Ülikool ning sealsetel astronoomidel ja geograafidel on väga oluline roll eesti rahvusliku geodeesia ja kartograafia tekkes. Samuti esitasid olulist rolli Eesti alade kaardistamisel Rootsi kuningriigi meremehed ja kutselised maamõõtjad, kes Liivi sõja järgselt asusid Läänemere idaranniku alasid kaardistama. (Potter, Treikelder 2011) Eesti kartograafia alguseks võib pidada 19. sajandi algusaastatel (1794-1810) krahv Ludwig August Mellini Rootsi aja maamõõdutulemustel põhinevat Liivimaa atlase loomist. Mellini juhtimisel koostatud Liivimaa atlaseks koondatud Vana-Liivimaa 4 üldkaart ja maakonnakaardid olid Vene impeeriumis triangulatsioonieelse aja täpseimad maakaardid Eesti- ja Liivimaa kubermagu kohta. Mellini koostatud kaarte kasutati edukalt kohaliku kultuuri ja majanduse edendamiselgi. (Potter, Treikelder 2011) 2 Liivimaa triangulatsioon ja Liivimaa üld- ja
suurim lisajõgi on Pedeli jõgi. Jõe lähe asub 115 meetrit üle merepinna ja suue 34 meetrit, langedes seega 81 meetrit ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta.Vooluhulk on 10,7(m³/s). Pinnamoest tulenevalt erineb lang jõe eri osades suuresti. Suurim on lang ülemjooksul lähtest kuni Visula jõe suudmeni - keskmiselt 3,02 m/km. Keskjooksul on lang väike ja alamjooksul väga väike. Vesiveskid ja paisud on jõel ainult ülemjooksul. L. A. Mellini 1796. a. kaardil on märgitud 7 vesiveskit: Sihva, Raudsepa, Märdi, Juusa, Tissi (Koruse külas), Piro (Restul) ja Villemi (=Sangaste villaveski). 1920. a. paiku töötasid jõel Raudsepa, Härma, Märdi, Tissi, Restu ja Ermesbergi poolmõisa veski (=Sangaste jahuveski). 1960. aastail olid jõel paisud ja paisjärved Raudsepal, Härmal, Restul ja Sangastes (2 paisu). Kalastiku koosseisu järgi kuulub Väike-Emajõgi enamikus pikkuses produktiivse särje-
Piki jõekallast liikudes on näha üleujutavat niitu, suvel kasutatakse seda karjamaana. Kaheksakümnendate aastate keskel karjatamine lõpetati ning algas võsastumine, mis on toonud siia pesitsema linnud. 4. Vaatetorn - siit avaneb suurepärane vaade roostikuväljale (3000 ha). 5. Saare mägi. Vaade Saare mäele, mis tekkis ~400 aastat tagasi, olles enne saar. 6. Saare soon. Tasasel maastikul ei voola jõed alati kindlas sängis, vaid võivad oma voolusuunda muuta. 1798.a. trükitud Mellini atlases võib näha, et Penijõgi oli sellal Suitsu jõe lisajõgi. Järgmisel kaardil aastast 1844 on näha, et Penijõgi voolab juba iseseisvalt merre. Endisest Penijõe voolusängist on alles aeglase vooluga ning mitmete laienditega ojake - saare soon. 7. Võpsik. Enamuses kasvavad liigid on hall lepp, palju on ka saart ja toomingat. SOOMAA RAHVUSPARK Soomaa rahvuspark on Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks moodustatud rahvuspark
Kuna ettevõte on väike ning hostelis ei pakuta pidevat teenindamist siis on palgatud lisaks ainult üks töötaja koristaja. Raamatupidamise ja külaliste vastuvõtu ning registeerimisega tegelen mina ise. Kõige suuremaks konkurentsiks on Mulgi Kõrts, mille teisel korrusel on majutus. Minu eeliseks on suuremate gruppide korral rohkemate voodikohtade arv ja odavam hind. Konkurentidena võin ka arvestada Abja Gümnaasiumi õpilaskodu, Käbi Puhkemaja, Luuka Puhkemaja ja Mellini Puhkekeskust. 1.2 Asukoht Rajan hosteli Abja-Paluojale,Veskimäe külla, Peetri taluüksusele. Asukoht on kesklinnast küll veidikene väljas, kuid see eest puhkamiseks väga rahulik ja looduslähedane. Hostel asub kohe metsa ääres, kus on võimalusi jalutamiseks ning ujumiseks ka väikene tiik. Olemas on tasuta parkimiskohad ning tulevikus on plaanis teha ka parkimisplats autokaravanidele koos elektritoite kasutuse võimalusega.
19 saj I poolel teadlik haridusel põhinev hooldustegevus 1809-1811- Tallinnas I ämmaemandate kool 1811 Tartu ämmaemandate kool (Tartu kooli eelkäija) 1860- Paide ämmaemandate kool 1867- Tallinnasse loodi Diakonisside maja (tänane ITK Magdaleena üksus) 1877 vähesel määral õpetas halastajaõdesid välja ka TÜ 1901- Tallinnas Ämmaemandate Instituut koos sünnitusabikliinikuga 1892 Eestimaa Halastajaõdede Hooldamise Komitee 1894- Tartus Mellini Õdede Kool- I õdede õppeasutus 1920 Punase Risti Õdede Kool 1925 TÜ juurde EÕÜ Õdedekool 1940 Tallinna Keskhaigla juurde loodi Tallinna Õdede Kool 1944 Tallinna ja Tartu meditsiinikoolid 1945 Kohtla-Järve, Viljandi ja Rakvere meditsiinikoolid 1991- TÜ õendusteaduse osakond Anette Massov Gatsinas 1883-? Tallinna Punase risti õdedekool Töötas Tallinna Sõjaväehaiglas Vene-Jaapani sõda, sanitaarrong Vene-Jaapani sõda, IWW, vabadussõda
Eesti alal tagasihoidlikult esindatud. 18. sajandil lõpul ja 19. sajandi alguses sai tõsiseltvõetava alguse kohaliku looduse ja elanikkonna teaduslik kirjeldamine. August Wilhelm Hupel (17371819) hakkas Põltsamaal avaldama teaduslikke kogumikke (esimene neist Topographische Nachrichten von Lief- und Estland, 17741782), milles leidsid käsitlemist teemad ajaloost etnograafiani. 17941798 aastast pärineb Ludwig August Mellini (1754-1735) atlas. Kõnesoleva sajandi lõpust pärinevad esimesed ülevaated taimestikust, loomastikust ja linnuriigist. 1776. aastal kirjeldati 7 esmakordselt eestlast antropoloogilisest vaatevinklist. Maarahva tervislikku seisundist püüdis ajastu vaimus 1814. aastal ülevaadet anda Karl Ernst v. Baer (17921876), (Saaremaa)
Ilmunud on uuringuid ka trükis. Ajalooline geograafia def ja põhimõisted- on ajaloo ja geograafia piiriteadus, uurib eri maade ja territooriumite minevikku käsitlevat füüsilist, majanduslik-poliitika ja ahvastikugeograafiat. Selgitab looduskeskkonna mõju ühiskonnale. Uurimisel kasutatakse kaarte, kroonikaid, reisikirjeldusi. Kaart- maapinna üldistatud , leppemärkidega ja matemaatiliselt määratud kujutis. 1430 esimesed gloobused 1798 esimene Eesti kaart, kus peal külad ja linnad. ( Mellini kaart). Kartograafia- õpetus maakaartide valmistamise kunstist. Ja nende tundmisest. Ajalooline demograafia- sündide ja surmade uurimine. Plaan- vanim plaan 6200 eKr. Eesti haldusjaotus muinasajast kuni aastani 1561-Eesti on riikluse- eelses perioodis. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused- maakonnad.Välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Viruma, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala
Ramsden kokku suure teodoliidi (joonis 1.2), mille täpsuseks hinnati 1'' ja mis seetõttu ei jäänud tänapäevastele instrumentidele täpsuse osas alla. Kaardistamistööd rannikul 1715-1726. soome lahe üldkaart ja 12 spetsiaalkaarti. 1720 terve Venemaa kaardistamistööde algus. 1734 I venemaa atlas. Kirilovi avaldatud. Seal kasutati Kuressaare linna meridiaani. 1745 venemaa akadeemiline atlas, mis sisaldas ka Liivimaa kaarti. 1798 Mellini Liivimaa atlas. Puudus täpne geodeetiline alus, aga olid siiski väga täpsed. Aluseks olid mõisaplaanid, teede ja piiridekaardid, välimõõdistamisi väga vähe. Admete kogumisega tekkis vigu kuigi suhtus andmetesse kriitiliselt. Tema kaartidel esmakordselt kohanimed eestikeelsetena, mis oli tol ajal ennekuulmatu. Johann Babtist Homann (1664-1724) saksa kartograaf. Teda kopeerisid paljud saksa kartograafid.
Osales kodu-uurimistel ning esimesed teosed olid tema õlul. Pärast 2 maailmasõda- nimetust kultuurigeo ei kasutatud ja sellega otseselt ei tegeletud. Teatud mõttes kodu-uurimine jätkus, kuid NSVL range pilgu all. Esimene kultuurigeo töö Kentsi poolt: Eesti ,,kõrve" nimelised kohad. Varep- tema õlule jäi geograafia õpetamine pärast 2 maailmasõda. Enamik uurimistöödest lähtus koduuurimisest. Tuntud on tema kartoteek. Tegeles palju geograafia ja kartograafia ajalooga: uuris mellini atlast ja rückeri kaarte. Teda loetakse üheks parimaks eestimaa tundjaks läbi aegade. Tema tööd pole otseselt kultuurigeograafilised, kuid omavad elemente. Tema pärand on siiamaani kasuatatav eesti maastikuline liigestus. Eilart- biogeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane. Töödes palju kultuuriloolist materjali. Propageeris looduse ja kultuuri ühtsust. Raamat: ,,Inimene, ökosüsteem ja kultuur". Käis tihedalt läbi kunstnike ja
jaanuaril 1919a. Võttis osa oma partisanidega Tartu vabastamisest ning jätkas nendega pealetungi Valga suunas. 31. jaanuaril 1919. a. Lahingus Paju mõisa juures sai ta surmavalt haavata. J. Kuperjanov suri Tartu haiglas 2. veebruaril. Postuumselt autasustati teda kolme Eesti Vabadusristiga. Kuperjanovi mälestuseks nimetati partisanides pataljon ülemjuhataja käsukirjaga 3. veebruarist 1919.a. Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Tema auks paigaldati 1990-ndate aastate algul tollase Tartu Mellini kliiniku seinale jalaväe pataljon J. Kuperjanovi nime. J. Kuperjanovi nimi on antud ka tänavatele Tartus ja Valgas. 31 -4- -5- Pataljoni loomine Olukord Vabadussõjas oli 1918. aasta lõpus väga kriitiline. Situatsiooni tõsidust näitas see, et Punavägede käes oli 2/3 Eesti territooriumist. Et päästa, mis päästa annab, oldi valmis meeleheitlikeks sammudeks.
kaardil. Eesti kohta esimene kujutis araablase Al Idrise kaardil 1154. a. Kaartidel ja plaanidel oli palju vigu nagu ka kroonikatel. Kaardid, kus kujutatud ka Eestit- 1529 Vana-Liivimaa kaart, 1573- Johann Portantiuse kaart, esimene säilinud Liivimaa kaart, olemas rahv.raamatukogus, digiteeritud, peal kõik Eesti linnad. 17saj 1663 Liivimaa kaart ( juba l tuntav paan)1705 plaan kus peal Eesti ja Liivimaa kubermangud. 1798 Mellini kaart (Liivimaa krahv)- Eesti plaan, kus peal külad, veskid. Pildirikas. Rootsiaegsed kaardid olid täpsemad, kui sajand hiljem tehtud, Nõukogude ajal salastatud. Katastrikaardid- esimesed Soome ja Saksamaa kohta. 15. Eesti haldusjaotus muinasajast kuni 1561 Muinasajal kujunesid Eestis välja kaheksa maakonda ja mõned iseseisvad kihelkonnad. Kokku oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis moodustasid maakonnad
19. Millistel maailmakaartidel oli kujutatud ka Eestit kuni 1940. a? a. Al- Idris'i maailmakaart (1154) b. Olaus Magnuse Põhja-Euroopa kaart (1539. a.) c. Ortelius ,,Theatrum orbis terrarum" 1571. a. < vanim säilinud originaal Liivimaa kaart. 20. Nimetage Eestikeelseid maailmakaarte kuni 19. saj? a. A. Bure Rootsi riigi kaardid (1626. a.) b. Mõisate kaardistamine (1681 1684. 1688) c. Mellini atlas 21. Millal tulid sõnad ,,kaart, gloobus, plaan" eesti keelde? a. Gloobus 1816. a. b. Kaart 1804. a. (talurahva seadus) c. Plaan 1809. a. (talurahva seaduse täiendus) 22. Milline on olnud Eesti kartograafia areng? a. 1805 aabits lugemik b. 1839 Liivimaa skeem c. 1854 Eüroopa ja Palästina d. 1859 Maa Kaardi ramat e. J. Kitzberg esimesed teadaolevad kloobused f
Keskaja lõpu kaardid Läänemere piirkonnast: · Mappae mundi nimetatakse ka rataskaartideks ehk T-kaartideks, aga ka mungakaartideks. Pigem fantaasial põhinevad joonised, kuid tõelised kaardid. Renessansiajastu ja teadusliku kartograafia taassünd 16. Sajandil palju-palju kaarte Kaardilt jäätumisepiir. 18.-19. Sajandil võib rääkida teadusliku geograafia tekkest. Ilmusid esimesed põhjalikud Eesti ala käsitlevad teosed ja kaardid. Ilmus Mellini atlas. August Wilhel Hupel. Slaidil väljavõte Mellini atlasest, kust on näha Haanja kõrgustikku. Viga on see, et ida-lääne suunas, tegelikult põhja-lõuna suunas. Mellin pani oma atlasesse ka kustunud vulkaani, mis asub Tudulinnas Virumaa lõunaosas.Mellin koostas oma kaarte teadete alusel. Tuli teade kirikuõpetajalt, et tema kandis on mägi, milles on auk. Mellin pani selle kohe oma kaardile. Virumaa kaardil enam sellist lollust pole. Mäe keskel on sõlm ja arvati, et see on vulkaan
Enne seda olid kõik plaanid. 6200a. eKr on maailma I kõige vanem plaan (Kiviseinal) 500a.eKrvanim LÄÄNEmaailma plaan I saj. Eesti vanim plaan (Ptolemaiose kaart) Estiestini hõimude. ida poolt Olaus Magnus tegi Svandinaaviamaade plaani, kus peal ka Eesti, kaardil 15 Eesti kohanime 1430 esimesed gloobused 16saj. 1573 Portantiuse kaart e. Vana Liivi kaart 17saj 1663 Liivimaa kaart ( juba täitsa tänapäevaselt tuntav plaan) 1705 plaan kus peal Eesti ja Liivimaa kubermangud 1798 Mellini kaart (Liivimaa krahv) Eesti plaan, kus peal külad, veskid 1809 Struve mõtles välja triangulatsiooni, st. terve maakerale tõmmati peale ruudustik 1839 Rücker Liivimaa kaart 184050 Schmidt Eestimaa kubermangu kaart (märgitud oli ka mõisad ja nende piirid) Kaarte saab jaotada ka otstarbe või ülesande järgi: teaduslikud, katastri, propaganda, teatme, õppe, mere, lennu, teede, turismi jm. kaardid. NL ajal kasutati koolides õpetamiseks väiksemõõtkavalisi kaate: ja need
Hendriku kroonikas korduvalt (Eestis võimsaimad). Võimsalt osa kõrgem kui mainitud. Praeguseks on sinna hakanud kaitstud linnused ülejäänud vall kasvama mets, kuna 1928. a ehitati 2 kraavi Soontagana linnusekonstruktsioon kus peaks asuma linnuse torn? Kas Varbola linnuse konstruktsiooni torn on vales kohas? 4. Varbola Jaanilinn (krahv väljakaevatud sissekäik ja konstruktsioon Linnustel oli kõige Mellini joonis) õhufotolt tugevamini kaitstud sissekäik. Väravast üritasid sissetungijad sisse pole nii ümar. Tagumine vall saada (redelitega vallile ronides). Värava kõrgus võis olla 2,5 m. enamvähem sirge, lõpust Varbola väravakäigu juures on pikem teelõik, mis on kindlustatud kergelt kaarduv müüriga käänak tingitud tahtest rakendada väravast sisenemist LÕHAVERE LINNUS kaevandite põhiplaan: linnusetorn asub vahetult enne linnuse väravat
Enne seda olid kõik plaanid. 6200a. eKr on maailma I kõige vanem plaan (Kiviseinal) 500a.eKrvanim LÄÄNEmaailma plaan I saj. Eesti vanim plaan (Ptolemaiose kaart) Estiestini hõimude. ida poolt Olaus Magnus tegi Svandinaaviamaade plaani, kus peal ka Eesti, kaardil 15 Eesti kohanime 1430 esimesed gloobused 16saj. 1573 Portantiuse kaart e. Vana Liivi kaart 17saj 1663 Liivimaa kaart ( juba täitsa tänapäevaselt tuntav plaan) 1705 plaan kus peal Eesti ja Liivimaa kubermangud 1798 Mellini kaart (Liivimaa krahv) Eesti plaan, kus peal külad, veskid 1809 Struve mõtles välja triangulatsiooni, st. terve maakerale tõmmati peale ruudustik 1839 Rücker Liivimaa kaart 184050 Schmidt Eestimaa kubermangu kaart (märgitud oli ka mõisad ja nende piirid) Kaarte saab jaotada ka otstarbe või ülesande järgi: teaduslikud, katastri, propaganda, teatme, õppe, mere, lennu, teede, turismi jm. kaardid
1720 alustati Venemaa üldist kaardistamist. 1732 Ivan Kirilovi Liivimaa , 1734 atlas, algusmeridiaan on Vene impeeriumi läänepoolseima linna Kuressaare meridiaan, 1745 akadeemiline Venemaa atlas, eesti alalt 245 nimetust. 1770 - J. F. Schmidti Eestimaa asehaldurkonna kaart, J. Truscotti Saaremaa kaart 1772 J. F. Schmidti Riia kubermangu kaart. Eesti alalt umbes 2800 geogr nimetust. 1765-1798 maade reguleerimine Saaremaal koos kaardistamisega 1798 L. A. Mellini atlas, valmis 1798, oli mõeldud täienduseks Hupeli teosele "Topographische Nachrichten von Lief und Estland 1774-1782. Mõõtkavas 1:200000 ning sisaldas 7100 geograafilist nimetust. Aluseks eelnevad kaardid ja mõisaplaanid. Puudus triangulatsioon. Triangulatsiooonil rajaneva kartograafia algus Eestis. 1803-04 Sõjaväetopograafia mensuli, vahel ka astrolaabi abil. 1809 triangulatsioon Peterburist piki Soome lahe rannikut Tallinnani, teostaja Karl Tenner
Kogu väärtuseks see, et ta on esimene suhteliselt ühtsete põhimõtete järgi kogutud ainestik. Eriti oluline oli kohalik hääldus foneetiliste märkidega ja muid andmeid nime kohta. Kogumistöö jätkus pärast sõida ja tulid appi muutekorrespondendid. Kokku kogunenud üle 500 000 sedeli. Olemas Eesti Keele Instituudis. Koguda tuleks nimesid pigem rohkem korraga, ühekorra esinevad andmed võivad olla vigasemad. Kaardiallikad: varaseim kaardikujutis, mis kohanimeuurijale vajalik Mellini Liivimaa atlas. Sisaldas kõiki Eestimaa maakondi ja hiljem mainimisväärt Lücker, põhjaeestis 1841 Smith (?). põhiosa allikatest arhiivides. Suur osa huvipakkuvast dokumentatsioonist digiteeritud. Kohanimeraamatu suurim probleem: allikatest ei jõua kõike läbi töötada ja peab valima. Hupel esimene kohanimeuurija. 19. Sajandil baltisakslased need, kes uurisid, esimesed eestlased Hurt ja Veske. Järgnes periood kus soome nimeuurijad: Ojansuu ja Kettunen.
annaabi.ee 
