjandus, maarahva kalender 1731 Ehituskunst Kadrioru loss (barokk), Palmse mõis
telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid klaasi, peegleid, portselani kaotamine Manufaktuurid Tallinnas paberimanufaktuur ja Narvas vase- ja saeveski Kultuur Luterluse tugevdamine, muinasusundi Pietism Ratsionalism tagakiusamine Hernhuutlus Eiseni tegevus August Wilhelm Hupeli esimene piiblikonverentsid eestikeelne ajakiri ,,Lühhike Stahli ja Hornungi gr. 1739 Anton Thor Helle Piibel Öppetus" Virginiuste ,,Wastne Testament" Kotzebue esimene teatritrupp Rahvahariduses tagasilöök Tallinnas
hakkas levima kokkuõmmeldud ühevärviline seelik, Põhja-Eesti mehed hakkasid kandma põlvpükse, naised pealiniku asemel tanu. 18. sajandil ilmus rõivastusse rohkem ostetud materjale (karrad, siidpaelad, nöörid jne.). Uuendustest olid olulisemad pikitriibuline kahar seelik, pottmüts ja kaunistuselemendina lillkiri. 18. sajandi rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid. Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärasusi (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, moelehtedest võetud mustrid). Uute riietusesemetena levivad meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas vatt (meestel) ja kampsun (naistel). 19. sajandi keskel alanud üleminek linnapärasele rõivamoele kulges eri paigus erineva kiirusega. Kohati tekkis
Tema töödes hakkavad ennekõike silma valgustusmeelsus ning küllaltki soosiv suhtumine talupoegadesse, eestlastesse ja lätlastesse. Siiski ei saa teda pidada estofiiliks, sest ta pidas senist valitsus- ja ühiskonnakorraldust igati sobivaks ning nõudis vaid majanduslikke ja talupoegade eluolu parandavaid muudatusi, mitte aga elukorralduse radikaalset muutmist. • 1780. a August Wilhelm Hupeli (eesti keeleõpetus mõlema peamurde tarvis). Hupeli käsiraamatus kajastuvad kokkuvõtvalt kogu senise eesti keele alase töö tulemused ja sel oli väga lai levik, 1818. a ilmus selle täiendatud trükk. Kui Tartu ülikooli juurde loodi 1803. a eesti keele lektori koht (esimene lektor oli Friedrich David Lenz), hakati sealgi eesti keelt õpetama Hupeli grammatika järgi. • XIX sajandi estofiilide tegevus. XIX saj algul jõudsid ka Eestisse valgustusideed, mille
sajandil kantud rõivaste kohta leiameväärtuslikku teavet mitmelt tolleaegselt jooniselt, mis on trükitud väljaannetes või säilitatud kunstivaramutes. Näiteks 1763. aastal Põltsamaalpastori ametisse asunud August Wilhelm Hupel pidas kirjavahetustkorrespondentidega üle Eesti- ja Liivimaa, kogudes andmeid Eestimaa ja rahva kohta. Kogutud materjal ilmus trükituna mitmes väljaandes: Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, NordischeMiscellaneen ja Neue Nordische Miscellaneen. Hupeli töödes ilmus kaesimene joonistus rahvarõivais eestlastest Eesti perekond Põltsamaaltavalises rõivastuses. Meeste ja naiste põhiliseks ülerõivaks, kuni19. sajandi keskpaigani samuti kõige pidulikumaks rõivaks oli villasest riidest händadega pikk-kuub. Kuuel olid kaarjalt seljale ulatuvad küljeõmblused, mille kohalt vööjoonelt algavad voldid jäid taha. Need nn hännad pressiti tihedateks voldikimpudeks. Naiste kuubi kaunistati punase kaarusnööriga
vaid seelikul oli konkreetne lõige. Mehed hakksid siis kandma põlvpükse ja naised peas liniku aseme tanu. 18 sajandi ilmusid aga riietusse edevad lisandid- paelad, karrad ja nöörid. Seelikutel kasutati pikkitriipe ja pluusidele ilmusid kirevamad tikandid. 18. sajandi rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid. 19 sajandil hakkati kasutama aga vabrikukangaid- riided linnastusid. Uute riietusesemetena levisid meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas ehk vatt (meestel) ja kampsun (naistel). 20. sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal, kohati Lääne-Eestis ja saartel, Kihnu saarel veel meie päevilgi. Eesti rahvarõivastel on rohkesti paikkondlikke erinevusi. Osalt on need väga vanad, seotud iidsete
Tartu linna õhku. 1710 Vene väed sundisid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinna alistuma. Kestestati Balti erikord. Tallinn läks Vene võimu alla. 1721 lõppes Põhjasõda. Uusikaupunki rahuleping. Rootsi sai tagasi Soome, kuid pidi venelastele andma Eesti alad. 1739 ilmus esimene täielik eestikeelne piibli tõlge. 1765 Liivimaa(kindralkuberner George von Browne) Maapäev võttis vastu koolikorralduse kava. Põltsama pastor A. W Hupeli algatusel asutati mitmeid koole(Adaveres, Vana- Põltsamaal). Saaremaa ühendati Liivimaa kubermagnduga. 1783 kehtestati asehalduskord. 1797 lõppes asehalduskord ja taastus Balti erikord Katariina surma tõttu eelneval aastal. Esimest korda kasutati Eestis viljapeksumasinat. 1802 J. W. Krause taasavas Tartu Ülikooli. 1802 Eestimaal võeti vastu talurahva seadus. Majutusmaksu tasuma nüüd rahas mitte viljas ega heintes nagu enne. Pearaha võisid talupojad riigile ise maksta
docstxt/.txt
1765. aastal Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, nõuti, et igasse kihelkonda, ka suuremasse mõisa asutataks kool. Samas suur roll koduõppel, kirjutamisoskus oli siiski haruldane Eestimaa kubermangus rajati koole veelgi aeglasemalt. · Kirjasõna 1739 Piibel A. T. Helle 1730. aastatel esimesed teadaolevad eestikeelsed kalendrid. Kalendrisabades avaldati jutukirjandust, enamikus mugandatud ja kohandatud tõlked saksa keelest. 1766-67 P. E. Wilde ja A. Hupeli ajakiri ,,Lühhike õppetus..." Talurahvale mõeldud lugemisvara koosnes enamjaolt piibli, palve- ja laulu- raamatutest. 18 sajandi esimesel poolel hakkas levima eestikeelne ilmalik kirjandus. Taolise kirjanduse iseloomulik esindaja on Arveliuse "Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat", kus naivistlikus toonis õhutati kuulekust mõisnikule. Raamat ja selle tegelased muutusid talurahva pilkealusteks. 4
Esimesed riiklikud muuseumid Briti Muuseum (avati 1753) ja Louvre (1793) on olnud eeskujuks paljudele teistele Euroopa muuseumidele. Algas avaliku muuseumi traditsioon. Rahvas läks muuseumisse vaatama ja ennast näitama. Eesti muuseumide 3 liikumine saab alguse 18. sajandi teisel poolel. Olulisteks museaalideks said Baltisaksa mõisnike era(kunsti)kogud (J. Burchardti, August Wilhelm Hupeli, E. P. Körberi). 1803. aastal asutati Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse Muuseum. 19. sajandil hakkas kujunema museoloogia teaduslik alus. Muuseum sai olulise tähtsusega institutsiooniks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja sellepärast sai alguse esimeste eriotstarbeliste muuseumihoonete ehitamine. Asutati esimesed rahvusmuuseumid (Ungari Rahvusmuuseum 1802, Tsehhi Rahvusmuuseum 1818) ja rahvateaduslikud muuseumid
kogmusaktsioon 1630. aastatel (koguda vanemat pärimust kogu toonase Rootsi impeeriumi alalt, teda käivitas huvi, näidata teistele kuningakodadele pärimuse iidsust ja põlisust), 1666. a algatud Muinsuste Kollegium, hiljem ka arhiiv; Venemaa Peeter I ajal loodud kummaliste arterfaktide ja eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera – Kunst-Kammern, Antiquitaeten-Zimmer); Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine, nt A. W. Hupeli tegevus. Kui esmalt kirjeldati nende maad, 18. sajandi alguses loodusolusid. Tehti uurimisreise Siberisse jne. 18. sajandi lõpupoole hakati kirjeldama ka rahvaid, rahvaste eristamiseks ja klasifitseerimiseks, nende kommete, laulude, keele alusel. August Wilhelm Hupel - rahvaluule, etnoloogia aluse panija Eestis. Side olemas kohalike inimestega. 18. sajandi ajaloofilosoofia * nt Giambattista Vico ideed:
Põhiülesandeks pidas Herder rahva kasvatamist õigluse ja inimsuse vaimus. Esikohale kasvatuses seadis ta püüde kasvatada vastikust sõja suhtes. Vastandina sellele rõhutas Herder võltsimatut patriotismi ja õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Sõdadele vastandas ta töö: "Viljapea on relv mõõga vastu". Austusest teiste rahvaste vastu andis Herder välja kaheköitelise teose euroopa rahvaste rahvalauludest saksakeelses tõlkes. Nende seas on ka Hupeli kaudu saadud 13 eesti rahvalaulu. Prantsuse Sarnasused Saksa *vaenulikkus kiriku vastu *teaduse arendamine *puudus vaenulikkus kiriku vastu *usu eitamine *inimmõistuse väärtust. ja usu eitamine *suuremad erimeelsused filosoofide *töö meeldivaks muutmine *rahvuse tähtsustamine vahel
Grammatika eessõnas kurdab Hupel, et kunsti ja teaduse väljendite poolest on eesti k vaene: põhiteene on sõnavara talletamine ja varasema materjali üldistamine. Hupel kirjutas ka arstialaseid teoseid, nt "Lühhike õppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse, ni hästi inimeste kui ka veiste haigusse ning wiggaduste wasto" ilmus 41 numbrit ja raamat "Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärra-arwada ning parrandada". Piibli ja Hupeli keeletarvitust jätkasid Arvelius, Willmann, Holtz, Luce. Kirjutas peamiselt saksa k. tema teosed on tähtsad andmeallikad eesti rahvuskultuuri uurijatele. Hupel järgib piiblikeele traditsiooni. Friedrich Wilhelm von Willmann jätkas Hupeli ja piibli keelekasutust. Uus etapp eesti proosa arengus algas ~1775, mil ilmus mahukaid juturaamatuid. Autoritest tõuseb esile Willmann, kes raamatuga "Juttud ja teggud" tõi eesti
Põhja-Eesti mehed hakkasid kandma põlvpükse, naised pealiniku asemel tanu. 18. sajandil ilmus rõivastusse rohkem ostetud materjale (karrad, siidipaelad, nöörid jne). Uuendustest olid olulisemad pikitriibuline kahar seelik, pottmüts ja kaunistus elemendina lillkivi. 18. sajandil rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemeid, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonistused ja teadusmeeste ( J.G Georgi ja A.W. Hupeli ) avaldatud materjalid. 1 Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärisusi (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, moelehtedest võetud mustrid). Uute riietusesemetena levivad meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas vatt (meestel) ja kampsun (naistel). Eesti rahvarõivaste juurde on tavaliselt kantud sukapaelaga seotud villaseid sukki. 19
(1588)); kohtudokumendites (17.sajandi). 11. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? 18.-19.sajandil tekkis Euroopa mõtteloos huvi folkloori vastu, kuna levisid: Valgustusajastu ideed pöörati rõhku vaimsetele otsingutele. Näiteks Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. Nt ka A. W. Hupeli tegevus kandis valgustusideid; Ajaloofilosoofia (18.saj) nt Giambattista Vico ideed: muinaskultuuri väärtustamine (paganarahvaste peesia, mütoloogia), arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; (Rahvus)romantism nt estofiilide rahvaluule alane tegevus (19.saj) 12. Missugused olid J. G. Von Herderi olulisemad folkloristika alased ideed?
ühtekuuluvuse tähistamine, "omade" ja "võõraste" eristamine kihelkonna või maakonna tasandilt seisuse ja rahvuse tasandini välja. Oluline märk oli peakate, mis tähistas tema naise seisundit: neiu, mõrsja, naine. Neiud käisid paljapäi, juuste kooshoidmiseks ja ehtimiseks peapael või pärg. Abielunaise pea pidi kombekohaselt kaetud olema. Saaremaal, Hiiumaal ja Põhja-Harjumaal kandsid pruudid pruudipärga, Lõuna-Eestis (talve)mütsi, nt Hupeli (1777) teatel kandis mõrsja laulatusest pulmadeni karusnahkse äärega talvemütsi. Pulmatseremoonia keskne sündmus oli mõrsjale naise peakatte pähepanek linutamine ehk tanutamine. On teateid eriliste nooriku (lapseta abielunaise) peakatete kohta, nt Mustjalas kandis noorik kuni lapse sünnini ülli ja seejärel sai tanu. Abielunaise peakate pandi pähe samuti lapseootel tüdrukule. Lapsega tüdruku pott- või
Kirikut kasutab EELK Paide Püha Risti kogudus. Ajalugu. Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal. 1573. aastal lasti kirik Paide piiramisel venelaste poolt õhku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette väike puukirik, mis põletati 1703. aastal koos linnaga maha. 1730. aastail rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik. 1767. alustati keskaegse kiriku müüridele uue hoone rajamist. Esmalt puhastati ja kaevati välja vundamendid. August Wilhelm Hupeli sõnul tulid mulla alt välja keskaegsed piidad, sambad ja hauakivid. Kiriku ja torni müürid ehitati paekivist, kuid võlvimata lagi ja torni ülaosa olid puust. Paide kiriku torn ehitati mitte kiriku lääne- vaid lõunaküljele. Seda seetõttu, et siduda linna turuväljak ja kirikuhoone ühtseks klassitsistlikuks tervikuks. 10. mail 1845 aastal süttis Paide kirik. Kiriku taastamiseks korraldati korjandus. Annetustena saadi 10 480 rubla, millest 500 rubla annetas keiser Nikolai I.
Kritiseeriti pärisorjust Hariduselu 18. saj. · Pärast Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud · 18. saj. II pool Zimmermanni koolikorralduse kava (ei rakendatud täielikult) Koolikohustuse kehtestamine Koolide rajamine igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse · Talurahva seas oli palju lugeda oskajaid · 18. saj. II pool hakkas levima eesti keelne ilmalik kirjandus · 1731.a. esimene teadaolev maarahvakalender · 1766.a. Hupeli esimene eestikeelne ajaleht ,,Lühhike öppetus..." Pärisorjuse kaotamine Eestis: Mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet (18. saj. Lõpp) Talupoja koormiste tõus reformide taotlused 1802 maapäeval võeti vastu Bergi väljapakutud talurahvaregulatiiv (iggaüks), mille olulisemateks säteteks olid talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine ning teokoormiste viimine vastavusse talu
kasvanud ja omavad Mulgimaal kinnisvara. Ilma viimase nõudmiseta loetakse vaid Mulgimaale sisserännanute lapselapsed mulkideks, kui nad Mulgimaal sündinud ja üles kasvanud! (Eckbaum, 1939) 2.1. Kust on pärit sõna MULK? Täpseid andmeid, millal esimest korda sõna ,,mulk" kasutati, ei ole. Küll on aga teada, et hõimunimi mulk ei saa olla väga vana. Seda arvatakse seetõttu, et 1808 aastal ilmunud A.W. Hupeli eesti-saksa sõnaraamatus sellist nimetust kirjas ei ole. Esimest korda on see nimi kirjanduses kasutusel F.J Wiedemanni 1869ndal aastal ilmunud sõnaraamatus. Tegemist olla läti laensõnaga. Sõna ,,mulkis" tähendab ,,loll", ,,tobu". Alguses oli see olnud hüüd-ja sõimunimi aga hiljem kaotanud oma halvustava tähenduse ja muutunud hõimunimeks (http://www.mulgimaa.eu/?sisu=tekst&mid=7&lang=est). 3. MULGI KEEL
Riik on masinavärk, mida on rahval vaja ainult seni, kuni endal jääb puudu mõistusest. Järelikult on vaja rahvast harida ja kasvatada, et saaks riigivõimuta hakkama. Ajalooõpetuses tuleks käsitleda rohkem tööga seonduvat ja vähem sõdade ajalugu, tuleb kujundada vastikustunnet sõdade vastu. 1778.-1779.a. avaldas ta kahe-osalise teose "Rahvaste laulud", milles avaldas ka 13 eesti rahvalaulu, mis temani olid jõudnud ilmselt Põltsamaa pastori Hupeli vahendusel.12 12 Uusaja maailmavaated, https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:coT3VMB1- 8kJ:https://www.yg.rapina.ee/opilane/10b/Ajalugu/UUSAEG%2520-%2520kokkuv %25C3%25B5te.doc+uus+aeg+maailmavaated&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESj- 03DWp8hBxzKlhhYho52lLxYQjSgewiZWLLUuIcusueVL29RqPxy5v09ZzxD-2Xdk9d-qP- dElqexTWEY_swB_BFUJGBlfRud6HI30UKmUkhFrfS_iQ3dOLnC1Xj4LfA-etVW&sig=AHIEtbQx9P90u1AX- eKYzEeCWzWhR9UbYw KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Renessanss, http://et.wikipedia
2. Rahvakirjandus a. Katsed koolikohustuse kehtestamiseks Liivimaal: · 1739 kooli need lapsed, kes kodus lugemist selgeks pole saanud. · 1765 rahvakoolid rajada suurematesse mõisatesse. · 18. saj. lõpul oskas Liivimaal lugeda üle 50% talurahvast, Eestimaa kubermangus vähem. 3. Eestikeelne kirjasõna a. Peamiseks endiselt usukirjandus: · 1739 Piibli esmatõlge Jüri kirikuõpetajalt A. T. Helle'lt b. Maarahva kalendrid c. Ajakirjanduse algus A. W. Hupeli ja P. Wilde ajakiri "Lühike õpetus" (1766- 1767)
vastikust sõja suhtes. "Kas võib olla tülgastavamat vaatepilti, kui kaks armeed teineteist hävitamas", kirjutas ta maal, kus armeed, sõjad ja lahingud olid paljude elu ainsaks osaks. Vastandina sellele, rõhutas Herder teiste rahvaste suhtes võltsimatut patriotismi ja õiglustunnet. Sõdadele vastandas ta töö: "Viljapea on relv mõõga vastu". Austusest teiste rahvaste vastu andis Herder välja kaheköitelise teose euroopa rahvaste rahvalauludest saksakeelses tõlkes. Nende seas on ka Hupeli kaudu saadud 13 eesti rahvalaulu. Valgustus Prantsusmaal Inglise filosoofid avaldasid mõju prantsuse valgustuse tekkele. Prantsusmaal oli sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. 1685. a Nantes´i edikti tühistamisega kaotati usuvabadus ja hugenottide jäi ainsaks õiguseks õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes, kes oli ratsionalismi rajaja. Descartes
kangutada, misjärel loom sureb. 6 Eestis on andmeid ebapärlikarbi ajaloolise leviku kohta kahes piirkonnas: Koiva ja Pudisoo jõgikonnas. Gustav Vilbaste on tsiteerinud Fr . Chr. Jetze artiklit: "Eesti- ja Liivimaal on üldse 45 oja ja seisvat järve, millest pärleid püütakse; Liivimaal siiski rohkem kui Eestimaal." Samast selgub, et tuntumad pärlipüügi jõed olid Pudisu (Pudisoo) jõgi Põhja-Eestis ja Hupeli teadete järgi Mustjõgi Valga kreisis. Veel 20. Sajandi 50-ndatel leidis Juhan Vilbaste ebapärlikarpi Lõuna-Eestis Pärlijões (Mustjõe lisajõgi). 1994. aasta suvel ebapärlikarpi Pärlijõest ja teistest Mustjõe lisajõgedest enamei leitud. Praegu leidub ebapärlikarpi meil vaid Pudisoo jões. Lõuna pool on ta siiani püsinud veel üksikutes Läti jõgedes Koiva jõgikonnas. Ebapärlikarbi Eestis ainsa teadaoleva populatsiooni arvukus ja asustustihedus on
milles info maailma asjade kohta ja praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks ● August Wilhelm Hupel ja Põltsamaa nädalakiri „Lühhike öppetus“ - Selles nädalakirjas pakutakse nii inimeste kui ka loomade tarbeks mõeldud ravimisõpetusi, antakse nõu hügieeni, tervishoiu ja ravimtaimede kasutamise kohta, mõistetakse hukka ebausu kombeid ja alkoholismi ning antakse juhiseid aiapidamiseks ja hoonete ehitamiseks. Hupeli „Lühike õpetus” sisaldab hulgaliselt rahvapärast sõnavara nii haiguste kui ka (ravim)taimenimetuste kohta. ● Jutukirjanikud F- G. Arvelius - Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-ramat” (I osa 1782, II osa 1787), milles leidub ka mõni algupärane lugu. Raamat on õpetlik ja manitsev, sisaldades lugusid maailmaruumist, maaharimisest ja karjakasvatusest ning õppimise kasulikkusest. Arveliuse teine eestikeelne raamat sisaldab majapidamis- ja
T. Helle eesti keele grammatika ja sõnaraamat · Tallinnas hakkas ilmuma eestikeelne teadaolev kalender Eesti-MaRahva kalender · Hakkasid ilmuma kalendrisabad, mis sisaldasid: teateid maailmast aasta poliitilistest sündmustest ülevaateid kaugetest maadest nõuandeid ilukirjanduslikke lugemispalu · Põltsamaal ilmus esimene eestikeelne ajakiri Lühhike õppetus, mis sisaldas A.Wilhelm Hupeli poolt tõlgitud arstiteaduslikke ja muid nõuandeid · A.W.Hupelilt ilmus 3 kd. Topograafilised teated Eesti- ja Liivimaalt · Eestikeelse ilukirjanduse arendajateks olid baltisakslased E.Gutsleff, W.Villman, F.G.Arvelius, kellelt ilmusid jutukogud · G.Merkel publitsistlikud kirjaduslikud teosed · C.Petri Eestimaa ja eestlased · August von Kotzebue tegevus näitekirjanikuna 13. Eesti kultuurielu arengujooned iseseisvumisest taasiseseisvumiseni
Helle eesti keele grammatika ja sõnaraamat Tallinnas hakkas ilmuma eestikeelne teadaolev kalender Eesti-MaRahva kalender Hakkasid ilmuma kalendrisabad, mis sisaldasid: – teateid maailmast – aasta poliitilistest sündmustest – ülevaateid kaugetest maadest – nõuandeid – ilukirjanduslikke lugemispalu Põltsamaal ilmus esimene eestikeelne ajakiri Lühhike õppetus, mis sisaldas A.Wilhelm Hupeli poolt tõlgitud arstiteaduslikke ja muid nõuandeid A.W.Hupelilt ilmus 3 kd. Topograafilised teated Eesti- ja Liivimaalt Eestikeelse ilukirjanduse arendajateks olid baltisakslased E.Gutsleff, W.Villman, F.G.Arvelius, kellelt ilmusid jutukogud G.Merkel – publitsistlikud kirjaduslikud teosed C.Petri – Eestimaa ja eestlased August von Kotzebue tegevus näitekirjanikuna 13. Eesti kultuurielu arengujooned iseseisvumisest taasiseseisvumiseni
Aastal 1798 pidi trupp rahalise kitsikuse tõttu tegevuse lõpetama. Uus professionaalne trupp loodi Tallinnas 1804. aastal. Viis aastat hiljem (1809) ehitati Laia tänava algusse Eesti esimene teatrihoone. Linnaorkestrid ja asjaarmastajate teatrid tegutsesid ka väiksemates linnades. Maal loodi seltskondlikuks läbikäimiseks lugemisringe. Et raamatud olid kallid, telliti neid ühiselt ning anti lugemiseks käest kätte. Üks taoline lugemisring tegutses August Wilhelm Hupeli ettevõttel Põltsamaal (Laur, 2003). Eestikeelse ajakirjanduse algus Eestikeelse ajakirjanduse algust võib dateerida 1. märtsiga 1806, mil nägi ilmavalgust esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Ajaleht oli suunatud otseselt maarahvale, mis väljendus ka väljaande päist kaunistaval puulõikepildil (Lisa 9), millel oli kujutatud õlgkatusega korstnata elurehi, õues tare ees jungaga kaev ning
- Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II
algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel; 1666.a. Muinsuste
Kolleegium)
- Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja
eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
- Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II
algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel; 1666.a. Muinsuste
Kolleegium)
- Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja
eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
seovad ühine keel ja traditsioonid; • käistlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); • arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) Herder korraldabki Baltimaades esimese rahvaluule kogumise kampaania. august Wilhelm Hupeli vahendusel sai ta aastatel 1777–1778 oma kavandatava rahvaluulekogu (Herder 1778/79) jaoks 79 läti ja 8 eesti rahvalaulu koos saksakeelsete tõlgetega. Harimata, lihtsas inimeses uskus Herder olevat säilinud poeesia algupärast jõudu, mõtlemise, tundmise ja tegutsemise terviklikkust, „keelelaulva ajastu” kõla, meloodiat ja rütmi, ehtsat loomulikku laadi, mida pole rikkunud kunst ega mood. Puuduliku loogilise sidususe, süntaktilise korrapära,
Neile lisandusid ka esimesed eesti soost haritlased, nt K. J. Peterson, Fr. R. Kreutzwald jt. Seda tüüpi keeleartiklid koosnesid enamasti pikkadest sõnade, kõnekäändude ja ka nimede loenditest, harvem selgitati sõnade tähendust või sünonüümide tähenduserinevusi. Suurimad leksikograafilised allikad enne F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatut (1869) olid 18. sajandi alguskümnenditest pärinev Salomo Heinrich Vestringi eesti-saksa sõnaraamat (umbes 7000 märksõna) ning A. W. Hupeli sõnaraamat (I osa 1780, II osa 1818). 19. sajandi kirjakeele variantsust peegeldab ilmekalt sajandi tippteos, F. J. Wiedemanni akadeemiline eesti-saksa sõnaraamat. See oli uus sõna eesti leksikoloogias nii oma mahu (50 000 märksõna) kui ka teadusliku läbitöötatuse poolest. See sisaldas nii põhja- kui ka lõunaeesti keele sõnu, murdevariante, liitsõnu, juhumoodustisi, juhulaene, oskussõnu, nimesid, fraseoloogiat jm. Sõnade tähendusi selgitatakse saksa keele abil
Sprach". Selles saksakeelses eesti keele käsiraamatus on peale lühikese grammatika sajaleheküljeline saksa- eesti sõnastik. 1732. aastal trükiti Anton Thor Helle keeleline käsiraamat ,,Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache". Selles sisaldus eesti-saksa sõnaraamat (üle 6000 sõna), mitu mõistelist sõnavalimikku (kuude ja tähtpäevade, kohanimede, taimede nimestik jm), vene ja slaavi laensõnade loetelu. 1780. aastal ilmus August Wilhelm Hupeli eesti-saksa ja saksa-eesti sõnaraamat tema teoses ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte". See on väga rikkalik sõnaraamat nii Põhja- kui ka Lõuna-Eesti keelest. Nimetatud XVII ja XVIII sajandi teostel on üks väga väärtuslik ühisjoon: sõnaraamat ja grammatika moodustavad koos ühtse terviku eesti keele käsiraamatu. 1869. aasta tähistab Ferdinand Johann Wiedemanni ,,Eesti-saksa sõnaraamatu" ilmumist, mille II trükis 1893 oli juba umbes 60 000 sõna
ninck Ema, se om see esimene Kesck ning [---] ninck laus Maria temma Ema wasto. Rossihniuse tekstis esines seda 19 korda. 18. sajandi tekstide seas ema ei kasutatud, selmet kirjutati Emma või emma. Uues Testamendis kasutati vormi Emma ja piiblitekstis vormi emma. Piiblis esines ka sellest 6 moodustatud liitsõnu: emmaemma (’emaema’) ja emmaihhus (’emaihus’). Seda esines ka Helle, Hupeli, Quandti, Willmanni ja Arweliuse tekstides. Näiteks Hupel on kirjutanud õpetussõnu järgnevalt: Kui lapse emma, ehk se naene kes emma assemel on, se am, ennast wihhastab, kui temma roppo ello armastab, kui temma jodik on, ehk wägga külmaks saab, siis piim lähhäb kibbedaks ja pahhaks ning se laps kedda temma immetab, tunneb siis wallo; üks tru emma ehk am, kes ei tahha heamelega omma last surretada ehk haigeks tehha, hoidko ennast keige wihha, roppo ello ja wina jomisse eest
religiooni, siis võib oletada, et tollel ajal oli kirjakeele peamine roll seotud just kiriku ja usuga. (Erelt jt. 2007: 30) XVII sajandil koostati esimene eesti keele käsiraamat ning alates sellest ajast võib arvestada, et hakati normima eesti kirjakeelt. Käsiraamat kirjeldas põhjaeesti kirjakeelt ning selle autoriks oli Kadrina pastor Heinrich Stahl. Kuigi eesti keele käsiraamatuid koostati nii sellel kui ka järgneval (XVIII) sajandil mitmeid, siis on oluline välja tuua August Wilhelm Hupeli käsiraamat „Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen; nebst einem vollständingen Wörterbuch“ (eesti keeleõpetus mõlema peamurde tarvis), sest see võttis kokku kõik seniajani saavutatud eesti keele alase töö tulemused. (Erelt jt. 2007: 31) Järgmiseks oluliseks perioodiks võib lugeda Eesti keele valgustusideede jõudmist Eestisse XIX sajandi esimesel poolel. Sel ajal hakkas eesti keele ja kultuuri vastu
Eelnimetatud teadustest saab nüüdisaja mõistes rääkida alles pärast Karl Linné teose "Species plantarum" 1753 ilmumist. Eesti taimestiku teaduslik uurimine algab 18. sajandi esimesel poolel. 1727. aastal saadeti Peterburi Teaduste akadeemia poolt "Narvasse, Tallinna ja teistesse Liivimaa kohtadesse" kohalikke taimi korjama ja uurima õpetlane Johann (Ivan) Christian Buxbaum. Esimene põhjalikum Eestis kasvavate soontaimede nimistu leidub August Wilhelm Hupeli teose "Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" 2. köites 1777. Selles loetletakse alfabeetiliselt Eesti- ja Liivimaa kultuurtaimed ning siit leitud looduslikud liigid. Viimaseid on märgitud ligikaudu 310 nimetust, neist 260 liiki loetakse tänapäeva loodusliku ja poolloodusliku floora koosseisu. Tõenäoliselt kasutas Hupel oma raamatu kirjutamisel Kopenhaageni ülikooli kasvandiku Jakob Benjamin Fischeri koostatud Liivimaa soontaimede
ja Kirjandus, Tuna, Ajalooline Ajakiri, Trames. Maailmas on olemas aga kultgeo ajakirjad nagu: Journal of cultural geography, cultural geographies, social and cultural geography. Kultgeo tekste ilmub ka mitmetes teistes inimgeograafia alastes ajakirjades. Eesti andmed ja allikmaterjalid- Eestis saame otsida kultuurigeograafilisi andmeid eelkõige trükikirjandusest kui ka arhiividest. 18-19 saj- andemeid saadi kroonikatest ja üksikallikatest. Esimene põhjalik eesti ala kultuurigeo kirjeldus Hupeli poolt: eesti ja liivima topograafia. Mellini atlas, kus palju eesti kohtasid märgitud peale, see oli pm Hupeli jutt kaardipildis. 19. sajandil Eestimaa tundmaõppimise koha pealt murdeline. 19. Sajandil arvukalt erinevaid uurimistöid. Paljud seotud Tartu Ülikooliga. 1802-Taas avati Tartu Ülikool. Asutati ka erialaseid seltse, nt: 1) Liivimaa üldkasulik ja ökonoomiline sotsiteet(1792) (Kuidas saaks põllumajandust paremini korraldada, tõuaretus) 2)Õpetatud Eesti selts (1838)(Tänaseni
.. (Kihnu lauik Liis Alas) Lauldes sai öelda asju, mida näost näkku ütlema ei mindud (nt. ,,Tões ja õiguses" on näide Andrese ja Mari abielu kohta) Regilaulu üleskirjutised: II aastatatuhat: - 12.-16. saj. teated laulmisest, mõned tekstikatked - 17. sajand esimesed teadaolevad laulu terviktekstid (1660. aastail, 1680 käsikirjas, 1695. trükituna Ch. Kelchi kroonikas) - 18. sajand (1770ndail aastail) A. W. Hupeli saadetised Herderile (alla 10 teksti) - 19. sajand: Neus, Knüpffer (ligi 600-700); Veske, Hurt (Riia kongressil esitatud aruandes 40500 laulu) Regilaulu stiil: - Tekstitasandil o Muusika o Sõnad o Esitus - Mõttetasandil o Teemad ja züseed o Laulud seotus esituskontekstiga Laulu seotsu elustiiliga: - Lauljatest pärimusrühma tegevusalad (töö, millest elatutakase jms) - Elavas kasutuses o ?
18. sajandi II pool Zimmermanni koolikorralduse kava (ei rakendatud täielikult) * Koolikohustuse kehtestamine * Koolide rajamine igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse Talurahva seas oli palju lugeda oskajaid 18. sajandi II pool hakkas levima eesti keelne ilmalik kirjandus 1731. aastal esimene teadaolev maarahvakalender 1766. aastal Hupeli esimene eestikeelne ajaleht ,,Lühhike öppetus..." · USUELU 18. SAJANDIL: 1739. aastal ilmus Anton Thor Helle esimene Piibli eestikeelne trükk Pietismi levik * Jõudis Eestisse Saksamaalt 1720-1730ndatel * Pieta lad Pühadus, vagadus * Taotleti suuremat vagadust * Püüeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole * Peeti vajalikuks lugeda iga päev pühakirja * Loobuti kõikvõimalikest lõbustustest
annaabi.ee 
